TÄHTSAMAD MÕISTED KOSMOLOOGIA-maailmaõpetus, mis uurib Universiumit(ehitust ja arengut) UNIVERSIUM-Universiumi all mõistame kõike olemasolevat. Kõigi inimeste poolt tajutavate asjade ja nähtuste kogum. TÄHTKUJU-Kindlate koordinaatidega määratud hulknurk taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed, täheparved, galaktikad jm objektid väljaspool Päikesesüsteemi. Tähtkujud hõlbustavad Kuu ja Planeetide liikumise jälgimist. SODIAAK-Kujutletav vöö taevas, mis koosneb 12 tähtkujust ning tähistab Päikese teed. TROOPILINE AASTA-ehk päikeseaasta on aeg, mille jooksul Maa teeb ühe tiiru ümber Päikese. GRAVITATSIOON- universaalne vastastikmõju liik, avaldub kõikide kehade vahel. Gravitatsiooni mõju piir on määratud gravitatsiooni väljaga. Sõltumata keha massist on kiirendus gravitatsiooni väljas ühesugune. KEPLERI SEADUSED- I. Planeedid tiirlevad ümber Päikese mööda ellipsi kujulist trajektoori, mille ühes fookuses...
Asetame sellesse valemisse vx asemel v0x + ax t ja saame sx = (v0x + v0x + ax t ) t /2 = ( 2v0x t + ax t2 ) / 2 = vox t + ax t2/2 1.1.5. Newtoni seadused. Mehaanika osa, milles uuritakse kiiruse tekkimise põhjusi ning vaadeldakse selle arvutamise viise nimetatakse dünaamikaks. Dünaamika aluseks on kolm liikumisseadust, mida avastas Newton (njuuton) ja mis kannavad tema nime. Isaac Newton (1643 - 1727), inglise füüsik, astronoom ja matemaatik, klassikalise mehaanika looja. Avastas gravitatsiooniseaduse. Newtoni mehaanika jäi kaheks sajandiks füüsikalise maailmapildi aluseks. Newtoni esimese seaduse ütleb, et vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Sellest seadusest järgneb, et kui kehale teiste kehade mõjud kompenseeruvad
AJALUGU Maailm 20. Sajandi algul Moesõnaks oli „progress“- tulevikku suhtuti optimistlikult. Maailma valitses Euroopa Tähtsaim majandusharu- tööstus Kasvas turg kontrollivate suurettevõtete- monopolide- tähtsus Tööstuse areng tõi kaasa linnaelanikkonna kasvu Inglismaal elas linnades 80% elanikest Saksamaal 60, prantsusmaal ja USAs 40 Linnasid kus oli üle 100 000 elaniku ooli Euroopas 135, sajand oli neid olnud 23 Teaduse ja tehnika areng Sajandivahetuse paiku sündissid aatomi- ja relatiivsusteooria Õpiti analüüsima inimese alateadvust Ehitati üha kõrgemaid maju ja pikemaid sildu Valmisid üha suuremad laevad (Titanic) Valmis lennuk (vennad Wrightid) Autotööstuses võeti kasutusele konveier Rassism Rassism oli 20. Aastasaaja algul loomulik nähtus, sest Euroopa valitses maailma. Valge inimese missiooniks oli laiskade ja primitiivsete metslaste harimine Suured koloniaalvaldus...
Hooratas, ventiil ja tsentrifugaalregulaator võimaldasid masinal ka järsul koormuse muutumisel säilitada ühtlast kiirust. Kokkuvõtteks Uuritavate teadusharude mitmekülgsusest hoolimata oli 17. saj. teadus ühtne. See ühtsus põhines kolmel asjaolul: teadlaste universaalsusel, ideede ja nende rakendusviiside ühtsusel. Teadlane oli toona võimeline uurima kõiki teadusi, mida sellal tunti. Newton oli mitte ainult matemaatik, astronoom, optik ja mehaanik, vaidtamõistis sügavuti ka keemiat. Teaduse ühtsuse teiseks põhjuseks oli, et teadlaste juhtideed ja töövõtted olid põhiliselt matemaatilised ning rajanesid matemaatikal, mis oli üle võetud muinaskreeklastelt, kuigi ka araablased, hindud ja hiinlased olid sellesse oma panuse andnud. Matemaatikasuund ei toonud teadusele aga üksnes kasu, vaid seadis ka teatavad piirid uurimisaladele, ehkki need 17. saj. jäid märkamatuks. Nimelt: seda osa
Nad lubaksid neil maal elada. Jumalad andsid inimestele erinevaid andeid, lootes et inimesed arenevad huvitavateks olenditeks ja lõbustavad oma tegudega jumalaid. Arhailine lüürika: Archilochos; Sappho; Solon. Filosoofia sünd: Thales- 6. saj; Vana-Kreeka mõtleja ja üks seitsmest targast; peetakse esimeseks filosoofiks ja teadlaseks; esimene, kes proovis maailma ja füüsika seaduseid seletada teaduslikult ning ratsionaalselt, mitte mütoloogiliselt; astronoom Herakleitos, Pythagoras Hinge esmane/originaalne kodu oli tähtedes, sealt kukkus see maa peale ja seostus kehaga. Kuna hing oli mujalt pärit, oli inimene Maal võõras ning pidi püüdlema vabanemise poole - lihast pääsemise poole. Sel moel saaks hing pääseda taevasesse kodusse. Hing oli surematu, ta elas üle keha surma. Hing sünnib muutkui uuesti, vahepealse aja veedab see allmaailmas puhastuses. Kui hing oli läbi teinud teatud arvu uuestisünde pääses see uuesti
Pärast luhtunud põgenemiskatset eelistas Kleopatra mitte saada Octavianuse triumfirongkäigu kaunistuseks, vaid tappa end mürkmao hammustuse läbi. Antonius kukutas end oma mõõga otsa. Octavianus laskis nad matta koos Aleksandriasse kuninglikku hauakambrisse, mille Kleopatra endale ehitada oli käskinud. ARCHIMEDES: Archimedes (umbes 287 – umbes 212 eKr) oli vanakreeka matemaatik, füüsik, astronoom, insener ja leiutaja. Kuigi tema elust on vähe teada, peetakse Archimedest üheks antiikaja juhtivaks teadlaseks. Ta pani aluse hüdrostaatikale ja staatikale ning tegi kindlaks kangi tasakaalu seadused. Tema nimele kuuluvad mitmed uuenduslikud masinad, seal hulgas mitmesugused piiramismasinad ja kruvipump, mida tuntakse ka Archimedese kruvi nime all.
