samuti kodanike kaasamist riigi juhtimisel. Nõuti ka majanduslikke ja ühiskondlikke reforme. Itaallased soovisid vabaneda Austria ikkest, tsehhid, slovakid, ungarlased, horvaadid nõudsid rahvuslikku omavalitsust. Austria Habsburgide impeeriumis, sakslased olid hakanud unistama ühtsest Saksa rahvusriigist. 10) Mida tähendab väjend ,,rahvaste kevad"? Revolutsioonilised sündmused said alguse 1848. aasta jaanuaris Sitsiilias, kus astuti välja absolutistliku Bourbonide valitsuse vastu. Sitsiilias levis revolutsioon üle Itaalia ning ülestõusnuid saatiski esialgne edu. Paljudes riikides kuulutati välja konstitutsioon või lausa vabariik. Prantsusmaal sunniti veebruaris alanud revolutsiooniga kuningas troonist loobuma ning kuulutati välja Teine vabariik. Märtsis toimusid rahval kokkupõrked armeega paljudes Saksa riigikestes. Viinis puhkenud ülestõus sundis riigikantsler Metternichi tagasi astuma ja Inglismaale pagema
See ongi ma arvan, et põhjus, miks Atwood selle teosega auhindu on võitnud. 9.Aita õpetajat Kirjelda Offredi ja Ofgleni jalutuskäike. Mis võis olla komandöri veidrate soovide põhjuseks? Miks oli Nicki ja Offredi vahel kogu aeg seksuaalne tõmme? 10.Inimene ja inimsuhted Inimsuhted ei ole nii ratsionaalne teema, et sellele saaks piiranguid panna või reegleid kehtestada. Hoolimata sellest, et veel üle-eelmisel sajandilgi oli täiesti tavaline see, et sunniviisiliselt astuti korraldatud abiellu, on see inimeste jaoks loomuvastane. Inimene tahab ise olla oma saatuse sepp ja oma õnne valaja. Seades inimestevahelistele suhetele piire, muutuvad osad inimesed kohe rahulolematuteks ja püüavad leida viise, kuidas sellest kõrvale põigelda. Teised aga jäävad alanlikeks ja lepivad. Nagu ka Margaret Atwoodi raamatus ,,Teenijanna lugu" kehtestatud diktatuuri ajal võeti inimestelt ära õigus tunda üksteise vastu tundeid. Selle peale
Julgeoleku juhina näis ta teadvat, kui raskesse olukorda oli Stalin NSV Liidu viinud. Riik oli majanduslikult kurnatud, rahvusvaheliselt isoleeritud, terrorit samas mahus jätkata polnud võimalik · Beria alustas ümberkorraldusi: vabastati suur hulk Stalini ajal vangistatud isiskuid, piirati julgeolekuorganite omavoli, liberaliseeriti senist tsentraliseeritud juhtimist, anti rohkem õigusi liiduvabariikidele. Rahvusvahelisel areenil astuti samme pinge lõdvendamiseks lääneriikidega, alustati suhete normaliseerimist Jugoslaaviaga, üritati Kesk-ja Ida-Euroopas võimule seada rahvale vastuvõetavamad liidrid. Muudatused ei meeldinud paljudele, pealegi kartsid tippstalinistid endi kõrvaldamist. Kujunes vandenõu Beria vastu · 1953 juunis arreteeriti Beria ja mõisteti surma. Järk-järgult kujunes mõjukaimaks tegelaseks Stalini teine lähedane kaastööline nikita Hrustsov
-Maapäeva koosolekul novembri keskel deklareeriti, et tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu, kuni selle ajani on kõrgema võimu kandjaks Maapäev, kelle korraldused üksnes Eestis määravad. - Enamlased saatsid Maapäeva jõuga laiali, aga nad hotusid illegaalselt edasi. Aastavahetusel jõuti kokkuleppeni, et niipea kui Saksa okupatsioon on muutumas tõlisuseks, tuleb Eesti kuulutada iseseisvaks ning taotleda tunnustust lääneriikidelt. -1918 jaanuarist astuti esimesed sammud: *Loodi kontakt Vene, SB, USA, Pr saatkondadega Petrogradis *Moodustati välisdekloratsioon tutvustamaks Eesti taotlusi Lääne-Euroopale. Saksamaa asub pealetungile -Enamlaste riigipöörde järgselt aktiviseerusid ka baltisakslased. -Eestimaa rüütelkond tahtis Venemaast lahku lüüa ja küsida abi Saksa keisrilt. Saades teada baltisakslaste plaanidest kehtestasid venelased Eestis piiramisseisukorra. -18. veebruaril algas Saksa armee üldpealetung.
Valgustajad hindasid inimmõistust, ideaaliks oli ratsionaalne maailmakäsitlus. Nad uskusid, et ideede alusel saab maailma muuta, uusi ideid on vaja levitada, ideede mõistmine eeldab haridust ja teadmisi. Inimühiskonna eeskujuks peaks olema loodus. Kui mingi nähtus esineb looduses, siis on see mõistlik. Nende maailmakäsitlusele oli omane uus humanism, nad pidasid oluliseks inimest oma vajaduste ja kirgedega. Sellega astuti välja kristliku asketismi vastu, mida oli eriti rõhutanud katoliku kirik. Valgustaja Rene Descartes arvas, et teadmiste ainus allikas on mõistus. Tõsikindla teadmiseni jõudmiseks on vaja kahelda kõiges. "Ma mõtlen, järelikult olen olemas". Voltaire võitles katoliku kirikuga, mida pidas peavaenlaseks. Samas uskus ta kõrgema olevuse olemasolusse. "Kui Jumalat ei oleks, tuleks ta välja mõelda". Inimühiskond peaks lähtuma loodusseadustest. Õiglane on
Aprill jäähoki, iluuisutamine; Juuli purjetamine, laskmine, polo; August enamik spordialasid; September jalgpall, ratsutamine. Eestlased olümpial E.S.S "Kalevi" poolt Belgia Olümpiakomiteele saadetud osavõtutaotlusele saabus küllalt lootusetult kõlav vastus: võistlejate ülesandmine olümpiamängudeks võib toimuda Venemaa Olümpiakomitee kaudu, kuna Eesti Vabariik ei ole ROK-i liige. Johannes Villemsoni juhtimisel asuti otsima muid võimalusi. Ühendusse astuti Eesti tolleaegse saadikuga Londonis, "Kalevi" seltsi liikme Ants Piibuga, kes omakorda saatis kirja Belgia OK-le, et taotleda eestlaste osavõttu olümpiamängudest. Sealne olümpiakomitee andis meie taotluse edasi ROK-i presidendile Pierre De Coubertinile.Pariisis oleva kalevlase, Eesti saadiku Karl Robert Pusta ja P. de Coubertini läbirääkimiste tulemustest informeeris ROK-i president belglasi, kes teatasid ametlikult, et Eesti soov on rahuldatud, kuid tuleb luua sporditegevust
Ratsionalistlik maailmakäsitlus valgustajate ideaal. Uskudes mõistuse võimu , olid valgustajad veendunud, et ideed muudavad maailma. Sellest tulenes omakorda arusaam, et on vaja levitada uusi ideid , nende mõistmine aga eeldas haridust ja teadmisi. Loodus võitluses vana korra ja mõtlemisviisi vastu valgustajate poolt ühiskonnale seatud eeskuju. Uus humanism valgustusideoloogiale omane joon , milles seati esile inimene oma vajaduste ja kirgedega. Sellega astuti välja kristliku asketismi vastu, mida oli eriti rõhutanud katoliku kirik. 2.1. Voltaire (1694-1778) Valgustajate vanema põlvkonna suurim ideoloog oli mees , kes inimkonnale on tuntuks saanud Voltaire'i varjunime all. Tema tegelik nimi oli François Marie Arouet (1694-1778). Voltaire'i on nimetatud filosoofide patriarhiks, kuid ta oli ka poeet, kirjaniks, dramaturg , ajaloolane ja jurist.
