Religioon ja tsivilisatsioonid 1 Rahvastiku etniline struktuur · Ajalooliselt kujunenud inimrühm, kes räägib sama keelt ja kellel on ühine asuala, on etnos · Etniliste tunnuste (ühise päritolu, keele, kultuuri ) alusel piiritletav riigi kodanikkonna osa on rahvus · Etnose oluliseks tunnuseks on keel · Keelte üldarv on umbes 2500-4000 2 Maailma riikide eristamine: · Ühekeelsed riigid, kus üks rahvus moodustab üle 90% rahvastikust / Island, Jaapan, Korea, enne II maailmasõda ka Eesti Vabariik / · Kakskeelsed riigid /
1. Geograafilis-etnograafiline uurimus "Germania" Aastal 98 pKr pani esmakordselt aestide-nimelise rahva kirja Rooma geograaf ja ajaloolane Tacitus. Samal ajal mainis ta ka fennide-nimelist rahvast, keda ajaloolane mainis juba aasta varem ja keda on peetud nii soomlaste kui ka eestlaste esivanemateks. Tänapäeval arvatakse üldiselt, et aestideks nimetati balti hõimusid, kuid pole siiski võimatu, et nende hulka loeti ka eestlaste esivanemaid või teisi läänemeresoome hõime, kelle asuala ulatus sel ajal veel tunduvalt kaugemale lõunasse. Nimetust fenn loetakse aga kindlasti läänemeresoome hõimude kohta käivaks. Pole siiski selge, kas fennide nime all mõeldi otseselt Soome alal elanud hõime või kuulusid nende alla ka Eesti alal elanud hõimud. https://et.wikipedia.org/wiki/Tacitus 1. Dokumendid e ürikud Eestis vanim säilinud kirjalik mälestis on paavsti legaadi (saadiku) Modena Wilhelmi poolt Tallinnas 1237. aastal välja antud ladinakeelne pärgamentürik
1 elaniku kohta maailma riikide seas teise kümnesse. 21. sajandi algul Euroopa majanduses toimunud tagasilöögid tabasid ka Belgiat. Tööpuuduse tase läheneb Euroopa Liidu keskmisele. 2000-2003 oli üldime maksukoormus (maksud ja sotsiaalmaksed) 45% SKT-st. Riigivõlg on viimastel aastatel jõudsalt vähenenud, kuid Belgia on endiselt Euroopa Liidu suurima riigivõlaga riike. Belgia majandust on pikka aega iseloomustanud olulised regionaalsed erisused. Ajalooliselt kujunes flaamide asuala tekstiilitööstus- ja valloonide asuala rasketööstuspiirkonnaks. Flandria on viimaste aastakümnete jooksul suutnud uuendustega (kõrgtehniline tootmine, intensiivistuv põllumajandus) kiiresti kaasa minna, seevastu mitu varem kivisöe kaevandamisega seondunud Valloonia ala on mõnevõrra maha jäänud. SKT-st annab Flandria 57%, Valloonia 24% ja Brüssel 19%. Tähtsamad tööstusharud on keemiatööstus (21,2%, keskuseks Antwerpen), masina- ja
Võistluste patroon oli Belgia kuningas Albert I (1875 - 1934), kes avas ka olümpiamängud. Olümpia peaareen oli Champs de Beerschot'i staadion, mis mahutas 40 000 pealtvaatajat. Staadioni rada oli 400 m. Korralduskomitee esimees oli krahv Henri de Baillet-Latour (1876 - 1942). Olümpial osalenud majutati Antwerpeni koolimajadesse; eestlased olid ühes tütarlaste koolis. Medaleid jagati välja 161 komplekti, sealhulgas 29 kergejõustikus. Antwerpen, samanimelise provintsi ja flaamide asuala keskuses, on linn Põhja-Belgias, 17 km Schelde jõe suudmest ja 88 km Põhjamerest. Rajatud 600. aastail, linn aastast 1291. Maailma tähtsamaid sadamalinnu. Mängudel osales 29 riiki 2606 sportlasega, neist naissportlasi oli 64 (võistlesid iluuisutamises, tennises, vettehüpetes, ujumises). Esimest korda osalesid olümpiamängudel Brasiilia, Eesti, Jugoslaavia, Monaco, Tsehhoslovakkia. Soome ja Uus-Meremaa võtsid esmakordselt osa iseseisvate riikidena.
Juhendaja: Tiit Pruul Torgu 2012 SISUKORD 1.LIIVIMAA 1.1 Liivimaa ajalugu lk2 1.2 Liivimaa kultuur lk3 2. LIIVI KEEL 2.1 Liivi keele lk4-5 KASUTATUD KIRJANDUS lk6 1 LIIVIMAA 1.1 Liivimaa ajalugu Territoorium, mis kandis Liivimaa nimetust, on aja jooksul tunduvalt muutunud. Kuni 13. sajandini tähistas Liivimaa liivlaste asuala Liivi lahe rannikul ja Väina jõe ümbruses. 1206. aastaks kehtestus liivlaste aladel Riia piiskopi ja ristisõdijate võim. Hiljem kandus Liivimaa nimetus ka teistele ristisõdijate vallutatud aladele, mistõttu 13. sajandi lõpuks hõlmas keskaegne ehk Vana- Liivimaa juba kogu tänase Eesti ja Läti territooriumi, kus eksisteerisid ristisõdijate riigid (Riia peapiiskopkond ja Liivi orduriik ning Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkond). Erandiks võiks
kogukonnad enam kui poolt Euroopat. Slaavi keelkonda kuuluvaid inimesi on maailmas üle 350 miljoni.Tänapäeva rahvad ja etnilised rühmad, kes kuuluvad slaavi keelkonda ja keda nimetatakse slaavlasteks, on välimuselt ja kultuurilt üsna erinevad. Suhted nende vahel (ja isegi üksikute etniliste rühmade piires) on mitmekesised, ulatudes sugulustundest vastastikuse vaenuni.Slaavlaste täpne päritolu on teadmata. Levinud hüpoteeside kohaselt jäi nende algne asuala enne 6. sajandit tänapäeva Valgevene, Poola ja Ukraina aladele.Slaavlaste seosed Rooma-aegse venetite (Veneti) hõimuga, kes elas ida pool Visla jõge, on teadmata. Nimi võib viidata niihästi slaavlastele kui ka baltlastele. 5.Nestori kroonika järgi tulid varjaagid kõigepealt ise Loode-Venemaale maksu koguma, kuid kohalikud hõimud lõid nad tagasi. Seejärel üritasid kohalikud ise end valitsema hakata, kuid läksid tülli ning otsustasid hoopis varjaagid valitsema kutsuda. 862
maa elanikkudesse endisse, nimelt lihtsasse talurahvasse puutub, siis ei tarvita nad tänapäeval oma keeles enese kohta mingit üldist nime, vaid kutsuvad ennast maakohtade ja linnade järgi, millele nad on lähimal, siiski teavad mõningad nende hulgast oma maad üldiselt kutsuda „Estima“ ja iseennast „Estlane“, see on eestimaalane.“ (Rätsep 2007: 7) 19. sajandi I poolel hakkas nime Eesti märkima kogu eestlaste asuala, seda hakkas kasutama Friedrich Reinhold Kreutzwald. Sõnaühendit eesti keel kasutati esimest korda meie kirjasõnas 1849. aastal Pärnumaa koolmeistri Berend Gildenmanni poolt tema raamatus „Mailma made öppetuse“ sissejuhatuses. (Rätsep 2007: 8) 4 1.1. Sõna Eesti päritolust Rooma ajaloolasel Publius Cornelius Tacitusel valmis 98. aastal raamat „Germania“, kus kirjeldati Rooma riigi naabruses elavaid germaani hõime, ning raamatu lõpuosas jõuab autor hõimudeni, keda
Balti ristisõja põhjused. Sakslaste soov vallutada alasid Ida-Euroopas, et suurendada oma asuala. (Ekspansioon itta ehk Drang nach Osten; Lübecki linna rajamine 1143, mis sai lähtepunktiks edasistel vallutustel ). Soov hõivata kaubandusmonopol Venemaaga. Peamised kaubateed Venemaale aga kulgesid läbi Läti ja Eesti alade. Rooma paavst soovis levitada katoliku usku ja kristianiseerida (ehk ristida) ka viimased paganlikud rahvad Euroopas - eestlased, lätlased, leedulased. (12.-13.sajand olid katoliku kiriku ja paavstivõimu hiigelajad. Oma mõjuvõimu tugevdamiseks peeti ristisõdu ka
Nõukogude Liidu haldusüksusest (33,6% on sündinud Eestis, sinna hulka kuulub ka sissesõitnute 2. põlvkond). Immigrantide suurema osa andsid Ukraina (27,6%), Venemaa (20,0%) ja Valgevene (10,4%). Valdavalt olid need üleliidulise alluvusega tehastesse tööle suunatud, sõjaväelased koos perekondadega, üliõpilased; oli ka mitmesugustel põhjustel tagakiusatud teadlasi (1950. aastatel) ja muiduseiklejaid. Eestisse tulnud juutide siinne asuala langeb üldjoontes kokku teiste ida poolt pärit immigrantide omaga - Tallinn ja Kirde-Eesti tööstuskeskused. Nõukogude Eesti juudid ei olnud paikne rahvastikurühm ega ole Eesti juudid seda ka praegu. Nende arvu suurendas jätkuv sisseränne idast ning vähendasid väljaränne ja madal loomulik iive. Ka Eesti-sisene liikumine oli väga aktiivne, üldiselt eelistati Tallinna. Rahvusrühma suurus Eestis: 1881 3290 1897 3837 1922 4566 1934 4434 1959 5433
) Maagilised ained, mis on peidetud kujutatava olendi - olgu selleks olendiks inimene või loom - pähe või kõhtu, täidavad kahekordset funktsiooni: nad toimivad ühtaegu nii ähvardusena, saates välja needust ja halba jõudu, kui ka kaitsjana oma omaniku suhtes. Kongodel on rohkesti enam või vähem püha staatusega olmeesemeid: skeptreid, kärbsepiitsu, trumme, piipe jne. Pended elavad Kwilu piirkonnast idas ja Kasaist läänes. Loango jõgi jagab pendede asuala kaheks. Skulptuur on selle hõimu juures haruldane nähtus, seevastu kiududest punutud või puust maskidel on pendede ühiskonnas täita oluline osa. Neid maske on kolme tüüpi: mingangid, mbujad ja giphogod. Esimesi kasutatakse eelkõige esivanemate kultuse talitustel ja pealiku trooniõnnistamise tseremooniatel, teisi noorukite initsiatsiooniga seonduvalt, kolmandad on pealikute maskid. Samu maske esineb ka vähendatud kujul; neid puust või elevandiluust valmistatud väikemaske
7. Kirjelda stabiliseeriva, suunava ja lõhestavat valiku toimet populatsioonile Stabiliseeriv valik- Sellele on iseloomulik liigile iseloomulike tunnuste suhteline püsivus. Kinnistuvad populatsioonile valjakujunenud tunnused ja liigile kahjulikud tunnused kaovad. toimib püsivate ökoloogiliste tegurite korral. Peetakse peamiseks valiku tüübiks.:, suunava oimub siis kui elutingimused kindlas suunas muutuvad või kui populatsioon asustab uue asuala. Järelikult saavad eelispaljunemise tavaliste tunnustega isenditest mingi tunnuse poolest erinevad isendid. N: suunava valiku toimel arenesid 1) kalauimedest maismaa selgroogsete jäsemed, 2) maismaa selgroogsete taaskohastumisel veeeluga kujunes nii kala sisalikel kui vaalalistesl voolujooneline kalakujuline keha.; lõhestavat valiku; toimib siis kui populatsiooni poolt asustatud ala jaotab elutingimustelt erinevateks piirkondadeks.N: tugev liikidevaheline konkurents. 8
Millised olid preestri ülesanded: 1)Palvetamine;jumalateenistuse pidamine. 2)Sahramentide jagamine. 3)Rahvast kristlikus vaimus õpetada ja juhatada. Kuhu tekkisid keskaegsed linnad Eestis? Muistsete kauplemiskohtade juurde. Tähtsamate teede sõlmpunktiks. Olid juba enne tõmbepunktid. Kes moodustasid algul linnade põhilise elanikkonna? Saksamaalt saabunud käsitöölised ja kaupmehed. Kohalik rahvas. VANA-LIIVIMAA KUJUNEMINE Vana-Liivimaa-eestlaste, liivlaste ja lätlaste hõimude asuala, mille ristisõdijad vallutasid. Lepiti kokku ühises võitluses Vene vürstiriikide vastu, et laiendada katoliku kiriku võimu. MÕISTED 1)Maahärra ehk maaisand ehk senjöör-Väikeriigi valitseja Liivimaal; jagas lääne; omas kiriku-, kohtu- ja haldusvõimu. 2)Lään ehk feood-Maavaldus, mida saadi sõjaväeteenistuse läbimise eest, hiljem tekkis võimalus maa-ala välja osta. 3)Läänimees ehk vasall-Sai maavalduse senjöörilt sõjaväeteenistuse eest.
Kordamiseks. Liivimaa ristisõda. Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208-1227 1) Muinas-Eesti kaart (maakonnad) enne Liivimaa ristisõda; Vana-Liivimaa kaart pärast Liivimaa ristisõja lõppu (Eesti, Läti alad vallutajate riigid). ALUMISEL KAARDIL ON PUUDU VANA-PÄRNU!!! 1 2) Peamine ajalooallikas (autor, sisu, ajaline määratlus, tähtsus). Henriku Liivimaa kroonika. Preester Henriku kirjutatud misjonikroonika, tähtsaim ajalooallikas muistse vabadusvõitluse kohta, kirjeldab sündmusi aastatel 1184-1227 vahemikus ning on kirjutatud ladina keeles. Kroonika on peamine kasutatav allikas tolle aja Eesti ja Läti ajaloo kohta ning tänapäevane arusaam sõltub enamjaolt just selles kirjutatust. 3) Eellugu · Vallutuslikud huvid, selgita-põhjenda, miks? (kaupmehed, katoliku kirik, ris...
kaudu. Tuntud on jumalad Tin (Jupiter), Turam (Venus), Nethums (Neptunus), Maris (Mars). Tuntud oli etruskide ennustuskunst (haruspeksid). Peale jumalate oli palju allilmaga seotud deemoneid (nt Tuhulha) ning paadimees Harum. Itaalia kultuurile panid aluse itaalikud (latiinid, sabiinid, umbrid). Kesk- ja Lõuna- Itaalias elasid itaalikud, kes jagunesid mitmeks keeleliselt lähedaseks rühmaks. Itaalikutest elasid: Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul latiinid ja nende asuala nimetati Latiumiks (loe: laatsium). Veel rohkem lõuna pool elasid samniidid. Teised itaalikute hõimud olid neist kultuuriliselt mahajäänumad. Itaalia lõunarannikul ja Sitsiilias moodustasid põhiosa elanikest Kreekast pärit kolonistid. Suurimad kolooniad olid Taras (Tarentum) ja Sürakuusa. Kreeklaste kaudu jõudsid Itaalia rahvad maailma ajaloo lehekülgedele. . Itaalia austatumad jumalad on Venus, Mars, Quirinus. Viimane oli algselt viljakusjumalus,
18. juunil organiseerisid enamlased mitmel pool Eestis tööliste ja sõdurite demonstratsioone, kus nõuti võimu üleminekut nõukogude kätte. 2 Autonoomia idee teke ja areng 11.–13. (24.–26.) märtsil toimub Tartus Eesti maakondade ja linnade esindajate nõupidamine Eesti saatuse üle. Osalevad J. Tõnisson, K. Päts, O. Strandmann jt. Nõutakse autonoomiat vaba Venemaa koosseisus, eestlaste asuala ühendamist Eesti- ja Liivimaal J. Tõnisson juba 8.03 Peterburi Lvovi jutule –autonoomiasooviga. Tõnisson, J. Vilms ja Otto Strandman koostasid memorandumi, kus ettepanek Vm. muutmiseks föderatiivseks riigiks. Eesti autonoomia: mõlemas kubermangus loodaks korraga kummaski omavalitsus. See 18.03 Peterburi. Viimistleti. Lõplik variant – eestlaste territoorium üheks koos autonoomiaga. Autonoomia plaani toetuseks 26.03 Peterburi eestlaste massimeeleavaldus, rongkäik (40 000
ebapärlikarbile. (Leito, Kimmel, & Ader, 2007) (Timm & Kiristaja, 2006) (Keskkonnaamet)MATSALU RAHVUSPARK Ajalugu Matsalu rahvuspark asub Lihula, Martna, Ridala ja Hanila vallas. Algul oli loodud looduskaitsealana. Alates 2004. aastast kannab ta nime Matsalu rahvuspark. Matsalu rahvuspark loodi lindude pesitsus-, toitumis- ja sulgimispaikade, saarte, luhaniitude ja suudmeala roostikke kaitseks. Rahvuspargi pindala on 48 610 hektarit. Matsalu on läbi aegade olnud inimeste asuala. Praegugi vahelduvad loodusmaastikud väikeste küladega. Traditsioonilise maakasutuse jätkamisega säilitatakse pärandkooslusi, elus hoitakse vanu mitmekesised roovarumise- ja käsitöötraditsioone. (Timm & Kiristaja, 2006) (Leito, Kimmel, & Ader, 2007) Loodus Kogu rahvuspargi ala on väga madal. Kõrgemad on vaid paekivist kõvikud ( Lisa 4 pilt 8), Kirbla mägi ja Salevere Salumägi. Matsalu laht ja sellesse suubuv hargnev Kasari jõgi
Rahvusluse ideoloogia kohaselt püüab iga rahvus oma kultuurikeskkonna kujundada võimalikult süsteemseks, luua oma sotsiaalsed institutsioonid, säilitada ja arendada oma ainulaadsust. Parimad tingimused selleks on suhtelises endassesuletuses ja eraldatuses, seepärast on rahvusliku iseolemise jaoks esmatähtsad oma maa-ala ning halduslik ja poliitiline sõltumatus, mille täiuslikem vorm on omariiklus. Niisiis pooldab rahvuslus rahvusriiki, mille piirid kattuvad üldjoontes rahvuse asuala piiridega, kui rahvuslike huvide tagajat vastandina paljurahvuselistele riikidele.
asub uude keskkonda. Suunava valiku toimel arenesid näiteks kunagi kala uimedest maismaaselgroogsete jäsemed, ja vastupidi, nende taaskohastumisel vee-eluga kujunes kalasisalikel ja vaalalistel kalataoline kehakuju. Lõhestav valik — lõhestav valik seisneb kahe keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemises võrreldes nende hübriididega. Selline valik saab toimuda juhul, kui populatsiooni asuala jaotub elutingimustelt erinevateks piirkondadeks. Nt Läänemere räim on lõhestunud kaheks rassiks: kevad- ja sügisräimeks. Kuna räim koeb temperatuuril kuni 18 C, siis suvine soe vesi katkestaks kudemise. Nii on varase ja hilise kudemiskalduvusega räimede ristumine piiratud. Stabiliseeriv valik — stabiliseeriv hek säilitav valik kinnistab ja kaitseb väljakujunenud kohastumisi.
Vana-Rooma Vanaroo ma ajalugu on seotud apenniini poolsaarega. Roo mlaste esivane mad olid itaalikud, kes teiseaastatuhande algul põhjapoolt poolsaarele rändasid. Nad asustasid ps. keskosa, ning jagunesid mitmeks hõi murüh maks (latiinid), nende asuala hakati ni m etama laatsiumiks. Juba enne itaalikuid elasid apeniinidel etruskid, keda v õib pidada põliselanikeks. Nende ke ele ja päritolu kohta pole täpset teavet. Esimese aastatuhande esi m esel poolel olid etruskid ps valitsev rahvas. Umbes 7saj. e.K.r hakkas kasvama Latiumi maakonnas Tiberi j õe suud m es Roo ma linn. Se e kujunes algselt
Nimelt ei ole kõik arvamusel, et saamid ja soomlased olid Skandinaavia maade põlisasukad, vaid hoopis uustulnukad. Sellest lähtuvalt on Skandinaaviat uurides põhiküsimuseks:"Kes oli skandinaavias enne?"27 Levinud on kaks teooriat mida võib tinglikult jagada vanaks ja uueks teooriaks. Vanema teooria kohaselt elasid saamid vanast ajast peale Skandinaavia põhjaosades, nii et meie ajaarvamise alguses kulges nende asuala lõunapiir piki Umea jõge, ja saamide ning skandinaavlaste kokkupuuted algasid umbes ajavahemikus 200 500 p.kr, ehk siis suhteliselt hilja. Kokkupuuted said alguse kui osa saame siirdus lõunasse Skandinaavia asualadele. Hiljem tõrjuti saamid tagasi põhja. Rahvaste vahel ei toimunud kuigipalju geneetilist 20 Samas, lk.96. 21 Kalevi Wiik, lk.93. 22 Samas, lk.107. 23 Samas, lk.108. 24 Samas, lk.90. 25
1.Võimalikud ELU tekke teooriad On toimunud elu algne loomine. Elu alged on Maale saabunud teistelt taevakehadelt. Elu on Maal tekkinud elutu aine arengu tulemusena. Kreatsionism- Kreatsionism - mitte midagi ei ole juhuslikult juhtunud, kõige looja on Jumal. Laiemas tähenduses kasutatakse kreatsionismi ka maailmavaate kohta. See on kristliku õpetuse lahutamatu osa, mis ei ütle samas mitte midagi selle kohta, kuidas loomine loodusteaduslikus mõttes toimus. Selle pooldajad püüavad tõestada Piibli loomislugude sõna-sõnalist kehtivust ka loodusteaduslikus mõttes. Evolutsionism- Evolutsioon on mingi süsteemi järkjärguline pöördumatu ajalooline areng. Eluslooduse evolutsioneerumise puhul saame rääkida põlvnemisest – uute, keerukamate ja mitmekesisemate eluvormide tekkest varasema baasil. Seega vastandub evolutsioon mingi seisundi äkilisele ja murrangulisele muutusele, ühiskonnas näiteks revolutsioonile. Evolutsioneeruvad aga k...
Mis on uusaeg ja millal see algas? Uusaja mõiste võtsid kasut. Itaalia humanistid 15-16.saj., et eristada kaasaega eelnenud ajaloost. See oli maailmavaade, mis vastandas senisele kiriklikule maailmakäsitlusele uued arusaamad, mille kohaselt kõrgeimaks väärtuseks oli inimene oma väärikuse ja vabadusega. Humanism tekkis renessansiajastul. Uusaeg pidi tähedama uut maailmapilti ja ideoloogiat. Paljude humanistide arvates algas uusaeg siis, kui türklased vallutasid Konstantinoopoli 1453.a. . 16.saj. nim. varauusajaks. Prantsusmaal püüdis usuvastuolusid lahendada juba 1589.a. troonile tõusnud Henry IV Inglismaal kujunes puritanismi näol uus mentaliteet ning pärast stuartite dünastia võimuletulekut algas võitlus parlamendi õiguste eest. Venemaal lõppes 1613.a. Romanovite dünastia troonile valimisega nn segaduste aeg. Rootsis tõrjuti tagasi rekatoliseerimise katsed ja 1599 tagandati troonilt kuningas Sigismund Vasa. Eesti ajaloos lõppes 1629.a....
TALURAHVAS moodustas u 80% Ei olnud enam mõisa otsese majandusliku surve all, kuid tunnetas, et on uustulnud. Sotsiaalne vastuolu viidi rahvuslikule pinnale. Mõisnik sakslane-talupoeg eestlane. 19saj I pool liikus info külas ja maal ainult suuliselt, kirikus loetiette. 19 II pool aga ajalehed, ajakirjad, raamatud. Luterlikus keskkonnas oskas talupoeg enamasti lugeda ja ka kirjutada. Omavalitsuslik moment. Vennastekogude liikumine. Etniline asuala. Piirkonda/asuala sidusid ka majanduslikud küljed. Kaubad ja inimesed hakkasid liikuma suuremalt. See seob mingisuguse piirkonna tervikuks. Tekkis selline asi nagu emakeelne kommunikatsiooni võrk. EESTI AJALOOKIRJUTUS 19 sajandi lõpul hakati uurima rahvuslikku liikumist, tekkis huvi ärkamisaja vastu. Võib eristada kahte lähenemisviisi. 1.rahvuslik idealistlik. Põhiväide, mitte olud ei kujunda inimest vaid inimesed olusid. Heinrich Rosenthal. Villem Reiman. Anton Jürgenstein.
Kasutatakse ka fülogeneetilist liigikontsepsiooni. LIIGITEKE Liigitekkelisuse toormaterjaliks on liigisisene geneetiline varieeruvus. Kuid varieeruvus on pidevas tasalülitumises seal, kus puuduvad reprodultiivsed barjäärid. Liigitekkele võib arvatavasti viia ka kromosoomide muutus. sõltuvalt geograafilisest seosest lähteliigiga -allopatriline geogr. isolatsioon ilmselt põhiline -parapatriline külgnev tsoon -sümpatriline teise liigi asuala sees -mingi kamp evolutsioneerub järjest, nii et igaüks oma eelneva ja järgnevaga seguneb, kuni ühed omavahel enam ei segune ringliik (NB kõik need variandid on samaaegseltr olemas) Taimede puhul võib sümpatrilise liigitekke erilisteks moodusteks olla ka "puhtgeneetilised" mehhanismid - hübridisatsioon ja polüploidia. Liikidevahelised hübriidid on tüüpiliselt steriilsed, kuid steriilsuse saab ületada polüploisusega
