7.Ajavõrrand näitab kui palju eineb "käekella aeg" Päikese jrgi määratud ajast. Tõeline Päikeseaeg=Keskmine Päikeseaeg. 8.Koordineeritud Maailmaaeg PÄIKESESÜSTEEM 1.systeemi keskne taevakeha 2.systeemi tunnused: Orbiidi tasapind Tiirlemine Orbiidi raadiused Pöörlemine Pöörlemistelg Kuud 2 Gruppi Kepleri seadused 1.Seadus 2.Seadus 3.Seadus Astronoomiline ühik Newtoni gravitatsiooniseadus-gravitatsioonijõud. 28.8 Jupiteri Keskmine kaugus päikesest on 5.2 astronoomilist ühikut, arvuta Kepleri 3.seaduse põhjal Jupiter aasta kestvus. 28.9 Neptuun, mille Keskmine kaugus päikesest on 30 astronoomilist ühikut avastati 1846.aastal. Mis aastal lõpetab Neptuun oma ümber päikese esimese täistiiru, arvestades avastamise ajast? Ülesanne Maa orbiidi perikeel-lähim punkt päikesele-on 147 mlj km kaugusel päikesest. Afeel aga 152 mlj km kaugusel päikesest. Perikeeli läbib maa jaanuari algul, afeeli aga juuli algul. Mitme protsendi
Hiljem vabastas Jupiter vennad ning võitis sõja titaanide vastu. Ja nüüd liigubki Saturn taevas teistest kaugemal, liigub aeglaselt, olles täis kibestumist tänamatu maailma vastu. Saturn paistab Maalt kui hele kollane täht. Kosmosesondid on toonud uut teavet selle värvika planeedi kohta, millel on hämmastav rõngaste süsteem ja suur kuupere.Suuruselt on ta teine ja Päikese poolt kuues planeet Päikesesüsteemis. Saturni keskmine kaugus Päikesest on 9,54 astronoomilist ühikut. Saturn on nagu omaette miniatuurne plannedisüsteem, kus on isegi asteroidi vööndid- rõngad. Ainult, et süsteemi valitseja pole täht. Planeet Saturn Planeedi pind Väga vähe on teada hiidplaneetide siseelu kohta. Tänu “Voyageritele” on olemas hea ülevaade gigantide kaaslastest ja rõngastest, kuid planeetidest saadi andmeid vaid pilvkatte ülemise piiri kohta
PLUUTO 134340 Andmed o Planeedist kääbusplaneediks 24.08.06 o Keskmine kaugus Päikesest 39,4 astronoomilist ühikut ehk 5,9 miljardit km o 248 aastat on 1 Maa aasta o 67 päeva on 1 Maa päev o Keskmine raadius 1195km (0,19 Maa raadiusest) o Mass on 0,002 Maa omast o Pinna temperatuur 228 kuni 238 C o Koosneb 70% kivimitest; 30% jää segust o Pinna rõhk mõni mikrobaar o Atmosfäär koosneb metaanist ja nitrogeenist Kaaslane/sed CHARON James Christy avastas 1978.aastal 19 640 km kaugusel Rohkem, kui pool Pluuto suurusest läbimõõt 1200km
Merkuur on tuntud hiljemalt sumerite ajast ehk siis umbes pärast 3. aastatuhandet eKr. Sumerid nimetasid Merkuuri "Ubu-idim-gud-ud". Varaseimad kirjapandud üksikasjalikud vaatlused kuuluvad babüloonlastele. Nendel oli Merkuuri nimetus gu-ad või gu-utu. Vana-Kreekas oli Merkuuril kaks nime: Apollon hommikutaevas nähtava Merkuuri kohta ja Hermes õhtuse Merkuuri kohta. Merkuuril ei ole kaaslasi ega rõngaid. Keskmine kaugus Päikesest: 0,387 astronoomilist ühikut. Merkuuri tiirlemisperioodi pikkus on 0,24 Maa aastat. Merkuuri pöörlemisperioodi pikkus on 1407,5 tundi. Merkuur pöörleb päripäeva. VÄRVUS Merkuur on kollast või tumehalli värvi. TEMPERATUUR Atmosfääri hõreduse tõttu kõigub temperatuur suuresti. Merkuuri keskmine pinnatemperatuur on 179 °C, minimaalne -173 °C(see on enne koitu) ja maksimaalne 427 °C. Päeval on keskmine pinnatemperatuur 623 Kelvinit, öösel 193 Kelvinit. TELJE KALLE
valguskogus on märgatav ja tekitab keskkonnaprobleeme. Valgusreostuse tulemusel muutub tähistaevas heledamaks. See tekitab suuri probleeme astronoomias, sest tähed ei paista enam nii hästi välja. Observatooriumid on kolinud tavaliselt maailma kõige üksildasematesse piirkondadesse, kus valgusreostust oleks vähem. Väga võimsad teleskoobid on avakosmoses, kus seni valgusreostus praktiliselt puudub. eristatakse astronoomilist ja ökoloogilist valgusreostust. astronoomilist valgusreostust iseloomustatakse eelkõige taevakumaga, mis halvendab öötaeva vaatlusu. ökoloogiline valgusreostus muudab loomuliku valguse reziime maismaa-ja veeökosüsteemides. ökoloogilise valgusreostuse allikad on valgustatud hooned ja tornid,tänavavalgustus, valgustus laevadelt, turvavalgustus,sõidukite tuled ja isegi veealuste uurimistööde laevade tuled, mis kõik võivad häirida ökosüsteme erineval määral. Kas valgustus võib ikka olla reostus ?
Saturn Kristiin Räägel 9D Asukoht 6. Planeet Päikesest. 9,5 astronoomilist ühikut Päikesest. Jupiteri ning Uraani vahel. Saturni kuud Üle 60. Nt. Titan, Iapetus, Hyperion, Pheobe. Mõned jääst, mõned kivist. Saturni rõngad Suurim, keerulisim ja tuntuim. Jää- ja kiviosakestest. Korrapärased väikesed ringid. Väga õhukesed, kuid diameetrilt üle 250 000 km. Jää peegeldab, sellepärast tundub värviline. Video Atmosfäär Enamasti vesinikust ja heeliumist. Ka metaanist ja jääst.
Neljas tase optik, muusikalise Viies tase harmoonia õpetuse looja ja geograaf Sündis Ülem-Egiptuses, elas ja töötas Aleksandrias, kus ka suri Teadustöö Peateos "Megale sybtaxis" ("Suurim ehitus") ehk "Almagest" Kartograafia seisukohast tähtsaim "Geographike hyphegesis" ("Geograafia õpetus") "Geograafia" 8-köitelineKlõpsake juhtslaidi teksti laadide redig Teine tase 350 astronoomilist Kolmas tase asukohamäärangu Neljas tase Viies tase t ja üle 8000 koha koordinaadid kuni 5' täpsusega "Geograafia" Originaal hävinud 1. raamatus esitleb kaardiprojektsioone 2.-6. raamatus kirjeldab tol ajal tuntud maailma osi 8. raamatus annab keskmeridiaani ühe kraadi pikkuse "Geograafia" Põhjalaius tundides aasta pikima päeva kestvuse kaudu
tähed üksteisest väga kaugel, seega ei saa juttu olla taevavõlvist või sfäärist. Kaugus isegi lähima täheni on nii suur, et see viib meid täiesti uude, Päikesesüsteemiga võrreldes kolossaalsete mastaapidega täheastronoomia maailma. Igapäeva ühikuid tähtede mõõtmisel ei kasutata, vaid kasutatakse tähist aü. Tähesihikut ehk astroloobi kasutatakse taevakeha kõrguse mõõtmiseks. Astronoomiline ühik · 1 astronoomiline ühik (aü) = 149597870 km · Astronoomilist ühikut kasutatakse Päikesesüsteemi piires. · Parsekut (kaugus, kust aü paistab ühe kaaresekundi all) kasutatakse täheastronoomias pikkusühikuna. · 1 parsek (pc) = 3,26 va = 206265 aü Aastaparallaksi mõõtmine · Aastaparallaks nurk, mille all paistab Maa orbiidi raadius tähe pealt vaadatuna. Mida väiksem on nurk, seda kaugemal on täht. · Esimest korda mõõdeti kolme tähe aastaparallakse 1840. aastal kolme astronoomi poolt. Seal
Saturn Saturn on Päikesesüsteemi kuues planeet. Saturni keskmine kaugus Päikesest on 9,5 astronoomilist ühikut. Saturn on tuntud oma rõngaste poolest ning tal on vähemalt 60 kuud 2007 aasta seisuga (lisaks 3 kinnitamata kuud). Enamus neist on väga väikesed: 34 on diameetrilt väiksemad kui 10 km ja veel 13 väiksemad kui 50 km.[1] Saturni ööpäev kestab 10 tundi 32 minutit 15 sekundit, täistiiruks ümber Päikese kulub 29,5 Maa aastat.Saturni läbimõõt on 120 600 km, mis on 9,4 korda suurem kui Maal
asendi muutumise tõttu. Päikesesüsteemi kehade kauguste määramine- Kinnistähtede kauguste määramine- Pikkuseühikud astronoomias · Kiloparsek (tähis: kpc) on astronoomias kasutatav pikkusühik. Üks kiloparsek võrdub 1000 parsekiga. Nimetuses on kasutatud eesliidet "kilo-". · Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. 1 valgusaasta = 9,4605 × 1012 km = 9 460 500 000 000 km = 0,307 parsekit = 63 240 astronoomilist ühikut. Valgusaasta ligikaudseks väärtuseks võetakse sageli 0,3 parsekit, mis ligikaudu võrdub 9,2 × 1012 kilomeetriga · Astronoomiline ühik (eestikeelne lühend aü; ingliskeelne lühend AU) on astronoomias kasutatav pikkusühik, mis võrdub Maa keskmise kaugusega Päikesest. · Kilomeeter (tähis km) on füüsikaline pikkusühik ja rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) tuletatud meetermõõdustiku pikim ühik. Planeet Maa:
Saturn Füüsilised omadused Saturn on kuues planeet Päikesest Suuruselt teine Päikesesüsteemis Saturni läbimõõt (120 600 km) ületab Maa oma umbes 9 kordselt ning mass (5.6846×1026 kg) 95 kordselt Saturni keskmine kaugus Päikesest on 9,5 astronoomilist ühikut Saturn koosneb ~75% vesinikust ja 25% heeliumist Saturni ööpäev kestab 10 tundi 32 minutit ja 15 sekundit, täistiiruks ümber Päikese kulub tal 29,5 Maa aastat Saturn on planeetidest kõige väiksema tihedusega; tema tihedus väiksem kui veel Ajalugu Planeet on oma nime saanud Vana-Rooma jumala Saturnuse järgi Saturni sümbol tähistab Saturnuse sirpi 1610. aastal avastas Galileo Galilei Saturni rõngad 1979. aastal lendas Saturnist esimest korda mööda kosmosesond Pioneer 11
Saturn Saturn on Päikesesüsteemi kuues planeet. Saturni tuntakse juba antiikajast, mil ta oli teadaolevatest planeetidest kõige kaugem. Planeedile on antud nimi Vana-Rooma jumala Saturnuse järgi. Saturni keskmine kaugus Päikesest on 9,5 astronoomilist ühikut. Saturn on tuntud oma rõngaste poolest ning tal on vähemalt 60 kuud 2007 aasta seisuga .Enamik neist on väga väikesed: 34 on diameetrilt väiksemad kui 10 km ja veel 13 väiksemad kui 50 km. Saturni ööpäev kestab 10 tundi 32 minutit 15 sekundit, täistiiruks ümber Päikese kulub 29,5 Maa aastat. Saturn Saturni läbimõõt on 120 600 km, mis on 9,4 korda suurem kui Maal
jäänused, mis kunagi tiirles Marsi ja Jupiteri vahel. See hüpotees pole kuigi tõenäoline, sest nii avastatud kui ka avastamata asteroidide kogumassiks arvatakse olevat alla 10% Kuu kogumassist. Samuti pole teada, kuidas planeet selliselt puruneda võib. Juba aastal 1760 leidis saksa õpetlane Johann Daniel Titius lihtsa valemi (Bode seaduse), mis seob planeetide kaugused nende järjekorranumbritega. Selles reas oli aga lünk: Marsi ja Jupiteri vahelt kaugusel 2,8 astronoomilist ühikut oli üks planeet puudu. Kui William Herschel oli 1781 avastanud uue planeedi Uraani, mis Bode seadust kinnitas, asuti avastamata planeeti innukalt otsima. Eriti entusiastlikud olid Johann Elert Bode ja Gotha tähetornis töötanud parun Franz Xaver von Zach, kes alustas otsinguid 1787. Ta piiras otsingupiirkonna sodiaagiga ning koostas endale sodiaagitähtede kataloogi, mis oli järjestatud otsetõusu järgi. Ta lootis edu saavutada metoodilise otsinguga, mis aga siiski ei
Saturn Koostas: Kätlin Lääne Saturn on Päikesesüsteemi kuues planeet. Saturni tuntakse juba antiikajast, mil ta oli teadaolevatest planeetidest kõige kaugem. Planeedile on antud nimi Vana-Rooma jumala Saturnuse järgi. Saturn on Päikesesüsteemi üheks suurimaks planeediks, seda edestab ainult Jupiter. Saturni keskmine kaugus Päikesest on 9,5 astronoomilist ühikut. Kuna Saturn asub Päikesest väga kaugel, siis on seal ka väga külm võrreldes keskmise pinnatemperatuuriga Maal (+22°C). Saturni temperatuur on umbes -180°C. Nagu teistelgi hiidplaneetidel, Jupiteril, Uraanil ja Neptuunil, ei ole läbipaistmatu pilvkatte pärast võimalik näha ka Saturni pinda. Saturni läbimõõt on 120 600 km, mis on 9,4 korda suurem kui Maal. Mass on 5,6846×1026 kg ehk umbes 95 Maad Ta on meie päikesesüsteemi planeetidest kõige lapikum Saturni rõngad Rõngad avastas Galileo Galilei, kes 1610. aastal märkas oma väikese teleskoobiga Saturni küljes kahte moodust...
Ülejäänud kuud on korrapäratu kujuga kaljurahnud, nende orbiidid on Jupiteri ekvaatori tasandi suhtes tugevasti kaldu ja erinevad ringjoonest. Need on juhuslikult Jupiteri külgetõmbejõu mõjupiirkonda sattunud asteroidid, mida leitakse tulevikus suure tõenäosusega veelgi. Planeetide kuude seas on ainulaadne Io, millel peale atmosfääri on avastatud 7 tegevvulkaani, laava valgumist pinnale ja Maa geisreid meenutavaid purskeid Saturni keskmine kaugus Päikesest on 9,5 astronoomilist ühikut. Saturn on tuntud oma rõngaste poolest ning tal on vähemalt 60 kuud 2007 aasta seisuga (lisaks 3 kinnitamata kuud). Enamus neist on väga väikesed: 34 on diameetrilt väiksemad kui 10 km ja veel 13 väiksemad kui 50 km. [1] Uraanil on 17 kaaslast .Kaaslaste heledused olid 20 ja 22 tähesuurust, olles seega kõige nõrgemad maalt vaadeldud planeetide kaaslased. Neist nõrgema läbimõõduks hinnatakse 80 km 1978
1) Kujuta skeemil päikese või kuuvarjutuse teket õp lk 103 2) Tee joonis, millel on kujutatud päikese, kuu ja maa asend mis vastavad noorkuu sirbile, esimese veerandi poolkuule, täiskuule, viimase veerandi poolkuule või vana kuu sirbile õp lk 102 3) Võrdle vennidiagrammil astronoomilist aastaaegade vaheldumist. VIHIKUS JA LEHEL 4) Mis on planeedid, kuidas neid liigitatakse ja loetle planeedid alates päikesele lähimast. Suure massiga taevakehad mis tiirlevad ümber tähe ega tooda termotuumasnteesi abil energiat. Liigitamine: *koostise järgi: Maa-tüüpi (kiviplaneedid) ja Jupiteri tüüpi (gaasplaneedid) *suuruse järgi: väikesed planeedid ja hiidplaneedid *asendi järgi maa orbiidi suhtes: siseplaneedid ja välisplaneedid.
1) Kujuta skeemil päikese või kuuvarjutuse teket õp lk 103 2) Tee joonis, millel on kujutatud päikese, kuu ja maa asend mis vastavad noorkuu sirbile, esimese veerandi poolkuule, täiskuule, viimase veerandi poolkuule või vana kuu sirbile õp lk 102 Võrdle vennidiagrammil astronoomilist aastaaegade vaheldumist. SUVI TALV *Algab juunis *Tiirlemisest ümber päikese *Algab detsembris *Päike käib kõrgemalt *Päike on seniidis *Päike käib madalamalt *Päev kõige pikem pöörijoonel *Päev kõige lühem *Maakera telje kalle on koguaeg sama *Poolusel algab polaarpäev
1) Kujuta skeemil päikese või kuuvarjutuse teket õp lk 103 2) Tee joonis, millel on kujutatud päikese, kuu ja maa asend mis vastavad noorkuu sirbile, esimese veerandi poolkuule, täiskuule, viimase veerandi poolkuule või vana kuu sirbile õp lk 102 Võrdle vennidiagrammil astronoomilist aastaaegade vaheldumist. SUVI TALV *Algab juunis *Tiirlemisest ümber päikese *Algab detsembris *Päike käib kõrgemalt *Päike on seniidis *Päike käib madalamalt *Päev kõige pikem pöörijoonel *Päev kõige lühem *Maakera telje kalle on koguaeg sama *Poolusel algab polaarpäev
1) Kujuta skeemil päikese või kuuvarjutuse teket õp lk 103 2) Tee joonis, millel on kujutatud päikese, kuu ja maa asend mis vastavad noorkuu sirbile, esimese veerandi poolkuule, täiskuule, viimase veerandi poolkuule või vana kuu sirbile õp lk 102 3) Võrdle vennidiagrammil astronoomilist aastaaegade vaheldumist. VIHIKUS JA LEHEL 4) Mis on planeedid, kuidas neid liigitatakse ja loetle planeedid alates päikesele lähimast. Suure massiga taevakehad mis tiirlevad ümber tähe ega tooda termotuumasnteesi abil energiat. Liigitamine: *koostise järgi: Maa-tüüpi (kiviplaneedid) ja Jupiteri tüüpi (gaasplaneedid) *suuruse järgi: väikesed planeedid ja hiidplaneedid *asendi järgi maa orbiidi suhtes: siseplaneedid ja välisplaneedid.