17.okt 1905 andis keiser välja manifesti (Nikolai II). Lubas kodaniku vabdusi, valida parlament(riigi tuuma), võtavastu põhiseadus. Manifesti mõjud Eestis.: Tartus toimus meeleavaldus ja lehvis s-m-v lipp. Loodi esimesed erakonnad. ,,Eesti rahvameelne erakond". ESDTÜ. Toimus üle Eestimaaline rahvaasenike kongress -- 1. Mõõdukad- J. Tõnisson eesotsas ja Postimehe pooldajad. Nõuti Eesti alade ühendumist ühtseks kubermanguks. Piirata baltisakslaste eesõigusi. Astuti välja venestamise vastu. 2. Radikaalid- M.Martna ja H. Pögelman. Aula koosolek. Vabariigi loomine. Isevalitsuse kukkutamine. Maa kuulutada rahvaomandiks. Mõisad riigistada. Venestamise vastu. Nekruti kohustust eirata. Sõjaväe ja politsei asemele nõuti miilitsat. Tagajärg oli et koosolekute nõudmised levisid üle Eesti ja nad kiideti heaks. Kohalikud Omavalitused.
ajendada neid osa võtma järgnevast missioonist Pühale Maale. Talupoegade ristiretk 1095. Amiensi Pierre juhtimisel. I ristisõjal oli kaks nö. algmängu. Esiteks eelpool mainitud Clermont´i Kirikukogu ja teiseks Prantsuse talupoegade ristiretk , millel juhiks jutlustaja Amiensi Pierre. Teel käituti aga rohkem röövlite kui palveränduritena. Kimbutati juute, rööviti teeäärseid asulaid. Nende vastu astuti aga välja ja Konstantinoopolisse jõudsid vaid haledad riismed. Aleksios hoiatas Pierre, et sellise tühise salgaga jätkata on mõttetu, kuid ristisõdijad olid kannatamatud ja nõudsid, et Pierre nad kohe türklaste vastu viiks. Pierre aga põgenes ning seldzukid hävitasid kõik sõdijad. Nii hukkusid esimesed ristisõdijad talupojad kes lootsid vaid teoorjusest pääseda. I ristisõda 1096-1099 1096. aastal moodustati aga Euroopas 4 armeed, 2 Prantsusmaal, 1 Madalmaades ja
eestvedamisel. Kuid need halvendasid mõnevõrra keskklassi olukorda, mistõttu sellisele poliitikale seisid vastu ka partei parempoolsed eesotsas Dantoniga. Robespierre püüdiski kahe tiiva vahel laveerida, et saavutada vähemalt kummagi poole passiivsus. Esialgu see tal õnnestuski. Põhiseadust ennast ei rakendatud täies mahus aga kunagi, sest rasketele oludele viidates lükkasid jakobiinid selle edasi sõja lõpuni. Niikaua pidi kehtima jakobiinide ainuvõim. Konkreetseid samme astuti peagi ka siseriikliku olukorra parandamiseks, kriisikolletesse saadeti erakorraliste volitustega komissare, kes enamjaolt äärmuslikke meetmeid kasutades suutsid ka Lõuna-Prantsusmaal valitsusvastased mässud maha suruda. Seal torkas esmakordselt silma ka Napoleon Bonaparte, kes vallutas mässulise Touloni linna. 27. või 28. juulit 1794 on mõnikord peetud ka revolutsiooni lõpuks, ent kui üldse vaadelda Prantsuse
a. Ambude võimsust illustreerivad hästi 1361. aastast pärinevad Visby kalmistu materjalid, kus 1185-est luustiust 126-el koljul on ammunooleotste poolt tekitatud vigastus. Seega pidi ammunool läbima kiivri, mõnede sõdalaste puhul ka rõngaskapuutsi (coif) ja alles seejärel jäi pidama sõdalase pealuus. 6. Millised olid ambude vinnastamisevõtted ja vahendid nende ajaloolises arengus? Esimesi ambe vinnastati ilma abivahenditeta toetati amb maha, astuti kaarele ja sikutati nöör paika. Raskemate ambude jaoks võeti kasutusele jalused ja vööhaagid. Seoses ammukaarte arenguga tulid kasutusele järjest paremad vinnastusmehhanismid. Järgmiseks sammuks peetakse vinnakkangi, selle leiutamise aeg pole täpselt teada, nende levikut seostatakse 14. sajandiga. Pole võimatu, et sama aastasaja esimesel poolel või keskel võeti ka tavaliste ambude jaoks kasutusele juba lihtsamad vintsid, mis olid hästi tuntud raskeambude vinnastamisvahendina. 14
kaardi töörühma" (TK4-ID) Tarvi Martensi (AS Küberneetika) juhtimisel, kus osalesid ka pankade esindajad, KMA, ID Süsteemide AS ning Informaatikakeskus. Töörühm oli orienteeritud ID-kaardi alaste pilootprojektide läbiviimisele, standardiseerimisele ning pidi olema nõuandev ekspertkogu ID-kaardi küsimustes. Töörühma eestvedamisel viidi läbi identifitseerimiskaartidealaste rahvusvaheliste standardite ekspertiis, koostati rakendusjuhised ID-kaardi pilootprojektide läbiviimiseks ning astuti esimesed sammud Eesti ID-kaardi profiili koostamiseks. Töörühma abil viidi 1999.a. sügisel/talvel läbi ka ID-kaardi pilootprojekt kolmes Siseministeeriumi allasutuses (KMA, Politsei, Piirivalve). ID-kaardi projekti esialgses arengufaasis oli tegu kahe erineva projektiga. Tehnoloogiaringkondades uuriti elektroonilise isikutunnistuse rakendusvõimalusi esmajoones digitaalallkirjastamisel, kuid ka elektroonilisel isikutuvastamisel ja muudes rakendustes.
