Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"astlad" - 88 õppematerjali

astlad – taimede mehaaniline kaitse; torkav moodustis, mis on tekkinud oksast, lehest või abilehest.
thumbnail
10
docx

Kõrb ja nende tekkimine

Mõnel on kodus juba kaktuseid rohkem, kui nende erinevaid liike. Kindlasti meeldivad kaktused paljudele enda ilu pärast. Just selliseks, nagu nad on, on kaktuseid muutnud kõrb. Kaktusel on suured juured. Need on maapinna lähedal laiali. Osad juured ulatuvad sügavamale. Nii saab taim paremini kätte vett. Veevarude säilitamiseks on kaktusel lihakad varred. Et vett paremini hoida, on kaktus loobunud lehtedest. Nende asemel on kaitsvad astlad . Lehed ainult loovutaksid vett palavale keskkonnale. Asteldega on kakus kaitstud loomade eest, kes teda maiustaksid. Saguaaro - tuntuim kaktus, mitte nime vaid just välimuse poolest. Saguaaro kasvab isegi üle 12 meetri kõrguseks. Tema sisse ehitavad pesa mitmed erinevad loomad, jättes juured siiski terveks. Veel üks hea viis vee hoidmiseks on seda varuda. Saugaaro kaktusel on kurrutatud pind. See võimaldab vihmaperioodil vett kogudes taimel suuremaks minna....

Geograafia
8 allalaadimist
thumbnail
25
docx

BIOLOOGIA EKSAM (8. klass)

KLASS 2011) 1. ELUSORGANISMIDE ELUAVALDUSED ( Õ LK 14-17) Elusorganismid koosnevad rakkudest (ainuraksed ­bakter, kingloom või ka hulkraksed ­ imetajad, puud). Iga rakk on iseseisev tervik ning tal on kindel talitlus ja koostis. Rakk on väikseim üksus, kellel on olemas kõik elu tunnused. Elusorganismid kasvavad ja arenevad. Kasvamisega suureneb rakkude arv ning rakud suurenevad. Arenemine on täiustumine ja igasugune muutus ning toimub koguaeg ja kõikide organismidega. Arenemine võib olla nii otsene (moondeta), kui ka moondega. Elusorganismid paljunevad ning see on oluline selleks, et liik välja ei sureks. Paljunemist esineb nii suguliselt kui ka mittesuguliselt. Elusorganismides toimub ainevahetus ­toitumine, hingamine, jääkide eritamine. Samuti elusorganismid reageerivad ümbritseva keskkonna muutustele. 2. ELUSORGANISMIDE SÜSTEMAATIKA ( Õ 11-13) Meil on seda vaja selleks, et tundma õpp...

Bioloogia
89 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Bioloogia KT - Evolutsioon

Füüsikaline etapp ­ ebapüsivate elementaarosakeste kuni kõigi teiste raskemate aatomite edasise arenguni. Universum tekkis 12-15 miljardit a. tagasi. Päikesesüsteem tekkis 5 miljardit a. tagasi. Maa on 4,55 miljardit aastat vana. Keemiline etapp ­ aatomite ühinemine molekulideks ja lihtsamatest anorgaanilistest molekulidest keerukamate ja polümeersete orgaaniliste ühendite teke. Bioloogiline etapp ­ elu areng maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni. Põhiprotsessid on kohastumine (eluvormi ehituse ja talitluse sobitumine eluKK tingimustega), liigistumine (liigi mitmekesisuse teke) ja organiseerituse muutumine (organismide anatoomilise ja füsioloogilise ehituse muutumine kas keerukamaks või lihtsamaks). Sotsiaalne evolutsioon ­ inimühiskonna areng, see on kultuuride ja tsivilisatsioonide areng. Charles Darwin esitas esimese teaduslikult...

Evolutsioon
94 allalaadimist
thumbnail
14
ppt

Kõrbed

Sademete hulk väga väike , auramine ületav sademeid mitmekordselt Mullad kõrbes Hall- pruunmullad parasvöötme kõrbetes Hallmullad lähistroopilistes kõrbetes Punamullad troopilistes kõrbetes Kunstliku niisutuse korral suhteliselt viljakad Vähe huumust, aga palju vajalikke mineraalaineid Taimed kõrbes Taimede kohastumused eluks kõrbes Õitsevad ja viljuvad kiiresti Sügavale ulatuvad juured või hea pindmine juurestik Väikesed lehed või astlad aurumise vähendamiseks Mõnedel taimedel lihavad varred või lehed niiskuse hoidmiseks Tüüpilised kõrbetaimed Saksauul Liivaakaatsia Puju Kaktused Kaameliastel Aaloe Piimalilled Agaav Velvitsia Oaasides datlipalm Loomad kõrbes Loomade kohastumused eluks kõrbes Taluvad hästi kuumust Väike veevajadus Soomuseline kehakate Varjevärvus Öine eluviis Läbivad suuri vahemaid Ohu ja kuumuse korral kaevuvad liiva sisse...

Geograafia
11 allalaadimist
thumbnail
26
docx

Puuviljad ja pähklid

Tänapäeval on sidruni kasvatamine ulatuslikult levinud kogu maailmas, eriti laialdaselt aga Itaalias, USA-s, Hispaanias, Mehhikos, Argentiinas, Vahemeremaades, Hiinas, Lõuna-Aafrikas ja Austraalias. Suurimaks sidrunite eksportijaks Euroopa turgudele on Itaalia kõrval kujunenud Hispaania. Sidrunipuud kasvavad kuni 7 m kõrguseks ja neil esinevad väljakujunenud astlad . Ka sidrunipuud kuuluvad igihaljaste puude gruppi. Nad õitsevad kaks korda aastas. Samal puul võivad üheaegselt olla nii õied kui ka poolvalminud või täisküpsed viljad. Saaki korjatakse kuni kolm korda aastas. Vilja sisu koosneb 7-10 mahlakast seemnekambrist ehk segmendist. Sidrunikoores on palju õlinäärmeid. Pressimisel saadakse koortest väärtuslikku sidruniõli. Sidrunimahl on tuntud oma tervistavate omaduste tõttu isutuse,...

Bioloogia
9 allalaadimist
thumbnail
43
doc

Toiduainete taimne toore

Marjakultuuride eelised võrreldes viljapuudega. Marjakultuuride eelised võrreldes viljapuudega : - hakkavad vara saaki andma - viljakandvus püsiv - saagid ühtlased - kerge paljundada - leplikumad kasvutingimuste suhtes - suurema kohanemisvõimega - kannatavad vähem ilmakahjustuste all - lihtsam hooldada - ebaõnnestumise korral kahju väiksem - marjakasvatus võimalik taastada lühikese ajaga 2. Tähtsaimad marjakultuurid Euroopas ja Eestis. Eestis ning mujal Euroopas tähtsaimad marjakultuurid on: - punane - must - valge sõstar 3. Sõstarde majanduslikult tasuv kandeiga. Majanduslikult tasuv kandeiga: - mustal sõstral kuni 12 aastat...

Köögiviljandus
31 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Dendroloogia praktikumide konspekt: lehtpuud, okaspuud

grandifolia must aroonia( äraspidimunajas leht, alt kergelt karvased, keskkrool esinevad tumedad näärmed) Chaenomeles japonica jaapani ebaküdoonia (lehed on äraspidimunajad , täkilise servaga , on ka abilehed) Crataegus rhipidophylla harilik viirpuu (võrsetel on astlad , viljad punased, puit on raske ja tihe, lehed on hõlmadega, õitsvatel okstel on lehed munajad või rombja kujuga, hõlmad on teravatipulised, lehed on rohelised , alt heledamad, sügisel lehed kolletuvad) Crataegus submollis karvane viirpuu ( nõrkade hõlmadega, lehed on karvased, lehe ääred on kahelisaagjad , nagu narmendaks, viljad on oranzpunased) Rubus idaeus harilik vaarikas (pealt on lehed rohelised ja alt hall,lehed piklikmunajad, tavaliselt 3-...

Ainetöö
92 allalaadimist
thumbnail
12
pptx

SURMAORG

Surmaorus elavad põliselanikud. Miks nii kuum ? Seal on mõõtetud Põhja-Ameerika temperatuuri rekord milleks oli 57°C. Kuiv sellepärast, et Niiskus, mis tuleb Vaikse Ookeani poolt ei jõua välja Surmaoruni. Paistab pidevalt päike. Sademete hulk aastas alla 50mm. Taimsetik Surmaorus kasvab väga palju erinevaid taime liike. Taimed on kohastunud väga hästi sellise kuiva kliimaga, mis esineb Surmaorus. Taimedel on lehtede asemel astlad näiteks kakdused. Juured kohastunud saada sügavalt mullast niiskust. loomastik Surmaorg on koduks väga paljudele väikestele närilistele. Surmaoru loomad on sellise kliimaga hästi kohastunud. Väiksed närilised ja maod saavad minna kuumal päeval liiva alla varju. Väga palju ka madusi, skorpione, ämblike jne. Turism Turism on surmaorus väga suur. Sinna on rajatud ka Rahvuspark, kus saab tellida omale giidi ja siis matkata surmaorus. Rahvusparki on rajatud ka palju hotelle turistidele...

Geograafia
6 allalaadimist
thumbnail
15
odp

Kõrbed

Kõrbetaimede kohastumine 1) Juured * Pikad, sügavale tungivad juured * Hästi arenenud pindmine juurestik * Maa-alused säilitusorganid 2) Vars * Paks * Lihakas * Puitunud 3) Lehed * Pisikesed * Nahkjad * Paksud * Okkad ­ Kaitseks lühieataimedele * Lehtede asemel astlad (et vähem vett aurustuks) * Kaetud pehme karvastikuga või vahakihiga (peegeldab päikese kiirgust tagasi) Veel taimedest 1) Taimestik üldiselt hõre 2) Lühieataimed (efemeerid) ­ Kasvavad ning arenevad paari-kolme nädalaga 3) Sukulendid ­ Taimed, kes koguvad vee niiskel perioodil vartesse, lehtedesse, juurtesse ja viljadesse Loomade kohastumine * Suveuni * Väike keha...

Geograafia
9 allalaadimist
thumbnail
116
docx

Eesti Maaülikool Ilutaimede õpimapp

Konkreetne liik: Harilik kukerpuu(Berberis vulgaris) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 2-3m harva ka kuni 5m kõrguseid isendeid nähtud Taime välislaadi kirjeldus: Mitmeaastane heitlehine ühekojaline põõsas Lehed: Elliptilised kuni äraspidimunajad peenesaagja servaga lihtlehed, pealt hallikasrohelised, alt veidi sinakad. Pikkus 3...6 cm, laius 1,5...3 cm. Lehelaba aheneb alusel pikalt rootsuks. Lehed lühivõrseil kimpudena, pikkvõrseil ühekaupa. Lehtedest on tekkinud on ka astlad . Õied või õisikud: Õied kolmetised, 15...25-kaupa 4...6 cm pikkustes rippuvates kobarõisikutes. Värvuselt kollased, sisaldavad rohkesti nektarit. Õiekate kaheli. Õitseb mais ja juunis Liigi eritunnused: Maarajoonides ei soovitata kasvatada, sest on kõrrerooste vaheperemees Kasvukoha nõuded: Külmakindel. Valgusenõudlik, kuid kasvab ka väheste puude varjus. Mullastiku suhtes vähenõudlik, eelistab lubjarikkaid. Vastupidav heitgaasidele ja tahmale....

maailma loodusgeograafia ja...
32 allalaadimist
thumbnail
24
docx

Ökoloogia eksami küsimused ja vastused

Vaenlane jääb ellu, aga õpib kahurmardikat tundma. Kaitseks kasutatakse tihti ka väga tõsiseid mürke. Andides elab vähemalt tosin liiki sajajalgseid, kes toodavad sinihapet HCN ja erinevaid tsüaniide. Need tapavad kõiki, kaasa arvatud mürgi pritsija, kui ta ei jõua end enne kivilt alla kukutada. Kohastumused on ka küünised, mida saab kasutada nii enesekaitseks kui ka saagi püüdmiseks.Lisaks: kihvad, mürgihambad, ämblike mürklõugtundlad, astlad , röövlindude nokad, kõrverakud, vähilaadsete sõrad. Viimaste aastate bioloogide üks avastusi on see, et karjaloomad ajavad karja ohtlike servade peale ise oma nõrgemad isendid, neid otsekui serveeritakse kiskjale. Loomadel ei ole ajataju, nad elavad tänases päevas ja täna tuleb ellu jääda. Kuidas tekivad kohastumused? Kohastumuse eelduseks on individuaalsed pärilikud muutused, mis annavad materjali looduslikule valikule....

Ökoloogia
26 allalaadimist
thumbnail
32
docx

Dendroloogia kordamisküsimuste lühikonspekt

Söödav ja magusamaitseline. Seeme, okkad ja puit mürgine. Puit punakas, väärtuslik, läikiv, tihe, hästi töödeldav. Puitu kasutatakse mööbli ja vibude valmistamiseks. Kasutatakse haljastuses. 22. Perekond kukerpuu Perekonnas heitlehised või igihaljad ühekojalised põõsad, harvem puud. Lehed saagja servaga või terveservalised vahelduvad lihtlehed, kimpudena lühivõrsel, millel ühe- või mitmeharulised astlad . Kollased, nektaririkkad õied kobarjates rippuvates õisikutes. Marjad piklikud, ühe või mitme seemnega, punased või mustad ning mõnel liigil ka söödavad. Kollakas puit on raske, kõva, tihe ja hästi poleeritav. 450 liiki (harilik, thunbergi). Levinud peamiselt põhjapoolkeral. Puitu kasutatakse tisleri- ja nikerdustöödel. Koort ja juuri meditsiinis. Viljadest jooke, keediseid ja kompvekke. Paljud liigid tähtsad ilupõõsad haljastuses. 23. Perekond sõstar ja harilik ebajasmiin...

Dendroloogia
75 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Üks päev kammkeraamika kultuuri esindajana.

Meie onnide vahel liiguvad tihti hundid ja karud. Läksin välja, oda käes, millel oli minu enda tehtud tulekivist nooleots ning hiilisin vargsi välja vaatama ega kedagi majade vahel luusimas pole. Ainuke heli, mida ma nüüd kuulsin, oli kõhukorin erinevates hurtsikutes. Oleme mitu päeva elanud ainult marjade peal, sest mehed pole veel jahilt tagasi tulnud. Loodetavasti jõuavad nad peagi tagasi ja rammu oleks meil vaja, sest talv on tulemas. Poisid otsustasid kalale minna, sest marjadest ei saanud kõhtu täis. Kala püüdmiseks kasutasid nad oda, mis oli pika varrega ja väikse luust tehtud otsaga, millel olid teravad astlad, need ei lasknud kalal oda otsast ära tulla. Nad läksid järvele parvedega, mis olid tehtud kahest omavahel ühendatud kuusepalgist. Kalastamisel oli kõige tähtsam olla hästi vaikselt ja äkilise löögiga kalale pihta...

Kultuuriajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
52
pdf

Akaatsia

Ehitus ja välimus Akaatsiad on puud või põõsad. Aafrika savanniliikidel iseloomulik "vihmavarjukujuline" võra. Vachellia grandicornuta Acacia tortilis Acacia cyanophylla ● Lehed on kaheli-sulgjad liitlehed või fülloodid. ● Aafrika liikidel esinevad abilehtedest kujunenud pikad astlad . ● Austraalia kuivalembestel liikidel abilehed vähenenud ja fülloodid meenutavad astlaid. ● Sarv-akaatsial on jämenenud seest lihakad okkad. ● Õied tavaliselt suhteliselt väikesed, kollased, kobarates. ● Seemned valmivad kaunades. ● Juurestik lai ja sügav. 14 liigi lehed 1. Acacia baileyana 2. A. cyanophylla 3. A. xanthophloea 4. A. farnesiana 5. A. cornigera 6. A. collinsii...

Bioloogia
4 allalaadimist
thumbnail
72
doc

Kehakunst

Teada-tuntud müüt, et kaalu vähenemine ja musklite pumpamine muudab tätoveeringut, ei vasta tõele. Inimesi, kes on aasta jooksul teinud omale tätoveeringu, ei võeta doonoriks. 11 1.2.1. Erinevad tatoveerimisvahendid Tätoveerimisvahendid jagatakse looduslikeks ja inimese valmistatuteks. Looduslikud on näiteks astlad , kalaluud, marmortükid, merekarbid. Inimese valmistatud on mehaanilised või automaatsed. Mehaanilistest on levinumad nõel, tätoveerimispress ja nuga. Automaatseteks on vahendid, mis on ümber ehitatud vastavatest tarbeesemetest (näiteks mehaanilised ja elektrilised pardlid). Tätoveerimiseks kohandatud elektriline pardel ei leidnud laia kasutamist: praktika näitas, et vaatamata võimele kiiresti pilt nahale kanda, ei luba suur kiirus teha...

Kultuur
31 allalaadimist
thumbnail
28
docx

Pärandkoosluste eksam

12 Taimede kaitsekohastumuste tüübid:  Morfoloogilised/struktuursed – füüsilised takistused herbivoori toitumisele. kaitsevahendid võivad herbivoore peletada, vigastada või tappa, vaha taime välispinnal, kristallid, sklereiidid kudedes, kõvad rakuseinad ligniini, tselluloosi tõttu. Taime lehed või vartel karvad, astlad .  Keemilised – toksiinid, seedimist raskendavad ained. Peletav, toksiline, arengut ja kasvu pidurdav, toidu seedimist vähendav, viljakust vähendav.  Assotsiatiivsed - suhted teiste organismidega (parasitoidid, endofüüdid, teised taimed).  Ajaline või ruumiline vältimine.  Liigiline mitmekesisus ja selle mõõtmine.  Kõige lihtsamal tasandil koosluses leiduvate liikide arv – alfa (ά)-mitmekesisus....

Pärandkooslused
20 allalaadimist
thumbnail
68
doc

Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse - MÕISTED

o Vee ja mineraalainete transport o Fotosünteesiproduktide transport  Põhitunnused o Maapealne asend o Kasvab kaua pikkusesse o Kannab lehti o Harunemisvõimeline o Radiaalse siseehitusega o Rohkete juhtkimpudega (enamasti kollateraalsed)  Varre muudendid Risoom e maa-alune vars, stoolon e maapealne (v. –alune) võsund, mugul, sibul (maa-alune lühivõrse), mugulsibul. Köitraod (viinapuu), astlad (viirpuu, laukapuu), assimileerivad varred (osjad), kladood e lehetaoline vars, millel on lehefunktsioonid (jõulukaktus). Võsuväänel (varre külgharust tekkinud kinnitusorgan), võsuastel (terav, torkiv moodustis, mis on tekkinud lühivõsu muundumise tagajärjel).  Varre ehitus Epiderm: ühekihiline Esikoor: Steel: Kambium: Juhtkimp: kollateraalne  Jagunemine (dihhotoomne, monopodiaalne, sümpodiaalne)...

Loodusteadus
36 allalaadimist
thumbnail
4
pptx

Savannide taimestik

Savannide taimestik • Valitsevad taimed on kõrrelised • Kõrreliste juurestik on tihedalt põimunud. • Taimed peavad olema väga vastupidavad-suutma üle elada põua, üleujutused, sagedased pikselöögid, tulekahjud. • Paljudel puudel ja põõsastel on astlad ja ogad. • Puudel on jäme tüvi (koguvad vett) paks koor, lai juurestik. • Tüüpilisteks puudeks on akaatsiad ja ahvileivapuud....

Geograafia
4 allalaadimist
thumbnail
126
docx

Biosüstemaatika botaanika osa

Eestis looduslikult 6 perekonda Majanduslikult olulised Beta vulgaris – harilik peet Spinacea oleracea - spinat Palju kõrbetaimi Suaeda - soodahein Salsola - ogamalts Sugukond kaktuselised – Cactaceae Sukulendid, enamasti asteldega Lehed vahelduvad, lihtsad, enamasti puuduvad Õied suured, eredavärvilised Õiekate lihtne, paljudest õiekattelehtedest, alusel hüpantiumiga kokku kasvanud Tolmukaid palju Viljalehti 3 kuni palju Vili – nahkjas või lihakas mari Areoolid – astlad paiknevad erilistel lühivõrsetel (erinevus teistest tüviksukulentides) Uue Maailma sugukond, kõrbetes ja poolkõrbetes 1500 liiki Mõned liigid Vahemerepiirkonda sisse toodud – viigikaktus (Opuntia) Palju ilutaimi, eriti tubaseid Jõulukaktus e. lülikaktus Sugukond kivilehelised – Aizoaceae Peamiselt Lõuna-Aafrika, mõned ka Austraalias, umbes 1900 liiki Lehtsukulendid, kummalise välimusega Mõned liigid söödavate lehtedega Selts KIVIRIKULAADSED – Saxifragales...

Mükoloogia
9 allalaadimist
thumbnail
10
odt

Põllumajandustaimed TK

- Õiepung sisaldab taime reproduktiivseid osi: õiealgmeid. - Segapung sisaldab mõlemasuguseid algmeid. Tüübid: • Ladvapung • Külgpung • Kaenalpung • Lisapung • Paljaspungad • Pikkvõrse • Lühivõrse 13) Varre muudendid • Risoom • Maa-alused võsundid ehk stoolonid • Mugul • Mugulsibul • Sibul • Kõitraod ehk väänlad • Astlad • Ogad 14) Risoom Risoom on taimede harunev või harunemata, horisontaalse, vertikaalse või tõusva suunaga, mitmeaastane, maa-alune võsu. Risoomi ülesanneteks on varuainete säilitamine, taime levik ning vegetatiivne paljunemine. 15) Varre primaarne ja sekundaarne ehitus kaheidulehelistel 16) Varre anatoomiline ehitus üheidulehelistel taimedel Kambiumi tegevuse tulemusena toimub varre jämenemine ehk teiskasv. Kambiumirakkude...

Põllumajandus taimed
29 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun