märkimata jätta, et kui tahame jõuda tõeni ja enesearenguni, peame leidma selle õige arvamuse ja eesmärgi enese seest. Kui ei arene mina või ülejäänud rahvas, ei arene ka maailmavaim. "Puhas" mõistus peab tähendama teadmist, mis ei saabu meelte kaudu, vaid on sõltumatu igasugusest meelelisest kogemusest. See on teadmine, mida omame vaimu sünnipärase loomuse ja struktuuri tõttu. seisukohal: See, mida mu mõistus ütleb maailma kohta, see on tõde. . Kui mingi lause aga astub esile tingimatult üldkehtivana, siis peab see olema a priorse päritoluga. See kehtib näiteks lause kohta: Igal muutusel peab olema põhjus Kant aga järeldab: Kui väide on paratamatu ja üldkehtiv, siis ta ei saa tulla Kogemusest! "Puhas" mõistus peab tähendama teadmist, mis ei saabu meelte kaudu, vaid on sõltumatu igasugusest meelelisest kogemusest. See on teadmine, mida omame vaimu sünnipärase loomuse ja struktuuri tõttu. See teadmine on ratsionalistide sünnipärased ideed.
Tänapäeval on ta pulmas sageli ka isamees, kes aitab paari kroonida. Kreeka pulmakroon on kas valge või kuldne. "Magusa elu" kindlustamiseks võib Kreeka pruut kanda pulmapäeval kinda sees suhkrutükki. Venemaa: Vene pulmakülalised ei tee kingitusi, vaid võtavad neid ise vastu! Pruut kingib sõpradele ja sugulastele maiustusi ning pulmakülalised annavad pruutpaarile pärast pulmi raha. Vene õigeusu tseremoonia ajal pruutpaar kroonitakse ning nad võistlevad, kes astub esimesena valgele vaibale. See, kes astub esimesena, saab püksid oma jalga. Pilte
· "Vastu hommikut" (novellikogu), 1926 · "Aja grimassid" (följetonid), 1926 · "Ristisõitjad" (novellikogu), 1927 · "Toomas Nipernaadi" (romaan novellides), 1928 · "Isade maa" (romaan), 1935 · "Karge meri" (romaan), 1938 · "Ekke Moor" (romaan), 1941 · "Leegitsev süda" (romaan), 1945 · "Üle rahutu vee" (romaan), 1951 · "Kas mäletad, mu arm?" (ühendab mitut proosazanri), 19511959 Gailiti haridustee 1899 astub Gailit Valga läti kihelkonnakooli, seejärel Valga linnakooli, kuid ei lõpeta seda. 1905-1907 käib ta Tartu linnakoolis, kuid ei lõpeta ka seda, vaid astub eelviimasest klassist välja, et iseõppimise teel nagu paljud tol ajal end harida ja gümnaasiumieksam ära teha. Gailit võttis Treffneri Gümnaasiumi õpetaja Nevzorovi juures eratunde ladina keeles, üliõpilase Czapkovski juures kirjanduses ja teistes ainetes. Ebastabiilsete olude tõttu jäi Gailitil küpsuseksam sooritamata
Talveunest kevadesse uue energiaga Marie Underi ja Henrik Visnapuu loodusteemalise luule võrdlus Aasta rõõmsam pool algab esimeste märtsikellukeste ning sooja päikesega. Pungad, mis okstel tärkavad, kiirgavad uuest elujõust, mida tajub iga elusolend, kes korrakski värskesse kevadesse astub. Nii Visnapuu kui ka Under on avaldanud luulet, mis on inspireeritud kevadest. Nende loomingus on looduse tärkamine tihedalt põimitud inimeste taasärkamisega, kuigi mõlemal värsimeistril on teemale erinev lähenemine. Marie Under armastas Eestimaal teda ümbritsevat loodust, kuna see oli omapärane ja kaunis. Kõige rohkem jäi talle südamesse kevad, mis peegeldab looduse puhtust, sära ja tärkamisrõõmu. ,,/ On surnuks pistnud talve kevadine virgus, / sest veretavad pajustikus piigid
kirjutas Agatha Christie 1918.a. "Saladuslik juhtum Stylesis" See teos ilmus 1920. aastal Armastusromaan ja tegelaskujud Varjunime all Mary Westmacott kirjutas ta kuus armastusromaani, kuid need ei pälvinud erilist tähelepanu Lõi rea meeldejäävaid tegelaskujusid: belglane detektiiv Hercule Poirot ja vanapiiga miss Marple `'Mõrvad Mesopotaamias'' 1939.avaldatud kriminaalromaan, milles astub üles belglasest detektiiv Hercule Poirot Raamatu sündmustik ja olustik on inspireeritud kirjaniku reistist Lähis-Itta tänapäeva Iraagi aladele, kus ta koos abikaasaga Mallowaniga osales arheoloogilistel ekspeditsioonidel Sündmustik antakse edasi 32-aastase Amy silmade läbi
Boriss Jeltsin Greetel Kala ja Maritta Mägi Boriss Jeltsin ● Boriss Nikolajevitš ● 01.02.1931 (Butka) - 23.04.2007 (Moskva) ● Vanaisa küüditatud ● Isa riigivastase propaganda eest vangilaagris 3 a ● Õppis ehitusinseneriks ● 32 aastaselt elamuehituskombinaadi direktor ● 2 tütart ● alkohoolik Partei karjäär ● 1961 astub NLKPsse ● 1976 NLKP Sverdlovski Oblastikommitee esimene sekretär ● 1977 Sverdlovski oblasti parteijuht ● 1985 NLKP keskkomitee ehitussekretär ● 1985 NLKP Moskva parteijuht ● 1987 võetakse ametitest maha Gorbatšovi kritiseerimise eest ● Nõukogude Liidu rahvasaadik ● NSVL Ülemnõukogu liige Jeltsin riigijuhina ● 1990 Vene NFSV Ülemnõukogu esimeheks 535 häälega ● 1990 Vene NFSV suveräänsusdeklaratsioon ● 1990 Konstitutsioonikomisjon
Ukraina pulmakombed Perekonna õpetus Erika Langinen 12. klass Ukraina pulmakombed Erinevad sõltuvalt piirkonnast. Pulmad kestavad nädal aega. Pidutsetakse terve külaga (mitu sada inimest) Kosjaskäik Üks tähtsaim pulmakombeid Noormees astub oma sugulastega neiu majja, et teha abielu ettepaneku. Otsustajateks on tütarlapse vanemad. Pulmakleit Pulmakleidi peab muretsema peigmehe pere. (ostetakse, õmmeldakse) Loori all neiu juuksed peavad olema patsis ning kaunistatud värviliste pealtega. Päev enne pulmi Neiu kannab traditsioonilisi riideid Astudes igasse külla majja kutsub kõiki pulmale. Pulmad Traditsiooniks on kihlumine Kirikus ning selle ümber kogunevad kõik külalised. Püha isa kuulutab neid naiseks ja meheks.
On loodud E.T.A Hoffmanni ja Alexandre Dumas muinasjutu järgi. Lavastusmeeskond Koreograaf: Ben Stevenson Muusikaline juht ja dirigent: Jüri Alperten Dirigent: Risto Joost Kunstnik: Tom Boyd Lavastaja: Timoti O´Keefe. Video http://www.youtube.com/watch?v=cyVj5iV0lo&feature=player_embedded Sisukokkuvõte On jõulud, lapsed saavad kingitusi. Ühte kingitust Pähklipurejat ei taha eriti keegi. Üks tüdrukutest astub Pähklipureja kaitseks välja. Tüdruk kandub üle unenäomaailma, seal toimub võitlus, kui hiired tahavad maiustusi ära süüa ja pähklipureja asub võitlusse hiirte vastu ning selgub, et ta oli hoopis nõiutud prints. Siis tüdruk ärkab üles ja igatseb oma pähklipurejaprintsi järele, kuni tulevadki uued külalised ja nende poeg on täpselt samasugune nagu pähklipurejaprints. Pildid Click to edit Master text styles Second level
Kristin seisab pliidi juures ja praeb midagi pannil; tal on hele puuvillane kleit seljas ja köögipõll ees; siseneb livrees Jean, hoides käes paari kõrgeid kannustega ratsasaapaid, mille ta nähtavas kohas põrandale maha paneb. Arutavad, et miks Preili Julie koju jäi, kui tema isa sugulastele külla sõitis. Kristin on algus Jeani vastu tõre. Jean moosib teda ning varsti tütarlaps uurib, et kas mees teda jaaniõhtu puhul ikka tantsule viib. Preili Julie astub sisse. Käsib Jeanil marss temaga tantsima minna. Jean arvab, et kuk nad tantsima läheksid, jätaksid nad rahvale paarikese mulje. Julie seda ei arva, nii et. Jean ulatab oma käsivarre ja viib preilie välja. PANTOMIIM Mängitakse nii, nagu oleks näitlejanna tõepoolest üksi köögis; ei rutta, nagu kardaks ta, et publik kärsituks muutub. Kristin üksi. Kaugelt nõrk viiulimuusika sottise taktis. Kristin, muusikat kaasa ümisedes,
Leena peatab Jaani lähenemiskatse Leena uurib Jaani sulasetöö motiivide kohta Jaan loobub viimasel hetkel end Leenale avamast Kaarel lükkab pulmi töö nimel edasi Leena palub Jaanil avameelne olla Jaan räägib tõe talu kohta ja avaldab talle armastust Leena tõrjub Jaani eemale Jaani ema Anu annab tollele nõu Leenale laps teha Kaarel jätab töö pärast Leena hooletusse Jaan vallutab Leena Leena jääb rasedaks Jaak astub Leena poolele Anu tuleb Jaani nimel Leenat nõudma Leena ei soostu Jaanile minema KULMINATSIOON - Jaan saadetakse talust minema Jaan vannub kättemaksu Kaarel jääb kõigest hoolimata Leena kõrvale Jaan läheb metsavennaks Jaan tuleb oma õigust nõudma Kogemata aknast sisse lennenud kuul tapab Leena Jaan tapab Kaarli LÕPPSÜNDMUS - Jaak murrab Jaani teatega Leena surmast
Salapärane härra Uus-Maailma tänavatel Eile, esmaspäeval, kell 20:14 helistas meie kontorisse naine ja rääkis mureliku häälega meile oma põnevusloo. Nimelt juba neli päeva järjest käib Uue-Maailma vaiksetel tänavatel trall. Üleni musta riietatud mees alustab oma ringkäiku Koidu tänavalt koputades punasele kolmekorruselise maja uksele viis korda. Peale kopsimist astub ta aga eemale ja teatab: `'Mardipäeval astun ikkagi teie kodudesse ja ärge pidage seda rumalaks naljaks. Oodata on palju nalja ja tantsu. Mu nimi on Must Kloun!'' Musta Klouni teekond jätkub mööda Koidu tänavat kuni Videviku tänavani välja ning sama etendust koputamist ja lause teatamist teeb ta iga kolmekorruselise maja ees. Juhtumit lähemalt uurides saime teada, et salapärast meest on näinud ka teised Uue-
Arvo Pärt (1935-...) · Sündis Paides, üles kasvas Rakveres · 1954 astub Tallinna Muusikakooli, kust aasta pärast võeti sõjaväeteenistusse. · 1957-1963 õppis Tallinna konservatooriumis, Heino Elleri kompositsiooniklassis. · Õpingute kõrvalt töötas helirezissöörina Eesti Raadios. · 1967 sai temast vabakutseline helilooja · 1980 emigreerus Looming · ,,Nekroloog" (1960)- esimene orkestriteos. Esimene dodekafooniline helitöö eesti muusikas · 1962 sai esikoha üleliidulisel noorte heliloojate konkursil lastekoori kantaadiga ,,Meie
Kuidas moodustatakse Eestis valitsus? Toimub riigikogu valimised, peale mida alustavad erakonnad läbirääkimisi valitsuse moodustamiseks. President määrab peaministrikandidaadi, mida ta tutvustab riigikogule, kes seejärel hääletavad poolt või vastu. Millal valitsus tagasi astub? Kui tekib peaministri umbusaldus. Millised on valitsuse ülesanded? Õigusalane tegevus, majandus, sotsiaalne heaolu ja kultuur, välissuhted. Kui palju võib Eestis olla maksimaalselt ministreid? See loetelu pole seadusega määratud. Millest räägitakse, kui räägitakse ministriportfellidest? See tähendab, et koos ametikohaa saab minister ka õiguse ja kohustuse juhtida ministeeriumi tööd. Miks töötab valitsuse juures palju ametnikke? Sest valitsusel on nii
varikujusid kuni Augustuseni ja Marcelluseni. Episood Aenease manalaskäigust on elavamaid ja meeldesööbivamaid. Tagasi maa peale jõudnud, maabub Aeneas viimaks Tiberi jõe suudmes, kus valitseb kuningas Latinus. Oraakli poolt hoiatatud Latinus võtab Aenease lahkelt vastu ja pakub ennustuse kohaselt oma ainsa tütre Lavinia temale abikaasaks. Kuid Turnus, rutulite kuningas, kes oli tahtnud naida Laviniat, astub Latinuse kavatsusele vahele ja haarab relva Aenease vastu. Puhkevad lahingud, kus kummalgi poolel langeb rohkesti nii juhte kui ka sõdureid. Viimaks kohtavad kahevõitluses Aeneas ja Turnus ning Turnus langeb. Nainud Lavinia, saab Aeneas temale Saatuse poolt määratud riigi kuningaks.
· "Meie teadmised elust piirduvad surmaga." See on tõsi, sest suuremale osale sõjas sõdijatele, eriti noortele meestele, pole antud muud elu. Neil paljudel ei ole võimalust luua perekond, ehitada maja, käia tööl. Saada lapsi. Nende kogemused piirduvad surmaga nii tapmise, surma nägemise ja vb ka iseeenda surmaga. Kogu tegevus leiab aset Esimese maailmasõja-aegsel Prantsusmaal. . Tegelased on sakslased. Peategelane Paul astub enne viimase klassi lõppu õpetaja utsitusel samuti sõjaväkke, sõtta, kodumaa kaitseks. Koos temaga lähevad sõtta pooled tema klassivennad. Nad on kogenematud, kuid õnneks õpivad kiiresti. Rünnaku ajal vaevab neid peamiselt hirm, kui kui see oli edukas, ollakse endaga rahul. Neid sõidutatakse edasi tagasi rinde ning tagala vahet ja baasides olles venib aeg ja kõik on üldjuhul rahulik. Poistel kujunevad välja omad kombed, mis kodus olles oleks
poole - Söödu andmisel astutakse samm ette ja keharaskus kantakse tagajalalt eesolevale jalale - Sööduks sirutatakse käed sihtmärgi suunas, söödule antakse tagurpidi vint - Peopesad suunatakse väljapoole ja pöidlad maha Kahekäe-põrkesöödul: - Mängija on tasakaalustatud kolmikohu asendis - Pall tuuakse sööduks rinna ja vöö vahele - Sõrmed on harali ja sümmeetriliselt palli mõlemal pool, pöidlad palli taga - Mängija astub sammu ette, keharaskus kandub üle eesolevale jalale - Käed sirutatakse ette-alla selle punkti suunas, kust pall põrkab maast üles - Palli lahkumisel sõrmede ja pöialde vahelt osutavad pöidlad alla põrandale - Pall põrkab maast üles vastuvõtja puusade kõrgusele Kahekäe-ülaltsöödul: - Mõlema käe harali sõrmed hoiavad palli mõlemalt küljelt, pöidlad on palli taga-all - Pall on pea kohal, käed küünarliigesest ja randmest kõverdatud
Aga Margus näeb ainult Tiinat ja tormab selle järele. Mari on maruvihane ja kui paarid tagasi keskele jõuavad, kus teised on sisitab Mari Tiinale ,,Libahunt!". Varsti hakkab kõikjal seda sõna kostuma ja pilkesõnad Tiina pihta lendama.Tiina nutab ja kaitseb end ning jookseb ära metsa. Kõik hakkavad koju minema, aga Margus ei kavatsegi liikuda. Tema vanemad lähevad teda ümber veenma, et ongi parem, kui Tiina minema läks. Mari astub ka ligi ja üritab lohutada, kuid Margus ütleb talle, et ta ei saa ealeski nii kalliks talle kui Tiina on. Mari on aga kangekaelne ja ei luba eales teda Tiinale anda. 4.vaatus Rehealune. Margus on omas mõtetes ja tusane, Jaanus üritab lohutada, et ju ikka Tiina tagasi tuleb, kuigi neli päeva juba kadunud olnud. Vanaema ja Margus jäävad jutustama, vanaema nagu Marguse poolt, et südant ei saa sundida Marit armastama, kui Tiina on südames kinni
funktsiooniga, mis hiljem saab naudingut taastekitava funktsiooni iseloomu. Sageli need kaks funktsiooni täielikult ei kattu. (Freud, 2003, lk 96) Seksuaaltungi arenemist kirjeldab Freud järgmiselt: ,,Lapse seksualiteet on väga mitmekesise ilmega. Temas leiduv mitmeid osiseid (komponente), mis kõik põlvnevad isesugustest allikaist. Kõigepealt ei allu lapse seksualiteet veel elu edasiandmise eesmärgile, mille teenistusse ta astub alles pärast. Lapse seksualiteedi ülesandeks on saavutada mitmesuguseid lõbutundeid. Viimaseid kutsume analoogiate ja sidevuste põhjal seksuaalseiks lõbutundeiks. Infantiilse seksuaallõbu peaallikaks on teatud kehaosade vastav ärritatavus. Siia kuuluvad suguorganid, suu, väljaheiteavaused aga ka üldiselt kehanahk. Sel astmel osutub lõbuallikaiks lapse oma keha. Teist objekt ei otsita ja sellepärast kutsutakse seda astet Havelock Ellis'e järgi autoerootiliseks" (autós - ise).
ning nimetab ametisse kaitseväe ülemjuhataja vastavalt põhiseaduse §-le 128; 18) kuulutab Eesti vastu suunatud agressiooni korral välja sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni vastavalt põhiseaduse §-le 128; [RT I, 27.04.2011, 1 jõust. 22.07.2011] 19) vabastab süüdimõistetuid nende palvel armuandmise korras karistuse kandmisest või kergendab karistust; 20) algatab õiguskantsleri kriminaalvastutusele võtmise vastavalt põhiseaduse §-le 145. § 81. Vabariigi President astub ametisse järgmise ametivande andmisega Eesti rahvale Riigikogu ees: «Astudes Vabariigi Presidendi ametisse, annan mina, (ees- ja perekonnanimi), pühaliku tõotuse kaitsta vankumata Eesti Vabariigi põhiseadust ja seadusi, õiglaselt ja erapooletult kasutada minule antud võimu ning täita ustavalt oma kohuseid kõigi oma võimete ja parima arusaamisega Eesti rahva ja Vabariigi kasuks.» § 81. Vabariigi President astub ametisse järgmise ametivande andmisega Eesti rahvale
23.august 1939 Molotov ja Ribbentrop allkirjastavad Moskvas NSV-liidu ja Saksamaa vahelise mittekallaletungilepingu ning selle salajase lisaprotokolli 1.september 1939 Saksamaa kallaletung Poolale; Teise maailmasõja algus 3.september 1939 Saksamaale kuulutavad sõja Inglismaa ja Prantsusmaa 17.september 1939 NSV-liidu sissetung Ida-Poolasse november 1939 märts 1940 Soome Talvesõda aprill 1940 Saksamaa hõivab Taani ja Norra 10. juuni 1940 sõtta astub Itaalia 22. juuni 1940 Compiegne`i vaherahu Saksamaa ja Prantsusmaa vahel 22.juuni 1941 Saksamaa kallaletung NSV-liidule august 1941 Churchill ja Roosevelt kirjutavad alla Atlandi hartale 7.september 1941 Jaapan ründab USA sõjaväebaasi Pearl Harboris jaanuar 1942 Washingtonis kirjutatakse alla lepingule, mis keelab Kolmikpakti riikidega separaatrahu sõlmimise juuli 1942 kuni veebruar 1943 Stalingradi lahing novembri lõpp 1943 Teherani konverents 6
Alküünid on küllastumata süsivesinikud mis sisaldavad kolmiksidet. (nomenklatuuris -üün lõpp) Üldvalem CnH2n-2 etüün Keemilised omadused: 1) Põlemine 2C2H2 + 5O2 -> 2H2O + 4CO2 2) Astub liitumisreaktsiooni + Br2 -> CHBr = CHBr + Br2 -> CHBr2 CHBr2 + HCl -> CH2 = CHCl + H2O -> CH3CHO (etanaal, aldehüüd) 3) Hüdrogeenimine + H2 -> H2C = CH2 + H2 -> CH3CH3 Füüsikalised omadused: etüün- meeldiva lõhnaga, narkootilise toimega, värvusetu, gaas, õhuga segamisel plahvatusohtlik Kasutamine: etüün- keemiatööstuses lähteainena, gaasikeevitusleek,
Eepos 1.Mis on Eepos ? Vastus: Eepos ehk lugulaul on pikk värsivormiline jutustav teos, mille aineks vägilaste või jumalate teod, saatuslikud võitlused. (9.kl õpik Sõnalugu) 2.Millest jutustab kangelaseepos? Vastus: Kangelaseepos jutustab rahva suurkujust, kes saadab korda vapraid tegusid ja astub julgelt vastu katsumustele. (9.kl õpik Sõnalugu) 3.Mida nimetatakse rahvuseeeposeks? Vastus: Rahvaluuleainesele tuginevat ning rahva teadvuses ja ajaloolises arenemises olulist osa etendanud eepost nimetatakse rahvuseeposeks. (9.kl õpik Sõnalugu) 4.Mis iseloomustavad eeposi ? Vastus: Eeposi iseloomustavad ülev sõnastus ja kõrge tundetoon. (9.kl õpik Sõnalugu) 5.Mis on Eesti eepos ? Vastus: Eesti eepos on ,,Kalevipoeg". (9.kl õpik Sõnalugu) 6.Kelle ühislooming on ,,Kalevipoeg" ?
· 23. august MRP Saksamaa ja NL vahel · 3. sept. Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutavad sõja Saksamaale · 17. sept. NL tungib Poolale kallale · 30. nov. Soome ja NL vahel Talvesõda · 28. sept. NL ja Eesti vahel Baaside leping 1940 · Baltimaad okupeeritakse ja annekteeritakse NL poolt 1941 · 14. juuni küüditamine Balti riikidest · 22. juuni Saksamaa ja NL sõda · Atlandi harta · 7. dets Usa astub sõtta · 11. dets Saksamaa kuultab USA- le sõja 1942 · Midway merelahing · Stalingradi lahing · El Alameini lahing 1943 · Saksamaa kuulutab sõja · Kurski lahing, tankilahing · Mussoliini kõrvaldatakse võimult, Itaalia väljub sõjast · Teherani konverents 1944 · Krimmi konverents · ÜRO loomine · 30. aprill Hitler teeb enesetapu · 8. mai Saksamaa kapituleerimine
· mille säilimise tagab riik ning jälgib ka nende täitmist · mis kannab individualiseeritud,määratletud iseloomu.õigussuhte pooled on igal üsikjuhul konkreetsed isikud,nad on alati nimeliselt,personaalselt kindlaks määratud 3 slaid õigussuhe võib olla individualiseeritud kahte moodi: · Kahepoolselt - ostu-müügi leping · Ühepoolselt - sel juhul, kui on olemas üks suhtepool, teiseks suhtepooleks on aga iga isik, kes antud subjektiga astub vastavasse suhtesse (omanik) 4 slaid Üks inimene on üheaegselt subjektiks paljudes suhetes. Kõik õigusspetsiifilised tunnused tulenevad tema suhtest õigusnormiga Oma materiaalsete ja olmeliste vajaduste rahuldamiseks astuvad inimesed varalistesse ja töösuhutesse,nad loovad perekonnasuhteid, ühiskonna poliitilises elus osalemisel ja osavõtul riigivõimu teostamisest tekivad mitmesugused riigi- ja haldusõiguslikud suhted jne.