Mitmekülgse ja sügavalt haritud õpetlasena kirjutas ta ka kõnekunsti olemuse, riigikorralduse, moraali ja filosoofia käsitlusi. Need ja paljud tema erakirjad annavad hea pildi Rooma vabariigi lõpukümnendite ühiskondlikust ja poliitilisest elust. Teaduse alal ületasid kreeklased roomlasi märgatavalt. Mõneski valdkonnas jõudsid nad just Rooma keisririigi ajal kõige silmapaistvamate tulemusteni. 2,sajandil tegutsenud Aleksandria astronoom, matemaatik ja geograaf Ptolemaios lõi paljude eelkäijate töid kokku võttes geotsentrilise (Maa-keskse) maailmapildi. Tema maailmakaart hõlmas maid Kanaari saartest Hiinani ning Islandist ja Skandinaaviast Aafrikani. Ptolemaiose kaasaegne oli kuulus arst Galenos, kes täiendas Hippokratese pärandit oma kogemustega. ROOMA JUMALUSED. Ka roomlased austasid antropomorfseid jumalusi. Üks selliseid oli lõpu ja alguse jumal Jaanus
objektiks on jumal ning filosoofiline tõde, mille objektiks on olemine. Renessansi ajal kaksiktõe teooria- kahe raamatu teooria- on olemas kaks raamatut, mille autoriks on Jumal. Üks raamat on loodus, andis teaduslikke teadmisi, ning teine raamat Piibel, sealt tuli moraali käsitlus. UUSAEG (MODERN AGE) Maailma keeleks muutub ladina keele asemel inglise keel. Uusaja filosoofias avaldasid mõju teaduse saavutused. Nt M.Kopernik (Poola astronoom, 1473-1543)- heliotsentriline käsitlus kosmosest. Helios- Päike. Teda loetakse esimeseks, kes võttis kasutusele mõiste revolutsioon. Tema jaoks oli revolutsiooniks taevakehade pöörlemine. Tema teos ,,Taevakehade revolutsioon", EMPIRISM Empeiria- kogemus. Mõeldakse sellist filosoofia voolu, kus tunnetamine kogeneb kogemisel. Empirismi rajajaks J.LOCKE. Inimene sünnib puhta lehena. Teadmised tulenevad kogemustest. Esindaja F
Tartu Ülikool 1802 - Põhjasõja ajal katkes ligi sajandiks võimalus saada Eestit kõrgharidust. 1796 Venemaa keisriks saanud Paul I otsustas riigipiirid kindlalt sulgeda, hoidmaks ära Prantsuse revolutisooni ,,mässuliikumise" kandumist impeeriumi aladele. Nii keelati 1798. Vene alamate õppimine Lääne-Euroopa ülikoolides. Koos uute ülikoolise asutamiseks Venemaal taastati ka 1802. aastal (Aleksander I valitsemisaja algul) Tartu Ülikool. Wilhem Struve TÜ-s tegutsenud astronoom. Karl Ernst von Baer - TÜ-s tegutsenud embrüloogia rajaja. Janis Cimze seminar - Valgas tegutsenud nii eestlastele kui lätlastele mõeldud saksakeelne kihelkonnakooliõpetajate seminar. Õpetatud Eesti Selts 1838 - Fr. R. Faehlmanni eestvedamisel loodud selts, mis seadis oma eesmärgiks ,,edendada eesti rahva ajaloo ja tänapäeva, tema keele ja kirjanduse kui ka tema poolt asustatud maa tundmist." Friedrich Robert Faehlmann - esimese põlve eesti haritlane.
