Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"astronoomid" - 254 õppematerjali

astronoomid on korduvalt avastanud komeete kõigest mõni päev enne seda, kui need on Maast möödunud. Näiteks 1983. aastal möödus komeet nimega IRAS-Araki-Alcock Maast vaid viie miljoni kilomeetri kauguselt, kuid teadlased avastasid selle vaid kaks nädalat varem.
thumbnail
14
doc

Must auk

Samuti on arvatud, et mustad augud on nn. "ussiurgete" sisse- või väljapääsud. Kõikide galaktikate keskmes asetsevad hiiglaslikud mustad augud. (Hiiglaslikult ­ mitte suuruselt, vaid massilt). Ühesõnaga võib öelda, et meie kodugalaktika Linnutee tuum on must auk. Teadlased arvutasid välja, et Maa asub Linnutee keskpunktist umbes 27 000 valgusaasta kaugusel Lisa Must auk purustas rekordi Ameerika astronoomid on avastanud enneolematult koguka musta augu. Auk ei ole küll nii suur kui paljude galaktikate, sealhulgas Linnutee keskmes paiknevad ülisuured mustad 9 augud, aga kui galaktikakeskme mustad augud välja jätta ja piirduda tähtede ümber tiirlevatega, siis on tegu tõelise rekordiga. Ligi kahe miljoni valgusaasta kaugusel, ühe Cassiopeia tähtkuju tähe ümber tiirutav auk on...

Füüsika
42 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Kuu, kui maa kaaslane

iga asi kaalub Kuul kuus korda vähem kui Maal. Oma väiksuse tõttu ei ole Kuul märkimisväärset atmosfääri, sest ta ei suuda seda kinni hoida. Sõna märkimisväärne on siin oluline, sest mingi atmosfääri moodustab Kuu ümber päikesetuul. See on aga nii hõre, et maistes laborites taolist vaakumit saada ei õnnestu: ta on 10 000 miljardit korda hõredam õhust merepinnal. Palja silmaga on Kuul näha tumedaid laike. Astronoomid kutsuvad neid meredeks, kõige suuremat, täiskuu ajal selle vasakul poolel olevat laiku koguni ookeaniks. Heledaid alasid seevastu nimetatakse mandriteks, sest märg pinnas on tumedam kui kuiv. Fantaasiarikkad nimed andis meredele itaalia astronoom Francesco Grimaldi ja esmakordselt avaldas need tema kaasmaalane Joannes Riccioli 1651. aastal. Kuu 22 merest on suurim Tormide ookean pindalaga 2,1 miljonit ruutkilomeetrit, seega veidi väiksem Gröönimaast. Võrdluseks võib...

Astronoomia
22 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Veenus - referaat

Saatja lainepikkus oli 18 cm, sest sellel (hüdroksüülrühma ­ OH molekuli raadiojoone piirkonnas) töötavad paljud raadioteleskoobid. Sondi asukoha määramiseks kasutati ülipika baasiga radiointerferomeetrit lahutusvõimega 0,001 nurgasekundit. Töös osalesid mitme maa astronoomid . Aerostaadid andsid infot 46 tunni jooksul, patareide tühjenemiseni. Kumbki aerostaat läbis üle 10 000 kilomeetri keskmise kiirusega 250 km/h. Planeedi ööpoolel registreeriti valgustuse kõikumisi ja valgussähvatusi. Kas tegemist on välkude või vulkaanidega, pole teada. Veel avastati ka tugevad vertikaalsed tuulepuhangud, mis on sada korda kiiremad kui Maal. Aeglaselt pöörleval planeedil on raske seletada sellist tugevat tsirkulatsiooni...

Füüsika
15 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Kvasarid

Vaatlusandmed on aga näidanud, et kvasari kiirgus lähtub piirkonnast, mis on väiksem kui Päikesesüsteem. Selleks, et mahutada säärast tohutut kiirgust tekitav mehhanism nii väiksesse ruumalasse, peame appi võtma kogu fundamentaalfüüsika arsenali alates relatiivsusteooriast kuni elementaarosakeste füüsikani. Aktiivsed galaktikatuumad Mida teevad astronoomid , kui nad ei suuda mõnd kosmilist nähtust selgitada? Nad ütlevad, et süüdi on tumedad jõud: mustad augud ja tumeaine, viimasel ajal veel tumeenergia. Just nii toimitakse ka kvasarite puhul - suurem osa astronoomidest on jõudnud üksmeelele, et kvasari kiirgusvõimsuse põhjustab ülimassiivne must auk, mis paikneb suure galaktika keskel. Must auk on aga füüsikateoreetikute välja mõeldud konstruktsioon, mille reaalne olemasolu on tõestamata. Kas arusaam...

Füüsika
13 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Galaktikad

Kõige nooremad tähed ja hajusparved (paarisajast tähest koosnevad korrapäratud täheparved) koos gaasi ja tolmuga moodustavad kettakujulise õhukese kihi, mis justkui jagab galaktikad pooleks. Galaktikate läbimõõt võib olla mõnest valgusaastast paarisaja tuhande valgusaastani.[1] KUIDAS LIIGITADA GALAKTIKAID? Maailmaruumis on palju erineva suuruse ja kujuga galaktikaid. Kui astronoomid õppisid avastama teleskoopide abil galaktikaid, märkasid nad nende vahel mitmeid erinevusi värvuses, kujus ja suuruses. 1926 aastal otsustas astronoom Edwin Hubble galaktikate hulgas korra majja luua ja välja mõelda mingid galaktikate liigitamise alused. Näiteks võiks galaktikaid liigitada värvuse järgi, sest galaktikad paistavad läbi teleskoobi erinevat värvi. Võib liigitada ka suuruse järgi, nimetades väikeseid galaktikaid kääbusteks ja suuri massiivseteks....

Füüsika
48 allalaadimist
thumbnail
22
ppt

Vana-Ameerika Kunst

Vladislav Tsõpov 10A 09.05.2010 Tallinna Humanitaargümnaasium Maajad Yucatani poolsaare ürgmetsades elanud maajade ligi poolteist tuhat aastat vana kultuur oli äärmiselt rikkalik ja mitmekesine; nad olid geniaalsed matemaatikud ja astronoomid Umbes 12. sajandil jõudsid maajade juurde tolteegid ja kaks kultuuri sulasid kokku omapäraseks tervikuks Maaja linnade keskustes kõrgusid templipüramiidid, asusid valitsejate paleed, observatooriumid ja staadionid rituaalsete pallimängude jaoks Linnu ühendasid omavahel nöörsirged teed Tavaks oli püstitada steele - nikerdatud kivisambaid oluliste sündmuste tähistamiseks Säilinud on ka värvikirevaid seinamaale...

Kunst
46 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Pluuto

Taevakeha täpne keemiline koostis on teadmata, kuid võrdlemisi madal tihedus viitab 70% kivi ning 30% jää segule. Pluuto pinnatemperatuur jääb sõltuvalt asukohast orbiidil -235°C ja -210°C vahele. Väga madala temperatuuri tõttu on heledamad alad arvatavasti kaetud lämmastiku jää või lumega, millega on segatud metaani, etaani ning süsinik-monooksiidi lumi või jää. Tumedamate alade koostis on seni teadmata. Astronoomid veendusid Pluuto atmosfääri olemasolus esmakordselt 1989 aastal. Planeedi atmosfäär koosneb põhiliselt molekulaarsest lämmastikust, teiste gaaside (metaan, CO) panus on väike. Atmosfäär on äärmiselt hõre, kuna pinnarõhk on vaid paar mikrobaari. Gaasina saab atmosfäär esineda vaid vastaseisuses Päikesega, enamuse aja Pluuto pikast aastast on atmosfäär jäätunud. Peale atmosfääri avastamist on Pluuto Päikesest üha enam eemaldunud ning planeedi keskmine...

Füüsika
8 allalaadimist
thumbnail
15
odp

Maa ja kuu

aastal Esimesena maandusid kuule Neil Armstrong ja Edwin Aldrin 20. juulil 1969. Kuu faasid Kuu loomine (kuud ei ole näha) Noorkuu Poolkuu (esimene veerand) Kasvav kuu Täiskuu Kahanev kuu Poolkuu (viimane veerand) Vanakuu. Kuu pind Palja silmaga on Kuul näha tumedaid laike, astronoomid kutsuvad neid meredeks. Heledaid alasid seevastu nim. Mandriteks. Vett ega mingit muud vedelikku Kuul ei leidu. Kui mikroskoobiga vaadata on Kuul hoopis mitmekesisem vaatepilt: näha on mäeahelikke, lõhesid, orge ja tema kuulsaid kraatreid. Kuu pind on kaetud puudritaolise ainega, mida nim. Regoliidiks. See meenutab märga liiva. Suurem osa mandrite kivimitest on bretshadeks nimetatav keeruline segu teistest kivimitest....

Füüsika
10 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Renessaanss teaduses

Tema loomingulised võimed leidsid endale rakendust peaaegu kõigil vaimse tegevuse aladel. Ta oli maalikunstnik, kujur, insener, arhitekt, kunstiteoreetik, kirjanik, looduseuurija ja tehnik, kusjuures tema saavutused kõigil neil aladel olid väljapaistvad. Leonardo pidevalt otsiva ja rahutu vaimu, töötahte ja töövõime ees tunti aukartust juba 16.sajandil, tuntakse nüüdisajal ja ka edaspidi. Kogu renessansiaja keeldusid astronoomid tunnistama meteoriitide olemasolu. Idee, et taevast võib kive langeda oli toonaste teadlaste arvates kahtlane ja ketserlik. Jumala loodud universum poleks ju ometi mingi selline korratu paik, kus taevast võiks kive langeda? Prantsuse teaduste akadeemia tegi isegi avalduse, et ,,taevast ei saa kive langeda". Teated maapinnale kukkunud tulekeradest liigitati kuulujuttude ja rahvaluule valdkonda. Meteoriite endid peeti piksekivideks, mis tekkinud välgulöögi tagajärjel....

Muusikaajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Astronoomia

4 Tähed:.................................................................................................................................. 5 Päikesesüsteemi kujunemine:.............................................................................................. 6 Kasutatud kirjandus:............................................................................................................ 7 Sissejuhatus Taevas on üks imeline vaatepilt. See on väga kaunis. Astronoomid on teadlased, kes uurivad planeete, tähti, komeete ja galaktikaid. See ala, millega need teadlased tegelevad, ongi astronoomia. See ala kuulub antiikteaduste hulka. Juba vanad kreeklased uurisid taevast. Nendele jäid aga tähed ja planeedid liiga kaugele, alles 17.sajandil leiutas üks riidepoe töötaja teleskoobi. Nüüd nähti kaugemale ja oli võimalik universumi lähemalt tundma õppida. Praegustel astronoomidel on maailma uurimiseks juba palju erinevat varustust....

Astronoomia
55 allalaadimist
thumbnail
4
doc

''Kuu''

Pärnumaa Kutsehariduskeskus Kuu (lühireferaat) Jane Õigus K-08b Pärnu 2009 Kuu Kuu tiirleb ümber Maa mööda elliptilist orbiiti, mille ekstsentrilisus on 0,0549. Orbiidi kalle ekliptika suhtes on 5,1454°. Kuu vähim kaugus Maast on 356 410 km ja suurim kaugus 406 700 km. Keskmine kaugus on 384 000 km. Kuu kiirus orbiidil on 1,03 km/s. Kuu teeb ühe tiiru ümber Maa 27 ööpäeva ja 8 tunniga, see on sideeriline kuu. Sünoodilise kuu pikkus on aga 29 ööpäeva ja 12 tundi. Noorkuu ajal on Kuu Maa ja Päikese vahel. Sellel ajal pole Kuud Maalt näha. Paari päeva pärast ilmub õhtutaevasse kitsas kuusirp, mille kaar on suunatud paremale. Täiskuu ajal paistab Kuu ümmargusena. Pärast täiskuud hakkab Maale valgustatuna paistev piirkond Kuul vähenema ning Päikese loojumise ja Kuu tõusu vahele hakkab jääma üha pikem aj...

Füüsika
9 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Päikesesüsteemi väikekehad

Seega peab tuuma mass järjest vähenema, kuni lõpuks kogu tema lenduv aine muutub tolmuks või gaasiks. Et komeedid tõepoolest suhteliselt lühikese ajaga lõpetavad oma elutee meteoorkehade pilvena, selle kohta leidub palju tõendeid. Näiteks lugu Biela komeediga, mis avastati 1772. a. Selle komeedi tee möödus õige lähedalt Maa orbiidi punktist, kus meie planeet asetses novembri lõpul. Biela komeedi järjekordsel lähenemisel 1846. a. täheldasid astronoomid esmakordselt, et komeedi tuum jagunes kaheks. Kummalgi tuumal oli oma kooma ja saba ning tuumadevaheline kaugus ulatus 250000 km-ni. 1852. aastaks olid tuumad eraldunud 2,5 miljoni kilomeetrini. 1859. ja seejärel 1866. aastal oodati uut lähenemist, kuid komeete ei ilmunud. Küll aga oli 1866. aasta 27. novembril tähelepanuväärne tähesadu, mis kordus täpselt 13 aasta pärast (s.o. siis, kui komeet pidi uuesti ilmuma). Komeedid olid lagunenud meteoorkehade pilvedeks....

Füüsika
38 allalaadimist
thumbnail
22
rtf

Universumi teke

Ühte neist, mis on väga sarnane meie omaga, saab näha uduse valguslaiguna Andromeeda tähtkujus `' (Mary ja John Gribbin 1997:77). `' Andromeeda galaktika on meist nii kaugel, et valgus levib sealt meieni üle kahe miljoni aasta. Sellele vaatamata on ta meie lähim suur naaber maailmaruumis. Ükski teine suur galaktika pole meile nii lähedal, et seda võiks näha palja silmaga. Astronoomid on avastanud mõned galaktikad, mis on meist umbes kümne miljardi valgusaasta kaugusel `' (Mary ja John Gribbin 1997:77). `' Päikese ja teiste tähtede valgust saab osadeks lahutada, kasutades prismat (kolmnurkset klaasist või plastikust kiilu). Tekib vikerkaarevärviline muster, mida nimetatakse spektriks `' (Mary ja John Gribbin 1997:78). `' Vikerkaarevärvilisel ribal on näha tumedaid jooni. Kaugete galaktikate valguse spektris on tumedad jooned nihkunud spektri punase osa suunas...

Uurimistöö
111 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Kes avastas Ameerika?

Viimane teadaolev reis leidis aset 1347. aastal. (Allan 2004:91). 2.2. AMEERIKA AVASTAMINE HIINLASTE POOLT* Hiinlastel oli rohkelt meresõidukogemusi. 5. märtsil 1421 asus neljast laevastikust koosnev hiigelarmaada- igas laevastikus oli umbes 30 alust, mis teeb kokku umbes 15 120 laeva- teele üle Kollase mere. See oli hiinlaste kuues pikk mereretk 1405. aastast. Hiina astronoomid olid tegelenud öötaeva kaardistamisega juba 2000 aastat ning meresõitjad oskasid Põhjanaela järgi ja magentkompassi abil oma asukohta kindlaks määrata. Varasemad Zhu Di (Hiina keiser) ekspeditsioonid olid * Lisa 2. (Joonis 3) jõudnud kuni Aafrika idaranniku ja Pärsia laheni. (Stewart jt 2004:88-90). Märtsikuul alanud reis viis hiinlased tuhandete kilomeetrite kaugusele. Kuus nädalat hiljem jõuti Malasia sadamalinna Malakasse, mis oli samahästi kui Hiina koloonia...

Ajalugu
29 allalaadimist
thumbnail
60
rtf

10nda klassi ajaloo konspekt

Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 ­ 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu ­ purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...

Ajalugu
183 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Tähtkujud erinevates kultuurides (referaat)

Lääne astroloogia tegeleb sodiaagimärkidega, mis on 30 kraadised sektorid ning nendest esimene algab sealt kus asub Päike kevade alguses. Kunagi 7. Ja 5. Sajandi vahel eKr jagati Päikese näiv tee umber Maa 12 võrdsesse ossa, millest igaüks moodustas 30 kraadi 360-kraadisest sodiaagiringist. Iga sektsiooni hakkas tähistama teatud tähekogum ja see vastas teatud kuule aastas. Umbes 5. Sajandil eKr hakkasid astronoomid otsima mugavamaid võimalusi taevakehade liikumise mõõtmiseks, nii et pikapeale sai võimalikuks terve astroloogilise süsteemi loomine ja täiustamine. Babülooniast levis taeva uurimine edasi Kreekasse, kus matemaatikud andsid sinna oma tähtsa panuse. Umbes 1. sajandiks pKr oli see süsteem võtnud kuju, mida me tunneme tänapäeval ­ 21. Sajandi astroloogid kasutavad suurelt osalt samu reegleid horoskoobi loomiseks ja lahtimõtestamiseks, kui nende antiikaja eelkäijad...

Astronoomia
35 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Referaat Maajadest

Jumalaile ohverdati aga ka loomi, toiduaineid, lilli, sulgi jne. Usklikud maajad ohverdasid oma verd, torgates teravate okastega endale keelde, kõrva või käsivarde. Surm ohvrialtaril oli iga maaja Jaoks soovitud, omamoodi aukohus. Vaatamata oma julmadele kommetele ja tehnilisele mahajäämusele olid maajad väga tark rahvas. Nende kalender oli täpsem kui tolleaegsetel eurooplastel, maaja matemaatikud oskasid kasutada nulli, astronoomid tundsid mitmete taevakehade liikumisteid taevavõlvil ning oskasid ennustada päikese- ja kuuvarjutusi. Kuigi maajad ei tundnud ratast, ega kasutanud veokeid olid nende linnad ühendatud korralike kivisillutisega teedega. Maia preestrid õppisid välja arvutama päikeseaastat, lunaarkuud ja koguni planeet Veenuse liikumisi. Nende arvutuste tegemiseks pidid maiadel olema mitmekülgsed matemaatilised teadmised, ka kasutasid nad kirja rohkem kui ükski teine Ameerika rahvas....

Kunstiajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Päikesesüsteem

Sellest materjalist sai Asteroidide vöö, sõõrikukujuline kividest rõngas. Päikesesüsteemi äärel, kaugel planeetide teest, oli miljardeid tolmu-,kivi- ja lumekamakaid. Palju ainet oli Päikesesüsteemist välja paisatud, kuid suur hulk oli järele jäänud ja moodustanud komeetide Oorti pilve. Iga asteroid ja komeet käib omaenda teed ümber päikese. Teised päikesesüsteemid Universumis on palju Päikesega sarnaseid tähti. Astronoomid on alati arvanud, et mõnel neist on planeetide süsteem, mis tiirleb tema ümber. Tähed on siiski nii kauged ja heledad, et tuhme planeete tähe lähedal oli kaua aega võimatu avastada. 1980.aastatel avastasid astronoomid esimesed tähed, mis olid ümbritsetud gaasist ja tolmust ketastega. Järgmisle aastakümnel leiti esimesed planeedid Päiksest erinevate tähtede ümber. Esimene avastati 1995.aastal tiirlemas ümber tähe 51 Pegasi. See planeet on vähemalt 150...

Füüsika
14 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Olmeegid ja tolteegid

Kõige rohkem teatakse-tuntakse kaasajal Yucatani poolsaare ürgmetsades elanud maajade (maiade) kultuuri. Põhiliste hävitajate - hispaanlaste - tuleku ajaks olid nende olulisemad linnad juba maha jäetud ja dzunglisse mattunud. Pealegi osatakse kaasajal lugeda maajade hieroglüüfkirja, paraku mitte täielikult. Maajade ligi poolteist tuhat aastat vana kultuur oli äärmiselt rikkalik ja mitmekesine. Nad olid geniaalsed matemaatikud ja astronoomid . Maajade kalender oli näiteks tükk maad täpsemalt välja arvutatud kui eurooplased seda selleks ajaks olid suutnud. Umbes 12. sajandil jõudsid maajade juurde tolteegid ja kaks kultuuri sulasid kokku omapäraseks tervikuks. Maaja linnade keskustes kõrgusid templipüramiidid, asusid valitsejate paleed, observatooriumid ja staadionid rituaalsete pallimängude jaoks. Linnu ühendasid omavahel nöörsirged teed. Tavaks oli püstitada steele - nikerdatud kivisambaid oluliste...

Ajalugu
14 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Tähed

Mõned on valged, teised sinakamad, kollakamad või oranzid- punakad. See, mis värvi täht on, oleneb tema temperatuurist. Sinakatel peaks see olema kõrgem, kollakatel madalam ja punakatel veelgi madalam. Tähte kui valgusallikat iseloomustab valgusvõimsus ja valguse spektraalne koostis ehk lihtsalt spekter. Suhteline helendus on valgusvõimsuse suhe Päikese valgusvõimsusesse. Absoluutne helendus, mida kasutavad astronoomid , on tähe näiv helendus, kui täht asuks meist 10 parkesi kaugusel. Tähed jagatakse spektriklassidesse, kus igat klassi iseloomustab vastav värvus ja temperatuurivahemik Tähtede spektriklassid: Klass O- sinakad tähed pinnatemperatuuriga üle 30000° (nii kõrgetel temperatuuridel pole eriti oluline, kas need on Kelvini või Celsiuse skaala kraadid) Klass B- sinakasvalged tähed pinnatemperatuuriga 10000- 30000°, meil nähtavatest tähtedest kuuluvad siia Riigel ja Spiika...

Füüsika
19 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun