Tekib küsimus, et milles siis ikkagi need probleemid seisnesid ja kas need said lahendatud ? Inglismaa majanduslikuks probleemiks oli see, et tekkis vajadus lambavilla ja kalevi tooraine järele. Lambakasvatused tõid kaasa seda, et talupojad aeti nende maadelt välja ja majad lõhuti. See andis väga suures ulatuses ruumi, et kasvatada lambaid. Kuna lammaste kasvatamine ei vaja erilist tööjõudu nagu näiteks põlluharimine, siis need endised asukad kas rändasid mööda ilma ringi otsides tööd või hakkasid varasteks ja pättideks. Riik ja uued suunad ei mõelnud üldse sellele, kuidas natukene vaesemad inimesed hakkama peakid saama. Sellel ajal võis see kõik kahesilma vahele jääda ja riigile isegi mingimoel kasulik olla. Ma leian, et riik oleks pidanud toetama neid kas töökohtadega või vähemasti rahaliselt. Poliitilistest probleemidest siis nii palju, et Inglismaa oli just elanud üle
Samuti jääb Buhhaara Usbekistani põllumajandusvööndi ja suure Karakumi ja Kyzylkumi kõrbe äärele. Buhhaara on Usbekistanis suuruselt viies suurim linn, kus elab ligikaudu 263 400 inimest. See linn on umbes 2000 aastat vana, kuid juba 3000 aastat ennem oli see koht asustatud. Buhhaara oli üks linnadest, mis jäi Hiina ja Euroopa vahelisele kaubateele ,,Siiditee", sellest tulenevalt oli see linn juba pikka aega kaubanduse, kultuuri ja religiooni keskuseks. Esimesed Buhhaara asukad olid muistsed iraani keelt kõnelevad iraanlased. Paar sajandit hiljem sai aga pärsia keel peamiseks suhtluskeeleks. Tänapäeval elavad Buhhaaras valdavalt tadzikid, kelle emakeeleks on pärsia keel ja väiksem osa usbeklasi, kes kõnelevad usbeki keelt. Buhhaaras leidub loodusande nagu maagas, puuvill, puuviljad ja siid. Buhhara on tuntud ka oma tekstiilitööstuse pärast, kus toodetakse karakullnahka, vaipu ja riietusesemeid. Buhhaara ajalugu Buhhaara linn asutati 1
puidutöötlemise riistu. üksikute katkenditena on esindatud ahingute, heiteodade ja tuurade otsad. Märkimist väärib koonusekujulise tipu ja pika rootsuga nooleots, samuti pajulehekujuline nooleots, mille servas soon tulekiviterade jaoks. Päevavalgele tuli ka amulettidena kantud loomahammastest ripatseid. Enamik kiviesemeid on valmistatud tulekivist. Seesugust tumedat kõrgekvaliteedilist tulekivi Eesti alal looduslikult ei leidu. Nähtavasti on Pulli asukad lõuna poolt, võib- olla praeguse Valgevene või Leedu territooriumilt tulles seda endaga kaasa toonud. Asula kultuurikihis avastati jälgi ka tulekivi töötlemisest. Valmistatud on köövitsaid, uuritsaid, noakesi, nooleotsi ja luuesemete servasoontesse kinnitatavaid pistikteri. Otsustades K. Paaveri poolt määratud luude järgi, on asula elanike peamisteks saakloomadeks olnud põder ja kobras, kiskjalistest karu. Leiti ka üksikuid metssea, metskitse, hundi, nugise
probleemid. Üks suuri niisutussüsteemide viga on see et, teada olevalt on niisutamiseks vett vaja ja siis tühjendatakse sageli teiste alade veevarud kriitilise piirini ja jälle on oht piirkonnal kõrbeks muutuda. Lihavõttesaarel oli kunagi ammu väga palju elanike, kui nüüdseks on neid jäänud alles väga vähe. Saare asukas rajasid sinna külasid. Arvatavasti teab igaüks Lihavõttesaare kujukesi ja neid rajades hävitasid asukad saare elukeskkonna. Nimelt asi selles, et külad proovisid teistest olla paremad ja tahtsid koguaeg rajada uusi ja suuremaid kujusid. Selleks aga võeti maha puid ja kasutasid maad ning selle loodusvarasid ebaotstarbekalt. Seda nimetatakse ka Lihavõttesaare õppetunniks. Teised saavad sellest palju õppida. Kokkuvõtteks on maailmas palju ökoloogilisi probleeme. Igal riigil ei ole need samasugused ja nad peavad nendega võitlema, et neid juurde ei tekiks ja siis proovima
Test 15 1 Translate. 1 Maakera kliima on muutunud. The climate of the Earth has changed. 2 Põlisameeriklaste suguharud vahetasid kaupu. Nateive American tribes exchanged goods. 3 Nende põhilised vaated olid sarnased. Their basic views were similar. 4 Nad austasid kõiki eluvorme. They respected every form of life. 5 Valged asukad liikusid läände. The white settlers moved westward. 6 Tänapäeval elavad paljud põlisameeriklased reservaatides. Today lots of Native Americans live in reservations. 7 kellegisse armuma fall in love with sb 8 kellestki / millestki erinema differ from sb/sth 2 Write the missing forms. Noun Adjective Verb Adverb 1 attraction attractive attract attractively
Hiis eesti rahvuspärimustes looduslik pühapaik, kus taotleti rituaalide ja ohvritalituste abil kõrgemate jõudude soosingut. Animism hingeusk, usk elusolendite ning elutute esemete (taevas, maa) ja loodusnähtuste hingestatusesse. 2. Iseloomusta ja määratle ajaliselt: Kunda Kultuuri, kammkeraamika kultuuri, Nöörkeraamika kultuuri. Kunda kultuur Kõik mesoliitikumi ehk keskmise kiviaja (u 9000 5000 eKr) asulad kuuluvad nn Kunda kultuuri. Kunda kultuuri asukad rajasid asulad veekogude lähedusse, kus oli soodne kalastada, küttida veelinde ja vee äärde jooma tulnud loomi. Järved ja jõed pakkusid ka paremaid liikumisvõimalusi. Elati 15-30 liikmeliste kogukondadena, mis koosnesid 2-4 perest. Kunda kultuuri asukate tööriistad olid tehtud kivist, luust ja sarvest ning ka puust. Kasutati kivikirveid, mis olid ebakorrapärase kuju ja konarliku pinnaga. Kunda kultuuri elanike elatusaladeks olid
