1936 parlamendivalimiste tulemusena sai võimule rahvarinde valitsus. Üks osa vasakpoolsetest hakkas panustama natsionaliseerimisele. Ühtlasi hakkasid nad moodustama oma sõjalisi grupeeringuid. Parempoolsetele jõududele oli see vastuvõtmatu ja nende juhtivaks jõuks olid sõjaväes teenivad ohvitserid. Nende ohvitseride seas kujunes välja neljaliikmeline juhtgrupp, kes otsustas läbi viia sõjalise riigipöörde. See sõjaline riigipööre ebaõnnestus, sest tööstuspiirkondades astuti riigipöörajate vastu välja ja riigipöörde asemel puhkes Hispaanias 1936 kodusõda. Ühel pool olid vabariigi pooldajad, teisel pool olid vabariigi vastased (kes ei olnud Rahvarinde tuumikuga nõus ja nad olid need kes tahtsid riigipööret). Rahvarinde vastaste juhiks kujunes Franco. 1936-39 toimuski Hispaanias kodusõda. Vabariigi pooldajad said toetust Nõukogude Liidult (kuna vabariigi pooldajate seas oli kommuniste) rahaline ja relvastuslik abi, lisaks instruktorid kes
1. Looduskaitse mõtte ja mõiste teke ja arenemine keskkonnakaitseks Eestis ja maailmas. Saab rääkida looduskaitse-eelsest perioodist, kus looduse kaitsmiseks astuti üksikuid samme (tegevus polnud teadlik) ja teadliku looduskaitse perioodist, kus looduse kaitsmisest kujunes laialdane ja sihipärane tegevus. Looduskaitse ühiskondlikud ja riiklikud meetmed, mis peavad tagama loodusvarade otstarbeka kasutamise, taastamise ja kaitse, tervisliku elukeskkonna hoidmise ja loomise, maastikukaitse ja hoolduse ning väärtuslike loodusobjektide kaitsmise. Areng Euroopas
Ideaaliks on antiikne sparta õnnelik harimatuse poolest. Igasugu teadmised on seotud upsakuse/inimlike pahedega. Kaasaeg hiilgab selle poolest, et rikkus on ebaühtne. Eraomandi vastu. Kirjutab koomilise ooperi ,,Külatark". Tegi ta veel kuulsamaks. Ta vaated viivad ta tülli teiste valgustajatega. 1754 teine filosoofiline traktaat ,,Arutulus inimeste ebavõrdsuse tekkimisest" 1. ürgajal olid inimesed õnnelikud, siis kõik võrdsed. Esimene ebaõigluse samm astuti siis, kui hakati töötlema metalli ja harima maad ja tekib eraomand. See tuleks ära jaotada. Pälvis palju kriitikat. Pariisist Genfi, sest tülis kõigiga. Ta võetakse vaimustusega vastu. Võtab endale tiitli Genfi kodanik. Kirjutab vigase traktaadi teatri kohta. Kõige halva looja. Rikub vooruslikkuse, töölt kõrvale. Kirjutab kaks teost: ,,Uus Heloïse" sentimentaalne armastusromaan. Liigtundeline, sentimentalism: 1. kangelane lihtrahva hulgast, 2. rõhutakse tegelaste kannatusele, 3
Põhjused 1. Ei soovitud sõltuda Kremli käskudest 2. Puudusid demokraatlikud vabadused 3. elatustase oli madalam kui lääneriikides Käik 1. Puhkesid meeleavaldused 1. Meeleavaldusi polnud 2. püüti kehtestada 2. Kommunistid püüdsid ise kehtestada demokraatiat nn normaalset sotsialismi. 3. Astuti välja VLO-st 3. VLO-st välja ei astutud 4. Palus ÜROd tunnustada 4. ÜRO poole ei pöördunud Ungarit neutraalse riigina 5. Ei peetud vajalikuks abi otsida, sest 5. saadeti abipalved ei usutud, et seda vaja läheb. Inglismaale, USAle, ÜROle Tagajärjed 1. NSV liidu väed surusid 1. VLO väed surusid ülestõusu veriselt
Druiidide ideoloogia on omamoodi iseseisev teoloogia. Diodoros Sitsiiliast räägib druiidide poliitilisest autoriteedist, nende võimekusest ära hoida sõda. Nad olid keltide hulgas erakordselt lugupeetud koos bardide ja ennustajatega. Bardid olid lugulaulude esitajad, kes kuulusid druiidide sekka. Kõik allikad rõhutavad druiidide poliitilist võimsust ja erakordselt kõrget positsiooni ühiskonnas. Caesari järgi polnud druiidide seisuse liikmete staatus päritav, astuti vabal tahtel või siis kutsuti ja valiti välja. Igal juhul polnud kinnine seisus. Ükski kelt ei saanud saada druiidiks, kui tal polnud täielikku küpsust ning piisavalt religioosseid teadmisi. Osad vanemad sundisid noori druiidiks hakkama, kuna see kehtestas nende perekonna võimu. Samas kehtis kord, et lähedastes poliitilistes ameteis ei tohtinud olla mitu ühe perekonna liiget. Druiidid ei maksnud makse, nad olid vabad muudestki kohustustest. See võimaldas neil ka tõenäoliselt
Sellegipoolest osalesid keisrid seaduseloome protsessis, riigiotsuste tegemise protsessis üsna vähe. L-S samm tagasi, ei liikunud paindlikuma lääne valitsuse poole, vaid autokraatsema süsteemi poole. P-S ajal oli valitsussüsteem tsentralisseeritud, aga võimu teostas mitu inimest, mitte üks valitseja. Areng toimus kiiresti ja huvitavalt, palju uusi asju tuli sisse. P-S ajal sõja ja raha asjad haldusest lahus, kuid nüüd L-S ajal astuti samm suurema tsentraliseerimise poole. Arvatavasti keiser ise oli selle poolt, et saaks parema kontrolli olukorra üle. Alguses kui L-S algas, siis ikkagi endiselt oli grupp ministreid, kes tegeles seaduseloomega, aga alates 1139. aastast oli määratud juhtivminister, kes hakkas ainuisikuliselt vastutama asjade eest. Keiser oli küll see kes otsustas, aga täitevvõim peaministril. Sõja alustamine või rahu alustamine oli lihtsam autoritaarsema valitsusega.
¤ 1878. a. hakkas Jakobson välja andma ajalehte „Sakala“, kus ta arvustas väga teravalt meie ühiskondlikke olusid, eriti baltisaklasi. Ta jäi venevalitsuse heakskiiduta. Jakobsoni poliika toetus jõukale talurahvale. KAKS ERINEVAT SUUNDA RAHVUSLIKUS LIIKUMISES ¤ 1) radikaalne suund (C. R. Jakobson, J. Köler), mis seadis esiplaanile poliitilised sihid, nõudes eestlastele baltisakslastega võrdseid poliitilisi õigusi ja osavõttu maaomavalitsusest ¤ eriti ägedalt astuti mõisnike ja kirikuõpetajate vastu ¤ suuri lootusi pandi Vene riigivõimu toetusele, et see tühistab kord baltisakslaste privileegid ja taastab eestlaste õigused 2) mõõdukas, kultuurhariduslik suund (J. V. Jannsen, J. Hurt), mis taotles rahvuse ja kultuuri edendamist baltisaksa kultuurile ja luteri kirikule toetudes ¤ vaatamata erimeelsustele tegutseti sageli koos: 1) Eesti Aleksandrikooli (kõrgem emakeelne kool, millele anti nimi keiser Aleksander I auks) käimapanekuks moodustati 1871
Ka ministrina jätkas ta Eesti esindamist välismaal. 1919. aasta algul nimetas Tõnisson oma erakonna ümber Eesti Rahvaerakonnaks ning osales Eesti Asutava Kogu valimistel, kus tema erakond jäi valimistulemuselt kolmandaks. Esialgu jäi ta opositsiooni, kuid sama aasta sügisel moodustas Tõnisson Eesti peaministrina oma esimese valitsuse, mis juhtis riiki kuni 1920. aasta juulini. Tõnissoni valitsuse ajal lõpetati edukalt Vabadussõda, sõlmiti Tartu rahu ning astuti esimesi samme normaalse riigikorralduse ülesehitamiseks. Juulis algas aga valitsuskriis, sest vasakpoolsed erakonnad otsustasid valitsusest lahkuda. Uus peaminister Ado Birk sai Asutavas Kogus aga väga väikese toetuse ning loobus valitsusjuhi kohast. Nii pani oma teise valitsuse kokku Tõnisson, ent seegi pidi enne aasta lõppu tagasi astuma, sest seekord tekkis vastuolu talumaade jagamise ümber (valitsus tahtis maid anda
179499 Seadusandlik Korpus uusrikkad (kodanlus, vabariik Kohtupidamine seaduste alusel, 1795 uus kes oli tänu Direktoorium põhiseadus. revolutsioonile rikastunud) Revolutsiooni ajal oli 3 põhiseadust 1971, 1973 ja 1975. 1. Missuguseid samme astuti Suure Prantsuse revolutsiooni käigus? Too igast valdkonnast kolm näidet: a) Feodaalkorra lammutamiseks kaotati tsunftisundlus (see andis eelduse vabaturumajanduse arenguks) ning aadliseisus, kaotati kõik feodaalkohustused, võeti vastu ''Inimese ja kodaniku õiguse deklaratsioon'' kõigi kodanike võrdsus seaduse ees ja maksude tasumisel, pandi alus eraomandile + kaotati kirikukümnis
Feodaalriigi peamised tulud laekusid valitseja maavaldustest domeenidest (maavalduse osa, mida feodaal ise majandab) ja regaalidest. Regaaliks nimetati valitseja ainuõigust mõnest majandusharust tulu saada. Tuntumad olid müntimis-, jahi-, kalapüügi- ja kaevandamisregaal jt. Riigi tähtsaimaks tuluallikaks muutusid maksud kapitalismi tekkimisel. Samas omandas maks ka rahalise iseloomu. Maksustamisteooria esimesed märkimisväärsed sammud astuti Inglismaal, kus kapitalism arenes kõige varem. F.Engels peab rahandus- ja maksude teooria loojaks inglise majandusteadlast Adam Smith'i. Adam Smith (1723-1790) sõnastas oma põhiteoses ,,Rahvaste rikkus" maksude neli põhinõuet: · (1)"igaüht tuleb maksustada vastavalt tema varale ja sissetulekule" (maksevõimelisuse printsiip); · (2)"igaüks peab teadma, kui palju, kus, kuidas ja millal ta peab maksu maksma" (määratletuse printsiip);
Nüüd silmapaistev poliitiline jõud. Meespäevad - Järjest tõusis vasallide osatähtsus, eriti Harju-Virus. Liivi ordu sisemisi küsimusi püüti lahendada kogunemistel meespäevadel. Linnadepäevad - Ka linnad hakkasid kooskõlastama oma huvisid koosolekutel linnapäevadel. Maapäevad - Alates 1421. a hakati pidama Vana- Liivimaa üldisi maapäevi, mis toimusid enam-vähem igal aastal. Arutati tähtsamaid välispoliitilisi küsimusi, lahendati omavahelisi tülisid, määrati maksud, astuti samme talurahva pagemise vastu jne. Al. 1435. a oli maapäevadel esindatud 4 seisust: 1)Riia peapiiskop ja ülejäänud vaimulikud; 2) Ordumeis-ter koos orduametnikega; 3) vasalkondade esindajad; 4) linnade (Riia, Tallinn, Tartu) esindajad. Eriti tähtis oli vasallide ja linnade lülitamine aktiivsesse poliitikasse. 18. Katoliku kiriku korraldus Eesti alal 13.-16.s. (80-82) : Toomkapiitel - kõrgem vaimulike kolleegium, mis koosnes reeglina 12 toomhärrast. Sinod - piiskopkonna vaimulike
Ilu ja impressionismi kõrval on talle omane ka müstitsism, st võib minna äärmiselt müstiliselt (Malarme ,,Aknad"). Tema kolm märksõna on ilu, kunst ja müstika. Dekadents on üldine sajandi hoiak. On vastav vool ja iseenesest vana nähtus. 19.sajandi lõpul kirjutas verlaine luuletuse. See konseptsioon on formuleerunud juba eelmise sajandi lõpul kus kirjutati teos ,,Rooma impeeriumi langemise lugu". 19.sajandi lõpul oli biograafiline dekadents, kus võib näha sotsiaalset protesti. Astuti ühiskonna vastu. Luules oli ta kõrgstiil, st mõnes mõttes natuke nagu luule luigelaul sest pärast seda jätkus proosa võidukäik. Luule oli äärmiselt musikaalne, tohtutuse variatsioonidega. Toimub ka sümbioos erinevate kunstide vahel mis muutus nõudeks nagu romantismiajal. Taotletakse totaalset visiooni mille teostemist nähakse Wagneri loomingus. Sümbolistlik luule läheb sügavale 20.sajandisse ja on aluseks sealsetele luulevõtetele ning toetab mitmeid sealseid
tähtsust Läänemere kontrollijana väga ulatusliku autonoomiaga Soome ja mässulise Poola-Leedu vahel: Venemaa Keisririigi jaoks tõusis päevakorda pealinna Peterburi julgeolek. Venemaa Keisririigi valitsusringkonnis kardeti baltisakslaste võimalikku orienteerumist Saksamaale; Vene võime muutis eriti murelikuks võimalus, et sakslastel õnnestub eestlasi ja lätlasi ümber rahvastades muutuda Baltikumis enamusrahvuseks. Esimesed otsustavamad sammud baltisakslaste mõjuvõimu vähendamiseks astuti Narodnaja Volja terroristide poolt tapetud Aleksander II valitsusaja lõpus. 1877. aastal kehtestati Balti kubermangudes Vene linnaseadus, mis kaotas seisusliku saksa linnavalitsuse, kehtestas maksutsensusele tugineva valimissüsteemi ja mittesakslastele võimaluse valimistest osa võtta. Eriti sõjakaks muutus aga Vene keskvõim Aleksander III (valitses 1881–1894) troonile tõustes: saksavaenuliku suhtumise kinnitusena jättis keiser kinnitamata kohaliku autonoomia aluseks
MAAILM KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 1. PARIISI RAHUKONVERENTS (1919-1920). RAHVUSVAHELISED SUHTED 1920. AASTAIL Pariisi rahukonverents algas 18. I 1919. a. Osa võttis 27 Saksamaa ja selle liitlastega sõjaseisukorras olnud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Kaotanud riikide esindajaid Pariisi aga enne rahulepingute allakirjutamist ei kutsutud. Rahukonverentsi dokumentidest oli tähtsaim Versailles' rahuleping, mis sõlmiti Saksamaaga ja millele kirjutati alla 28. VI 1919. a. Versailles' lossi peeglisaalis. Versailles' rahulepingu kohaselt pidi Saksamaa 1) andma Prantsusmaale tagasi Elsass- Lotringi ja loovutama alasid ka Belgiale, Taanile, Leedule, Poolale ja Tsehhoslovakkiale (Saksamaa kaotas nende lõigete läbi 1/8 oma pindalast); 2) keelati sõjaväeteenistuskohustus ja saadeti laiali kindralstaap; 3) Saksamaa ei tohtinud omada lennuväg...
* Klooster oli ehitiste kompleks. * vaesus, kuulekus, kasinus. * Esimesed koolid kus haridust saadi olid kloostri koolid kloostrites kirjutati ümber ka raamatuid ja seal olid ka raamtukogud. * Kloostrid olid ka majanduskeskused, sest neile kuulusid väga suured maavaldused ning seal tegeleti ka algelise sortide aretamisega. * Kloostrid olid ka sotsiaal- ja arstiabi keskused, valmistati rohtusid, raviti inimesi, hoolitsesid vaeste eest, olid ka palverändurite öömajad. * Klostrisse astuti, sest sooviti jumalat teenida, vanemad saatsid, mindi õppima, teha seal karjääri. * 12-13 saj. tekkisid kerjusmunga ordud need tekkisid teatud sellisele teatud sellisele teatud sellisele reaktsioonile, et tekkisid linnad tekkisid linnadesse ja olid sellised, et sealsed liikmed olid vabamad ja rändasid ringi. Kerjusmunkadest said ka õppejõud ülikoolides. * Investituur maavalduse/ametikoha üleandmine. * 962 Saksa Rooma keisririik.
keskmiselt, moodustas aadel ligikaudu ühe protsendi rahvastikust, siis Hispaania aadelkonda kuulus 58% ja Poolas koguni 810% (poola aadlikel ei olnud osadel isegi maad ning käisid ringi puumõõkadega). Aadelkonna kihistumine varauusajal süvenes, tihti võisid olla ka talupojad rikkamad. Sveitsis ja Madalmaade põhjaprovintsides 0%. Varauusajal hakkas aadel rohkem majandama oma maaga või ettevõtlusega, astuti tsiviilteenistusse, tema rikkus tuli rohkem maast kui sõjakäikudest. Prantsusmaal eristati sünnipärast mõõgaaadlit ning riigiteenistusse või aadlidiplomi ostmisega aadliseisusesse tõusnud või tõstetud mantliaadlit. Muutused aadlimentaliteedis: Inglismaa gentry vs Hispaania hidalgos Enam rohkem suurenes majanduslik kihistumine. Hispaanias aadlinimi hidagolos varandus
Liivi ordu sisemisi küsimusi püüti lahendada kogunemistel-meepäevavadel. * Linnadepäevad- Ka linnad hakkasid kooskõlastama oma huvisid eraldi esindajate koosolekutel-linnapäeval. *Maapäevad- Alates 1421 aastast hakati pidama Vana-Liivimaa üldisi maapäevi, mis toimusid enam-vähem igal aastal. Neil arutati ja otsustati tähtsamaid välispoliitilisi küsimusi, püüti lahendada omavahelisi tülisid, määrati maksud, astuti samme talurahva pagemise vastu jne. Alates 1435 aastast oli maapäevadel esindatud 4 seisust: 1)Riia peapiiskop ja ülejäänud vaimulikud; 2) Ordumeister koos orduametnikega; 3) vasalkondade esindajad; 4) linnade (Riia, Tallinn, Tartu) esindajad. Eriti tähtis oli uute jõudude-vasallide ja linnade- lülitamine aktiivsesse poliitikasse. 18. Katoliku kiriku korraldus Eesti alal 13.-16.s. Lk.80-82
riiklik propagandatalitus; Tartu Ülikooli autonoomia kaotati; 1938. aasta põhiseadusega loodi tugev presidendiinstitutsioon, kahekojaline Riigikogu, mille osa liikmeid ei olnud valitavad vaid määrati presidendi või kutsekodade poolt või kuulusid sinna ameti poolest; 15. Eesti ja Lääne-Euroopa vasakintellektuaalid kahe maailmasõja vahel: demokraatia, autoritaarsus ja N. Liit Eesti vasakintellektuaalidest polnud EW ajal mitte keegi seotud kommunistliku parteiga (sinna astuti alles 1940. aasta teisel poolel). J.Vares ning J.Semper olid EW ajal tunnustatud ning auväärsed kirjandusinimesed, kes nautisid täiel rinnal „kodanlikke“ hüvesid ning armastasid luksust. Andresen jõudis (anda jutu järgi) marksismini läbi „arenemise“ ning mõjutas ja suunas palju Eesti vasakpoolseid kirjanikke ja kultuuritegelasi. Pärast 1940. aasta annekteerimist NSV Liidu poolt asusid paljud vasakpoolsete vaadetega kirjandusinimesed uue korra takkakiitjateks
kommunistlikku kihutustööd; plaani kaudu andis USA 1948-1952 17 Euroopa riigile majanduslikku ja tehnilist abi kokku 17 miljoni dollari väärtuses; NL-i mõjusfääri riikidel keelas Stalin plaanis osaleda Berliini blokaad (1948) – Lääneliitlaste kontrolli all oleval SMl olid tegevust alustanud demokraatlikud parteid ning valmistasid ette reforme, NL tsoonis oli kom diktatuur. Kui läänetsoonides alustati majandusreforme ja teoks sai rahareform, astuti Nõukogude okupatsioonitsoonis selle vastu (NL ei saanud linnaosa enda osaga majanduslikult siduda valuuta erinevuse tõttu). 1948 juunis lõikas NL Lääne-Berliini välismaailmast ära (elektrist, kütusest, toiduainetest). Loodeti linn põlvili suruda, kuid ei õnnestunud. Linnale ostutaud abi tegi öääneliitlased SMl populaarsemaks ja muutis Lääne ühtsemaks. Blokaad lõpetati 324 päeva hiljem.
USUS.01.069 KRISTLUSE AJALUGU KRISTLUSE AJALOO ÕPIKUD, vt kirjanduse lehelt! 3 eksamit: 1) vanaaeg, 2) keskaeg, 3) viimased 500 aastat I LOENG – 01.09.2020 – Sissejuhatus. Kristluse põhimõisted, periodiseering, teemad. Kristliku kiriku jaotumine Konfessiooniperekonnad, mis on kolme tüüpi: - Universaalkirik: katolikukirik, universaalne hierarhia (püramiid). Kõige suurem osa kristlaskonnast, 1.2 miljardit. - Territoriaalkirik: õigeusukirik, ei ole ühtset kirikupead, küll aga juhinduvad ühisest kanoonilisest pärimusest (pühakiri, kirikupärimus: 7 esimest oikumeenilist kontsiili 4.-8. saj). üks kristlik kirik, aga asub erinevatel territooriumitel, need, mis eraldi on oma juhtimises iseseisvad. 14 iseseisvat kirikut (4 vana Konstantinoopol, Aleksandria, Antiookia ja Jeruusalemma patriarhaat – I at ja 10 uus kirikut – II at). Küprose kirik on vana, aga ei kuulu nelja patriarhaadi juurde. P...
Järgmistel päevadel üritasid neid toitlusrahutusi enda alla võtta sotsdemid. Nõudmised: toiduainete väljaveo peatamine, okupatsioonivägede maalt lahkumine, ... 09.11 Tlnasse jõudis Sa rev. Madrused heiskasid punalipud. 10.11 kutsus Sekendorff enda juurde J.Poska. kuidas rahustada rahutusi? Poska: anda luba eesti maanõukogu kokkukutsumiseks. Poska luges sealt välja endale sobiliku variandi. 11.11 ajutise valitsuse koosoleku kokkukutsumine. Astuti I samm eesti riikluse tegeliku rajamise teel. 11.11 koosolekul otsutati jätkata AV tegevust, astuda samme Maanõukogu kokkukutsumiseks, moodustada Eetsi Vabariigi I relvaorg Eesti Kaitseliit. 11.11 õhtul Johan Pitka algatusel kutsuti kokku tLna Bürgerwehri koosolek, millel paluti baltisakslastel alla anda. Samal ööl läksid Kaitseliidu patrullid esmakordselt Tlna tänavatele ja võtsid korrapidamise vähemalt osaliselt üle. Järgmisel päeval üle kogu Eesti. Uute liikmete värbamine
(brahhükefaalsed). Hiljem jõuti keerukamate seletuste juurde, nt hakati rääkima ajukoore struktuurist (kurdudest, mis aju pindala peaksid suurendama jms). Eelmisel sajandivahetusel hakkas inimeste ning inimtüüpide võrdlemine toimuma juba kaudsel teel, tekkisid nt kõikvõimalikud vaimse võimekuse testid 18 omaaegsed targutused teemadel, kas nn geniaalne inimene on tegelikult vaimuhaige või vastupidi.) Aju funktsioonide mõistmise teel astuti suur samm edasi 19. sajandi keskpaigas. Paul Broca (1824-1880) lokaliseeris kõnekeskuse, eeldades ka intelligensuse seost aju piirkondadega (- ehitusega). Tal oli ka oluline roll füüsilise antropoloogia metoodiliselt väljakujunenud teaduseks vormimisel. Broca sügavam panus oli teha lõpp mõnda aega aju käsitlemisel valitsenud holistlikule lähenemisele (nt Pierre Marie, 1853-1940), mis vaatas aju tervikuna, mida ei saaks jagada funktsionalistlikesks osadeks. 19
Meeleolud olid Saksamaal väga levinud, lihtrahva olukord oli halb, kes nt pidid mitmekordseid makse maksma ja allusid mõisnikele ja paavstile. Ainult suurfeodaalid toetasid paavsti, ülejäänud olid aga protestivalt meelestatud. Sebastian Brant "Narri laev" (1494), kritiseerib tolleaegset ühiskonda, peegeldab ühiskonna rahulolematust. Johannes Reuchlin tegeles muistsete tekstide tõlkimisega, ja katoliku kirik ründas teda, väites et mees on kõike valesti tõlgendanud. Tema eest astuti välja ja tehti 2 kirjade kogumikku "Pimedus meeste kirjad" (1516) ja midagi veel. Väga sapine ja terav rünnak katoliku kiriku tegelaste vastu, paroodiline. Ulrich vot Hutten ründas satiiriliselt, samuti rooma võimu. Kui prantsusmaal levib renessanss, siis Saksamaal on veel keskaegne kirjandus. Sakamaale jäid uued stiilid võõraks, mida teistes maades kasutati, kirjanduslik renessanss ei arenenudki. Alles 17.sajandil arenes renessanss, ammu pärast seda kui
temasse langeb. Üldrelatiivsusteooria ei saa 1) Aegruumi kooldumine massiivse tähe ümber, kirjeldada Suurt Pauku, sest ta ei ole mis põletab tuumkütust ühildatav kvantteooriaga, 20. sajandi teise suure alustõdede kummutajaga. Esimene samm kvantteooria suunas astuti 1900. aastal, siis avastas Max Planck Berliinis, et hõõgvele kuumutatud keha kiirguse spektrit on võimalik seletada, kui eeldada, et valgus kiirgub ja neeldub üksnes lõpliku suurusega portsjonite ehk kvantide kaupa. Plancki kvanthüpoteesist lähtudes saab seletada fotoefekti, s.o. elektronide eritumist mõningaist metallidest valguse toimel. 1948. aastal pakuti Einsteinile äsja loodud Iisraeli riigi presidendi kohta, kuid ta loobus. Ta on öelnud:
