Tuule kiirus seal sees on 500 km/h. Voyager 1 NASA poolt kosmosesse saadetud jaam. Voyager 1 esialgseks missiooniks oli uurida Päikesesüsteemi välisplaneete (Jupiteri ja Saturni) ning planeetidevahelist ruumi. Kummagi planeedi puhul oli kavas uurida selle mõõtmeid, atmosfääri, magnetvälja ja kaaslasi. Voyageri abil loodeti saada täpsemaid ja parandatud andmeid planeetide kuju, massi, suuruse ja võimalike rõngaste olemasolu osas. 2011. aasta 8. novembril oli selle kaugus Maast 119,5 astronoomilist ühikut Galileo eesmärk oli uurida Jupiteri. See startis 1989. aasta oktoobris ja jõudis Jupiteri juurde 1995. aasta detsembris. 86% Jupiteri atmosfäärist moodustab gaasiline vesinik. Jupiter kiirgab intensiivset infrapunast kiirgust, tema sisemuses toimub aktiivne energiatoodang. 8. Saturn. Uraan. Neptuun. Saturn - Jupiteriga üsna sarnane, kuid pisut väiksem. Teleskoobis vaadelduna on Saturni eripäraks heleda, kolmest osas koosneva rõnga olemasolu
Hiljem on Päikesesüsteemi suurimat planeeti külastanud Voyager 1 ja Voyager 2 ning Ulysses. Kosmoseaparaat Galileo tiirles 8 aastat ümber Jupiteri ning pakkus senini kõige täpsemat infot nii Jupiterist kui selle suurematest kaaslastesst. Saturn Saturn on Päikesesüsteemi kuues planeet. Saturni tuntakse juba antiikajast, mil ta oli teadaolevatest planeetidest kõige kaugem. Saturni keskmine kaugus Päikesest on 9,5 astronoomilist ühikut. Saturn on tuntud oma rõngaste poolest ning tal on vähemalt 60 kuud 2007 aasta seisuga (lisaks 3 kinnitamata kuud). Enamus neist on väga väikesed: 34 on diameetrilt väiksemad kui 10 km ja veel 13 väiksemad kui 50 km.[1] Saturni ööpäev kestab 10 tundi 32 minutit 15 sekundit, täistiiruks ümber Päikese kulub 29,5 Maa aastat. Saturni rõngad on tõenäoliselt tekkinud mitmeid miljardeid aastaid tagasi. Varasemate,
Referaat Maa ja tema kaaslane Kuu 9a klass Tallinna I Internaatkool Kaur Madis Paldis Aino Järvan Tallinn 2010 Sisukord 1. Maa 2. Kuu 3. Kraatid 4. Kuu pind 5. Kuu Siseehitus 6. Kuu tekkimine 7. Foto Maa ja Kuu 8. Kasutatud kirjandus Maa "Maa on meile lähim planeet. Asudes keskmiselt 0,66 a.ü. (NB! Mõeldud on muidugi astronoomilist ühikut Marsi jaoks -- see on Marsi keskmine kaugus Päikesest -- 228 miljonit kilomeeetrit) kaugusel Päikesest kulub tal täistiiru tegemiseks natuke rohkem kui pool Marsi aastat. Maa on Marsist 1,9 korda suurema läbimõõduga ja 9,4 korda massiivsem, olles Päikesesüsteemis suuruselt viies planeet. Teleskoobis paistab Maa sinakasvalge laigulise sirbina. Valged laigud Maal on väga liikuvad ja muutliku kujuga, mõnikord on neid rohkem, mõnikord vähem. See viitab pilvedele Maa atmosfääris