sama värvi kui vanemad, kuid algul veidi tuhmimad kui täiskasvanud isendid. Tema karv on selline nagu leopardilgi, kuid ringid on suuremad. Leidub ka täiesti musti jaaguareid. Vaatamata seadusega kehtestatud kaitsemeetmetele ning karusnaha pärast peetava jahi piiramisele kujutab elupaikade hävitamine ja jaht talle kasvavat ohtu. 2.4 LEOPARD Vähestel metsikutest kaslastest on niivõrd mitmekesine välimus või saagieelistus kui leopardil, kel on ka kõige laiem geograafiline asuala. Leopard on kõigist kaslastest kõige rohkem levinud. Tavaliselt elutseb ta Lõuna-Aasia metsades ja tihnikutes või Aafrika savannides. Tema kodu võib olla nii dzungel kui ka peaaegu lagedas savannis. Tema mitmekesine toidulaud sisaldab väikesi olevusi, nagu näiteks sõnnikumardikad ning suuri imetajaid, kes ületavad tema enda kaalu mitmekordselt, nagu näiteks antiloobid. Suur saakloom võib anda kaheks nädalaks piisavalt toitu, kuid selline saak murtakse tavaliselt iga
Aga kui sirguvad taas noored kuused, varjutavad need valguslembesed lehtpuud ning kuusik taastub. Kokkuvõte Mõisted Abiootilised tegurid organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid Biootiline tegur organismide elutegevust mõjutav elusa looduse tegur, mis tuleneb organismide kooselust Antropogeenne tegur inimtegevuse mõju organismide elutegevusele Areaal (levila) ühe süstemaatikaüksuse (nt. Populatsioon, liik, perekond) asuala Biomassi püramiid ökoloogilise püramiidi graafiline esitus, milles toiduahela kõigi troofiliste tasemete biomassi kujutavad ristkülikud on paigutatud ülestikku. Biosfäär Maa pinnakihtide ruumiosa, mida asustavad elusorganismid Biotsönoos elukooslus. Ökosüsteemi elusosa, mille moodustavad eri tüüpi organismide populatsioonid Herbivooria taimtoidulise looma toitumissuhe taimedega Kahanev populatsioon populatsioon, milles suremus ületab sündimuse
Tallinnas sündmused 24.–25.02.1918. Päästekomitee päevakäsud ja Ajutise Valitsuse moodustamine Poliitilise mõtte areng 1917: Vene föderatsioon, Balti puhverriik, enesemääramise idee. Poliitilse mõtte areng 11.–13. (24.–26.) märtsil toimub Tartus Eesti maakondade ja linnade esindajate nõupidamine Eesti saatuse üle. Osalevad J. Tõnisson, K. Päts, O. Strandmann jt. Nõutakse autonoomiat vaba Venemaa koosseisus, eestlaste asuala ühendamist Eesti- ja Liivimaal J. Tõnisson juba 8.03 Peterburi Lvovi jutule –autonoomiasooviga. Tõnisson, J. Vilms ja Otto Strandam koostasid memorandumi, kus ettepanek Vm muutmiseks föderatiivseks riigiks. Eesti autonoomia: mõlemas kubermangus loodaks korraga kummaski omavalitsus. See 18.03 Peterburi. Viimistleti. Lõplik variant – eestlaste territoorium üheks koos autonoomiaga. Ajutine Valitsus suhtus eitavalt, et asja otsustab tulevane Asutav Kogu. Ometi võttis valitsus 30
Räägin lähemalt ka reformatsioonist ning selle mõjust haridusele. Juttu tuleb ka rahvahariduse tõusust, lugemisoskuse kasvust ning eestikeelse kirjasõna tekkest. Lisaks saab referaadist teada ärkamisaja põhilised muutused, mis eestlaste eneseteadvust kasvatasid ning tänu millele sai eestlastest kultuurrahvas. Head lugemist! 1. Muinas-Eesti 1000. aasta paiku olid Läänemeresoome hõimudel veel üsna lähedased omavahelised kontaktid ja selleks ajaks olid ka eestlaste asuala piirid juba üsna selgelt välja kujunenud. Rahvastik jagunes Eesti alal hõimualadeks ning koosnes 12. sajandi lõpul kaheksast-üheksast suuremast ja vähemalt neljast väiksemast maakonnast. Maakonnad jagunesid omakorda kihelkondadeks. Kihelkond oli Eesti ühiskonnas keskne organisatoorne üksus ja arvatavasti ka teatud geograafiliselt piiratud ala külakondade vabatahtlik liit. Ühiskond oli sel ajal patriarhaalne, hääleõigus oli vaid taluperemeestel üksi. Kui arvestada
kardetavamaid metsloomi. Kuigi sageli peetakse teda hirmuäratavaks kiskjaks, siis oma vitamiinivajaduse rahuldamiseks sööb vahel ka taimset toitu. Inimest hundid üldiselt kardavad, ohtlikud on ainult marutaudis loomad. Kui varem elasid hundid kõikjal Euroopas, siis tänu jahimeestele hävitati nad pea kõikidelt läänepoolsematelt aladelt, taandades nende levila mägedesse ja Ida-Euroopasse. Tänapäeval on nende asuala siin aga tasapisi taas laienemas. Välimuselt on ta väga sarnane meie kodukoerale, kuid on suurema kehaehitusega. Kaalub keskmiselt 30-60 kilo, keha pikkus keskmiselt 150cm. Saavutab suguküpsuse 2-3 aastaselt, tiinus kestab 62-75 päeva ja poegib 1-12, harilikult siiski 4-7 kutsikat. Elab vabas looduses kuni 10-15 aastaseks, vangistuses aga kuni 20seks. Elab karjas kus on ligi 20 liiget, suurimates võib olla lausa kuni 38. Väga seltsiv loom. Esinemine
KESKAEG (13.-16. sajand) EESTI MUISTNE VABADUSVÕITLUS (1208-1227) Muistset vabadusvõitlust on loetud üheks esimeseks sammuks eesti rahva kujunemise teel ning selle sammumisel riigi kujunemise suunal. Põhjused: - Sakslaste, rootslaste ja taanlaste soov suurendada oma asuala. - Sakslased soovisid balti alistamatusega saada maad ja sõjatulu. - Soov hõivata kaubandusmonopol Venemaaga. 1210- Ümera lahing. Eestlased võitsid. 1217- Madisepäeva lahing. Toimus Viljandi lähedal Sakalas Eestlaste maleva ja ristisõdijate vahel. Eestlased said raskelt lüüa. Langes eestlaste vanem Lembitu ja ka liivlaste vanem Kaupo. 1219- Taanlased vallutavad Põhja-Eesti. Taanlased võitsid.
impeeriumi kujunemine- tabas energiapuhang skandinaavlasi, mille tulemuseks oli nn viikingiaeg(kokkuleppeliselt piiridega 800.-1050.a) ja taas rahvaste rändanded ning uute riikide tekkimine. Viikingid jõudsid kõikjale Sitsiiiliasse, Bagdadi ja iegi Ameerikasse. *Eestlased ei rännanud, kui rahvasterändamine mõj neid. Eriti oluliseks tuleb pidada kolme nähtust. Esiteks hakkasid põhja poole tungima balti hõimud, hõivates tänase Põhja-Läti alasid, teiseks laiendasid tunduvalt oma asuala slaavlased, jõuded aegamööda Kiievi ja Novgorodi maile ning asustades järk-järgult kogu hilisema Venemaa ja Ukraina. *600a. paiku Rootsis valitsenud kuningas Ingvar, kes olla Läänemaale rüüstama sõitnud, kuid seal lüüa saanud, laingus langenud ning sinna ka maetud. Skandinaavia saagadest võib lugedaet vallutati kõik Läänemere idakalda rahvad,kuid mingit tõesndust sellele ei leidu. *Pärast Ingvarit on viikingid Eestis korduvalt lüüa saanud. Nt olevat Eestis langenud
.................................................................................18 0 Sissejuhatus Liivimaa on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti territooriumil. erritoorium, mis kandis Liivimaa nimetust, on aja jooksul tunduvalt muutunud. Kuni 13. sajandini tähistas Liivimaa liivlaste asuala Liivi lahe rannikul ja Väine jõe ümbruses. 1206. aastaks kehtestus liivlaste aladel Riia piiskopi ja ristisõdijate võim. Hiljem kandus Liivimaa nimetus ka teistele ristisõdijate vallutatud aladele, mistõttu 13. sajandi lõpuks hõlmas keskaegne ehk Vana-Liivimaa juba kogu tänase Eesti ja Läti territooriumi, kus eksisteerisid ristisõdijate riigid (Riia Peapiiskopkond ja Liivi orduriik ning Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkond). Erandiks võiks
Evolutsioon Elu areng maal Maa vanus u 4.5 milj a. Elu teke 43.5milj a tagasi. Vanimad organismid ainuraksed – tuumata arhed ja bakterid – eeltuumsed. Anaeroobsed heterotroofid. Arenes fotosüntees ja aeroobne hingamine. Esimesed hulkraksed (käsnad) ilmusid enne Kambriumi ajastu algust. Kambriumi plahvatus – tormiline hulkraksete loomade ehitustüüpide areng – kõigi tänapäeval tuntud hõimkondade varaseimad esindajad. Kujunes välja organismi ehitusplaani määravate regulatoorgeenide süsteem , mille mitmekesistumise võimalused käivitasidki vaadeldava ’plahvatuse’. Piiritleti ehitustüübid – nt ainuõõssed, ussid, limused, lülijalgsed, keelikloomad. Ajastu lõpul surid enamus lülijalgsetest. Ordoviitsiumi ajastul elustiku mitmekesisuse taastumine uute lülijalgsetega. Esimesed maismaal levivad vetikad ja taimed. Suur surm taaskord – kliimajahenemine. Siluri ajastul korallri...
kvalitatiivne (teistsugune tunnusevariant) või kvantitatiivne (suurus, kiirus, vastupidavus, taiplikkus jms). Siis kui elutingimuste kindlasuunaline muutumine või populatsiooni asumine uude keskkonda. Tingimuste püsimisel geno- ja fenotüüp asenduvad uutega, tekivad uued kohastumused. Sisalikud ja vaalad vette, tumedad liblikad tööstuspiirkondades. Lõhestav valik kahe keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemine võrreldes nende hübriididega. Siis kui populatsiooni asuala jaotub elutingimustelt erinevateks piirkondadeks. Neis piirkondades kujunenud erisugused olelusvõitluse suhted teiste liikidega ja mõnevõrra erinevad kohastumused. Hübriidid vähenenud kohasusega mõlema piirkonna tingimuste suhtes. Võib eristuda uus liik. Teguriks võivad olla ka sesoonsed muutused elutingimustes (nt. paaritumise aastaaeg). Kohastumine Populatsiooni ja liigi isenditele ühiseid pärilikke omadusi ja tunnuseid, mis soodustavad nende
15. Ühtse Romaania lagunemine: suur rahvaste ränne „Suur rahvasterändamine“- germaani seisukohatlt = „Barbarite sissetung“ Rooma imp. seisukohalt; 375pKr hunnide sissetung kesk-aasiast germaanlaste aladeele- germaanlaste liikumine; 568pKr langobardide vallutused. Euroopa keskuse liikumine Vahemerelt Euroopa mandrile, eraldumine idamaade kultuurist 16. Germaani rahvaste ränded Algselt Skandinaavias. 3.-1. saj. eKr asuala Rooma naabruses Lääne-germaanlased Reini suunas, Ida-germaanlased Karpaadid, Must meri Sissetungi 2 etappi: 3. saj eKr- liitlased, nt sõjaväega liitumine 4.-5. saj. hunnide pealetund germaanlaste aladele 370 Germaanlaste ümberasumise iseloom: Asuvad alates 3. saj pKr liitlaste või kaitsevägedena Rooma loal Rooma aladele. Ei soovi impeeriumi hävitada, enamik germaanlaste juhte asuvad Rooma kaitsele.
Sealt tuleb ka mungareeglite pikkus – 73 peatükki. Lisaks on seal jumalateenistust ja kloostri kõrgemat korda puudutavaid reegleid. Palvetajatöö – ora et labora – palveta ja tööta, on munkluse alusnormiks. Frangi riik. Merovingide dünastia ja Clodovechi pöördumine rajavad tugeva kristliku aluspõhja Euroopale. Esialgu on raskuskese Loode-Gallias. 468. aastal alistab Roomaliku asevalitseja ja asub Gallia ala tervikuna valitsema. 497. aastal sõdib ta alemannidega ja asuala laieneb veelgi. Sellesse aega jääb ka Clodovechi pöördumine. Ühest küljest põrkub germaanlaste maailm kristliku maailmaga. Germaanlastel on vereõigus olulisel kohal, mis aga ei olnud kristlusega kooskõlas, seetõttu ei toimunud pöördumine kergekäeliselt. Oli vaja imet – lahing alemannidega – Clodovechi armee esialgu põgeneb, viimases hädas pöördub kristliku Jumala poole abipalvega, alemannid põgenevad ja lahinguõnn pöördub. Clodovech sai kinnitust, et
- princeps senatus - rahvatribuun Etruskid 1) Teooriad päritolu kohta Võib arvata, et etruskid on Vahemere basseini indo-euroopa rahvaste eelse nn proto-asustuse jäänuk nagu tänapäeval baskid. Seadsid end sisse Toscanas vähemalt alates VIII saj. eKr. 2) Etruskide ekspansioon Itaalias Etruskide tsivilisatsioon oli kõige säravam Vanas-Itaalias selle põlisasukate seas. Põhiline asuala Türreeni mere, Tiberise ja Arno jõe vahel. Ekspansiooni ajal ulatus Põhjas Po madalikule ja praeguse Romagna provintsi 3) Etruskide aineline kultuur Etruskide kultuur on algusest peale linlik(типично городской).Linna juhtisid kuningad ja magistraadid, kes valiti aristokraatliku kasti. Linnad olid üsna iseseisvad. 12 neist moodustasid föderatsiooni, mille esindajad kohtusid igal aastal:
Keskajal Euroopas olid juudid põlatud, tagakiusatud, õigused kitsendatud. Mõisteid: sionism juutide liikumine, et luua taas juudi riik Palestiinas, diasporaas elavate juutide kokkukogumine, tekkis 1860.-80. aastail. Laiemas mõttes juutide rahvuslik liikumine üldse. antisemitism vihavaen juutide vastu, juudivaenulikkus holokaust Teise maailmasõja ajal (ja Hitleri-aegsel Saksamaal) toimunud juutide tapmine ja kiusamine Palestiina on piirkond Lähis-Idas, juutide algne asuala, kus juba aastal 1000 e. Kr. tekkis juutide riik. Sealne tähtsaim linn on Jeruusalemm. 7. sajandil asusid sinna elama islamiusulised araablased. Palestiina ja Jeruusalemm on "Püha Maa" kolmele usundile judaismile, kristlusele ja islamile. "Püha Maa" vabastamiseks islami võimu alt toimusid keskajal ristisõjad. 1516-1918 kuulus Palestiina Türgi riigi koosseisu. Sionismi mõjul hakkasid juudid 19. sajandi lõpul Palestiinasse tagasi rändama.