Independendid ja neil oli ülekaal sõjaäes. Inglise revulutsiooni ajal 1640ndatel, muutusid need leerid poliitilisteks parteideks. Valgustus. Uue mõteviisi levik algas juba 17saj ja tipp aeg oli 18 saj. Oluliseks teerajajaks oli renesanss ja teaduse areng. Valgustuse mõiste võtis kasutusele immanuel kant. Valgustuste jaoks oli tähtsaim inim mõistus ja mõistuspärane maailma käsitlus. Kujunes nn uus homonism. Kus tähtsustati veel ja rohkem inimese vajadusi ja soove. Enamasti astuti ka välja kiriku idealoogia vastu. Esimeseks nim rene descaratesit. teadmise ainus allikas on mõistus. Teadmiseni jõudmiseks on vaja kõiges kahelda. Põhi idee cogito,ergo sum- mõtlen järelikult olen olemas. Voltaire- kirjanik luuletaja filosoof. Tema teosed oli tolleaja valitsejatele vastuvõetamatud. Prantsusmaal need keelati üldsekist ära. Pärast pagendamist, elas ta mõnda aega valgustuste ideede pooldaja preesia kuninga juures. Ja rändas mitu aastat euroopas ringi. 1
eesti vanemate kaudu, kelle võimupiire nad ehk laiendasid. Kuid Taanile alluvad eestlased ei tahtnud ka niisuguse valitsusega hästi leppida; vahest ei meeldinud paljudele ka vanemate määramine ja võimu suurendamine, vahest kaebasid vaesemad rõhumise üle (v. Brandis'e kroonika Lhk. 114 ja 116 G. v. Brevern, Der liber census Daniae..., 1858, Lhk. 106, 135). Igatahes sooviti taanlaste alt lahti saada ja astuti ühendusse sakslastega. Läti Hindreku teatel (XXIX, 6) kutsusid Viru vanemad sakslasi oma maakonda. Otepää jäi ka sakslaste ajal, nagu ennegi, tähtsaks keskkohaks Ugaunias, kuni Tartu ta aegamööda tagasi tõrjus. Otepääs olevad sakslased ühes saatjatega asusid Virumaale ja ajasid taanlased minema. Kui sel ajal Liivis viibiv paavsti saadik Moodena Villem sellest kuulda sai, võttis ta tülialused maakonnad paavsti valitsuse alla, kuni paavst tüliküsimaused otsustab. 1226. a
· Ida- ja politseipataljonid vabatahtlikud, kasutati tagalateenistuses, partisanide vastu võitlemisel, hiljem ka rindel, u 10000 meest. · Eesti Leegion 1942 hakati formeerima Relva-SS-i kuuluvat üksust vabatahtlikest (7000 meest), selle koosseisus pataljon ,,Narva", mis sõdis Ukrainas. Eesti Leegion reorganiseeriti hiljem 20. (Eesti) SS-diviisiks. Vabatahtlikkuse küsimus miks astuti Saksa relvajõududesse? · Soov võidelda Eesti Vabariigi okupeerinud NSV Liidu vastu ja taastada Eesti iseseisvus · Sõjaväeteenistuses olid mõned soodustused: lihtsam astuda kõrgkooli või jätkata õpinguid, maksti palka, elatusallikate nappus 11 · Hirm arreteerimise ees nõukogude aastal toime pandud tegude eest
temasse langeb. Üldrelatiivsusteooria ei saa 1) Aegruumi kooldumine massiivse tähe ümber, kirjeldada Suurt Pauku, sest ta ei ole mis põletab tuumkütust ühildatav kvantteooriaga, 20. sajandi teise suure alustõdede kummutajaga. Esimene samm kvantteooria suunas astuti 1900. aastal, siis avastas Max Planck Berliinis, et hõõgvele kuumutatud keha kiirguse spektrit on võimalik seletada, kui eeldada, et valgus kiirgub ja neeldub üksnes lõpliku suurusega portsjonite ehk kvantide kaupa. Plancki kvanthüpoteesist lähtudes saab seletada fotoefekti, s.o. elektronide eritumist mõningaist metallidest valguse toimel. 1948. aastal pakuti Einsteinile äsja loodud Iisraeli riigi presidendi kohta, kuid ta loobus. Ta on öelnud:
elavnes usulise kirjanduse väljaandmine 1739. a anti välja Piibli täielik eestikeelne tõlge (pietistide poolt), tõlkis Anton Thor Helle rahva hulgas muutus populaarseks vennastekoguduste e hernhuutlaste liikumine vennastekoguduste liikumise läbi loobuti vanadest uskumustest ja ristiusk võeti täiesti omaks liikumise suur laine 1730ndatel aastatel LääneEestis kohati muutus vennastekoguduste liikumine sotsiaalseks liikumiseks (võrdsuse kõne), astuti välja ka mõisa vastu 1743. a liikumine keelati keeld tühistati osaliselt 1764. a, täielik tegevusvabadus saadi tagasi 1817. a ratsionalism jõudis siia koos valgustusideedega rõhutati mõistust ja loogilist mõtlemist levis pastorite seas, kes pidasid pietismi võltsvagaduseks selleks, et ühiskonda parandada tuleb tegeleda sotsiaalsete probleemidega, rahvast harida jne (valgustajad Hupel, Merkel, Schwarzenberg jt)
üksikud väikeriigid, mis hakkasid vastu võtma oma põhiseadusi) 1816 (Saksen-Weimar), 1849 (Pauluse kiriku põhiseadus see ei jõustunud kunagi). Arengult veidi aeglasem, kui mõtleb oma teod läbi. Eesti 24.veebr 1918 (Iseseisvusmanifest), 1920 (Põhiseadus jõustus). d. Sotsiaalsed põhiõigused. Teoreetilised lähtekohad Christian Wolff, Johann Gottlieb Fichte. Riik peab ka midagi positiivset tegema, ultralibertaalsusele astuti vastu. Lorenz von Stein. Tööliste olukorra paranemist püüdis saavutada erinevate vahenditega. Ümberjagamine peab toimuma ülevalt poolt. Belgia põhiseadus 1831. Venemaa ja sovettide liit 1918 töölisklassi õigusi rõhutati, 1936. Kaoseriik, juhus, õigused ei toimunud, vahel ka toimusid. Kunagi ei saanud milleski kindel olla. Täielik kindlusetus iseloomustab seda korda
Maanõukogu jätkas oma tegevust põranda all. 24. detsembril 1917 asus täieliku iseseisvuse mõtet toetama ka Maanõukogu vanematekogu. Maanõukogu otsused 15.11.17 ja nende tõlgendused, Maanõukogu laialiajamine. Maanõukogu tuli kokku ja kuulutas ennast ainsaks kõrgema võimu kandjaks. Igasugused määrused, käsud ja dekreedid kehtivad vaid siis, kui Maanõukogust on nad läbi käinud. Riigivormi lõplik määratlemine jäi Asutava Kogu hooleks. Sellega astuti samm omariikluse suunas. Omamoodi võib seda ka arvestada Eesti iseseisvuse alguses, et see oli nagu konstitutsioon ja EV loomise kuupäev. Koosoleku lõpus tormasid sisse enamlased. 19. nov võttis Jaan Anvelt Maavalitsuse relva jõul üle. Kuid uute nõukogude võimuorganite kujunemine oli vaevaline ja ei jõudnud Saksa okupatsiooni ajaks lõpule. Maanõukogu tegutses poollegaalselt edasi. 21. nov toimus Tartus rahvuslik meeleavaldus Maanõukogu toetamiseks, suht vangistati seal enamus.
õiguse. Jäi mulje, et töölisliikumise suukorvistamise katsed tulid Einbaumilt. Al 1935. aasta teisest poolest jäi keelamine ja mahasurumine vähemaks. Alternatiivsete töölisorganisatsioonide loomine - valitsuse kontrolli all. 1935. aasta lõpus loodi Rahvuslik Tööliit, aga ei saanud kunagi jalgu alla. 1936. aastal lisandus Tööliste Koda. Aga ka Tööliste Koda ei tõotanud kujuneda kuigi mõjukaks, mistõttu 1936. aasta sügisel astuti resoluutsemad sammud - aug-sept oli toimunud kõige suurem tööliste streik autoritaarsel ajal - toimus Kiviõlis. 22. sept 1936 saadeti Eestimaa Töölisliidu keskvalitsus laiali ja määrati uus juhatus, mis oli valitsusele kuulekas. Vanale juhtkonnale heideti ette poliitilist tegevus - olevat loonud sidemed põrandaaluste kommunistidega. Tegelikuks põhjuseks oli vabad ametiühingud suuvkorvistada. Lui Metslang - üritasid tööliskojas võtta vasakpoolset kurssi, aga
13) Norra rahvusliku teatri areng 19.sajandil oli Norra Taani mõju all, oli autonoomne. 19.sajandi keskel iseseisvusliikumine. 1849. aastal loodi Bergenis Norra teater (Norske Teatret), dramaturgiks Ibsen. 1853. aastal Christianias ehk Oslos Norra teater, dramaturgiks Bjornsterne Bjornson. Norra teater kasvas realistlikus suunas. Christianias oli ka Vana-Taani teater. Bjornson arvas, et see peaks olema Norra teater, st iga taani näitleja asemele norra näitleja. 1856. aastal teatrilahing astuti vastu taani teatrile. Ka Ibsen võitles Norra teatri eest. 1860. aastal veel protesteeritakse Taani mõjude ning näitlejate vastu taani näitlejad lahkuvad. Norra teatris majanduslikud raskused. 1865-1867 Christiania norra teatri direktoriks Bjornson norra teater viidi hiilguseni. Bjornson kirjutas ühiskonnakriitilisi draamasid. Ta oli lavastaja, kriitik ja teatrijuht, tema juhtimisel uued teemad: indiviidi vaimne sõltumatus, väljaastumine naiste emantsipatsiooni eest jne. Tema
Copy-paste'tav variant CD-st EESTI METSANDUS 2011, mis on flashi failina saadaval http://www.keskkonnainfo.ee/main/index.php/et/vaeljaanded-ja-uelevaated/vaeljaanded-ja-uelevaated/686? tmpl=component. Sisaldab tähtsamaid tabeleid ja graafikuid (teemades Eesti metsad, Metsatööstus ja puidukaubandus, Erametsandus). EESTI METSANDUS 2011 EESTI METSAD EESSÕNA Eestlastele on läbi aegade olnud omane lähedane suhe metsaga ja pikaajalised head traditsioonid metsanduse arendamisel. Metsad, mille kogupindala on enam kui 2 miljonit hektarit, moodustavad iseloomuliku osa Eesti maastikust, kattes üle poole meie maa territooriumist. Viimase 70 aasta jooksul on metsade puidutagavara suurenenud enam kui 4 korda. Mitmekordselt on suurenenud ka kaitsealuste metsade pindala. See on oluline fakt, millega tuleb arvestada nii metsapoliitika edasisel kujundamisel kui ka metsade kaitse ning majandamise korraldamisel. Käesolev Eesti Metsanduse ülevaade on k...
Maa kuulutati riigi omandiks ja mõisnike maavaldused konfiskeeriti, samas talupoegadele maad ei jagatud (see oli enamlaste suurimaid vigu, sest talurahvas loobus peagi neid toetamast) Riigi tuleviku pidi määrama 1918.a jaanuaris valitav Asutas Kogu. Maapäev oli seisukohal, et kuni valimisteni on tema ainsaks seadusandlikuks võimuks. Selle peale ajasid enamlased Maapäeva laiali (15.nov.1917), kuid saadikud jätkasid illegaalseid kokkusaamisi. 1918.a jaanuaris astuti esimesed konkreetsed sammud omariikluse suunas saadeti välja saatkonnad Eesti taotluste tutvustamiseks Venemaal, Prantsusmaal ja USA-s. Aktiviseerusid ka baltisakslased, kes otsustasid samuti Venemaast lahku lüüa ja Saksa keisririigiga ühineda. 18.veebr 1918 algas Sx üldpealetung, Saaremaalt tungiti kiiresti mandrile. 21.veebr alustasid pealetungi Lätis baseeruvad Sx üksused. 34
pidada ühiskondlikuks lepinguks algideeks. Mitmed linnad rajanesidki hartale antud kollektiivsel pidulikul vandel või mitmel järjestikusel hartale antud truudusvandel (kodanikuvanne) Eeskujuna võib ühelt poolt vaadelda lääniõigusest pärinevat senjööri ja vasalli suhet sätestavat vasalliteedi lepingut või ka abielu(lepingut). Antud lepinguga võeti endale mingi kindel staatus, astuti alalistesse suhetesse, mille tingimused määratleti õigusnormidega ja mida pooled ei saanud omatahtsi muuta. Teisalt võib hartat vaadelda ka omalaadi sakramendina, mis sümboliseeris ja samas ka lõi uue kaasluse ning fikseeris tema õiguse. Just uue linna asutamisel oli kodanike loodav staatus ka uue koosluse/korporatsiooni staatus. o Partitsipatoorsus
Kuigi tervishoiu sfääridesse puutuv pretendeerib mõnikord teatavale autonoomiale, on selge, et ollakse teiste asjassepuutuvate institutsioonidega äärmiselt läbipõimunud. Meditsiin on ajaloo jooksul (lääne) ühiskondades haaranud enese kätte kontrolli üha laiemates sfäärides so heaoluriik (nn terapeutiline riik)... Klassiühiskond reeglina oma madalamal ühiskondlikul nivool liikmetest (üksikindiviididest) palju ei hooli. Ainult suuremate taudide puhul astuti kesk- ja uusajal samme nende pidurdamiseks (karantiinid, liikumiskeelud jms). Kui inimesed aga lihtsalt asetsesid olukorras, kus kohal pidev (endeemiline) kõrge suremus, siis sellega reeglina lepiti, nagu nt vaesusegagi. Pigem tegeldi kõikvõimalike utoopiate väljamõtlemisega, millede puhul ilmneb, et hädade põhjuseks peeti inimeste endi rumalust, ehk teisisõnu polnud selge sotsiaalsete protsesside olulisus ja nende analüüs (nn terapeutiline nihilism). 18
kirjanduse eksami küsimused 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus. Seos teiste kunstiliikidega. Ilukirjandus ehk belletristika. Tekstid jagunevad: teaduskirjandus (teatmeteosed, uurimustööd, referaadid), publitsistika (artiklid, uudised, intervjuud, reklaamid), ilukirjandus (novell, sonett, tragöödia, draama, ...), tarbetekstid (telefoniraamatud, õpikud, viidad, kalendrid), graafilised (skeemid, joonised, tabelid), elektroonilised tekstid (e-mail, msn, sms, reklaam netis). Ilukirjanduse alaliigid: proosa, lüürika(luule), ja näitekirjandus(dramaatika). Ilukirjanduse funktsioonid: emotsioonid, silmaringi laiendamine, meeleolustik, faktid, keeleoskus. Proosa: müüt, naljand, romaan, novell, mõistatused. Miniatuur: ,,Poiss ja liblik" Tammsaare. Luule: haiku (E. Niit), sonett (M. Under), ballaad (M. Under), ood (Peterson), pastoraal (Peterson). Lüroeepika: eepos, valm (jutustava sisuga, tegelased tihti loomad, lõpus moraal), poeem, värss. Jõg...
ajal võttis ära põhja-kreekas mõningaid punkte. 346 suutis sõlmida rahu, ateena astus sõjast välja, ja Philippos sai minna kesk-kreekasse , karistas fookislasi , mitte julmalt, sai ühe tähtsama püham eesseisjaks. Teiselt poolt selle läbi muutus ta ohtlikuks oma senistele liitlastele teebalastele, Demosthenes, ja ateenlased aktiviseerusid, demos käis Teebas ja suutis ka nemad kallutada makedoonia vastasesse leeri. 338 tuli uuesti Phillippos kesk-kreekasse, ja alle astuti seal vastu ja toimus lahing, ja seal sai kreeka lüüa, teebalased võitlesid paremini nende pühasalk tapeti maha. Seda lahengut loetakse kreeka iseseisvuse lõpuks. Teeba langes philippose võimu alla. Sõlmis ateenaga liidu kuna neil ei olnd laevastiku aga kreekas oli. Kutsus kokku kongressi , üle-kreekaline panhelleni liit, pärsia vastu, kuulutati kõigi riikide autonoomia ja kõik vabatahtlikud peavad filipposega pärsia vastu võitlema.