Linnriikide vabariiklik valitsemisviis asendumas monarhistlikuga. Medicite perekond Firenzes. Lorenzo Tore. Renessanss antiikkultuuri juurde naasmine, antiikkultuuri taassündi. Seda vastandati valitsevalt kiriklik-skolastilisele teadusele. Humanism mõiste tuli kasutusele 15.-16. sajandil. Sellega hakati tähistama ilmalikku haritust ja ilmalikke teadusi vastandina kiriklikule maailmakäsitlusele ja teoloogiale. Keskpunktiks oli inimene, mitte Jumal. Astuti vastu asketismi ideaalile, mis nõudis inimesele loobumist kõikidest maapealsetest rõõmudest hauataguse õndsuse nimel. Naeruvääristati skolastikat, keskaja kunsti, rõhutati inimese väärtust vastandades seda seisuslikule päritolule. Kirjandus. Dante Alighieri. 14. saj. ,,Jumalik komöödia." Fransesco Petrarca koos Dante ja Giovanni Boccaccioga(,,Dekameron") itaalia kirjakeele rajaja. Leonardo Bruni Kirjutas Dante, Petrarca, Boccaccio, Aristotelese, Cicero elulood ja Firenze ajaloo
Stalini surma järel läks võim Lavrenti Beria kätte. Teise maailmasõja ajal tõusis Beria Nõukogude võimuhierarhia ladvikusse, temast sai Riikliku Kaitsekomitee liige, sõjatööstuse juht ning lõpuks ka nõukogude tuumapommi loomise eest vastutaja, sõja järel jäi Beria oma julgeolekujuhi tööst ilma, kuid jäi üheks tähtsamaks võtmeisikuks NSV Liidus. Beria alustas uuendusi, olles aru saanud, et riik on majanduslikult kurnatud ja rahvusvaheliselt isoleeritud. Astuti samme pinge lõdvendamiseks lääneriikidega, liberaliseeriti senist tsentraliseeritud juhtimist ning anti rohkem õigusi liiduvabariikidele. Beria arreteeriti ja lasti maha juunis 1953. Tema järglaseks sai Nikita Hrustsov, kelle võimule tulekuga algas sulaperiood ehk ühiskonna teatav liberaliseerimine (4). 13 ALLIKAD 1. https://docs.google.com/viewer? a=v&q=cache:Jol5F2ETqVEJ:www.polvayg.edu
Teisiti mõtlejaid kiusati taga Käik ung cze Puhkesid meeleavaldused Meeleavaldusi polnud Püüti kehtestada demokraatiat Kommunistid püüdsid kehtestadann. Normaalset sotsialismi Astuti välja VLO-st Ei asstutud VLO-st välja Palusid ÜRO-d tunnustada ungarit ÜRO poole ei pöördutud neutraalse riigina Saadeti abipalved USA-le, ENG-le, Ei peetud vajalikuks abi otsida, sest ei ÜRO-le usutud et seda läheb vaja.
sundkorras. Juba enne Narva lahingut 1700. a. hakati kuninga käsul moodustama maakaitseväe üksusi. Plaani konkretiseeriti, kui Karl XII 1701. a. talvel Laiusel viibis. Mehi ei pandud mundrisse, palka neile ei makstud ja relvi pidi iga mees kodunt kaasa võtma. Eestimaa kubermangus kavatseti väkke kutsuda 5000 meest, Liivimaa kindralkuberneri arvestuste kohaselt maakondade ja kihelkondade järgi 3212 meest. Algul astuti nendesse üksustesse lootusega aidata kaasa maa kaitsmisele rüüstavate vaenuvägede vastu, osalt aga ka lootuses pääseda mõisatööst. Varsti tuli aga paljudel meestel pettuda, sest kodunt kaasa võetud jahipüssid, vikatid ja hangud, aga ka väljajagatud relvastus vanade püsside ja mõõkade näol oli puudulik, et väljaõpetamata mehed suutnuks vastase väljaõppinud vägedele tõhusat vastupanu osutada. Ligikaudsete arvestuste kohaselt värvati Rootsi regulaarvägedesse ja
Taanlaste kingitud kiviheitemasinaid tehti juurde ning hävitati linnus. Võidu teavet levitati üle kogu Eesti. Eesmärgiks võeti vaenlaste väljasaatmine Eestist.Kõigepealt vabastati Varbola linnus, 1223 tungiti Viljandi linnuses sakslastele kallale. Peagi olid vabad ka Otepää ja Tartu. Õnnestus kogu maa oma valdustesse tagasi saada. 1223 Tuli sakslaste vägi Viljandi linnuse alla. Eestlased pidid alistuma rohkete langenute ja veepuuduse tõttu ning uuesti ristiusu vastu võtma. 1222 astuti ühendusse Pihkva ja Novgorodiga 1224. Mõõgavendadeordu(sakslased) vallutab Tartu. 1227 Sakslased muhu linnuse all. Vägi oli suur ning muhulased pakkusid rahu ja lubasid ennast ristida, sellega Sakslased aga ei nõustunud ning peale kuut päeva võitlust pääsesid Sakslased linnusesse. Korraldati metsikud tapatalgud, rööviti vara ja linnus põletati. Edasi liiguti Valjala linnuse alla, mis oli Saaremaa tugevaim ja suurim.
● sõjatööstuse arendamine ● viis rünnakuplaani, peamine plaan “Groza” ("Nõukogude Liidu strateegiline plaan sõja korral Saksamaa ja ta liitlastega" ) ● üldine sõjaväekohustuse seadus ● formeeriti armeed Euroopa idapiirile ja Jaapani idapiirile b) Saksamaa sammud sõja suunas; ● Rahulolematus Versailles’ süsteemi suhtes ● sõjatööstuse arendamine ● kehtestati üldine sõjaväekohustus ● astuti välja Rahvasteliidust ● tungiti Reini demilitaliseeritud piirkonda c) teiste riikide (näiteks Jaapan) tegevus; ● tahtis saada kogu Aasia valitsejaks ● suurendas sõjalisi kulutusi ● 1930.ndatel tungiti Hiinasse - Mandžukuo marionettriik ● Rahvasteliit kuulutas Jaapani agressoriks, Jaapan lahkus Rahvasteliidust d) MRP salaprotokoll. ● mittekallaletungi leping Saksamaa ja NSVL vahel ● salaprotokolliga jagati Euroopa Saksamaa ja NSVL vahel ära
EESTI TEEL ISESEISVUSELE XX SAJANDI ESIMESED AASTAD Kiirenes majanduslik ja poliitiline moderniseerumine. Venestamise surve nõrgenes, uus rahvusluse tõus. Palju uusi seltse rahvuskultuuri edendamiseks. Majandusühistud pakkusid võimalusi majanduselus osalemiseks. Eristusid poliitilised voolud: liberaalne rahvuslus ning sotsialism. Tartu liberaalid Postimees (1896), toimetajaks juristiharidusega Jaan Tõnisson. Rahvusmeelsed haritlased (Villem Reiman, Oskar Kallas, Peeter Põld, Karl August Hindley). Eestlaste rahvusliku eneseteadvuse edendamine. Astuti jõuliselt välja venestamise ja saksastamise vastu. Rünnati baltisaksa ülemvõimu ja eestlaste seas vohavat kadakasakslust. Kõneleti avalikes paikades ja eesti keeles, esikohal olid rahvusaated. Vajalikuks peeti eestlaste õiguslikku võrdsustamist baltisakslastega, maa- ja haridusreforme. Tähelepanuta jäeti sotsiaalsed vastupanud ning rahvast käsitleti ühtse ter...