Seniit on mõtteline joon maa keskpunktist meieni, mida pikendatakse edasi. Teodoliit on riist horisondiliste koordinaatide mõõtmiseks. Sekstanti kasutavad meremehed taevakehade kõrguse määramiseks. Teleskoop on riistapuu kaugele vaatamiseks, tavaliselt nimetatakse niimoodi astronoomilist pikksilma. Teleskoop koosneb optikamehhanismist ja kandevkonstruktsioonist, mis on omavahel ühendatud nõnda, et teleskoobi optilist osa saaks kellamehhanismi abil taevavõlvi pöörlemisega kaasa pöörata. Gnoomon on lihtsaim astronoomiline instrument, mida kasutati juba vanas Egiptuses ja Kreekas Päikese kõrguse mõõtmiseks. Koha geograafiline laius võrdub taeva põhjapooluse (põhjanaela) kaugusega selles kohas. Taevakehade ööpäevane liikumine oleneb aastaajast. Ka tähed liiguvad, kuid oma asendit üksteise suhtes nad ei muuda. Taevakehade näiv liikumine tekib, kuna me osaleme ka ise selles ning ei saa seda kõrvalt vaadata. Tähtede ööpäevane näiv liikumine on...
millele riigi juhtkond visalt keeldub silma vaatamast ongi see, et kakskümmend aastat hiljem elab Eestis uskumatult suur hulk inimesi vaesuses, mida nad Balti ketis seistes kuidagi ette näha ei osanud, et kakskümmend aastat hiljem joob eesti rahvas rohkem kui ilmselt kunagi varem kogu oma ajaloo jooksul, et kakskümmend aastat järjest on meie rahvus kahanenud, mitte kasvanud, et kakskümmend aastat hiljem on meil riigiametnikke, kes saavad saavad Eesti vaesust arvestades arusaamatult astronoomilist palka ja et kakskümmend viis aastat peale öölaulupidusid näeme, kuidas meie oma rahvuskaaslaste juhtimisel hävitatakse meie rahvuskultuuri, haridussüsteemi ja kogu riiki katvat avalike teenuste võrgustikku. Valitsev klikk on kõige selle juures aga nagu ära kaetatud ja oskab öelda ainult üht: Euroopa Liit, NATO.´´ Mart Helme on oma kirjutuses selgelt ära öelnud, et Eesti riigi juhtkond ei näe oma ninaesisest kaugemale ja rahvas on tänu sellele vaesuses,
* pöörleb orbiidil külili nagu Uraangi. * orbiit piklik keskmine kaugus * loeti kaugeimaks Päikesest on 39,4 planeediks päikesest 9 Pluuto 5 2300 km astronoomilist * ei loeta enam ühikut päikesesüsteemi planeediks * Pluuto pöörleb ümber oma telje vastupidises suunas Atmosfäär Tiirlemisperiood Keemiline koostis Temperatuur Iseärasused 6070%
20 võõrsõnaga lauset meedias. 1. Mainekas Saksa ajaleht Die Zeit kirjutab, et USA võib küsida Poolalt ja Balti riikidelt nõusolekut oma territooriumile tuumarelvade paigutamiseks. Territoorium – maa-ala 2. „Nemad kindlasti seda pigem toetaksid,“ ütleb ajalehes ameerika julgeolekuanalüütik Matthew Kroenig. Analüütik – inimene kellele meeldib eritleda(analüüsida) midagi 3. Tema roll saab olema rohelise visiooni ja põhimõtete jälgimine. Visioon: mõtlemisel põhinev nägemus 4. Arvestades, kui palju väikseid tähti meie universumis on, võivad ümberhindamise tulemused hakata kehtima tuhandetele tähesüsteemidele. Tähesüsteem - tähekooslus 5. Teiseks, stardibaasi rajamine Kuule oleks mitmes mõttes mõistlik. Stardibaas – Raketistardikeskus 6. Roboti all kujutame me üldiselt ette mehhaanilist inimest või inimese osa, kätt, jalga tegemas mingit mehhaanilist liigutust. Mehaaniline – ...
..................................................................lk4 3. Kohustuslik kirjandus........................................................lk5 2 Saturn Saturnon Päikesesüsteemi kuues planeet. Saturni tuntakse juba antiikajast, mil ta oli teadaolevatest planeetidest kõige kaugem. Planeedile on antud nimiVana-Rooma jumala Saturnuse järgi. Saturni keskmine kaugus Päikesest on 9,5 astronoomilist ühikut. Saturn on tuntud oma rõngaste poolest ning tal on vähemalt 60 kuud 2007 aasta seisuga (lisaks 3 kinnitamata kuud). Enamik neist on väga väikesed: 34 on diameetrilt väiksemad kui 10 km ja veel 13 väiksemad kui 50km.1 Saturni ööpäev kestab 10 tundi 32 minutit 15 sekundit, täistiiruks ümber Päikese kulub 29,5 Maa aastat. Saturni läbimõõt on 120 600 km, mis on 9,4 korda suurem kui Maal. Kuigi Saturn oma läbimõõdult
Tegelikult ollakse nende asjade eest tasutud. Põhimõtteliselt on tegu nagu kõigile tuntud Top Shopi reklaamiga ehk ostmine tugitoolist. Peaaegu iga nende reklaam lõpeb sõnadega:"Helistades järgnevate minutite jooksul, saate te selle ja selle toote tasuta kaasa." Tegelikult ollakse juba selle eest tasutud. Hakates nüüd tagantjärele mõtlema, mida ma sain selle raha eest, siis võin ma üsna julgelt öelda, et põhimõtteliselt ei saanudki midagi. Minu arvates pole 30 astronoomilist teooriatundi ning 19 sõidutundi piisavad õppimaks liikluskultuuri ja uue sõiduvahendiga sõitmist. Kõige masendavam on veel see, et autokoolis õpetatakse sõitma väikeautodega, nagu näiteks Toyota Yaris või Volkswagen Golf. Väikeautodega õpetatakse sõitma seetõttu, et inimestel oleks võimalikult lihtne. Mina aga seevastu pooldaksin just õppimist suurema autoga, nagu näiteks Toyota Corolla. Kütuse- ja muud
suhtes. Parallaksi järgi kauguse mõõtmisel on ühikuna võetud kasutusele PARSEK (pc) kaugus, mis vastab objekti aastaparallaksile üks kaaresekund (pannakse kirja tähtede kaugus). 1 pc = 3,08572 · 1016 m = 3,26168 valgusaastat = 2,062648 · 105 a.ü. ABSOLUUTNE TÄHESUUURUS M=m+5-5logp Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib ühe aastaga. 1 valgusaasta = 9,4605 × 1012 km = 9 460 500 000 000 km = 0,307 parsekit = 63 240 astronoomilist ühikut. Valgusaasta ligikaudseks väärtuseks võetakse sageli 0,3 parsekit, mis ligikaudu võrdub 9,2 × 1012 kilomeetriga. Tähesüsteemi, millesse kuulub Päike koos oma planeetidega nimetatakse Galaktikaks. Taevas paistab Galaktika nõrkadest tähtedest koosneva hajusate piiridega ribana Linnuteena. Meie Galaktika on spiraalgalaktika, õhuke, umbes 1 kpc paksunetähtedest ja gaasist-tolmust ketas läbimõõduga 30-40 kpc.
