TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT ELEKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE AES3630 I − II osa I osa SISSEJUHATUS Peeter Raesaar TALLINN 2005 SISSEJUHATUS 2 I osa SISSEJUHATUS SISUKORD SISUKORD .............................................................................................................. 2 1.1 KURSUSE EESMÄRK JA SISU ....................................................................... 3 1.2 ELEKTRI ÜLEKANDE JA JAOTAMISE “PÕHITÕED”........................................ 5 1.3 ELEKTRIVÕRKUDE PLANEERIMISE JA PROJEKTEERIMISE ETAPID ................ 6 1.4 ELEKTRITARBIMISE JA KOORMUSTE PROGNOOSIMINE ................................ 7 1.4.1 Arengut mõjutavad trendi...
Lagunemisreaktsioon: moodustub ühe aine lagunemisel ja tekib 2 või enam uut ainet Cu(OH) 2 Cu + H2O Asendusreaktsioon: asendavad lihtaine aatomid ühendi koostises oleva elemendi aatomeid Fe + CuSO 4 Cu + FeSO4 Vahetusreaktsioon: moodustub kahest liitainest koostisosade vahetamise tulemusena, tekib 2 uut lihtainet BaCl2 + Na2SO4 BaSO4 + 2NaCl Redoksreaktsioonid: Klassifitseerimine käib mitmete tunnuste järgi, kuid oluliseim on oksüdatsiooni astmete järgi kui reaktsiooni käigus muutub vähemalt ühe elemendi aatomite oksüdatsiooniaste, nimetatakse reaktsiooni redoksreaktsiooniks 2H2 + O2 2H2O Keemilise reaktsiooni võrrand: Keemilise reaktsiooni üleskirjutis sisaldab reageerivate ainete ja reaktsiooni saaduste keemilisi valemeid ning näitab reaktsioonis osalevate ainete moolide arvu. Näide: 2H 2 + O2 2H2O. Koostamise üldpõhimõtted: 1) võrrandi vasakule poole kirjutatakse lähteaine valemid, paremale saaduste valemid
Arengupsühholoogia 1.Sissejuhatus Arengupsühholoogia sai iseseisva distsipliinina (ehk teadusena) alguse 19. sajandil, 1882. aastal. Üldine algus on seotud Darwini evolutsiooniteooriaga, kuid see ei pannud veel teaduslikku alust. Täpsemalt kujunes lääne ühiskonnas teaduslik arengupsühholoogia pärast tööstusrevolutsiooni, sest tekkis vajadus uurida lapseiga. Euroopas oli arengupsühholoogia rajajaks William Stern (1871-1938) Saksa psühholoog, kes viis läbi uurimusi laste kõnest, tuntuim teos ,,Psychologie der früher Kindheit" (1914); USA-s oli tuntuim arengupsühholoogia rajaja G. Stanley Hall (1846-1934) tegi laboris katseid laste taju, mälu ja õppimise kohta. Miks on vajadus uurida arengut? Vajaduse arengu uurimise järele tingivad sageli sotsiaalsed ja majanduslikud muutused. Tööstusrevolutsiooni tulemusena tekkis vajadus uurida lapseiga. Teismeea uurimise vajadus tekkis nt...
keskendatud. See tagab raha sihipärase ja otstarbeka kasutamise. Et tagada ladus tegutsemine, on otsustamisõigus igapäevastes tööasjades hajutatud. 10.10. Tsentarliseerimine ja detsentraliseerimine (Alas, 2004) Delegeerimise (siirmise) ulatuse mõju organisatsioonile tervikuna avaldub tema tsentraliseerituse või detsentraliseerituse määras. Detsentraliseerituse aste on seda kõrgem, mida iseseisvamaid ja tähtsamaid otsustusi teevad madalamate astmete juhid ning mida vähem tippjuhid neid otsustusi otseselt või kaudselt kontrollivad. Tsentraliseerimise või detsentraliseerimise objektiivsed hindamisalused: majanduslikud kaalutlused; organisatsiooni suurus, millest oleneb tehtavate otsuste hulk; ettevõtte tegevuse territoriaalne detsentraliseeritus; organisatsiooni kultuur; niisuguste nüüdisaegsete kontrollimismeetodite ja kommunikatsioonivahendite
43 KALIIBRITE TOLERANTSID Kaliibrid on ette nähtud detailide mõõtmete, kuju ja pindade asendi hälvete kontrollimiseks. Kontrollitavate detailide kuju ja teiste tunnuste järgi jagatakse kaliibrid järgmiselt: siledad kaliibrid silindriliste detailide kontrollimiseks, keermekaliibrid, kaliibrid pikkuste, astmete, kõrguste, pindade vastastikuse asendi jne kontrollimiseks. Samaaegselt kontrollitavate elementide arvu järgi jagatakse kaliibrid element- ja komplekskaliibriteks. Elementkaliibrid on ette nähtud detailide üksikute joon- või nurkmõõtmete kontrollimiseks. Komplekskaliibrite abil kontrollitakse samaaegselt mitut elementi. Komplekskaliibreid kasutatakse näiteks hammas-, liist- ja keermesliidete
Asju ei pea enam läbi mängima konkreetselt, seda võib teha ka mõttes. Piaget` arvates on formaalsete operatsioonide aste inimese vaimsete võimete arengu tipp. Piaget. panus Lapse arengu teoreetiline käsitlus, lapse arengu kirjeldamine Konkreetses vanuses lapse mõtlemise iseärasuste kirjeldamine Katsed näitasid lapse mõtlemise uudseid tahke Piaget. kriitika Arenguastmete teooriad kipuvad astmete vahelisi erinevusi ülehindama ja ühe astme sees esinevaid erinevusi alahindama Piaget alahindas laste kognitiivset võimekust Ei arvestanud lapse arengus kultuuridevahelisi erinevusi ja sotsiaalsete suhete rolli Võgotski sotsiaalse arengu teooria Rõhutas arengus sotsiaalseid faktoreid. Võgotski arvates arenevad mõtlemine ja keel väikelapsel teineteisest lahus, sensomotoorsel perioodil mõtleb laps keelt kasutamata
pöördtaļitluse kasutegur). Pidurdustakįsti vaļikrrl tuleb sanruti arvestada, et pidut'dusvõinrsuls
poie konstantne vaid mrttltttb pidevalt. Arrittttlstes võib kasirtacla mootoii ja red'.rktori
oÄ reduktori įįlre astiirc elrk
ligikaudsei
teisel taimtoidulised loomad ja kõrgematel loomtoidulised loomad. Kõige lihtsam ökoloogiline püramiid on arvukuse püramiid, mis näitab igal astmel olevate organismide arvu. Püramiidi astme laius näitab, kui palju organisme mingil kindlal pindalal elab. Organismide arv on väiksem kõrgematel astmetel, sest röövloomi on alati vähem kui nende saakloomi, näiteks savannides on suured taimtoiduliste antiloopide karjad ja vaid üksikud lõvid. Kõrgemate astmete organismid on enamasti suuremad kui eelmise astme organismid. Kuid mitte kõik arvukuse püramiidid pole samasuguse kujuga, näiteks kui me joonistame arvukuse püramiidi puu toiduahela kohta. Selle alumine aste on väga väike, sest üks puu on putukaga võrreldes väga suur ning sellel saab elada palju putukaid. Arvukus väheneb püramiidi tipu suunas vaid tarbijate astmetel. Joonis: Arvukuse püramiid. Selgitus: Kolmeastmelise püramiidi kolmandal kõrgeimal astmel on 2. astme tarbijad
kuid oskasid juba rauda kasutada ja nende jõud käis seetõttu teistest üle. Tungisid XII saj. e. Kr. lõuna poole, purustasid Mükeene kultuuri keskusi ja lükkasid oma teel liikvele hiljem epeiroslaste nime all tuntud rahva, nood liikusid Tessaaliasse, kohalikud siirdusid veel lõuna 5 poole, surudes mingi rahva Boiootiasse. Protsess kulges astmete kaupa. Ahhailased suruti Peloponnesose põhjaossa (Ahhaia mk), aioollased Tessaaliasse, Boiootiasse, Lesbosele ja teistele Egeuse põhjapoolsetele saartele ning Väike-Aasia looderannikule; joonlased Atika maakonda, Euboiale, Lemnosele, Chiosele ja Samosele ning Väike-Aasia läänerannikule. Atika jäi doorlaste sissetungist kõrvale, sinna siirdus osa Peloponnesoselt välja tõrjutud ahhailasi. XI saj. püstitati Ateena akropolil vägevad kaitseehitised ja kaevati maa-alused
r · cos + i · sin , n n (16.1) k = 0, 1, . . . , n - 1. Märkus 16.1 Avaldise saab lihtsalt meelde jätta, kui esiteks kirjutada kompleksarv z perioodiliselt trigonomeetrilisel kujul z = r (cos( + k 360 ) + i sin( + k 360 )), k Z, ja edasi võib juba kasutada de Moivre'i valemit ratsionaalsete astmete jaoks n 1 1 + k 360 + k 360 z = zn = rn cos + i sin . n n 16.2 Kompleksarvu eksponentkuju Trigonomeetrilisi funktsioone ja eksponentfunktsiooni seob Euler'i va- lem ei· = cos + i · sin (16.2) kus on suvaline reaalarv ja e 2
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ HELMUT PÄRNAMÄGI EHITUSMATERJALID Tallinna Tehnikakõrgkool Ehitusteaduskond Tallinn 2005 KOHANDATUD ÕPPEMATERJAL Ana Kontor Konsultant Aita Kahha 2013 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus .............. 8 1.1. Ehitusmaterjalide osatähtsusest ............. 8 1.2. Ehitusmaterjalide ajaloost ............. 9 1.3. Ehitusmaterjalide arengusuundadest tänapäeval ............. 10 2. Ehitusmaterjalide üldomadused ............ ...
armastatud). Osalemine meeskonnatöös, suhtlemine töökaaslastega. 4. Lugupidamisvajadus (soov lugupidamise ja püsiva enesehinnangu järele, prestiiz). Iseseisvus tegevus ja otsustamises. 5. Eneseteostusvajadus (tahe arendada ja kasutada oma võimeid). Sellised inimesed on suhteliselt iseseisvad, sõltumatud ja ebamugavusi taluvad. Joonistatakse püramiidina selliselt, et esimese astme moodustavad füsioloogilised vajadused. Inimene liigub püramiidi astmete vahel selliselt, et eelmise taseme vajadused peavad olema täidetud, et saaks ülespoole liikuda. Ideaalis tegutsevad töötajad eneseteostuse tasandil. Teooria on universaalne ja kehtib kõigi inimeste kohta erinevalt McClellandi teooriast, mis kehtib juhtide kohta. David McClellandi vajadusteteooria kohaselt inimese käitumise mõistmisel ja iseloomustamisel tuleb tugineda kolmele vajadusele: 1) Saavutusvajadus, 2) Suhtlemis- ja liitumisvajadus, 3) Jõu-või võimuvajadus.
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz PROJEKTIPERSONALI JUHTIMINE 3EAP Loengukonspekt Gerda Mihhailova Pärnu 2012 SISUKORD 1. PROJEKTIPERSONALI JUHTIMISE ERIPÄRAD ORGANISATSIOONIDES. .......... 3 1.1 Projektid ja projektipersonal organisatsioonikeskkonnas. ........................................... 3 1.2 Projektijuhi töö ning pädevused. ................................................................................ 13 1.3 Personalitöö korraldamise eripärad projektimeeskonnas. .......................................... 28 1.4 Stress ja stressijuhtimine ............................................................................................ 46 2. MEESKONNATÖÖ KASUTAMINE ORGANISATSIOONI PROJEKTIDES. ........... 50 2.1. Grupid ja meeskonnad organisatsioonis ning nende eelised. .................................... 50 2.2. Projektimeeskonna loomine, motiv...
valitud. See mõistlikkus on põhikriteerium delegeerimise optimaalsuse mää-ramiseks. Juhtimise tsentraliseerimine või detsentraliseerimine hõlmab otsustamise koondamist või ha-jutamist juhtimistasandite järgi. Delegeerimise mõju organisatsioonile avaldub organisat-siooni tsentraliseerituse või detsentraliseerituse määras. Detsentraliseerituse ehk sõltumatuse aste on seda kõrgem, mida mitmekülgsemaid, iseseisvamaid ja sagedasemaid otsustusi tippjuhtimise tasandil teevad alamate astmete juhid ning mida vähem tippjuhid neid otsustusi otseselt või kaudselt kont-rollivad. Tsentraliseerimise või detsentraliseerimise vajadust hinnatakse: 1. Majanduslikud kaalutlused. Mida suuremaid kulutusi otsus põhjustab, seda kõrgemal tasandil tuleb seda teha, sest vigade hulk ja risk on seal tõenäoliselt väiksem. Teisalt võib detsentrali-seerimisest hoidumine põhjustada ülekoormuse organisatsiooni tipus ja viivitusi otsustamisel ning minna kulukamaks kui vead otsustamisel
usuga vähemalt osaliselt vastuolus olevaks. Hea usu põhimõtte funktsiooniks on mh lepingust või seadusest tulenevate õiguste teostamise kuritarvitamist piirata (vt nt Riigikohtu 20. detsembri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-10, p 14). Õiguste teostamise piiramine tähendab, et kohus ei kohalda halvas usus käitumise juhul seadusest või lepingust tulenevat. Hea usu põhimõtte kohaldamine on õiguse kohaldamine, mida kõigi astmete kohtud saavad teha TsMS § 436 lg 7, § 652 lg 8 ja § 688 lg 2 kohaselt sõltumata poolte õiguslikest väidetest (vt nt Riigikohtu 30. aprilli 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-13, p 14). - Hageja kui pantija AÕS § 279 lg 7 tähenduses tugines hagis mh sellele, et kostja hüpoteegipidajana vähendas teisi laenutagatisi. Tegemist on käendaja vastuväitega VÕS § 145 lg 5 alusel. Käendaja vastuväite esitamise võimaldab hagejale kui pantijale AÕS § 279 lg 7
Seega: tsiviilkohtumenetluse reguleerimise üldobjektiks (esemeks) on tsiviilasjade lahendamise kord, õigustatud ja kohustatud subjektid (menetluse ehk protsessi pooled). Igal isikul on õigus oma rikutud või vaidlustatud õiguse või vabaduse kaitseks seadusega kindlaksmääratud korras tsiviilkohtusse pöörduda. Tsiviilasjades mõistab õigust üksnes kohus, ka tsiviilvastustuses (varaline vastutus) kehtib süütuse presumptsiooni printsiip. Tsiviilasju lahendavad põhimõtteliselt kõigi astmete kohtud, kui seadus või poolte kokkulepe ei näe ette teistsugust korda. Tsiviilasjad on kõik tsiviil- ehk eraõigussuhete pinnalt tekkinud vaidlused, mida lahendatakse kohtus, aga võidakse lahendada ka poolte kokkuleppel. On riike, kus eksisteerib lepitusmenetlus tsiviilvaidluste juhul. Lepitusmenetlus võib olla kas kohtulik või kohtueelne (isegi: üksnes kohtuväline). Majanduskohtuid, kus lahendatakse vaid
asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Riigikohus kontrollib kassatsiooni korras ringkonnakohtu otsust üksnes osas, mille peale on kaevatud. Nagu esimese ja teise astme kohtud ei ole ka Riigikohus seotud kaebuse õigusliku põhjendusega, mistõttu arvestab Riigikohus kassatsiooninõude põhjendatuse kontrollimisel vaid faktilisi asjaolusid. Tulenevalt TsMS § 688 lg-st 5 puudub Riigikohtul pädevus hinnata seda, kas alama astmete kohtud on asjaolusid õigesti tuvastanud, tuvastada ise hagi aluseks olevaid asjaolusid ning vastu võtta ja hinnata tõendeid, kui need ei ole esitatud ringkonnakohtu poolse protsessiõiguse normi rikkumise tõendamiseks .Kaebevõimalus diskretsiooniotsuse vaidlustamiseks on üldjuhul piiratud. Kõrgema astme kohus saab kontrollida üksnes seda, kas diskretsiooniotsus on proportsionaalne. Riigikohtu kohtukoosseisu osas vaata konspekti esimesest osast.
P. 2.TEENISTUSKOHA SÜSTEEM Teenistuskoha süsteem kujutab endast teatud erinevat ameti/teenistuskohtade kogumit, kuhu määratakse (nimetatakse) ametisse teenistujaid, kes liiguvad siis selle kogumi nimekirja raames ühelt ametikohalt teisele. Riigiasutuste ameti/teenistuskohad on ka selle süsteemi puhul kategoriseeritud, kuid pretendent võetakse tööle mistahes kohale hierarhias, kusjuures: 1) temalt ei nõuta alamate astmete obligatoorset läbimist; 2) samas ei garanteerita mingil moel järgmisele kõrgemale ametikohale jõudmist senioriteedi alusel - järgmisele kohale pretendeerib jälle nagu esmasele. Tihti rakendatakse siin avalikku või suletud konkurssi, seetõttu on antud süsteemi iseloomustatud veel konkurentsisüsteemina. Selles süsteemis puudab alaline riigiteenistujate korpus, kuid seda väidetakse süsteemi pooldajate poolt korvavat:
t kui kõrgem aste on saavutatud, on just olemasolev, mitte madalam aste moraaliotsustuste aluseks; areng toimub järjepidevalt tasemelt tasemele, ilma ülehüpeteta ja ühtegi astet vahele jätmata. Euroopas, Aafrikas ja Põhja-Ameerikas läbi viidud uuringud on aga näidanud, et moraalsete arutluste järjekorda muudavad nii situatiivsed, kultuurilised, religioossed kui ka haiguslikud tegurid. Kohlbergi teooria postulaat, mis väitis moraalse mõtlemise arengu astmete järgnevuse universaalsust (sarnane kõigis maades ja kõigi rahvaste juures), on nüüdseks kõrvale heidetud. Psühholoog John C. Gibbs, analüüsinud Kohlbergi teooria kohta kirjutatut, on välja pakkunud moraalse mõtlemise arengu kahe faasi mudeli: esimesed neli astet puudutavad materialistlikku eluvaldkonda, viimased kaks aga eksistentsi põhiküsimusi. Sotsiaalse õppimise teooriad Siin on põhirõhk mitte arutlusoskusel ja moraalsel mõtlemisel, vaid reaalsel käitumisel ja
rendivõlale viivisevõlgnevus. Samuti on arvetel märgitud viivisemääraks 0,1%, hageja palub aga välja mõista viivise määras 0,25%. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, kuid ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata. Hageja pöördus Riigikohtusse. Kolleegium leiab, et kohtud on ekslikult hea usu põhimõttele tuginedes jätnud rahuldamata hageja nõude rendi tasumisega viivitamise eest viivise saamiseks. Hea usu põhimõtte kohaldamine on õiguse kohaldamine, mida kõigi astmete kohtud saavad teha TsMS § 436 lg 7, § 652 lg 8 ja § 688 lg 2 kohaselt sõltumata poolte õiguslikest väidetest (vt nt Riigikohtu 5. jaanuari 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-10, p 39). Selle poolest erineb see viivise vähendamisest VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 järgi, mida saab nende sätete kohaselt teha üksnes kohustatud lepingupoole nõudmisel. Samas ei tohi õiguse kohaldamine olla pooltele
Eeliseks on sellisel ödomeetril asjaolu, et proovis on võimalik tekitada niinimetatud vasturõhk. Kui see vasturõhk on sama suur, kui pooriveerõhk sügavusel kust proovi võeti, siis eraldunud gaas lahustub uuesti ja gaasimullid kaovad. Eelpoolmärgitud standardsete koormamisastmete kõrval kasutatakse ka teistsuguseid koormamisreziime. Et täpsemini määratleda eeltihenemispinget pc, on soovitav koormist suurendada väikeste võrdsete astmete kaupa (näiteks 10 kPa) kuni algab deformatsioonid hakkavad suurenema, see tähendab kuni pingeni pc. Edasi võib koormist suurendada tavaliste, standardsete astmetega. Kasutatakse ka pidevat koormamist, hoides seejuures püsiva kas deformatsiooni kiiruse (CRS test constant rate of strain test), koormise juurdekasvu kiiruse (CPR test constant pressure ratio test) või poorivee surve (CG test constant gradient test). Nende reziimide kasutamine
= 1 + (n + 1) x + x + (n + 1) x2 > 1 + (n + 2) x, ÜHE MUUTUJA MATEMAATILINE ANALÜÜS 17 s.t. P (n) ⇒ P (n + 1) . Matemaatiline induktsioon võimaldab rekursiivselt defineerida naturaalarvulise ar- gumendiga kujutusi A : N → Z, kus Z on mingi (mittetühi) hulk. Selleks tuleb defineerida A (1) ja esitada eeskiri, kuidas elemendist A (n) saadakse A (n + 1). Näiteks: • arvu x ∈ F astmete xn defineerimiseks määrame x1 := x ja xn+1 := xn · x, • naturaalarvude faktoriaalide n! defineerimiseks määrame 1! := 1 ja (n + 1)! := n!·(n + 1) , X n 1 X • lõplike summade xk := x1 + . . . + xn defineerimiseks määrame xk := x1 ja seejärel k=1 k=1 n+1 X n
iseloom. Kõike püüti näidata suuremana ja võimsamana, kui see tegelikult oli, ruumiliste illusioonide ja efektide loomine on barokiaja arhitektide üks lemmikvõtteid. BAROKK JA SELLE JÄRELLAINETUS ITAALIA LINNAVÄLJAKUTEL Hispaania astmed (Scala di Spagna), Rooma: Alessandro Specchi ja Francesco de Santis, 1721-1725. Maksimaalselt teatraalne asetus. Ruumi omadused: - 137 astet tekitavad ruumi, - Bernini (isa) paadikujuline purskkaev domineerib ruumis, astmete alumises osas, - vana lilleturg, - obelisk üleval kiriku ees (Santa Trinita de Monte, 1459), Liikumine on ruumi fookus: voolav, käänuline, rahutu. Veneetsia, renessanss- ja barokklinnade kohta loe veel: Härmson, P. 1984. Linnad läbi aegade. Tallinn: Valgus (lk 72...80, 97...99), Tänavad läbi aegade. Tallinn: Valgus. VÄLJAKUD BAROKIAJASTUL - PARIISIS JA MUJAL Väljakud Pariisis: Place Dauphine, 1606 Place Royale (des Vosges), 1607-1612, Louis Metezeau
» Preester pani käe laubale. See liigutus oli tal juba harjumuseks saanud. «Kas tõesti?» «Muidugi,» ütles Gringoire, «vaadake ise, milline nauding!» - Ta võttis preestril käest kinni, mida see ka vabalt laskis sündida, ja viis ta Piiskopi-vangla trepitorni-kesse. «Vaadake, kus on trepp! Iga kord, kui seda vaatan, olen õnnelik. See trepp on Pariisis üks lihtsamaid ja haruldasemaid. Kõik astmed on alt viltuseks tahutud. Nad on oma jalg maad laiad. Trepi ilu ja lihtsus on kõigi ta astmete ühendusviisis. Nad on üksteisega ühte põimitud, üksteisesse vuugitud, punnitud, raamitud, lii- 376 detud, üksteise sisse lõigatud ja on üksteisest kõvasti, aga armsasti kinni haaranud.» «Ja teie ei soovigi midagi?» «Ei.» «Ei kahetse ka midagi?» «Ei ole mul kahetsusi ega soove. Olen oma elu hästi korraldanud.» «Inimene korraldab küll, aga saatus lõhub laiali.» «Mina olen pürroonik *,» vastas Gringoire, «katsun kõiges tasakaalu hoida.» «Kust te ülalpidamist saate?»
Kahkjaid savimuldi on palju Võrumaal. Viljakaid leostunud ja leetjaid liivsavimuldi on rohkesti Järvamaal, kuid valdavad on nad Viru-, Jõgeva- ja Raplamaal. Eestis on ohtralt rändkive, suurimad on ürglooduse objektidena kaitse all. Maa kasutamist on kivid alati seganud ning rahne, pangaseid, munakaid ja kamakaid (Ø üle 10 cm) on ikka kogutud ja ära veetud. Nende mõõtmed ja hulk mullas on võetud kivisuse astmete määramise aluseks (vaata kartogramm). Haritava maa keskmine peenkivisus (kivide Ø 1–20 cm) 30 cm tüseduses mullakihis on 53 m3/ha, suurim (üle 130 m3/ha) on see Lääne-, Saare- ja Harjumaal. Üle 50 m3/ha peenkive on ka Hiiu-, Lääne- ja Ida-Viru-, Järva- ja Raplamaa haritavate muldade 30 cm kihis. 10% haritavat maad (üle poole Võru-, Valga- ja Põlvamaal) paikneb erosiooniohtlikel üle 3°-listel kallakutel.
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, ...
patsiente transporditakse kõikvõimalikel saadaolevatel viisidel lähimasse tervishoiuasutusse. Suured ressursilised piirangud sunnivad olemasolevat ravistandardit muutma. Triaaž on protseduur lahendamaks ebakõla kannatanute ning abiandjate hulga vahel, rakendades lihtsat reeglit: teha head võimalikult suurele hulgale inimestele. Sihiks on kannatanud prioriseerida: vigastuste tõsiduse astmete järgi, meditsiinilise abi võimaluste järgi, et võimaldada maksimaalse hulga vigastatute abistamist (näiteks: prioriteet evakuatsiooniks, transpordiks haiglasse – operatsiooniks või teisteks spetsiifilisteks protseduurideks). Suure kannatanute hulga korral tuleks triaaži teha mitu korda, sest patsientide seisund võib ajas muutuda. Triaaži võivad teha kogenud erakorralise meditsiini tehnikud. Personali, kes triaaži teeb, tuleks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
