Palju on ka madalaid põõsaid ja lühiealisi taimi. Lühiealised taimed elavad ainult mõne nädala niiskel perioodil ja jätavad siis oma valminud seemned uut vihma ootama. Sageli on neil ka suured eredavärvilised õied ja oma õitsemise ajal muudavad nad kõrbe välimuse tundmatuseni see on vaid üks suur ja õitsev väli. Kuna vett ei jagu just kauaks, siis õitevad ja viljuvad taimed väga kiiresti. Samuti on omandanud taimedel väikesed lehed või astlad aurumise vähendamiseks. Iseloomulikumad kuivalembelised taimed on kalligoonum, saksauulid, tamariskid, agaavid, aaloed, kaktused, piimalilled, velvitsiad. Mitmeaastased taimed on kõrbetarn, puju ja kaameliastel. Kõrbe päritolu kultuuritaimed on arbuus ja melon. Kõrbes kasvatatav tähtsaim kultuuritaim on datlipalm. Paljudel kõrbes kasvavatel kaktustel on söödavad viljad ja lihakas varre sisu. Aaloe lehed on vahaja kattega ja hästi paksud - ikka kaitseks veekaotuse vastu.
Vili punane, munajas. Söödav ja magusamaitseline. Seeme, okkad ja puit mürgine. Puit punakas, väärtuslik, läikiv, tihe, hästi töödeldav. Puitu kasutatakse mööbli ja vibude valmistamiseks. Kasutatakse haljastuses. 22. Perekond kukerpuu Perekonnas heitlehised või igihaljad ühekojalised põõsad, harvem puud. Lehed saagja servaga või terveservalised vahelduvad lihtlehed, kimpudena lühivõrsel, millel ühe- või mitmeharulised astlad. Kollased, nektaririkkad õied kobarjates rippuvates õisikutes. Marjad piklikud, ühe või mitme seemnega, punased või mustad ning mõnel liigil ka söödavad. Kollakas puit on raske, kõva, tihe ja hästi poleeritav. 450 liiki (harilik, thunbergi). Levinud peamiselt põhjapoolkeral. Puitu kasutatakse tisleri- ja nikerdustöödel. Koort ja juuri meditsiinis. Viljadest jooke, keediseid ja kompvekke. Paljud liigid tähtsad ilupõõsad haljastuses. 23. Perekond sõstar ja harilik ebajasmiin
saagida. Jagu saab sellest vaid siis, kui kirvesilmaga tugev hoop vast tüve virutada. Seejärel puruneb puu kildudeks. Ka veega ei ole saksauul sõber. Tee sellest paat ja näed, et see vajub põhja. Saksauul võib olla kas põõsa kujuline (valge saksauul) või puukujuline (must saksauul). Valge saksauul hargneb juba madalalt ning seega ei kasva üle 3,5 meetri kõrguseks. Must saksauul hargneb kõrgemalt ja kasvab kuni 10 meetri kõrguseks. Saksauuli oksi ei kata mitte lehed ega astlad, vaid noored haljad oksavõrsed. Suvel, kuuma päikesega hakkab rohelus puudelt kaduma. Võsudest võib aurata rohkem vett, kui juured suudavad maa seest hankida. Sellise lõpu vastu võideldes langetab saksauul võsud liivale. Saksauul on nii hea küttepuu, et võib antava kuumuse hulgaga võistelda isegi kivisöe vastu. Aastasadu oli saksauul Aasia kõrbete ainus kütus ning nüüd on linnade ümbrusest saksauuli metsad kadunud. Inimestest ja keskonnast