sissekäik, kitsas ning kõrge. Süvarihma simss, mis oli üks levinumaid motiive egiptuse arhitektuuris, kroonis ukse ülemis osa. Sissekäigu kõrval asusid mastid, mille otsas lehvisid lipud, et eemale peletada halvad vaimud. Sissekäiku võisid kaunistada ka obeliskid ja hiiglaslikud vaarao kujud, nn kolossid.(Vaga; 2000) Sissekäik oli ka palvetamiskoht, alles seejärel, pärast seda takistust, astuti templi esimesse õue. Esimene õu oli täisnurkne, suur ja seda ümbritsesid neljast, vahel vaid kolmest küljest sammastega, mis moodustasid lahtised sammaskäigud. Õue keskel olev sammaste rida võis mõnikord tähitsda ka peatelje suunda. Edasi liiguti suurde ruumi sammassaali, mille lagi toetus sammastele. Suuremates templites võis olla saali keskmine osa kõrgem kui kõrvalosad, sel juhul olid ka kõrgemas osas aknad, millest paistis sisse valgust
ROMAANI KUNST (10.-12. saj) Ajastu ülevaade: feodalismi kõrgaeg (inimesed olid seisuste piiridega rahul). Valitses seisuslik ühiskond: vaimulikud (hoolitsesid hinge eest), aadlikud (kaitsesid), talupojad (toitsid). Euroopa oli killustunud väikesteks riikideks ja olid pidevad sõjad. Rüütlikultuuri (rüütli voorused: ausõna, truudus) õitseaeg. Naturaalmajandus. Domineeris maaühiskond, kuna linnaühiskond hakkas alles tekkima. Euroopat ühendas ristiusk. Ristisõdade kõrgperiood (1096-1270). Arhitektuur: Domineeris sakraalarhitektuur, profaanarhitektuur oli teisejärguline. Basiilika piklik hoone, mis sammastega jaguneb löövideks. Sissepääs läänes, altar idas. Sissepääsu juures oli tähtis portaal. Apsiidi (vaimulike jaoks, asus altar) ümbritses koori ümbriskäik. Sageli oli põikihoone. Ristumiskoht moodustas nelitise, mille kohal oli sageli võimas nelitistorn. Sageli apsiidi ja nelitise vahel moodustus eraldi kooriruum (mõne astme võrra kõrge...
seetõttu oli iga suurtükk ainulaadne. Alaline armee Alaline armee polnud tugevnevale riigivõimule just kõige ustavamaks toeks oma eesmärkide realiseermisel. Lõpuks loobus riik eraettevõtjate vahendusest sõjaväe suhtes ning asus ise sõjaväge korraldama. Alalise armee peamiseks koplekteerimisviisiks jäi ikkagi vabatahtlike värbamine, hiljem lisandus sundvärbamine. Tuli ka ette võidetute sõjaväkke värbamist. Sõjaväkke astuti erinevatel põhjustel. Paljudele pakkus armee elatist. Sõjaväkke mindi ka seiklushimust ja muidugi ka selleks, et saaks hõlpsamini ära elada. Teenistusse võeti lepingu alusel ja suhteliselt pikaks ajaks. Tihtipeale oli nii, et sõdur unustas tsiviilelu ja keskendus elu lõpuni ainult armeele ja sellega seonduvale. Armee jagunes kolmeks väeliigiks: jala-, ratsa- ja suurtükiväeks
Põlva Ühisgümnaasium Helena Lattik 11.b klass KINGADE STIILE LÄBI AEGADE Uurimistöö Juhendaja: õp. Vesta Naruski Põlva 2014 SISSEJUHATUS Uurimistöö autor valis just sellise teema, sest see huvitas teda ennast kõige rohkem. Kuna talle meeldivad kingad, siis oli see hea võimalus nendest rohkem teada saada ja teha neist uurimistöö. Kingad on naiste üks tähtsamaid aksessuaare ja need tõmbavad endale inimese tähelepanu, vahel isegi rohkem kui rõivastus ise. Töö eesmärgiks on uurida kingade ajalugu, millised on stiilid ja kuidas on need arenenud. Samas tahab autor inimestele näidata, et kingad on olnud inimeste elus juba väga pikalt ja on olulisel kohal. Kontsaga kingi ei kannud ainult naised, sest alguses olid mehed suured kontsakinga kandjad. Kui vaadata kuulsate kingabrändide loojaid, siis on nii mitmeski kohas näha, et firma loojaks on olnud mees...
Viru Saksa Ordule, kes andis alad omakorda Liivi ordule valitseda. (Kallas, 2010) Eestist kujunes pikaks ajaks Saksa koloonia, kus maad valitsesid Liivimaa ordu ja piiskopkondi piiskopid oma vasallidega. Ühiskondlik võim koondus väheste sakslaste kätte (A.Viires, 2004) Talupoegade olukord 1421.aastast alates oli hakatud pidama Vana-Liivimaa maapäevi, mis toimusid enam-vähem igal aastal. Neil arutati välispoliitilisi küsimusi, püüti lahendada omavahelisi tülisid, määrati maksud, astuti samme talurahva pagemise vastu jpm. (L.Vahtre, 1993) Võõrvõimu alla minnes halvenes talupoegade seisukord järk-järgult. Kui 13-14 sajandil piirdus talupoegade kohustus maksude ja kohtusõltuvusega, kuid 15.sajandi jooksul võeti vastu mitmeid otsuseid, mis tõkestas talupoegade pagemist ja tagas pagenike väljaandmise. Asulateks olid külad ja mõisad, mis tekkisid pärast Eesti alade vallutamist 13.sajandil. 15.
vastu oli liialt väike. Suuri lootusi iseseisvuse garanteerimisel pandi 1920.aastate algul sõjalis-poliitilisele kaitseliidule. Koostöö Soome, Läti, Leedu ja Poola vahel oli alanud juba sõjapäevil ning 1920.a suveks jõuti koostada ühise kaitsekonvensiooni projekt. Selle teostumisest tõmbas kriipsu läbi Leedu ja Poola vahel puhkenud relvakonflikt. Siitpeale muutus viie riigi ühine tegevus võimatuks. Ainus reaalne samm Balti liidu loomisel astuti 1923.a lõpus, kui kirjutati alla Eesti Läti Kaitseliidu lepingule. Ühtlasi saavutati kokkulepe tulevase majandusliku koostöö osas ning pandi lõplikult paika kahe riigi vaheline piirijoon, mille pärast oli aset leidnud hulgaliselt konflikte. Ometi ei suurendanud see oluliselt kummagi maa julgeolekut. Kuigi Eestist sai juba 22.septembril 1921 Rahvasteliidu liige, suhtuti siin liidu tegemistesse esialgu kahtlevalt, pidades Rahvasteliitu suurriikide poliitiliseks jututoaks
probleem, sest see kõrgendab südamehaiguste ning infarkti riski. Joonis 5. McDonald'si aktsiahinna tõus 2002-2011 (MCD) Allikas: Morningstar (Morningstar 2012) Hetkel on McDonald'si strateegia vaid pooleldi kliendikeskne, kuid kasumid suurenevad iga aastaga ning nagu diagrammilt näha (vt Joonis 5) on ka McDonald'si aktsiahind tõusnud väga jõudsalt. Aktsiahind on 2003. aasta veebruarist kuni 10. jaanuarini 2012. aastal seitsmekordistunud. Samm, mis astuti 2002. aastal võis päästa ettevõtte, sest kui ettevõte oleks jätkanud oma vana strateegiaga, oleks võinud majanduskriis ettevõtte laostada. Praegune strateegia on tundub McDonald'sile sobivat, sest iga päev avatakse restorane üle terve maailma. McDonald'sist kiiremini laieneb vaid võileivarestoran Subway, millel on praegu juba rohkem restorane, kui McDonald'sil. Põhjuseks on see, et frantsiis on odavam.
