Rahulolematus toimunuga puhkes ka Venemaal. Välja astus Vene Föderatsiooni esimeheks saanud Boriss Jeltsin, kes valiti 1991 Venemaa presidendiks. Ta andis korralduse lõpetada kommunistlike parteide tegevus. Viimane katse liidu säilitamiseks tehti 19.augustil 1991 sõjaväelise riigipöördekatsega. Erakorraline Komitee pani Gorbatsovi koduaresti, kuulutati välja sõjaseisukord ning kavatseti lämmatada liidu äärealade vabaduspüüdlused. Riigipöörajate vastu aga astuti jõuliselt välja. Jeltsin kuultas RESK-i tegevuse kuritegelikuks, ning teatas, et võim kuulub Vene NSFV-i presidendile, s.o. Jeltsinile endale. Suurim liidumaa Vene Föderatsioon astus Nõukogude Liidust välja. 8. detsembril 1991 saadeti Nõukogude Liit ametlikult laiali. Nõukogude Liidu lagunemise põhjused * plaanimajandus oli end ammendanud * kerkisid esile uued, rahvameelsed juhid * NSVL ei suutnud lääneriikidega võistelda ning oli end võidurelvastumisel liialt nõrgestanud
Muusika PA-08A I kursus I vanade kultuurrahvaste muusika ( kuni V saj. P.kr ). Vanad kultuurid Muinas-Egiptus 3000 - 1800 a. ekr Mesopotaamia 3000 - 1700 a. ekr India 500 - 400. a. ekr Vana-Kreeka ja Rooma 800 a.ekr - 400 a. p. Kr Araabia 3. 13. sai. P. Kr. Mehhiko ( Inkad ja Maiad) 2. 14. saj. P.kr II Keskaja kultuur ja muusika ( 5. 13. saj. ). III Renessanss ( 14. -16 saj.) IV Barakk ( 17. saj. 18. saj esimene pool) V Klassitsism VI Romantism ( 19. saj. ) VII Modernism ( 20. saj. ) ( stiilide paljusus ) Vanade kultuuride muusika Muusika kultuur saavutas võrdlemisi kõrge arenemistaseme juba muistsetes orjanduslikes riikides. ( Babüloonia, Egiptus, Assüüria, Hiina, India, Süüria, Palestiina) 1. Muusika iseloomulikud jooned. 1.1. Muusika oli seotud teiste kunstiliikidega. 1.2. Muusikat peeti jumalate kunstiks. 1.3. Muusika oli ühehäälne. 2. Vana kreeka muusika: Täiuslikul kujul esines ...
1)Pilet nr.1 a) reformatsiooni põhjused ja algus. Martin Luther ja tema õpetus *Reformatsioon (protestantlik reformatsioon) oli 16. sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn reformeeritud harud, neist peamised olid luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik. Traditsdiooniliselt seostatakse reformatsiooni algust Martin Lutheri nime ja kuupäevaliselt 31. oktoobriga 1517. *Katoliku kiriku väidetav kaugenemine algkristluse põhimõtetest tekitas vastuseisu ning nõuti ristiusu algete juurde tagasi pöördumist. Eeldused reformatsiooniks kujunesid juba keskaja lõpul.Lääne-Euroopas tekkinud rahvusriikide valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt.Pahameelt suurendas katoliku kiriku allakäik.Paavstidehuvid muutusid üha ilmalikumaks,nad sekkusid päevapoliitikasse.Erilist pahameelt tekitas indulgentside müük.Suurim rahulolematus katoliku kiriku vastu vallandus Saksamaal,kus poliitilise kill...
Rootsiaeg Eesti ala läks Rootsi võimu alla mitmes etapis: 1) 1583 P-Eesti läks Rootsile Pljussa vaherahuga 1 osapool Rootsi, teine Venemaa. 2) 1629 Altmargi vaherahu, L-Eesti. Pärast Rootsi-Poola vahelist sõda (varasem Rootsiaeg kuni 1629). 3) 1645 Brömsebo rahu Saaremaa, Rootsi ja Taani vahel rahu. 4) Ruhnu saar 1660 Oliva rahuga Poolalt Rootsile. Enne Liivi sõda rahvastik 280 000-300 000 (1550.a), 1620.a 100 000-140 000, 1695.a tõusis jälle 350 000-400 000, 1698.a langes 300 000-350 000, 1710.a 170 000-120 000. Rahvaarv langes, sest 1) oli 2 sõda Liivi ja Poola-Rootsi, 2) 17.saj alguse nälg (1601-1603), sest ikaldus. 1620ndaks aastaks 75% taludest olid tühjad, ilma elaniketa. Rahvaarvu suur langus Harjumaal ja Kesk-Eestis, Saaremaad puudutas see vähem. Rahvaarvu tõus, sest 1) loomulik iive oli positiivne, 2) sisseränne sisse rändas vähemalt 10 rahvuse esindajaid. Ülekaalus soomlased (põgenesid siia, sest siin ei võetud sõjav...
Talude töökoormus oli sedavõrd suur, et kui midagi ette tuli, nagu teomehe haigestumine, tööhobuse lõpmine või ootamatu küüt, oli oma talumajapidamine hooletusse jäetud. 1856. aasta seadusest 1840aastatel toimusid ulatuslikud talurahvarahutused, mis olid seotud ebasoodsast ilmastikust tingitud viljaikalduse, loomataudide ja näljahädaga. Püüti rännata välja LõunaVenemaale, milleks luba ei antud. Samal ajal astuti ka massiliselt vene õigeusku, lootuses tsaarilt maad saada, mis muidugi ei täitunud. Isegi tagurliku Vene tsaari Nikolai I ringkond sai aru, et on vaja reforme 1816./1819. aasta seaduste vigade parandamiseks. Uute seaduste väljatöötamiseks loodi spetsiaalne komitee, mille koosseisus olid enamuses balti aadlikud. 1849 Liivimaa talurahvaseadus talumaa eraldati mõisamaast, seda ei tohtinud enam mõisaga liita, v.a
2. Usutõe allikaks on piibel, kuid selleks, et inimene saaks ise seda uurida, tuli piibel panna KOHALIKKU EMAKEELDE ja inimesed pidid õppima LUGEMA. Poliitiline pool: kirikul oli palju maad ja varandust, mida taheti endale. 1521.a esimesed jutlustajad Riias 1523.a esimesed luterlikud jutustajad Eestis Kes olid jutlustajateks? · Tegemist oli KÄSITÖÖLISTEGA, kes luterlikus vaimus jutustasid, ag aka kohalikud katoliku vaimulikud. Linnades levis luterlus KIIRELT: astuti jõudsalt vastu nii preestritele kui ka munkadele. Rae otsustega kuulutati katoliku kiriku varad rae varadeks. Kirkutes ei jutustatud enam katoliku vaimus vaid luterlikus vaimus. Linnades toetas luterlust RAAD: käsitöölised ja kaupmehed. Toimu ka kirkute rüüste Tallinnas ja Tartus. Rüüstajateks oli linnarahvas, sest neile ei meeldinud, et kirikuisa on nii rikas. Läänimehed toetasid PIISKOPPE, sest kardeti TALURAHVA väljaastumisi (ebavõrdsus võiks ju neis pahameelt tekitada)
sissekannet tänu- ja kiidusõnadega, mis näitab selgelt, kuivõrd see näitus neile korda läks. Üksikisikud Üksikisikuid käis näitusel erinevas vanuses – lastest kuni täiskasvanuteni. Peamiselt olid külastajad olid Väike-Maarjast. Samuti oli kohale tulnud ka Kotli perekonna tuttavaid. Infot näituse kohta saadi valdavalt sõpradelt või tuttavatelt, väljas olevatelt kuulutustelt ja välireklaamilt, kuid oli ka väga palju neid, kes mille peale mööda sõites läbi astuti. Ekskursioonid Suuremad ekskursioonid olid Väike-Maarja näituse ajal: Eesti Arhitektuurimuuseumi kollektiiv (u. 12 inimest Tallinnast) - organiseeris ekskursioon spetsiaalselt selle näituse külastamiseks, hiljem käigus tutvuti ka teiste siitkandi huviväärsustega pakkuvaid ehitisi (Kiltsi loss, Assamalla 1930-ndate funktsionalistlik taluhäärber, Neeruti mõis, Rakvere Gümnaasium jt). Koostöö näituse koostamisel peavarahoidja Anne Lassiga ja näitusele
Valge rüü vahetati mustaga ja Ordu nägi selles on autoriteedi õõnestamist. 4) Mis otsused tehti 1397. a Danzingi kongressil? Edaspidi pidi Riia peapiiskop olema Liivi ordu liige. Ordu ei saanud enam nõuda piiskopkondade osalemist sõjategevuses. 5) Mis seisused olid esindatud maapäeval ja mis küsimusi seal arutati? Arutati tähtsamaid välispoliitilisi küsimusi, püüti lahendada omavahelisi tulisi, määrati maksud, astuti samme talurahva pagemise vastu. 4 seisust: Riia peapiiskop, Ordumeister, vasalkondade esindajad, linnade esindajad 6) Miks ei kujunenud maapäevast Liivimaad ühendavat jõudu? Kuna maapäeva otsused ei muutunud kellelegi kohustuseks. 7) Kes olid Liivimaa ohtlikumad välivaenlased? Põhioht Venemaalt 8) Miks muutus välisoht 15. sajandil suuremaks? Venemaa tegi 1481. aastal suure sõjaretke Liivimaale ja Liivi Ordu ei suutnud sellele vastu panna ja lasi maad rüüstada
Pidas suurtööstust rahvuse rikkuse ja jõukuse allikaks, kõige tähtsamaks tootlikuks jõuks. 1848 revolutsioon pani Saksamaal aluse kiirele industrialiseerimisele. Tekkis ajalooline koolkond, et kindlustada Saksamaa majandusarengu kapitalistlik tee. Turge kaitsti S-B eest, kes ujutas üle turud oma tööstuskaupadega. Farmimajandus töölistele makstakse palka. Istanduses töötavad orjad. Ajalooline koolkond viljeles kapitalismi. Astuti sotsialistide vastu. Sotsialistid astusid kapitalistide vastu. Lääne-Euroopa üleminek kapitalismi toimus vastupidiselt ,,preisi teega". Merkantilism ei olnud enam piirangute kammitsates. ,,Preisi tee" üleminek kapitalistlikele suhetele toimus aega mööda. Oldi kinni vanades feodaalsetes suhetes. 7) Millist/milliseid ühiskonnakihti /-kihte esindas Saksa ajalooline koolkond? Millise ühiskonnaklassi ideoloogiaga oli tegemist? Põhjenda!
algideeks. Mitmed linnad rajanesidki hartale antud kollektiivsel pidulikul vandel või mitmel järjestikusel hartale antud truudusvandel (kodanikuvanne) Eeskujuna võib ühelt poolt vaadelda lääniõigusest pärinevat senjööri ja vasalli suhet sätestavat vasalliteedi lepingut või ka abielu(lepingut). Antud lepinguga võeti endale mingi kindel staatus, astuti alalistesse suhetesse, mille tingimused määratleti õigusnormidega ja mida pooled ei saanud omatahtsi muuta. Teisalt võib hartat vaadelda ka omalaadi sakramendina, mis sümboliseeris ja samas ka lõi uue kaasluse ning fikseeris tema õiguse. Just uue linna asutamisel oli kodanike loodav staatus ka uue koosluse/korporatsiooni staatus. o Partitsipatoorsus Linnaõiguse kommunitaarset iseloomu näitas mitte ainult kodanike
Loo Keskkool Napoleon Bonaparte Uurimistöö Ajaloos Loo, 2008 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 1. Elulugu............................................................................................................................... 4 2. Sõjategevus.........................................................................................................................6 2.1 Sõjategevus enne keisriks saamist................................................................................6 2.2 Sõjategevus keisrina ..................................................................................................11 Kokkuvõte.........................................................................................................................
1. MIS ON FILOSOOFIA? 1. Selgitage sõna ,,filosoofia" etümoloogiat! Kreeka sõnast philosophia mis tähendab tarkusearmastus. 2. Mida tähendab, et filosoofia põhiküsimused on koolkonnaspetsiifilised? Erinevatel filosoofidel on erinevad kontseptsioonid filosoofiast, koolkondi seob ühine eeldus filosoofia tegemise viisidest ja meetoditest, mida ei panda igapäevaselt kahtluse alla. 3. Milliste küsimustega tegeleb epistemoloogia? Mis on teadmine? Mida võib teada? Millised on teadmise kriteeriumid? Mis vahet on teadmistel ja uskumustel? 4. Milliste küsimustega tegeleb ontoloogia ja mis valdkonna alla teda sageli paigutatakse? Ontoloogia küsib: Mis liiki asju on olemas? Millist liiki asju eksisteerib iseseisvalt? Loetakse tihti metafüüsika alla. 5. Nimetage praktilise filosoofia valdkondi! Eetika, esteetika, poliitikafilosoofia 6. Nimetage filosoofia 3 ratsionaalset tunnust! Filosoofia kritiseerib, filosoofia analüüsib, filosoofia abstrah...
Ideoloogia eelkäijad elasid 17.saj, hiilgeaeg 18.saj. Ajastu kujunemise eelduseks oli teaduse areng. Põhijooned Peamine kriteerium inimmõistus. Ideaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitlus. Mõistus on kõikvõimas, ideed muudavad maailma vajadus levitada uusi ideid haridus. Eeskujuks seati loodus (kõik mis looduses on mõistlik), aga loodusega vastuoluline polnud õige. Uus humanism. Esiplaanil inimene oma vajaduste ja kirgedega. Sellega astuti vastu kristliku asketismi vastu (eriti katoliku kirik). Võitlus katoliku kirikuga on eriti omane Prantsusmaale. René Descartes ,,Arutlus meetodist" astus välja Aristotelese loogika kui meetodi vastu. Väitis, et see võimaldab seletada vaid seda, mida teatakse. Rõhutas, et teadmiste ainus allikas on mõistus. Kahtle kõiges. ,,Ma mõtlen, järjelikult olen olemas" 1 Voltaire Imelaps, üle 20 000 toese. Kirjanik, poeet, dramaturg, jurist, ajaloolane. ,,Filosoofilised kirjad"
rahva seas järjest suuremat rahulolematust · EESTI ISESEISVUMINE: 29 1917. aastal otsustas Täitevkomitee Maapäeva laiali saata. Rahvasaadikud aga ei allunud korraldusele ning enamlased olid sunnitud Maapäeva jõuga laiali ajama, kuid Maapäev jätkas siiski illegaalsid kokkusaamisi Aastavahetusel peetud koosolekutel astuti üksmeelselt seisukohale, et niipea kui Saksa okupatsioon on muutunud tõelisuseks, tuleb Eesti kuulutada iseseisvaks ning taotleda tunnustust lääneriikidelt 1918. aasta jaanuaris astuti esimesed reaalsed sammud iseseisvumise suunas, loodi kontakt Vene poliitiliste erakondade ning Suurbritannia, Prantsusmaa kui ka Ameerika Ühendriikide saatkonnaga Petrogradis 18. veebruaril 1918. aastal algas Saksa armee üldpealetung 19
(19. saj) Kunder peab oluliseks lastekirjanduse vajadust ning teeb vahet laste ja noorte kirjanduse vahel. Rajas eesti lastekirjanduse teoreetilised alused. (20. saj) Kui 20ndate alguses pandi rõhk lastekirjandusele ja lugemusele kui kultuuri edasiarendamise olulisele eeldusele, siis 30ndatel püüti teoreetilisest aspektist läheneda lastekirjanduse olemusele ning selgitada selle kirjandusharu spetsiifilisi probleeme, ühtlasi aga rõhutada lastekirjanduse kui kunstinähtuse täisväärtust. Astuti esimesi samme lastekirjanduse ajaloo uurimise suunas. Roos. (Pidas oluliseks laste lugemishuvi teadlikku suunamist. Kas ja kuidas selgitatakse peamiselt noorsookirjanduse olemust ja põhimtteid? Roosi teoreetilised seisukohad toetavad realistlikku laste- ja noorsookirjandust. 1) kirjandusteosed olgu serveeritud vastavalt soole ja eale 2) iga noorsoole lugeda antav teos olgu tõsine kunstiteos 3) igas teoses peitugu väärtuslik ja elujaatav sisu ja ideestik). Parijõgi.
1848 revolutsioon pani Saksamaal aluse kiirele industrialiseerimisele. Tekkis ajalooline koolkond, et kindlustada Saksamaa majandusarengu kapitalistlik tee. Turge kaitsti S-B eest, kes ujutas üle turud oma tööstukaupadega. Farmimajandus töölistele makstakse palka. Istanduses töötavad orjad. 19 saj alguses olid nii Saksamaa kui Inglismaa vabakaubandusest huvitatud. Ajalooline koolkond viljeles kapitalismi. Astuti sotsialistide vastu. Sotsialistid astusid kapitalistide vastu. Lääne-Euroopa üleminek kapitalismi toimus vastupidiselt ,,preisi teega". Merkantilism ei olnud enam piirangute kammitsates. ,,Preisi tee" üleminek kapitalistlikele suhetele toimus aega mööda. Oldi kinni vanades feodaalsetes suhetes. ( siin sees ka teemat 20)... Rami jutt - Keskendusid sellele et kritiseerisid klassikalist koolkonda. See koolkond tekkis 19 saj keskel. Koolkond jagunes 3ks etapiks:
4) Venestusreformide tulemused · Vene keele oskuse vajalikkus asjaajamiskeelena · Nõrgestas baltisakslaste võimu · Soodustas eestlaste sotsiaalset mobiilsust 5) Iseloomusta 3 suunda Eesti poliitilisel maastikul XX saj algul: liberaalid, radikaalid, sotsiaaldemokraatia -.esindajad, ideed, väljaanne, toetajad. K.Päts, J.Tõnisson Liberaalid Tartus · Jaan Tõnisson rahvuslik-kultuuri esindaja · Põhilised ideed: edendada eestlaste rahvuslikku eneseteadvust, astuti venestamise ja saksastamisele vastu · Ajaleht: Postimees rõhutati eesti keele tähtsust; usuti, et eestlased ei peaks sekkuma Venemaa poliitikasse, vaid ainult Eesti omasse · Toetajad: Rahvusmeelsed haritlased, jõukas linnarahvas Lõuna-Eestis Radikaalid Tallinnas · Konstantin Päts majandusliku poole esindaja · Põhilised ideed: Eesmärgiks majandusliku olukorra parandamine, koostöö venelastega ja baltisakslaste väljatõrjumise poolt
Seetõttu on üsna loomulik, et ameeriklased võtsid Marsi uurimisel ohjad enda kätte. Kuuvõidujooksu ajal ja pärast seda tunti kosmoseuuringute vastu suurt huvi ja seetõttu oli NASA-l lihtne saada toetust väga kallite ja keerukate sondide ehituseks ja Marsile lähetamiseks, et otsida sealt elu. Ülesannet lihtsustas seegi, et Mariner 9 abil saadud teave viitas sellele, et minevikus võis planeedil olla nii soojust kui ka niiskust. Järgmine samm teadusuuringutes astuti siis, kui imeväike marsikulgur Sojourner 1997. aastal planeedil maandus. Sojourner oli vaid kingakarbi suurune ega jõudnud kuigi kaugele, kuid esimest korda 20 aasta jooksul oli taas võimalik näha Marsi maastikku sellisena, nagu planeedi pinnal seisev inimene seda näha võiks. Kuid see oli vaid algus. Hilisematele kosmosesondidele Mars Global Surveyor, Mars Odyssey, Mars Express ja hiigelsuur Mars Reconnaissance Orbiter
Eestlaste olukord halveneb veelgi. 13 7. EESTI KESKAEG VANA-LIIVIMA SISE- JA VÄLISSUHTED 13.- 16.SAJANDIL, lk 90-119, 132-135 *Alates 1420-ndatest aastatest hakati Vana-Liivimaal pidama maapäevi- Vana-Liivimaa seisusete kogunemisi. *Maapäevadel arutati ja otsustati tähtsamaid välispoliitilisi küsimusi, püüti lahendada omavahelisi tülisid, määrati maksud ja astuti samme talurahva pagemise vastu *Maapäevadel osalesid Riia peapiiskop ja ülejäänud kõrgvaimulikud, ordumeister koos orduametnikega, vasalkondade esindajad ja linnade (Riia, Tallinn, Tartu) esindajad *Maapäevi peeti tavaliselt igal aastal Valgas või Volmaris. *Liivi ordu suhted Taaniga: Kohe pärast eestlaste alistamist muistses vabadusvõitluses puhkes tüli ordu ja Taani vahel. Konflikti põhjuseks oli asjaolu, et ordu ei leppinud Põhja-Eesti
Kõik pingelõdvendused tulevad USA initsiatiivil. Jaapani probleemi lahendamine- kindlustunde andmine seoses Hiina suhete paranemisega. SÜSTIK-Diplomaatia (shuttle diplomacy)- Miks shuttle?- Korduv kiire sekkumine. Kissingeri läbirääkimiste vahendamist Iisraelis ja Lähis-Idas. Jimmy Carter (James Earl Carter jun. 1924) 1977-1981: moraalist ja inimõigustest lähtuvalt (toetatakse riike, kus USA seisukohast inimõigusi jälgiti ja seal astuti inimeste kaitseks välja, kus ei jälgitud). Väga ebaõnnestunud president. v.a Camp David 1979 Egiptuse ja Iisraeli, kus Egiptus ei rünnanud enam Iisraeli. *NL tungis Afgaani, Carter väitis, et see on ohtlikum hetk Külma Sõja ajal. *Iraan noorte massiliikumine Teheranis- kaks saatkonna töötajate pantvangi võtmist. 2 kriis 1979, kestis 144 päeva. Diplomaandid vabastati alles siis kui Regan võimule tuli. Põhimõtted: inimõigused, relvastuse kontroll ja piiramine.
Sõda Saksamaa ja Suurbritannia vahel kujunes põhiliselt õhu- ja meresõjaks. Selles sõjas asusid Suurbritanniat järjest mõjukamalt toetama Ameerika Ühendriigid, loobudes senisest neutraliteedist ja kiirendades relvastumist. Esialgset kirjutamata liitu tugevdas märtsis 1941 USA-s vastu võetud laenu-rendiseadus ("Lend-Lease Act"), mis volitas presidenti tarnima liitlastele sõjavarustust. Veelgi olulisem samm astuti 14. augustil 1941, mil USA president Franklin Delano Roosevelt ja Suurbritannia peaminister Winston Churchill kohtusid Kanada rannikul sõjalaeva pardal ning allkirjastasid Atlandi harta. Selles deklareeriti, et allakirjutanud riigid austavad kõigi rahvaste õigust valida valitsemisvorm, mille all nad sooviksid elada, ega nõustu mitte mingisuguste territoriaalsete muudatustega, mis ei ole kooskõlas kohalike elanike vabalt väljendatud tahtega. Hartas kajastunud
d) Valgustuse sünnimaa Inglismaa ideed aga levisid prantslaste kaudu: · Prantslaste teosed olid sõnaosavamad, rahvalikumad. · Prantsuse keel oli õukonna keel ja Pariis oli Euroopa pealinn. 2. Valgustuse ühisjooned a) Hinnangu kriteeriumiks on inimmõistus. · Vana korda ja kiriklikku maailmavaadet peeti mõistusevastaseks. · Ratsionalism teadmiste aluseks on mõistus ja loogika. b) Astuti välja katoliku kiriku ja selle ideoloogia vastu. c) Võitlus vanamõtteviisiga, võeti kasutusele täpis- ja loodusteaduste saavutused. · Ka ühiskonna arengut nähti sarnaselt, looduseaduste arengule. d) Uushumanism eesplaanil inimene oma vajaduste ja kirgedega. e) Enamus pooldas eraomandit kui inimese loomulikku õigust, mida tuleb kaitsta feodaalse vägivalla vastu. 3. Prantsuse valgustajad a) Charles Montesquieu (1689-1755)
Riiga rahu paluma. Läbirääkimistel nõustuti ristimisega. Ugandi ristimine tekitas pahameelt Pihkvas. Vürst Vladimir tegi 1216. rüüsteretke Ugandisse. Seejärel asusid ugalased koos uute liitlastega sakslastega kindlustama Otepää linnust. 1217 a kolmekuningapäevalö tehti juba ühine sõjakäik Venemaale . Tasuretkelt pöörduti vangide, kariloomade, hobuste ja muu röövsaagiga. Võit Otepää all Pihkva ja Novgorod hakkasid tunnetama sakslastest lähtuvat ohtu. Astuti koos eestlastega ühiselt sakslaste vastu. Liidusuhted sõlmiti esmajoontes saarlastega. 1217. a veebruaris saabus suur venelaste vägi Otepää alla. Nendega liitusid saarlased, harjulased ja ristitud sakalasedki. Piiramine kestis 17 päeva. Pikaajaline piiramine viis läbirääkimisteni. Tehtud rahu põhjal pidid sakslased lahkuma Eestist. See oli sakslaste suurim lüüasaamine senises ristisõjas Madisepäeva lahing peeti eestlaste muistse vabadusvõitluse ajal madisepäeval, 21
Ideaaliks sai ratsionaalne maailmakäsitlus. Uskudes mõistuse kõikvõimsusesse,olid valgustajad veendunud ,et ideed muudavad maailma. Võitlus vana korra ja mõtlemisviisi vastu seadis valgustajad inimühiskonnale eeskujuks looduse. Kui mingi nähtus erines looduses,oli see nende arvates mõistlik,aga kui kõik loodusega vastuolus olev pälvis hävitava hinnangu. Valgustusideoloogiale oli omane ka uus humanism. Esiplaanile seati inimene oma vajadusteg aja kirgedega. Sellega astuti vastu kristiku asketismi vastu,mida oli eriti rõhutatud katoliku kirik. Voltaire (1694-1778) Voltaire varjunime all on maailmae tuntuks saanud valgustajate vanema põlvkonna suurim ideoloog, kelle tegelik nimi oli Francois Marie Arouet. Teda on nimetatud filosoofide partiarhiks,kuid ta oli ka kirjanik,poeet,dramaturg,jurist ja ajaloolane. Keksel kohal tema ühiskondlik- poliitilises tegevuses oli võitlus katoliku kirikuga, mida ta pidas peavaenlaseks. "Purustage koletis
aastal Pärnus tõugatud kuulitõuke tippmark 16.32 on praegu kehtivaks maakonna rekordiks. Tallinna Spordiinternaatkoolis õppinud Andres Püümanni joostud 10,5 100 meetris ja 21,7 200 meetris olid 1980-ndate Eestis head tulemused. Ta on maakonna rekordi kaasomanik ja hõbemedalivõitja legendaarses 4 x 100 meetri teatejooksus 1981. aastal, kui Paide võistkonnas koos Gunnar Kirsipuu, Kalev Maarandi ja Enno Viiburgiga astuti südilt vastu tollasele Eesti sprindikoondisele (Tallinna I võistkond) ja võitjale alistuti alles finisiruudustikus. Tema tütar Helen Püümann jõudis 2000. aasta Eesti meistrivõistlustel 400 meetri jooksus hõbemedalivõiduni ja talvel 2001 tuli juba Eesti sisemeistriks 400 meetri jooksus ning on korduvalt kuulunud vabariigi esindusvõistkonda. ALBU Albu on väike maakoht, kus tänase päevani pole õiget spordiplatsi kergejõustiku tarvis.
25. aprillil 1933 lagunes Pätsi valitsus. Valitsuskriis venis ja valitsusjuhi kandidaadid ütlesid kohast järjest ära. Lõpuks sai valitsuse moodustamisega hakkama Jaan Tõnisson. Valitsuskoalitsioon tugines Rahvuslikule Keskerakonnale ja lõhenenud Põllumeeste Ühendatud erakonnale, kust ,,kroonipidajad" eesotsas Pätsi ja Teemantiga olid lahkunud. Otsustava tähtsusega ekspertide nõupidamised toimusid 13. ja 15. juunil 1933 majandusministri juures. Otsustav samm astuti 27.-28. juunil 1933. Riigivanem esines parlamendis valitsuse erakorralise teadaandega majandusliku seisukorra kohta, mille järeldusena rõhutas krooni devalveerimise vajadust. Majandusminister Peeter Kurvits selgitas üksikasjalikumalt majanduse olukorda ja väljavaateid ning teatas, et valitsusel on kavatsus anda välja määrus välismaksuvahendite liikumise kohta. Määruse olulisimaks osaks oli § 2, mis tegi Eesti Pangale ülesandeks hoida krooni kurssi rahaturu nõuete kohaselt
Valgustajad olid veendunud et ideed muudavad maailma. Sellest tulenes ka arusaam et on vaja levitada uusi ideid, nendest arusaamine eeldas aga teadmisi ja haridust. Võitluses vana mõtteviisi vastu seadsid valgustajad eeskujuks looduse. Kui mingi nähtus esines looduses , oli see nende meelest mõistlik aga kõik loodusega vastuolus olev mõisteti hukka. Valgustusideoloogiale olio mane ka uus humanis. Esile seati inimene oma vajaduste ja kirgedega. Sellega astuti välja kristliku asketismi vastu, mida oli eriti rõhutanud katoliku kirik. Valgustajatel tekkisid suured konfliktid kirikuga Inimmõistust ja kriitilist mõtteviisi tähtsustas eriti prantsuse filosoof Rene Descartes.Tema põhiteoses "Arutlus meetodist" astub Descartes välja Aristotelese loogika kui meetodi vastu ning rõhutab, et teadmiste ainus allikas on mõistus. Et jõuda tõsikindla teadmiseni on tema arvates vaja kõiges kahelda. Tema filosoofia põiprintsiip
Läbirääkimistel nõustuti ristimisega. Ugandi ristimine tekitas pahameelt Pihkvas. Vürst Vladimir tegi 1216. rüüsteretke Ugandisse. Seejärel asusid ugalased koos uute liitlastega sakslastega kindlustama Otepää linnust. 1217 kolmekuningapäeval tehti juba ühine sõjakäik Venemaale. Tasuretkelt pöörduti vangide, kariloomade, hobuste ja muu röövsaagiga. Võit Otepää all. Pihkva ja Novgorod hakkasid tunnetama sakslastest lähtuvat ohtu. Astuti koos eestlastega ühiselt sakslaste vastu. Liidusuhted sõlmiti esmajoontes saarlastega. 1217 veebruaris saabus suur venelaste vägi Otepää alla. Nendega liitusid saarlased, harjulased ja ristitud sakalasedki. Piiramine kestis 17 päeva. Pikaajaline piiramine viis läbirääkimisteni. Tehtud rahu põhjal pidid sakslased lahkuma Eestist. See oli sakslaste suurim lüüasaamine senises ristisõjas. Madisepäeva lahing peeti eestlaste muistse vabadusvõitluse ajal madisepäeval, 21
riigis), üle Euroopa levisid aga Prantsusmaa haritlaste kaudu. Valgustajad hindasid inimmõistust, ideaaliks oli ratsionaalne maailmakäsitlus. Nad uskusid, et ideede alusel saab maailma muuta, uusi ideid on vaja levitada, ideede mõistmine eeldab haridust ja teadmisi. Inimühiskonna eeskujuks peaks olema loodus. Kui mingi nähtus esineb looduses, siis on see mõistlik. Nende maailmakäsitlusele oli omane uus humanism, nad pidasid oluliseks inimest oma vajaduste ja kirgedega. Sellega astuti välja kristliku asketismi vastu, mida oli eriti rõhutanud katoliku kirik. Valgustaja Rene Descartes arvas, et teadmiste ainus allikas on mõistus. Tõsikindla teadmiseni jõudmiseks on vaja kahelda kõiges. "Ma mõtlen, järelikult olen olemas". Voltaire võitles katoliku kirikuga, mida pidas peavaenlaseks. Samas uskus ta kõrgema olevuse olemasolusse. "Kui Jumalat ei oleks, tuleks ta välja mõelda". Inimühiskond peaks lähtuma loodusseadustest. Õiglane on ühiskond, mille aluseks on
Rõhutas, et kastreerida ei tohi isegi orja enda nõusolekul, kastreerimine tuleb võrdustada mõrvaga ja isanda vara läheb riigikassasse. Keelas isandatel omavoliliselt tappa orja (magistraatide otsusel võib), keelas orjade piinamise (tõendite saamiseks). Keelas müüa naisorje kupeldajatele, meesorjade müügi gladiaatoritele. CJC (corpus juris civilis) on Hadrianuse seaduse olemas. Antonis Pius (138-161) andis orjadele väärkohtlemise puhul õiguse esitada kaebus, tõendite puhul astuti kaitsvaid samme orja heaks. Kui isand tapab orja põhjuseta on see võrdne kui oleks tapnud vaba inimese. Constianus I (312-337) esimene kristlik keiser deklareeris, et isand süüdi mõrvas kui tapmine sihilik, ori sureb karistuse läbi. Kui karistus polnud nii julm, heas usus tehtud aga ori ikkagi suri, siis oli ok. Ei saa rääkida täielikust volist orja üle. Seadused orjade seksuaalse kuritarvitamise vastu. Prostitutsioonile sundimisel karistati isandat, ori sai vabaks. Riik võis
GULAG on ka üldiselt Nõukogude sunnitöölaagrite kohta kasutatav üldnimetus ja Gulag on üldmõistena saanud laiemalt tuntuks eelkõige pärast Aleksandr Solženitsõni teose "Gulagi arhipelaag" ilmumist 1973. aastal. Elu pärast Stalini surma Võim läks Beria kätte, vabastati suur hulk Stalini ajal vangistatuid, NSV Liit, piirati julgeoleku organite omavoli, astuti samme lääneriikidega pingete lõdvendamiseks, taheti parandada suhteid Jugoslaaviaga, anti rohkem õigusi liiduvabariikidele. Beria vastu tehti vandenõu uuenduste pärast Järgmisena tuli võimule Nikita Hruštšov, tühistanud suures osas Beria uuendusi, mõistis ta siiski, et alternatiivi pole, algas ühiskonna teatav liberaliseerimine. Lavrenti Beria
1960. ja 1970. aastatel lõppes metsamaastiku täieliku moondumisega. Sarnase probleemi üleskerkimine ähvardab ka Eestit,kus hakkavad ilmnema taasiseseisvumise järgsete suurte majanduslike muudatuste tagajärjed. Metsakasutuse intensiivsuse enneolematu kasv on kaasa toonud väärtuslike elupaikade kahekordse kahanemise, mida tõestab ilmekalt kahe järjestikuse, 1994. ja 1999. a. metsainventuuri tulemuste võrdlemine. 1990. aastail astuti olulisi samme keskkonna- ja metsapoliitika ülesannete täitmiseks, järgides säästva metsamajanduse ja metsade mitmekülgse kasutuse põhimõtteid. 1995. a. käivitati Eesti metsanduse arenguprogramm, et määrata metsasektori edasisi arengusuundumusi ning välja töötada uus metsapoliitika, võttes tasakaalustatult arvesse nii ökoloogilisi, majanduslikke kui ka sotsiaalseid tegureid. Nimetatud protsessi tähtsaim tulemus oli Eesti metsapoliitika dokumendi vastuvõtmine (1997. a
hoopis? Oma raha kriitilised kindlad kaitsjad olid R. Otsason ja T. Made. Peagi algas krooni päästmise uus etapp. 13 7. Ostutäht või oma raha viimane heitlus 1990. aasta 19. oktoobril otsustas valitsus moodustada Eesti riikliku turukorralduskomisjoni Eesti ostutähe käibelelaskmise korraldamiseks ja otsutähetedele kaubakatte tagamiseks. Astuti tõsine samm rahast loobumise suunas. R. Otsason: ,, Valitsuses toimusid väga vihased vaidlused. Mõlema poole esindajad rääkisid otse, ilma keerutamata. Erinevate põhimõtete teravad kokkupõrked olid ülimalt olulise tähtsusega." Kritiseerituid tsekke ning nende kasutuselevõtust tulenevaid suuri probleeme sõnastati autori poolt üheselt: ,,Tsekid on kui viletsad purjed turutormides seilamiseks. Seal maksab täisväärtuslik raha." 1989
eestvedamisel. Kuid need halvendasid mõnevõrra keskklassi olukorda, mistõttu sellisele poliitikale seisid vastu ka partei parempoolsed eesotsas Dantoniga. Robespierre püüdiski kahe tiiva vahel laveerida, et saavutada vähemalt kummagi poole passiivsus. Esialgu see tal õnnestuski. Põhiseadust ennast ei rakendatud täies mahus aga kunagi, sest rasketele oludele viidates lükkasid jakobiinid selle edasi sõja lõpuni. Niikaua pidi kehtima jakobiinide ainuvõim. Konkreetseid samme astuti peagi ka siseriikliku olukorra parandamiseks, kriisikolletesse saadeti erakorraliste volitustega komissare, kes enamjaolt äärmuslikke meetmeid (ka massihukkamisi) kasutades suutsid ka Lõuna-Prantsusmaal valitsusvastased mässud maha suruda. Seal torkas esmakordselt silma ka Napoleon Bonaparte, kes vallutas mässulise Touloni linna. Vendée ülestõusu aga lämmatada ei suudetud. 13. juulil 1793 tapeti aga üks jakobiinide peaideolooge ning terroripoliitika tuliseid toetajaid Jean-Paul Marat
1939. aastal kehtestati fasistlik kooliharta. Koolikohustuse lõppemise vanust tõsteti 12 aastalt 14-le, suurenes keskhariduse omandanute arv ning kirjaoskamatus langes 10%. Kuna haridussüsteemist oli võimalik ka kõrvale hoida, tõhustati noorsoo mõjutamist ka väljaspool kooli. 1926. aastal koondati kõik noorteorganisatsioonid ONB'sse (Opera Nazionale Balilla). 1930. aastatel muudetakse noorteorganisatsioonide piire. Poistest said nelja-aastaselt ,,hundipojad", kaheksa-aastaselt astuti Balilla'sse, neljateistaastaselt Avanguardisti'sse ning kaheksateistkümneselt fasistlikesse salkadesse. Poistele õpetati võitlemist, tüdrukutele lastekasvatamist. Balilla tõotus sisaldas lauset: ,,Mina usun Mussolini vaimusuurusse, meie Püha Isa Fasismi, süütult kannatanute osadusse, itaallaste patust pöördumisse ja Impeeriumi ülestõusmisse."8, mis näitab fasistliku kasvatuse põhimõtteid. 1937
Tõsikindla teadmiseni jõudmiseks oli tema sõnul vaja kahelda kõiges. Sellest lähtuvalt tuletas ta oma filosoofia põhiprintsiibi Cogito, ergo sum (ma mõtlen, järelikult olen olemas). Hinnangute peamiseks kriteeriumiks oli inimmõistus. Ideaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitlus. Ühiskonnale seati eeskujuks loodus, sest see oli täis mõstlikkust. Valgustusele oli omane uus humanism, millega seati esiplaanile inimene oma vajaduste ja kirgedega. Astuti välja kirikliku asketismi vastu. Võitlus kirikuga oli omane prantsusmaale.Suurim valgustaja on Voltaire, kelle poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism, mille all ta mõtles valitsejate liitu filosoofidega. Ratsionalistm tähendas, et kõik siin maailmas sõltub terve mõistuse tahtest. Ka usk ja moraal tulenevad mõistusest. Sellele avaldas mõju loodusteadus, mis vätis, et kogu loodus on mõistuspäraselt korraldatud. Rahvahulki tuli valgustada, et muuta ühiskond paremaks
Saksamaa riigipea on liidupresident (Bundespräsident), kes valitakse viieks aastaks selleks kokkutuleva valimiskogu (Bundesversammlung10) poolt. Bundespräsident nimetab valitsusjuhi (Bundeskanzler) kandidaadi, üldjuhul valimistel võitnud partei juhi. Kantsler paneb siis kokku oma valitsuse (Bundesregierung), kuhu kuuluvad peale tema 15 ministrit. 9 NATOga pole Austria liitunud tänapäevani, Euroopa Liitu astuti 1995 10 Sarnane Eesti presidendi valimiskoguga, koosneb parlamendiliikmetest ja liidumaade esindajatest 6 Kantsleril ja valitsusel peab olema Bundestagi enamuse toetus. On kaks suurt ja mitu väikest parteid, ,,suured" ehk CDU/CSU ja SPD on vaheldumisi olnud riigis võimul. Saksa kaitsevägi (Bundeswehr) on kaitseministri juhatuse all. Kuna kaitseminister valitsuse
Maanõukogu otsuses öeldi järgmist: · Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu · Kuni Asutava Kogu kokkuastumiseni on ainus kõrgema võimu kandja Eestis Maanõukogu · Eestis kehtivad ainult Maanõukogu kinnitatud seadused [http://www.hot.ee/etsiam/iseseisvumine.html] See otsust tähendas riiklike sidemete katkemist Venemaaga ja Maanõukogu muutumist kõrgemaiks seadusandlikuks võimuks Eesti pinnal. 1.2 Iseseisvuse väljakuulutamine Jaanuaris 1918 astuti esimesed sammud iseseisvuse kuulutamise poole. Et selgitada välja riikide suhtumine Eesti iseseisvusesse, saadeti Lääne-Euroopasse delegatsioon ning loodi sidemed suurriikide diplomaatidega. Esimesed vastukajad olid lootustandvad. Siseriiklik propaganda Eesti iseseisvuse kasuks leidis samuti toetajaid: rahva seas oli omariikluse idee levinud juba enne, kui poliitikud sellest avalikult kõnelema-kirjutama hakkasid. Mida
(de jure) teket. Iseseisvuse väljakuuutamine Kuigi enamlased ajasid veel samal päeval Maanõukogu jõuga laiali, ei tähistanud see vägivallaakt ometigi Maanõukogu tegevuse lõppu. Maanõukogu volitused läksid üle selle vanematekogule. Vanematekogu liikmed jõudsid oma illegaalsetel nõupidamistel peagi veendumusele, et lisaks Venemaast eraldumisele on vaja Eesti iseseisvus ka avalikult välja kuulutada. Jaanuaris 1918 astuti esimesed konkreetsed sammud. Et selgitada välja teiste riikide suhtumine Eesti iseseisvusesse, saadeti Lääne-Euroopasse delegatsioon ning loodi sidemed suurriikide diplomaatidega. Esimesed vastukajad olid lootustandvad. Siseriiklik propaganda Eesti iseseisvuse kasuks leidis samuti toetajaid: rahva seas oli omariikluse idee levinud juba enne, kui poliitikud sellest avalikult kõnelema-kirjutama hakkasid. Mida selgemaks sai enamlaste sõnade ja
Eemale hoiti ajakajalisusest, ühiskonna kriitikast. Keskenduti armastus- ja loodusluulele. Suurt tähtsust omab mängulisus. Siuru korraldas Estonia teatris tuluõhtuid, kus tutvustati Eesti kirjandust, anti välja ka 3 albumit. Nendes kogudes segunesid impressionism ja sümbolism. Olulise koha saavutab tundeluule. Armastusteema muutub vabameelsemaks, ka füüsilises mõttes. Tähtsus: tõstis luule avalikkuse keskpunkti; astuti vanameelse elukäsitluse vastu; anti välja mitmeid teoseid, nii noortelt kui ka vanadelt autoritelt; esikkogud tõusid kvaliteedilt tippu. TARAPITA(1921-1922) kirjanduspoliitiline rühmitus, kritiseeris valitsust, õõnestas iseseisvust, kuid samas parandas riigi kultuuripoliitikat. Kirjanduslik programm manifestides ei väljendunud, kuid suurem osa tarapitalastest oli seotud ekspressionistliku vooluga. Gustav Suits
tegutses politsei järelevalve all) Hugo Treffneri Eragümnaasium hariduse saamine eesti Eesti ühiskond sajandivahetusel Aleksander III suri 1894 võimule sai Nikolai II venestamine nõrgenes. Rahvuslikus liikumises tõus. J. Tõnisson (1868?) hariduselt jurist. 1896 Postimees; toimetaja. Uue põlvkonna tegevusse astumine rahvuslikus liikumises. Palju haritlasi, kes kaasa aitasid: A. Kitzberg, K. A. Hindrey (kirjanik), P. Põld, J. Luiga (psühhiaater). Astuti välja baltisakslaste poliitilise ülemvõimu vastu. 1902 Tõnissonist sai Tartu linnavolikogu liige, opositsiooni juht. Tähtsustas eesti keelt ja kultuuri. Majandusele ja ühiskonnale eriti tähelepanu ei pööratud. K. Päts (18741956) 1901(o5) Teataja Tallinna radikaalid (Vilde, Tammsaare, Veski). Suur tähelepanu majandusele. Sotsialistid sotsiaaldemokraadid. Sotsiaalne võrdsus. Suits, Tuglas, 1905. aasta revolutsioon Põhjused 1
Linnused tehti veel tugevamaks, ehitati juurde kiviheitemasinaid ja õpetati ambude käsitlemist. 1223. a. kevadel tegid eestlased rüüsteretke Ümerasse, aga võidu saavutasid seal sakslased. 1223. a. suvel tulid 8000 sakslast Viljandi linnust piirama. Linnust vallutada ei suudetud, aga pärast 2 nädalat, oli eestlastel palju langenuid ja veepuudus, mille pärast nad pidid ristiusu uuesti vastu võtma. Koostöö venelastega 1222. a. astuti ühendusse Pihkva ja Novgorodiga, kust saadeti abivägesid, kes paigutati linnustesse, jagades nendega sakslastelt võetud vara. Sakalast saadeti saadikuid Suzdali, kust Vladimir (suurvürst) saatis oma venna Eestisse. Vene väed piirasid neli nädalat Tallinna, aga ei vallutanud seda. 1223. a. lõpul tuli Tartusse vürst Vjatsko, kellele oli Novgorodist lubatud valitsusvõim Tartus ja mujal, kus ta suudab võimu enda kätte saada. Tartu kaitsmine 1224. a
Muinasusund ja ristiusu mõjud *Vähe teavet eestlaste muinasusundist. *Austati esivanemaid ja nende hingesid.(Hingede aeg meenutati lahkunuid) *Loodust peati pühaks.(Ohvrikivid, allikad) *Kummardati loodushaldjaid. *Üleloomulike jõududega pidasid sidet nõiad eks targad.(Ennustamine, ravimine, õptamine) *13 sajandi alguseks oli kogu euroopa kristik. *Usu eest võitlesid: Katoliiklased(Rooma) ja Õigeusukirik(Kreeka) *Esimesed missionärid jõudsid Eestisse. Muistses vabadusvõistluses astuti välja vägivaldse ristiusustamine ja võõrvallutuste vastu Eestlaste muistne vabadusvõitlus *12.sajandil algas sakslaste tungimine itta. *See toimus ristisõdade vormis.(ristiusk) *1158 rajati lääne mere, lõuna kaldale Lübecki linn *Rooma paavst ehk Püha Tool oli huvitatud siinsete hõimude kiiresti ristiusku pööramine. *Balti maade rahvaste vägivaldne ristiusustamine algas liivlastest *Kolmas liivimaa piiskop oli bremeni raehärre Albert