02 juunil 1858 toimus sõjaväe ja talupoegade vahel veriselt lõppenud kokkupõrge Mahtra sõda Tulemus 40 meest said ihunuhtlust. 1860-tel aastatel tekkis veel üks omapärane protestivorm väljarändamine. Peamiselt mindi Pihkva ja Peterburi kubermangudesse, samuti Krimmi ja Kaukaasiasse. KULTUUR XIX SAJANDI I POOLEL 1802 taasavati Tartu Ülikool. I rektor oli G. Fr. Parrot. Üliõpilaskond pärines peamiselt Baltikumist, neid õpetasid mõnedki oma aja maailmanimed: astronoom W. Struve, embrüoloogia rajaja K. E. von Baer jt. Ehitati ülikooli peahoone, Tähetorn, Anatoomikum, Korrastati Toomemägi. 1838- Õpetatud Eesti Selts, mille liikmeteks on ka Fr. R. FAEHLMANN ja Fr. R. KREUTZWALD ÕES uuris eestlaste rahvakultuuri, loodust ajalugu. 1857-61 anti ÕES-I toimetamisel välja KALEVIPOEG. 19. saj keskel pääseb võidule ühtne eesti kirjakeel. 26
Silvia Kuusk Kordamisküsimused aines Rahandus (2009): Mis on ettevõtte kõrgeim eesmärk ja kuidas seda saavutatakse? Kaasaegses rahandusteoorias on jõutud ühisele seisukohale, et ettevõtte kõrgeim (peamine) eesmärk on tema aktsionäride ehk siis ettevõtte omanike rikkuse maksimeerimine, mida mõõdetakse pikaajalise aktsia väärtusega (NB! Aktsia tegelik turuhind ei ole ettevõtte kontrolli all). Kõik otsused, mis võetakse vastu ettevõtte juhtkonna poolt, peavad olema suunatud toetama seda üheselt seatud eesmärki. Sealjuures, omanike kogurikkust mõõdetakse ettevõtte omakapitali turuväärtuse järgi (s.o. aktsiate turuväärtus käigusolevate aktsiate arv). Seega, ettevõtte, aga miks mitte ka üksikisiku, kõige olulisemaks tegevuseks kujuneb väärtuse loomine (value creation) ükskõik mida ka ette ei võeta, lõppeesmärgiks peab olema, et see tegevus looks ette...
lihtne. Mõistus on võidutsenud kõigi põliste loodusteaduste küsimuste üle, nii et need targad lollpead Prantsusmaal arvasid, et nad võivad lahendada ühiskonna probleemi kõlbluse ja kunsti küsimused samamoodi mõistuse ja katsetuse abil, justkui jumal, meie Looja, oleks keemik, astronoom, kellassepp... ALEKSANDER: (kannatust kaotades) Jumal on nii keemik, astronoom kui kellassepp. Selles kogu asi ongi! (Mihhail kummardub patriarhaalse autoriteedi ees. Belinski ei pane hoiatust tähele.) BELINSKI: Ei, asi on selles, et küsimusele, kuidas valmistada kella, on vastus kõigi jaoks üks. (Aleksandri seisukoha eiramine ärritab kõiki erineval moel. Belinski seda ei märka.)
alles kaugemas perspektiivis) intelligentsuse küsimus 4. normide järgimise mõttekusse uskumine positiivne üldpreventsioon (a la vaadake kui mõistlik ja hea on maailm, kui kõik järgivad norme). Sotsioloogilised makrotasandi teooriad kriminoloogias ühiskonna kui terviku kaudu 4.1. Adolphe Quetelet 9.juulil 1831 esines Brüsselis Belgia Kuningliku Teaduste Akadeemia istungil kriminoloogia ajalukku läinud kõnega kuulus astronoom ja matemaatik A. Quetelet. Ta ütles: "Peaaegu samuti nagu me võime varem kokku lugeda, kui palju inimesi sünnib ja kui palju sureb, võime me eelnevalt välja arvutada, kui palju indiviide kõrvetab käed oma kaaskodanike veres, kui paljudest inimestest saavad kelmid, kui paljudest mürgitajad... Meil on siin tegemist arvega, mille järgi me maksame kohkumapaneva järjekindlusega - me maksame vanglate ja võllastega." See suurepärane järeldus sai võimalikuks tänu statistika arengule.
Platoni arvates on olemas meeleline maailm, mida me näeme, saame käega katsuda jne, kuid on olemas ka ideede maailm, mida on võimalik "näha" ainult mõistusega. Tõeliselt on olemas ainult see, mis ei teki, ei muutu ega hävi. Meelelise maailma asjad on kunagi tekkinud, nad muutuvad ja hävivad kunagi. Meelelises maailmas pole midagi püsivat, jäävat. Seega pole meelelise maailma objekte tõeliselt olemaski. Aga mis siis on tõeliselt olemas? Tõeline on Platoni järgi ideede ehk eidoste (kr eidos) maailm. Ideed on muutumatud. Neid ei saa hävitada. Neid ei teki juurde. Näiteks võib inimene nooruses olla ilus, kuid muutuda inetuks vanas eas või siis mingi haiguse tagajärjel. Lk35 Inimeste teadmised nähtuste kohta üha laienevad, kuid inimene ei saa tunnetada asja iseeneses sellisena, nagu ta tegelikult on, s.t väljaspool tunnetuse aprioorseid vorme. Analoogia võiks siin olla näiteks selline: kuiinimestel oleksid ees värvilised prillid ja nad ei su...
Platoni arvates on olemas meeleline maailm, mida me näeme, saame käega katsuda jne, kuid on olemas ka ideede maailm, mida on võimalik "näha" ainult mõistusega. Tõeliselt on olemas ainult see, mis ei teki, ei muutu ega hävi. Meelelise maailma asjad on kunagi tekkinud, nad muutuvad ja hävivad kunagi. Meelelises maailmas pole midagi püsivat, jäävat. Seega pole meelelise maailma objekte tõeliselt olemaski. Aga mis siis on tõeliselt olemas? Tõeline on Platoni järgi ideede ehk eidoste (kr eidos) maailm. Ideed on muutumatud. Neid ei saa hävitada. Neid ei teki juurde. Näiteks võib inimene nooruses olla ilus, kuid muutuda inetuks vanas eas või siis mingi haiguse tagajärjel. Lk35 Inimeste teadmised nähtuste kohta üha laienevad, kuid inimene ei saa tunnetada asja iseeneses sellisena, nagu ta tegelikult on, s.t väljaspool tunnetuse aprioorseid vorme. Analoogia võiks siin olla näiteks selline: kuiinimestel oleksid ees värvilised prillid ja nad ei su...
