sündmustesse sõjaliselt sekkuda peatada revolutsioon ja taastada monarhia Prantsusmaa vastu hakkasid aktiivselt tegutsema Austria ja Preisimaa, kes sõlmisid liidulepinug ühiseks tegutsemiseks Prantsusmaa vastu 1792. aastal kuulutas Prantsusmaa Seadusandlik Kogu Austriale sõja Prantsusmaa ja Austria sõda 1792 Revolutsioonisõdade algus Sõja algus polnud Prantsusmaale edukas ning Seadusandlik Kogu pöördus rahva poole, mille tulemusena astusid tuhanded vabatahtlikud sõjaväkke Prantsuse väed tungisid Itaaliasse, Saksamaale, Madalmaadesse. Vallutatud alad liideti Prantsusmaaga Novembris 1792 anti välja dekreet rahvaste abistamiseks, kes soovivad kukutada hirmuvalitsejaid ,,Rahu hurtsikutele, sõda paleedele!" Marseljees Revolutsiooni ajal sai populaarseks C. J. Rouget de Lisle'i laul ,,Marseljees", mis on praegu Prantsusmaa hümn Laulu nimi on ,,Chant de guerre pour
Kujunes välja kiriku- ladina keel, mis jäi keskajal elavaks keeleks. Arengut mõjutasid ka vallutatud alade hõimude kõnepruuk (nn barbaarne keel). Siit tulenevalt tekkisid 7. saj pKr iseseisvad romaani keeled - itaalia, hispaania, prantsuse, portugali, rumeenia. Elava keelena kirikus ja koolis kaugenes ladina keel keskajal nn klassikalisest ideaalist, kujunede rahvaladina e vulgaarladina keeleks. Selle rahvaliku ladina keele kasutamise vastu astusid renessanssajal välja haritlased, kes hakkasid propageerima nn õige ladina keele juurde tagasiminekut, mis tähendas sisuliselt parimate klassikalise aja kirjanike keelekasutuse eeskujuks võtmist. Nii pöörduti tagasi nende keelevormide juurde, mis valitsesid ladina kirjakeeles Cicero ja Vergiliuse ajal. Selline ladina keel kujunes rahvusvahelise suhtlemise, aga ka teaduse ja kultuurikeeleks, säilides sellisena 18. sajandini. Siis hakkas ülikooliharidus üle
ja hõberaha asemel raudraha. Palju raudraha korjata oli tülikas, sest see oli liiga mahukas ja raske. SPARTA VALLUTUSED JA PELOPONNESOSE LIIT Maade ahnitsemine ja riigi sõjaline organisatsioon tõukas Spartat kogu aja vallutuste teele. Kõik teised Peloponnesose riigid, tundes tõusva Sparta riigi jõudu, hakkasid temaga otsima liitu. Pikkamisi moodustuski VI saj. e. m.a. Peloponnesose liit Sparta juhtimisel. Peaaegu kõik Peloponnesose maad astusid sellesse liitu. V saj. e.m.a. hakkas Sparta mõju üldkreeka asjus nõrgenema. Sel ajal kerkis esile uus, Ateena riik. Tema kätte siirdus pikkamisi juhtiv osa kreeka riikide seas. KASUTATUD ALLIKAD Raamat - ´´Muistne maailm´´ Mike Corbishley Õpik – Inimene, ühiskond, kultuur http://miksike.ee/docs/elehed/6klass/5kreeka/6-5-10-1.htm http://www.slideshare.net/kaiaa168/aristokraatlik-sparta- 3214750 https://et.wikipedia.org/wiki/Sparta https://et.wikipedia
Streetile tulla ning oma püstol kaasa võtta. Sinna saabudes nägi Watson Holmesiga veel kaht meest. Üks neist oli Peter Jones, kes oli Scotland Yardi politsei ülem, teine oli aga panga direktor mr. Merryweather. Nad sõitsid troskaga panga ette ning sisenesid vaikselt tagauksest. Panka oli hiljuti toodud hoiule Prantsuse kuld, mida asuti ka kaitsma. Mehed jäid pimedas kastivirna taha ootama. Varsti lükkas keegi põrandal asetseva luugi lahti ning sisse astusid Vincent Spaulding ja Duncan Ross. Kurjategijate ning politseinike vahel oli võitlus, kuid peale jäid seadusemehed. Sherlock püüdis Spauldingu kinni, Ross aga pääses jooksu. Mr. Wilsoni poe ukse ees seisvad politseinikud püüdsid ka tema kinni. Jälle oli Sherlock Holmes ühe kuriteo lahendanud ning jäi ootama uut ülesannet. Peategelase iseloomustus: Sherlock Holmes oli väga nutika mõtlemisega detektiiv, kes suudab ka kõige pingelisemas olukorras kiiresti ning otsustavalt mõelda
Kontserdipäevik Jaan Tätte ja Marko Matvere ,,Tulemine" Elor Lember Juhendaja: Malle Veske Kuressaare 2010 Jaan Tätte Jaan Tätte on 46 aastane Eesti näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja laulja. Rolle linnateatris on olnud tal täpselt kakskümmend. Lavastusi on Jaanil kaks, ning ise kirjutatud näidendeid on üheksa. Raamatuid on ta välja andnud kolm ja osalenud on ta viies filmis. Jaan tättel on välja antud 5 albumit. Esimene neist on ,,Majakavahi Armuhüüd," kus teeb kaasa ka Marko Matvere. See on 2002. aasta album ja seal on ainult seitse lugu. Teine album on ,,Mine mine," albumil on 16 lugu, ning see on 2001. aasta oma. Kolmas on samuti Marko Matverega koos tehtud album. Selle nimi on ,,Olemin...