110 erinevat etnolingvilist rühma ning valitsus tunnistab koguni 135 etnilist rühma. Birmalased moodustavad umbes 68% elanikkonnast. Teised peamised etnilised rühmad on sanid (u 4 milj), karenid (kristlased, u 3 milj), arakanid (moslemid, u 2 milj), hiinlased (üle 1 miljoni), wad (u 1 milj), monid (u 1 milj), indialased (u 1 milj). Kui hiinlased ja indialased välja arvata, siis iga vähemusrühm asustab erinevat maa- ala. 4.Ajalugu Birma ala vanimad teadaolevad asukad olid negroidsed korilusest ja kõplapõllundusest elavad hõimud, II a-tuh e.m.a, assimileerusid need mon-khari hõimudega. II ja I a-tuh vahetuses e.m.a. algas põhjast tiibeti ja birma hõimude (arakanide, pjuude) sissetung , mis jätkus 17.sajandini e.m.a. 7.sajandil birmalaste pelatung laienes, 849 rajasid nad Ülem-Birmas Pagani riigi. Selle kuningas Anawratha (valitses 1044-1077) vallutas lõunas asuva monide pealinna Thatoni, võttis omaks monide kultuuri ja tegi theravada budismi 1057
Luited jagunevad ranna- ja mandriluideteks, mille kõrgus võib ulatuda mitmekümne meetrini. 2)Rannikuluited jaotatakse valgeteks (värvuse tingib paljas mereliiv) ja hallideks (värvuse tingib hõre laialehine taimestik ning huumusesegune liiv). Esimesena asuvad rannikuluidetele kasvama merisinep ja merihumur. Neile järgnevad vareskaer, luidekaer, liiv-aruhein ja liivtarn. Hallidel luidetel kasvavad juba ka samblad, kõrrelised ja rohundid ning lisanduvad pajud. 3)Mandriluidetel on esimesed asukad haguheinad, aruheinad, ussikeel ja liivkoeratubaks, kellele järgnevad samblad, nõmm-liivatee ja kanarbik. Nii kujuneb nõmm, mis aja jooksul metsastub, muutudes nõmmemetsaks. 4)Luitemaa looduskaitseala hõlmab Edela-Eesti ranniku- ja loodusmaastike kõige ilmekama osa. Siin võib näha Eesti kõrgeimaid luiteid ja suurimat rannaniiduala. Luitemaal on registreeritud 265 linnuliiki, neist 130 on haudelinnud. Taimi on kaitsealal
Pirita kloostri rajamine Tallinna lähistele 1407. aastal. · Klooster asutati Lõuna- Rootsis asuva Vadstena püha Birgitta emakloostri eeskujul ning oli mõeldud eeskätt kaupmeeste vallaliste tütarde ja leskede jaoks. · 1435. aastal pühitseti kloostrikirik, mis ületas suuruselt kõik Tallinna kirikud. Tallinna linnamüüride sees asus küll juba 13. sajandi keskel rajatud tsistertslaste püha Miikaeli nunnaklooster, ent selle asukad pärinesid valdavalt Harju-Viru aadliperekondade seast. Pirita kloostri kiriku lääneviil · Pirita kloostri asutamist võib seega vaadelda mitte ainult kui kaupmeeskonna iseteadvuse ning 15. sajandist hoogustunud pühakutekultuse tõusu märki, vaid ka kui taotlust lahendada linnaelanike, eeskätt kaupmeeskonna üht sotsiaalset probleemi -- tagada leskedele ja vallalistele tütardele seisusekohane elujärg. · Liivimaa
korilus,rändkarjakasvatus, keraamika(kamm,nöör); pronksiaeg-mõned pronksist tööriistad, karjakasvatus,põlluharimine (alepõletamine),küttimine,kalapüük,kindlustatud asulate areng, kivikirstkalmed; rauaaeg- põlluharimine,karjakasvatus,käsitöö areng(raudesemed),mõned linnused,külade kujunemine, ribapõllud,tarandkalmed,elavnesid sidemed ülemeremaadega. Eestlaste esivanemad tundmatu rahvas.Tänapäeva keelekasutuses nende sõnad:oja,järv,jõgi jne.Kunda kultuuri asukad eestlaste kauged esivanemad,aga neid ei saa pidada eestlasteks.Eestlaste kujunemisele on mõju avaldanud idapoolsed sugulased,germaani ja baltihõimud,tihedad kontaktid sakslaste, rootslaste jt. Kundakultuur:kõik Eesti mesoliitikumi asulad.Elati 15-30liikmeliste kogukondadena,asulad veekogu ääres.Töö-ja tarbeesemete luust-savist. Oli levinud Läänemere idaranniku maadel alates Lõuna-Soomest kuni Leedu lõunaosani. Kammkeraamika:4000
Erinevalt nüüdisaegsetest roomajatest olid loomahambustel jalad suunatud mitte külgedele, vaid asetsesid kere all. Hiljem tekkisid loomahambustest imetajad. Vee-elulised roomajad. Toidu (kalade ja peajalgsete) jälitamisel läks osa roomajaid üle elule vees. Pikapeale muutus nende välisehitus, eriti jäsemed, millest tekkisid loivad. Keha hakkas kujult meenutama kala. Seepärast anti neile nimetus ihtüosaurused, mis tähendab "kalasisalikud". Need olid avamere püsivad asukad. Vaatamata tagasiasumisele vette ei tekkinud neil vee-eluviisiga vastseid ega lõpuseid. See on tõend selle kohta, et täielikult kaotatud tunnus ei saa enam taastuda loomade hilisemas ajaloolises arengus. Ihtüosaurused sünnitasid elusaid poegi. Lendavad roomajad. Lendsisalikel oli eesjäseme pikenenud varba ja kere vahel nahakurd ehk lennus. Nad olid erinevate mõõtmetega: alates varblase suurusest ja lõpetades gigantidega, kelle tiibade siruulatus oli 10 meetrit. Algul need sisalikud
SUUR RAHVASTERÄNDAMINE. LÄÄNEROOMA LANGUS JA IDAROOMA PÜSIMAJÄÄMINE Rooma rahu lagunemisega algas kriisi ja muutuste ajastu Rooma aladel: Senise elukorralduse säilitamiseks tuli keskvõimudel teha kompromisse ääremaadega, millega kaasnesid piiridelt lähtuvad välismõjutused, mis kujunesid senisele ühiskonnale saatuslikuks. 212 aasta Caracalla edikt kiirendas Rooma rahu lagunemist kõikudele impeeriumi vabadele inimestele anti rooma kodanikuõigused. Riigi äärealade asukad jõudsid võimustruktuuridesse. Toimus nn. Kultuuride kokkupõrge ja elav vastastikune mõjutamine. Impeeriumi ja tugeva keisrivõimu säilitamiseks toimus ida ja lääne eraldumine (330.aasta). Impeeriumi lagunemisele aitas kaasa barbarite sisseränne ja sõjaline surve. 5.sajandi algul rajasid läänegoodid Rooma keisririigi aladele esimese barbarite kuningriigi ( 418.aasta). Põhjaaafrikas loodi vandaalide riik. 451