- punased viljad * Sorbus intermedia - pooppuu - hõlmine liitleht - munajas ovaalne - madalad hõlmad - tumeroheline, alt hallikas karvane, pealt tumeroheline - oranzid/punased viljad, suuremad * Aronia melanocarpa var. Grandifolia - must aroonia - lehed laielliptilised - peensaagja servaga - pealt tumerohelised ja läikivad - alt helerohelised ja karvased - lehe keskrood on tugevalt näärne? - sügisel punased * Chaenomeles japonica - Jaapani ebaküdoonia - astlad! - lehed nahkjad, tumerohelised läikivad - kujult ovaalne või äraspidimunajas - hõredalt täkilise servaga - esinevad abilehed mis neerjad - viljad rohekad kollased (Lusikjas, äraspidiselt ümar pall, alt heleroheline, väiksed kõrvallehed) * Crataegus rhipidophylla - harilik viirpuu - hõlmad teravatipulised - servad ebaühtlaselt teravate hammastega - suured sisselõiked (tumerohelised lehed, nagu väiksed kahtlased munnid) * Crataegus submollis - karvane viirpuu
Dekoratiivsete viljadega (käbidega) taimed Harilik astelpaju Hippophae rhamnoides AREAAL Lõuna-Euroopa, Läänemere ääres, Väike-Aasia, Lääne-Siberi lõunaosa. SUURUS 5-10 m. VÕRA Rohkesti hargnev kõrge põõsas või madal puu. KOOR, VÕRSED Tüvekoor tumepruun või mustjas. Noored võrsed kaetud hõbedaste soomuskarvadega, hiljem roostepruunide soomuskarvadega. Võrsetel kuni 2 cm pikkused teravad tugevad astlad. LEHED Vahelduvad lihtlehed, lineaalsüstjad, 3-7 cm pikad, terveservalised, mõlemalt küljelt kaetud hõbedaste soomuskarvadega. ÕIED, VILJAD Kahekojaline taim. Õitseb mais. Õied väga väikesed, rohelised. Isasõied lühikestes peajates õisikutes, emasõied 2-5 kaupa lehtede kaenlas. Vili on lihakas, luuvilja taoline, munajas või kerajas, kuni 0,8 cm
o Vee ja mineraalainete transport o Fotosünteesiproduktide transport · Põhitunnused o Maapealne asend o Kasvab kaua pikkusesse o Kannab lehti o Harunemisvõimeline o Radiaalse siseehitusega o Rohkete juhtkimpudega (enamasti kollateraalsed) · Varre muudendid Risoom e maa-alune vars, stoolon e maapealne (v. alune) võsund, mugul, sibul (maa-alune lühivõrse), mugulsibul. Köitraod (viinapuu), astlad (viirpuu, laukapuu), assimileerivad varred (osjad), kladood e lehetaoline vars, millel on lehefunktsioonid (jõulukaktus). Võsuväänel (varre külgharust tekkinud kinnitusorgan), võsuastel (terav, torkiv moodustis, mis on tekkinud lühivõsu muundumise tagajärjel). · Varre ehitus Epiderm: ühekihiline Esikoor: Steel: Kambium: Juhtkimp: kollateraalne · Jagunemine (dihhotoomne, monopodiaalne, sümpodiaalne)
o Vee ja mineraalainete transport o Fotosünteesiproduktide transport Põhitunnused o Maapealne asend o Kasvab kaua pikkusesse o Kannab lehti o Harunemisvõimeline o Radiaalse siseehitusega o Rohkete juhtkimpudega (enamasti kollateraalsed) Varre muudendid Risoom e maa-alune vars, stoolon e maapealne (v. –alune) võsund, mugul, sibul (maa-alune lühivõrse), mugulsibul. Köitraod (viinapuu), astlad (viirpuu, laukapuu), assimileerivad varred (osjad), kladood e lehetaoline vars, millel on lehefunktsioonid (jõulukaktus). Võsuväänel (varre külgharust tekkinud kinnitusorgan), võsuastel (terav, torkiv moodustis, mis on tekkinud lühivõsu muundumise tagajärjel). Varre ehitus Epiderm: ühekihiline Esikoor: Steel: Kambium: Juhtkimp: kollateraalne Jagunemine (dihhotoomne, monopodiaalne, sümpodiaalne)
Sorbus aucuparia harilik pihlakas (paartitusulgjad lehed, saagjad lehed, sügisel lehed kolletuvad) Aronia melanocarpa var. grandifolia must aroonia( äraspidimunajas leht, alt kergelt karvased, keskkrool esinevad tumedad näärmed) Chaenomeles japonica jaapani ebaküdoonia (lehed on äraspidimunajad , täkilise servaga , on ka abilehed) Crataegus rhipidophylla harilik viirpuu (võrsetel on astlad, viljad punased, puit on raske ja tihe, lehed on hõlmadega, õitsvatel okstel on lehed munajad või rombja kujuga, hõlmad on teravatipulised, lehed on rohelised , alt heledamad, sügisel lehed kolletuvad) Crataegus submollis karvane viirpuu ( nõrkade hõlmadega, lehed on karvased, lehe ääred on kahelisaagjad , nagu narmendaks, viljad on oranzpunased) Rubus idaeus harilik vaarikas (pealt on lehed rohelised ja alt hall,lehed piklikmunajad, tavaliselt 3-
ringi, ühe ja sellesama liigi eri puudel ja isegi eri okstel eri ajal, mistõttu pole aspektide erinevusi. Ainult mõnel liigil esineb üheaegset õitsemist, mille kutsub ,esile erakordne vihmajärgne jahtumine või lühike kuivaperiood. Liaanidel on võitluses valguse pärast eriti otstarbekas taktika: teiste taimede tüvesid kasutades, ronivad nad üles tänu peenikeste varte kiirele kasvule, kulutamata reserve tugikudede ja teiskasvu moodustamisele. Ronimisel on abiks okslikkus, astlad, ronijuured, väänlad, väänduvad võsutipud. Et kiireks kasvuks vajavad liaanid valgust, siis ronivad nad üles häiludes või raiestike serval. Seetõttu on nad sekundaarsetes metsades eriti arvukad. Jõudnud võrasse, jätkab liaan kasvu naaberpuudele, nii et mõne toeks olnud tüve väljalangemine ei tingi veel pikaealise liaani hävimist. Liaani pikad varred saavad vett edasi kanda üksnes hea niiskusreziimi korral.
Kaheli õiekate - olemas tupp- ja kroonlehed. Hermafrodiitne õis - e. kahesooline - õies emakad ja tolmukad Diöötsiline ja monoöötsiline taim - Ühekojaline taim (monoöötsiline) - emas- ja isassugurakud ühel taimel(tamm, kask, sarapuu), Kahekojaline (diöötsiline) - emas- ja isassugurakud eraldi taimedel(paju, kanep, astelpju, põõsasmaran) Õisik - taimevartel olevate õite kogum Õie muudendid - kinnitumisvahendid, astlad - tekib võrse sõlmel olevast pungast. See on võsu ilma tipupungata, mõnikord ka ilma külgpungadeta; vivipaaria - seeme areneb taimeks õisikus Õitsemine - Monokarpne õitseb üks kord; polükarpne õitseb mitu korda Sessoonsus - Üheaastane õitseb 20-30 päeva peale idanemist, mõned mitmeaastased 10 aastaselt v. hiljemgi. Öökuninganna õis püsib vaid ühe öö, orhideedel 1-1,5 kuud Õite liigutused - e
Enamjaolt venib tehtud pilt välja ja vajab ümbertegemist. Teada-tuntud müüt, et kaalu vähenemine ja musklite pumpamine muudab tätoveeringut, ei vasta tõele. Inimesi, kes on aasta jooksul teinud omale tätoveeringu, ei võeta doonoriks. 11 1.2.1. Erinevad tatoveerimisvahendid Tätoveerimisvahendid jagatakse looduslikeks ja inimese valmistatuteks. Looduslikud on näiteks astlad, kalaluud, marmortükid, merekarbid. Inimese valmistatud on mehaanilised või automaatsed. Mehaanilistest on levinumad nõel, tätoveerimispress ja nuga. Automaatseteks on vahendid, mis on ümber ehitatud vastavatest tarbeesemetest (näiteks mehaanilised ja elektrilised pardlid). Tätoveerimiseks kohandatud elektriline pardel ei leidnud laia kasutamist: praktika näitas, et vaatamata võimele kiiresti pilt nahale kanda, ei luba suur kiirus teha
liblikatiibadel kujutatud suured silmad. 4) Hoiatusvärvus - hoiatab mürgisuse eest. a) Mülleri mimikri - mittesöödavad liigid meenutavad värvuselt ja välimuselt üksteist. b) Bates'I mimikri - kahjutud liigid meenutavad mittesöödavaid. Mehhaaniline kaitse: okkad (siilike), kôva kest (kilpkonn), sarved. Füsioloogiline kaitse: haisunäärmed (skunks) vôi kôva kisa (jänes). Taimedel: keemilised mürgid ja ka mehhaanilised kaitsed - astlad, okkad. Näiteks jänes ei söö ühe koha peal liiga kaua, et vôimalikust spetsiifilisest mürgist mitte üledoosi saada. 21. Parasitism (üle poole maailma liikidest parasiidid). Parasiit on elu vältes seotud 1 vôi mône peremeesorganismiga. Parasitoidid - tavaliselt kahe- kiletiivalised (10% liikidest) - munevad munad teise organismi muna vôi vastse sisse ja lôpuks sööb parasiit end sealt välja.
liblikatiibadel kujutatud suured silmad. 4) Hoiatusvärvus hoiatab mürgisuse eest. a) Mülleri mimikri mittesöödavad liigid meenutavad värvuselt ja välimuselt üksteist. b) Bates'I mimikri kahjutud liigid meenutavad mittesöödavaid. Mehhaaniline kaitse: okkad (siilike), kõva kest (kilpkonn), sarved. Füsioloogiline kaitse: haisunäärmed (skunks) või kõva kisa (jänes). Taimedel: keemilised mürgid ja ka mehhaanilised kaitsed astlad, okkad. Näiteks jänes ei söö ühe koha peal liiga kaua, et võimalikust spetsiifilisest mürgist mitte üledoosi saada. 21. Parasitism (üle poole maailma liikidest parasiidid). Parasiit on elu vältes seotud 1 või mõne peremeesorganismiga. Parasitoidid tavaliselt kahe- kiletiivalised (10% liikidest) munevad munad teise organismi muna või vastse sisse ja lõpuks sööb parasiit end sealt välja.
Taimede kohastumine eluga kõrbes Kõrbevööndi kliima on kuum ja sademetevaene, kuid taimede leviku seisukohalt on kõige olulisem niiskusrezhiim. Valgust on kõrbetes taimede kasvuks piisavalt, nii ööpäevased kui ka aastased temperatuurikõikumised on suured. Erinevad taimed on kõrbekliimas ellu jäämiseks valinud erineva tee: - taimedel lehed kas puuduvad, on imepisikesed või on nende asemel hoopis astlad - taimed on kaetud vahakihiga - taimedel on paksud lehed või jämedad rohelised varred, näiteks kaktused, aaloed jt. Selleks, et vähest vett kätte saada, on kõrbetaimede juurestik kas hästi laiuv või vastupidi, sügavale ulatuv. Samas on paljud kõrbetaimed suure
a) Mülleri mimikri mittesöödavad liigid meenutavad värvuselt ja välimuselt üksteist. b) Bates'I mimikri kahjutud liigid meenutavad mittesöödavaid. Mehhaaniline kaitse: okkad (siilike), kôva kest (kilpkonn), sarved. Füsioloogiline kaitse: haisunäärmed (skunks) vôi kôva kisa (jänes). 19. Millised on taimede kaitsemehhanismid herbivooria vastu? keemilised mürgid ja ka mehhaanilised kaitsed astlad, okkad. Näiteks jänes ei söö ühe koha peal liiga kaua, et vôimalikust spetsiifilisest mürgist mitte üledoosi saada. 20. Millised on kiskja kohastumused saakloomade tabamiseks? kiskjal on vastavad kohastumused. Kiskja ei tohi olla liiga edukas(enamus ajast on kiskja tabamisprotsent alla 50% ja isegi vähem kui 20 teatud kiskjate juures), muidu hävitab oma toidubaasi. Kamüflaas, koostöö, ainult siis kui kõht tühi, saagi valik, 21
Nende jagunemine: · ladvapung · külgpung · kaenalpung · lisapung · paljaspungad Võsu muudendid: · risoom- on taimede maa-alune mitmeaastane vars. Oma vanemas osas ta sureb ja kõduneb, nooremas osas kasvab ja haruneb. · maa-alused võsundid e. stoolonid · mugul · mugulsibul · köitraod e. väänlad · astlad · ogad Lehe osad: abilehed, roots, laba, rood. Lehtede tüübid: · lihtlehed · liitlehed- pearootsule kinnituvad kaks või rohkem lühirootsulist lehekest. Leheseis: · vahelduv · spiraalne · vastak · männaseline · fibonaci rida lehe muudenid: · leheastel · leheväänel · füllood · veekoguja leht · õhukoguja leht · püünislehed
seistes ise pea peal. Vaenlane jääb ellu, aga õpib kahurmardikat tundma. Kaitseks kasutatakse tihti ka väga tõsiseid mürke. Andides elab vähemalt tosin liiki sajajalgseid, kes toodavad sinihapet HCN ja erinevaid tsüaniide. Need tapavad kõiki, kaasa arvatud mürgi pritsija, kui ta ei jõua end enne kivilt alla kukutada. Kohastumused on ka küünised, mida saab kasutada nii enesekaitseks kui ka saagi püüdmiseks.Lisaks: kihvad, mürgihambad, ämblike mürklõugtundlad, astlad, röövlindude nokad, kõrverakud, vähilaadsete sõrad. Viimaste aastate bioloogide üks avastusi on see, et karjaloomad ajavad karja ohtlike servade peale ise oma nõrgemad isendid, neid otsekui serveeritakse kiskjale. Loomadel ei ole ajataju, nad elavad tänases päevas ja täna tuleb ellu jääda. Kuidas tekivad kohastumused? Kohastumuse eelduseks on individuaalsed pärilikud muutused, mis annavad materjali looduslikule valikule.
) [thúnbergií] Thunbergi kukerpuu kodumaaks on Jaapan (Honshu, Kyushu, Shikoku) ja Hiina, kasvades mäestikunõlvadel kuni 1,5 m (kodumaal 2.....3 m) kõrguse püstise ja väga tihedalt hargnenud põõsana. On meil veidi külmaõrn, karmidel talvedel külmuvad viimase aasta võrsed, kuid taastuvad hästi. Ei ole kõrreliste roostehaiguste vaheperemeestaimeks. Võrsed: tugevalt rõmelised, noorelt kollakad kuni punakaspruunid, vanemas eas pruunikad, astlad enamasti 1-osalised. Lehed: talbjad kuni äraspidimunajad, terveservalised, 1...4 x 0,5...2 cm, õhukesed, pealt kollakasrohelised, läiketa, alt sinakad, sügisvärvus sarlakpunane kuni oranz. Õied: 3-5 kaupa kimpudes, kollakad, väljast veidi punakad, umbes 1 cm läbimõõdus, V-VI Viljad: piklikud, korallpunased, kuni 1 cm pikkused marjad, põõsal kuni talve tulekuni, IX. 20