veelgi nende seisundit. Vasallid kujutasid endast nüüd silmapaistvat poliitilist jõudu. Meespäevad: Vasallide osatähtsus kasvas. Sisemisi küsimusi püüti lahendada kogunemistel- meespäevadel. Linnapäevad: Ka linnad hakkasid kooskõlastama oma huvisid eraldi esindajate koosolekul: linnapäeval. Maapäevad 1421: Toimusid enam-vähem iga aasta. Arutati ja otsustati tähtsamaid välispoliitilisi küsimusi, püüti lahendada omavahelisi tülisid, määrati maksud, astuti samme talurahva pagemise vastu jne.. Alates 1435. oli maapäevadel esindatud 4 seisust: 1)Riia peapiiskop ja ülejäänud vaimulikud, 2)Ordumeister koos orduametnikega, 3)vasallkondade esindajad (juhtivalt Harju-Viru omad), 4)linnade (Riia, Tallinna ja Tartu) esindajad. 18. Karoliku kiriku korraldus Eesti alal 13.-16. saj Toomkapiitel: Tegutses Toomkiriku juures. Kõrgem vaimulike kolleegium, mis koosnes reeglina 12 toomhärrast e kanoonikust. ´Kapiitli eesotsas oli praost, kellele
tagapõhjaks majanduslikud, ühiskondlikud muutused ning edusammud loodusteaduste alal Taotletakse isiksuse igakülgset arenemist rõhutatakse mitmekülgset haridust püüti igati vabaneda kiriku võimu alt renessanss antiikkultuuri taassünd 476 teadlased viisid Lääne-Roomast antiikteosed Ida-Roomasse 1453 läksid uuesti Lääne-Roomasse ning võtsid palju kaasa humanism avaldub eelkõige kirjanduses, kunstis ja filosoofias astuti vastu asketismile inimese loobumisele kõikidest maapealsetest rõõmudest ja naudingutest hauataguse õnduse nimel Medicid tuntuim türannide perekond, kui vabariiklik valitsemisviis asendus monarhiaga. Võim koondus pärandatavalt ühe eriti rikka perekonna kätte. Nende võimule pani aluse Cosimo de' Medici, aastal 1434. Toetasid kultuuri ja kunsti ning arhitektuuri. Olid osavad finantsalal- rajasid esimesi panku. Dante üks uue maailmavaate väljendaja
· Jaanuar 1579 lõunaprovintsid Arrasi unioon kokkulepe katoliiklikue kuningaga; üldisn amnestia, hispaania vägede lahkumise, endise korra taastamise. · Põhjaprovintsid sõlmisid Utrechti uniooni, et viia lõpuni revolutsiooniline sõda. · Rahu ei tulnud. · Lõunas hertsog prantsuse Anjou hertsog, pidi loodama Brabandi hertsogiriik. Valloonid asustasid L-M'i, prantsusekeelsed koos kalvinistidega astuti Prantsuse sissetungijatele vastu. Rahvaliikumise käigus vabastati mitmed hispaania linnad(Brüssel, Brugge, Gent ja Antverpen). Hispaania asehaldurika sai Alessandro Farnes (Parma Margarete poeg), kes alistas need linnad. 1585 augustis oli vabadusvõitlus Flandrias, Brabandis jt L-M provintsides lüüa saanud. · Põhja-Madalmaades kukutati Felipe II ametlikult 1581.aastal. Utrechti uniooni alusel loodi Ühendatud
Väike-Maarja eraldi, Märjamaa eraldi, Lihula eraldi jne. Saaremaa Kingissepa. Pärast rajoonide reorganiseerimist 1962: Harjumaa hästi suur, Paide ka suur ja piklik, Haapsalu, Lihula piklik ja koos. Kolhoosid. ENSVs 1947 5 esimest kolhoosi, alustati üleliiduliste määruste alusel nn kulakute(kasutasid palgatööjõudu ja/või oma põllutöömasinaid) väljaselgitamist. Pärast massiküüditamist astuti parema meelega kolhoosidesse. Käsumajandus. Näidisliiduvabariik 1953. Stalin suri, liberaliseerumine. Stalini ajal oli ,,raudne eesriie." Ungari ülestõusu mahasurumine 1956. aastal võttis Eestilt viimsed lootused, et lääneriigid võiksid neid aidata.EKP Keskkomitee I sekretär ikka 28 aastat Johannes Käbin. Kuulekas Moskva käsutäitja. Ajas laveerimispoliitikat püüdis olla Moskva-meelne ning arvestada ka ENSV isikupärasustega. Head kontaktid Hrustsoviga. Pärast Stalini surma:
ladustamine, pakkimistehnoloogiad, jaotuse planeerimine, tellimuste käsitlemine, klinditeenindus) ja paikapidavuse kontrollimine praktikas tegevuste jälgimise ja eri uurimismudelite kasutamise abil. Uurimisobjektideks olid peamiselt USA suurettevõtted. 1966 1970 Praktikas testitud ideid ja tegutsemismudeleid võetakse kasutusele üha laialdasemalt. Astuti esimesed sammud materjalide käsitsemise, ladustamise ja pakkimistehnoloogiate ühendamiseks. 1971 1979 Maailmamajanduse muutudes ja tegutsemismudelite ning analüüsi meetodite arenedes leiavad aset muutused prioriteetide järjestuses. Varude juhtimine ja jaotuse haldamine kui logistika põhivaldkonnad tekivad eri valdkondade ühendamise tulemusena.
seisukohast. Lisaks on majanduse avatus oluline impordist tuleneva, monopolismi piiramist soodustava konkurentsi tõttu. Tervikuna iseloomustas 1993. aasta majanduspoliitikat liberalism ja riigi minimaalne sekkumine. Majanduse juhtimine (erinevate institutsioonide poolt) lähtus eelkôige vajadusest teostada turumajandusse viivaid reforme ning ajada antiprotektsionistlikku ja konkurentsi tagavat majanduspoliitikat, mis soodustaks tururegulatsiooni. 1993. aastal astuti märkimisväärna samm rahaturu ja pangasektori arengus. 1992. aasta kriisi järel on Eesti pangasektori kvalitatiivne areng olnud 1993. aastal eriti dünaamiline. Märkmist väärib ka rahaturu areng, kus Eesti Pangal oli kaalukas osa. Eesti Pank alustas lühiajaliste laenusertifikaatide emissiooni, mis omakorda aitas käivitada pankadevahelist (üleöö)laenuturgu. Inflatsioon 1993. aastal süvenesid majandusliku stabiliseerumise protsessid. Inflatsioonitempo on
On oletatud, et Tallinna lähem ümbrus oli 13. sajandi algul juba valdavalt kristlik. Käimas oli rahumeelne, pikaajaline usuvahetusprotsess. MVVs astuti välja vägivaldse võõrvallutuse vastu. Ristimine viidi läbi kiiruga ning pettuse abil, sest ristimine tähendas ütlasi selle ala minek ristija
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