1936 - Saksamaa hõivab demilitariseeritud Reinimaa Chamberlain (GBR) arvas, et rahu Euroopas on võimalik päästa teatava järeleandlikkusega Hitleri suhtes, püüdis selles veenda ka prantslasi. 1938 - Hitler saab Austria Saksamaaga liidetud 1938 - suurriikide esindajate kohtumine Münchenis (Tsehhoslovakkiat ei kutsutud) - Tsehhoslovakkialt Sudeedimaa Saksamaale, ka Poola ja Ungari said Tsehhoslovakkialt valdusi 1939 - Hitler annekteerib tsehhide asuala, ettekäändeks tsehhide ja slovakkide vahelised vastuolud 1939 - Böömi ja Määrimaa Saksamaale 1929 - Mussolini liidab Itaaliale Albaania 1939 - Suurbritannias üldine sõjaväekohustus 1939 - MRP NSVL ja Saksamaa vahel Stalini eesmärk - sõda, mis Euroopa riikide arvel pidi suurendama NSVL-i liitriikide arvu NSVL sai endale õigused Soome, Eesti, Läti, Leedu, poole Poola ja Bessaraabia üle Saksamaa ja NSVL vahel sõlmitud mittekallaletungi lepinguga andis Stalin
Alguses portugallased said aru, et kaste on tuhandeid, kastid on elukutsepõhised, sünnipärased ametid ja ühiskonnakihid, nt pesupesija kast: ema on pesija, laps on pesija jne.... Kõige suurem seisus on vaisya siia kuuluvad kaupmehed, maksukogujad, pankurid Ksatriyate seisuses sõjamehed, ohvitserid Braahmanitesse kuulusid preestrid, õpetlased, riigiministrid Suur mugavus hävitab tsivilisatsiooni! Veedade asuala Põhja-India 1500-500 tuhande aasta vältel kuni Buddhani välja tekkisid hinduistlikud kuningriigid: Kuru, Panchala, Kosala, Videha jt. piirkond kus Buddha hakkas kuulutama. Aarialaste religiooni-ideoloogiat kajastab veedade keel proto-indoeuroopa keelest arenenud veedade keel. Sanskriti keel on India õpetlaste keel, sanskrit on üks esimesi maailma kunstlikke keeli, mis kujundati välja 5.-3. saj e.m.a
aaastat e.kr. Nende külluslikke ''potlach''pidusid peetakse siiamaani jõukuse ja priiskamise etaloniks, millele Ameerika esiajaloos võrdset ei leidu. Seega polnud Ameerika eurooplaste saabudes sugugi asustamata metsik ala. Praegu arvatakse, et läänepoolkeral elas tollal sama palju inimesi kui LääneEuroopas umbes 40 miljonit. Tollane indiaani kultuur ja kombed olid sugukonniti õige mitmekesised ,mis on ka loomulik, arvestades nende asuala ulatust ning elutingimuste erinevust. Enamik hõime, eriti metsastel idaaladel ja KeskLäänes, elatusid jahist, korilusest ja maisikasvatamisest nind muust põllundusest. Enamasti hoolitsesid majapidamise ja toidu eest naised, meeste asi oli jahil käia ja sõdida. Igatahes oli PõhjaAmeerika indiaani ühiskond maaga tihedalt seotud. Nende uskumusi läbib samastumine Tallinn 3 2008
aaastat e.kr. Nende külluslikke ''potlach''pidusid peetakse siiamaani jõukuse ja priiskamise etaloniks, millele Ameerika esiajaloos võrdset ei leidu. Seega polnud Ameerika eurooplaste saabudes sugugi asustamata metsik ala. Praegu arvatakse, et läänepoolkeral elas tollal sama palju inimesi kui LääneEuroopas umbes 40 miljonit. Tollane indiaani kultuur ja kombed olid sugukonniti õige mitmekesised ,mis on ka loomulik, arvestades nende asuala ulatust ning elutingimuste erinevust. Enamik hõime, eriti metsastel idaaladel ja KeskLäänes, elatusid jahist, korilusest ja maisikasvatamisest nind muust põllundusest. Enamasti hoolitsesid majapidamise ja toidu eest naised, meeste asi oli jahil käia ja sõdida. Igatahes oli PõhjaAmeerika indiaani ühiskond maaga tihedalt seotud. Nende uskumusi läbib samastumine looduse ja loodusjõududega. Indiaanlaste elu oli suguvõsakeskne ja kogukondlik. Ehkki mõnedel
tugineva rahvusliku ühtsuse loomist, mis tavaliselt nendega ei piirdu. Nimetatakse vahel ka rahvussotsialismiks jms. Natsionalism- Rahvuslus ehk natsionalism on ideoloogia, maailmavaade, kultuurivorm ja sotsiaalne liikumine, mis keskendub rahvusele. Rahvuslus pooldab rahvusriiki kui rahvuslike huvide tagajat vastandina paljurahvuselistele riikidele. Enamik rahvuslastest usub, et riigi piirid peaksid üldiselt kattuma rahvuse asuala piiridega. Antisemitism- juutide vihkamine või eelarvamused juutide suhtes. Hitleri Saksamaal oli antisemitism riigi ametlik poliitika, mille käigus toimus juutide massiline tagakiusamine ja füüsiline hävitamine (holokaust). Duce- Mussolini (hüüdnimi itaalia keeles Il Duce 'juht'; ) oli Itaalia peaminister ja diktaator aastail 19221943 ja seejärel juhtis aastatel 19431945 Saksamaa marionettvõimuna Itaalia Sotsiaalset Vabariiki. Marss Rooma- 1922
a. libaloom), hunti, libahunti, neljasilmalist koera, valgust (v.a. libaloom, ebajalg), näidatakse risti. KUJUNÕIDUS - kahjustamiseks – lepast, tehti harva, kuju ise tehti jube; hoidja – sagedasem; petteks – tormiga meremehed viskasid oma kujud petteks merre; armumaagiaks – objekti mingi asi peab kujus olema (küüs, juuksed); väekujud – vahendaja väe ja inimese vahel. Kristluse tulek Eestisse 11.saj. oli ristiusk jõudnud eestlaste asuala piirideni nii idas kui läänes, seda kinnitavad hauapanuste vähenemine, ristik motiividega ehete leidmine ja keeleteadus. Eesti keeles juurdunud ristiusu olulised mõisted olid rist, papp, nädal jt. viitavad idast tulnud misjonile.. Teine grupp sõnu olid nt. kirik, munk jne..need annavad tunnistust Skandinaavia mõjutustest. Algul sulatati meie paganlikud pühad kokku kristlike pühadega (pööripäevale nt. järgnes Kristuse sünnipäev jne.)