Johann Calvin Henry VIII Felippe II tema valitsusajal jõudis Hispaania oma võimu tippu. Sõjaväge peeti Euroopa parimaks. Riietus ja kombed said maailmamoeks. Toetas vastureformatsiooni. Mõisted: Renessanss Antiikkultuuri taasväärtustamine Humanism ausse tõsteti kõik inimlik Skolastika keskaegne filosoofia, mis ühendas hellenistlikud seisukohad kirikudogmadega (asjad mis toimuvad jumalaarmeest) Utoopia kr.k maa eikuskil, Thomas More tuntuim teos, asukad on rajanud ideaalse ühiskonna. Puudub eraomanus ja kehtib üld töökohustus, mis pole kurnvav ega tekita vastuseisu. Raha pole tarvis. Makjavellism moraalinormidest mittehooliv poliitika. Machiavelli. Geotsentrism Heliotsentrism päikesekeskne Loode ja kirdeväil võimalus Indiasse jõuda ümber Põhja-Aasia või Põhja-Ameerika Reformatsioon usupuhastus Indulgents usupuhastuskiri Simoonia Predestinatsioon jumalik ettemääratus Supremaatiaakt
Loomadest kohtab seal jaanalindu, ninasarviku, elevandi, saakalit, munamadu, leopardi, kaelkirjakut, pruun-vööthüääni jt. Paljud taimed on siin kohastunud vett juuremugulatesse koguma, sellest on teadlikud nii kõrbeelanikud kui ka loomad, kes kaevavad neid mugulaid kuival ajal ning tarbivad neid söögiks. Kalahari kõrbes kasvab huvitavaid kaktusesarnaseid piimalilli, metsikuid arbuuse, velvitsia, havortia, kõrbesoomuki, kivitaime, piimalille, kaktuse jt. Seal elavad iidsed Aafrika asukad - busmanid (võsainimesed). Nad on väga väikest kasvu ning on kohastunud eluga kõrbetes. Busmanid on kütid ja korilased, keda olid ka inimese esivanemad aastatuhandeid tagasi. Jahirelvadena kasutavad nad odasid, viskenuiasid ja mürgitatud nooltega vibusid. Vihma eest kaitseks ehitavad nad endale puuokstest ja nende vahele põimitud rohust onne. Sageli jäävadki need vaid vihmakaitseks. Päeval ollakse lihtsalt tuulevarjus ja öösel istutakse lõkke ääres. Et
Seal sai ta teada, et need on Erik Punasega Gröönimaale läinud. Björn otsustas sugulastele järele sõita, ent ilm oli halb ja ta eksis teelt. Tuuled kandsid norralase Gröönimaast edelasse. Ühel päikesepaistelisel päeval nägi ta metsaga kaetud künklikku maad. Islandlaste jutustuse järgi oli teada, et Gröönimaal pole metsa, seepärast pööras Björn oma laeva põhja poole ning jõudiski peatselt Gröönimaale. Gröönimaa asukad tundsid suurt puudust puidu järele. Seetõttu huvitas neid Björni nähtud metsane maa. Erik punase poeg Leif ostis Bjarni laeva ning sõitis aastal 1000 koos kaaslastega seda maad otsima. Mõnepäevase sõidu järel jõudisid nad kivisele paljale rannikule, mis nimetati Kiviseks maaks, Hellulandiks. Edasi purjetades leiti madal valge liivarannaga maismaa, kus maabuti , mis sai nimeks Markland, Metsamaa. Veel 2 ööpäeva liikusid nad edasi lõuna suunas, kuni avastasid suure jõe suudme.
jne. Külad on tavaliselt jõgede ääres või rannikul, sest veeteed pidi on kergem ühendust pidada. Jõgede suudmealadele ja rannikule on tekkinud juba ka päris suuri linnu. Põllumajandus on vihmametsade alal üsna algeline, kuna mullad on tavaliselt väheviljakad. Amazonase jõgikond oli pikka aega inimtühi. Põliselanikke siin ei olnud, vanimad asukad jõudsid Amazonase ürgmetsadesse alles paartuhat aastat tagasi. Nende vähesed järglased elatuvad siiani jahist ja söödavate viljade korjamisest. Valged inimesed vältisid kaua seda piirkonda, üksikud asulad tekkisid vaid jõgede äärde. Aegajalt andis suuri tulusid kautsuki kogumine metsast, kuid selline "palavik" vaibus kiiresti. Püsivamaks kujunes asustus Amazonase jõe ääres. Amazonas on nii lai ja sügav, et temal saavad sõita ka merelaevad
kannab enamiku setteid kaugele ookeani. Amazonas voolab ekvatoriaalse kliimaga alal, seepärast pole veetaseme kõikumised kuigi suured. Neid põhjustavad vaid lõuna poolt, lähisekvatoriaalse kliima aladelt saabuvad lisajõed, millel esineb suvine suurvesi. Kuid isegi väikesed veetaseme kõikumised põhjustavad suuri üleujutusi, sest nii Amazonas kui ka ta lisajõed voolavad väga tasasel madalikul laugete kallaste vahel. Üleujutus võib kesta kuid. Põliselanikke seal ei olnud. Vanimad asukad tulid Amazonase ürgmetsadesse alles paartuhat aastat tagasi. Valged inimesed pelgasid seda piirkonda veel päris pikalt. Viimase kolmekümne aasta jooksul on Brasiilia valitsus püüdnud Amazonase jõgikonda sihikindlalt kasutusele võtta. On ehitatud tuhandeid kilomeetreid moodsaid maanteid, siia on ümber asustatud põlluharijaid, hakatud kaevandama maake jne. Kogu see tegevus ohustab tugevasti looduskeskkonda. Suurelt pindalalt on ürgmets hävitatud ja selle asemele rajatud
Teiseks liigiks on BARJÄÄRRIFID ehk vallrahud. Need asetsevad rannast eemal ning on sellega rööbiti. Samas võivad tihti äärisrifid kujuneda barjäärriffideks ja vastupidi, kuna rahu võib vajuda ning kerkida. Kolmas liik on ATOLLID ehk rõngassaared. Atollide keskele moodustub laguun ning see on enamjaolt tekkinud vulkaani kraatrile. http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/d/d8/Coral_atoll_formation_animation.gif OOO Esimesed rahude asukad olid väiksed putukad ja ämblikulaadsed, kelle tuuled saartele kandsid. Hiljem ilmusid linnud, lindude järel aga pisiimetajad, limused ja kahepaiksed, kes transporditi sinna puutükikestel või taimede ja mulla seguga. Linnud mängisid väga tähtsat rolli taimede toomises saartele. Nad tõid oma maos saartele ärasöödud taimeseemneid, mille vahel kuni sadade kilomeetrite kaugusel söömiskohast väljutasid. Samuti transportisid nad