· 1932 valimistel saab natsidest Riigipäeva suurim saadikurühm · 1933.aasta algul saab Hitler valitsuse etteotsa ja ta valitakse kantsleriks · 1933.aasta märtsis võetakse hirmutamise ja terroriga vastu seadus, mis annab Hitlerile erakorralised volitused ja millega parlament loobub oma võimust Hitlerist saab Saksamaa diktaator · 1935 tühistas Saksamaa ühepoolselt Versailles` lepingu ning asus looma sõjaväge ja sõjatehnikat, mis senini oli keelatud, samuti astuti välja Rahvasteliidust ja keelduti täitmast Locarno lepingut · 1936 viib Hitler väed Reini demilitariseeritud tsooni · 1936 sõlmivad Jaapan ja Saksamaa komiterni vastase pakti, mis oli suunatud N.Liidu vastu · Hitler asub Euroopat vallutama... Järeleandmispoliitika, Müncheni konverents · 13. Märts 1938 toimub Ansluss, lääneriigid ei söanda Austria maailmakaardilt kadumise pärast protesteerida
1 KUNST (ESTEETIKA) Loengu struktuur I. Sissejuhatus II. Anti-essentsialism III. Anti-essentsialismi kriitika IV. Institutsionaalne kunstiteooria V. Institutsionaalse kunstiteooria kriitika I. Sissejuhatus · Mis on kunst? Kas kunsti on võimalik defineerida? Loengutes käsitleme nelja kunstiteooriat: · Anti-essentsialism · Institutsionaalne kunstiteooria · Esteetiline kunstiteooria · Ajalooline kunstiteooria Vahel on seda filosoofiast raske eristada, kuna neil on palju ühist. Filosoofia opereerib loogika seadustega, kuid kunst kasutab kujundite keelt. II Anti-essentsialism Morris Weitz William Kennick Paul Ziff W. B. Gallie Vaade, mis eitab "kunsti" ja teiste traditsiooniliste esteetikamõistete ("ilu", "esteetiline kogemus") defineerimise võimalikkust ja mõttekust. Anti-essentsialism tähistab kunstifilosoofide vennaskonna vaateid, kes hakkasid eelmi...
Immateriaalsus tagab inimese surematuse ning seetõttu pole teda võimalik hävitada ega purustada. Hing on iseseisev 8 ning tema lahutamist kehast ei tähenda tema enese hävitamist (Salumaa, 1993, lk 108- 109). 9 3 RENESSANSS Renessansiajastu filosoofia kestis 14. sajandist kuni 16. sajandini. Renessansi tekke eeldusteks olid reformatsioon ja humanism. Astuti katoliku kiriku autoriteedi vastu. Usk jumalasse asendus usuga inimesse. Filosoofiline mõtlemine kulges rahvuslike erinevuste vaimus (Cocker, 2009). 3.1 Bernardino Telesio (1509 – 1588) Telesio pidas kõige liikuvamaks mateeria liigiks hinge. Loomulikule hingele on Jumal andnud surematu lisandi, mille olemasolu tunnustamine olevat enam usu kui tunnetuse asjaks (Salumaa, 1995, lk 28). 3.2 Giordano Bruno (1548 – 1600) Bruno uskus igavest ringlemist
Ajalugu Eesti Vabariik 1920 – 1939 Haldusjaotus. 1922 oli Eesti Vabariigis 11 maakonda. 20 eksisteerimisaasta jooksul toimus haldusreform – ühelt poolt valdade liitmine, teiselt poolt ka lihtsalt vahetas nime. Ilmsel ei olnud ka tollel ajal väike vald eluvõimeline. Tänapäeval on eesis 15 maakonda, aga Petseri ning Narva jõe tagused alad ei ole enam meie riigil. Sisepoliitika käis põhiseaduse järgi. Põhiseaduse võttis vastu Asutav Kogu. Põhiseaduse järgi kuulus seadusandlik võim riigikogule, kuid riigikogul oli 100 liiget ja see valiti kolmeks aastaks. Esimesed valimised olid 1920 lõpus, kokku tuldi 1921. Senikaua oli seadusandlik võim Asutav Kogu, riigikogu kokku tulemisega läks Asutav Kogu laiali. I Põhiseaduse kohaselt puudus Eestis riigipea. Ühelt poolt peeti väga demokraatlikuks, teiselt poolt finantsi osas hea. Ametlikel puhkudel esindas eestit valitsuse juht, kes kandis nime riigivane...
11.09.14 Madis Ernits I Sissejuhatus §1 Riigiõigus Riigiõigus kui juriidiline distsipliin- uurib, mis on positiivse õigusega kästud, keelatud või lubatud. Positiivne õigus- kirjapandud õigus Ülepositiivne õigus- kirjutamata õigus, mis on positiivse õiguse peal Riigiõigus kui avaliku õiguse distsipliin 1. Õigussuhe- nt ostu-müügi leping, kahju hüvitamine 2. Norm 3. Toiming- reaalne tegevus, nt vilkuritega politseiauto- avalikõiguslii, vilkuriteta politseiauto- eraõiguslik 4. Juriidiline isik- avalikõiguslik juriidiline isik: TÜ, Eesti Haigekassa, Eesti Pank, ERR, Eesti Energia, Rahvusraamatukogu 5. Teooriad (H. Maurer, haldusõigus, §3 äärenr. 12-...)- Huviteooria- Avalik õigus on see, mis Rooma riigi poole, eraõigus see, mis vaatab eraisiku kasu poole. Subordinatsiooni- e allusvusteooria- avalikku õigust iseloomustab allumissuhe, eraõigust võrdsussuhe. Subjekti...