ee/valdkonnad/uldharidusvalishindamine/riigieksamite-materjalid- 2010/eesti-keel. Õpilane peab valima ühe teema kümnest ning selle põhjal kirjutama sidusa arutleva teksti, milles kasutab ka kirjanduslikke allikaid (ilukirjandus, õppekirjandus, aimekirjandus, teaduskirjandus, ajakirjandus jm). Õpilane peab suutma analüüsida: esitada väiteid ja vastuväiteid ning neid põhjendada, teha järeldusi. Kirjandi orienteeruv pikkus on 3-4 lehekülge (formaat A4). Kirjandi kirjutamiseks on aega 6 astronoomilist tundi. Õpilane võib kirjutamise ajal kasutada õigekeelsussõnaraamatut. Töö peab olema vormistatud nõuetekohaselt. Õpilane kirjutab mustandi ja puhtandi. Töid hindab riiklik eksamikomisjon. Teemade rubriigid: 1. Eesti ja eestlased. 2. Eetika, moraal, religioon. 3. Haridus. 4. Inimene ja inimsuhted. 5. Inimene ja ühiskond. Sotsiaalpoliitika, majandus, ajalugu jm. 6. Keskkond ja loodushoid. 7. Kultuur: keel, kirjandus, kujutav kunst, muusika, arhitektuur, teadus jm. 8. Meedia. 9
20. Väärt maa Arutlev kirjand kui emakeele eksam Õpilane peab valima ühe teema kümnest ning selle põhjal kirjutama sidusa arutleva teksti, milles kasutab ka kirjanduslikke allikaid (ilukirjandus, õppekirjandus, aimekirjandus, teaduskirjandus, ajakirjandus jm). Õpilane peab suutma analüüsida: esitada väiteid ja vastuväiteid ning neid põhjendada, teha järeldusi. Kirjandi orienteeruv pikkus on 3-4 lehekülge (formaat A4). Kirjandi kirjutamiseks on aega 6 astronoomilist tundi. Õpilane võib kirjutamise ajal kasutada õigekeelsussõnaraamatut. Töö peab olema vormistatud nõuetekohaselt. Õpilane kirjutab mustandi ja puhtandi eri värvi lehtedele. Töid hindab riiklik eksamikomisjon. Teemade rubriigid: 1.Eesti ja eestlased 2.Eetika, moraal, religioon 3.Haridus 4.Inimene ja inimsuhted 5.Inimene ja ühiskond. Sotsiaalpoliitika, majandus, ajalugu jm 6.Keskkond ja loodushoid 7.Kultuur: keel, kirjandus, kujutav kunst, muusika, arhitektuur, teadus jm 8.Meedia 9
Aune Altmets, MSc Euroakadeemia Keskkonnakaitse teaduskond ÖKOLOOGILISED TSÜKLID Astronoomilised ja geosüsteemsed tsüklid Vee tsükkel Biogeokeemilised tsüklid Eesmärgid: Kirjeldada kolme olulisemat astronoomilist tsüklit. Selgitada atmosfääri tsükli põhjusi, protsesse ja selle seost globaalse õhusaastega. Kirjeldada kohaliku õhusaaste tüüpe ja põhjusi. Tutvustada geoloogilist aineringet, hüdroloogilist tsüklit. Tutvustada olulisemate elementide tsükleid. Aastaajad Maa tiirleb ümber Päikese elliptilisel orbiidil. Täistiir e. aasta vältab 365 päeva 5 tundi 48 minutit ja 46 sekundit. Aastaaegade vaheldumise põhjustab asjaolu, et Maa telg on
suhtes. ≈ Parallaksi järgi kauguse mõõtmisel on ühikuna võetud kasutusele PARSEK (pc) – kaugus, mis vastab objekti aastaparallaksile üks kaaresekund (pannakse kirja tähtede kaugus). 1 pc = 3,08572 · 1016 m = 3,26168 valgusaastat = 2,062648 · 105 a.ü. ≈ ABSOLUUTNE TÄHESUUURUS – M=m+5-5logp ≈ Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib ühe aastaga. 1 valgusaasta = 9,4605 × 1012 km = 9 460 500 000 000 km = 0,307 parsekit = 63 240 astronoomilist ühikut. Valgusaasta ligikaudseks väärtuseks võetakse sageli 0,3 parsekit, mis ligikaudu võrdub 9,2 × 1012 kilomeetriga. ≈ Tähesüsteemi, millesse kuulub Päike koos oma planeetidega nimetatakse Galaktikaks. Taevas paistab Galaktika nõrkadest tähtedest koosneva hajusate piiridega ribana – Linnuteena. ≈ Meie Galaktika on spiraalgalaktika, õhuke, umbes 1 kpc paksunetähtedest ja gaasist-tolmust ketas läbimõõduga 30-40 kpc.
Tüürose Marinose kaarte ning samuti ka kokkuvõtet varasemate autorite töödest. Lisaks kriitikale on ta välja andnud täpsed õpetused, kuidas kaarte koostada ja seda lausa kolmes erinevas projektsioonis. Oma töös on ta välja toonud 350 astronoomilist kohamäärangut ja üle 8000 koha (linnad, jõed, mäed) koordinaadid kuni 5' täpsusega. Kuna põhiosa ,,Geograafiast" koosnes kaartidest ja Ptolemaios teadis raamatut kirjutades, et kuigi teksti on võimalik üsna täpselt kopeerida, siis kaartide edukas kopeerimine on üsna ebatõenäoline. Seega kindlustas Ptolemaios, et kaartidel sisalduvad andmed ja teave säiliks ning kaardid oleks võimalik ümber joonistada.
PLANEEDID MAA TÜÜPI PLANEEDID PEAB TEADMA PÄIKESE TEMP 5500 kraadi Celsius, VANUS (5miljardit), VÄRVUS valge 25-30, 3-6, 77-79, 95-99 Merkuur, Veenus, Maa ümbermõõt ja mass, Marss (ei pea täpsemalt teadma) Hiidplaneedid ehk gaasihiiud: Hiidplaneedid ehk Jupiteri tüüpi planeedid on suure massiga planeedid, mis koosnevad valdavalt erinevatest gaasidest ning jääst. Hiidplaneetidel pole tahket pinda, vaadeldav on vaid pilvkatte välispind. Sisemuses asub tõenäoliselt vedelas olekus mineraalidest ja gaasidest tuum. 1)Jupiter 2)Saturn 3)Uraan 4)Neptuun MÕISTED KOSMOLOOGIA - maailmaõpetus, mis uurib Universumit (ehitust ja arengut). UNIVERSUM - Universumi all mõistame kõike olemasolevat. Kõigi inimeste poolt tajutavate asjade ja nähtuste kogum. TÄHTKUJU - Kindlate koordinaatidega määratud hulknurk taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed, täheparved, galaktikad jm objektid väljaspool Päikesesüsteemi. Tähtkujud hõlbustavad Ku...
organisatsioonid kui ka riiklikud institutsioonid oma sõnumite edastamiseks või maine kujundamiseks. Sotsiaalmeedia turundust kirjeldatakse kui ühte peamist kommunikatsiooni vahendit, mis muudab ettevõtted kättesaadavamaks ja tema tooted või teenused tarbijale nähtavamaks. See on ainus turundusvorm, mis võib vahetult mõjutada tarbija otsust. Erinevalt traditsioonilisest meediast, mis on sageli väga kulukas paljudele ettevõtetele, ei nõua sotsiaalmeedia turundusstrateegia astronoomilist eelarvet. (Sotsiaalmeedia turundus) Ettevõtted kasutavad sotsiaalmeedia platvorme nagu Facebook, Twitter, YouTube ja Instagram, et jõuda laiema tarbijaskonnani peaaegu tasuta või väikese raha eest. See pakub ettevõtetele võimalust lähemalt suhelda klientidega ja kliendid saavad koheselt postitada kommentaare toodete või teenuste kohta. Seega on sotsiaalmeedia turundus kujunenud oluliseks suhete ja usalduse loomisel tarbijatega. (Jusupov 2013) 2. SOTSIAALMEEDIA KANALID
TUUMAFÜÜSIKA 1.Tuuma ehitus, Miks prootonid ja neutronid ei liitu tohutult suurte tuumajõudude tulemusel? Miks osakesed millel pole välispinda ei lähene rohkem üksteisele? Põhjus on sama, miks elektronid on üle kogu aatomi laiali jagunenud? Vastuse annab mitteklassikaline füüsika KVANTMEHAANIKA Tähtsaim osa on ENERGIAL Kehtivad ranged reeglid Siin on oma osa mitmel füüsikalisel suurusel. : 1. Osake saab omada vaid teatud kindlaid energiaväärtusi (lubatud energiatasemed) 2. Ühel energiatasemel saab olla vaid kindel piiratud arv osakesi (igal tasemel on see arv erinev) 2.tuuma jõud prooton neutron, Kuna nukleonid on neutraalse värvilaenguga, siis ei saa nende vahel olla tugevat vastasmõju (kuigi prootonid ja neutronid koosnevad kvarkidest, ei saa nad vahetada omavahel gluuoneid). Nukleonide vahelist jõudu vahendav osake peab ise olema samuti neutraalse vä...
eksitav. C märk on tunnuseks, et riik on ühinenud ,,Universaal Copyright Conventsion"-ga, mida EESTI TEINUD EI OLE. Eesti on liitinud vaid ,,Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsiooniga", mis ei kasuta C märki. 88. Klaudius Ptolemaios, tema kaardid P oli antiikaja astronoom, matemaatik ja geograaf. Tema on vastutav geotsentilise maailmapildi eest. Suurteosteks ,,Almagest" ja 8 köiteline ,,Geograafia õpetus". ,,Geograafias" on olemas 350 astronoomilist asukohamäärangut ja üle 8000 koha koordinaadid kuni 5' täpsusega. ,,Geograafias" esitleb kaardiprojektsioone, kirjeldab tol ajal tuntud maailma osi ja annab keskmeridiaani ühe kraadi pikkusse. Põhjalaiuse arvutas tundides aasta pikima päeva kestvuse kaudu, idapikkuse tundides Aleksandriast itta või läände. Idapikkus on ebatäpne, sest kellad tol ajal ei võimaldanud täpsemat aega määrata. ,,G-s" on 26 üksikut kaarti ja 1 maailmakaart
arendamise ühik). 1 PDU on võrdne ühe astronoomilise tunniga. Magistritöö raames loodav projektijuhtimise e-konspekt peab rahuldama PMI poolt õppematerjalidele seatud nõudeid. See tähendab, et käsitleda tuleb kõiki üheksat projektijuhtimise valdkonda (aja, kulude, riskide, … juhtimine). Tuleviku (magistritöö väliseks) eesmärgiks on tuginedes konspektile luua kursus, mille kontakttundide maht vastab PMP sertifikaadi eeldustele (vähemalt 35 astronoomilist, ehk 47 akadeemilist tundi). Kaugem eesmärk on PDU-de ja CEU-de andmise õiguse saamine. 1.5.2 Projektijuhtimise elektroonilised õppematerjalid Antud teemaga tutvumisel selgus, et elektroonilisi õppematerjale jagatakse enamasti internetipõhiste kursuste raames. Eraldi õppematerjale eriti ei ole. Veebipõhiseid kursuseid on tohutult. Näiteks PMI kursuste arhiiv esitas ligi 200 erinevat nime. Allikad, mida sai põhjalikumalt uuritud: 1. projektijuhtimise portaali 4PM
HÄÄDEMEESTE KESKKOOL Füüsika MEGAMAAILMA FÜÜSIKA Referaat Anna Karin Ericson Juhendaja: Raimu Pruul Häädemeeste 2017 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1. ASTRONOOMIA................................................................................................... 4 1.2. ASTRONOOMIA HARUD................................................................................. 5 1.4. ASTRONOOMIA AJALUGU.............................................................................. 7 2. MEGAMAAILMA MÕÕTÜHIKUD............................................................................ 7 3. VAATLUSASTRONOOMIA......................................