· MESOPOTAAMIA LOODUSLIKUD OLUD Vihma sadas vähe ja sedagi peamiselt mägedega piirneval põhjapoolsel alal. Lõunas sai põldu harida vaid tänu kuntslikule maaniisutusele. Pärsia lahe soisel rannikul pidi aga maad kuivendama. Puudus eraldatud. · KRONOLOOGILINE ÜLEVAADE 3000-2340 sumeri linnriigid- kõigis oli kasutusel kiilkiri, kõige varasemad asukad mesopotaamias, nende päritolu pole teada. 2340-216 Akadi suurriik- keel ühendati, Sargon vallutas kõik linnriigid ja rajas esimese suurriigi. 1792-1595 Vana-Babüloonia suurriik- Hammurapi vallutas kogu mesopotaamia, lõi seadustekogu mis kehtis terves riigis, riigi purustasid hetiidi sissetungijad 934-609 Assüüria impeerium- väga sõjakas, vallutati mesopotaamia süüria ja palestiina, lühikest aega valitseti ka egiptust, riigi pealinnas Assur ja Ninive
MÕISTED · Hellenid kreeklased, Balkani poolsaarel asunud muistse Kreekamaa ehk Hellase asukad vanaajal. · Eepos pikk jutustav teos, üldjuhul värsivormis, põhineb rahvalauludel, müütidel ja muistenditel . · Polis - linnriik, mis hõlmas linna kpps ümbritseva maa-alaga. · Akropol - polise keskele kaljukünkale ehitatud kindlus. · Agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats. · Aristokraatia kõige suursugusemad ja mõjukamad inimesed. · Kodanik inimene, kellel oli õigus linnriigi valitsemisest osa võtta, ( linnriigi
(mänd, lehis, seedermänd). Tumedaokkalised puud neelavad maksimaalselt päikesekiirgust ning alustavad fotosünteesi nii vara kui võimalik. Vastavalt sellele jaotatakse metsad tumetaigaks ja heletaigaks. Tumetaiga on "tume" okaste tumerohelise värvuse tõttu ning sellepärast, et mets on tihe ja varjuküllane. http://web.zone.ee/janneloodus/KURSUS/kobras2.jpg LOOMASTIK Loomastikku võib pidada suhteliselt liigivaeseks arvestades taigavööndi suurust. Iseloomulikumad asukad on paksu karvkattega kiskjad (pruunkaru, hunt), kes jahivad suuri ja väikesi taimetoidulisi imetajaid. Veekogude ääres elavad koprad, kes langetavad suuri puid, paisutavad jõgesid ja muudavad ühtlasi suurte maa- alade veereziimi. Linnud taigavööndis toituvad käbide seemnetest (v.a. röövlinnud), enamik rändlinde on putuktoidulised. INIMTEGEVUS Metsavööndi põhjapoolses ja mandrite sisemusse jäävas osas on karmid talved ja jahedad suved
kliima jahenes ning algasid jääajad Jääajal oli Eesti ala mitme kilomeetri paksuse igijääga kaetud Pärast jää taandumist 14 000 kuni 12 000 aastat tagasi algas taimkatte pealetung, eriti Kagu-Eestis. Subarktiline tundrataimestik: alpi võipätakas, koldjas selaginell, vaevakask, kukemari, mustikas ja pohl, harakuljus, rabamurakas, rootsi kukits, drüüas Eesti alale saabusid vanimad asukad taganeva jääserva kannul kohe, kui siin tekkisid tingimused (taimestik, loomastik) algul vaid hooajati asumiseks ca 11 000 a tagasi Püsivama asulakohana tuntakse Eestis Pulli asulat. Selle vanuseks on saadud C-14 meetodil u. 8900 aastat e. Kr. Kasutatud materjalid http://www.ut.ee/BGGM/referaat/paleogeen.html http://www.ut.ee/BGGM/referaat/neogeen.html http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/pinnakate.html
maksimaalselt päikesekiirgust ning alustavad sügisel värvirohkeks. fotosünteesi nii vara kui võimalik. o Heletaiga levikualal esineb sageli suuri metsapõlenguid. Pruunkaru Loomad Hunt • Loomastikku võib pidada suhteliselt liigivaeseks arvestades taigavööndi suurust. • Iseloomulikumad asukad on Kobras paksu karvkattega kiskjad Jänes (pruunkaru, hunt), kes jahivad suuri ja väikesi taimetoidulisi imetajaid. • Veekogude ääres elavad koprad, kes langetavad suuri Grisli puid, paisutavad jõgesid ja muudavad ühtlasi suurte maa- Nugis alade veerežiimi. • Linnud taigavööndis toituvad käbide seemnetest (v.a.
aastal Inglismaal Landportis. Ta oli perekonna kaheksast lapsest vanuselt teine. Rahamurede tõttu kolis pere sageli ühest paigast teise. Kui Charles oli 12-aastane, heideti ta isa võlavanglasse. Poiss pidi mõneks ajaks koolist ära tulema ja laos tööle asuma (seega ei saanud Dickens peaaegu mingit haridust, tema õpetajateks olid ühelt poolt Cervantes, Lesage ja XVIII sajandi inglise romaanikirjanikud Fielding, Smolett, ning teiselt poolt nende Londoni vaestekvartalite asukad, keda ta oma lapsepõlves ja noormeheeas tundma õppis). Kahekümneselt sai Dickensist ajalehereporter, kes kirjutas kohtulugudest ja parlamendidebattidest. Ta hakkas kirjutama ka lühijuttusid ajakirjadele, pannes neile alla oma noorima venna hüüdnime ,,Boz". Peagi oli Dickens tuntud nii reformaatori kui kirjanikuna ja sündis ka Dickensi esimene teos ,,Tähelepanekuid lihtsate inimeste igapäevaelust". Tuntuks sai Dickens aga romaaniga ,,Pickwick-klubi järelejäänud paberid" (1836-37)
need muutusid. Mil moel muutus asustus muinasajal. Periood Oskused Peamised tegevusalad Asustus Kiviaeg Valmistati luudest, Kalastamine, jaht, Kiviajal toimus üks suur kividest ja sarvedest keraamika valmistamine, rahvastikuränne. Kunda esemeid. Hakati tööriistade valmistamine. kultuuri asukad olid meisterdama keraamikat. Savinõude valmistamine. mongoliidse päritoluga. Õpiti inimesi matma. Nisu ja kaera kasvatamine. Kunda kultuuri asukad Savinõude kaunistamine. Loomakasvatus. olid tõenäoliselt meie Vene kirves. esivanemad. Asustuse muutumine
Nt usuvad nad veel tänapäevalgi, et on olemas haldjad, vaimud, jne. Kui juhtub mõni õnnetus või hakkab mõni vulkaan purskama, siis nad usuvad, et nad on teinud midagi halba ja jumal(ad) karistavad neid selle eest. 3. ISLANDI KEEL Islandi keel on põhjagermaani keel, mille lähimaks sugulaskeeleks on fääri keel. Mingil määral saavad islandi keelest aru ka skandinaavia keelte (norra keel, rootsi keel, taani keel) kõnelejad. Esimesed asukad tulid Islandile peamiselt Norrast ning alguses oli islandi keel väga sarnane norra keelega. Hiljem on norra keel palju muutunud, kuid islandi keel on säilitanud oma algupära, suuresti tänu kirjanduspärandile. Alates 13. sajandist on islandi kirjakeel muutunud üsna vähe. Seetõttu saavad tänapäeva islandi keele kõnelejad siiani enam- vähem aru kaheksa sajandit tagasi kirja pandud saagade ja Eddade algtekstist. Enamik
