neist, "Love me do", oli 1962. aastal ansambli The Beatles esimesel singlil. Kolmas tulevastest biitlitest oli George Harrison.1959. aastal lõi Lennon koos McCartney ja Harrisoniga trio Johnny and the Moondogs. Hiljem võeti juurde trummar Pete Best ja kitarrist Stu Sutcliffe, kes õppis kiiruga basskitarri mängima, ning uue grupi nimeks sai Silver Beatles. Ansambel esines peagi Hamburgi Star Club´is, kus tutvuti kohaliku fotograafi Astrid Kirchherriga. Viimase teene oli ansamblile nn. Moptop- soengu tegemine, mis oli publiku pilgupüüdjaks. Stu Sutcliffe, olles kihlunud Astrid Kirchherriga ja ansamblist lahkunud, suri peagi ajukasvaja tagajärjel. Basskitarri hakkas mängima Paul McCartney. Kuna trummar Pete Best oli sageli haige, siis juhtus nii, et teda tuli asendama Ringo Starr. Kui Starr 1962. aastal lõplikult Pete Besti asemele astus, oli selge, et just niisugust karakterit oligi sellesse gruppi vaja.
Bullerby lapsed Astrid Lindgren Bullerby on väike küla Rootsis Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Seal elavad kolm toredat last Lasse Liisa to edit Master text styles Second level Bosse Third level Fourth level Fifth level Bosse lubas kirjutada kuningale kirja Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level "Palun pa...
Fleurs roos/roosa la rose nartsiss- la narcisse võilill - le pissenlit liilia- la lily nelk le gousse võõrasema la belle-mère sinilill la hepatica ülane le anémone krookus le crocus tulp le Tulipe orhidee la orchidée märtsikelluke le flocon de neige maikelluke - la Lily-de-la-vallée gladiool le gladieul jõulutäht le Noël päevalill le tournesol rukkilill - le bleuet iiris la iris astrid le aster hüatsint Le jacinthe/ hyacinthe krüsanteeme Le chrysanthème alpikann Le cyclamen priimula Le primevères kukehari Le orpin Aednelk Le jardin verveine raudürt Le Sage begoonia -La bégonia Fuksia - La fuchsia Absint- Le absinthe. Mignonette -Le mignonnette Kellukas le Campanule Nurmenukk le Primevère officinale Saialill la calendula Petuunia la pétunia Õisik - inflorescence Õis fleur Lillekasvatus floriculture Lillesibul - bulbe Muld sol Aednik - Le jardini...
Aktuaalne Kaamera (Arvustus) Aktuaalne Kaamera on teleuudistesaade, mida näidatakse kanalil Etv. See saade on huvitav ja informatsiooniline ning ka väga vajalik, sest uudiseid peab teadma iga inimene. See saade räägib nii Eesti kui ka välismaa uudistest. Uudised ei ole ainult poliitikast vaid on ka igasugustele teistele teemadele. Saate juhid on: Monika Tamla, Margus Saar, Kadri Hinrikus, Astrid Kannel ja Priit Kuusk. Nad toovad uudiseid televiisori vaatajate ette. Aktuaalse Kaamerat võib leida ka internetis aadresil http://etv.err.ee/l/paevakajasaated/aktuaalne_kaamera. Aktuaalne Kaamera on eesti keelne saade, aga on olemas ka venekeelne variant. Seal samuti räägitakse Eesti ja maailma uudistest nagu ka eesti keelses. Seal on kõik täpselt sama, aga ainult vene keeles. Pärast Aktuaalset Kaamerat alati käib Eesti ilma prognoos, kus tavaliselt räägitakse Ees...
Samal hetkel jõudsid röövlid koos saagiga tagasi. Lisaks riidekangastele, tinapeekritele ja muule väärtuslikule oli neil kaasas ka Tingsrydi maavürsti Olopi poeg Sigurdi pisike tütar. Meelisel oli tüdrukust kahju ja põgenedes võttis ta tüdruku kaasa, kuigi tüdruk ei jõudnud kiiresti joosta ja seetõttu oleks nad äärepealt kätte saadud. Õnnelik juhus viis nad eraku maa-alusesse elamisse. Rauk andis neile süüa ja siin sai Meelis teada, kes oli tema kaaslane Astrid. Astrid saadeti oma koju tagasi, kuid Meelisel ei olnud kuhugi minna ja nii jäi ta rauga juurde elama. Vanake ütles, et kui poisil on midagi tarvis, siis maavürst on talle tänuvõlgu ja abistab poissi kindlasti. Rauga juures elades ei tahtnud poiss mitte tänamatult võõrast leiba süüa, vaid õppis käsitsema nuga ja voolmeraudu. Temast oleks võinud saada voolimismeister. Peale eraku surma tahtis Meelis minna tagasi kodumaale, kuid enne minekut tahtis ta tänada maavürsti
Nordic countries The Nordic countries are Sweden, Norway, Iceland and Denmark. Kingdom of Sweden Capital Stockholm Language Sweden Size 449,964 square kilometers Population 9 million National emblem three corwns Flag blue, yellow Scandinavian cross Symbols blackbird, male European elk Famous for Pippi Longstocking by Astrid Lindgren Traveling red wooden farm houses World leader in number of fields Kingdom of Norway Capital Oslo Language Norwegian Size 323,802 square kilometers Population 4.9 million Flag red, indigo blue Scandinavian cross outlined in white Symbols elk, purple heather flower, dipper Biggest rivers Glomma, Otra Famous for - 19th century, Hendrik Ibsen made Norway famous for plays