kõrgharidust. 1796 Venemaa keisriks saanud Paul I otsustas riigipiirid kindlalt sulgeda, hoidmaks ära Prantsuse revolutisooni ,,Mässuliikumise" kandumist impeeriumi aladele. Nii keelati 1798 aastal Vene alamate õppimine Lääne-Euroopa ülikoolides. Koos uute ülikoolise asutamiseks Venemaal taastati ka 1802. aastal (Aleksander I valitsemisaja algul) Tartu ülikool. *Wilhem Struve- Tartu Ülikoolis tegutsenud astronoom. *Karl Ernst von Baer- Tartu Ülikoolis tegutsenud embrüloogia rajaja. *Janis Cimze seminar- Valgas tegutsenud nii eestlastele kui lätlastele mõeldud saksakeelne kihelkonnakooliõpetajate seminar. (Janis Cimze juhtimisel.) *Õpetatud Eesti Selts 1838- Fr. R. Faehlmanni eestvedamisel loodud selts, mis seadis oma eesmärgiks ,,edendada eesti rahva ajaloo ja tänapäeva, tema keele ja kirjanduse kui ka tema poolt 'asustatud maa tundmist.
Eesti kultuuri ajalugu EESTI KULTUURI AJALUGU Kuupäevad, mil olin kohal: 10.09; 22.09; 29.09; 08.10; 20.10; 03.11; 05.11; 10.11; 12.10; 17.11; Kuupäevad, mil puudusin: 08.09; 15.09; 17.09; 06.10; Kohustuslik kirjandus: L. Vahtre (2000). Eesti kultuuri ajalugu: lühiülevaade. Virgela I. Talve (2004). Eesti kultuurilugu. Ilmamaa. Leheküljed: 7-25; 37-52; 58-86; 95-115; 131-190; 216-300; 307-313; 326-374; 383-426; 442-528; 543-594 Kirjandust: 1. ,,Kuld Lõwi ja Kultase ajal" Kalervo Hovi. Varrak 2003, Tallinn Loengud on kuni 17. nov, millal hakkavad seminarid. Eesti kultuur ja eesti kultuur Eesti kultuur: see on topograafiline kultuur, s.h. nii sakslaste kui rootslaste eeskujudega eesti kultuur: alates 19.saj II poolest omanäoline eestlaste loodud kultuur MUINASAEG EESTIS Kivi- ja pronksiaeg jäävad muinasajast kultuuriliselt kaugele. Need jäävad pigem arheoloogia valdkonda. Elanike arv toona oli u 150 000 180 000. territoorium ...
Kant püüdis selle hüpoteesiga näidata, et pole vaja üleloomulikku jõudu selleks, et seletada harmoonilise maailmaterviku teket algsest kaosest. Sellele küsimusele, kuidas see algne mateeria tekkis, ei suuda ka Kant anda mingit seletust Ta leiab, et me peame oletama Loojat, kes mateeria lõi ja sellele jõud andis, mis võimaldasid sellel algstaadiumist moodustada korrastatud kosmose. Mõned aastakümned hiljem tuli prantsuse matemaatik ja astronoom Pierre Laplace (1749-1827) sõltumatult Kantist samasugustele kujutlustele. Sellest ajast alates räägitakse Kant-Laplace neulaarhüpoteesist. Teine teos, milles Kant teedrajavaid loodusteaduslikke mõtteid arendab on "Füüsiline monadoloogia". Kant võtab siin kasutusele Leibnitzi monaadi mõiste. Ta püüab neid väikseimaid osakesi, mille liikumisest maailmaruum tekib, oma olemuselt lähemalt määratleda. Ta defineerib nende olemuse "ruumitäitva jõuna"
Põhiideedeks oli õpitud käitumine nt graafiku järgi rinnaga toitmine. Lapse toitumise viisid sõltuvad kultuurist ning neid on võimalik muuta. Spetsiifiline lapse kasvatus kujundab isiksused ning see kujundab ühiskonda. Ferdinand de Saussure (1857 1913) oli Sveitsi keeleteadlane, semioloog ja strukturalismi rajajaid. Ferdinand de Saussure'i isa oli mineraloog ja entomoloog Henri Louis Frederic de Saussure (18291905). Ferdinandil olid nooremad vennad Léopold, sinoloog ja astronoom (18661925) ja René, esperantist (18681943). Ferdinand astus 1875 Genfi ülikooli, kus õppis aasta aega ladina, kreeka ja sanskriti keelt ning tegi seejärel kohe Leipzigi ülikooli juures lõputöö. Kaks aastat hiljem, 1878, õppis ta aasta aega Berliinis, kus kirjutas oma ainsa eluajal ilmunud pika töö "Mémoire sur le système primitif des voyelles dans les langues indo-européennes" ("Väitekiri algsest vokaalisüsteemist indoeuroopa keeltes")
2. Maa kuju ja selle ligikaudsed mõõtmed Täpsemini vastab Maa tõelisele kujule geoid (geoid on kujuteldav keha, mille pind on kõikjal risti loodjoontega ning ühtib merede ja ookeanide häirimata veepinnaga). Kuna geoidil on keerukas kuju, siis geodeetiliste arvutuste puhul asendatakse geoid selle matemaatilse mudeli ellipsoidiga. Maa keskmine raadius ~6400km (Eesti jaoks ~6388km). 3. Geograafilised koordinaadid Kasutusele võttis kreeka astronoom ja kartograaf Hipparchos Geograafilised koordinaadid on mingi punkti nurkkoordinaadid. P-P' pöörlemistelg E-E' ekvaator B ja L geograafilised koordinaadid Punkti A läbiva maakera normaali R ehk vertikaalsirge ja ekvaatoritasandi vaheline
Üks toonastest astronoomidest esitas koguni esimesena ajaloos heliotsenrilise (päikesekeskse) maailmapildi, väites, et päike ja tähed seisavad paigal, Maa koos muude planeetidega aga tiirleb ümber päikese. Paraku ei leidnud see arvamus pooldajaid ja langes varsti unustusse. Ülejäänud astronoomide üksmeelse arvamuse kohaselt seisis universumi keskpunktis Maa. Sellise kontseptsiooni esitas kõige põhjalikumalt, koos matemaatilise põhjendusega, Aleksandria astronoom, astroloog, matemaatik ja geograaf Ptolemaios, kes elas juba Rooma ülemvõimu ajal II sajandil pKr. Ptolemaios koostas ka maailmakaardi, mis hõlmas maid kanaari saartest Hiinani ja Islandist ning Skandinaaviast Aafrika sisealadeni. Ptolemaiose teostest said keskajal sisuliselt vastavate teadusharude käsiraamatud ja neis sisalduvaid seisukohti peeti vaidlustamatuks. Nii kujundasid Ptolemaiose sõnastatud antiikaegsed seisukohad Euroopa õpetlaste arusaamu kuni uusaja alguseni välja.