Euroopa riigid sekkusid Prantsusmaa sündmustesse sõjaliselt ja otsustasid lämmatada revolutsiooni ning taastada monarhia Austria, kes kaasas ka Preisimaa, tegutses Prantsusmaa vastu suunatud sõja organiseerimisel kõige aktiivsemalt Aastal 1792 sõlmiti ühiseks tegutsemiseks Prantsusmaa vastu liiduleping 1792. aasta kevadel kuulutas Seadusandlik Kogu Austriale sõja 1792. aasta juunis pöördus Seadusandlik Kogu rahva poole üleskutsega "Isamaa on hädaohus". Tänu sellele astusid tuhanded vabatahtlikud sõjaväkke 1792. aasta suve lõpus alustasid prantslased pealetungi Prantsuse väed tungisid Saksamaale ja Itaaliasse, mis liideti Prantsusmaaga Prantsuse armee hüüdlause "Rahu hurtsikutele, sõda paleedele!" MARSELJEES Marseljees on Prantsuse riigihümn, mille kirjutas C.J. Rouget de Lisle ööl vastu 26.aprilli 1792. Laulu nimi oli siis Chant de guerre pour l'armée du Rhin ("Sõjalaul Reini armeele") Kui 30.juulil 1792
Jooksupoiss läks seda Lindanissa kunigale kuulutama. Seda kuuldes hüppas Kalevipoeg hobuse selga ja hakkas vapralt sadama poole ratsutama. Ta võttis endaga kaasa kanged kannupoisid ja võidumehed. Nii hobused kui mehed olid uhkelt rüüdes. Kalevipojast ja tema tegemistest kõneldi kui jumalast. Piigad vaatasid imetlusega mehe tegemisi ja olid tema nimel kõigeks valmis. Kalevipoeg asus sõjateele. Viru väljad olid võõraid täis, nad rüüstasid, piinasid ja tapsid. Sõtta astusid ka Sulevipeog, Alevipoeg ja Olevipoeg. Kalevipoeg läks otse lahingu keskele ja vehkles võimsalt mõõga ja tulirauaga. Ta raius meeste päid, purustas jala- ja käeluid, selgroogusid ja küljeluid. Surnukehad katsid mägesid ja künkaid, nende keskel jalutas Kalevipoja hobune. Kalevipoeg püüdis hobusel pakkupugejat kätte saada, kuid õnnetuseks hüppas ratsu salasoosse. Hobune hukkus. Kui Kalevipoeg ei jõudnud enam
,,We´re one, but we´re not the same...." (U2) Peep e. kuuluvustundest 21. sajandil 21.sajandil oleme jõudnud selleni, et ükski riik ega rahvus ei saa hakkama eraldiseisvana. Vajalik on koostöö nii riikide, kui ka igasuguste organisatsioonide vahel. Kuid tahestahtmata peavad väiksemad alluma suuremate tahtele või looma omavahel liite, et seista vastu suuremate kavatsustele, et paista suurema ja tugevamana. Igasuguste liitude koostöö on õilis- luua ülemaailmne majandussüsteem. Nagu me teame ei ole tänasel päeval enam riiki, mis tuleks toime täielikult isoleeritult ning ei teeks koostööd teiste riikidega. Kuulumine majandus organisatsioonidesse ja ühendavatesse liitutesse on eriti tähtis just väiksematele riikidele nagu Eesti. Eesti kuulub Euroopa Liitu, NATO-sse, IMF-i ja nii edasi. Mis on kõigi nendesse organisatsioonidesse kuulumise mõte? Tänu Euroopa Liidu...
tragöödia aktidele. 4) stasimonid, episoode eraldavad koorilaulud; 5) eksodos, viimane episood. Komöödia · Kujutati tuntud tegelasi ebatavalistes ja naljakates olukordades · Tihti kujutati päevasündmusi ning pilgati ka jumalaid · Tunnuseks tegelaste madaldamine · Tekst oli teravmeelne ja sisaldas palju nilbeid nalju Võistlus · Igal aastal korraldati Ateenas 2 korda tragöödia- ja komöödiavõistlusi · Publiku ette astusid 3 komöödia ja 3 tragöödia autorit · Selleks ajaks peatati äritegevus ja lasti vangid vabaks · Kõige enam võitsid Aischylos ja Sophokles · Auhinnad olid rahalised Koor · Ülesandeks oli orkestral laulda ja tantsida · 12 15 lauljat ja tantsijat tragöödias · Kuni 24 lauljat ja tantsijat komöödias Näitlejad · Kelle mäng publikule ei meeldinud, seda loobiti vahel toiduga või isegi kividega · Olid alati mehed ja kandsid maske
vastuhakku ei suudetud esialgu maha suruda. Valitsuse etteotsa tõusis Nagy, kes lubas üles ehitada demokraatia. Lääneriigid kartsid uut maailmasõda ning andsid NSVL-le vabad käed. NSVL otsustas ülestõusu jõuga maha suruda. *Ungari ülestõus suruti lõplikult maha. Nagy poodi üles. Suessi kriis 1956: *Egiptus, lääneriigid, Iisrael *Nasser riigistas Suessi kanali * Tekkis konflikt lääneriikide ja Egiptuse vahel. Nasserit toetas NSVL. Iisrael ründas Egiptust, Iisraeli poolel astusid sõtta ka Prantsusmaa ja Inglismaa. Üro sundis koos USA ja NSVL-ga sõda lõpetama. Lääneriigid viisid oma väed Egiptusest välja, ka Iisrael. *Inglismaa ja Prantsusmaa mõju maailmas vähenes. NSVL mõju Lähis-Idas suurenes.
aastal nimetati ta rahvakirjanikuks. 7. Loovülesanne Vasta küsimustele! 1. Mis oli laeva nimi, millega Pall Eestist lahkus? 2. Millise julgustükiga said Pall ja Märten hakkama? 3. Mida arvas Pall nägevat Jakobile järgnetud tamme juures? 4. Kui palju raha sai Pall hr. Hornilt kirja kättetoimetamise eest? 5. Mida pidi Pall Epu lapsega tegema? 6. Kes andis Pallule raha ülikooli minekuks? Vastused: 1. Delfiin 2. Astusid huntidele vastu 3. Maajumala nägu 4. 20 marka 5. Lapse ristima 6. Kimmelpenning
1577. aastaks kuulus Moskva kontrolli alla kogu Liivimaa, kuid Tallinnas oli Vene sõjajõud sunnitud taanduma. Liivimaal vallutatud linnused tuli venelastel üsna pea loovutada Poolale. Peale seda jätkus sõda Venemaa ja Rootsi vahel, kuid venelastel Läänemere-äärseid alasid vallutada ei õnnestunud. Sõjategevuse keskele jäänud suurimad kannatajad olid talupojad, kelle maid erinevad sõdurid pidevalt rüüstasid. Kuna isandad jätsid oma valdused vaenlasele ja põgenesid, astusid talupojad oma olukorra parandamiseks ise välja, algatades 1560. aasta septembris Lääne- ja Harjumaal talupoegade ülestõusu, mille käigus taljupojad mõisaid põletasid ja aadlikke tapsid. Juba enne ülestõusu olid saarlased valmis Rootsi alamateks hakkama. 6. juunil 1561 vandus Tallinna linn Rootsi kuningas Erik neljateistkümnendale truudust. Vahepealsetel vastuhakkudel suutsid kohalikud oma jõu abil Vene vägede tegevust raskendada, põhjustades halvenenud suhteid kohaliku aadliga.
1.Nad tõid kaelakee Inglismaalt tagasi muidu oleks Prantsusmaa kuningas aru saanud, et kuninganna armastab kedagi teist. 2.Härra de Treville'i musketärid võitsid kardinali Tema Eminentsi kaardi-väelased D'Artagnan, Athos, Porthos jaAramis 3.Musketärid tulid maha kõrtsi ees, mille silt kujutas Püha Martinit, kes loovutab poole oma mantlist vaesele. Teenritel kästi hoida hobuseid saduldatuna ja nad pidid iga hetk edasisõiduks valmis olema. Sõbrad astusid kõrtsi ja istusid lauda. Keegi võõras Port-hosele ettepaneku juua kardinali terviseks. Porthos vastas, et teeb seda, kui võõras omakorda kuninga terviseks joob. Võõras kisendas, et ta ei tunne ühtegi teist kuningat peale Tema Eminentsi. Porthos sõimas teda joodikuks. Võõras tõmbas oma mõõga tupest. Nad tapsid selle mehe hüppasid kolmekesi hobuste selga ja kihutasid minema, Porthos tõotas aga oma vastasele, et pistab ta läbi kõigi vehklemiskunsti reeglite kohaselt. 6
sveitsi astronoom Gorner. Oktoobris läbiti Kanaari saarestik. lk.13 ÜMBER GORN'i NEEME 26.novembril 1803.a. Ületasid vene laevad esimest korda ekvaatori ja jõudsid Lõuna poolkerale. See oli suur pidu: kahurite saluut, pidulik lõunasöök. Üks madrus oli kandis Neptuni kostüümi. Ta jooksis mööda laeva ja pritsis inimesi märjaks. 18.detsembril nägid meremehed Brasiilia kallast. Tookord oli Brasiilia Portugali kolooniaks. Meremehed astusid maale Destero linnas. Kuberner võttis venelasi väga hästi vastu. Tema seltsis võeti vastu uus, 1804.a. Imelik oli võtta vastu Uut Aastat sellisel palaval ööl Lõuna poolkeral oli suvi. Alles veebruarikuul lahkusid vene laevad Desterost, aga märtsis jõudsid nad Gorni neeme juurde, kus aga laev ,,Nadezda" läks laevast ,,Neeva" lahku. Teekond lõunasse jätkus.Aprillis ,,Nadezda" ületas troopikavööndi ja jõudis Nukagiva saare lähistele.Krusenstern asus saarega tutvuma
positsiooni parandada aega mööda vastast kurnates 15. Millised uued relvad olid I maailmasõjas kasutusel? Näiteks pommid, meremiinid, allveelaevad, lennukite peal olid kuulipildujad ja pommid, tankid, mürkgaas. 16. Mille poolest erines I MS varasematest sõdadest? Selles osales kogu maailm ning enam-vähem kõik riigid said kannatada, tekitas suuri muutusi ning tööstus arenes ülikiiresti ja selle arengut kasutati n-ö ära just relvade näol. 17. Millal ja kelle poolel astusid sõtta Itaalia, Bulgaaria ja TürgI? Kuidas mõjutas nende sõttaastumine I MS? Itaalia ja Bulgaaria astusid sõtta 1915. aastal, kui varem Kolmikliitu kuulunud Itaalia Antanti sekka veenati. 1915 mais kuulutas Itaalia A-Ule sõja, avades sellega uue rinde, kuhu sakslased ja austerlased oma jõude saatma pidid ning esialgu suudeti Itaaliat tagasi hoida. Saksamaa poolel astus sõtta Bulgaaria, kelle abiga Serbia väed purustati. Samal aastal astus sõtta ka Türgi
ebastabiilne sisepoliitiline olukord 1930-ndatel aastatel. · Kollektiivse julgeoleku organisatsioon Rahvastliit, mis sõltus selle liikmete tahtest teiste kaitseks jõudu kasutada, ei osutunud elujõuliseks tänu Ameerika Ühendriikide kõrvalejäämisele. Ühendriikide Kongress ei ratifitseerinud lepingut, mis oleks taganud riigi osalemise Rahvasteliidus. Rahvasteliidu nõrkus ilmnes juba Etioopia ja Mandzuuria kriiside ajal. 1933. aastal astusid sealt desarmeerimisalaste läbirääkimiste nurjumise ettekäändel välja Saksamaa ning samuti Jaapan. NSV Liit heideti välja sõja alustamise pärast Soome vastu 30. novembril, 1939, vastavalt Molotov-Ribbentropi paktile. Vastavalt leninlikule kontseptsioonile pidid kapitalistid tulevases sõjas iseennast hävitama. Teise maailmasõja eelprooviks peetakse mõnikord Hispaania kodusõda 1936-1939, mille võitis kindral Franco juhtimisel
). Räpina mõisasse asutati tänaseni töötav paberivabrik. Põltsamaa mõisnik von Lauw käivitas aga peeglite ja portselani tootmise. 27. ptk Valgustussajand (18.saj) Valgustus (lk 144) Euroopa ajalukku on läinud 18.saj valgustussajandina. See saj andis maailmale nii ameeriklaste iseseisvusdeklaratsiooni kui ka prantslaste ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni". Valgustusajastu mõtlejad rõhutasid mõistuspärasuse, hariduse ja teaduse tähtsust ning astusid välja vananenud feodaalsete normide vastu. Kerkisid esile: Põltsamaa pastor August Wilhelm Hupel, publitsist ja kirjanik Garlieb Helwig Merkel jpt. Need mehed uskusid,et ebaõigluse ja vaesuse vastu aitab eelkõige mõistus, mis tuleb puhastada ebausust, eelarvamustest ja rumalusest. Toetasid rahvahariduse edendamist (nt osales Hupel Põltsamaa arsti Ernst Wilde asutatud esimese eestikeelse ajakirja, valgustusliku ,,Lühhike öppetus..." väljaandmisel).
Ümberjutustus ,,Kalevipoeg" Friedrich Reinhold Kreutzwald Laul VIII Teisel päeval ärkasid Kalevite pojad enne koitu. Kolm venda jätkasid enda teekonda uurides häid liisuheitmise kohti. Olles kõndinud päeva lõuna poole, märkasid nad pärnade vahel asuvad talu. Nad astusid väravast sisse ning taluperenaine hõikas: ,,Astuge, mehed, õueje, Tulge, peiud, me talusse, Kosilased, kamberisse! Teie kõrged kosilased, Kallid kalevite pojad, Meil on kõrged kositavad, Targa taadi tütrekesed, Hiiust ilmund neiukesed." Vanem vend kostis vastu:
1715-1775 mõjutas Euroopas sisekujundust,moodi ja arhitektuuri.Nimetus rokokoo tuleb prantsuskeelsest sõnast rocaille,mis tähistab lainelise servaga merekarbile sarnanevat ornamenti. Louis XV ajal elavnes riikidevaheline kangakaubandus veelgi.Rõivastust ehtisid lugematud lehvid,pitsid,volangid,rüüsid,siidist kunstlilled ja-liblikad . Naised. 18.sajand andis naistele suurema sõltumatuse. Prantsuse revolutsioon andis hoogu naisliikumisele.Mõned naised astusid sõjaväkke,teised esinesid avalikkuse ees poliitiliste kõnedega.Naiste õiguste deklaratsioonis nõudis Olympe de Gouges,et kui kõik mehed on võrtsed,tuleb ka naistele anda ühiskondlik seisund.Mehed,mis sest et revolutsionäärid,pidasid aga õigeks kodanikuks naist,kes vaatab kodus laste järele. Rõivastus. Prantsusmaa mood osutus kogu moeteadlikus maailmas ebatavaliselt mõjukaks. Kuni 1675.a. tegid jõukale rahvale rõivaid teenrid või õmblejad
Retsensioon Lasteekraani Muusikastuudio hooaja avakontsert 24. septembril 2008. aastal käisin Estonia kontserdisaalis Lasteekraani Muusikastuudio avakontserdil. Kontserdil astusid üles Lasteekraani muusikastuudio mudilas, lasteja noortekoor. Mudilaskoos koosneb 58st 812 aastased tüdrukust, kelle dirigent on Lii Leitmaa. Lastekoor koosneb 36st 1112 aastasest tüdrukust, kellel peale kooritundide on lisaks ka sooloja tantsutunnid ja kellest peaaegu kõik käivad ka muusikakoolis. Nende dirigendid on Lii Leitmaa ja Külli Kiivet. Noortekoor mudilaskoor koosnes esimese ja teise klassi õpilastest, mudilaskooris aga tegutsevad on aga välja kasvanud 1993
(kirjutamine),retoorika(kõnekunst) ,dialektika (vaidluskunst), geomeetria, aritmeetika,astronoomia ja muusika. Esimeseks ülikooliks peetakse 119. aastal Bologna linnas Põhja-Itaalias rajatud kooli. Keskaegne ülikool oli vormi poolest õppejõudude ja üliõpilaste tsunft. Ülikooli juhtis rektor. Keskaegsetes iilikoolides oli neli teaduskonda: kunstide teaduskond, õigusteaduskond, arstiteaduskond, usuteaduskond. Ülikooli astusid tavaliselt 14 15 aastased poisid. Keskaegset filosoofiat nimetatakse tavalisellt skolastikaks, nende eesmärk oli õppida võimalikult hästi Jumalat tundma. Nad uurisid piiblit ja vanakreeka õpetlaste teoseid. Kreeka õpetlaste vaated ja piibli tõekspidamised ei langenud aga alati kokku. Kuulsaim skolastik oli Pariisi ülikooli professor, dominiiklane Aquino Thomas. Ristisõjad said alguse paavsti püüdlusest haarata enda kätte kristliku maailma juhtohjad.