Marss 1,52 aü Jupiter 5,20 aü Saturn 9,54 aü Uraan 19,2 aü Neptuun 30,1 aü Pluuto 39,44 aü Valgusaasta - vahemaa, mille valguskiir läbib vaakumis ühe troopilise aasta (365d 5h 48 min 46 sek) jooksul. 1 valgusaasta 63 241 aü Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. 1 valgusaasta = 9,4605 × 1012 km = 9 460 500 000 000 km = 0,307 parsekit = 63 240 astronoomilist ühikut. Valgusaasta ligikaudseks väärtuseks võetakse sageli 0,3 parsekit, mis ligikaudu võrdub 9,2 × 10 12 kilomeetriga. Mõningate objektide kaugusi Maast Kuu keskmine kaugus 1,28 valgussekundit Päikese keskmine kaugus 8,3 valgusminutit Läheduselt teise tähe Proxima Centauri kaugus 4,22 valgusaastat
Erinevatest sõnadest on võimalik moodustada lugematul hulgal erinevaid lauseid. Selles mõttes on keel ja lego omavahel väga sarnased. Nii sõnadest kui ka klottsidest on võimalik kokku panna lugematul hulgal erinevaid konstruktsioone. Klotse oskavad kõik inimesed kokku panna, kuid erinevaid sõnu õieti kasutada teeme vastavalt õigekeele reeglite alusel. ( Ehala 2001, 128-129 ) Järgnevalt toome mõned näited analoogiavormidest: Kui vaadelda Maalt astronoomilist objekti, hägustab atmosfäär meie pilti. Kui vaadata ojapõhjas münti, teeb vahepealne veemass pildi ebaselgeks. Atmosfäär teeb astronoomilise objektiga sedasa- ma. Atmosfääri pidev muutumine teeb objektid segaseks. Nii jää, vesi kui ka veeaur koosnevad ühe ja sama aine H2O molekulidest. Sõltuvalt tingimustest võivad ühe ja sama aine molekulid paikneda üksteise suhtes vägagi erinevalt. Ka telliskivid võivad
Erinevatest sõnadest on võimalik moodustada lugematul hulgal erinevaid lauseid. Selles mõttes on keel ja lego omavahel väga sarnased. Nii sõnadest kui ka klottsidest on võimalik kokku panna lugematul hulgal erinevaid konstruktsioone. Klotse oskavad kõik inimesed kokku panna, kuid erinevaid sõnu õieti kasutada teeme vastavalt õigekeele reeglite alusel. ( Ehala 2001, 128-129 ) Järgnevalt toome mõned näited analoogiavormidest: Kui vaadelda Maalt astronoomilist objekti, hägustab atmosfäär meie pilti. Kui vaadata ojapõhjas münti, teeb vahepealne veemass pildi ebaselgeks. Atmosfäär teeb astronoomilise objektiga sedasa- ma. Atmosfääri pidev muutumine teeb objektid segaseks. Nii jää, vesi kui ka veeaur koosnevad ühe ja sama aine H2O molekulidest. Sõltuvalt tingimustest võivad ühe ja sama aine molekulid paikneda üksteise suhtes vägagi erinevalt. Ka telliskivid võivad
6 lugematul hulgal erinevaid lauseid. Selles mõttes on keel ja lego omavahel väga sarnased. Nii sõnadest kui ka klottsidest on võimalik kokku panna lugematul hulgal erinevaid konstruktsioone. Klotse oskavad kõik inimesed kokku panna, kuid erinevaid sõnu õieti kasutada teeme vastavalt õigekeele reeglite alusel. ( Ehala 2001, 128-129 ) Järgnevalt toome mõned näited analoogiavormidest: Kui vaadelda Maalt astronoomilist objekti, hägustab atmosfäär meie pilti. Kui vaadata ojapõhjas münti, teeb vahepealne veemass pildi ebaselgeks. Atmosfäär teeb astronoomilise objektiga sedasa- ma. Atmosfääri pidev muutumine teeb objektid segaseks. Nii jää, vesi kui ka veeaur koosnevad ühe ja sama aine H2O molekulidest. Sõltuvalt tingimustest võivad ühe ja sama aine molekulid paikneda üksteise suhtes vägagi erinevalt. Ka telliskivid võivad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