1922- Genova konverents ; osalesid 34 Euroopa riiki; sõlmiti Rapallo leping 1923- Ruhri kriis; osalesid Prantsusmaa, Belgia ja Saksamaa 1925- Locarno konverents; osalesid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Poola, Saksamaa, Tšehhoslovakkia, Belgia; sõlmiti Reini pakt 1928- Briand-Kelloggi pakt; osalesid USA ja Prantsusmaa 1929- algas ülemaailmne majanduskriis 11 1935- Saksamaal loodi üldine sõjaväe kohustus ja Wehrmacht; astuti välja Rahvasteliidust 1936- Saksamaa väed marssisid Reini demilitariseeritud tsooni 1936- Antikomiterni Pakt; sõlmiti Saksamaa ja Jaapani vahel 1937- Itaalia astus NSVL vastu 1938- anšluss ehk Austria liideti Saksamaaga 29.september 1938- Müncheni konverents 1939- Saksamaa vallutas Tšehhoslovakkia ja Klaipeda 23.august 1939- Molotov-Ribbentropi pakt 1936-1939- Hispaania kodusõda 1938- Kristalliöö 1939- Berliini-Rooma telg; sõlmiti Saksamaa ja Itaalia vahel
Lavastus ise olevat mõjunud elulähedasemalt kui Tartus. Näitemänge esitati ka Tallinnas, kuid need olid läbipaistvalt moraliseerivad ja ei huvitanud publikut eriti. Ka polnud Estonias ühtki teatrientusiasti, nii jäigi teater seal üsna harvaks nähtuseks. Estonia kujunes pigem skandaalse kuulsusega klubiks, kus käidi peamiselt napsitamas ja kaarte mängimas. Etenduse ajal võis tihti näha vaatajaid saalis ringi jalutamas ja suitsetamas ning tavatu polnud seegi, kus astuti näitlejatega sõnavahetusse või käsikähmlusse. Tallinna eestlaste seltsielu kandus hiljem 1877. aastal asutatud Lootuse seltsi, kus tegeldi aktiivselt ka teatrikunstiga. 1870.aastail pandi alus ka Narvas (seltsis Ilmarine), Peterburis (seltsis Endla). Kuid teatriharrastus levis ka maale. Laulukooride ja näitetruppide algatajaiks olid enamasti kohalikud koolmeistrid, kuid leidus ka entusiastlikke talupoegi. Näiteks Toila taluperemees
Soome ja mässulise Poola-Leedu vahel: Vene impeeriumi jaoks tõusis päevakorda pealinna Peterburi julgeolek. Tsaaririigi valitsusringkonnis kardeti baltisakslaste võimalikku orienteerumist Saksamaale; Vene võime muutis eriti murelikuks võimalus, et sakslastel õnnestub eestlasi ja lätlasi ümber rahvastades muutuda Baltikumis enamusrahvuseks. Esimesed otsustavamad sammud baltisakslaste mõjuvõimu vähendamiseks astuti terroristide poolt tapetud Aleksander II valitsusaja lõpus. 1877. aastal kehtestati Balti kubermangudes Vene linnaseadus, mis kaotas seisusliku saksa linnavalitsuse, kehtestas maksutsensusele tugineva valimissüsteemi ja mittesakslastele võimaluse valimistest osa võtta. Eriti sõjakaks muutus aga Vene keskvõim Aleksander III (valitses 18811894) troonile tõustes: saksavaenuliku suhtumise kinnitusena jättis keiser kinnitamata kohaliku autonoomia aluseks olnud balti aadli eesõigused.
1. Tstuse areng. 2. Talude priseks ostmise vimalus. 3. Raudteehendus linnade vahel. 4. Linnad eestistusid. Eeldused iseseisvumiseks (POLIITILSED) : 1. Uute juhtide esilekerkimine (eestlased). 2. Eesti oma erakonnad. 3. Rahvuskubermangu moodustamine. 4. Omavalitsused. Eeldused iseseisvumiseks (RAHVUSVAHELISED) : 1. Venemaa revolutsioonid. 2. I Maailmasda (1914-1918). 3. Impeeriumite lagunemine. 4. Eestile tekkis eeskuju milleks oli Soome. Iseseisvumise vljakuulutamine : Jaanuaris 1918 astuti esimesed konkreetsed sammud. Et selgitada vlja teiste riikid suhtumine Eesti iseseisvusesse, saadeti Lne-Euroopasse delegatisoon ning loodi sidemeid suurriikidega. Iseseivumine kuulutati vlja Vene okupatsiooni lppedes ja just ennem Saksa okupatsiooni algust. Loodi Pstekomitee 19. veebruaril Maanukogu vanematekogu otsusega, see komitee oli meldud tegutsemiseks erakorralistes olukordades, aga sellel hetkel ainult isesesvuse vlja kuulutamisega. Pstekomitee koosseisu kuulusid
(Volubev 1997). Bolsevike ja vasakesseeride liit kasutas iga võimalust näitamaks end tõeliste proletaaride kaitsjana, samas kui nende konkurendid paistsid pursuide ees lipitsejatena (Melancon 1997). 4 Esseeride juht Avksentjev on meenutanud, et Venemaa demokraatia ebaõnnestumise põhjuseks oli sotsialistide suutmatus otsustaval hetkel Ajutise Valitsuse kõrvale tõusta. Selle asemel astuti nendega ühte kabinetti ning ühtlasi piltlikult öeldes ämbrisse (Volubev 1997). Teine vasakpoolsete liidreid Fjodor Dan on bolsevike edu põhjuseks hinnanud sotsiaaldemokraatide suutmatuse, teadmatuse ja tahtmatuse juhtida revolutsioonilist liikumist, olles loovutanud sõja ja rahu ning maajagamise ja tööstuse arendamise põletavad küsimused bolsevike lahendada. Mensevikud ja esseerid ei suutnud otsustavalt käituda võib-olla sellepärast, et see oleks
Raudteeühendus linnade vahel. 4. Linnad eestistusid. · Eeldused iseseisvumiseks (POLIITILSED) : 1. Uute juhtide esilekerkimine (eestlased). 2. Eesti oma erakonnad. 3. Rahvuskubermangu moodustamine. 4. Omavalitsused. · Eeldused iseseisvumiseks (RAHVUSVAHELISED) : 1. Venemaa revolutsioonid. 2. I Maailmasõda (1914-1918). 3. Impeeriumite lagunemine. 4. Eestile tekkis eeskuju milleks oli Soome. · Iseseisvumise väljakuulutamine : Jaanuaris 1918 astuti esimesed konkreetsed sammud. Et selgitada välja teiste riikid suhtumine Eesti iseseisvusesse, saadeti Lääne-Euroopasse delegatisoon ning loodi sidemeid suurriikidega. Iseseivumine kuulutati välja Vene okupatsiooni lõppedes ja just ennem Saksa okupatsiooni algust. Loodi Päästekomitee 19. veebruaril Maanõukogu vanematekogu otsusega, see komitee oli mõeldud tegutsemiseks erakorralistes olukordades, aga sellel hetkel ainult isesesvuse välja kuulutamisega
olid vaenulikud muhameedlaste, paganate, ketserite ja põhimõtteliselt kõikide teiste religioonide esindajate vastu. Keskajale väga iseloomulikukeks läbivateks sündmusteks võibki pidada ristisõdu, mille üheks põhieesmärgiks loeti usukuulutamist. Kas jumalasõna kuulutamine ka tegelikult Ristisõdijate pühaks ja peamiseks eesmärgiks oli ja mitte ainult ettekäändeks ei toodud, on küsitav. Küll aga on vaieldamatu fakt, et koos mõõga, mõrva ja orjusega toodi kaasa ka kirjaoskus ja astuti sammuke lähemale läänemaailmasse jõudmiseks paganate ühiskondades. Käesolevas töös keskendun eelkõige aadlitele ja püüan anda üldist ülevaadet nende relvastuse ning sõjapidamise tegeliku väljanägemise kohta keskajal. Uuritav vahemik kirjeldab aadelkonna kujunemist keskaja algperioodist läbi rüütliks saamise ja relvastuse järk-järgulise raskenemise, kuni tulirelvade kasutuselevõtuni ning rüütlite ebaotstarbekaks muutumiseni.