SLAAVLASED JA VANA-VENE RIIK PÄRITOLU o Indoeuroopa päritolu slaavlaste kohta on vähe teada. Nad rändasid 5-6 sajandi ajal tänapäeva Poola, Tsehhi, Valgevene ja Põhja-Ukraina aladele, ning asusid sealt oma valdusi laiendama. Lääneslaavlased ehk veneedid levisid ka Saksamaa idaossa. Lõunas rändasid sklaviinid Balkanile, Idapoolsed andid püsisid Ukraina aladel. Nende laialdane asuala laiendamine oli võimalik, kuna asusid elama germaanlastest tühjaks jäänud asualadele. VANA-VENE RIIGI TEKE o Pika aja jooksul rändasid idaslaavlased soomeugrilaste aladele, kus elati peamiselt jõgedeäärseil mail. Viikingiajal huvitusid skandinaavlased Ida-Euroopa veeteedest, eriti veeteest, mida nimetatakse teeks varjaagide juurest kreeklasteni. Varjaagid ehk viikingid asutasid tee peale oma
töölised võidavad valimised ja saavad võimu 17 18 endale, seega paraneb tööliste olukord 03.04.08 Rahvuslik liikumine Rahvus inimesed, keda ühendavad päritolu, kultuuriline taust, keel, asuala, teadvustavad ennast kui rahvust. XIX sajandil erinevates Euroopa piirkondades oli tegemist rahvuslike liikumistega. Üheks eesmärgiks oli keele ja rahvusliku tunde säilimine, teiseks rahvuskeelne haridus. Rahvusliku kõrgkultuuri rajamine. Oma riigi rajamine ja seda rahvuse ühendamise või vabanemise läbi. Poliitilise killustatuse kaotamine. Teine suund oli rahvuslikust rõhumisest vabanemine (palju rahvuslikes impeeriumites). Oma rahvusriigi teke oli lõppeesmärk. 07.04.08 Etapid:
abiootilistest teguritest- Looduslik valik on individuaalse geneetilisest iseärasusest tulenev erinev edukus olelusvõitlusest Loodusliku valiku tüübid: stabiliseeriv valik-säilitab kiniistunud kohastumusi( ribosoom, glükolüüs- hõlmikpuu) suunav valik-tavalisest vormist mingil viisil erinevate isendite eelispaljundamises(elutingimuste muutuse korral) lõhestav valik- kahe keskmisest erineva tunnustega isendirühma eelispaljunemie võrreldes hübriididega- populatsiooni asuala jaotub elutingimustelt erinevateks piirkondadeks(väljarändel) Kohastumine-adaptsioon- populatsioonide pärilikud tunnused, mis soodustavad nende eluvõimet ja paljunemist Kohastumusi loob, muudab, säilitab looduslik valik Kohastumine- indiviidi pärilike muutlikuse mistekesisusest kujuneb populatsioonis valik tunnuseid, mis on kooskõlas keskkonna tingimustega kohastumine- bioevolutsiooni peamine protsess *takistab liigi ristumis- ökoloogiline isolatsioon
eksisteerimise umbes miljon aastat varasemasse aega. Hiljem leiti habilise-tüüpi fossiile mitmelt poolt Ida-, Kirde- ja Lõuna-Aafrikast vanusega 2,41,6 miljonit aastat (töödeldud kive ja tööriistu kihtidest kuni vanusega 2,5 miljonit aastat) ja erinevus australopitetsiinidest sai üldtunnustatuks. Homo habilis oli ilmselt kõigesööja, kuid tema menüüs oli olulisel kohal loomtoit. Ta oli esimene hominiid, kelle asuala oli nii ulatuslik (Kirde-Aafrikast Lõuna- Aafrikani). Habilise-tüüpi leidude klassifitseerimise osas pole siiski tänapäevani üksmeelt. Ida- Turkanast on leide (vanusega 21,6 miljonit aastat), mis erinevad teistest suurema ajumahu (ja suuremate hammaste) poolest. Nende hulgas on kuulus leid KNMER-1470 (vanusega umbes 2 miljonit aastat), ajumahuga 775 cm³ ja oluliselt suuremate purihammastega. Osa uurijaid seletab
(Gotlandilt) 200 saksa kaupmeest koos peredega. Saksa kaupmehed said krundid praeguse Niguliste kiriku piirkonda ja kujundasid seal välja kindlustatud asula. Seda fakti ongi tihti peetud Saksa asualaga Tallinna linna rajamiseks, kuid eestlaste linlik asula paiknes siin juba ka enne sakslaste sissetungi ning õigem on linna asutamiseks lugeda siiski 10. sajandit. Alates 13. sajandi algusest kuuluski Tallinn (Reval) Saksa asuala linnade hulka ning saksa keel ja saksa kultuuri mõjud prevaleerisid siin alates 13. sajandist kuni 20. sajandi algukümnenditeni. Aastail 1238-1346 kuulus Tallinn Taani riigi koosseisu ning sai linnaõigused Lüübeki koodeksi näol 1248. Asustus jagunes sel ajal lõplikult Toompea linnuseks, mis kuulus ordule, ning all-linnaks, kus kehtis mainitud linnaõigus ja valitses raad. 13. sajandil rajati linna ka kaks kloostrit: dominiiklaste Katariina klooster ning naistsisterlaste Mihkli klooster
dogra radzpuudile Jammu radza tiitli. Läinud üle inglaste poolele, sai ta Inglise-Sikhi sõdade ajal Amritsari lepinguga (1846) ostu teel endale inglaste poolt vallutatud Kashmiri ja võttis endale Jammu ja Kashmiri maharadza tiitli. Jammu ja Kashmiri riik koosnes mitmest osast: 1) viljakas Kashmiri org, kus elanikkonna valdava osa moodustasid sunniidid, kelle seas olid aga mõjukad sufismi ideed; 2) tasandikul asuv Jammu, mis oli hindude asuala, kuid seal olid ka väikesed muslimi ja sikhi kogukonnad; 3) Poonch, mis asus Jammust loodes ja oli asustatud peamiselt afgaani päritolu rahvaga; 4) Ladakh, kus elasid valdavalt Tiibeti budistid; ja 5) Gilgiti piirkond (nüüdne Baltistan) maa põhjapiiril, kus domineerisid imamiidid. Etnilise koosseisu poolest on Jammu ja Kashmir olnud suhteliselt monoliitne. Peamisteks rahvasteks on kasmiirid ja dograd. Kuigi maal leidus mitmeid maavarasid (boksiit, nikkel, kivisüsi jm
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