Mehe eneseväärikus ja elutahe olid tallatud põrmuks. Isabel tajus kõike seda juba lapsena. Seepärast on ta enesessetõmbunud ning pelglik inimeste suhtes. Suvi on saabunud ning Isabel kohtab Martin Justust- ajalooõpetajat, kes on otsustanud kirjutada raamatu Sokratesest. Martin Justus on abielus, kuid mitte õnnelikus. Ta elab niasega koos puhtast mugavus- ja harjumustundest. Armastus on kustunud juba ammu. Ainukeseks rõõmuks on talle ta tütar Astrid ning loomulikult töö. Martin Justus saadab naise ning tütre suveks Narva-Jõesuu puhkama, et ise alustada teost oma lemmikfilosoofist Sokratesest. Kuid peagi taipab ta, et ei suuda siseneda tollesse kaugesse aega, midagi olulist jään mõistmata. M. Justus peab tõdema, et eelkõige on ta kooliõpetaja, mitte kirjanik. Nii laskuvadki Isabel ning Martin Justus kirglikku armusuhtesse, mis on määratud kestma vaid 30 päeva- nii kaua, kui laev Deloselt tagasi jõuab
- sari H. De Balzac ,,Inimlik komöödia" - jutustus Eduard Bornhöhe ,,Tasuja" - novell Friedebert Tuglas ,,Popi ja Huhuu" - miniatuur Anton Hansen Tammsaare ,,Poiss ja liblik" - anekdoot Neeger päevitab - essee - müüt F. R. Faehlmann ,,Koit ja hämarik" - aforism A. H. Tammsaare Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb armastus. - novellett F. Tuglas ,,Pimedas - marginaal F. Tuglas ,,Marginaal" - saaga Island ,,Vanem Edda" - lühijutt Astrid Reinla ,,Kaubamajas" Eepika ja luule vaheline liik ehk lüroeepika - eepos F. R. Reinhold ,,Kalevipoeg" - ballaad Marie Under ,,Rändav järv" - värssromaan A. Puskin ,,Jevgeni Onegin" - poeem Juhan Smuul ,,Järvesuu poiste brigaad" - valm Ivan Krõlov ,,Rebane ja viinamarjad" Luule ehk lüürika - regivärss assonants täishäälikuline, alliteratsioon kaashäälikuline - vabavärsiline luuletus Juhan Liiv ,,Sügis" - sonett Marie Under ,,Helged sonetid" - ood K. J
Muinasaja isikud Ingvar- Rootslaste kuningas, kes umbes 600. aasta paiku tulnud väega Eestisse, kus terve suve rüüstas Setini-nimelises maakohas Astrid ja Olaf- Norra kuninganna ja tema poeg, kes mereröövlite poolt vangistati ja orjadeks müüdi Mikula Tsudin- Kiievi ülik, kes koostas koos vürstidega seadusekogu ,,Jaroslavitsite õigus" Jaroslav Tark- Kiievi suurvürst, kes tegi 1030. aastal sõjakäigu eestlaste vastu, mille võitis ning rajas Tartu kohale Jurjevi Hiltinus- munk, kes viis 1070. aasta paiku Läänemeremaade rahvaste seas läbi misjonitööd, kuid ei saavutanud tulemusi Fulco- Prantsusmaalt pärit munk, kes pühitsesti 1167. aasta paiku Eesti piiskopiks Nicolaus- Eesti päritoluga munk, kes oli Fulco abiline Meinhard- Augustiinlaste ordu koorihärra, kes tuli 1184. aasta paiku kaupmeeste vahendusel liivlaste juurde ning alustas seal ristiusu levitamist, hilisemalt pühitseti ta ka Liivimaa piiskopiks...
Sébastien (1992) Vürsti tiitlid Tema Kuninglik Kõrgus Henri; Jumala armust; Luksemburgi Suurhertsog; Nassau Vürst; Rhine´i Volitatud Krahv; Sayn´i, Königstein´i, Katzenelnbogen´i ja Diez´i Krahv; Mahlberg´i, Wiesbaden´i, Idstein´i, Merenberg´i, Limburg´i ja Eppstein´i Isand; Suguvõsa Lapselapsed: Nassau prints Gabriel (2006); Nassau prints Noah (2007) Henri õed- vennad: Austria hertsoginna Marie Astrid (1954); Liechtensteini printsess Margaretha (1957); Luksemburgi prints Jean (1957); prints Guillaume (1963) Isa oli Luksemburgi suurhertsog (1921) Ema oli Belgia printsess Josephine-Charlotte Eelkäiad läbi aegade Kasutatud kirjandus Õpilase geograafiaentsüklopeedia Eesti Entsüklopeedia http://en.wikipedia.org/wiki/Henri,_Grand_Duke_of Mida sain teada Sain teada rohkem Luksemburgi vürsti pere ning tema enda kohta
"? Raamatus ,,Tõmba uttu" on tegelasteks 8.b klassi õpilased kes käivad Valberga koolis. 9.Millises linnas toimub raamatu ,,Kuues sõrm" tegevus ja kes on peategelane? Raamatu ,,Kuues sõrm" tegevus toimub Tartus. Raamatu ,,Kuues sõrm" peategelane on Karina. 10.Millises raamatus on tema maalid koos tekstiga? Tema maalid ja tekst on raamatus ,,Elu täis üllatusi" 11.Nimeta 2 tuntut kirjanikku kelle teoseid on ta tõlkinud. Ta on tõlkinud Astrid Lindgreni ja Kerstin Thorvalli teoseid. http://et.wikipedia.org/wiki/Helga_N%C3%B5u http://kirjanik-helga.weebly.com/ TANEL SIMMUL
Eesnimi Perekonnanimi Sugu Sünniaasta Sünnikoht Elukoht Maaris Varrik naine 1995 Tartu Võru Rasmus Varrik mees 1995 Tartu Võru Eeva Varrik naine 2001 Võru Võru Liilia Varrik naine 2001 Võru Võru Astrid Varrik naine 1969 Tartu Võru Ülo Varrik mees 1963 Võru Võru Sünnikoht=Elukoht Meeste vanus 19 Sünnik=Elukoht Sünnik=Elukoht Sünnik=Elukoht Naiste vanus 19 mees/noorem m/vanem m mees/noorem m/vanem m mees/noorem m/vanem m mees/noorem m/vanem m mees/noorem m/vanem m Keskimine Keskimine Keskimine Külmem Kuupäev Õhutempe Õhutemperatuur Õhutemperatuur ...
Temperamenditüübid Sangviinik Pipi Pikksukk Astrid Lindgreni samanimelisest teosest. · Pipi on väga julge ja suhtlusaldis. · Tema jaoks ei ole probleem rääkida võhivõõraga. · Ta on hüperaktiivne ei saa niisama käed rüpes paigal istuda ja tühja passida, kogu aeg peab olema tegevus, kuitahes absurdne see ka ei oleks. · Tal peab alati olema võistlusmoment nt. Katsub ta jõudu rammumeestega, laseb politseinikel end mööda majakatuseid taga ajada ja muu selline.
See sattus tormi kätte,laeva tekkisid praod,kust voolas vett sisse ja laev uppus ära. 6. Mida tehti Meelisega saarlaste laeva uppumise ajal? Ta seoti kahe veevaadi vahele ,nendega ta hüppas vette.Veevaatide vahele seoti ta, sest need olid õhku täis. 7.Kus Meelis tutvus Sigurdi tütre,Astridiga? Ta tutvus Sigurdi tütrega Kuramaa mereröövlite laevas,kui nad mõlemad olid mereröövlite pantvangid.Meelis leidis Astridi röövkauba kõrvalt kinniseotuna. 8.Kuhu sattusid Meelis ja Astrid põgenemisel? Nad sattusid põgenemisel metsa puukujukesi nikerdava rauga juurde. 9.Mida Meelis õppis maavürsti kojas? Ta õppis kojas vanadelt sõjasulastelt mõõgaga raiumise kunsti,pingutama vibu ja lennutama noolt,ratsutama ja küttima. 10.Kellega asus Meelis Rootsist kodumaa poole? Koos Taani kuninga Valdemar II , piiskoopidega,preestrite,kaupmeeste ja suure laevaväega. 11.Kellega ühines Meelis pärast tervenemist? Karuküttidega. 12.Mida ta neilt õppis? Küttimist ja küttide elu.
Vahtramäe Emil Lugemiskontroll Tõmba õigele vastusele joon alla! 1. Raamatu Vahtramäe Emil autor on a) Eno Raud b) Aino Pervik c) Astrid Lindgren 2. Emil oli a) poiss b) tüdruk c) koer 3. Emili perekonnanimi oli a) Svensson b) Bergsson c) Mallsson 4. Emil elas a) Vahtramäe talus b) Smålandi talus c) Kassisalu talus 5. Emili väikese õe nimi oli a) Alma b) Ida c) Liina 6. Suureks kasvades sai Emilist a) linnapea b) vallavanem c) vallavolikogu esimees 7. Kuhu jäi Emili pea kinni? a) ämbrisse b) supitirinasse c) heinaveovankrisse 8. Mille neelas Emil alla? a) patarei b) püksinööbi c) viieöörise rahatähe 9
Akt Daamid Daami portree Eesti neiu Kompositsioon Naiseportree Araabia poisi pea Puugravüür Claude Akt Absini jooja Astrid Kabaree Berberi poiss Dekameroon Kolm figuuri Kompositsioon Moonika Tamm
TALLINNA MEREKOOL Ranel Saare 11LJ MEELIS Tallinn 2015 SISSEJUHATUS Raamat „Meelis” ilmus aastal 1961. Selle raamatu kirjutas Enn Kippel ja illustreeris Henno Arrak. Raamatu „Meelis” tegelased: Peategelane: Meelis Teised tegelased: Lembitu, Ivo, raudrüütlid, preester, Olopi poeg, Sigurdi tütar, Rauk, Astrid, Vjatško ja teised. „Meelis” E.Kippel Meelis oli Sakala maavanema Lembitu üheksaaastane poeg, kes viidi kloostrisse ja sealt ta põgenes. Ta sai saarlaste laevale, kuhu said ka teised poisid, kes olid põgenenud. Õnnetuses sattus ta Kuramaa mereröövlite kätte. Mereröövlid läksid Rootsisse röövima. Siis põgenes Meelis laevalt ja päästis Astridi
Kui Leholasse tuli sõda, rööviti Meelis ja viidi Dünamünde kloostrisse, kus ristiti ta Bernhardiks. Meelis austas oma kodumaad ja ta ei võtnud seda nime omaks. Ta põgenes kloostrist ja sattus saarlaste laevale. Saarlaste laev uppus tormi käes, aga Kuremaa mereröövlid päästsid Meelise. Laeval kohtus Meelis Sigurdi tütre Astridiga, kes oli mereröövlite poolt röövitud. Meelis päästis Astridi köitest ja nad põgenesid metsa. Nad sattusid Rauka juurde ning Astrid saadeti koju. Meelis lahkus sealt, siis kui ta läks Sigurdi juurde paluma, et Sigurd saadaks ta oma kodumaale tagasi. Meelis jäi Sigurdi soovil sinna ja lahkus sealt alles mõne aasta pärast. Kui Meelis oma kodumaale tagasi jõudis, kuulis ta, et tema isa hukkus madisepäeva lahingus ja Meelise ema oli ka surnud. Ta sai haavata ja sattus kurdi vanakese juurde, kust ta lahkus karuküttidega. Meelis päästis küttide vanema, tappes karu.
Population - 9,415,295 Size - 449,964 square kilometres Sweden is a world leader in a number of fields. Landscape - Traveling north, you'll pass by endless numbers of lakes, streams, pine and birch trees. The landscape becomes more dramatic, and rolling hills rise into mountains. Southern and central parts of the country have warm summers and cold winters, the northern part of the country has shorter, cooler summers and longer, colder and snowier winters. Famous for Pipi Longstocking by Astrid Lindgren Interesting facts - When you travel to Sweden you will see traditional red wooden farmhouses in the countryside. The famous colour, also known and loved in Estonia, is called Swedish red. Kingdom of Norway Capital Oslo Language Norwegian The flag of Norway is red with an indigo blue Scandinavian cross outlined in white that extends to the edges of the flag. Symbols - With elk as the National Animal, purple heather being its National Flower and
Ta on lastekirjanike Eno Raua ja Aino Perviku tütar. Piret Raual on vennad Rein Raud ja Mihkel Raud. Praeguseks on Piret Raud abiellunud ning tema perekonnanimele on lisandunud mehe perekonnanimi Kalda. Abielust on neil kaks last. Lõpetanud Eesti kunstiakadeemia graafikuna; esinenud kunstnikuna mitmetel isiku- ja grupinäitustel, vabakutseline. On saanud mitmeid illustratsioonipreemiaid. ·· Illustreerinud enda, ema Aino Perviku jt lastekirjanike teoseid (Ellen Niit; Astrid Reinla; Peeter Volkonski) Kuuluvus organisatsioonidesse * 1998 Eesti Kunstnike Liidu liige * 2003 IBBY (International Board on Books for Young People) Eesti osakonna liige * 1998 Eesti Vabagraafikute Ühenduse liige * 2006 Eesti Kirjanike Liidu liige Preemiad * 1998 G-Galerii ja Tempera OY kunstipreemia Kirjanduspreemiad * 2004 Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse, ajakirja Täheke ja kirjastuse Tänapäev lastejutuvõistlus "Minu esimene raamat", I koht
C. onu bella elab tallinnas. ta tuleb mulle paidesse külla. koos sõidame võrtsjärve äärde suvitama. onule meeldivad hando runneli luuletused, minule aga raamat tark mees taskus. onu naine on õpetaja. tema loeb ajakirju anne ja haridus ning ajalehte õpetajate leht. D. rein kaasik elab mustvees. ta elab peipsi järve kaldal. õde riina õpib tartu ülikoolis. lapsed loevad ira lemberi raamatut peeter ja vanaisa, ema loeb ajakirju kodukolle ja tervis. aga mulle meeldib astrid lindgreni raamat karlsson katuselt. ajalehtedest loen virumaa teatajat.
Astrid ja Karoliiina Kuidas end viiruste eest kaitsta? Igal sügisel ja kevadel tekib paljudel probleem haigestumisega, mida tekitavad erinevad viirused. Selleks, et ennast nende eest kaitsa tuleb vastavalt riietuda ja ennast kuidagi kaitsta. Öeldakse, et pole olemas halba ilma vaid on halb rõivastus. Selleks, et kaitsta ennast nii viiruste kui ka külma eest, tuleb riietuda vastavalt, nii, et isegi kõhe ei hakkaks
PÕLLUMAJANDUSE MÕJU KESKKONNALE Luunja Keskkool 11.Klass Astrid Metsoja SISSEJUHATUS Igasugune loodusvarade kasutamine, nagu ka põllumajandus, avaldab mõju looduskeskkonnale. Millised põlumajandusega seotud tegevused on ületanud keskkonnataluvuse piire, põhjustanud looduskeskkonna pöördumatuid muutusi või seadnud ohtu inimese heaolu ja tervise. LOODUSLIKU MITMEKESISUSE VÄHENEMINE Metsade raadamine Soode kuivendamine Kuivade alade niisutamine Põllumaade laienemine ja intensiivne kasutamine vähendab loodusliku mitmekesisust. MULLA EROSIOON Vihmametsade asemele rajatud põllud muutuvad aga paari aastaga viljatuks ning sidususe kaotanud mulla uhub vihmavesi nõlvadele rajatud põldudelt kergesti minema. Ulatulikuim troopilistes ja lähistroopilistes piirkondades. KÕRBEDE LAIENEMINE Ülekarjatamine kuivadel karjamaadel rikub niigi õrna pinnast ja toob kaasa kõ...
2. Varjutaluvad taimed kasvavad teiste taimede all, kuid õitsevad ja viljuvad valguse käes nt. Kuusk, metsmaasikas. 3. Varjutaimed kasvavad teiste taimede varjus ja täisvalguses hukkuvad nt. Jänesekapsas, laanelill, lõhnav varjulill jt. Pikapäevataimed õitsevad ja viljuvad kui päeva pikkus on üle 12 tunni (nt. Kartul, rukis, kaer jt.) Lühipäevataimed õitsevad ja viljuvad , kui päeva pikkus on alla 12 tunni (nt. Krüsanteemid, astrid, sügislill, kanep jt.) Valgus vajalik ka loomadele : Päevaloomad tegutsevad valgel ajal parmud, inimene, hobused jt. Videvikuloomad sääsed, rebane, metskits, metssiga jt. Ööloomad suurte silmadega nt. Kassikakk, lendorav, nahkhiired jt. Öö ja päeva pikkuse muutus kutsub esile sesoonseid muutusi nt. Karvavahetus, kevad ja sügisränne, taimede puhkeseisund jt. Organismidele mõjub alati temperatuur. Taimed ja loomad on kohastunud kasvama
Gert Helbemäe ,,Ohvrilaev" Helbemäe ,,Ohvrilaev" räägib ühest kooliõpetajast Martin Justusest ja team armukesest Isebelist. Martin Justus saadab enda naise ja tütre Astridi suvepuhkusele ning ise plaanib asuda tööle- nimelt hakkab ta kirjutama raamatut Sokratesest ja ohvrilaeva sõidust Delose saarele. Justuse töö nurjub kuna tal mõte ei jookse. Justus tutvub naabertänavast pärist mustlastüdruku Isabellaga (päris nimi Isebel). Isabella on 20 aastane ilus neiu kelle ema peab väikest nurgapoodi ning isa on tal surnud. Isabella ise armastab muusikat ja on hea klaverikunstnik. Isabella on pooleldi juut ning ta ema väidab, et ka Prantslane. Justusel ja Isebelil tekib armusuhe ning nad mõlemad elavad fantaasiais kus 30- päeva pärast lahkub ohvrilaev Delose saarele, nad leppisid kokku, et 30- päeva pärast nad enam ei suhtle ning nende illusioon lõppeb ning nad asuvad elama enda tavalist elu. Isebel on Martin Justusele nagu inspira...
Osooniaugud Keskkonnaõpetus Astrid Salumäe 10.a Loksa Gümnaasium 10/12 Mis on osooniaugud? Osooniauk on osoonikihi osa, milles osooni kontsentratsioon on vähenenud. Tavaliselt mõeldakse osooniaugu all Antarktika kohal püsivalt paiknevat hõredamat osoonikihi osa, kuid osoonikihi hõrenemist on täheldatud ka Arktika, Euroopa ning Põhja-Ameerika kohal. Osooniauk Antarktika kohal Osooniauk Antarktika kohal on tegelikult täiesti loomulik nähtus. Osoon tekib põhiliselt ekvaatori kohal olevas stratosfääris, seal on osooni teke intensiivsem kui selle lagunemine. Ekvaatorilt liigub osoonirikas õhk pooluste suunas, kus vastupidi on ülekaalus osooni molekule lõhkuvad protsessid. Praeguseks on sealne osoonikiht 33% 1975.-nda aasta väärtusest. Osoonikihi hõrenemine 1. Pidev osoonikihi hõrenemine üle maailma 4% kümne aasta jooksul. 2. Suurem hõrenemine kevadel poraalaladel.(Antarktikas septembrist detsembrini) Viimast nimetataksegi os...
Astrid Strandberg Referaat Hera oli vanakreeka mütoloogias kõrgeim jumalanna, taevakuninganna, Kronose ja Rhea tütar, Zeusi, Demeteri, Hadese, Hestia ja Poseidoni õde ning Zeusi naine. Tema lapsed olid Ares, Hebe, Hephaistos ja Eileithyia. Mõned müüdid peavad ka Typhonit tema pojaks, kes sündis Zeusi osaluseta. Hera kasvatasid üles titaanid Okeanos ja Tethys Hesperiidide maal, seal sai ka ta oma
Siis aga paisub vaikus keset äikest: Sest surma vastu paiskas jumal Päikest . Perekond Ivar Ivaskil oli tavaline neljaliikmeline perekond. Tal oli isa Vidrik Ivask, kes sündis aastal 1892 ja suri aastal 1971 USAs. Ivar Ivaski ema nimi oli Ilse Ivask. Ema sünni ja surma daatumit pole teada. Tal oli ka õde . Ivar Ivask abiellus Läti luuletaja ja tõlkija Astrid Ivaskiga, kes on sündinud Hartmanis ja kellega ta kohtus Marburgis. Haridus Ivar Ivask sündis ja õppis riias. Kõrghariduse omandas ta Saksamaal . Tööd tegi ta Ameerika Ühendriikides . Ta sai 1953. aastal Hugo Von Hofmannist kirjutatud töö eest doktorikraadi . Ta oli aastatel 19531966 Minnesotas Northfieldis saksa keele ja kirjanduse õppejõud, aastatel 19671991 Oklahoma ülikooli professor. Uuris peamiselt saksakeelset kirjanust ning tegeles võrdleva
osa võtsin. Teemaks oli ,,Oh ajad, oh kombed". Talvepäevadel oli palju rahvast ja me puutusime koguaeg muusikaga kokku. Toimusid erinevad kontserdid, kus üles astusid muusikakollektiivid Septem, Living Stone ja Trepikoda. Kõige enam meeldis mulle gospelkoori Living Stone kontsert. Mis on üldse gospel? Living Stone on gospelkoor, mis alustas oma tegevust 2006 aasta sügisel. Gospelkoori lauljad on: 1. Sopranis: Maive, Astrid, Mariliis, Annela, Heidi, Karoliina, Liina-Ly ja Kadri. 2. Aldis: Gerda, Jana, Sigrid, Jaana, Kertu, Kristel, Hallili, Ave-Liis, Reelika ja Anneliis. 3. Tenoris: Taavi, Kristjan, Tarvo ja Indrek. 4. Bassis: Lauri, Imre, Meelis, Heigo, Kaur ja Jaanus. Dirigent on Indrek Luide; Koormeistrid: Marju Luide ja Kadri Koppel; Saateansamblis: Kristjan Allikas (trummid), Tõnis Kivisild (basskitarr), Mairo Marjamaa (saksofon), Holger Marjamaa (klahvpill) ja Marju Luide (klahvpill).
Selle asemel tuleb juttu sellest, kuidas Max ja Roos peavad oma seitsmendat sünnipäeva. Tõlked Emil Kolozsvar Grandpierre "Imeflööt" (1959) Kálmán Mikszáth "Must linn" (1966) Iván Mándy "Csutak astub lavale" (1977) Éva Janikovszky "Kui ma oleksin suur", "Minuga juhtub alati midagi", "Usu või ära usu. Autasud Kolmel korral autasustatud eesti lastekirjanduse aastapreemiaga. Kanti raamatuga ,,Paula õpib emakeelt" 2004. a. IBBY aunimekirja. On 20062010 olnud Astrid Lindgreni mälestusauhinna nominent. Autasustati 2001. a. Valgetähe V klassi ordeniga. Ema ja poeg ,,"Arabella" on nii õudne, et väikestele lastele ei tohi selliseid raamatuid kirjutada" arvas pisike Mihkel Raud ema Aino Perviku romaani kohta. ,, "Musta pori näkku" on üsna kurb, aga hästi õnneliku lõpuga raamat" arvas Aino Pervik poja romaani kohta. Kasutatud kirjandus http://www.eltk.ee/lastekirjandus/eestilastekirjanikudja illustraatorid/ainopervik http://www.estonica
Pipi Pikksukk (rootsi keeles Pippi Lngstrump) on Astrid Lindgreni raamatute tegelane. Tema tielik nimi on Pipilota Viktuaalia Rullkardiine Piparmnta Eefraimittar Pikksukk (rootsi keeles Pippilotta Viktualia Rullgardina Krusmynta Efraimsdotter Lngstrump). Esimene raamat Pipist ilmus 1945. Selle pealkiri oli "Pipi Pikksukk" ja selle oli illustreerinud Ingrid Vang Nyman. Eesti keeles ilmus see raamat 1968 Vladimir Beekmani tlkes kirjastuses Eesti Raamat originaalillustratsioonidega ja 2008 ilmus sellest raamatust juba 4. trkk. Pipi elab tavalises Rootsi vikelinnas Segasumma suvilas. Ta elab ksinda, ilma hegi tisksvanuta. Tema isa on Eefraim Pikksukk, neegrite kuningas Kurrunurruvutisaarel. Pipi ema on surnud. Ise tleb Pipi selle kohta: "Minu isa on neegrikuningas ja ema on ingel taevas, mitte igal lapsel ei ole niisugusi vanemaid". Pipi on silmatorkava vlimusega. Tema juuksed on seotud kahte patsi nii tugevasti, et need hoiduvad peast eema...
Kalle Blomkvist ja Rasmus Autor: Astrid Lindgren Tegelased: Kalle, Anders, Eva-Lotta, Nicke, Peters, Blom, proffessor, Rasmus, See raamat rääkis lastest. Lastel oli tekkinud kaks kampa, Punane Roos ja Valge Roos ja nad sõdisid kivi pärast. Ühel päeval nägid nad pealt lapseröövi, Rasmuseröövi. Eva-Lotta hüppas ka koos Rasmusega autosse, ja ta poetas aknast paberi ja saiatükke välja et poisid ta üles leiaks. Proffessor rööviti ka samamoodi ära. Proffessor oli väljatöötanud kergmetalli ja nende skeemid maksid 100000 krooni, just seda röövlid tahtsidki. Neid viidi ühte majja ja seal taheti osta neid skeeme aga proffessor ei ütle neid mitte mingi hinna eest. Rasmus teadis et need asuvad raamaturiiuli taga ja ta kogemata ütles välja. Kalle ja Anders läksid ruttu proffessori majja ja nuputasid välja millise raamaturiiuli taga skeemid on ja võtsid need ja läksid. Nicke oli Rasmusega lahke tegi talle laevukesi ja vibusid. Kord palus Eva- Lotta l...
Justus oli kutsutud direktori jutule, kus talle pakuti inspektori kohta. Justus oli veidi üllatunud, kuna talle teatati sellest viimasel koolipäeval, kuid siiski õnnelik pakkumise üle. Justusel oli koolis austaja, Meeta Räägu, eesti keele õpetaja. Koolist koju minnes avastas Justus, et Meeta Räägu kõnnib natuke maad tagapool tema järel. Justus kees põiktänavasse, et mitte Meeta Rääguga kontakti sattuda. Martin Justus, Tal on naine ja tütar, 16.a. Astrid Tallinna erakooli õpetaja, ajalooõpetaja ja ka 12 klassijuhataja elu on ummikusse jooksnud - töö ja eraelu ei paku enam piisavalt põnevust, inimesed ümberringi tunduvad kitsarinnalised ning ees terendav suvepuhkus Narva-Jõesuus tüütu ( suvitama oma suve korterisse). Seega otsustab ta puhkusest oma perega loobuda ning jääb linna, et kirjutada raamatut Sokratesest ja tema filosoofia kasvatuslikust mõjust inimestele. Naine ning tütar on pettunud, ent lepivad siisk
Sven oli siiras ja lahke inimene. Raamatu autorist Selle raamatu on kirjutanud Katrin Reimus. Ta on Kunda Ühisgümnaasiumi inglise ja soome keele õpetaja. Katrin Reimus valiti ka Aasta Emaks 2001.aastal Tal on sündinud kolmikud Aare, Asko ja Allani ning ka kaks tüdrukut Katrin ja Kaire. Ta lemmikkirjanik on Oscar Wilde ning talle meeldib lugeda ka Astrid Lindgrenit. Ta ise on kirjutanud raamatud "Haldjatantsu" ja "Eilset pole olemas" ning tõlkinud raamatud "Kahvatud tüdrukud" ja "Liiga paks, et olla liblikas". Ise kirjutada on Reimuse arvates lihtsam kui Ise kirjutada on Reimuse arvates lihtsam kui tõlkida, Sest vabadus on suurem. Katrin Reimus saatis oma raamatu "Haldjatants" ka Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse ja kirjastuse Tänapäev 2002.aastal
Sven oli siiras ja lahke inimene. Raamatu autorist Selle raamatu on kirjutanud Katrin Reimus. Ta on Kunda Ühisgümnaasiumi inglise ja soome keele õpetaja. Katrin Reimus valiti ka Aasta Emaks 2001.aastal Tal on sündinud kolmikud Aare, Asko ja Allani ning ka kaks tüdrukut Katrin ja Kaire. Ta lemmikkirjanik on Oscar Wilde ning talle meeldib lugeda ka Astrid Lindgrenit. Ta ise on kirjutanud raamatud "Haldjatantsu" ja "Eilset pole olemas" ning tõlkinud raamatud "Kahvatud tüdrukud" ja "Liiga paks, et olla liblikas". Ise kirjutada on Reimuse arvates lihtsam kui Ise kirjutada on Reimuse arvates lihtsam kui tõlkida, Sest vabadus on suurem. Katrin Reimus saatis oma raamatu "Haldjatants" ka Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse ja kirjastuse Tänapäev 2002.aastal
AINO PERVIK Maria Maasing EESTI LASTEKIRJANIK LUULETAJA TÕLKIJA Sündis Rakveres 22. aprillil 1932 Oli abielus tuntud kirjaniku Eno Rauaga Esimene lasteraamat " Kersti sõber Miina" On tõlkinud ungarikeelseid raamatuid eesti keelde Tunnustus Kolmel korral autasustatud eesti lastekirjanduse aastapreemiaga Kanti raamatuga ,,Paula õpib emakeelt" 2004. a. IBBY aunimekirja On 20062010 olnud Astrid Lindgreni mälestusauhinna nominent Autasustati 2001. a. Valgetähe V klassi ordeniga A. Perviku lasteraamatuid "Kaarist on kasu" "Väikesed vigurijutud" "Umbluu. Uusi ja vanu vigurjutte" "Kunksmoor" "Kunksmoor ja kapten Trumm" "Arabella, mereröövli tütar" "Sookoll ja sisalik" "Kallis härra Q" A. Perviku lasteraamatuid "Kollane autopõrnikas sõidab ringi" "Maailm Karvase ja Sulelisega" Paulasarja raamatud "Üks hele valge tuvi"
· Jagage oma märkmeid eri teemagruppide vahel ja esitage need teemade järgi koos hinnangute, põhjenduste ja näidetega. · Andke raamatule üldhinnang. · Raamatuülevaates võib ja peaks kasutama kirjandust ja sellele ka viitama. Näiteid, millega tutvuda. · Tuna 4/2008. Vello Helgi ülevaade Arvo Teringu ,,Eesti-, Liivi ja kuramaalased Euroopa ülikoolides 1561 1789". · Tuna 3/2008. Kaarel Vanamöldri ülevaade Astrid Blome ,,Das deutsche Russlandbild im frühen 18. Jahrhundert". · Ajalooline Ajakiri 2007/1. Eva Piirimäe ülevaade Mart Laari ,,Äratajad. Rahvuslik ärkamisaeg Eestis 19. sajandil ja selle kandjad" ja Ea Jansen ,,Vaateid Eesti rahvusluse sünniaegadesse". · Ajalooline Ajakiri 2007/2. Toomas Hiio ülevaade ,,Eesti ajaloo" VI köitest. Retsensioon. · Miks seda vaja on? · Kes selle kirjutab? · Kuidas ta valitakse?
"Elasime Kadriorus Dünamo staadioni taga vanas kahekordses puumajas, meil olid väga omapärased naabrid, ja isa tõi meile koju igasugu huvitavaid loomi, ükskord näiteks ahvi! Peale selle veel suved Lõuna- Eestis või lastelaagrites, kõigest sellest võiks kirjutada mitu paksu raamatut. Võib-olla kunagi kirjutangi," lubab Kass. 3. Mõjutajad 3.1 Kirjanikud Raamatumaailma koduleheküljel on Kristiina Kass märkinud oma profiilis mõjutajateks järgmised kirjanikud: Astrid Lindgren, Roald Dahl, Ole Lund Kirkegaard, Erlend Loe, Annie M. G. Schmidt, Jacqueline Wilson, Thorbjörn Egner. Dahli mõju on tunda näiteks "Samueli võlupadjas". Kristiina on öelnud, et ta oli lihtsalt Roald Dahli uimas või dopingu all, kui ta neid lugusid kirjutas. Teiseks oluliseks mõjutajaks peab ta Astrid Lindgreni, kes oli lapsena üks Kassi suurimaid lemmikuid. 5 3.2 Vanemad
kaua, kuni vaatajaid on ja formaat pole ära tüütanud. Ühtlasi sõnastatakse ka sihtgrupp, milleks on Välisilma puhul olenemata soost, vanusest, haridustasemest ja muudest faktoritest kõik välispoliitika huvilised. Kipun arvama, et saade on väikest aega ette salvestatud. Saade on salvestatud tehiskeskkonnas ehk stuudios, mis näeb välja nagu raamatutuba. Ilmselt on tegemist siiski seinaga, millel asetsevad raamatud. 1., 2. ja 3. saatelõik on salvestatud väljaspool stuudiot. Näiteks Astrid Kannel käis rääkimas Ahto Lobjakasega ja Urmas Paetiga Eesti välispoliitilise esindaja teemadel Kadrioru pargis ja metsas. See oli tavalisele stuudiolahendusele hea vahendus. Tihtipeale on need saatelõigud valmistanud ERRi korrespondendid Venemaalt, Brüsselist või USA- st. 3. Kes saadet teeb? Nähtavad saatetegijad on saatejuht (Aarne Rannamäe, Peeter Kaldre, Astrid Kannel või Tarmo Maiberg) ning tema intervjueeritav, kes on tavaliselt välispoliitilisse eliiti kuuluv diplomaat,
tinapeekritele ja muule väärtuslikule oli neil kaasas ka Tingsrydi maavürsti Olopi poeg Sigurdi pisike tütar. Meelisel oli tüdrukust kahju ja p õgenedes võttis ta tüdruku kaasa, kuigi tüdruk ei jõudnud kiiresti joosta ja se etõttu oleks nad äärepealt kätte saadud. Õnnelik juhus viis nad eraku maaalusesse ela misse. Rauk andis neile süüa ja siin sai Meelis teada, kes oli tema kaaslane Astrid. Astrid saadeti o ma koju tagasi, kuid Meelisel ei olnud kuhugi minna ja nii j äi ta rauga juurde elama. Vanake ütles, et kui poisil on midagi tarvis, siis maavürst on talle tänuvõlgu ja abistab poissi kindlasti.
Aga Meelis ja veel paar poissi said minema. Nad jooksid ja nägid Saarlaseid nad jäid seisma ja hakkasid sööma Saarlaste juures ja Meelis hakkas rääkima mis oli juhtunud.Saarlased võtsid poisid oma laeva peale.Öösel tuli suur torm ,Meelisele pandi ühed tünnid ümber et ta püsiks. veepeal .Laev läks põhja ,ja kui Meelis ärkas siis oli ta mereröövlite laeval .Mereröövlid läksid Rootimaale rüüstama .Sealt tõid nad palju kulda ja nad tõid sealt ühe tüdruku kelle nimi oli Astrid ja ta oli maavürst Sigurdi tütar . Meelis läks Astritid päästma ja nad põgenesid metsa ja mereröövlid ei saanudki neid kätte.Nad oli natuke aega eraku onnis ja Meelis veelgi kauaem.Ja siis oli Meelis veel umbes aasta ja peale Sigurdi juures .Siis läks Meelis Taanlaste laevaga Revalasse.Seal tuleb kõva lahing kuna Taanlased teevad tünga Eestlastele,aga Meelis ei luba seda.Suur lahing hakkas ,õigemini Lihula lahing.Lahingus saab Meelis teada et tema isa on vahepeal surma saanud .
Muinasjutt,muistend,müüt Muistend-rahvajutt,mis kirjeldab mingit olulist sündmust rahva elus või ülemoomulikku nähtust. Seotud kindla koha, aja, inimese, olendiga,tõsieluline. Keskendub kindlale episoodile. Muistendi liigid: Mütoloogilised ehk usundilised muistendid Tekke- ja seletusmuistendid Ajaloolised muistendid Kohamuustendid Hiiumuistendid( hiiglaste vägiteod) F.R Faehlmann „Müütilised muistendid“ Sundisid paralleelselt „Kalevipoja loomisega“ „Loomine“ „Emajõe sünd“ „Vanemuise kosjaskäik“ „Koit ja hämarik“ „Endla järv ja Juta“ „Vanemuise lahkumine“ Müüt ja muinasjutt Muinasjutt: Kirjaoskusele eelnenud rahvaste ilukirjandus Sajandeid muutunud, teisenenud Molemad peegelelavad ühiskonna kogemusi, mida soovitatakse edasi anda järgnevatele põlvkondadele Räägivad sümbolite keeles Imepärased sündmused ja te...
Pärnu kutsehariduskeskus Pärnu kutsehariduskeskus Erinevad perekonnavormid Koostaja: Nelly Kukk Juhendaja: Astrid Sinisalu Pärnu kutsehariduskeskus Perekondliku eluviisi bioloogilised alused: · vajadus pikka aega hooldada järglasi · aastaringne sugutung · sugudel baseeruv tööjaotus Perekonna kui sotsiaalse institutsiooni funktsioonid: · Järglaste saamine · Sotsialiseerimine · Hoolitsemine ja kaitsmine · Sotsiaalse staatuse andmine · Sotsiaalne kontroll · Seksuaalkäitumise reguleerimine Perekonna definitsioone:
publitsistina ja lastekirjanduse kriitikuna. Alates 1974 Kirjanike Liidu liige. Oli abielus lastekirjanik Eno Rauaga. Kirjutanud kunstmuinasjutte, noorsooraamatuid, reisikirju, lühilugusid ja muinasjutte väikelastele. Tema teoseid on tõlgitud inglise, saksa, vene, tsehhi, soome, jaapani jt. keeltesse, korduvalt lavastatud ja ekraniseeritud. Kolmel korral autasustatud eesti lastekirjanduse aastapreemiaga. Kanti raamatuga ,,Paula õpib emakeelt" 2004. a. IBBY aunimekirja. On 2006-2011 olnud Astrid Lindgreni mälestusauhinna nominent. Autasustati 2001. a. Valgetähe V klassi ordeniga. Eesti lastekirjanduse tipptaset esindab toredatele karakteritele ja muinasjutufantastikale rajatud nõiamoori-lugu Kunksmoor, mis lapsele arusaadaval ja humoorikal moel käsitleb armastuse ja isekuse, looduse ja loodushoiu jm küsimusi. Raamat sai 1975. a. lastekirjanduse aastapreemia ning jagas esikohta 2000. a. küsitluses "Sajandi sada parimat algupärast lasteraamatut". Klassikaks on
Sixteni tuppa, ning võeti nõuks minna otsemaid sinna ja vaadata välja mõni paras paik.“ (Lindgren, 1999, lk.94) (lisada viide allikale 3, lk.94) Nr Autor Pealkiri Ilmumisaeg Väljaandj Linn a 1 Eno Naksitrallid 1996 Tiritamm Raud 2 Aidi Mis sinuga 2007 Tänapäev Vallik juhtus, Ann? 3 Astrid Meisterdetektiiv 1999 Sinisukk Lindgre Blomkvisti n ohtlik elu Tabel 1. Tsiteeritud raamatud. Tsitaadid veebist loetud ajakirjadest: Enne viidete lisamist täita tabel 3. „Sarapuu (Corylus avellana) on rahvapärimuses tähtis puuliik pähklite pärast. See saab iseäranis selgeks, kui võrrelda paljude rahvaste usundipilti.“ (Hiiemäe, 2009) (lisada viide allikale 4)
see õitsemine on mulle raske kanda kui sammuksin ju üksi Toone randa (Visnapuu 1998: 289) end laotand üle minu väikse aia on rohelised õndsad lootused ja igas väikses põõsas suured ootused (Under 2007: 18) ei ammu näinud ma nii palju päikest! Ta voolab tuppa nagu kuldne viin ja purju paneb mind, kes kaua paastusin (Under 2007: 18) ta esimesed annid on hüatsindid ja astrid viimased, kui kirjud lindid (Under 2007: 28) piimpehme õhk, kui mahedad kõik varjud! Mu veres elurõõm, kui hõiskavalt sa karjud: su mõrsja, kevade, ma naine, anduv noor! (Under 2007: 28) kui liigutav ta häbeline algus, kui uimastav ta õitsev küpsuspuna (Under 2007: 27) pääst lõhnalained võtavad mu meele, nii joovastetu tuigun jälle teele. (Under 2007: 28) Mu kevad elab ka veel suveöös:
,,Kadunud aega otsimas" (seitsmes osas ilmunud aastatel 1913-1927) 11. Millal ilmusid esimest korda Albert Camus' romaan ,,Võõras" ja essee ,,Sisyphose müüt"? Kus sündis Albert Camus? Camus sündis Alzeerias; ,,Võõras" ja ,,Sisyphose müüt" ilmusid mõlemad 1942 12. Nimetage kolm 20. sajandi Skandinaaviamaade kirjanikku. Kes võttis Rootsi kirjanduses esimesena kasutusele sisemonoloogi? Knut Hamsun, Karen Blixen, Astrid Lindgren; sisemonoloogi kasutas esimesena Eyvind Johnson 13. Mitmest episoodist (peatükist) koosneb James Joyce'i romaan ,,Ulysses"? 18 episoodi jagunevad kolme ossa 14. Kes oli esimene venelasest kirjanik, kes võitis Nobeli kirjandusauhinna? Milline oli tema suhe Nõukogude Liitu? Boris Pasternak; nõukogude võim sundis auhinnast loobuma; tema looming oli lubatu ja
Sõditud on aegade algusest peale. Võim ja raha on peamised alternatiivid sõtta astumiseks. Inimeste vaimse ja füüsilise rahulolu tagamiseks ei ole sõdasid ja vägivalda vaja. Kellelegi ei meeldi elada teadmisega, et homne päev võib olla viimane. Sõda on eelkõige suurte riikide ja tähtsaimate isikute vaheline võimuvõitlus, milles vahendeid ei valita ja kasutatakse lihtinimesi kui endale allutatud marionette. Inimeste ahnus ja võimujanu ei lõppe iial. Seega niikaua kui inimkond püsib pole lootustki, et sõjakirves täielikult maha maetkase. Seda saaksid tõkestada üksnes väga trastilised muutused, mille tegelikke tagajärgi võime üksnes oletada. Raha valitseb inimesi, mitte inimesed ei valtse raha. Raha nimel ollakse tihtipeale kõigeks valmis, piire oma eesmärgi saavutamisel ei valita. Selles paberilipakas on midagi illusioone ja vaimustust tekitavat. Arvatakse, et raha eest saab kõike ja õnnelikum on see kellel on seda rohkem. Paraku kip...
ERSO Ajalugu: Eesti Riiklik Sümfooniaorkester (lühend ERSO) on Tallinnas tegutsev sümfooniaorkester. Orkestri loomiskuupäevaks loetakse 18. detsembrit 1926. Sel kuupäeval esines esimest korda raadios Raadio-Ringhäälingu trio Hugo Schützi juhatusel. Sellest triost kasvas välja orkester ning 1939. aastaks oli tollase nimega Riigi Ringhäälingu Sümfooniarkestris 39 mängijat. Eesti Riiklik sümfooniaorkester on oma nime muutnud ajaloo jooksul korduvalt. Aastani 1934 nimetati seda Raadio-Ringhäälingu ansambliks või orkestriks, 1934 - 1940 kandis ta nime Riigi Ringhäälingu Sümfooniaorkester. 1940. aastal oli ERSO Eesti NSV Raadiokomitee Sümfooniaorkester ja pärast seda Landessender Revali Sümfooniaorkester. 1944. aasta sügisel nimetati orkester Eesti NSV Raadiokomitee sümfooniaorkestriks. Nõukogude okupatsiooni oli orkestri nimi veel Televisiooni ja Raadio komitee Sümfooniaorkester ja Eesti Raadio Sü...
isiklikul käsul mitte ainult elukohti, vaid anti kasutada ka valitsusside. Jakõmenko ise saabus korduvalt neile gruppidele ette kandma. Valisin selle artikli, sest et see ana teada uut infot saladuslikest tegevustets Ukrainas, mis pruugib olla päris huvitav. 1) Kes on Valentõn Nalõvaitsenko? 2) Miks on Nalõvaitsenko väga tähtis Vene Föderatsiooni juurdluskomitee vastus? 3) Kas on Nalõvaitsenko kindel, et Jakõmenko kandis ette? Artikkel 3 Autor - Astrid Kannel Pealkiri - ERR Kiievis: Maidanil on küll rahulik, kuid teadmatus on siiski valdav Väljaanne ERR, Rubriik: Välismaa Kuupäev - 21.04.2014 http://uudised.err.ee/v/valismaa/45e226fd-57d1-4841-966d-ab3c9def06de Põhiidee - Ärevad sündmused Ida-Ukrainas on vajutanud oma pitseri ka pealinna Kiievi elule. Valdav on siiski teadmatus, sest keegi ei tea, millised on Venemaa plaanid Ukraina suhtes. Keskväljak Maidan, kust Ukraina
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