eksootilised troopikalilled - kõik on antud mingis närtsimisseisundis. Mõnikord on taimede vahele sobitatud graatsilisi veidras rõivas naisi, õrnu tiivulisi haldjaid või muid elusolendeid. 3 Algus Nagu öeldud, sündis stiil Inglismaal. Esimese suurel tööstusmaal levisid laialt maitsetult kujundatud, stiilitud laiatarbekaubad, mille vastu astusid romantiliselt meelestatud kunstitegelased, eriti aga John Ruskin (1819-1900), kes väärtustas käsitööd ja rõhutas töö ja loomingu, ilu ja praktika ühtsust. Eriti imetles ta keskaegsete käsitöömeistrite loomingut. Tema ideedest lähtus noorte kunstnike rühmitus, keda tuntakse nime all "Prerafaeliidid". Tüdinuna akademistlikust kunstist üritasid nad tagasi pöörduda Raffaeli-eelse (sealt ka rühmituse nimi - pre - ees, eel), vararenessanssliku maalikunsti poole
Tegemist oli uueilmeliste luuletajatena, kuigi osalt jätkasid nad samu arenguid, milleni olid jõudnud kassetiautorid. Tähelepanuväärne oli räme kontrakultuurile toetuv stiil, mida esindas Isotamm, veelgi üldisemaks sai irooniline mängulisus, mida tõi kaasa Üdi ja Liivi luule. 6. Mis iseloomustab 70-ndate aastate kirjandust? Ilmusid varem kirjutatud modernistlikud tekstid. Modernistlikumaks muutus mõne kassetipõlvkonna autori looming ja luulesse astusid uued noored. Tekstid muutusid kas kirjandusrikkamaks või risti vastupidi, kujundeid oli vähem, kui seni. ,,Ebaluuleline luule" tähendas seniste suurte taotlust asemel sihilikku väiksust, proosalisust, iroonilisust. Paralleelselt levis vabavärss ja riimiline laul. 7. Alliksaare loomingu iseloomustus Jätkas Underi, Talviku ja Alveri traditsiooni. Kirjutas väljapeetud keeles ja reeglipärases vormis ülevaid luuletusi. Neis on kauneid väljendeid ja vaimuideaale, ajatuid igatsusi ja
kirikule ning süvenes inimhinge sügavikesse. Kutselise teatri sünd. 19.sajandi teater pakkus rohkearvulisele vaatajaskonnale meelelahutusi ning jagas õpetusi, tehes seda asjaarmastajatele jõukohasel viisil. Unistused said teoks uue sajandi hakul. Pärast ,,Vanemuise" seltsimaja hävimist tulekahjus ehitati (enamjaolt üldrahvaliku korjanudsega kogutud raha eest) Tartusse uus rohke teatrihoone, teatri juhiks palgati Saksamaal lavastamisoskusi omandanud Karl Menning ning lavale astusid esimesed elukutselised näitjelad. ,,Vanemuine " kui kutseline teater alustas 1906 aasta augustis, avateoseks oli valitud August Kitzbergi draama ,,Tuulte pöörises". Vaid mõni nädal hiljem alustas Tallinnas esimest hooaega kutselise teatrina ,,Estonia". FAKTE JA VÄITEID 1) 1881.a. elas Eestis umbes 880000 inimest, neist 90% oli talurahvas. 2) 1884.a.õnnistati Otepää kirikus EÜSi sinimustvalge lipp. 3) 1888.a
riigipööretest, mis nüüd esile kerkisid. Loomulikult oli riike, kes seda südames ja soovides olid lootnud, kuid ei olnud seni julgenud kuulutada. Seega nagu järjekindel avalikustamine oli viinud demokratiseerumiseni, nii viis ka järjekindel demokratiseerumine rahvuste enesemääramiseni. Rahvuste enesemääramist üritasid kommunismi- ja vanameelsed peatada 19. augustil 1991. aastal pealetungiga. Augustiputs ebaõnnestus, sest Venemaa demokraatlikud jõud astusid selle vastu välja. Augustiputs oli viimane samm selles ahelreaktsioonis see andis viimase tõuke NSV Liidu täielikule lagunemisele. 26. detsembril 1991. aastal, mil Gorbatsov pani oma olematu ametikoha maha. Jeltsin võttis Gorbatsovi ametikoha üle ning kuulutas Venemaa NSV Liidu õigusjärglaseks. NSV Liit oli oma pikaajalise valitsemise jõust raugenud ning riiki tabasid kriisid, mis viisidki reformideni
Kuna eesti on suhteliselt väike riik siis nende erinevate jõududega võitlemine kurnas maad nii majanduslikult kui moraalselt. Võrreldes rüütlivägedega, kellele tuli pidevalt abiväge juurde, ammendus Eestis inimjõud pikapeale. Prooviti kutsuda ka venelasi appi, kuid nende peale ei saanud kindel olla. Siiski suudeti Rootslased panna loobuma mõttest Eesti vallutada ning 1223 aastal vabastati ka mandriosa, kuid seda ainult aastaks. Sellegipoolest oli eestlased väga vaprad, et astusid vaenlasele vastu mitte ei loobunud oma vabadusest lihtsalt. Eestlaste puudujääk oli kindlasti ka ühistegevuse puudumine mille tulemusena alistati kõik maakonnad ühekaupa. Isiklikult arvan, et koos oleks Eestimaa selles sõjas palju tugevamat vastupanu osutanud. Eestil jäi ühiskondliku organiseerituse kohapealt õige vähe puudu. Juba käisid küll maakondade vanemad Raikkülas nõu pidamas, kuid ühe valitsejani oli sealt veel pikk maa. On teada, et maakondade