Jupiter on päikesest umbes viis korda kaugemal kui Maa. Jupiteril on 2006. aasta sügiseks teada 63 kuud. Neli suuremat Io, Europa, Ganymedese ja Callisto avastas Galileo Galilei 1610 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Saturn Saturni keskmine kaugus Päikesest on 9,5 astronoomilist ühikut. Läbimõõt on 120 600 km Atmosfääri peamisteks koostisosadeks on vesinik,heelium, metaan, ammoniaak, etaan, atsetüleen ja fosfiin. Saturni kuud järjestatuna kaugemast lähemale: Phoebe, Iabetus, Hyperion, Titan, Rhea, Helena, Dione, Kalypso, Telesto, Tethys, Enceladus, Mimas, Janus, Epimetheus, Pandora, Prometheus, Atlas, Pan. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Universum Üldinfo *Universumiks nimetatakse inimesele tajutavat ja kujuteldavat maailmakõiksust, kõikide asjade kogusust. *Universumi alla kuuluvad kõik astronoomiliste vaatlustega jälgitavad galaktikad ja nende süsteemid. *Universumit ei saa samastada kogu materiaalse maailmaga, sest olemas võib olla ka teisi universumeid. *Universum pole objekt ruumis, vaid kitsamal juhul osa ruumist. Täpsemalt sisaldab Universum ruumina tajutavat nähtust. Universumi teke *Usutakse, et universum sai alguse suurest aine- ja energiaplahvatusest- suurest paugust, 15 miljardit aastat tagasi *Alguses koosnes universum vesinikust, kõige lihtsamast elemendist. Osa sellest muundus heeliumiks ja tänu sellele võisidki tekkida esimesed tähed. *Suure paugu teooria eeldab, et kogu aine purskas välja ainsast, väga väikesest, kuid lõpmata tihedast moodustisest. See erakordselt tuline punkt sisaldas kogu materjali, mida oli vaja praegu nähtavatee pl...
Jupiteri kuud ·Jupiteril on 63 kuud Amalthea IO Europa ·Neist suurimad on: Ganymedes Kallisto Saturn Saturn on Päikesesüsteemi kuues planeet. Mõõtmete poolest on Saturn Jupiteri järel teine planeet Päikesesüsteemis. Saturni keskmine kaugus Päikesest on 9,5 astronoomilist ühikut. Saturn on tuntud oma rõngaste poolest ning tal on vähemalt 60 kuud 2007 aasta seisuga (lisaks 3 kinnitamata kuud) Saturni mõõtmed Saturni läbimõõt on 120 600 km, mis on 9,4 korda suurem kui Maal . Kuigi Saturn oma läbimõõdult ainult umbes 20% Jupiterist väiksem, moodustab ta mass vaid ligikaudu 1/3 Jupiteri omast (5.6846×10 astmes 26 ehk umbes 95 maa massi. Saturni keskmine tihedus
Planeetide orbiidid on ringjoonest pisut erinevad ellipsid. Saturn Saturn on tohutu gaasikera, mille keskel peitub väike tahke tuum. Planeedi ekvaatori kohal näeme sadu rõngaid, mille laius kokku on võrreldav Kuu kaugusega Maast. Saturn on Päikesesüsteemi kuues planeet ja suuruselt teine: orbiit: 1,429,400,000 km (9.54 AU) Päikesest diameeter: 120,536 km (ekvatoriaalne) mass: 5.68e26 kg Saturni keskmine kaugus Päikesest on 9,5 astronoomilist ühikut. Saturni ööpäev kestab 10 tundi ja 47 minutit, täistiiruks ümber Päikese kulub 29,5 Maa aastat. Saturni läbimõõt on 120 536 km, mis on 9,4 korda suurem kui Maal. Saturn on tuntud oma rõngaste poolest. Nagu teisetel jupiterlikel planeetidel on Saturnil oluline magnetväli. Ajalugu Saturni tuntakse juba antiikajast. Rooma mütoloogias oli Saturn põllumajanduse jumal. Saturn on inglisekeelse sõna "Saturday" allikaks. Saturni tuntakse juba esiajaloolisest ajast peale
paljud planeetide kaaslased on gravitatsiooni mõjul kinni püütud pisitaevakehad. Näitena tuuakse Marsi väikesed kuud Deimos ja Phobos, Jupiteri välimised 8 kuud, Saturni välimine kuu ja arvatavasti ka mitu hiljuti avastatud Uraani ja Neptuuni kuud. Asteroidide uurimine Juba aastal 1760 leidis saksa õpetlane Johann Daniel Titius lihtsa valemi (Bode seaduse), mis seob planeetide kaugused nende järjekorranumbritega. Selles reas oli aga lünk: Marsi ja Jupiteri vahelt kaugusel 2,8 astronoomilist ühikut oli üks planeet puudu. Kui William Herschel oli 1781 avastanud uue planeedi Uraani, mis Bode seadust kinnitas, asuti avastamata planeeti innukalt otsima. Eriti entusiastlikud olid Johann Elert Bode ja Gotha tähetornis töötanud parun Franz Xaver von Zach, kes alustas otsinguid 1787. Ta piiras otsingupiirkonna sodiaagiga ning koostas endale sodiaagitähtede kataloogi, mis oli järjestatud otsetõusu järgi.
· Pinnatemperatuur: +25 kuni -125 kraadi · Gravitatsioon: u 40% Maa omast · Esimene kosmiline kiirus: 3,6 km/s · Paokiirus: 5,0 km/s Jupiter Diferentsiaalne pöörlemine on hiidplaneetidele ja tähtedele tüüpiline - Jupiteri ekvaatori lähedaste piirkondade pöörlemisperiood on umbes 5 minutit lühem kui pooluste lähedal, vastavalt 9 tundi ja 50.5 minutit ning 9 tundi ja 55.7 minutit. Saturn - Saturni keskmine kaugus Päikesest on 9,5 astronoomilist ühikut. Saturn on tuntud oma rõngaste poolest ning tal on vähemalt 60 kuud 2007 aasta seisuga (lisaks 3 kinnitamata kuud). Enamus neist on väga väikesed: 34 on diameetrilt väiksemad kui 10 km ja veel 13 väiksemad kui 50 km. Saturni ööpäev kestab 10 tundi 32 minutit 15 sekundit, täistiiruks ümber Päikese kulub 29,5 Maa aastat. Neptuun - Ööpäev: 16 tundi ja 7 minutit Aasta pikkus: 164,8 Maa aastat Kaaslaste arv: 8
Arvatakse, et paljud planeetide kaaslased on gravitatsiooni mõjul kinni püütud pisitaevakehad. Näitena tuuakse Marsi väikesed kuud Deimos ja Phobos, Jupiteri välimised 8 kuud, Saturni välimine kuu ja arvatavasti ka mitu hiljuti avastatud Uraano ja Neptuuni kuud Juba aastal 1760 leidis saksa õpetlane Johann Daniel Titius lihtsa valemi, mis seob planeetide kaugused nende järjekorranumbritega. Selles reas oli aga lünk: Marsi ja Jupiteri vahelt kaugusel 2,8 astronoomilist ühikut oli üks planeet puudu. Kui William oli 1781 avastanud uue planeedi Uraani, mis Bode seadust kinnitas, asuti avastamata planeeti innukalt otsima. Eriti entusiastlikud olid Johann Elert Bode ja Gotha tähetornis töötanud parun Franc von Zach, kes alustas otsinguid 1787. Ta piiras otsingupiirkonna sodiaagiga ning koostas endale sodiaagitähtede kataloogi, mis oli järjestatud otsetõusu järgi. Ta lootis edu saavutada metoodilise otsinguga, mis aga siiski ei andnud tulemusi. Sügisel
6. kursus KOSMOLOOGIA. NÜÜDISAEGNE FÜÜSIKALINE MAAILMAPILT Päike meie Päikesesüsteemi keskmes olev täht, Maast keskmiselt150 miljoni km ehk 1 astronoomilise ühiku kaugusel. Päike on põhijada täht, mille aktiivsuse aastad korduvad iga 11 aasta tagant. Päike on 5 miljardit aastat vana. Tema läbimõõt on 109 Maa läbimõõtu ja mass 333000 Maa massi. Pinnatemperatuur on 5780 K ja sisemuses 14 miljonit kraadi. Päike koosneb peamiselt vesinikust (73%) ja heeliumist (25%). Tohutu kiirgusvõimsus tekib termotuumareaktsioonides tsentraalosas, vabanev energia jõuab meieni valgusena. Kogu Päikese aine on kõrge temperatuuri tõttu plasmaolekus. Päikesesüsteem koosneb Päikesest, selle ümber tiirlevatest planeetidest, nende ümber tiirlevatest kuudest ehk kaaslastest, valdavalt Marsi ja Jupiteri vahel tiirlevatest korrapäratu kujuga asteroidide vööst, põhiliselt Päikesesüsteemi perifeerias, aga mõnikord ka Päikese lähedusse jõudvatest komeetidest, juhus...
10. millest sõltub juhi takistus juhi ainest, juhi pikkusest juhi läbimõõdust, temperatuurist 11. leia voooluahela kogutakistus 3+8+2=13 Magnetväli magnetid on ferromagneetilised kehad ja ka mõned taevakehad(maa,päike) magnet tõmbab külge teisi ferromagneetilisi kehi need on kehad millel on magneetumise võime Universum valgusaasta =9 460 500 000 000 km = 0,307 parsekit = 632400 astronoomilist ühikut astronoomiline ühik tähis aü on maa keskmine kaugus päikesest 150 000 000 km parsek 3,26 valgusaastat . pikkusühik: kaugus kust vaadates 1 astronoomiline ühik katab 1 nurgasekundi tähis pc
Saturn on Päikesesüsteemi üheks suurimaks planeediks, seda edestab ainult Jupiter. Saturn on kuues planeet Päikesest ning asub sellest 1,427 miljardi km kaugusel. Kuna astronoomiliste kauguste ja masside mõõtmiseks jäävad meie igapäevases elus kasutatavad mõõtühikud liialt väikeseks, siis kasutatakse kosmiliste objektide kirjeldamisel sageli hoopis suuremaid mõõtühikuid, mille tegelikku suurust inimene tajub paremini. Näiteks Päikesesüsteemi kirjeldamisel kasutatakse astronoomilist ühikut (a.ü.), mis võrdub Maa kaugusega (149,6 miljonit km) Päikesest. Seega võib öelda, et Saturn on Päikesest umbes 9,5 a.ü. kaugusel. Kuna Saturn asub Päikesest väga kaugel, siis on seal ka väga külm võrreldes keskmise pinnatemperatuuriga Maal (+22 C). Saturni temperatuur on umbes -180 C. Sellisel temperatuuril ei külmu mitte ainult vesi vaid ka paljud teised ained, mis Maa tingimustes on normaalselt gaasilises olekus. Näiteks meie
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS PAGAR-KONDIITER Melita Skljar SATURN Referaat Juhendaja: Sven Jürgenson Pärnu 2016 Sissejuhatus Saturn on kuues planeet Päikesest ja suuruselt teine meie Päikesesüsteemis. Planeedile on antud nimi Vana-Rooma põllutöö ja viljakasvu jumala Saturnuse järgi, kelle sirp meenutab Saturni astronoomilist sümbolit (). Saturni siseehitus koosneb arvatavasti tuumast, mille moodustavad raud, nikkel ja silikaatne kivim ja mida ümbritseb paks kiht metallilist vesinikku. Järgmiseks tuleb vedela vesiniku ja vedela heeliumi vahekiht, mida omakorda ümbritseb väline gaasikiht. Planeet näib helekollane atmosfääri ülemistes kihtides asuvate ammoniaagi kristallide tõttu. Arvatakse, et planeedi magnetvälja tekitab läbi metallilise vesiniku kihi jooksev elektrivool. Saturni magnetväli on Maa
· mass: 1, 4 * 1019 tonni (1/418 Maa massi) · keskmine tihedus: 2, 2 g/ cm3 (0, 4 Maa keskmist tihedust ) Kaugus ja orbiit 4 Pluuto on kaugemal kõigist Päikesesüsteemi planeetidest (orbiidi suure elliptilisuse tõttu võib Pluuto asuda ka Päikesele lähemal kui Neptuun). 5,913,520,000 km Päikesest. Pluuto keskmine kaugus Päikesest on 39,4 astronoomilist ühikut ja ühe tiiru tegemiseks kulub tal 247,7 aastat. Pluuto orbiit on väga ekstsentriline. Mõnikord on ta lähemal Päikesele kui Neptuun (see on olnud nii 1979. aastast peale ja kestab kuni 1999 aastani). Pluuto pöörleb ümber oma telje vastupidises suunas kui suurem osa teistest planeetidest. Tema orbiit on nii piklik (ekstsentrilisus 0,25), et oma Päikesele lähima punkti (periheeli) ümbruses on ta Neptuunist lähemal (kaugus periheelis 29,5 aü). Kokkupõrget pole siiski karta,
Kosmoloogia Päikesesüsteemi tekkelugu: Praegune päikesesüsteem on ühetähe süsteem, mille läbimõõt on u. 100 astronoomilist ühikut. 1aü- kesmine maakaugus päikesest, kuhu kuulub: 1. 8 planeeti ja 1 planeed. (Merkuur- veenus-maa-mars- jupiter-saturn- uraan- neptuun-pluuto). 2. Kaks asteroidide vööndit- Kuiperi ja Oorti vöönd. 3. Planeetide kaaslased ja asteroidid. Teke lugu: Umbes 5 miljardit aastat tagasi kogunes maailmaruumis suur tolmu ja gaasi pilv, mis oli tekkinud tähtede surmast. Supernova plahvatused, mille koostiseks olid vesinik ja heelium.
EESTI MEREAKADEEMIA Teaduskond Õppetool Gretel Roze VIRMALISED, NENDE TEKE JA LEVIK Referaat Juhendaja: Lia Pahapill Tallinn 2011 2 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Virmaliste teke............................................................................................................................5 Virmaliste värvid.........................................................................................................................8 Virmaliste ovaal ja värvilised kardinad.............................................................................. 8 Virmaliste kuju.........................................................................................................................
Voyager-1 on olnud märkimisväärse tähtusega just meie Päikesesüsteemi tundma õppimise ja selle suuruse hindamiseks. Viimase üle vaieldakse tänapäevani, kuid arvatakse et Päikesesüsteem lõppeb seal, kuhu Päikese gravitatsioonijõud enam ei ulatu. 1977. aastal saadeti Voyager 1-le identne sond Voyager 2 samuti kosmosesse, mis uuris Jupiteri, Saturni, Uraani ja Neptuuni. Ka Voyager 2 põhimissioon on täidetud ja sond eksleb nüüd tundmatus alas, küll umbes 24 astronoomilist ühikut Maale lähemal kui Voyager 1. Mõlemale sondile on kaasa antud sõnum inimkonnalt, see on mõeldud võimalikele Maa-välistele elusolenditele, kelleni sondid kunagi jõuda võivad. Tegemist on fonogrammplaadiga, mille nimi on ,,The Sounds of Earth" (eesti keeles ,,Maa helid") ja see on kullast. Plaat kannab endaga kaasas erinevaid pilte ja heliteoseid, mis on seotud Maa kultuuri ja eluga. Plaadil on tervitussõnad erinevates keeltes ja avasõnad ÜRO peasekretärilt.
ligistikku paistvaid, nn. "optilisi" paare nimestikku ei satuks, oli nimestikku sissevõtmiseks üles seatud näiva kauguse piir 32" ehk umbes 1 /60 Kuu näivast läbimõõdust: kaksiktähed, millede komponendid asetsesid üksteisest kaugemal kui see piir, jättis Struve suuremalt osalt välja oma nimestikust. Keskmiselt sisaldab Struve kataloog kaksiktähti komponentide kaugusega 100 kuni 3000 astronoomilist ühikut (1 astron. ühik = kaugus Päikeselt Maakerani ehk umbes 150 miljonit kilomeetrit), tiirlemisajaga üksteise ümber 600 kuni 100 000 aastani. Et nende vaatlused seni on kestnud vaid veidi üle ühe sajandi, siis arusaadavalt pole veel suurem osa neist jõudnud kuigipalju liikuda üksteise suhtes; nende tõeline orbiidi kuju on teadmata ja võib selguda alles aastatuhandete möödumisel. Osa Struve poolt avastatud kaksiktähti on aga ainult näivalt
Kosmoloogia mõisted Päikesesüsteem on planeetide süsteem, mille keskseks kehaks on Päike, mille ümber tiirlevad 8 planeeti. Päikesesüsteemi kuulub kaheksa suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti-asteroidi, sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte"), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu", Planeet on taevakeha, mis 1. tiirleb ümber Päikese, 2. on piisava massiga, et ületada jäiga keha jõud ning hoida (keralähedast) kuju 3. ning on oma gravitatsiooniga tõmmanud oma pinnale väiksemad kehad oma orbiidi ümbruses Planeedi kaaslane (igapäevaelus lihtsalt kuu) on planeedi looduslik kaaslane. Päikesesüsteemis on kuud kuuel planeedil, kahel - Merkuuril ja Veenusel - kuud puuduvad. Asteroidideks nimetatakse väikesi planeedisarnaseid taevakehi, mis tiirlevad Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese. Komeet on Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev ta...
Lihtsamalt öeldes on parallaks objekti näiv nihe tausta suhtes vaatleja asendi muutumise tõttu. Aastaparallaks on väljaspool Päikesesüsteemi asuva taevakeha (tavaliselt tähe) parallaks, mille baas on Maa orbiidi pikem pooltelg.Aastaparallaksi mõõtmine võimaldab määrata lähemate tähtede kaugust Maast. · Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. 1 valgusaasta = 9,4605 × 1012 km = 9 460 500 000 000 km = 0,307 parsekit = 63 240 astronoomilist ühikut. · Astronoomiline ühik on astronoomias kasutatav pikkusühik, mis võrdub Maa keskmise kaugusega Päikesest. · Parsek on pikkusühik: kaugus, kust vaadates 1 astronoomiline ühik katab 1 nurgasekundi ehk sellise ringjoone, millel üks astronoomiline ühik moodustab ühesekundilise kaare, raadius. Tähis pc. 1 pc = 3,08572 · 1016 m = 3,26168 valgusaastat = 2,062648 · 105 a.ü.
Ootamatult ilmuva asteroidi leidmiseks kasutatakse lisaks tavalistele teleskoobivaatlustele ka radarsüsteeme. Asteroidid, mille periheel jääb Marsi orbiidi sisse Asteroide, mille periheel jääb Marsi orbiidi sisse, on teada alla saja. Neid võib jagada kolme tööpi ja neid nimetatakse tuntuima esindaja järgi: Amori tüüpi asteroidide periheel jääb vahemikku 1 kuni 1,3 astronoomiline ühik| astronoomilist ühikud (aü) ehk kaugemale Maast; Apollo tüüpi asteroidid tulevad aga Päikesele lähemale kui Maa. See on Maa-lähedaste asteroidide rühm, mis on saanud nime esimesena avastatud seda tüüpi asteroidi 1862 Apollo järgi; Ateni tüüpi asteroidide keskmine kaugus Päikesest on Maa oma väiksem, s.t. nad tiirlevad peamiselt Veenuse ja Maa vahel. Asteroidid, mille periheel jääb Jupiteri orbiidi sisse
Hiljem vabastas Jupiter vennad ning võitis sõja titaanide vastu. Ja nüüd liigubki Saturn taevas teistest kaugemal, liigub aeglaselt, olles täis kibestumist tänamatu maailma vastu. [1] Saturn paistab Maalt kui hele kollane täht. Kosmosesondid on toonud uut teavet selle värvika planeedi kohta, millel on hämmastav rõngaste süsteem ja suur kuupere.Suuruselt on ta teine ja Päikese poolt kuues planeet Päikesesüsteemis [2] Saturni keskmine kaugus Päikesest on 9,54 astronoomilist ühikut. Saturn on nagu omaette miniatuurne plannedisüsteem, kus on isegi asteroidi vööndid- rõngad. Ainult, et süsteemi valitseja pole täht. [3] Planeet Saturn 4 Planeedi pind Väga vähe on teada hiidplaneetide siseelu kohta. Tänu "Voyageritele" on olemas hea ülevaade gigantide kaaslastest ja rõngastest, kuid planeetidest saadi andmeid vaid
mida nimetatakse saaroseks. Selle abil on võimalik päikesevarjutusi ennustada. Saarost tunti ja päikesevarjutusi suudeti ennustada juba vanaajal. Kuuvarjutus - on selline varjutus, kui Kuu satub Maa tekitatud varju. Kuuvarjutus toimub siis, kui Maa on Päikese ja Kuu vahel ning Maa vari langeb Kuule. Valgusaasta – on vahemaa, mille valgus läbib vaakumis ühe Juliuse aasta jooksul.[1] 1 valgusaasta = 9,4605 × 1012 km = 9 460 500 000 000 km = 0,307 parsekit = 63 240 astronoomilist ühikut. Valgusaasta ligikaudseks väärtuseks võetakse sageli 0,3 parsekit, mis ligikaudu võrdub 9,2 × 1012 kilomeetriga. Galatikad – on suure massiga gravitatsiooniliselt seotud tähesüsteem. Kui "Galaktika" kirjutatakse suure algustähega, siis peetakse silmas meie kodugalaktikat, mida nimetatakse ka Linnutee galaktikaks. Tähtede arv galaktikates ulatub umbes kümnest miljonist tähest (kääbusgalaktikad) saja triljoni täheni (hiidgalaktikad). Tähed tiirlevad ümber galaktika
seitsme minuti. Täielikule päikesevarjutusele eelnev ja järgnev osalise varjutuse faas kestab märksa kauem. · Kuuvarjutus - on selline varjutus, kui Kuu satub Päikese tekitatud varju. Kuuvarjutus toimub siis, kui Maa on Päikese ja Kuu vahel ning Maa vari langeb Kuule. · Valgusaasta - on vahemaa, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. 1 valgusaasta = 9,4605 × 1012 km = 9 460 500 000 000 km = 0,307 parsekit = 63 240 astronoomilist ühikut. Valgusaasta ligikaudseks väärtuseks võetakse sageli 0,3 parsekit, mis ligikaudu võrdub 9,2 × 1012 kilomeetriga. · Galaktikad - on gravitatsiooniliselt seotud tähesüsteem, mis koosneb tähtedest ja nende jäänustest, tähtedevahelisest tolmust ja tumedast ainest. Galaktikaid võib leida igas suuruses, alates kääbusgalaktikatest, mis sisaldavad umbes kümme miljonit tähte kuni
Kiviõli 1. Keskkool Universum Referaat Uku Vernik 9a Universum on lõpmata suure ulatusega ruum mis sisaldab nii mõndagi. Seal on Päike, planeedid, Linnutee ehk Galaktika. Galaktika on miljonite, miljardite ja triljonite tähtede kogum. Ehituse järgi jagatakse galaktikad elliptilisteks, spiraalseteks ja korrapäratuseks. Tähed esinevad peaaegu alati kogumitena, mida nimetatakse galaktikaks. Peale tähtede sisaldavad nad gaasi, tähtedevahelist tolmu ja tumedat ainet. Umbes 10...20% galaktikas on tähed, gaas ja tolm. Galaktikaid hoiab koos gravitatsioon, mille toimel galaktika osad tiirlevad galaktika keskme ümber. Arvatakse, et mõningate, aga võib-olla ka enamiku galaktikate keskmes asub must auk. Must auk on ruumipiirkond, mille gravitatsioon on nii suur, et ei miski materiaalne, isegi valgus, ei pääse temast välja. Seda tekitab piisavalt suure massi olemasolu piirat...
Vikipeedia andmetel on Jupiteril 2006. aasta sügiseks teada 63 kuud, nende hulgas ka neli suuremat, mis tiirlevad täpselt planeedi ekvaatori tasandis ringjoonelistel orbiitidel. Ülejäänud kuud on korrapäratu kujuga kaljurahnud, nende orbiidid on Jupiteri ekvaatori tasandi suhtes tugevasti kaldu ja erinevad ringjoonest. 5. Saturn · Saturn on Päikesesüsteemi kuues planeet. Saturni keskmine kaugus Päikesest on 9,5 astronoomilist ühikut. · Saturni läbimõõt on 120 600 km, mis on 9,4 korda suurem kui Maal. Kuigi Saturn oma läbimõõdult ainult umbes 20% Jupiterist väiksem, moodustab ta mass vaid ligikaudu 1/3 Jupiteri omast ehk umbes 95 maa massi. Saturni keskmine tihedus ligikaudu 0,687 g/cm³ tingib ka asjaolu, et ta meie päikesesüsteemi planeetidest kõige lapikum (läbimõõtude erinevus 10%). · Saturni atmosfääri peamisteks koostisosadeks on vesinik (~96%) ja väiksemal määral
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