kannatamas. Koju tulles ei osatud kuidagi olla ega käituda. Ei osatud ka millestki rääkida kodustega. Kodustele valedati, näiteks Paul valetas Kemmerich emale, et Kemmerichil oli valutu surm, kuid tegelikult oli surm piinarikas. Samuti on põhiprobleemiks ka inimeste muutumine külmaverelisteks. Sõda muudab inimesed närvilisemaks ning nad pole enam need, kes kunagi olid. Peategelaseks on Paul Bräumer, kes on 19 aastat vana. Astub enne viimase klassi lõppu sõtta kodumaa kaitseks. Tema ning ka teised on kogenematud, ent nad saavad hakkama. Sõda muudab ta valelikuks. Ta valetab oma sõbra Kemmerichi kohta tema emale, et Kemmerichil oli valutu surm. Samuti valetab ta oma emale. Ta kardab, et sureb just nagu tema sõbrad. Teab, et tema aeg on ka tulemas. Sõda muutis ka väärtushinnanguid rinde käigus aõprade ja nende elusid. Ta veetis aega ühes kindlas sõpruskonnas
talle , mis oli tema ja Hamleti vahel toimunud. Sellise jutu peale palus kuningas Rosencrantzil ja Guildensternil Hamlet üles otsida ja teda rahustada. Laiba palus kuningas aga kabelisse viia. Kui Hamlet on leitud, palub kuningas ta enda juurde . Claudius üritab saada Hamletilt infot, mida ta laibaga tegi , kuid Hamlet ei taha seda kuidagi otse välja öelda. Kogu sellise jutu ja käitumise peale, käsib kuningas Hamletil ennast valmis seada ja Inglismaale minna. Möödub mõni nädal. Ophelia astub lossis ühte tuppa , käes lauto. Ophelia laulab kurvalt ja meeleheitlikult, kuna tema isa-Polonius on surnud. Järsku aga kostub väljast valju kisa ning sisse astub Laertes. Kuidagi oli temagi uudisest kuulnud . Ähvardavalt soovib ta kuningannalt ja kuningalt teada saada tõde, enda isa surma kohta. Sellest talle ka räägitakse. Samas vaatuses tulid meremehed Horatiole Hamleti kirju tooma. Hamlet jutustab enda kirjas, kuidas
Ainult, et nöörkardinaid osta ei lubanud. Lapsed lähevad. Tüdruk - see oli Anu - vaatab, et lillad kardinad on väga ilusad. Aga tema vend vastas, et ilusamad on punased, kuid õde võttis siiski lillad. Ostsid ära ja läksid koju. Öösel kuuleb ema - keegi kutsub teda. Ütleb, et: "Ema, ema, pane riidesse!" Ema paneb riidesse. Ütleb: "Ema, ema, tule kööki!" - Ema läheb kööki. "Ema, ema, söö!" - Ema sööb. "Ema, ema, astu tooli peale!" - Ema astub. "Ema, ema, roni laua peale!" - Ema ronib. "Ema, ema, astu aknalaua peale!" - Ema astub ja kardinad kägistavad ta ära. Järgmine päev juhtub sama isaga. Siis vennaga. Ülejärgmine öö kuuleb õde: "Õde, õde, tõuse üles!" - Õde ei tõuse. "Õde, õde, pane riidesse!" - Õde tõuseb ülesse. "Õde, õde, tule kööki!" - Õde paneb riidesse. "Õde, õde, söö!" - Õde tuleb kööki. "Õde, õde, roni tooli peale!" - Õde sööb. "Õde, õde, astu laua peale!" - Õde ronib tooli peale.
Peatükkide sisu: 1. Ülevaade vallutajatest. 2. Vahuri talusaamise lugu. Jaanus läheb Tallinna kooli. 3. Jaanus kohtub esmakordselt Oodo ja Emmiga. 4. Emmi ja Oodo ratsustavad võidu. Oodo ja Jaanus vahetavad hobused, Oodo kukub. 5. Prohveti-Pärdi elulugu. 6. Oodo ja Jaanus tülitsevad (Oodol on häbi, et hobune ta seljast maha viskas) 7. Emmi isa ja noor rüütel Kuuno lepivad kokku, et isa annab tütre rüütlile naiseks. 8. Emmi on jahil, astub sisse Jaanuse juurde. Peidetud konflikt (Emmi on ilus, aga vallutaja) 9. Jaanus jalutab külla, leiab Maanuse, keda on hirmsasti pekstud. 10. Lossihärra sureb pikselöögist. Jaanusel on tähenduslik unenägu. Maanus põgeneb Jaanuse juurde. 11. Kubjas tuleb Maanust nõudma, visatakse välja. Oodo tuleb karistama. 12. Võitlus Metsa talus. Talu põletatakse maha. 13. Jüriöö ülestõus. Jaanus pole nõus Lodijärve lossi röövima. 14. Piiratakse Tallinna
välja tulla, aga psüühiliselt ei ole neil siiski kõik korras. Nad hakkavad igal pool oma vaenlast nägema, neil on hirm iga astutud sammu ees. Nad on näinud tapmisi, palju verd ning enamus sõjas ellujäänuid inimesi ei suuda sellise pinge all elada ja kahjuks teevad lõpuks enestapu. Näiteks noored poisid lähevad sõtta sellepärast, et saada palju raha, ehkki riskivad oma noore eluga. Ta ei tea, kus teda varitseb oht kas teda tulistatakse taevast, kas ta astub miini otsa, kas ta jääb kuulirahe alla? Õnnelikud pääsevad koju ja saavad oma suure summa raha kätte, aga nendega on vaimselt kõik korrast ära. Isegi sõjaväearstidel on karm kohustus. Nad peavad kogu aeg nägema hästi paljusid haavatuid. Paljud, kes on tulnud sõjast elusana, ei saa hakkama tavamaailmas, sellepärast nad lähevad uuesti sõtta. Osad aga on loodud sõduriteks. Nad ei karda midagi, nad on valmis oma eluga riskima, neli ei esine pärast mingeid probleeme
Salmikesi HOMMIKURINGISALM "TERE MU VARBAD, PÕLVED JA KÄED," (puudutab varbaid, põlvi ja näitab käsi) "TERE MU SÕBRAD, KEDA SIIN NÄEN." (lehvitatakse ja nimetatakse kõigi laste ja õpetajate nimed) Tere, tere, minu keha, tahan täna palju teha. Tere, jalad, käed ja pea, tere, minu süda ka. Tere teile, armsad sõbrad, mängima teid kutsun mina. See lugu tuleb vahvalt välja koos liigutustega, kus osutatakse sellele kohale, millest jutt käib. Ja kuidas käeviipega sõpra mängima kutsuda, seda teab küll igaüks. Salmikest võib lugeda ka hommikuringi lõpetamiseks, et siis rõõmsalt mängude juurde asuda. Aeg aga muudkui lendab ja juba on käes mihklipäev. Nüüd on tähtis saak salve koguda. Väike salmike aitab selleks vastava meeleolu luua. Sügis tuleb, sügis tuleb, astub pikal sammul üle põllumaa ja karjamaa, heinamaa ja marjamaa. Aga me...
vaheaeg maale ja Mathisele ka enda tunnetest rääkima. Mathise üllatus jääb kauaks ajaks meelde. Pühapäev tänaval Mitte kunagi polnud Ulrich seda tüdrukut näinud. Tüduku vend kutsus teda Mareniks. Tüdruk läeb vanematega Ewertsite poole. Poiss sooviks veel kord neiut näha. Ta teeb mitu ringi võõraste autoni ja tagasi tänava valgustini. Selja taga kuuleb Ulrich, et tüdruk hakkas vennaga tagaajamist mängima, kilked jõuavad ligemale. Rohelisest väravast astub poisis kõrvale Heiko. "Kas sa unustasid, et täna näidatakse kaugjuhtimisega mudellennukeid?" küsib Heiko ja tirib Ulrich endaga kaasa. Poiss vaatab viimast korda tagasi, ta ei näe Marenit, aga loodab, et tagasi tulles saab ta veel kord teda näha ning siis jutustab ta lennukitest. Poiss jookseb tereve tagasi tee. Alles Ewertsite aia ääres jääb seisma, autot enam pole. Ta unistab, et kõik oleks läinud teisiti.