lnerindel Ypries lahingus keemiarelva. Pikaajaline sda ei olnud Saksamaa huvides ning 1915 otsustati lbi tungida idarindest, et sundida Venemaad alistuma. KUULSAD LAHIONGUD 1915-1916: 1) Verduni lahing, kus langes ligi miljon inimest. 2)Somme'i lahingus kasutati esimest korda tanke. 3) Jti merelahing. 1917 muutus olukord Saksamaale soodsaks, sest Venemaal toimus : 1)veebruarirevolutsioon ning keiser loobus vimust 2)samal aastal oktoobrirevolutsioon ning vimule tulid kommunistid, kes astusid sjast vlja. Seega koondus Saksamaa thelepanu lnerindele, kuhu 1917a saabusid ka ameeriklased. Kuid Saksamaal algas 1918a revolutsioon ning USAle ja Prantsusmaale edastati palve slmida vaherahu. Esimene Maailmasda lppes 1918a 11.novembril slmitud Compiegne vaherahuga. Keskriigid kaotasid. Tulemusena langunesid impeeriumid ja tulemusena tekkisid demokraatlikud riigid: 1.Venemaast eraldusid Soome, Eesti, Lti, Leedu ja Poola. 2.Austria -Ungari -> Austria, Ungari ja Tehhoslovakkia. 3.Iirimaa. 4
Paide 2010 Paide Gümnaasium, Merit Vislapu, 11R Menumuusikal ,,Evita" toimus 2. novembril 2010. aastal Tartus Vanemuise teatri suures majas. ,,Evita" on muusikal kahes vaatuses. Muusikal algas kell 19.00 ja kestis ühe 20. minutilise vaheajaga kokku kuni kella 21.00. María Eva Duarte de Perón'i ehk Evita't kehastas lauljanna Maarja-Liis Ilus, Ché Guevara't kehastas Vaiko Eplik ning Juan Perón'i Jassi Zahharov. Teistes osades astusid ülesse Aivar Tommingas, Anna Põldvee, Rasmus Kull, Lauri Liiv jt. Lavastuses on kaastegevad teatri ooperikoor, sümfooniaorkester ja bänd ning balletirühm. ,,Evita" helilooja on Andrew Lloyd Webber ja libretist Tim Rice. Lavastajaks on Georg Malvius Rootsist, muusikajuht ja dirigent on Tarmo Leinatamm Eestist, kunstnik Ellen Cairns Sotimaalt, valguskunstnik Palle Palme Rootsist ning koreograaf Igor Barberic Horvaatiast. ,,Evita" anti kõigepealt 1976. aastal välja muusikaalbumina
Laupäeval, 11. septembril, aastal 2009 toimus Paide spordihallis seoses Pärdi 75. sünnipäeva puhul peetud pidunädalatega "Arvo Pärdi sünnipäevakontsert". Kontsert sai alguse kell 12, sest täpselt sel ajal 75 aastat tagasi sündis Arvo Pärt. Kogu üritus kestis umbes ühe tunni ja 15 minutit. Kontserdil astusid üles Tütarlastekoor Ellerhein, ETV tütarlastekoor, Rakvere, Tapa ja Järvamaa lastekoorid ning Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, kes mängis Paides esimest korda. Dirigentideks olid Paides samuti esimest korda dirigeerinud Neeme Järvi ning Aarne Saluveer. Arvo Pärt on sündinud 11. septembril 1935 Paides. Ta alustas oma muusikaõpinguid 7- aastaselt Rakvere Muusikakoolis ning juba 14-15 aastaselt suutis ta iseseisvalt heliteoseid komponeerida
nende kogemused piirduvad surma ja tapmisega. Samuti esinevad raamatus detailsed kirjeldused inimeste kõhklematust tapmisest tekitas kõhedust, inimesi tapeti julmalt, kõhklemata kellegi mahalaskmisel, mida oli kohati ebameeldiv lugeda, kuid kokkuvõttes oli üpriski huvitav lugemiselamus. "Meie teadmised elust piirduvad surmaga." 2. Mis selles teoses pani sind kaasa mõtlema? Miks? Vastus: Teoses pani mind kaasa mõtlema see olukord, milles need sõdurid olid. Nad küll astusid oma kodumaa kaitseks välja, kuid mis hinnaga? Nad pidid läbi elama suuri jubedusi ning surema. Samuti oli siin raamatus kui sõjaolukorras väga palju psüühilist pinget, rindejubedusi taluda ei olnud sõduritel kerge. Näiteks kui keegi suri, siis lihtsalt öeldi, et ,,viskas vedru välja". Mehed tegid niimoodi nalja, sest muidu nad ei peaks enam lihtsalt vastu, naljatledes oli jubedustega lihtsam toime tulla. Samuti pani kaasa mõtlema see, kui vähe
kartis Rootsi rünnakut. 5. Asehalduskord E/m kuulub. Lääne, Harju-, Järva- ja Virumaa + Paldiski L/m kuulub. Pärnu-, Tartu- ja Saaremaa + Viljandi- ja Võrumaa Narva linn kuulus Peterburile Setumaa Pihkvale Kõik maakonnakeskused said linnaõiguse. Ajutiselt nõrgendas tsaarivalitsus erikorda 18.saj. lõpus. Kuramaal kujunes Balti erikord siis kui ala oli 1795. aastal ühendatud Venemaaga. Vene avalikkus taotles 1860.a-il Balti erikorra kaotamist. Erikorra vastu astusid välja ka eesti ja läti rahvusliku liikumise tegelased. Balti erikord nõrgenes 1877. aastal ,kui Balti kubermangudes kehtestati Venemaa 1870. aastal linnaseadus. Oluliselt piirasid aadli privileege 1888. aastal politseireform ning 1889. aastal kohtu ja talurahvaasutuste reform. Balti erikorra põhialus aadlikorporatsioonide omavalitsus püsis Veebruari revulutsioonini ja taastati ajutiselt 1918, Saksa okupatsiooni ajal.
Rapsood ei laulnud, vaid deklameeris luuleteoseid. Atika ajajärk Atika ajajärku iseloomustab: a) Vaimses liikumises tähtsal kohal kirjandus b) Kirjanduse keskpunkti tõusis konflikt, sündmuste jutustamine asendus nende esitamisega, kuulaja vaatajaga c) Optimistlik vaade kultuurile, usk inimese ja inimmõistuse jõusse d) Ühiskond jõudis suurima majandusliku, poliitilise ja kultuurilise õitsenguni e) Alguse sai nüüdisaegne teater. Esimest korda astusid rahva ette näitlejad. Etenduste jaoks rajati amfiteatrid. Teatri sünd Kreekas ja näitekirjanduse kujunemine iseseisvaks kirjandusliigiks on seotud viljakusjumal Dionysose kultusega, tema auks korraldatud riitustega, mille rongkäigud sisaldasid juba näideni elemente. Rongkäikudes osalesid alati Dionysose mütoloogilisi kaaslasi saatüre kehastavad mehed, kes käitusid ülemeelikult ja laulsid jumalale ülistuslaule hk ditürambe. Neist lauludest on nime saanud tragöödia.