Üks toonastest astronoomidest esitas koguni esimesena ajaloos heliotsenrilise (päikesekeskse) maailmapildi, väites, et päike ja tähed seisavad paigal, Maa koos muude planeetidega aga tiirleb ümber päikese. Paraku ei leidnud see arvamus pooldajaid ja langes varsti unustusse. Ülejäänud astronoomide üksmeelse arvamuse kohaselt seisis universumi keskpunktis Maa. Sellise kontseptsiooni esitas kõige põhjalikumalt, koos matemaatilise põhjendusega, Aleksandria astronoom, astroloog, matemaatik ja geograaf Ptolemaios, kes elas juba Rooma ülemvõimu ajal II sajandil pKr. Ptolemaios koostas ka maailmakaardi, mis hõlmas maid kanaari saartest Hiinani ja Islandist ning Skandinaaviast Aafrika sisealadeni. Ptolemaiose teostest said keskajal sisuliselt vastavate teadusharude käsiraamatud ja neis sisalduvaid seisukohti peeti vaidlustamatuks. Nii kujundasid Ptolemaiose sõnastatud antiikaegsed seisukohad Euroopa õpetlaste arusaamu kuni uusaja alguseni välja.
V. Veski, J. Aavik, A. Saareste, ajalugu- H. Kruus, H. Moora; eesti geograafia E. V. Saks, eesti botaanika T. Lippmaa jne) TÜ kõrval tegutsesid kõrgkoolidena veel Riigi Kunsttööstuskool, Tartu Kunstikool "Pallas" ja 1938.a asutatud Tallinna Tehnikaülikool. Kõrgkoolid olid ühtlasi teadusuuringute keskusteks. Ülemaailmse tuntuse saavutasid arst Ludvig Puusepp (neurokirurgia), astronoom Ernst Öpik, keemik Paul Kogermann. Suursaavutus oli 8-köitelise Eesti Entsüklopeedia ilmumine 1930-tel aastatel. 1938 asutati Eesti Teaduste Akadeemia. Kirjandus 1917 asutati kirjanike koondis "Siuru" (Fr. Tuglas, H. Visnapuu, A. Gailit, M. Under jt), + uusromantiline stiil domineeris 1920-te aastate I poolel. Realistlik kujutamislaad + A. H. Tammsaare, M. Metsanurk, A. Mälk
korraldusega ja kirjalikest seadustest juhinduvad linnriigid. Arhailisel perioodil said alguse ka kreeka teadus ja filosoofia. Õigupoolest kuulusid need valdkonnad esialgu lahutamatult ühte, sest hiljem filosoofideks nimetatud mõtlejad arutlesid maailma tekkimise ja korraldatuse üle, balanseerides seejuures mütoloogia ja loodusteaduse piirimail. Tuntuimaks sai Mileetose koolkond, millele 6. sajandi esimesel poolel aluse pannud astronoom ja matemaatik Thales uskus, et maailm sai alguse veest. Eefesosest pärit Herakleitos (6. 5. sajandi vahetusel) seevastu arutles rohkem kõige 13 muutuvuse ja sisemise vastandlikkuse üle, pidades maailma mõõdu järgi süttivaks ja kustuvaks tuleks. Väike-Aasia emigrandid viisid filosoofilise arutelu ka Lõuna-Itaalia Kreeka linnadesse. Üks neist, Samoselt Krotonisse asunud Pythagoras (6
Jumal on üks ning loodus seega Jumala kehastus Jumala poolt loodud asjades. 41 · Vaidlustas hinge surematuse, Püha Kolmainsuse õpetuse ja Jeesuse Kristuse jumalikkuse. · Kirik püüdis veenda Brunot oma seisukohtadest lahti ütlema, kuna need olid vastuolus kiriku õpetusega. Kui õpetlane endale kindlaks jäi, mõisteti ta ketserina surma ja põletati Roomas Lillede väljakul. Galileo Galilei itaalia astronoom, kes langes inkvisitiooni tagakiusamise ohvriks. · Enda valmistatud pikksilmaga avastas Galilei Jupiteri kaaslased, selle põhjal järeldas ta, et ka Maa pöörleb ümber oma telje ning ühtlasi tiirleb ümber Päikese. · Paavst Urbanus VIII toetas esialgu Galilei uuringuid, kui aga viimane avaldas oma õpetuse dialoogi vormis, kus vastaspoolt esindas üpris rumalavõitu tegelane nimega
1858 - Narav rajati Kreenholmi manufaktuur. Selle aja eesti suurim ettevõte. Venemaal kaotati pärisorjus 1861. VAIMUELU EESTIS XIXSAJ. I POOLEL. Kultuur jagunes talupoja- ja kõrgkultuuriks. 1802 - Tartu Ülikooli taasavamine. 4 teaduskonda: usu-, õiguse-, arsti- ja filosoofia teaduskond. õppetöö toimus saksa- ja ladinakeeles. Esimeseks rektoriks oli Parrot. Pooldas valgustus ideid. Tartu ülikoolis töötasid maailmakuulsatest teadlastest: Wilhelm Struve - astronoom, Moritz Hermann Jackobi - füüsik, Karl Ernst von Baer - embrüoloogia rajaja. 1828-1839 töötas ülikooli juures Professorit Instituut, mille lõpetas üle 20 teadlase, kes asusid tööle Venemaa kõrgkoolidesse. 1806 - hakkas ilmuma esimene eestikeelne ajaleht - "Tarto maarahva nädalaleht." Teiseks ajaleheks oli kahekümnendatel Otto Wilhelm Masingu "Maarahva nädalaleht." 1848-1849 Kreutzwlad andis välja ajakirja "Maailm ja mõnda, mis seal sees on." 19
esinduse Jaapanisse toimetamine. Sihiks oli kõigepealt Brasiilia, edasi Kap Hoorni kaudu Vaiksele ookeanile, kus külastati nii soojemaid (Markiisisaared, Havai) kui ka külmemaid piirkondi (Kamtšatka, Sahhalin, Kuriilid). Jaapanis missioon ebaõnnestus ning saadikuid keelduti vastu võtmast. Macaost algas kojusõit Kroonlinna üle India ja Atlandi ookeani. Krusensterni reisist võtsid osa saksa loodusteadlased Georg Heinrich von Langsdorff ja Wilhelm Gottfried Tilesius, šveitsi astronoom Johann Caspar Horner, junkur Otto von Kotzebue, mitšman Hermann Ludwig von Löwenstern ja kartograaf Fabian Gottlieb von Bellingshausen. Ekspeditsioonil koguti rikkalikku materjali polüneeslaste, Sahhalini ainude ja nivhide, Kodiaki eskimote, Alaska indiaanlaste ja teiste rahvaste kultuuri, kommete, tavade ja eluviisi kohta. Peale etnograafiliste kirjelduste koostati pärismaalaste keelte sõnastikke ning koguti hulgaliselt relvi, tööriistu, tarbeesemeid ja ehteid
EESTI AJALOO SUUR ÜLDKONSPEKT EESTIMAA AJALOO ALGUS. MUINASAJA ALLIKAD o JÄÄAEG- eesti alale jõuds jää Skandinaavia mäestikest. Jääväi ulatus kuni Kesk-Saksamaani ja Kiievist kaugemalegi. o Eesti vabanes lõplikult jääst alles 13-11 00a, eKr. o Jääaeg kujutab enast nelja-viite külmaperioodi e jäätumist. o Vahepeal kui jää taandus võis siin olla ka inimesi, umbes viimasel jäävaaheajal 120-130 000a tagasi. Kahjuks pole sellest jäänud mingeid märke, jää uhus minema. o Jää viimasel taandumisel oli Eesti mandri ala präegusest tunduvalt väikem. Suurt osa Lääne-Eestist ja saartest kattis hiiglaslik Balti jääpaisejärv, Võrtsjärv ja Peipsi. o Kui Balti jääpaisejärv ennast ookeanisse surus langes Läänemere pind korraga 20-30m o MUINASAEG- ajajärk esimesteste inimeste saabumisest kuni muis...
· Tekkis küsimus, et kui enesetapp on äärmiselt isiklik asi, siis kuidas saab see ühiskonniti niipalju erineda ja samas selles ühiskonnas stabiilsena püsida? Inimesed on individuaalselt erinevad. · Hakati uurima teisigi näitajaid: mõrvad, vargused, vägistamised jms. ilmnesid samad iseärasused 5 Sotsioloogia juured ja kujunemine teaduseks · Algselt nimetati uut teadust "moraalseks statistikaks" belgia astronoom Adolphe Quetelet ja prantsuse jurist Andre Michel Guerry. · Quetelet mõiste "keskmine inimene" ning esimene, kes hakkas uurima suitsiidi põhjuseid väljaspool indiviidi · Henry Morselli variatsioon ja kasvamine · Emile Durkheim (1897) "Suicide" Sotsiaalsete põhjuste avastamine inimkäitumise mõjutajatena lõi uue teaduse ehk sotsioloogia. Mis on sotsioloogia? Ameerika sotsioloogi Alex Inkeles'i uurimus 1965 "Mis on sotsioloogia?" 24 õpiku põhjal
Täiskasvanuna alustasid iseseisvat elu. Hiljem pöörduti tagasi apeironisse. Asjade kadumine on meeleparandus (). Asi elab vaid tervikus. Goolise õiguslikud printsiibid on kosmiliselt toimuvad. ANAXIMENES (585-525(527)): ürgaine on õhk (hingeõhk, hingus). See on elustav maailma hing, millest kõik tekib. Tähtis on lõputuse moment. Õhu paisudes tekivad tuli, kivid, muld. Maad kujutatakse kettana, peal on võlv. Kõiksust nimetab kosmoseks (). PYTHAGORAS (570(582)-490) Matemaatik, astronoom, filosoof. Sündis Saamose saarel. Tutvub Mileetose koolkonnaga. Külastab Egiptust, muistset Orienti. Hiljem rändab Alam-Itaaliasse (Eelea) ning rajab Krotoni linna usulise salaühingu, millest kasvab välja koolkond oma aja tarku. Ei tegelenud matemaatikaga matemaatika pärast. Tema meelest on alge tuli, maa, õhk ja vesi. Arv ja geomeetria on omavahel seotud. Tuli=tetraeeder, maa=kuup, õhk=oktaeeder, vesi=ikosaeeder. Maailma tegelik olemus on arvudes
süüdistus homoseksualismis. Voorust kaitsti voorusevööga, onanismi "raviti" kastreerimisega. Sellest perioodist pärineb ka termin "süüfilis" - 1530a. avaldas itaalia arst Fracastoro poeemi seakarjus Syphilusest, keda Jumal karistas loomuvastase "sõpruse" eest sigadega parandamatu suguhaigusega. 13.saj. avaldas prantsuse arst Henry de Mondeville raamatu naise suguelu hügieenist, käsitledes ka prostituutide probleeme. 16.saj. avaldas prantsuse astronoom, matemaatik ja arst Jean Fernel uurimuse suguelu füsioloogiast. Leonardo da Vinci lahkas üle 300 laiba ja joonistas üles nii mehe kui naise sisemisi suguelundeid. Anatoomiaprofessor Andreas Vesalius oli esimene, kes lahkas rasedat naist ja kirjeldas esmakordselt emakat ja loodet selle sees. 19 1675.a. andis prantsuse arst Nicolaus Wenet välja illustreeritud seksuoloogiaraamatu
Mastaba ühes küljes oli petikuksega (valeuksega) niss, kus toimusid ohverdamisrituaalid. Tihti ümbritseti niss müüriga ning kaeti katusega, nii et tekkis palvetamis- ja ohverdamiskamber. Hiljem lisandus teisigi ruume ja Vana riigi ajastu lõpuks oli mastaba juba paljude saalide ja panipaikadega rajatis. Vaaraode hauakambrid aga pidid olema kõrged, et vaarao saaks ka pärast surma oma rahval silma peal hoida. Umbes 2650. aastal eKr ehitas arhitekt, astronoom ja arst lmhotep vaarao Dzoserile astmikpüramiidi, mis meenutab oma väliskujult kuut kahanevas suuruses mastabat üksteise peal. Haudehitise püramidaalne vorm võeti kasutusele umbes 27. sajandil eKr ning selles võis olulist osa etendada päikesejumala Ra kultus - üks Ra sümboleid oli püramidaalne kivi. Põhjus, miks vaaraode hauakambrid nii kõrgeks ehitati, seisnes selles, et egiptlased uskusid, et vaarao kõnnib mööda püramiidi üles päikesejumal Amon-Ra juurde
Kui maksud said makstud tekkis Soomes majanduskriis, mida soomlased nimetavad lamaks. 2.16.4 ROOTSI 1917 - võimule tulid liberaalid ja sotsiaal-demokraadid, kes moodustasid koalitsiooni valitsuse. Rootsi lähenes Antante'ile. Sisepoliitikas kinnistus parlamentarism. Pralmanet - Rikstag. 1920ndatel aastatel vahetusid valitsused kiresti. 1917-1932 oli Rootsis 9 valitsust. Kõige tuntum poliitik H. Branting. Ta oli Rootis Sotsiaal-demokraatliku partei asutaja ja juht. Elukutselt astronoom. 3 korda oli peaminister. Sai Eesti Vabariigilt Sõbra tiitli. Sotsiaal-demokraadid on Rootsis võimul olnud 1932-1976. aastani (1936. aastal oli 100 päeva, kui nad võimul ei olnud). See on kujundanud Rootsi maksusüsteemi maailmas ainulaadseks. Sellega on Rootis muutunud ka maailma kõige sotsialistlikumaks riigiks. 1921 - Rootsi tunnustas Eesti iseseisvust pärast Suurbritanniat ja Prantsumaad. Neutraalne riik. 1920ndatel arenes majandus hästi
KULTUURILUGU I VANA-KREEKA KULTUUR konspekt Motto: OIDIPUS Ega siis midagi, hakkame pihta, ma püüan sind jõudumööda aidata. Too oma projekt lagedale. EUSOPHYLOS (keskmiselt tasutav kultuuritöötaja, purjus peaga võtab süü enda peale) Järjestus pole mul veel päris läbi mõeldud. Tahaks, et sel asjal oleks peale päevakajalise väärtuse ka tugev esteetiline mõju, kuivõrd see on ikkagi avalik samm ja mina olen ikkagi kultuuritegelane. OIDIPUS Esteetiline ennekõike! EUSOPHYLOS Kui alustaks maapakku siirdumisest? Sellel oleks lai kõlapind ja sügav alltekst. Kui esimese asjana silmad ...
instrialiseeruvas ja urbaniseeruvas Euroopas endale palju ohvreid nõudis. Oma panuse epidemioloogilisse mõtlemisse andis koloniaalimpeeriumite kogemus, mis saadi ülemereprovintsides, kus kohalike ja kolonistide haigusmustrid näisid erinevat. Mõiste troopikameditsiin sai keskseks mikrobioloogias ning epidemioloogias. 19. sajandil hakkasid epidemioloogiat mõjutama arenevad statistikateadus ning sotsioloogia. 1810. aastal avaldas prantsuse astronoom ja matemaatik Pierre-Simon Laplace (1749-1827) käsitluse analüütilisest tõenäosusteooriast, andes ühtlasi mõista, et uudne meetod sobiks ka meditsiiniga seotud küsimuste lahendamiseks. Prantsuse revolutsioonijärgsed olud, kus 26 rahvatervise ja sanitaaria küsimused leidsid tähtsustamist, lisaks seal maal välja töötatud statistilised meetodid, tegid Prantsusmaast epidemioloogilise uurimistöö liidri. Ajalukku on
alles rajati (Akadeemiline Ajaloo selts, Akadeemiline Emakeele Selts jne).Avaldati olulisi uurimustöid TÜ väljaandes „Acta et Commentationes Universitatis Tartuensis” aga ka mujal. Nt ÕES aastaraamatutes ja EKS ajakirjas jne. 1938. aastal asutati teadustöö edendamiseks ja kooskõlastamiseks Eesti Teaduste akadeemia keskusega Tartus. Selle tegutsemisaeg jäi lühikeseks. Tähtsaid nimesid ka: astronoom Ernst Öpik, botaanik Theodor Lippmaa, neurokirurg Ludvig Puusepa, geoloog Armin Öpiku, matemaatik Jaan Sarve. Eriti kiire areng oli hunanitaareadustes. 1932-37 ilmus ka 8-köiteline „Eesti Entsüklopeedia” Olulisemad saavutused erinevates kultuurivaldkondades: kirjandus, Loodi seltse. Paljud Eesti klassikud on pärit sellest ajast, nt Lutsu „Kevade”, „Tõde ja õigus” 1926.aastal. Uusrealistidest veel Mait Metsanurk (nt „Jäljetu haud”). Noorte ja lastekirjandus
FILO JA ESTEETIKA 1. Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused. Filosoofia ja kultuur. 2. Mis on esteetika? Esteetikateooriate liigid. Esteetiliste otsuste komplitseeritus. 3. Danto nägemus kunstiajaloost. Kunsti lõpp. 4. Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga. 5. Antiikfilosoofia. Eelsokraatikud, Platon, Aristoteles. 6. Hellenism. 7. Antiikesteetika. Miks suhtus Platon kunsti alavääristavalt? 8. Platonist alanud filosoofiatraditsioon. Selle mõju kuni uusaja lõpuni ja selle heideggerlik kriitika. 9. Aristoteles. Kunst kui jäljendamine? Plotinose vaated kunstile. 10. Keskaja filosoofia peamised probleemid. Augustinus. AquinoThomas. 11. Pime keskaeg. Keskaja rehabiliteerimine. Annaalide koolkond. 12. Kunsti roll keskajal. Keskaja ja tänapäeva elutunnetuste erinevus. Umb...
Ehk üks väike talu, hobi ja töö? Ma ei tahtnud kunagi õpetajaks saada. Sinna pidin ma sobima. Ma tahtsin olla astronoom Kuid ma õpetasin põlevi silmi ja tulega südames. Ja mulle ja vaadata taevast või öeldi, et ma olen ohtlik. Olingi. Ma läksin ära ehk isegi luuletaja ja kirjutada taevast. Ma mõtlesin, mis amet mind huvitaks
juures. Temaga on tore koostööd teha. Logaritmi tähendus arvutusajaloos Logaritmid on ajalooliselt panustanud tublisti ka loodusteaduste ja eriti just astro- noomia arengusse: nad võimaldasid juba enne arvutite leiutamist inimestel korru- tada suuri ja keerulisi arve. Logaritmide abi oli nii määrav, et uhke astronoom ja matemaatik Laplace oli omal ajal logaritmidest lausa joovastuses: „Imetlusväärne nõks, mis taandab mitme kuu 296 töö vaid mõnele päevale, kahekordistades nõnda astronoomi elu ja hoides teda pikkade arvutustega kaasnevatest vigadest ja tülgastusest.” Kust see kõik tuleb? Kõige motiveerivam on ilmselt veidi peast arvutada: ! Õudus! Mida küll teha sellise tehtega? Tänapäeval on muidugi väga lihtne: võtad
naer». Lk. 45 Pilon, Germain (1535--1590) -- prantsuse kujur, kelle skulptuuridega on kaunistatud Francois I ja Henri II mausoleumid. Teniers, David (1610--1690) -- flaami maalikunstnik, kujutas oma piltidel sageli külaelu ja kirmaseid. Rosa, Salvatore (1615--1673) -- itaalia maalikunstnik, XVII sajandi silmapaistev batalist. Lk. 46 Sauveur, Joseph (1653--1716) -- prantsuse füüsik, kuulus akustikuna. Biot, Jean Baptiste (1774--1862) -- prantsuse füüsik ning astronoom. «Hoidke end, rasedad naised!» -- Ebausu kohaselt pidi rase naine hoiduma vaatamast inetuid inimesi, sest vastasel korral võis laps sündida inetuna. Lk. 49 Tours'i nael -- Tours'is münditud raha, mille väärtus oli 80% Pariisi naelast. 2 9 5 Lk. 52 «... Homeros on kreeka külasid mööda kerjamas käinud ja Ovidius Naso moskvalaste juures pagulasena surnud!» -- Vastavalt legendile hankis pime Homeros endale ülalpidamist rändlaulikuna. Ovidius (43 e. m. a
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
