vee lisandist. · Kasvuhooneefekt on nähtus, mis avaldub selles, et planeedi atmosfäär laseb läbi lühilainelist päikesekiirgust, kuid neelab planeedi pinnalt kiirguvat pikalainelist kiirgust ning selle tagajärjel soojeneb kliima. KuuMaa kaaslane · Kuu on meile lähim taevakeha. Ta asub nii lähedal, keskmiselt vaid 384 400 km kaugusel, et iga inimene võib sealt palja silmaga näha sama palju detaile kui astronoom maapealse teleskoobiga Marsil. Kuna Kuu orbiit on küllalt piklik, siis muutub tema kaugus Maast piirides 356 410 km kuni 406 700 km. · Kuud külastas esimesena Vene kosmoselaev Luna 2 1959. aastal. Ta on ainuke taevakeha, mida on külastanud inimesed. Esimene maandumine toimus 20. juulil 1969. aastal. Elu Maal Maa on ainuke teadaolev taevakeha, kus esineb elu (kui mitte arvestada inimtegevust väljaspool Maad)
KEPLERI SEADUSED Friedrich Johannes Kepler oli saksa astroloog, astronoom, optik, matemaatik, natuurfilosoof. 1.) Iga planeet tiirleb ümber Päikese mööda ellipsit, mille ühes fookuses asub Päike. 2.) Planeedi raadiusvektor katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad (kui planeet on fookusele lähemal, siis on tema liikumise kiirus suurem) 3.) Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende planeetide orbiitide suurte pooltelgede kuubid ASTEROIDID Asteroidideks nimetatakse väikesi planeedisarnaseid taevakehi, mis tiirlevad Kepleri seadustele
on imetajate munaraku avastaja Karl Ernst von Baer, esimesi aseptika rakendajaid haavaravis kirurg Ernst von Bergmann, kliinilisele hematoloogiale ja vereülekande edenemisele aluse pannud füsioloog Hermann Adolf Alexander Schmidt, topograafilise anatoomia rajaja ja välikirurgia rajajate hulka kuuluv Nikolai Pirogov, kirjamees ja arst Friedrich Robert Faehlmann, meridiaanikaare mõõtmist juhendanud ja kaksiktähti uurinud astronoom Friedrich Georg Wilhelm Struve ning luuletaja Kristjan Jaak Peterson. Toomel asub ka sammas, mis tähistab ülikooli raamatukogu ja kunstimuuseumi rajaja Karl Simon Morgensterni aeda, mille ta ülikoolile kinkis. Ülikooli peahoone TÜ muuseumid taga seisab ausammas ülikooli asutajale Rootsi kuningale Gustav II Adolfile ning sealsamas ülikooli seinal on mäletustahvel Nobeli preemia saanud keemikule Wilhelm Friedrich Ostwaldile. Anatoomikumi taga kunagises vallikraavis asub
Galileo Galilei Galileo Galilei, kes sündis 15. veebruaril 1564 Pisas ja suri 8. jaanuaril Arcetris, oli itaalia astronoom, filosoof ja füüsik. Galilei pani aluse teaduslikule eksperimenteerimisele ja katsetulemuste matemaatilisele tõlgendamisele, mis omakorda lõid alused seletatavatele loodusteadustele. Ta leiutas kompassi, termomeetri ja täiustas teleskoopi. Perekond Galileo isa oli Vincenzo Galilei, kes oli kuulus muusika õpetaja ja flöödimängija. Isa pidas Galileod väikeseks hajameelseks taevauudistajaks, kes nägi kummalisi nägemusi ja kuulis enneolematuid helisid. Juba väiksena keeldus poiss arvestamast autoriteetidega. Ta ehitas kohmakaid asjandusi, mis meenutasid vankreid, veskeid ja laevu kõike, mida tema meeled igapäevastel jalutuskäikudel olid tähendanud. Ema, Guilia Ammannati ja Vincenzo abiellusid 1563. aastal ja rajasid kodu Pisa lähedale. 1572. aastal, kui Galileo oli kaheksaa...
· hariduses 1.dets.1919 Tartu Ülikool avati eesti keelsena · rahvusteaduses 1932-1937 8-köiteline ,,Eesti Entsüklopeedia" · kirjanduses 1930.aastad psühholoogilise realismi kujunemine (A. H. Tammsaare ja Karl Ristikivi) · muusikas 1928 Eesti esimene ooper Eevald Aava ,,Vikerlased" · spordis 1920.aastatest hakkasid eestlased olümpiamängudel osalema, tuues kuulsust Eestile 8. Väljapaistvad tegelased: · Ernst Öpik- astronoom · Paul Kogerman- põlevkivikeemik · Ludvig Puusepp- neurokirurg · Teodor Lippmaa- botaanik · Edgar Kant- majandusgeograaf · Johannes Aavik- eesti keele uuendaja · Johannes-Voldemar Veski- õigekeelsuse korrastaja · Andrus Saareste- eesti murrakute uurija · Oskar Loorits- rahvaluule uurija · Julius Mark ja Julius Mägiste soome-ugri võrdleva keeleteaduse uurijad · Harri Moora- tuntuim eesti arheoloog
Carl Robert Jakobsoni nimeline Torma Põhikool Marss Referaat Koostaja: Ats Hanst Juhendaja: Kädi Koppel Torma 2012Sisukord Sissejuhatus Mõnikord võib taevas näha üht punakat täppi, mida võime pidada mõneks täheks, kuid tegelikkuses on see planeet Marss, mis saab oma iseloomuliku punase värvuse tänu rohkele rauaoksiidi sisaldusele oma koores. On tehtud palju filme, raamatuid ja teoseid, mis räägivad ...
19. Tartu Ülikoolis on õppetöö toimunud 4 keeles eesti, vene, saksa, ladina. Mis aastast mindi üle eestikeelsele õppetööle? 1.dets.1919 20. Enne II ms tegutses Eestis peale TÜ veel kõrgkoole. Nim 2 TTÜ, Tallinna Konservatoorium, Tartu Kõrgem Kunsti kool, Kõrgem sõjakool, Vallas kunstikool 21. Kirjuta tegevus a) Riigi ringhääling raadio b) Eesti Kultuurfilm dokumentaal filmid 22. Leia paarid a) Ernst Öpik astronoom b) Paul Kodermann -põlevkivi keemik c) A. H. Tammsaare kirjanik d) Marie Under luuletaja e) Eduard Viiralt kuntsnik f) Kristjan Palusalu maadleja g) Paul Keres maletaja' 23. Kultuuri autonoomia rahvuste ov õigus kultuurilistes küsimustes Asundustalud 20'date maareformi tulemusel loodud uued talud I PS II PS III PS
1) Kes olid järgmised isikud? Millega said nad tuntuks? Too üks näide nende tegevusest! Homeros- pime laulik, arvatav "Iliase" ja "Odüsseia" autor. Aleksander Suur- Makedoonia kuningas, suured vallutused, mis panid aluse idamaiste mõjutustega kreeka kultuuri levikule kogu tolleaegses maailmas. Peale tema surma kujunesid hellenistlikud riigid Egiptus, Makedoonia, tuumiksüüria. Ta oli tark ja tuntud sõjajuht, valitseja. Tema vallutuste tulemusena loodi maailmariik. Platon- Kreeka filosoof, Sokratese õpilane, kes kirja tema mõtted. Riigivalitsemisele alusepanija, pidas oluliseks ideemaailma. Rajas akadeemia. Pythagoras- õpetlane, kes edendas matemaatikat. Tema järgi on nime saanud täisnurkse kolmnurga teoreem. Tema arvates põhines maailmakorraldus arvulistel suhetel. Sokrates- Ateena filosoof. Vaidles ägedalt sofistidele vastu. Ta ei kirjutanud ühtegi teost, vaid jagas oma õpetust läbi vestluse. Otsis voorust ja moraaliküsimust. Myron- s...
Neptuun on kaheksas ehk viimane planeet meie päikesesüsteemis. Neptuun on ka väga kuulus oma avastusloo poolest. Neptuunil on ühe aasta pikkus 164.8 maa aastat ja üks ööpäev kestab 16 tundi ja 7 min. 2 Avastamine Neptuuni asukoha arvutas välja prantsuse matemaatik Urbain Le Verrier, püüdes seletada häireid Uraani liikumises temast kaugemal asuva planeedi gravitatsioonilise mõjuga. Le Verrier' poolt antud asukoha järgi avastas planeedi saksa astronoom Johann Galle 1846. aasta 23. septembril. Planeedi asukoha arvutamine põhines arvutustel, mis saadi Jupiter, Saturni ja Uraani positsioone vaadeldes. Le Verrier'st sõltumatult arvutas planeedi asukoha välja inglane John Couch Adams, kelle arvutuste järgi leidis selle üles teine inglane James Challis. Adamsi ja Le Verrier' vahel tekkis rahvusvaheline vaidlus õiguse üle panna nimi uuele planeedile; nüüd on nad koos kuulutatud Neptuuni avastajaiks
kelle seas on imetajate munaraku avastaja Karl Ernst von Baer, esimesi aseptika rakendajaid haavaravis kirurg Ernst von Bergmann, kliinilisele hematoloogiale ja vereülekande edenemisele aluse pannud füsioloog Hermann Adolf Alexander Schmidt, topograafilise anatoomia rajaja ja välikirurgia rajajate hulka kuuluv Nikolai Pirogov, kirjamees ja arst Friedrich Robert Faehlmann, meridiaanikaare mõõtmist juhendanud ja kaksiktähti uurinud astronoom Friedrich Georg Wilhelm Struve ning luuletaja Kristjan Jaak Peterson. Toomel asub ka sammas, mis tähistab ülikooli raamatukogu ja kunstimuuseumi rajaja Karl Simon Morgensterni aeda, mille ta ülikoolile kinkis. Ülikooli peahoone TÜ muuseumid taga seisab ausammas ülikooli asutajale Rootsi kuningale Gustav II Adolfile ning sealsamas ülikooli seinal on mäletustahvel Nobeli preemia saanud keemikule Wilhelm Friedrich Ostwaldile. Anatoomikumi taga
inglise humanist, tuntuim töö ,,Utoopia" oli terav ühiskonnakriitika koos julge nägemusega ideaalsest ühismkonnast.Leonardo da Vinci-kuulus Itaalia renessansikuntsnik, kes lahkas keha täiusliku kujutamise nimel laipu. Maalikunstis võeti tõepärsuse püüeldes kasutusele perspektiiv.Erasmus Rotterdamis-,,Narruse kiitus" filosoofiline satiir, avaldas koos kommentaarideka Uue Testamendi kreekakeelse teksti ja tõlkis selle lad. keeldeGalileo Galilei- itaalia astronoom, enda valmistatud pikksilmaga avastas Jupiteri kaaslased, selle põhja järeldas ta , et Maa pöörleb ümber oma telje ja Päikese ka.William Shakespear-näitekirjanik(Hamlet, Romeo ja Julia ning Suveöö unenägu) 5. Maadeavastuste (eeldused) ja põhjused:oluline leida alternatiivne meretee Indiasse ja Kagu- Aasiasse, saada vürtse, siidi, kalliskive, (hea meresõidukogemus, maadeavastusi toetav tugev ja
Miguel de Cervantes oli Hispaania aadlik. Kirjutas tuntud rüütliromaani ,,Don Quihote". Mikolaj Kopernik oli Poola õpetlane , kes arvas, et hoopis planeedid tiirelvad ümber Päikese, samal ajal ka ümber oma telje. Giordano Bruno itaalia õpetlane,ke oli Kopernikuga nõus,kuid samas arvas, et Päikesesüsteem pole ainust paljudest maailmadest.Bruno põletati kiriku poolt Roomas Lillede väljakul. Galileo Galilei itaalia astronoom,kes arvas samuti, et Maa liigub ümber oma telje ja ümber Päikese.Ta suri pagenduses, kuid tal võimaldati uuringuid jätkata. Suurte maadeavastuste põhjused : · Kasvas vajadus väärismetallide järele. · Ühiskond tarbis aina enam idamaiseid kaupu, nt vürsti, siidi jt. · Leitud olid lühemad ja turvalisemad mereteed. · Inimestel tekkis tahtmine avastada ja tundma õppida midagi uut. Miks said suured maadeavastused alguse Hispaaniast ja Portugalist?
Ajalugu Philip Karell – Eestlasest haritlane, kellest sai keisrite ihuarst. Nikolai I – Vene keiser ning sõjapealik. Aleksander II – Venemaa keiser. Pärisorjuse vabastamine Venemaal 1861. Juhan Leinsberg - oli eesti karismaatiline usutegelane, maltsvetlaste usuliikumise rajaja ja juht. Georg Friedrich Parroti – Ülikooli esimene rektror. Wilhelm Struve – Tartu ülikoolis tegutsenud teadusmaailmas tunnustuse leidnud astronoom. Karl August Senff - Tartu Ülikooli juurde rajatud joonistuskooli õpetaja. Graafik ja vaselõigete tegija. Gerhard Franz von Külgelen – tuntuim Tallinnas tegutsenud kunstnik. Põhjasõda (1700 – 1721) Põhjused: Rootsi ülemvõim Läänemerel ei meeldinud Taanile,Poolale ja Venemaale. Venemaa ja Poola suhted paranesid. Rootsi siseolukord ei olnud kiita ( näljahädad ). Taani, Poola ja Venemaa sõlmisid liidu Rootsi vastu Lõpp: 1721
Juba Thales teadis, et kui merevaiku hõõruda, siis hakkab see kergesti teisi esemeid külge tõmbama, kuid ta ei osanud seda nähtust seletada. Antiikajal tunti paljusid teisigi elektrinähtusi: välku, Elmo tulesid ja loomset elektrit, mida näiteks elektrirai tekitab, kuid neid ei seostatud omavahel ega teatud ühise sõnaga nimetada. Esimesena oli elektriliste nähtuste uurimises tänapäevases mõistes teaduslikult edukas inglise astronoom ja füüsik William Gilbert. Tema aastal 1600 avaldatud raamatus "De magnete" eristati esimest korda merevaigu hõõrumisel tekkivat külgetõmbejõudu püsimagneti külgetõmbejõust. Tema leiutas ka ladinakeelse sõna "electricus", mida hakkas kasutama elektrinähtuste kohta, ja sellest tuleb elektrit tähistav sõna paljudes keeltes. Elektriväli Elektriväli on elektrilaengu poolt tekitatud ruumis
· ,,Passio" 1985/1992 · ,,De Profundis" 1977/1989 · ,,De Teum" 1990/2002 · ,,Magnificat" 1989 · ,,Kanon pokajanen" 1997 · ,,Da Pacem Dominae" 2004( 2007. a sai ühe loo eest grammi) · Pärt on end nimetanud kirikuakustikamuusikuks, sest tema teosed kõlavad kirikuruumides hästi · ,,Aadama itk" sai 2014. a grammi ( dirigent Tõnu kaljuste) · (A. Pärt sündis Paides, kuid Rakveres on kuju temast, kus on jalgrattal poiss) · Urmas Sisask 1960 · Helilooja ja astronoom · Kooriloomingu eeskujud Gregooriuse laul · Renessansiaegne vokaalpolüfoonia, barokiajastu muusika · Looming lihtsa ja kauni kõlaga · ,,Gloria Patri" 1988 · ,,Magnificat" 1990 · ,,Eesti missa" 1992 · Kantaat ,,Ood armastusele" 2000
12) Aristotelesoli -vanakreeka filosoof, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja. Ta on Platoni kõrval mõjukaim lääne filosoof. 13) Aleksander Suur-oli Makedoonia kuningas (Alexandros III) 336323 eKr, antiikaja kuulsaim ja edukaim väejuht, Philippos II ja Olympiase poeg, Aristotelese kasvandik. 14) Eukleides oli kreeka matemaatik, keda tuntakse ka "geomeetria isana" 15) Archimedes-oli vanakreeka matemaatik, füüsik, astronoom, insener ja leiutaja. 3. Daatumid 1) Kreeta-Mükeene ajajärk 2000-1100 eKr 2) Tume ajajärk 1100-800 eKr 3) Arhailine ajajärk 800-500 eKr 4) Tähestiku kasutuselevõtt u 800 eKr 5) Esimesed olümpiamängud 776 eKr 6) Klassikaline ajajärk u 500-338 eKr 7) Ateena demokraatia hiilgeperiood, nn Periklese aeg u 460-430 eKr 8) Hellenismiperiood 4.-1. sajand eKr (või 338-30 eKr)
Teisi, mis pöörduvad tagasi tuhandete aastate pärast, nimetatakse pikaperioodilisteks komeetideks. · Halley komeet · Tuntuimaks komeediks on Halley komeet, mille ilmumisest on teateid aastast 239 eKr. · . Käesoleval sajandil on Halley komeet Päikese lähedalt möödunud 1910 a. ja 1985. a. Uuesti on teda oodata 2061. a. Tema tiirlemisperiood on 76 aastat. Hyakutake komeet · Selle komeedi leidis jaapani astronoom Yuji Hyakutake. See juhtus 1996. aasta 31. jaanuaril. · 25. märtsil lendas ta vaid 15 miljoni kilomeetri kõrguselt üle Maa põhjapooluse. 17P/Holmes · 17P/Holmes avastati 06.11.1892 Briti amatööri Edwin Holmes'i poolt. · Oktoobris 2007 hakkas see komeet 42 tunni jooksul kiiresti helenema. · Hawaii ülikooli astronoomid mõõtsid Holmesi pea läbimõõduks 9. novembril 1,4 miljonit kilomeetrit. See on juba
Maa poole pööratud alati ühe ja sama küljega. Maa kaaslasel atmosfääri leitud ei ole. Elu tekkeks ülisoodsatest tingimustest hoolimata ei ole leitud veenvaid tõendeid elu olemasolust Maal, kuigi kaudselt kinnitab seda pinnase värvuse sesoonne muutumine. Mõned entusiastid kipuvad Maa raadiokiirguse kasvu seletama mõistuslike olendite tegevusega, kuid tõenäoliselt leitakse sellele usutavam seletus." Umbes nii võiks iseloomustada Maad kujuteldav Marsi astronoom, kelle käsutuses oleksid samasugused teleskoobid koos lisaseadmetega nagu tema maistel kolleegidel. Kindlasti oleks tal veel lisada mitmeid hüpoteese ja teooriaid Maa ja sellega seotud nähtuste kohta, samuti võiks ta palju põhjalikumalt kirjeldada mandrite kontuure ja paiknemist. Lisame veel, et kõnealune raadiokiirgus pärineb televisooni ja ultralühilaine saatjatelt. Raadiokiirgus saadab arvatavasti ainsana maailmaruumi teateid tsivilisatsiooni olemasolust Maal. Kui
Dateeri e. määratle aeg ja iseloomusta: elas Thales (saj) - 6.saj 1.pool. Thales Mileetosest oli Sokratese-eelne vanakreeka mõtleja ja üks seitsmest targast. Teda peetakse esimeseks filosoofiks üldse ja ka esimeseks teadlaseks. Thales püüdis esimesena seletada füüsilist maailma ja selle nähtusi ratsionaalselt, mitte mütoloogiliselt, võtmata appi jumalaid. Uskus, et kõik sai alguse veest matemaatik, astronoom osakas päikese varjutust ennustada. elas Sokrates (saj) - 5.saj 2.pool. Seisukohad ja õpetusviis: Pööras põhitähelepanu, kuidas inimene oma eluskäituma peab. Arvas, et halb käitumine tuleb teadmatusest, sellepärast püüdis näidata, kui piiratud on teadmised. Sokrates mõisteti surma, teda süüdistati: ei austa jumalaid, rikub õpetusega noorsugu, ei pea lugu Ateena deomokraatlikust riigikorrast.
Ta viivitas avastatu avaldamisega aastani 1687, mil ilmus tema raamat Principia mathematica. Newtoni töödel oli revolutsiooniline mõju teaduslikule lähenemisele füüsika probleemidele. Muuhulgas võimaldasid ta tööd planeetide, nende kaaslaste ja komeetide liikumist täpselt ette ennustada. Newton elas tagasitõmbunult, kuid kui ta suri, maeti ta suurte auavalduste saatel Westminister Abbey´sse. Anders Celsius 1701 1744 Aastatel 1732 1736 käis Rootsi astronoom Anders Celsius läbi kõik Euroopa tähtsaimad observatooriumid ja osales ekspeditsioonis Lapimaale, mille käigus leidis kinnituse oletusele, et poolustel maakera tasandub. 1742. aastal valmistas ta Celsiuse temperatuuride skaala, kes vesi keeb 100 kraadi ja jää sulab 0 kraadi juures Michael Faraday 1791 1897 Avastas 1831 elektromagnetilise induktsiooni, sõnastas 1834 elektrolüüsi printsiibid M. Faraday, eksperimentaalse füüsika suurkuju, sündis 22. Oktoobril 1791
sünoodiline kuu – ajavahemik Kuu kahe üksteisele järgneva ühesuguse faasi vahel.(keskmine pikkus – 29 ööpäeva 12 tundi 44 minutit). 12 sünoodilist kuud – 354.367 ööpäeva Päikeseaasta – umbes 365.25 ööpäeva Kolmeteistkümne kuuga aastaid viiakse juudi kalendris sisse iga 19 aasta kohta 7 46 eKr - Julius Caesar, kelle käsul astronoom Sosigenes - koostas korrapärase kalendri(11min pikem aasta). Juuliuse kalender reformiti paavst Gregoriuse poolt 1582. aastal. Reform seisnes selles, et iga 400 aasta kohta jäetakse kolm lisapäeva ära. Henri Poincaré: Teadus on üles ehitatud faktidele, nii nagu maja on üles ehitatud kividest; kuid faktide kogu on samavõrd teadus kui kivihunnik on maja Maa diameetri ja ümbermõõdu määras teadaolevalt esimesena Eratosthenes ca 235.a. eKr
1572. aastal vaatles Tycho Brahe nähtust, mis osutus supernoovaks. 1610. aastal avastas Galileo Galilei, Jupiteri neli suuremat kaaslast ja Veenuse faasid. 1781. aastal avastas Wilhelm Herschel uue planeedi, millele pandi nimeks Uraan. 1801. aastal avastas Giuseppe Piazzi esimese asteroidi. Samal aastal avastas Wilhelm Herschel astrofüüsikale olulised spektroskoopia abil infrapunakiirguse. 17. sajandi esimestel kümnenditel avastas Christiaan Huygens Saturni rõngaste tegeliku loomuse ning astronoom Edmond Halley avastas komeedi, mis hiljem nimetati tema järgi Halley komeediks. Siiski oli ilmselt üks olulisemaid astronoome ja teadlasi selles ajavahemikus Galileo Galilei, kelle jaoks lõppes uurimistöö kurvalt. Teda sunniti oma avastusi kuulutama valeks, kuna see oli vastuolus katoliku kiriku dogmadega. Galileile mõisteti eluaegne vanglakaristus, mis praktikas oli küll rohkem koduaresti moodi. 4
Demokritos V-IV saj vahetusel eKr tegutsenud filosoof. Arvas, et maailm koosneb tühjuses langevatest ja omavahel põrkuvatest algosakestest aatomitest. Uskus, et kas inimeste hing koosneb aatomitest ja surm tähendab hingeaatomite ahela lagunemist. Archimedes Hellenismiperioodi kuulsaim füüsik ja leiutaja. Tema leitustest on tähtsaim kruvi. Konstrueeris linnakindlustusi ja sõjatehnilisi seadmeid. Füüsikas avastas ta seaduse kehade veeväljasurvest. Ptolemaios Aleksandria astronoom, astroloog, matemaatik ja geograaf. Koostas maailmakaardi, mis hõlmas maid Hiinast Kanaari saarteni ning Islandist ja Skandinaaviast Aafrika sisealadeni. Tema teostest said käsiraamatud. Epikuros IV saj lõpul ja III saj algul eKr. Väitis, et peale surma ei oota inimest midagi ja seda pole mõtet karta. Lähtus atomistide õpetusest. Thales VI saj esimesel poolel eKr Mileetoses tegutsenud õpetlane. Arvas, et kõige aluseks on vesi. Oskas ette ennustada päikesevarjutust. 2
Ta arvutas välja Maa ligikaudse ümbermõõdu ja koostas Kreeka ajaloo kronoloogilise süsteemi. Matemaatik Eukleides koostas elementaargeomeetriast väga põhjaliku teose ,,Elemendid". Matemaatik, füüsik ja leiutaja Archimedes formuleeris hüdrostaatika seaduse. Tema paljude leiutiste seast võib välja tuua tiguülekande (veetõstukite puhul), sõjatehnikas kasutuses olevad kivi- ja nooleheitjad. Hellensmiperdioodil olid kõik astronoomid veendunud, et Maa on kerakujuline. Astronoom Aristarchos suutis seda arvestades moodustada päikesekeskse maailmapildi, kus Päike ja tähed seisavad paigal ja Päikese ümber tiirleb Maa koos teiste planeetidega. Kahjuks aga keegi ei tunnistanud seda ja see unustati, hoopis arvati, et universumi keskpunktiks on Maa. Kreeklased õppisid tundma ka idamaist astroloogiat ja tollest ajast hakatigi koostama horoskoope. Religioon Religioonis kadus linnriigikeskne iseloom. Kui varem olid tähtsad ülelinnalised
Ülejäänud pisiobjektid, mis tiirlevad veelgi kaugemal kui Öpik-Oorti pilv, moodustavad Kuiperi vöö. Oletatakse, et neist saavad alguse komeedid. Pika tiirlemisperioodiga komeedid tulevad Öpik-Oorti pilvest, lühikese tiirlemisperioodiga komeedid Kuiperi vööst. Jupiteri ja Neptuuni vahel tuntakse veel kuut tiirlevat pisitaevakeha, Kentaure. Peaaegu kindlalt võib väita, et need taevakehad on "põgenikud" Kuiperi Vööst. Ernst Öpik oli Eesti astronoom, kes sõltumatult teisest astronoomist Jan Hendrik Oortist lõi Päikesesüsteemi ümbritseva komeediparve, nn. Öpik-Oorti pilvekontseptsiooni. 2
väiksemat kraatrit. Tumedaid laike Kuu pinnal kutsutakse meredeks, kõige suuremat, täiskuu ajal selle vasakul poolel näha olevat laiku koguni ookeaniks (Tormide ookean; 2,1 miljonit km²). Heledaid alasid nimetatakse mandriteks. Merede pind koosneb põhiliselt basaldist, mandritel domineerib anortosiit. Topograafilisemalt madalamad mered on moodustunud 4...3,2 miljardit aastat tagasi, kõrgemad nn mandrid aga 4,5 miljardit aastat tagasi. Meredele andis nimed itaalia astronoom Francesco Grimaldi ja esmakordselt avaldas need tema kaasmaalane Giovanni Riccioli 1651. Aastal. 5. Miks on Maale nähtav vaid üks külg ? Maale on nähtav vaid üks külg. Põhjus on selles, et Kuu teeb täispöörde ümber oma telje sama ajaga, mis tal kulub ühe tiiru tegemiseks ümber Maa. 6. Kuidas ja miks tekivad tõus ja mõõn? Looded on taevakeha kuju perioodilised moonutused, mille põhjustab teise taevakeha gravitatsiooniline külgetõmme
Juba Thales teadis, et kui merevaiku hõõruda, siis hakkab see kergesti teisi esemeid külge tõmbama, kuid ta ei osanud seda nähtust seletada. Antiikajal tunti paljusid teisigi elektrinähtusi: välku, Elmo tulesid ja loomset elektrit, mida näiteks elektrirai tekitab, kuid neid ei seostatud omavahel ega teatud ühise sõnaga nimetada. Esimesena oli elektriliste nähtuste uurimises tänapäevases mõistes teaduslikult edukas inglise astronoom ja füüsik William Gilbert. Tema aastal 1600 avaldatud raamatus ,,De magnete" eristati esimest korda merevaigu hõõrumisel tekkivat külgetõmbejõudu püsimagneti külgetõmbejõust. Tema leiutas ka ladinakeelse sõna ,,electricus", mida hakkas kasutama elektrinähtuste kohta, ja sellest tuleb elektrit tähistav sõna paljudes keeltes. Keemik Michael Faraday algupärasel mootoril polnud mingit praktilist väärtust. Esimese
kergemad. Oma väite tõestamiseks Aristoteles katseid ei teinud, kuid mõttetark oli väga kuulus ja austatud nii, et keegi ei hakanud tema sõnades kahtlema. Ega Aristoteles oma väites väga ei eksinudki. On ju tõsi, et kui ühelt kõrguselt lasta vabalt kukkuda kahel eri raskusega esemel, siis raskem ese jõuab maapinnale kiiremini, kui kergem. Kuid see ei tähenda veel, et raskem ese kukuks kiiremini. Galileo Galilei(1564-1642) oli Itaalia filosoof, astronoom ja füüsik ning Rooma Akadeemia liige. Algse hariduse andis Galileole tema isa, Vincenzio Galiei. Kuigi ta isa ei pidanud religiooni järgmist eriti tähtsaks, pani ta Galileo 1575. aastal Vallombrosa kloostri kooli, kus aga noormehele hakkas niiväga meeldima, et peagi astus ta noviitsina Vallombrosa ordusse. See aga ei meeldinud ta isale, kes tõi ta sealt esimesel võimalsuel ära. 1581. aastal asutus Galileo enda isa soovil Pisa ülikooli meditsiini õppima. Noormeest huvitas
Vari Käe ja põranda vahel on teatud ruumipiirkond, mis lamp kas üldse ei valgusta või valgustab osaliselt. Füüsikas nimetatakse seda ruumi piirkonda varjuks. Ruumipiirkonda eseme taga, mida valgusallikas ei valgusta, nimetatakse täisvarjuks. Ruumipiirkonda eseme taga, mida valgusallikas valgustab osaliselt, nimetatakse poolvarjuks. Läbipaistva aine mõju valguse levimisele Valguse levimiskiiruse määramine Esmakordselt määras valguse kiiruse katseliselt taani astronoom Olaf Römer 1676. aastal ja sai selleks 220 000 km/s. 200 aastat hiljem määras ameerika teadlane Albert Michelson valguse kiiruse samuti katsete tulemusel ja sai selleks ligikaudu täpse tänaseks teadaoleva kiiruse, so 300 000 km/s Kiiruse valem on . Valguse murdumine Valguse levimise suuna muutumist kahe optilise keskkonna piirpinnal nimetatakse valguse murdumiseks. Valguse murdumise iseloomustamiseks kasutatakse lisaks langeva kiire ja langemisnurga mõistele
VAIMUELU EESTIS 19. SAJANDIL 1. Kaks kultuurisuunda a) Baltisaksa kõrgkultuur- seotud Lääne- Euroopaga, mõjutades eestlaste kultuuri b) Eestlaste talupojakultuur algas selle murenemine ja euroopaliku kultuuri suurenev mõju 2. Akadeemiline haridus Tartu Ülikooli taasavamine 1802.a. a) Paul I panus: · otsustas riigipiirid kindlalt sulgeda Prantsuse revolutsiooni mässuliikumise eest · keelas oma alamatel õppimise Lääne-Euroopa ülikoolides. · avati uusi ülikoole Venemaal ja taasavati Tartu Ülikool b) Saksa ja ladina keel, 4 teaduskonda (usu-, arsti-, õigus- ja filosoofiateaduskond) c) Georg Friedrich Parrot I rektor: · tema sõprus keiser Aleksander I ga kindlustas ülikoolile autonoomia ja rahalise toetuse · rajati peahoone, tähetorn, anatoomikum, Toomkiriku varemetesse raamatukogu. d)TÜ-st k...
liiguvad koos planeediga ega lähe ära. Ning viimaks Galileo avastas, et ta ei uurinud mitte tähti vaid hoopiski planetaarseid kehasid Jupiteri orbiidil. See avastus näitas, et kõik planetaarsed asjad ei tiirle ainult Maa ümber ja et ka teistel planeetidel võib kaaslasi olla. Galilei Galileo 15.02.1564-08.01.1642 Galilei Galileo oli Itaalia füüsik, matemaatik, astronoom ja filosoof, kes mängis olulist rolli teadus-revolutsioonis. Tema avastas Jupiteri neli kuud: Io, Europa, Ganymedes ja Kallisto. Neid kutsutakse tänapäeval ka Galileo kuudeks. Hea teada... Io on kõige tihedam kaaslane Päikesesüsteemis Jupiteri kuu Io on vulkaaniliselt kõige aktiivsem taevakeha Päikesesüsteemis. Tegemist on üldse Päikesesüsteemi kõige kuumema kohaga (loomulikult Päikese järel) Io kuumuse põhjuseks on Jupiteri gravitatsioon
joontega, esinevad suured tormid või keerised. Neptuuni tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/tunnis. 2.Avastamine Neptuuni asukoha arvutas välja prantsuse matemaatik Urbain Le Verrire, püüdes seletada häireid Uraani liikumises temast kaugemal asuva planeedi gravitatsioonilise mõjuga. Le Verrier' poolt antud asukoha järgi avastas planeedi saksa astronoom Johann Galle 1846. aasta 23. septembril. Le Verrier'st sõltumatult arvutas planeedi asukoha välja inglane John Couch Adams,kelle arvutuste järgi leidis selle üles teine inglane James Challis. Adamsi ja Le Verrier' vahel tekkis rahvusvaheline vaidlus õiguse üle panna nimi uuele planeedile; nüüd on nad koos kuulutatud Neptuuni avastajaiks. Tegelikult aga oli Neptuuni vaadelnud juba umbes aastal 1800 prantslane Joseph de Lanande, kes aga ei taibanud oma avastuse sisu.
1868- keelati teorendi nõudmine eramõisas, 1860 said mitteaadlikud õiguse mõisaid osta.1866- vallaseadus- suurendas valdade õigusi. Tänu linakasvatusele said eestlased raha, et oma talud ära osta ja pärisperemeesteks saada.Hakkasid kujunema vabrikud(Sindis ja Kärdlas, Kreenholmi manufaktuur).1866 kaotati tsunftipiirangud, 1870 valmis Tallinna-Paldiski raudtee.Tartu Ülikooli saj.(18.saj)-1802 taasavati Tartu Ülikool(esimene rektor G.F.Parrot). Seal töötasid: astronoom W.Struve, füüsik M.H.Jacobi, embrüoloogia rajaja K.E. von Baer, kirurg ja anatoom N. Pirogov ja N. Lumin-avastas vitamiinid. Tarus oli Emajõe Ateena: Professorite Instituut, Veterinaarja Instituut, joonistuskool( K.A.Senff). Tallinnas töötas eesti keele sõnastiku autor F.J.Wiedemann. Kunstnikud: G.F. von Kügelgen. Tartus ilmus ,,Inland". 1838 loodi Õpetatud Eesti Selts mille rajas F.R. Faehlmann. Klassitsim:Tartu Ülikooli peahoone( J.W. Krause), mõisad(Saku, Riispere, Mäo,
Ma teen slaidesitluse Galileo Galilei kohta. Ma valisin Galileo Galilei, sest tema avastas, et füüsilise maailma seaduspärasusi on võimalik väljendada matemaatiliste valemite kujul. Ta kirjutas, et ,,loodus on nagu raamat, mis on kirja pandud matemaatika keeles". https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/c/cc/Galileo.arp.300pix.jpg Suurteadlane Galileo Galilei Galileo Galilei oli itaalia astronoom, filosoof ja füüsik. Ta elas 78- aastaseks (15. veebruar 1564 Pisa 8. jaanuar 1642 Arcetri). Galilei pani aluse teaduslikule eksperimenteerimisele ja katsetulemuste matemaatilisele tõlgendamisele, mis omakorda lõid alused seletavatele loodusteadustele. Ta tegeles ka teleskoopidega, näiteks valmistas ta Galilei teleskoobi. Samuti eksperimenteeris Galilei temperatuurimõõtmistega. Galilei teleskoop http://www
1956 - 1974 teadustegevuse jagamine Marylandi Ülikooliga, USA 1981.aastast vanaduspuhkusel sünd.22.okt.1893 Kunda - surn.10.sep.1985 Bangor, Põhja-Iirimaa Olles pärit paljulapselisest perekonnast, tuli tal varakult enda eest väljas olla ja tunniandmisega elatisrahale lisa teenida. Sellepärast ei saanud ta ka kohe ülikooli edasi õppima minna, vaid pidi enne ühe aasta töötama vajaliku raha kogumiseks Ernst Öpik on maailmakuulus Eesti astronoom, kes saavutas oma tuntuse vanemas eas. Ta oli erakordselt mitmekügne teadlane, kes esitas oma ajast ettejõudnud algupäraseid ideid ja avaldas uurimusi paljudes astronoomia valdkondades. . Aastal 1909 oli olnud Marsi suur vastasseis ja võib-olla just see äratas noorukis huvi astronoomia vastu. Igatahes järgmise, 1911.--1912. aasta vastasseisu ajal oli ta innukas Marsi vaatleja. Ta organiseeris Tallinnas amatöörastronoomide seltsi "Vega" (seltsi kuulusid ka Ernsti vennad)
Puhja Gümnaasium ASTEROIDID Referaat Koostaja andmed: Aljona Treffner 9a klass Juhendaja : Kerli Mikk 2007 SISSEJUHATUS 1.jaanuaril, 1801 aastal avastas astronoom Giuseppe Piazzi taevast objekti, mida ta midas komeediks. Kuid olles selle liikumist mõnda aega jälginud, sai talle selgeks,et tegu pole mitte koeedi, vaid pigem justkui tillukese planeediga. Piazzi nimetas selle Sitsiilia viljajumalanna järgi Cereseks. Järgnevatel aastatel avastati veel sarnaseid taevakehi (pallas, Vesta, and Juno), mis tiirlesid ümber Päikese Marsi ja Jupiteri vahelisel orbiidil. Neid pisitaevakehi nimetatakse asteroidideks.
Kalender Kalender on kindel ajaarvamissüsteem. Esimene kalender oli 30 auguga luuplaat, millesse tikkudega märgiti päevi. Läbi ajaloo on enimkasutatavad kuu-päikesekalendrid olnud Juliuse ning Gregoriuse kalender. Aastal 46 eKr kehtestas Julius Caesar päikeseaastal põhineva ajaarvamissüsteemi, mida tänapäeval tuntakse kui Juliuse ehk vana kalendrit. 1582. aastal paavst Gregorius XIII poolt kehtestatud Gregoriuse ehk uus kalender on täpsustatud ajaarvamissüsteem. Levinumad kalendritüübid on kuukalender, päikesekalender, kuu-päikesekalender, planeedikalender ja meelevaldne kalender. Kuukalender on sünkroniseeritud Kuu liikumisega (kuu faasidega). Kuukalender on näiteks islami kalender. Üks kuu on ligikaudu sama pikk kui üks kuu faaside tsükkel. Aastas on 12 kuud ning iga kuu koosneb 28-31 ööpäevast. Puhas päikesekalender tuleneb Maa liikumisest ümber Päikese jagades aastaringi kaheksaks osaks või...
Sir Isaac Newton Sir Isaac Newton sündis 4. jaanuaril 1643. aastal Woolstroph e'is, Lincolnshire'i krahvkonnas ja suri 31. mätrsil 1727 Kensingtonis. Newton oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik. Ta õppis 166165 Cambridge'i ülikoolis ja oli 16691701 selle ülikooli professoriks, samuti oli ta alates aastast 1672 Londoni Kuningliku Seltsi liige. Teda loetakse kõigi aegade suurimaks füüsikuks ja matemaatikuks. Newton formuleeris mehaanilise liikumise üldised seadused, avastas ülemaailmse gravitatsiooniseaduse ning pani aluse diferentsiaal ja integraalarvutustele. Tema formuleeritud mehaanika põhiseadused said uue maailmapildi nurgakiviks
aastani kasutusel ka Eestis. Mõned riigid (näiteks Ameerika Ühendriigid) kasutavad tänaseni Fahrenheiti termomeetreid. Nendel termomeetritel on skaala jaotatud Fahrenheiti kraadideks ja sübmboliks on °F. · Jää sulamispunkt on Fahrenheiti skaalal 32 °F · Vee keemispunkt 212 °F. Fahrenheiti skaala on rahvusvahelise temperatuuri skaalaga seotud järmiselt: 1 °F = °C *(9/5) + 32 Celsiuse skaala: 1742. aastal võttis Rootsi füüsik ja astronoom Anders Celsius kasutusele soojuspaisumisel põhineva skaalaga termomeeter mille skaala on jaotatud Celsiuse kraadideks ja tähistatakse sübmboliga °C. Celsiuse poolt leiutatud skaalaga termomeetril oli vee keemispunkt võetud 0 kraadiks ja jää sulamispunkt oli -100 kraadi. Nende punktide vahe oli jaotatud 100 võrdseks osaks. Kuna sellise skaalaga termomeetrit oli praktikas ebamugav kasutada, keeras Karl Linne 1745. aastal
Talurahva seadused ·Pearahamaks- 70 kopikat iga meeshinge eest ·Mõisakohustused olid rendimaks (mõisnik arvestas raha tööks, kui talupojal kapitali polnud) ja kirikumaks ·1840. aastatel levisid kuuldused keisriusku talupoegadest. Nad olid vahetanud usku, et saada tasuta maad ja veel mõned hüved (maad nad siiski ei saanud). 3 aastaga vahetas usku umb. 60 000 inimest. Tavakodanikud hakkasid neid pilkama nimevahetuse ja ristikandmise pärast. ·1860. aastal levis järgmine kuuldus Venemaal antavate maade kohta. 1863. algas suur väljarändamine, sest oli väljastatud passiseadus. ·Eesti asundused tekkisid Vaikse ookeani rannikule, Volgamaale, Kaukaasiasse, Krimmi. ·Enim mindi Peterburi lähedusse ja Petserimaale (neid minejaid oli umbes 100 000) ·1853. aastal osteti Abjas esimsed talud päriseks. Tasuti linarahadega (lina müüdi Riiga või mõisadesse). Põhja-Eestis osteti esimesed talud 1888. aasta paiku ning 20% taludest osteti kohe välja. Kultuur...
lausa naeruvääristati. Teooria sai laialdase tunnustuse alles 20. sajandi kuuekümnendatel. Seega üle kolmekümne aasta peale Wegeneri surma. Lõplikult kinnitas laamtektoonika õigsust ookeanipõhja süvapuurimine millega tehti kindlaks, et ookeanipõhi on seda noorem, mida lähemal on ta ookeanide keskahelikele. 4 Triivivatest mandritest Alfred Wegeneri oli meteoroloog, hariduselt aga astronoom. Hukkus Gröönimaal meteoroloogilisel ekspeditsioonil. (1930). Oma teooria, et Maal oli kunagi üks suur manner, ja üks suur ookean, ning selle hiidmandri jupid triivisid üksteisest eemale, esitas ta 1915 välja antud raamatus "Die Entstehung der Kontinente und Ozeane" Mitte ükski geoloog tema vaateid tõsiselt ei võtnud - kuidas olekski olnud see võimalik! Puudus ju põhjus, mis võinuks põhjustada mandrite triivi. Muuseas, seda
unustati sootuks ning algasid suured väljaränded Kreeka ja moraali. Saatustragöödia suurim esindaja("Antigone"," aladelt. Tumeda ajajärgu alguse põhjuseks võib pidada Kuningas Oidipus", "Elektra"). Viis läbi teatri alal hiidlainet, mis hävitas tollase ühiskonna. Ainus teadaolev sarnaseid muutusi Aischylosega kultuurisaavutus oli raua kasutuselevõtmine. *Pythagoras - kreeka filosoof, matemaatik ja astronoom. Arhiline periood toimus aastatel 800 500 e.Kr. Sel ajal Asutas Krotonis,Lõuna-Itaalias metafüüsikaga tegutsenud tekkis varanduslik kihistumine ning riiklus. Taas hakkas koolkonna (pütagoreism), mis oli ka poliitiliselt mõjukas aset leidma vaimne tegevus. Iseloomulikud oli salaühing. Keskne oli arvu, kui kosmogoonilise alge kolonisatsioon Vahemerel. Hõberaha hakati kasutama käsitus. Antiikaja lõpus kirjutati tema elust ja legendidest
Uraani rõngad koosnevad jääst ja kivi tükkidest. Rõngad pole silmale nähtavad. N Click icon to add picture Click icon to add picture e pt u u n Neptuun Neptuuni avastamine Uraani liikumise korrapäratuste analüüsi põhjal, millest tehti järeldus, et Uraanist kaugemal peab asuma veel üks planeet leitigi Neptuun. J. Adams Inglismaalt ja temast sõltumatult U. Leverrier Prantsusmaalt arvutasid uue planeedi asukoha välja ning saksa astronoom J. Galle leidiski ta 1846 aastal U. Leverrier' poolt väljapakutud koha lähedalt. Nimi tuleb Rooma mütoloogiast Neptuun (Kreekas: Poseidon), kes oli merejumal. Neptuun · Raadius (km): 24764 · Orbitaalne kaugus päikesest(km): 4504449769 · Pöörlemis periood(1=24 hours): 0.67125 · Mass (Miljon tonni): 1.024E+14 · Tihedus (g/kuupcm kohta): 1.64 · Avastati: 1846 · Kuud: 13 Neptuun
Herschel (1738-1822) Sõnni ja Kaksikute tähtkuju piiril uduse objekti, mis päevast päeva nihkus tähtede suhtes. Herschel pidas seda esialgu komeediks, kuid orbiidi väljaarvutamine näitas, et tegemist on hoopis planeediga. Eksitus oli tingitud halvast kujutisest, mis ei võimaldanud planeeti kettakujulisena näha. Herschel nimetas uue planeedi kuningas George III auks Georgium Sidus (lad. k. Georgi täht), kuid see nimi ei leidnud poolehoidu. Üldtuntuks sai nimi Uraan, mille pani saksa astronoom Johann Elert Bode (1747-1826). Nii jätkus tava nimetada planeete antiikaja jumalate järgi -- Uranos oli kreeka taevajumal, vanim kõigist jumalatest. Herschelist sai üks kõigi aegade silmapaistvamaid astronoome URAAN Uraan on Päikesest seitsmes planeet ja suuruselt kolmas. Suuruselt kolmas on Uraan diameetri, mitte massi poolest, sest massilt on Uraan kergem kui Neptuun. Uraanil ei ole kivist tuuma. Uraan on hiidplaneet, tema läbimõõt ületab Maa oma neli korda, mass aga 14,5 korda