Prantsuse revolutsioon ja Euroopa Jaanika Saska Põltsamaa Ühisgümnaasium 10a Revolutsiooni vastukajad Saksa haritlased olid Bastille' vallutamise teatest vaimustatud Rahvuskogu tegevuses nähti valgustusideede elluviimist poliitikas Poolehoidu avaldati revolutsioonile maades, mis olid võõravõimu all Venemaa suhtus algul rahulikult kuna nägi selles üksnes ,,näljase rahvahulga'' väljaastumist Pärast kuningas Louis XVI hukkamist ja jakobiinide terrorireziimi kehtestamist hakkas esialgne vaimustus vaibuma Prantsusmaa sündmustes hakati tajuma otsest ohtu feodaalkorrale Euroopas Saksa valitsejates tekitas õudust loosung - vabadus, võrdsus, vendlus Euroopa valitsejaperekondade veresidemed aitasid kaasa Prantsusmaa vastase ühisrinde tekkimisele Kuningas Louis XVI Revolutsioonisõdade algus Euroopa riigid otsustasid sündmustesse sõjaliselt sekkuda Eesmärgiks oli revolutsiooni hävitami...
Ajajooksul kasvas vajadus haritud inimeste järele.Kirik vajas õpetlasi, kes suudaksid teda kaitsta ketserlike vaadete eest.See sundis linnakoole täiustama ja järk järgult kujunesid neist ülikoolid. Esimene ülikool oli Bologna mis rajati aastal 1119. Tuntuimad ülikooli olid Pariisi ülikool, Oxford ja Cambridge. Ülikooli juhtis rektor.Ülikoolides oli neli teaduskonda: kuntstide teaduskond, õigusteaduskond, arstiteaduskond ja usuteaduskond.Ülikooli astusid tavaliselt 14-15 a poisid.Õppetöö käis ladina keeles. Keskaegset filosoofiat imetati skolastikaks.Selle põhieesmärk oli Jumala tundmaõppimine. Nad uurisid piiblit ja vanakreeka teoseid.Eriti kõrgelt hinnati kreeka filosoofi Aristotelest. Kreeka õpetlaste vaated ja piibli tõeks pidamised ei langenud aga alati sugugi kokku. Kuulsaim skolastik oli Aquino Thomas, kes kuulutati pärast surma pühakuks. Lisaks skolastikale tegeleti keskajal astroloogiaga
eluruumid pidid olema eraldatud teiste kloostrielanike ja tööliste ruumidest. Klooster ja kirik oli jaotatud kaheks, millest üks pool oli mõeldud nunnadele ja teine pool ilmlikele, kes soovisid kloostrikirikus jumalateenistusel käia. Aastal 1407 saabusid kaks Vadstena kloostri venda Rootsist uue pühapaiga rajajaid nõustama. Kloostrikompleksi rajamise alguseni kulus siiski veel kümmekond aastat, sest alles 1417 saadi esimene paemurruluba. Mõned kloostri rajamise idee algatanud kaupmehed astusid uue kloostri vendadeks. Ehitustöid juhatas Hinrich Swalbart. Kloostri keskne ehitus - kirik - pühitseti sisse 1436. aastal. Ehitustegevus jätkus nii õdede- kui ka vendadekloostri alal kuni 16. sajandi alguskümnendini. Ehituse kulgu mõjutas tõenäoliselt ka vahendite nappus, naiskloostri läänetiiba ei jõutud tõenäoliselt esialgse plaani järgi valmis ehitada. Ehituskrundi kinkis kloostrile Liivi Ordu.
Suurt poolehoidu revolutsioonile avaldasid võõrvõimu all olevad riigid Revolutsiooni vastukajad Euroopas "Prantsuse kuninga küsimus on kõigi kuningate küsimus"- Prantsusmaa sündmustes hakati tajuma otsest ohtu feodaalkorrale Euroopas Revolutsioonisõdade algus Euroopa riigid tahtsid lämmatada revolutsiooni ja taastada monarhia, selleks sekkusid nad sõjaliselt Prantsusmaa sündmustesse Austia-PreisimaaPrantsusmaa Tuhanded prantsuse vabatahtlikud astusid sõjaväkke, et oma isamaad kaitsta Revolutsioonisõdade algus Prantslased alustasid vastupealetungi. Tungiti Madalmaadesse, Itaaliasse ja Saksamaale. Vallutatud alad liideti Prantsusmaaga. Prantsusmaa kuulutas välja dekreedi nende rahvaste abistamise kohta, kes soovivad kukutada hirmuvalitsejaid "Rahu hurtsikutele, sõda paleedele!" Vallutussõdade algus I Prantsusmaa-vastane koalitsioonisõda: PrantsusmaaAustria, Preisimaa, Inglismaa, Holland, Hispaania
tahest-tahtmata kõva kõrvapurustava vilega. Kuid ega Flowersi esinemine täielikult halb ka olnud. Välja paistis laul ,,May tonight be extra special", mis oli õnneks juba algusest peale inglise keeles kirjutatud. Ürituse peaesinejaks oli J.M.K.E. Nad olid seda kohta väärt. Arvatavasti ei vaja bänd pikka tutvustamist, kuid lühidalt võib öelda, et J.M.K.E. on Eesti kuulsaim punkbänd. Olles viimased esinejad, astusid Villu Tamme ja sõbrad lavale kuskil (kohamäärus) kell 4 hommikul, kuid see ei takistand neid kogu energiaga esinemast ega publikut kogu energiaga tantsimisest. Nagu tavaks alustas J.M.K.E. oma set-i lauluga ,,Valge liblika suvi", mis oli ka nende esimese albumi esimene laul. Tuttav viis oli küllalt, et publikut lava ette tõmmata. Laule tuli nii vanu kui uusi ning nende vahel suhtles Villu publikuga päris aktiivselt. Sellega seoses on J.M.K.E
Sotsialismileer Moskva kontrolli all olevad riigid. Sotsialistlik sõprusühendus Riigid, kes jäid NSVLle kuulekaks Sotsialistliku orientatsiooniga riik Riigid mis ei kuulunud sõprusühendusse, aga mida NSVL toetas rahaliselt ja majanduslikult. Sulaaeg Hrustsovi valitsusaeg. Stagnatsioon Ühiskonna kõikides valdkondades valitsenud seisak. Dissidentlus Teisitimõtlemine, mille eestvedajad olid eelkõige haritlased, kes astusid välja ühiskonnaelu järkjärgulise karmistamise vastu. Käsumajandus Majandus, mida juhitakse jäigalt ja bürokraatlikult riigiasutustest. Metsavendlus Aktiivne relvavõitlus vastupanuks uuele võimule. 2. Kuidas tekkis sotsialismileer? NSVL kehtestas peale sõda Punaarmee kontrolli all olevates Euroopa riikides järkjärgult oma ülemvõimu. Moskva ning sõjaväe kaasabil aidat kommunistlikud parteid võimule esmalt Ida-Euroopa riikides
Prantsuse revolutsioon ja Euroopa Jaanika Saska Põltsamaa Ühisgümnaasium 10a Revolutsiooni vastukajad Saksa haritlased olid Bastille' vallutamise teatest vaimustatud Rahvuskogu tegevuses nähti valgustusideede elluviimist poliitikas Poolehoidu avaldati revolutsioonile maades, mis olid võõravõimu all Venemaa suhtus algul rahulikult kuna nägi selles üksnes ,,näljase rahvahulga'' väljaastumist Pärast kuningas Louis XVI hukkamist ja jakobiinide terrorireziimi kehtestamist hakkas esialgne vaimustus vaibuma Prantsusmaa sündmustes hakati tajuma otsest ohtu feodaalkorrale Euroopas Saksa valitsejates tekitas õudust loosung - vabadus, võrdsus, vendlus Euroopa valitsejaperekondade veresidemed aitasid kaasa Prantsusmaa vastase ühisrinde tekkimisele Kuningas Louis XVI Revolutsioonisõdade algus Euroopa riigid otsustasid sündmustesse sõjaliselt sekkuda Eesmärgiks oli revolutsiooni hävitami...
Eestimaalaste valikud II maailmasõja eel ja ajal 20. sajandil mõjutas Eestit kõige enam Teine Maailmasõda (1939-1945), mille tagajärjel kaotasime oma iseseisvuse pooleks sajandiks ning pidime vastu võtma ja langetama raskeid otsuseid. Maailma ajaloo suurim sõda ei jätnud Eestis puudutamata mitte kedagi ning kuigi sõjast on möödunud üle seitsekümne aasta, on selle mõju tunda tänapäevalgi. Eesti asukohta loetakse strateegiliselt heaks piirkonnaks, mida mitmedki riigid on ajaloo vältel tahtnud enda kontrolli alla haarata. Suurimateks ohuallikateks II ms eel peeti Venemaad, kelle sooviks oli raiuda aken Euroopasse ning Saksamaad, kes nõudis endale järjest suuremat eluruumi. Seetõttu otsustas EV sõlmida mõlema suurriigiga rahu kindlustavad lepingud. Eesti ja N. Liit sõlmisid esimese mittekallaletungilepingu juba 1932. aastal. Eesti-Saksa mittekallaletungileping ratifitseeriti 22. juunil 1939. II ms alguses otsustas Eesti ...
Nende puuduste kõrvaldamine oli mõeldav vaid metoodilise ja pideva tööga. Temas oli tohutu töövõime ja tahe Kui 1924. aasta 31. detsembril Draamateater Tallinnas oma tegevuse lõpetas ja põhitrupp Vanemuisega ühines, tähistas see Liina Reimanile ühe eluringi täissaamist Draamateatri ja Vanemuise ühendamine ei andnud soovitud ja oodatud tulemusi. Aeg astus oma sammu ning muutusi oli toimumas teatriprotsessis üldse. Teisenes repertuaar, kangelased astusid alla koturnidelt, ülevad elamused ja kired said maisemateks. Nii kaduski klassika mitmeks aastaks repertuaarist üldse. 1933. aasta kevadel ei sõlminud Vanemuine Reimaniga enam lepingut. Liina Reiman asus 1933. aastal tööle Soomes, omandades täiuslikult soome keele, kuna selleta polnud tema enda arvates näitlejatöö mõeldav. Aastatel 19331938 esines ta Tampere, Pori, Kotka, Kajaani, Oulu ja Helsingi teatrites, lõigates rohkesti loorbereid ja
vastaseid füüsiliselt, aga tal oli tegelt kirikukooli algharidus) 1926-1928 aastaks taastati vene sõjaeelne majandustase, juurdekasvunäitajad olid muljetavaldavad, nepipoliitika tõi edu o AGA! kogu edu kirjutati Stalini ja bolševike nimele. o Irooniline sest majandus kasvatati üles kapitalistlike meetoditega, aga riik oli kommunistlik. Hakati üles ehitama sotsialistlikku majandust – plaanimajandust USA Astusid I ms-a 1917, täielikult pidid tulema 1919 aga sõda sai enne läbi. Ainus riik, kes sõja majanduslikult võitis. Positsioon maailmas tõusis märgatavalt Euroopa jäi USAle võlgu, ka VAID INTRESSIDENA pidid aastas maksma 20 miljonit. USA president W.WILLSON sõnastas ka omad põhimõtted, mida loodeti Versaille rahulepingu sõlmimisel läbi suruda. Ta oli ESIMENE usa pres. kes külastas Euroopat
Sotsialismileer Moskva kontrolli all olevad riigid. Sotsialistlik sõprusühendus Riigid, kes jäid NSVLle kuulekaks Sotsialistliku orientatsiooniga riik Riigid mis ei kuulunud sõprusühendusse, aga mida NSVL toetas rahaliselt ja majanduslikult. Sulaaeg Hrustsovi valitsusaeg. Stagnatsioon Ühiskonna kõikides valdkondades valitsenud seisak. Dissidentlus Teisitimõtlemine, mille eestvedajad olid eelkõige haritlased, kes astusid välja ühiskonnaelu järkjärgulise karmistamise vastu. Käsumajandus Majandus, mida juhitakse jäigalt ja bürokraatlikult riigiasutustest. Metsavendlus Aktiivne relvavõitlus vastupanuks uuele võimule. 2. Kuidas tekkis sotsialismileer? NSVL kehtestas peale sõda Punaarmee kontrolli all olevates Euroopa riikides järkjärgult oma ülemvõimu. Moskva ning sõjaväe kaasabil aidati kommunistlikud parteid võimule esmalt Ida-Euroopa riikides
Kirik Kõrg- ja hiliskeskajal: 1054 skisma ehk suur kirikulõhe Lääne kirik ehk katoliiklus Ida kirik ehk õigeusk Püha vaim lähtub Isast ja Pojast Pühavaim lähtub Isast Tsõlubaat-abiellumiskeeld Alamvaimulikel abielu lubatud Ristimärk 5 sõrmega Ristimärk 3 sõrmega Ladina keel Kohalikud keeled Ikoonid pole usulised - Paavst Ikoonide kultus - patriarh 529, Monte Cassinno klooster( 1 Klooste ), Püha Benedictus Inimesed astusid Kloostrisse : Et pühendada elu jumalale Tagada seisuskohane elu Sunniviisiliselt Lapsi 11.-12. Sajandil munkluse kriis Kloostrite rikastumine kloostrireegite rikkumine, loobuti tsõlibaadist.!!!!!! uute murgaordude tekkimine. Reliikviad Pühakutega seotud esemed ! Indulgents- Patulunastuskiri ! Ristisõjad: 8 ristisõda 1096-1270 Vabastada Püha maa moslemite käest!!!!!!!! NNNBBB! Eesmärki täitis vaid 1.ristisõda(ainuke edukas) ->Bütsantsi riigi allakäik
Samas tekkisid Hurda probleemid ka sakslastest ametikaaslastega, Hurt läks selle peale Peterburi Jaani kiriku eesti koguduse õpetajaks, 1880.Süvenesid pinged Jannseni ja Jakobsoni vahel, Jakob. süüdistas Jannsenit vana-meelsuses, esitatud süüdistused müüdavuses ja muud pinged aitasid kaasa Jannseni halvatusele 1880 aasta lõpus.Jakobson asus oma pooldajatega üle võtma Hurda poolt juhitud seltse, 1881 valiti Jakobson Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks, seepeale astusid sealt välja Hurda pooldajad, enamuses haritumad liikmed.1882 haigestus Jakobson kopsupõletikku ja suri.Edaspidi tülitsesid omavahel nt. Aleksandrikooli peakomitees Köleri ja Hurda pooldajad. Tülid lõppesid Köleri poolehoidjate võiduga, uueks peakomitee presi- dendiks valiti Köler.Eesti ühiskond venestusajal-Laulu- ja mänguseltside kavva ilmusid sisutud näidendid ja kerged komöödiad.Eesti kirjameeste seltsi tegevus jäi soiku ja hiljem lõpetatti.Ado Grenzstein-Venestuse toetaja
Paul ( peategelane, jutustaja ) - Kogenud sõdur, kes oli juba mitmeid kordi rindel käin ja mitu aastat kroonus veetnud. Oli väga mõtlik inimene. Tjaden Pauli klassivend, kes oli ka kroonus. Katczinsky - Pauli klassivend, kes oli ka kroonus. Sai surma mürsukillu tabamusest kuklasse. Ühel hetkel tundis Paul nagu oleks Kat tema vend. Kemmerich - Pauli klassivend, kes oli ka kroonus. Suri loo varajases staadiumis ära. Oli esimene surija seitsmest vabatahtlikust klassivennast, kes astusid kroonusse. Pärandas oma säärikud Müllerile Haie Westhus Pauli klassivend, kes oli samuti liitunud kroonuga. Sai lahingus surmavalt haavata. Müller Pauli klassivend, kes liitus samuti kroonuga. Sai Kemmerichilt päranduseks saapad, milled ta pärast enda surma pärandas Tjadenile. Hukkus valgustusraketi kõhtu tabamise tagajärel. Albert Kropp Pauli klassivend, kes liitus samuti kroonuga. Himmelstoss Oli üheksanda jao ülemus ja allohvitser. Nõudis üldist korda ja pidevat
tahest-tahtmata kõva kõrvapurustava vilega. Kuid ega Flowersi esinemine täielikult halb ka olnud. Välja paistis laul ,,May tonight be extra special", mis oli õnneks juba algusest peale inglise keeles kirjutatud. Ürituse peaesinejaks oli J.M.K.E. Nad olid seda kohta väärt. Arvatavasti ei vaja bänd pikka tutvustamist, kuid lühidalt võib öelda, et J.M.K.E. on Eesti kuulsaim punkbänd. Olles viimased esinejad, astusid Villu Tamme ja sõbrad lavale kuskil (kohamäärus) kell 4 hommikul, kuid see ei takistand neid kogu energiaga esinemast ega publikut kogu energiaga tantsimisest. Nagu tavaks alustas J.M.K.E. oma set-i lauluga ,,Valge liblika suvi", mis oli ka nende esimese albumi esimene laul. Tuttav viis oli küllalt, et publikut lava ette tõmmata. Laule tuli nii vanu kui uusi ning nende vahel suhtles Villu publikuga päris aktiivselt. Sellega seoses on J.M.K.E
Uueks liikumiseks oli usupuhastus. Saksamaalt tungisid tema mõjud ka Vana-Liivimaale, kujundades siin uusi koldeid suuremates linnades Tartu ja Tallinn. Suurematest linnadest levis liikumine väiksematesse ja viimaks nõrgemal kujul ümbritsevale maale. Tallinnas olid esimesteks saksakeelseteks jutlustajateks Johan Lange Niguliste kirikus ja Zacharias Hasse Oleviste kirikus. Usupuhastus suurendas vastuolu, sest evangeeliumiusu jutlustajad astusid katoliku kiriku vaimlukkude ja eriti munkade vastu. Teine usupuhastuse liikumise keskkoht eesti alal oli Tartu. Tartu piiskop Johannes IV Blankenfeld püüdis seda liikumist valju käega piiskopkonnast eemale hoida. 1524 tuli Tartusse Hermann Marsow, kes oli esimene Lutheri otsene õpilane Liivimaal. Tema jutlused meeldisid paljudele Tartu elanikele ja kodanikkude survel pani magistraat ta jutlustajaks Maarja kirikusse, kuid kaua see ei kestnud. Sügisel jõudis Tartusse karusnaha-parksepp
Rapsood ei laulnud, vaid deklameeris luuleteoseid. Atika ajajärk Atika ajajärku iseloomustab: a) Vaimses liikumises tähtsal kohal kirjandus b) Kirjanduse keskpunkti tõusis konflikt, sündmuste jutustamine asendus nende esitamisega, kuulaja vaatajaga c) Optimistlik vaade kultuurile, usk inimese ja inimmõistuse jõusse d) Ühiskond jõudis suurima majandusliku, poliitilise ja kultuurilise õitsenguni e) Alguse sai nüüdisaegne teater. Esimest korda astusid rahva ette näitlejad. Etenduste jaoks rajati amfiteatrid. Teatri sünd Kreekas ja näitekirjanduse kujunemine iseseisvaks kirjandusliigiks on seotud viljakusjumal Dionysose kultusega, tema auks korraldatud riitustega, mille rongkäigud sisaldasid juba näideni elemente. Rongkäikudes osalesid alati Dionysose mütoloogilisi kaaslasi saatüre kehastavad mehed, kes käitusid ülemeelikult ja laulsid jumalale ülistuslaule hk ditürambe. Neist lauludest on nime saanud tragöödia.
igavesti kestev pidu. Mõed inimesed usuvad sellesse veel tänapäevalgi. Kokkuvõteks võin öelda, et Jumal ja surm olid inimesed suurimad hirmud. Hirmus elati päevast päeva, ka pidutsedes ja tehes teisi toredaid tegevusi. Mitte keegi ei pääsenud surmast ega usust. Vaimulikud juhtisid peaaegu kogu maailma, peeti maha ka ristisõdasid ja kuningatest kõrgemateks said vaimulikud preestrid. Inimesi õpetati juba noorest saadik kartma jumalat, kuid mitmed inimesed astusid üle nendest piiridest ja alles surivoodil said aru, et olid teinud valesti ning palusid halastust preestrilt. Katk hävitas keskajal mitmeid peresid, kodusid ja sundis inimesi põgenema. See oli probleem, mis oli ülemaailmne. Oli neid inimesi, kes pääsesid katkust või surmanuhtlusest või piinakaristustest aga surmast neid ei päästnud keegi. Inimene võis olla talupoeg või aadlik, ta kartis surma ja jumalat endiselt ja elas selle hirmuga kuni elupäevade lõpuni. Nagu ütleb maal
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