Üks üksik hing sääl kõnnib unepime. Tal narrikübar kulmel. Oma nime vist õndsalt üle õla heita võis. Ja läeb kesk sisisevat pimedust ta oma sisimase tule pärjas. Kõik sõnad kuivand kirbes keelemärjas. Ei kaja vastukaja kimedust. Ta varivaikselt astub sulgund-tõrges. Pilk sissepoole - silmad kaugel kõrges. Maa kuum ta sammest. Ülal külmad tähed. Mu vastaspoolne teisik, kuhu lähed?... Ees sünge valvur langetamas piiki: võid astuda - võid jääda Nimetuse riiki.
miljoneid. Need jagunevad gruppidesse tahtlikult tehtud ja mittetahtlikult tehtud. Sooritatud kuritööd võib omakorda liigitada andestatavateks ja mitteandestatavateks. Suur osa tahtlikest kuritöödest saadavad korda inimesed, kes teevad seda elatise teenimise nimel. Kuid kas teadmatuses korda saadetud kuritööd võivad olla andestatavad või mitte? Teadmatuses korda saadetud kuritegu võib olla andestatav, kuid see sõltub kuritööst. Kui pimedal õhtul astub auto ette ilma helkurita inimene ja möödasõitu pole võimalik sooritada, siis on see kohtus kergendav asjaolu. Inimene saab oma karistuse vaimselt kätte. Ta peab elama terve oma ülejäänud elu mõttega, et ta on kellegi süütu alla ajanud, kes oli valel ajal vales kohas. Elus võib tulla ette igasuguseid olukordi, kus pole aega pikalt mõelda, kuidas käituda või mida teha. Andestatavaks kuriteoks võib lugeda ka rünnaku ohvriks sattunud inimese kaitsmist
Teise rinde avamine. Operatsioon Overlord. Kaspar Lind Eellugu • Teise maailmasõja algus – 1. september 1939 • Saksamaa – NSV Liidu piiri- ja sõpruseleping – 28. september 1939 • Prantsusmaa kapituleerub – 21. juuni 1940 • Saksamaa tungib Nõukogude Liitu – 22. juuni 1941 • USA astub Teise maailmasõtta – 7. detsember 1941 Hitlerivastase koalitsiooni kujunemine • Lend-lease seaduse vastu võtmine – 11. märts 1941 • Suur Isamaasõda • Atlandi harta – 14. august 1941 • Teherani konverents – November kuni detsember 1943 Stalin, Roosevelt ja Churchill Teherani konverentsil Valmistused Dpäevaks • Pikk kavandamisprotsess • Maabumispäeva ja -koha valik • Sõdurite varustamine Tähtsamad väejuhid Bernard L
1941 Saksamaa ründas NSV Liitu, Pearl Harbori ründamine Jaapani poolt. Loodi Atlandi harta, USA-Inglismaa, NSVL abistasid üksteist, USA relvastusega. Nüüd oli põhjus USA-l sõtta astuda. Kes osalesid ja mida otsustasid Suure kolmiku juhid järgmistel kohtumistel? 1943-Teheran/Iraan Avada II rinne Lääne-Euroopas (u 75% Saksa vägedest idarindel). Koordineerida sõjategevustSõdida kuni vastaste täieliku kapitulatsioonini, separaatrahu ei sõlmita.NSVL astub sõtta Jaapani astu.Taastatakse riikide II maailmasõja eelsed piirid. 1945 Jalta/NSV Liit Stalin, Roosevelt ja Churchill. Kooskõlastati Saksamaa hävitamine ja sõjajärgne maailmakorraldus. 1945 Potsdam/Saksamaa Churchill, Truman, Stalin. Kooskõlastati Saksamaa hävitamine ja sõjajärgne maailmakorraldus. Mida kujutas endast Atlandi Harta? See oli Roosevelti ja Churchilli vahael sõlmitud lepe, milles pandi paika sõja eesmärgid ja sõjajärgsed maailmakorralduse põhimõtted.
(,,Mu isamaa on minu arm") Pöörates pilgu minevikule, leiab ta raskeid kannatusi, kuid samas ootab ta head ja helget tulevikku. Ja ahelas sa ennast väänsid, Ja orjaikkes ohkasid, (,,Mu isamaa, nad olid matnud) Vaat-elukoide tõuseb- Su haua äärele Üks ingel astub äkilt: ,,Nüüd tõuse ülesse!" (,,Su priiust olid matnud") L. Koidula luules väljendub tema patriotism Eesti vastu. Ta ülistab Eestit, kasutades palju omadussõnu. Eestimaa, su hiilgav rada, .... hiilgav, õitsev Eestimaa- kanna ilu otsata!
1. Sophokles ,,Kuningas Oidipus" astub saatusele vastu 2. Shakespeare ,,Hamlet" mõtlev inimene, riigi/võimu moraalne allakäik. ,,Olla või mitte olla..." alla anda või võidelda 3. Goethe ,,Faust" leiab elu mõtte vaibumatust tegutsemisihas ja töös 4. Kreutzwald ,,Kalevipoeg" eestlaste talupoeglik kuningas, vapper, töökas. Ühtaegu inimene ja jumal(surematu) 5. Koidula ,,Säärane mulk ehk sada vakku tangusoola" haridus on eestlastele eluliselt tähtis. Harimatus toob majandusliku kahju. 6. Kitzberg ,,Libahunt" - Eesti ja eestlus. Tiina hindab vabadust, tammarulased aga arvavad, et orirahvas peab olema allaheitlik, et ellu jääda. 7. Balzac ,,Isa Goriot" Rastignac loobub rikkuse nimel hariduse omandamisest. 8. Tsehhov ,,Rõõm" , ,,Paks ja peenike" , ,,Palat nr 6" , ,,Ametniku surm" inimväärikuse puudumine 9. Vilde ,,Mäeküla piimamees" Tõnu Prillup, Kremer, Mari 10. Vilde ,,Pisuhänd" Piibeleht, Vestmann ...
" MATTIAS:"Kapaga." LINDA:"Kapp katki!" MATTIAS (kindlameelselt):"Tee terveks!" Linda jahmatab Mattiase üleolevuse peale, kuid toibub sellest peagi. LINDA:"Millega?" Mattiasel hakkab kops üle maksa minema. MATTIAS:"Pulgaga!" Linda loodab, et meesterahvas minema läheks ja ta rahule jätaks, kuid paistab, et Mattias ei kavatse veel nii pea lahkuda. LINDA:"Pulk pikk!" MATTIAS (vihasel häälel):"Tee lühemaks!" LINDA:"Millega?" MATTIAS:"Noaga." LINDA:"Nuga nüri!" Mattias astub sammu Lindale lähemale kergitades oma teksasid. MATTIAS (kindlameelselt):"Tee teravaks!" LINDA:"Millega?" MATTIAS:"Käiaga." Lindal saab Mattiase tembutamistest kõrini, kuid ta ei julge seda näidata. Ta silub oma purpurikarva juukseid, mis sätendavad lõõskava päikese imekaunilt. Ta liigutab oma ereroosade plätude vahelt väljapaistvaid kollase küünelakiga värvituid varbaid. Tüdruk kogub mõtted mehe lahti saamiseks. Kahjuks ei torka
Milleks on vaja religiooni? Essee analüüs Analüüsin Jaan Lahe esseed "Milleks on vaja religiooni?". Essee on pühendatud äsjalahkunud teoloogi Pille Valgu mälestusele. Arvamus on kirjutatud valdavalt arutlevas vormis, autor astub lugejaga dialoogi, lootes läbi selle lugejat mõjutada. Lauseehituses on ülekaalukalt kasutuses põimlaused, esineb ka palju võõrsõnu, oma osa leiavad ka retoorilised küsimused ja mõttekordused. Ülesehituselt on loogiline, kus iga järgmine mõte toetab ja viitab eelmisele. Lugejas- konnaks on arvatud kogu eesti rahvas. Essee autorit Lahte häirib asjaolu, et eestlased pööravad liiga vähe tähelepanu religioonile
· 40.-50.aastad · 3 ajaloosündmust o II maailmasõda o 6.august 1940 astub Eesti Nõukogude Liidu koosseisu o Massiküüditamised (14 juuni 1941, 25-26 märts 1947) · Kuidas jagunes kirjandus (millised kirjanike liidud loodi, millised ajakirjad ilmusid)? o Kirjandus Eestis 1943 Eesti Nõukogude Kirjanike Liit Moskvas Ajakiri ,,Looming" 1945 ajaleht ,,Sirp ja Vasar" o Kirjandus paguluses
Merel tekib torm, mis naise paadist välja viskab, kuid suur armastus oma mehe vastu sünnitab ime- naise jalge alla tekib maapind, mida tema järgi hakatakse nimetama Naissaareks. Naine kehastab headust, armastust, mille jõul inimene võib mägesid paigast liigutada ja nagu ballaadis - saare oma jalge alla tekitada. 4. ,,Valge lind" Valge Lind Kuri vaim, kes viib hukatusse. Jahimees kehastab ühiskonnas uljast ja liialt kergekäelist inimest, kes astub tundmatu ja võimsa vastase vastu arvamusega, et ta teda ilmtingimata võidab ja kasutab valel eesmärgil armastatu kingitud sõrmust. Ballaad näitab mis võib juhtuda kui kasutada armastusega kingitud eset kellegi surmamiseks see toob hukatuse. 5. ,,Rändav järv" Probleem ühiskonnas armastatu truudusetus. Tegelasteks noormees, kes lahkub oma neiust ja lubab olla truu- ennem kaob järv kui poiss teist tüdrukut vaatab. Järv kadus, poiss oli tüdrukut petnud
Kodanikuks olemise võlu ja vaev Riigi oluliseks tunnuseks peetakse elanikkonda, kes asub riigi maaalal ning allub sealsetele seadustele. Elanikkonna suurem osa on tavaliselt selle riigi kodanikud. Kodanikupäeva tähistatakse 26. novembril. Kodanikupäev on pühendatud Eesti kodanikule, tema õigustele ja kohustustele. Eesmärgiks on teadvustada kodanikustaatust ja ühtlasi tõsta kodanikuuhkust. See päev aitab ühes Iseseisvuspäeva ja Võidupühaga kaasa isamaalisuse ja riikluse hoidmisele Eesti elanikkonna hulgas. Milline on hea kodanik ? See, kes tunnetab oma kohta maailmas ja teiste inimeste seas ning mõistab, et elusolendid on asjadest tähtsamad; aitab lähedasi ja võõraid ning toetab nõrgemaid;astub välja ebaõigluse ja vägivalla vastu; teeb tööd ja õpib kogu elu; austab oma riiki ja selle tähtpäevi;tunneb hu...
kutsuda, kui midagi kindlat vaja teha on. Tell ja Stauffacher lahkuvad. Äkitselt kukub keegi kindluse katuselt alla. Berta tormab sündmuspaika ja küsib kupjalt:"Kas ta jäi ellu?". Kubjas vastab eitavalt. Mis needustega rajatud jääb neetuks. Neljas pilt Walter Fürsti kodu. Melchtal (Foogt Landenbergi poolt tagaotsitav, kuna lõi tolle sulast) tahab Walter Fürstilt uudiseid oma isa kohta. Koputatakse uksele. Melchtal läheb peitu. Sisse astub Stauffacher. Ta räägib Fürstile loo mis juhtus Sarnenis (Heinrich Haldeni poega, Melchtali otsiti sulase löömis eest. Foogt käskis isal poja välja anda. Isa ei teadnud kus too on. Karstuseks lasi foogt Haldenil silmad välja torgata) Selle jutu peale tuli Melchtal peidust välja ning täitus kättemaksu tahtega. Need kolm meest sõlmisid kokkuleppe kõik kolm lähevad kolmele eri maale, Stauffacher Schwyzi, Fürst Uri ja Melchtal Underwaldeni
enese ümber muud näinud, kui et kõik sigis ja poegis, muidu polnud ju elu üldse olemas. Jürka töötas ikka Antsule; vanade võlgade asemele tekkisid aina uued. Esimene raske kaotus Vanapagana elus uss hammustas rukki ääres tema kolmeaastast last. Matustel poetas pisaraid. ,,See on siin ilmas ikka nõnda," seletas Ants, ,,et väiksem orjab suuremat, nõrgem tugevamat, rumalam targemat. See on jumalast nõnda seatud, ja kes astub selle vastu, astub jumala vastu, aga kes astub jumala vastu, seda ootab hukatus." Üks oli nüüd Jürkale selge: lapsed olid midagi muud kui lambatalled ja lehmavasikad laudas, linnupojad pesas, tärkav puuvõsu ja rohi metsas, haljendav oras põllul. Nende pärast polnud ta kunagi silma vesistanud. Karu case LK 60 VII lk 65-74 Politseil selge, et Jürkal võltsitud isikutunnistus. Ants õpetab Jürkat valetama.
Nad patravad pikalt. Noormees tahab akent avada, kuna sees on hirmus palav, ent narr ei luba tal seda mitte mingi hinna eest teha. Ruumi siseneb hüveülem, seejärel kirja-, väe-, välis, põllu-, sise- ja karjaülem ning nad kõik on häiritud tapvast kuumusest. Vastust tahetakse nõuda narri käest. (Avaneb uks tagaseinas pahemal; sisse astuvad kaks kirvemeest ja jäävad kummalgi pool ust seisma. Kõik pöörduvad sinna, oodates kuningat, aga sisse astub narr, süles vaip ja padjad. Liikumine. Tahetakse narrile vastu minna, aga see jääb tähhtsalt seisma ja ütleb, et kuningas tuleb. Suur, tüse, atleetilise kehaehitusega, kuid vana; pea kui kaalikas, aga seda ei näe, sest ta on kaetud karusnahka mütsiga; astub tätsates jalalt jalale, lähenedes aeglaselt kõrgendile, mis lauaotsas.) Kuningas soovitab neil, kel on liiga palav, võtta kuubed seljast. Narr haarab kohe sõnasabast, et sel juhul kaovad ka nende seisused
seljas kott ja habe ees las ta siis seisab kohe tuleb jõuluvana ta on omamood mees --- --- nänni annab salmi eest Jõuluvana võiksid tulla Jõuluvana tore mees --- meile homme jälle külla habe pikk ja valge ees Jõuluvanal tutimüts meil kodus et sa teaks astub majast majasse müts müts jäävad lapsed ikka heaks kinke jagab lastele võtan kaika --- --- müts müts Mina rääkida ei oska Päike ei paista ja lumi ei sära nüüd on minul tutimüts sest jänes olen ma kas tõesti jäävadki jõulud ära --- kingi tahaks omale võtta ei
Ajaloo kontrolltöö 1. Saksamaa tegevus vabanemaks Versailles’i rahulepingust Tühistab ühepoolselt rahulepingu Kehtestab üldise sõjaväe kohustuse Asus uuesti relvastuma 1933. aastal astub Rahvasteliidust välja 2. Lääneriikide rahustamispoliitika Usuti, et diktaatore on võimalik üksteise vastu välja mängida ning alguses paistis see õnnestuvat, kuid diktaatoreid ühendas ühine vastane, Lääne demokraatia. Ei õnnestunud, sest diktaatorid ihkasid aina suuremat võimu Euroopas. 3. Kominterni-vastane pakt Sõlmiti 1936. aastal Saksamaa ja Jaapani vahel, NSV Liidu vastu. 4. Hispaania kodusõda Algas 1936
Need vaated on tema vastuvõetavad täieliku reaalsusena ja üldine reaalne situatsioon jääb talle mõistmatuks. Üks hetk lastakse see vang vabaks ja ta on sunnitud jälgima situatsiooni koopa sees. Üldiselt ta ei taha loobuda oma turvalisest familiaarsest reaalsusest. Vangi tuli vedada jõuga lõkkest mööda koopa suu juurde. Kui ta astub välja Päikese kätte, tema silmad harjuvad viimaks ereda päikesevalgusega ja tema fundamentaalne nägemus maailmast, reaalsusest, muutub. Ta astub veel kaugemale, et uurida seda erilist ja kordumatut reaalsust. Ta tunneb, et ta peab ja ta lähebki koopasse tagasi vabastama ülejäänuid vange. Ta tutvustab neile uut ja kummalist reaalsust, kuid nemad lükkavad selle idee tagasi ja ähvardavad ta tappa. Platoni koopa allegooria on otsene vaade inimese konditsioonile, peamistele tõekspidamistele ja tüüpilisele käitumisele ühiskonnas. Allegooria kirjeldab metafooriliselt meie olukorda inimestena selles maailmas. Selles jutus
troonipärija Franz Ferdinandi. Nõuti kohe sõja alustamist Serbia vastu. Serbia oli liidus Venemaaga, Austria-Ungari oli liidus Saksamaaga. 28. Juuli 1914 - Austria Ungari kuulutab Serbiale sõja. 1. August 1914. - Saksamaa kuulutab Venemaale sõja. 3. August 1914. - Saksamaa kuulutab Prantsusmaale sõja. 4 august Saksamaa saatis väed üle erapooletu Belgia piiri kuulutas Suurbritannia sõja Saksamaale September 2014 - Marnei lahing algab. 1914 - Jaapan astub Saksamaa vastu sõtta. 1915 - Austra-Ungari kuulutab Itaaliale sõja. Saksa väed tulevad Austria-Ungarit abistama. Veebruar 1915 - Saksa väejuhatus kuulutab välja allveesõja. Uppub Inglise reislaev Lousitiania, hukkub üle 1200 inimese. Aprill 1915 - Sakslased kasutavad Ypres lähedal esimest korda sõjategevuses gaasi. 1915. aasta lõpul - Stabiliseerub rinne Riia-Daugavpils-Pinsk- Tsernovtsõ joonel. Veebruar 1916 - Algab 10 kuud kestnud Verduni lahing. 31
Arutlus Kes kasvatab põhikooli õpilast Eestis - kool või kodu? Igal aastal astub Eestis esimesse klassi tuhandeid õpilasi täis ootusärevust, uudishimu ja ka pisut hirmu. Vanemad jätavad oma maimukesed koolipinki nühkima mitmeteks aastateks lootuses, et neist kasvatatakse koolis tublid ja eeskujulikud inimesed. Ent kas selle koha peal lõppebki vanemate poolne kasvatus ja lapse suunamise ning arenemise võtavad üle õpetajad ja koolikaaslased? Mitmetest psühholoogia - alastest uuringutest on välja selgitatud, et laps isiksusena
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