Rõngasgalaktikatel puudub keskosa , sest selle on ära võtnud sealt läbi lennanud galaktika . 3. Kuidas liigitada galaktikaid Elliptiline galaktika sarnaneb oma välimuselt kokkusurutud keraga . Elliptilised galaktikad koosnevad miljarditest tähtedest ning neid kutsutakse sfäärilisteks moodustisteks . Sellistel galaktikatel puudub seesmine ehitus . Tavaliselt leidub neis vähesel määral tähtedevahelist gaasi ja tolmu ning puuduvad noored tähed . Tuntud Ameerika astronoom Edwin Hubble nimetas elliptilisi galaktikaid "varast tüüpi" galaktikateks, sest ta arvas, et nendest arenesid hiljem spiraalgalaktikad . Korrapäratuid galaktikaid ehk ebaregulaarseid galaktikaid leidub tunduvalt vähem . Nad sarnanevad spiraalsete galaktikatega . Enamus korrapäratutest galaktikatest sisaldab endas suurtes kogustes gaasi . Üheks korrapäratu galaktika näiteks on Magalhãesi pilved, meie
BALTI ERIKORD JA KESKVALITSUS *Balti provintsiaalseadustik esimesed osad 1845, kolmas osa 1864 *1881 Aleksander II valitsemisaja lõpp *1801.a Balti kubermangud liidetud üheks kindralkubermanguks *1808-1819 Eestimaa kubermang oli eraldi kindralkubermangu staatuses *1812 1829 Filippo Paulucci *Kuberner, kubermanguvalitsus, kroonupalat, hoolekandevalitsused, sisekaitseüksused *1801 Tallinna alla tungis Briti admiral Horatio Nelson *1809 blokeerisid Inglise sõjalaevad rootslastega Paldiski sadamas Vene laevastiku *1812 Napoleoni väed tungisid Kuramaale *Barclay de Tolly TALURAHVA OMAVALITSUS 19. sajandi talurahva seadused Eestis Põhjused: 1.Majanduslikud põhjused -mõisnike tarbimisvajaduste suurenemine -senine teoorjuslik mõisamajandus ei suutnud tagada suuremaid sissetulekuid 2.Poliitilised põhjused -tsaar Aleksander I soovis parandada oma mainet lääneeurooplaste silmis -Baltikum oli Euroopale avatum kui Venemaa 3.Kultuuri...
Kuu Kuu on meile lähim taevakeha. Ta asub nii lähedal, keskmiselt vaid 384 400 km kaugusel, et iga inimene võib sealt palja silmaga näha sama palju detaile kui astronoom maapealse teleskoobiga Marsil. Kuna Kuu orbiit on küllalt piklik, siis muutub tema kaugus Maast piirides 356 410 km kuni 406 700 km. Sellega kaasnevat Kuu näiva suuruse muutumist oleks isegi silmaga märgata, kui saaks Kuud neis asendites korraga taevas näha. · Kuu tiirleb ümber Maa mööda elliptilist orbiiti, mille ekstsentrilisus on 0,0549. · Orbiidi kalle ekliptika suhtes on 5,1454°. · Kuu vähim kaugus Maast on 356 410 km ja suurim kaugus 406 700 km. Keskmine
PIN1 ei ole allkiri. Eesti tervishoiusüsteem suudab suhtväikse raha eest osutada väga palju teenuseid. Reformide teel on palju karisid. Lihtsate ülesannete lahendamine ei vii heade tulemusteni. Koolisüsteemi, kus KOV kanda on koolide hooned ja katused ning riigilt õpetajate palgaraha, on kritiseeritud, õiguskantsleri ettepanek – riigistada haridus. Hariduslikel alustel valitav parlament pole demokraatlik. Hariduslik taust mõjutab mõtlemist: insener – masinavärk, astronoom – ruumiline, jurist – tekstipõhine. Laiem silmaring võimaldab kiiremini kohaneda. Eesti ainulaadne omanäoline II pensionisammas osutus üle ootuste edukaks. 3. Riigikantselei istungite osakonna juhataja Aivar Rahno Stenbocki majas toimuvad valitsuse istungid, seal töötavad igapäevaselt peaminister ja Riigikantselei. Valitsuse istungeid viiakse läbi istungite saalis ovaalse laua ümber, kuna ruum ei mahuta ümmarguse laua taha ära kõiki ministreid
Sappho-Antiik-Kreeka luuletajanna ja pedagoog, kes sündis Lesbose saarel Hippokrates- antiik Kreeka päritoluga nimi ja tähendab hobuse jõudu, oli Vana- Kreeka arst, arstiteaduse ja arsti kutse-eetika rajaja. Herodotos-,,ajaloo isa", kreeka ajaloolane Eukleides-kreeka matemaatik, keda tuntakse ka "geomeetria isana" Archimedes-Archimedes on matemaatilise füüsika, eriti staatikateaduse, isa; tema leidis kangiseaduse, leiutas nn Archimedese printsiibi Ptolemaios-kreeka astronoom, astroloog, matemaatik ja geograaf, kes tegutses Egiptuses. Teda peetakse geotsentrilise maailmasüsteemi peamiseks kinnistajaks. Makedoonia Aleksander-Makedoonia kuningas, antiikaja kuulsaim ja edukaim väejuht, Philippos II poeg. Philppos-mees, kes pani aluse Makedoonia suurvõimule, Makedoonia Aleksandri isa Demosthenes-Vana Kreeka oraator ja Ateena riigimees 8.Arhitektuur 3 ehitusstiili : 1) dooria-tugev, stiilne 2) joonia- naiselik, baas all
kontseptsiooni teoreetiline alus. Einstein oli aga algul veendunud, et Universum on staatiline, mistõttu ta lisas üldrelatiivsusteooria väljavõrranditesse kosmoloogilise konstandi, mis tagas vastava lahendi. Hiljem nimetas ta seda sammu oma elu suurimaks rumaluseks. · 1916 Karl Schwarzschild leidis väljavõrrandite esimese täpse lahendi. See kirjeldab kerasümmeetrilist mittepöörlevat massi. · 1918 saksa astronoom Carl Wilhelm Wirtz täheldas teatud udude (udukogude) spektrite punanihet. Ta ei teadnud, et tegu on galaktikatega. · 1922 Alexander Friedmann arvutas ilma kosmoloogilise konstandita Einsteini väljavõrrandite lahendid ning avastas, et need vastavad kosmosele, mis kas paisub igavesti alates alguspunktist, kollabeerub lõpp-punktiks või omab nii algus- kui ka lõpp-punkti. · 1923 Edwin Hubble tõestas, et Andromeeda udukogul on kaugel väljaspool
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