väljaspool maad? Meil on enne maaväliste küsimusteni jõudmist lihtsalt vaja leida vastused veel paljudele küsimustele meie enda planeedil. Samas on leitud väga vanu kajujoonisid, kus on kujutatud ebamaiseid olendeid. Kust teadsid kiviaja inimesed joonistada olevusi, kellel oleks pea ümber nagu mingi kaitsekera? Kosmonaudid ja skafandrid tulid alles 20. sajandil kasutusele. Samuti on seal joonistatud olevusi mis ei ole meie planeedi asukad. Suure pea ja suurte silmadega väikesed olevused. Võib-olla joonistati üles seda mida tegelikult ka näinud oldi? Alles mõni kuu tagasi oli ajalehes artikkel, et Mehhiko talunik leidis kummalise olevuse, suurest hirmust soovis ta seda kohe hävitada ja sai sellega ka hakkama. Nüüd on teadlased uurinud, et see olevus ei ole maise DNA-ga, et ehk on see kuskilt teiselt planeedilt pärit lapse surnukeha. Meie, Maa elanukud, oleme hirmul kõige tundmatu ja uue ees. Ega me ei salli eriti ka
lõunapoolkerale pääsemist võimatuks. Maailma keskpunktina kujutati Jeruusalemma, kuna see on Piiblis olulisim linn ja Püha Maa süda. Maadeavastused olid eelduseks kolonialismile, maailmakaubandusele ning kaubanduskapitalile. Suurimaid muutuseid põhjustasid avastusretked Ameerikas, mille tulemusena hävitati 1519. a. asteekide kultuuri ning 1531-33 Peruu inkade riigi. Kulda otsides hävitasid hispaanlased indiaani riigid ning orjastasid nende asukad. Olukorda halvendasid nakkushaigused. Uue Maailma avastamisel muutus massiliseks eurooplaste väljaränne. Tõusis Madalmaade tähtsus meresõidu ja kaubanduskeskuste näol. Sellele aitas kaasa edukas põllumajandus. Maadeavastused tõid kaasa uute põllukultuuride kasutuselevõtu: kakao, tee (Hiina), kohv (Ida-Aafrika) jne. Paberi valmistamisest kujunes välja trükikunst.Tehti trükipressi, kullassepp Gutenberg võttis selle leiutamisel eeskuju viinamarjapressi tööst
G)Kreeta:Kreeta üks osa Kreekast.Asub kõige põhja pool. H)Mükeene:Balkani Poolsaarel elanud Kreeklased jäid oma arengutasemelt esialgu Kreetlastest maha.Ent varsti kerkisid sealgi võimsad lossid.Kõige suurejoonelisem neist oli Mükeene loss. 2) Kreeklaste esivanemad (hellenid, ahailased, doorlased, joonlased) Kreeklaste esvanemad olid : A)Hellenid:Kreeklased, Balkani poolsaarel asunud muistse Kreekamaa ehk Hellase asukad vanaajal. B)Ahailased:Hilisemad Kreeklased nimetasid oma tol ajal elanud esivanemaid ahhailasteks. C)Doorlased:on Peloponnesose poolsaarele üks seni põhja pool elanud Kreeklaste hõim. D)Joonlase 3) Kreeta-Mükeene kultuuri saavutused - kirjaoskus, Knossose ja Mükeene lossid. A)Kirjaoskuk: B)Knossese: C)Mükeene lossid:
Kui sind kimbutab juba pikemat aega mõni allnimetatud terviseprobleem ja elad majas, milles on rõskeid või halvasti ventileeritavaid kohti või mis on saanud mingil ajahetkel kahjustada niiskusest, tasub kontrollida, kas majja pole pugenud majaseen või hallitus. Hallitus- ja majavamm võivad tekitada järgmisi tervisehäireid: -limaskestade ärritused (nohu, köha, silmaärritused jne) -väsimus -peavalu -jõuetus Paljudes hariliku majavammi poolt kahjustatud hoonetes on asukad kurtnud kroonilise nohu ja köha üle, ning kaevanud teisi hingamisteede vaegusi, mis pärast majavammi tõrjet on kadunud. Silmaga nähtav viljakeha on märk juba kaugele arenenud majavammist LÕHN – rõske, terav seenelõhn, mis peale tuulutamist kiiresti taastub. NIISKUS – majavammi esinemise korral tekivad sageli seintele, nurkadesse, põrandale jne. niiskuseplekid, kuna majavamm eritab niiskust. Seeneniidistik- majavammist nakatunud puitosad on kaetud valge seeneniidistikuga
saartele. Polis-Kreeka üsnagi väike linnriik. Koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. Kodanik-Valitsesid linnriiki ja moodustasid selle põhilise kaitsejõu. Aritokraadid-Auväärse päritoluga suurmaaomanikud. Türann-Võimule tõusnud ainuvalitseja, kes püüdis riigis kehtestada kindlat korda. Spartiaat-Sparta kodanikkond. Geruusia-30-liikmeline vanemate nõukogu Spartas. Efoor- Spartas igal aastal, kõikide kodanike seast valitavad 5 riigiametnikku. Perioig-Lakoonia asukad, kes olid küll vabad, kuid poliitiliste õigusteta ning spartiaatide suhtes andami- ja sõjaväekohustuslikud. Heloot-Lakoonia pärisrahvas kellest said spartiaatide maaorjad. Hopliit raskerelvastuses jalaväelane, võitles kinnises faalanksis, kandis suurt kilpi, kiivrit, turvistikku, säärekaitseid. Relvadest peamine oda ja mõõk. Faalanks-tüüpiline Kreeka lahingurivi, mis liikus rütmiliste vilepillihelide saatel vaenlastele vastu. Dzeugiidid-härjarakendi zeugos omanikud.
Eesti ajaloo KT – muinas- ja keskaeg 1. Miks ei ole Eestis jälgi vanemast ajast kui 11 000 aastat? Esimesed asukad saabusid Eestisse alles 11 000 aastat tagasi. Varasemast asustusest jälgi pole, sest Euroopa põhja osa katsid mitmel korral paksud jää kihid. 2. Kiviaegsed kultuurid – Kunda, kammkeraamika, nöörkeraamika. Oskad iseloomustada aeglast arengut ning nimetada iga kultuuri kohta midagi iseloomulikku. Kunda- sai nime kunda lähedalt Lammasmäelt saadud leidude järgi. Oletatavasti elas sel ajal u. 1500 inimest. Küttijate ja kalastajate kultuur.
Metsa all elab palju putukaid, kes toituvad lehekõdust. Väga palju on igasuguseid sipelgaid, nii lehesööjaid kui loomtoidulisi. Need sipelgad siin lõikavad lehtedest tükke ja tassivad neid oma pessa, kus see töödeldakse kompostiks. Komposti toodetakse oma seenekasvatuse jaoks. 8 Majandustegevus Amazonase jõgikond oli pikka aega inimtühi. Põliselanikke siin ei olnud, vanimad asukad jõudsid Amazonase ürgmetsadesse alles paartuhat aastat tagasi. Nende vähesed järglased elatuvad siiani jahist ja söödavate viljade korjamisest. Valged inimesed vältisid kaua seda piirkonda, üksikud asulad tekkisid vaid jõgede äärde. Aegajalt andis suuri tulusid kautsuki kogumine metsast, kuid selline "palavik" vaibus kiiresti. Püsivamaks kujunes asustus Amazonase jõe ääres. Amazonas on nii lai ja sügav, et temal saavad sõita ka merelaevad
Maadeavastused olid eelduseks kolonialismile, maailmakaubandusele ning kaubanduskapitalile. Euroopa koloniaalpoliitika alguseks võib lugeda Tordesillase lepingut 1494. a., millega Hispaania ja Portugal jagasid paavsti vahendusel omavahel uued valdused. Suurimaid muutuseid põhjustasid avastusretked Ameerikas, mille tulemusena hävitati 1519. a. asteekide kultuuri ning 1531-33 Peruu inkade riigi. Kulda otsides hävitasid hispaanlased indiaani riigid ning orjastasid nende asukad. Olukorda halvendasid nakkushaigused, mille suhtes indiaalanlased polnud immuunsed. Kaevandustesse ning istandustesse hakati 16. sajandil Aafrikast sisse tooma orje. Uue Maailma avastamisel muutus massiliseks eurooplaste väljaränne. Enne seda paiknesid vallutatud alad peamiselt rannikualadel, sest raskesti läbitavad jõed ning haigused hoidsid eurooplasi tungimast Aafrika ja Kesk-Aasia sisepiirkondadesse. Indias ja Hiinas
Mis viis Lähis-Ida kriisini? Teise maailmasõja käigus (1939-1945) kujunesid üle maailma mitmed kriisikolded, millest üks on jäänud püsima tänapäevani. Lähis-Idas toimunud sõjad, relvastatud kokkupõrked, ülestõusud ning mässud pole leidnud lahendust. Pidev pingestatus riikidevahelistes suhetes viis Palestiina ja tema naabermaad juba 1940ndatel aastatel kriisini. Mis muutis selle kriisi niivõrd tugevaks, et juutide ja araablaste vastasseisu on tunda veel tänagi? Kindlasti mõjutas kriisi kujunemist ajalugu: 15 sajandit olid Palestiinat asustanud juudid ehk heebrealased (13.saj. eKr - 2.saj. Pkr), pärast mida kuulus piirkond semiidi päritolu araablastele kuni keskaja lõpuni (15. saj.). Seega on mõlemad sõdivad pooled olnud seal pikka aega alalised asukad. Põhjuseks, miks peaks Palestiina kuuluma just neile, on mõlemad pooled üsna veenvaid argumente esitanud. Juudid kujutlevad piiblist tu...
olid kaetud okste, nahkade ja talvel ka mätastega. Keset püstkoda asus kividega piiratud kolle, mille kohal valmistati toitu ja mis andis valgust ning soojust. Keel Eesti keeles on mõningaid sõnu, mis ei ole omased ei soome-ugri ega indoeuroopa keeltele. Paul Ariste arvamuse kohaselt pärinevad sõnad "meri", "mägi", "haug", "eile", "sugu", "must" ja paljud teised pärinevad tundmatut keelt kõnelnud nn protoeurooplastelt, kelle hulka kuulusid tõenäoliselt ka Kunda kultuuri asukad. Samuti arvas ta tollest ajast pärinevat mõningad kohanimed, nagu näiteks Peipsi. Uuemal ajal on tekkinud teooria (Kalevi Wiik, Ago Künnap), mille kohaselt on tegu algse eesti keele kõige vanema sõnavarakihistusega ning Kunda kultuuri kandjad olidki eestlaste kauged esivanemad. Kunda kultuuri kandjatelt pärinevaid sõnu · eile · haug · higi · hull · konn · liha · meri · must · mägi · neem · nisk · nüri · Peipsi
arengutes välja kujunenud umbes viimase 150 aasta jooksul. Vanades talukohtades andis ilmet peamiselt rehemaja selle ümber koondunud taluhoonestusega. Maareformi käigus mõisnikelt üle võetud hooned ei kadunud maastikult, nii et noore vabariigi esimestel aastatel poleks külamaastikus kõrvaltvaataja pilgule nagu midagi uut sündinudki. Endistele mõisamaadele rajati nüüd asunikutalud, mille asukad olid sageli senised maatamehed või pärit sootuks linnast ja neil ei olnud sageli ka põlvest põlve edasi antud ehituskogemust. Riik andis küll pikaks ajaks ja odavalt laenu, kuid hooned vajasid kiiret ehitamist ning ega selle laenu ja väheste ehitusoskustega just lossi püsti ei pannud. Traditsiooni arvestades propageeriti ehitustüübina koosehitust kui kõige enam oma proportsioonidelt rehemajast lähtuvat ja materjalikulu poolest ratsionaalseimat. Viimast
religioossetesse tõekspida-mistesse sallivalt. Nõuti ainult, et kõik Rooma riigi elanikud avaldaksid peale oma jumalate austust ka täht-samatele rooma jumalatele ja tooksid muu hulgas ohvreid ka keisri altareile (keisrid jumalustati peale sur-ma, mõni segane keiser lasi end ka eluajal jumalana austada). . Koduhoidjatena austati penaate, kes hoolitsesid perekonna heaolu ning jõukuse eest. Need head vaimud on maja asukad, kodukoldejumalad. Ülekantult tähendasid penaadid ka maja, kodu, kodukohta. Neist kõneldi ainult mitmuses (penates). Nad oli penus'e, s.o. tagavarade (peamiselt toidu-) jumalad, kes kaitsesid majapidamist (penates minores familiares, privati). Avalikus kultuses austati neid kui rooma rahva kaitsevaime (penates majores ehk penates publici) di penates populi Romani Vesta templis riigikolde ääres. Aeneas olevat penaadid põlevast Troojast päästnud ja Itaaliasse kaasa toonud.
Austraalia on pindalalt kuues riik maailmas ning asub lõunapoolkeral Uus-Meremaast loodes ja Indoneesiast lõunas. Riigile kuuluvad India ookeanis Ashmore ja Cartier, Jõulusaar ja Kookossaared, Vaikses ookeanis Norfolk ja Korallimere saared ning Heard ja McDonald Antarktikas. Austraalia on Kaug-Lõuna riik. 1. Ajalugu Esimesed asukad protoaustraallased tulid Austraaliasse hiljemalt 30 tuhande aasta eest Kagu-Aasiast, mida Austraaliast lahutab saarterohke väin. Vanimast leiukohast on saadud algelisi veerkiviriistu, pihukirveid, kõõvitsaid ja teravikke. Eriti ida- ja kaguranniku ning sisemaa vahel ilmneb kultuurierinevusi. V-III aastatuhandeni enne meie ajaarvamist arenes kivitöötlemine, valmistati korrapärase kujuga odaotsi, nuge ja talbu, kasutati heitepuud ja bumerangi. II-I aastatuhandel enne meie ajaarvamist võeti
edasi Lissaboni. Teoses ilmneb katoliiklik maailmavaade, samuti on autor kütkestatud ortodokssest sakramentaalsusest. 1997 "Printsess" - See on peategelase Anna minajutustus sellest, mis toimub temaga ja tema ümber. Raamatu tegelaskond on kirev, tegelasi on romaanis mitu, erinevatest rahvustest ja vanusegruppidest. Nii Anna, Taaniel, Marfa kui ka Aleksander on Frau Brunhild Schuleri S. järve ääres asuva hotellpansioni asukad. 2002 "Raadio" – Teos räägib eesti rahvusest filmitegijast, kes naaseb kodumaale, olles enne seda elanud 10 aastat Pariisis. Eestis olles mõistab ta glamuurse Prantsusmaa ja „külma“ ning „halli“ Eesti erinevust 2009 "Paradiis" – Teos räägib intiimse loo ühest kohast kaugel Hiiumaa lääneservas, nimelt Kõpu poolsaarel asuvast Kaleste külast. Aeg – põhiliselt 1980. aastate lõpp
iseloomustajatest. Pilt 1. President Toomas Hendrik Ilves Mulgimaa piiriviitade avamisel © Elmo Riig, Sakala 1. MULGIMAA PAIKNEMINE Mulgimaa ajaloolis-kultuuriline piirkond on välja kasvanud Sakala muinasmaakonna lõunaosast ja asub tänaste Viljandi, Valga ja Pärnu maakonna territooriumil. See ala langeb kokku piirkonnaga, mille asukad kõnelesid (vähesel määral kõnelevad veel praegugi) mulgi murret. Juba 1930ndast aastast saadik on käibel kaks käsitlust Mulgimaast. Esimene neist on kultuurilooline Mulgimaa, mille põhituumiku moodustavad muistse Lõuna- Sakala 5 kihelkonda: Halliste, Karksi, Helme, Paistu ja Tarvastu. Just selle ala asukad kõnelesid mulgi keelt. Teine käsitlus - Suur-Mulgimaa peab Mulgimaaks tervet Viljandimaad (Paistu,
"Haestid või aestid - need on Tacituse aestid, asuvad siiani selle maa, mida ikka veel kutsutakse Estonia, lõunapiiril". R. Pauli ja B.Thorpe, "Alfred Suure elu", millele on lisatud Alfredi Orosiuse anglo-saksi versioon; London, 1893, lk. 558: "Eastland - ostide, estade maa Estonia". Vanad Islandi saagad on alati teinud vahet idapoolsete maade ja Eesti alade vahel: "Idamaad (Austerlönd), ida-riigid, idatee (Austerlönd, Austervegr, Austervegar) ja Eesti (Estland, Eistland) ning selle asukad (Estlanders, Eistr, Eistsneskr) (Heimskringla. Index I, 46, Index II, 245-248)". Vana teooria Eestlaste esivanemate algkodu asus idas kusagil Volga ja Kaama jõe ning Uurali mäestiku kesk- ja lõunaosa kandis. Selle teooria järgi elas seal umbes 8000 aastat tagasi üsna väikesearvuline rahvastik, kes kõneles meie ürgemakeelt - soome-ugri algkeelt. Tollest algkodust hakkasid inimesed aegamisi valguma peamiselt lääne poole ja umbes 5000 aastat tagasi jõuti siia Läänemere kallastele
naabritest jääb, seda vähematel liikidel on lootust ellu jääda. Põlislaane raiumisel muutuvad saarekesteks üksikud metsatükid, stepi üleskündmisel muutuvad saarteks ka viimased stepilaigud. Ida-Aafrikas on uuritud, kui kiiresti sealsed antiloobid, sebrad ja jaanalinnud maamunalt kaovad, kui savanni pindala mingil põhjusel väheneb. Järeldus on karm: poole sajandiga sureb välja 11% loomadest, järgneva 500 aastaga aga juba ligi pooled (44%). Saarte asukad on ülimalt tundlikud. Ühelt poolt on isoleerituse tulemusena enamik sealseid olevusi imepäraseks muutunud. Seesuguseid liike ei kohta mitte kusagil mujal ilmas. Teiselt poolt on iga liik vaid väheste eksemplaridena esindatud. Kuigi palju koopiaid tillukesele saarele lihtsalt ei mahu. Suurepäraseks näiteks on Hawaii saarestik. Eestist neli korda väiksemal põhisaarel kasvab ühtekokku 2000 eri taime, sibab ringi 3750 liiki putukaid, roomab 1064 liiki tigusid ja lendab 71 liiki sulelisi
Ookeani asukad Ookeanis elab kümneid tuhandeid kalu. Suureimaks neist on haid, vaalad ja delfiinid Kalade süsteem ja evolutsioon Evolutsiooniliselt on see üks rühm organisme, mille peal loodus proovis erinevaid arenguvariante, osa neist katsetustest on välja surnud ja neid teame vaid kivististena (kilp- ja rüükalad), osa on tänapäevani säilinud kurioossete haruldaste vormidena (latimeeria). Kalu on üle 20 000 liigi, (võibolla isegi 25 000), neist valdav osa elab troopikas - Amasoonases jmt. Esineb palju väliselt sarnaseid liike (Cichlidae e kirevahvenlased Aafrika järvedes). Eestis, kus pea igat perekonda esindab vaid üks liik, on kõik liigid hästi erinevad - see on erand! Aga ka meil esineb sarnaseid kalu - näiteks turb, teib, säinas, noorena eriti raskesti eristatavad? Näiteks ka akvaaariumikalade probleem vaadake neid vorme, mis neist on erinevad liigid, mis vaid sama liigi eri värvuse j...