Seega tähendas 15. novembri otsus riiklike sidemete katkemist Venemaaga ja Maanõukogu muutumist kõrgeimaks seadusandlikuks võimuks Eesti pinnal. Iseseisvuse väljakuulutamine Enamlased ajasid samal päeval Maanõukogu jõuga laiali, see aga ei tähistanud Maanõukogu tegevuse lõppu. Volitused läksid üle selle vanematekogule, nemad jõudsid veendumusele, et lisaks Venemaast eraldumisele on vaja Eesti iseseisvus ka avalikult välja kuulutada. Jaanuaris 1918 astuti esimesed sammud. Lääne-Euroopasse saadeti delegatsioon ning loodi sidemed suurriikide diplomaatidega. 1918 jaanuari lõpul katkestasid enamlased Asutava Kogu valimised. Nüüd otsustati kuulutada Eesti iseseisvus välja revolutsioonilisel teel, st koostada rahvale adresseeritud manifest, milles deklareeritakse Eesti suveräänsust ning olla valmis selle avalikuks väljakuulutamiseks. Avalikustamise koha ja aja suhtes jõuti järeldusele, et seda tuleb
Teatajas pöörati palju tähelepanu majandusprobleemidele, kuna nähti, et Eesti ühiskond pole sugugi nii ühtne, suured vastuolud rikkamate ja vaesemate vahel ja prooviti välja tuua probleeme, mis vaesemal grupil on. Vaesemad inimesed maal: maapuudus, rendihinnad kõrged. Tööliste probleemid: pikad tööpäevad, vähene palk. Pätsi võib pidada Jakobsoni ideede järgijaks. Eestisse oli jõudnud vool nagu sotsiaaldemokraatia. Tähtsustasid sotsiaalset õigust, astuti vastu sotsiaalse, majandusliku, rahvusliku, eraomandi vastu. Tahtsid uut ja õiglast ühiskonnakorraldust. Jõudis Eestisse haritlaste kaudu Saksamaalt ja levis gümnasistide ja üliõpilaste seas. Kuid levis ka vene tööliste kaudu, kuna selleks ajaks oli Eestis rajatud juba arvestatav tööstus ning siia oli toodud Venemaalt tööjõudu. Mihkel Martna ka kirjanikud: G.Suits, F.Tuglas, E.Vilde. 19.-20- sajandi vahetusel hakatakse kultuuriliste probleemide kõrval tähelepanema ka
käis täie hooga ja Venemaa ei olnud tol hetkel suuteline Eestit enam Saksamaa rünnakute vastu kaitsma räägiti ühtse, neutraalse Balti riigi loomisest · 15. November 1917 koguneb Toompeale Maanõukogu ja võtab vastu ajaloolise otsuse: selle otsusega katkestati riiklikud sidemed Venemaaga ja Maanõukogu muutub kõrgeimaks seadusandlikuks võimuks Eesti pinnal (samal päeval ajasid enamlased Maanõukogu laiali ) · Jaanuar 1918 astuti esimesi samme iseseisvuse poole Lääne-Euroopa riikidesse saadeti delegatsioonid · Iseseisvuse väljakuulutamisel loodeti Asutav kogu peale, kuid enamlased ajasid 1918 jaanuari lõpul toimunud valimised laiali iseseisvus otsustati välja kuulutada revolutsioonilisel teel, manifesti ettelugemisega · Ära loodetakse kasutada aega enamlaste põgenemise ja sakslaste saabumise vahel · Sakslaste pealetung algab 18. Veebruar 1918, kes kahe nädalaga ajab Vene ja
lähtuvalt on Eesti olnud kohustatud avama oma elektrituru konkurentsile. Kuna Euroopa otsused on tihti mitmetes dokumentides sarnased, siis võib antud põhimõtte leida ka Euroopa energiatehnoloogia strateegilises kavas, kus eesmärgiks on luua ühtne ja arukas Euroopa elektrivõrk. Seetõttu on veidi keeruline lugeda poliitilist debatti Eesti erinevate erakondade vahel elektrituru avanemise üle põhjendatuks, kuna sisuliselt astuti antud samm valitsevast erakonnast sõltumata. Eesti võimalused midagi muuta piirdusid üksnes täpse ülemineku tähtaja valimises. (Ibid.) 3. EESTI OTSUSED Eestis on koostatud hulgaliselt erinevaid spetsiifilisi arengukavasid, mis on paika pannud erinevate valdkondade spetsiifilisi arengusuundi. Eesti elektrimajanduse arengukava aastani 2018, seab strateegilised eesmärgid elektrimajanduse arendamiseks.
Seega tähendas 15. novembri otsus riiklike sidemete katkemist Venemaaga ja Maanõukogu muutumist kõrgeimaks seadusandlikuks võimuks Eesti pinnal. Iseseisvuse väljakuulutamine Enamlased ajasid samal päeval Maanõukogu jõuga laiali, see aga ei tähistanud Maanõukogu tegevuse lõppu. Volitused läksid üle selle vanematekogule, nemad jõudsid veendumusele, et lisaks Venemaast eraldumisele on vaja Eesti iseseisvus ka avalikult välja kuulutada. Jaanuaris 1918 astuti esimesed sammud. Lääne-Euroopasse saadeti delegatsioon ning loodi sidemed suurriikide diplomaatidega. 1918 jaanuari lõpul katkestasid enamlased Asutava Kogu valimised. Nüüd otsustati kuulutada Eesti iseseisvus välja revolutsioonilisel teel, st koostada rahvale adresseeritud manifest, milles deklareeritakse Eesti suveräänsust ning olla valmis selle avalikuks väljakuulutamiseks. Avalikustamise koha ja aja suhtes jõuti järeldusele, et seda
1919.a alguseks oli majandus tööjõu- ja tooraine puuduses (linna mindi tööd otsima, paljud tehased suletud), transpordi ja kütusekriis. Suuremates linnades oli oodata näljamässe. Poliitilised: keisrivõimu autoriteet oli langenud. Õukonnas võttis maad moraalne laostumine. Raputini mõju keisriperekonnale. Ükski ametnik ei toetanud enam Nikolaid. Rahulolematuse üldine kasv. Ajutine valitsus: algatati reforme, mis parandasid rahva olukorda. Astuti samme liberaalse demokraatia suunas. Lubasid kokkukutsuda Asutava Kogu, mis pidi olema valitud demokraatlikult. Anti riikidel autonoomiad (nt Eesti). Sõnavabadus, trükivabadus, amnestia poliitvangidele ja riigi vastastele. Ajutine Valitsus ei suutnud võimule jääda, kuna nad ei lõpetanud sõda ning suurenes maa võtmise anarhia. Rahvas polnud nendega rahul. Enamlased lubasid rahu, maad ja leiba, riigipööre. 12
Siit nähtub selgesti 24. veebruari akti täielik kontinuiteet Manifestile eelnenud õiguslikkude sündmustega. 24. veebruarile eelnenud poliitiliste sündmuste ahelas Manifest on ikkagi Eesti riigi teiseks eelkonstitutsiooniks, järgnedes 28. novembri rajavale Otsusele kõrgemast võimust. 28. november andis Eestile riikliku ühiku ilme jättes määratlemata loodud riigi iseseisvuse ja sõltumatuse astme lähemalt ning jättis selle ülesande lahendamise Asutava Kogu hoolde. 24. veebruaril astuti samm edasi riikliku iseseisvuse ilme määramisel. Ta juba eraldas Eesti täielikult oma emamaast ja teistest riikidest. Kuid temagi ei määranud riigi sõltumatuse küsimust, jättes selle samuti Asutava Kogu hoolde. 24. veeb Manifest ütles ainult, et nüüdsest peale Eestimaa on nimelt iseseisev demokraatlik vabariik. See on küsimus, mida 28. novembril lähemalt ei puudutatud. Eesti riikliku iseseisvuse tekkimisloos Manifest ei ole konstitutiivne, s. o. loov riigiakt.
1936 parlamendivalimiste tulemusena sai võimule rahvarinde valitsus. Üks osa vasakpoolsetest hakkas panustama natsionaliseerimisele. Ühtlasi hakkasid nad moodustama oma sõjalisi grupeeringuid. Parempoolsetele jõududele oli see vastuvõtmatu ja nende juhtivaks jõuks olid sõjaväes teenivad ohvitserid. Nende ohvitseride seas kujunes välja neljaliikmeline juhtgrupp, kes otsustas läbi viia sõjalise riigipöörde. See sõjaline riigipööre ebaõnnestus, sest tööstuspiirkondades astuti riigipöörajate vastu välja ja riigipöörde asemel puhkes Hispaanias 1936 kodusõda. Ühel pool olid vabariigi pooldajad, teisel pool olid vabariigi vastased (kes ei olnud Rahvarinde tuumikuga nõus ja nad olid need kes tahtsid riigipööret). Rahvarinde vastaste juhiks kujunes Franco. 1936-39 toimuski Hispaanias kodusõda. Vabariigi pooldajad said toetust Nõukogude Liidult (kuna vabariigi pooldajate seas oli kommuniste) rahaline ja relvastuslik abi, lisaks instruktorid kes õpetasid
1925- kultuurautonoomia seadus (taotlesid sakslased, juudid) Kultuurkapitaliseadus- hakati iga müüdud toobi alkoholi pealt maksu 1928- majandus saadakse stabiilsemaks, rahareform, 30te aastate algul nullib majandusedu maailmakriis. Majanduskriisist tuldi välja sellega, et 1932. a- devalveeriti krooni 1/3 võrra, kuid astuti kohe tagais, sest pärast sellist otsust puudus Tõnissonil igasugune toetus. Hakati suurendama tööstustoodangut ja riik lõik väga palju tööstusettevõtteid, As-e, 1/3 toodangust riigietttevõtetet poolt. Riigivanema kandidaadid: K.Päts J.Laidoner A.Rei(kõige vähem hääli) Larka (kõige rohkem rääli) 12 märts 1934- päts ja laidoner teostavad riigipöörde
1696 anti välja Rootsi riigi poolt seadus: Liivimaa majandusreglement-seadused talupoegade olukorra kergendamiseks, feodaali võimu piiramiseks. Kinnitati kindlaid koormisi,kinnitati, et mõisnikud ei saa talupoegi sealt välja tõsta.(talupoegade jaoks tähtis). Lsaks piirati abitegu, päevi vähendati ja piirati ka kodukarjaõigust(piirati vitsahoopide arvu jms) Kõige selle kontrollimiseks võis kuningas mõisa saata oma ametnikud, kes järgisid, et mõisnikud seda järgiksid.Loomulikult astuti seadustest üle. Vene aja majandusreglement kaotati kohe ja ka vakuraamatud. Aadlike seas tekkis redukstsiooni järel väga suur vastuseis Rootsi võimu vastu. Kõige suuremaks vastaseks rootsi võimule kujunes mõisnik Johann Reinhold von Patkul, opositsioonijuht mõisnike seas. Patkul asus looma mitmeid liite ja intriige Rootsi vastu. Käis Poola ja Peterburis Peeter I juures, tahtis, et need riigid Roosile kallale tungiks. Patkuli käitumine üheks põhjuseks, miks
Rocca al Mare Kool Referaat Karate Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus Karate ehk karate-d (jaapani keeles sõnadest (kara) 'tühi', te ( ) 'käsi' ja sõnaosast d ( ) 'kunst, tee') on Okinawa päritolu võitluskunst. Karate-d tehniliseks põhiosaks on võitlus paljaste ehk tühjade kätega, st relvi kasutamata. Karate on d, mis tähendab tegemist pole mitte ainult võitlemiseks vajalike tehnikate kogumiga, vaid püüdluse kui teekäimisega enda täiustumisel nii vaimses kui füüsilises mõttes.1 1 http://et.wikipedia.org/wiki/Karate Ajalugu2 Traditsiooniliselt on tavaks rääkides karate ajaloost alustada looga munk Bodhidharmast, zen- filosoofia rajajast, kes u. aastal 525 p. Kr. rändas jalgsi Indiast Hiinasse. Peaaegu kõikides budoalade ajalugu käsitlevates raamatutes korduva legendi õigsust pole suudetud tõestada, kuid pärimuse järgi võib seda usaldada. Bodhidharma Rändavad mungad pidid oskama võitluskunste, sest tihti tuli ...
ilma et oleks tegeletud tõsiste ühiskonnamuutuste kavandamisega. (Toots 2009) Nõukogude totalitaarse reziimi kokkuvarisemise järel ja siirdeperioodi algusaastatel (1980-ndate lõpp kuni 1990-ndate algus) muutus rahvas poliitiliselt aktiivseks. Rahumeelsetes protestiaktsioonides (nn fosforiidisõda, öölaulupeod, Balti kett) osalesid kümned kuni sajad tuhanded inimesed. Rahvaalgatusliku kodanike komiteede liikumise kaudu astuti reaalseid samme Eesti Vabariigi kodanikkonna taastamiseks. (Toots 2009) Paraku, nagu enamikus siirdeühiskondades, hääbus massiline poliitiline aktiivsus mõne aastaga. Entusiastlikumad inimesed leidsid oma koha erakondades, teised võtsid passiivse pealtvaataja või lihtsalt kritiseerija rolli. Sajandivahetuse Eestis on poliitiline aktiivsus iseloomulik vaid vähestele (tihti sõpruskondadele), samas kui enamik kodanikkonnast
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