mereäärseks luksuselamute rajooniks, kuhu ehitatakse kuni 9000 eramut. See on selle silla tekkimise eelduseks. Selle projekti raames rakendati LCi printsiipe ja tööriistu ning BIMi tehnoloogiaid. Juhtumiuuringus keskendutakse enamasti ehitusetapile. Virtuaalne mudel pakkus palju eeliseid, mis võimaldas paremat juhtimist ja organiseerimist läbi mille säästeti aega ja raha. Kõigi osapoolte valmisolek ja avatus olid selle projekti eduks BIMi ja LCi rakendamisel ning tänu millele astuti vastu ka kõige suurematele 89 raskustele ja probleemidele. Antti Karjalainen, projekteerija WSP Finlandist ütles: ,,Projekti tulemusi, nii positiivseid kui ka negatiivseid, kasutatakse edaspidiste arendustööde tegemiseks." Lõpetuseks, olulised õppetunnid, mis avaldusid väliuuringust: Planeeri BIM ja LPSi kasutamist projekti varajastes staadiumites: sea eesmärgid, vii läbi
süvarahvuslikku (tõulist) lähtealust, realismi ja romantismi, estetismi ja uuemat teaduslikku maailmavaadet; otsiti kunstide seoseid ja väljenduslikku ühisalust. Noor-Eesti taotlustesse suhtus avalikkus mitmeti alalhoidlike ,,vanaeestlaste" leerist lähtuvast põlglikust kriitikast kuni vahetu kaasaminekuni; liikumise väljaannete kaastööliste ringkond oli üpris suur. 190507 oli liikumises esiplaanil ühiskondlik, kümnendivahetusel esteetiline siht. Astuti vastasseisu nii 19. sajandi rahvusromantismi kui ka senise realismiga. Saksa ja Vene kultuuri mõjule vastukaaluks hakati tähtsustama Skandinaavia, Prantsuse ja Itaalia eeskujusid; vahendajaks ja kontaktiloojaks kujunes Soome, kus kaua aega elasid mitu Noor- Eesti juhttegelast. Oluline mõju oli ka pärast 1905. aastat Pariisis pagulastena elanud kirjanikel ja kunstnikel. Kunstiloomingu rõhutatud teadlikkuse nõue tõi kaasa vahetu kokkupuute Euroopa
Alguseks võib lugeda tõsisemas mõttes 1965 a-t, mil arreteeriti kirjanikud Juli Daniel ja Andrei Sinjavski. Olid oma režiimivastaseid kirjutisi saatnud Läände, kus nad 1965 ilmusid, tehti kindlaks, kellega oli tegemist. Daniel oli Nikolai Aržak ja Sinjavski oli Adam Terts. Dets-s võeti nad kinni, nende arreteerimine leidis Moskva ja Leningradi vaimumaailmas üsna laia vastukaja. See oli teatud mõttes dissidentluse algus. Nende kaitseks astuti välja, korraldati Puškini väljakul väike demonstratsioon, kus nõuti, et NL peaks jälgima inimõigusi ning see oli üsna enneolematu avalik protestiaktsioon. Hakatakse rõhutama, et NL-i võimuorganitel tuleb seadustest kinni pidada, riik peab olema seaduslik ja hiljem kitsama liikumise näol kasvab välja seadusliku kaitse liikumine. Koguti juhtumeid, mis olid seadusevastased ja saadeti Läände. Oluline, et protesti tehti avalikult. Dissidendid edastasid
jääkproduktid ning loodus ise ei suutnud enam hakkama saada kogu selle reostusega, mille tagajärjeks on vee, õhu, mulla jm. reostumine. See mõjub aga hukutavalt lindudele, loomadele, taimedele aga ka inimesele endale. Tekkis vajadus looduse kaitsmiseks. Loodus- ja keskkonnakaitse areng maailmas Vaadeldes kas kogu maailma, mingit kindlat piirkonda või ühte kindlat riiki, saame alati rääkida: 1) looduskaitse-eelsest perioodist, kus looduse kaitsmiseks astuti üksikuid samme (tegevus polnud võib- olla isegi teadlik) ja 2) teadliku looduskaitse perioodist, kus looduse kaitsmisest kujunes laialdane ja sihipärane tegevus. Nii nagu kogu maailma areng on olnud ebaühtlane, nii võib ka teadliku looduskaitse arengus esile tuua konkreetsed riigid, milledes vastavasuunaline tegevus on olnud kõige laialdasem. Nimetatud riikide puhul saame rääkida "looduskaitse arengu kolletest" maailmas. Esiletoomist väärivad Saksamaa Euroopas ja Põhja-Ameerika.
trükikodade ja paberi rekvireerimise ja kuulutuste monopoli sisseseadmisega. Viimane tähendas seda, et kuulutusi tohtisid avaldada vaid nõukogude võimu häälekandjad. 31. oktoobril tegi Eestimaa Sõja-revolutsioonikomitee otsuse sulgeda Tallinna suuremad ajalehed "kontrrevolutsioonilise kuritahtliku kihutustöö" tõttu. Ajalehtede varanduse kallale kippumine oli tollaste lehetegijate jaoks ennekuulmatu vägivald, millele jõudu mööda vastu astuti. Varanduse konfiskeerimise otsus tühistati üsna kohe, nõnda said lehed (uue nime all) 3. novembrist uuesti ilmuda ja läbikukkunud sulgemisaktsioonidest irooniliselt pajatada. Siiski kiputi eravalduses oleva paberi kallale, et sotsialistlikud ajalehed tarvilikul määral paberiga varustatud oleksid paberit nõuti omahinnaga. Spetsiaalne määrus kohustas andma teateid paberitagavarade ja müügitehingute kohta.
Probleem seisnes aga selles, et vaid üksikud riigid olid nõus juudipõgenikke vastu võtma ning needki vähesed muutusid aina tõrksamaks. 1938. aastal kerkis emigratsiooni alternatiivina esile juutide füüsiline eraldamine. Koostati mitmeid kavasid, mille eesmärk oli asustada juudid sunniviisiliselt ümber Saksa kolooniatesse. Neid plaane ei viidud ellu, sest puudusid vajalikud vahendid. Oluline on siinjuures asjaolu, et astuti samm juutide diskrimineerimisest nende tegeliku eraldamiseni, kuigi tegu polnud veel massimõrvaga. Juute hakati esmakordselt laagritesse koondama üksnes seetõttu, et nad on juudid, 1938. aastal, pärast Kristallööd. · Deporteerimine – juutide ümberpaigutamine, et rajada juudivabu alasid, 1940–1945. Olukord muutus pärast seda, kui Saksamaa vallutas Poola. 1933. aastal moodustasid juudid vähem kui ühe protsendi Saksamaa rahvastikust ning kümme protsenti Poola elanikest
linnadest saavadki pealinnad. Nad on nagu lehtrid, kuhu maa geograafilist, poliitilist, moraalset, vaimset kallakpinda mööda kõik rahva loomupärased kalduvused kokku jooksevad. Nad on tsivilisatsiooni lätted, aga ka rennid. Siia nõrgub ja koguneb sajandite jooksul tilkhaaval kokku kõik see, mis rahval on mahlakat, elulist ja hingelist: kauplemine, tööstus, haridus, elanikkond. Charles V vallil oli sama saatus mis Philippe Auguste'i omalgi. Viieteistkümnenda sajandi lõpul astuti tast üle ja eeslinn^nihkus kaugemale. Kuueteistkümnendal sajandil oli uus linn väljaspool müüre juba nii tihedaks muutunud, et paistis, nagu oleks vall üha enam vana linna poole tagasi tõmbunud. Nii oli siis Pariis 6 3 viieteistkümnendal sajandil kaotanud juba kolm kontsentrilist müüriringi, mis Julianus Taganeja * ajal olid eos Grand-Chätelefs ja Petit-Chätelet's. Lapsena, kes iga aastaga oma
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