või 8. aastatuhandest eKr 5.aastatuhandeni eKr praeguse Eesti, Läti, Põhja-Leedu aladel ja Venemaa aladel Eesti naabruses, samuti Lõuna-Soomes. *Narva kultuur- umbes 5300 eKr kuni 4200 eKr oli Euroopa neoliitikumi aegne arheoloogiline kultuur tänapäeva Eesti,Läti,Leedu, Kaliningradi oblasti (endine Ida- Preisimaa) ja osaliselt ka Poola ning Venemaa alal. See oli mesoliitikumi aegse Kunda kultuuri järeltulija ja selel järglaaseks oli omakorda Kammkeraamika kultuur. Asukad olid sel ajal kütid-korilased. Kultuur sai nime Narva jõe järgi. *Kammkeraamika kultuur- neoliitiline arheoloogiline kultuur, mida tuntakse valdavalt kammornamendiga keraamika järgi.Kammkeraamika kultuur levis Läänemere ääres Põhja- Soomest ja Karjalast kuni Läti aladeni, hõlmates ka Eestit ja Loode-Venemaad. Kammkeraamika kultuuri esimene ajajärk, tüüpilise kammkeraamika kultuur, jõudis Eestisse umbes 4000 eKr ja kestis paar sajandit
kui ka toitu. Lisaks sipelgatele elab nende pesades rohkesti muidki putukaid. Enamik neist toitub vaid kõdunevast pesamaterjalist ja sipelgate jäätmetest. Mõned aga nuruvad toitu sipelgatelt endilt. Vastutasuks pakuvad nad sipelgatele spetsiaalsetest näärmetest eritatavatnõret, mida sipelgad meelsasti lakuvad. Selliseid "kaasüürnikke" võtavad sipelgad kaasa ka uude kohta kolides. Mõned sipelgapesade asukad võivad olla ka perele kahjulikud. Nii näiteks eritavad mitmed lühitiiblased sipelgaid purjupanevaid aineid ning toituvad ise sipelgate munadest ja vastsetest, põhjustades vahel tervete perede hukkumist. Külmade ilmade saabudes lähevad sipelgad sügavamale pesa maa-alustesse käikudesse ja jäävad seal tardeseisundis kevadet ootama. Oma pesa temperatuuri nad oluliselt tõsta ei suuda. Paljunemine
majanduslikel oludel võimalik. Hea kodanik püüab hoida oma kodumaa puhtana ja olla nii keskkonnasõbralik kui võimalik. Näiteks sorteerib prügi ning väljas jalutades ei viska prügi maha, vaid kõnnib mõnedkümned meetrid edasi ning viskab prahi prügikasti. Halb kodanik on alatasa seadusega pahuksis. Halb kodanik ei tee heategusid, vaid näiteks lükkab abivajava vanema mehe tema ratastooliga pikali kui vanake ei saa oma liiklusvahendiga kusagil mingil põhjusel hakkama. Sellised asukad ei omanda tavaliselt ka korralikku haridust, mille tagajärel puudub hiljem hea elu. Nad elavad vaesuses ning ei saa paljudest asjadest midagi aru, ning satuvad oma lolluse tõttu halvale teele. Selline elanik ei maksa tihti ka makse, sest pole millegi eest maksta, kuid võib minna mõne oma kriminaalteo eest trellide taha pikaks ajaks istuma. Tema ülalpidamine makstakse kinni maksumaksja rahast, kuid tema pole makse masknud. Ka internetikommentaatorid, kes postitavad ebaeetilisi
Jõhvi Gümnaasium Kalahari kõrb Referaat Koostaja:Roland Rokka 8.A Juhendaja:Ene Sokman Jõhvi 2010 Sisukord 1 Paiknemine ja kliima Kalahari on kõrbe- ja rohtla-ala Lõuna-Aafrikas. Kalahari kõrb katab umbes 930 000 ruutkilomeetrist ala, mis jaotub Botswana, Namiibia ja Lõuna-Aafrika Vabariigi territooriumide vahel. Õigem oleks nimetada Kalahari kõrbe poolkõrbeks, sest sademete keskmine hulk ületab päriskõrbele omase keskmise sademete hulga. Ka temperatuur ei tõuse üle +45 kraadi. Kalahari kõrb paikneb kiltmaal, 500-1500 meetri kõrgusel merepinnast, peamiselt tasandikel, kuid esineb ka kõrgendikke. Kalahari kuivas lõunaosas on palju soolajärvi, mis paiknevad laialipillutatult. Erinevalt Sahara kõrbest on seal suvi niiske ning seal elab palju loomi. Enamik järvi ja laguune kuivab siiski põua ajal ära. Vihmaperiood kestab umbes viis...
ta pidi kaksteist tundi päevas viksikarpidele silte kleepima. Seda alandavat ja painajalikku tööd kujutab autor hiljem romaanis „David Copperfield“ (1849–1850; e. k. 1937, 1991). Dickens ei saanud peaaegu mingit kooliharidust, tema õpetajateks olid ühelt poolt Cervantes, Lesage ja XVIII sajandi inglise romaanikirjanikud Fielding, Smolett, ning teiselt poolt nende Londoni vaestekvartalite asukad, keda ta oma lapsepõlves ja noormeheeas tundma õppis. Oma tulevaste romaanide teemadele jõudis ta päris lähedale kirjutajana advokaadikontoris, veel enam aga ajalehekirjasaatjana ja parlamendireporterina. Peagi sündis Dickensi esimene teos, „Tähelepanekuid lihtsate inimeste igapäevaelust“, mis ilmus algselt ajalehtedes nn Bozi skitsidena ja hiljem raamatuna (1836, Boz oli Dickensi pseudonüüm). Tõelise kirjanikukuulsuse
Tõrva Gümnaasium Kaido Mõts 8. a klass Sipelgad Referaat Juhendaja õpetaja Tiia Tamm Tõrva 2007 Sipelgad Maailmas on umbes 7600 liiki, Eestis 38 liiki. Enamik sipelgaid elab troopikas. Eesti sipelgaist on tuntuimad punakaspruunid metsasipelgad kuklased (Formica- 15 liiki), väikesed mustad, pruunid või kollased murelased ja punakad rautsikud. Eesti suurimad sipelgad on hobusipelgad, kes rajavad oma käike haigete või surnud puude tüvedesse. Aedades, niitudel ja põldudel esineb sageli väikeste mustade mullamurelaste pesi. Enamik sipelgaid ehitab pesa pinnasesse, kuklased teevad okastest jm. taimeosadest suuri kuhilpesi. Mõnd liiki sipelgad elavad parasiitidena teiste pesades. Emasid on peres sipelgaliigist olenevalt üks kuni mõnisada, nad elavad ja munevad sügaval pesas. Paljude sipelgate vastsed nukkuvad kookonis. Vähemalt kord aastas kasvatatakse põlvkond t...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