Õhuke koor, tihti roheline, korbata. Aastarõngaid ei esine, puude vanuse ei ületa tõenäoliselt 250 aastat. o Juurestik on madal. Tüvede toestamiseks on plankjuured või õhujuured. Puud toestavad end ka liaanidega. o Sagedane on tüveõiesus ja tüveviljasus. · Liaanid ronivad mööda puutüve üles valguse poole. Kasvavad kiiresti pööramata tähelepanu tugikoele ja teiskasvule. Ronimisel on abiks okslikkus, astlad, väänlad, ronijuured. Kui liaan jõuab tippu, jätkab ta ronimist naaberpuule, et kui esialgne puu peaks murduma, siis see ei tähendaks, et liaan ka kindlapeale hävib. · Epifüüdid on taimed, mis kasvavad teiste taimede tüvel, okstel ja isegi lehtedel. Nad on heades valgustingimustes, aga probleeme on veevarustusega. Nad kasutavad peamiselt vihmavett ning sõltuvad suuresti vihmade sagedusest (mitte sademete hulgast). Kuna vihmavett peab igaks
6. Divergents e. eristumine ühe süstemaatilise üksuse piires toimub ehituslik ja elupaigaline eristumine (nt. imetajate klassi divergeerumine erinevateks seltsideks; tihase liikide divergents) 7. Analoogilised elundid erinev päritolu ja ehitusplaan, kuid nad täidavad sarnaseid ülesandeid (nt. linnu tiib ja putuka tiib; kala lõpused ja vähi lõpused) 8. Homoloogilised elundid ühtne päritolu ja ehitusplaan, kuid erinevad ülesanded (nt. herne köitraod ja kukerpuu astlad esimesed kinnitumiseks, teised kaitseks; nahkhiire lennus ja orava esijäse) 9. Elavad fossiilid nt. latimeeria, hateeria, hõlmikpuu, opossum 10. Biogeneetiline reegel isendi arengu algetappidel korratakse kiiresti ja lühidalt liigi ajaloolist arengut. Nt. inimese areng sügoot sarnaneb ainuraksega, moolula sarnaneb koloniaalse organismi ehk kerasviburlasega 11. Biogeograafilised eraldatud saartel on tavaliselt eriline liigiline koosseis (nt. austraalia) 12
looduslikult levinud Eesti loodeosas, looduskaitse all, aretatud palju kultuursorte Märkused HARILIK ASTELPAJU Lõuna-Euroopa, Läänemere ääres, Väike-Aasia, Lääne-Siberi lõunaosa Päritolu 5-10 m Kõrgus rohkesti hargnev kõrge põõsas või madal puu Kasvukuju kaetud hõbedaste soomuskarvadega, hiljem roostepruunide soomuskarvadega. Võrsetel kuni 2 cm pikkused teravad tugevad astlad Võrsed peaaegu ümmargused, keskmiselt 0,3 cm pikad, läikivad, roostepruun-pronksjad Pungad vahelduvad lihtlehed, lineaalsüstjad, 3-7 cm pikad, terveservalised, mõlemalt küljelt kaetud hõbedaste Lehed soomuskarvadega õied väga väikesed, rohelised. Isasõied lühikestes peajates õisikutes, emasõied 2-5 kaupa lehtede kaenlas Õied
Püsiv kaitse on kulukam, kuid esilekutsutud kaitse võib olla viibega. 12 Taimede kaitsekohastumuste tüübid: Morfoloogilised/struktuursed – füüsilised takistused herbivoori toitumisele. kaitsevahendid võivad herbivoore peletada, vigastada või tappa, vaha taime välispinnal, kristallid, sklereiidid kudedes, kõvad rakuseinad ligniini, tselluloosi tõttu. Taime lehed või vartel karvad, astlad. Keemilised – toksiinid, seedimist raskendavad ained. Peletav, toksiline, arengut ja kasvu pidurdav, toidu seedimist vähendav, viljakust vähendav. Assotsiatiivsed - suhted teiste organismidega (parasitoidid, endofüüdid, teised taimed). Ajaline või ruumiline vältimine. Liigiline mitmekesisus ja selle mõõtmine. Kõige lihtsamal tasandil koosluses leiduvate liikide arv – alfa (ά)-mitmekesisus.
Kirss-kontpuu (õites) 77 Viirpuu (Crataegus) Konkreetne liik: karvane viirpuu (Crataegus submollis) Taime kõrgus ja läbimõõt: 5 8 m kõrgus, 4 - 6 m laius Taime välislaadi kirjeldus: suur põõsas kuni väike puu Lehed: Kollakasrohelised, liduskarvadega, sügisvärv purpurne Õied või õisikud: Õied valged, koondunud õisikutesse, viljad oranzikaspunased Õitsemine: mai-juuni Liigi eritunnused: Lehed seovad hästi tolmu, viljad seisavad kaua puul, astlad Kasvukoha nõuded: Mullastiku suhtes vähenõudlik, päike kuni poolvari Kasutamine haljastuses: hekitaim Joonis 74. Karvane viirpuu (http://www.neevaaed.ee/tooted/lehtpuud-ja--psad/karvane- viirpuu/?category=116&panel=1) 78 Joonis 75. Karvane viirpuu 79 Hortensia (Hydrangea) Konkreetne liik: suureleheline hortensia (Hydrangea macrophylla) Taime kõrgus ja läbimõõt: 0,5 0,6 m kõrge
Põllumeeste hulgas põlatud liik, etendades teraviljade roosteseene vahe-peremeestaime rolli. Kasvab meil metsaservades päikeseküllastel kasvukohtadel, üksikute põõsastena jäätmaadel, põllupeenardel jne. eelistades lubjarikkaid muldi. Tsoon III. Kultuuristamise aeg teadmata. Tunnused: Võrsed: noorelt kollakad kuni pruunikad, veidi kandilised ja rõmelised, vanemad võrsed hallikad. Lühivõrsete alusel asuvad 1-2 cm pikkused veidi lapikud astlad, millised on noortel võrsetel üheharulised, vanematel kolmeharulised. Lehed: kinnituvad kimbuna lühivõrseile, laielliptilised, 2...6 x 1,5...3 cm, peenogajalt saagja servaga, pealküljelt tumerohelised, matid, alt heledamad, puhkedes veidi punakad, leheroots 1...2 cm, lehed sügisel oranzpunakad, hapuka maitsega, võib süüa. Õied: õied kollased, 4...6 cm pikkustes rippuvates kobarates 15...25 kaupa, lõhnavad ja sisaldavad nektarit, V-VI.
Talub küllaltki hästi külma- ja kuumaperioode, kuid paremini kasvab siiski subtroopikas. Tänapäeval on sidruni kasvatamine ulatuslikult levinud kogu maailmas, eriti laialdaselt aga Itaalias, USA-s, Hispaanias, Mehhikos, Argentiinas, Vahemeremaades, Hiinas, Lõuna-Aafrikas ja Austraalias. Suurimaks sidrunite eksportijaks Euroopa turgudele on Itaalia kõrval kujunenud Hispaania. Sidrunipuud kasvavad kuni 7 m kõrguseks ja neil esinevad väljakujunenud astlad. Ka sidrunipuud kuuluvad igihaljaste puude gruppi. Nad õitsevad kaks korda aastas. Samal puul võivad üheaegselt olla nii õied kui ka poolvalminud või täisküpsed viljad. Saaki korjatakse kuni kolm korda aastas. Vilja sisu koosneb 7-10 mahlakast seemnekambrist ehk segmendist. Sidrunikoores on palju õlinäärmeid. Pressimisel saadakse koortest väärtuslikku sidruniõli. Sidrunimahl on tuntud oma tervistavate omaduste tõttu isutuse,
Toiduainete taimne toore Kordamisküsimused IV 1. Marjakultuuride eelised võrreldes viljapuudega. Marjakultuuride eelised võrreldes viljapuudega : - hakkavad vara saaki andma - viljakandvus püsiv - saagid ühtlased - kerge paljundada - leplikumad kasvutingimuste suhtes - suurema kohanemisvõimega - kannatavad vähem ilmakahjustuste all - lihtsam hooldada - ebaõnnestumise korral kahju väiksem - marjakasvatus võimalik taastada lühikese ajaga 2. Tähtsaimad marjakultuurid Euroopas ja Eestis. Eestis ning mujal Euroopas tähtsaimad marjakultuurid on: - punane - must - valge sõstar 3. Sõstarde majanduslikult tasuv kandeiga. Majanduslikult tasuv kandeiga: - mustal sõstral kuni 12 aastat ...
Konkreetne liik: Harilik kukerpuu(Berberis vulgaris) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 2-3m harva ka kuni 5m kõrguseid isendeid nähtud Taime välislaadi kirjeldus: Mitmeaastane heitlehine ühekojaline põõsas Lehed: Elliptilised kuni äraspidimunajad peenesaagja servaga lihtlehed, pealt hallikasrohelised, alt veidi sinakad. Pikkus 3...6 cm, laius 1,5...3 cm. Lehelaba aheneb alusel pikalt rootsuks. Lehed lühivõrseil kimpudena, pikkvõrseil ühekaupa. Lehtedest on tekkinud on ka astlad. Õied või õisikud: Õied kolmetised, 15...25-kaupa 4...6 cm pikkustes rippuvates kobarõisikutes. Värvuselt kollased, sisaldavad rohkesti nektarit. Õiekate kaheli. Õitseb mais ja juunis Liigi eritunnused: Maarajoonides ei soovitata kasvatada, sest on kõrrerooste vaheperemees Kasvukoha nõuded: Külmakindel. Valgusenõudlik, kuid kasvab ka väheste puude varjus. Mullastiku suhtes vähenõudlik, eelistab lubjarikkaid. Vastupidav heitgaasidele ja tahmale.
Eestis looduslikult 6 perekonda Majanduslikult olulised Beta vulgaris – harilik peet Spinacea oleracea - spinat Palju kõrbetaimi Suaeda - soodahein Salsola - ogamalts Sugukond kaktuselised – Cactaceae Sukulendid, enamasti asteldega Lehed vahelduvad, lihtsad, enamasti puuduvad Õied suured, eredavärvilised Õiekate lihtne, paljudest õiekattelehtedest, alusel hüpantiumiga kokku kasvanud Tolmukaid palju Viljalehti 3 kuni palju Vili – nahkjas või lihakas mari Areoolid – astlad paiknevad erilistel lühivõrsetel (erinevus teistest tüviksukulentides) Uue Maailma sugukond, kõrbetes ja poolkõrbetes 1500 liiki Mõned liigid Vahemerepiirkonda sisse toodud – viigikaktus (Opuntia) Palju ilutaimi, eriti tubaseid Jõulukaktus e. lülikaktus Sugukond kivilehelised – Aizoaceae Peamiselt Lõuna-Aafrika, mõned ka Austraalias, umbes 1900 liiki Lehtsukulendid, kummalise välimusega Mõned liigid söödavate lehtedega Selts KIVIRIKULAADSED – Saxifragales
Eksamiküsimused 1. Mis on metsamaa? Metsamaa on metsaseaduse järgi, maa, mis vastab vähemalt ühele järgmistest nõuetest: 1) on metsamaana maakatastrisse kantud; 2) on maatükk pindalaga vähemalt 0,1 hektarit, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30 protsenti.Metsamaaks ei loeta õuemaad, pargi, kalmistu, haljasala, marja- ja viljapuuaia, puukooli, aiandi, dendraariumi ning puu- ja põõsaistandike maad.) 1. Mis on mets? Puude võrastiku tekkimisel (võrade liitumise tulemusena) tekib võrastiku all eriline mikrokliima: muutuvad valgus, soojus- ja niiskustingimused. Võrastiku liitumiseks peavad puud saavutama teatud kvantitatiivsed suurused, mille tulemusel tekib uus kvaliteet, uus ökosüsteem - mets. 3. Mis on eraldis? 4. Mis on puistu? Puistu on üherindeline e.lihtpuistu kui puudel on enamvähem ühesugune kõrgus ja nad moodustavad ligikaudu ühtlase...
Pseudosemaatilisus – sarnasus teistele loomadele Agressiivsed funktsioonid on sageli seotud liigisisese kommunikatsiooniga. Mis võiks üldse olla keskkonnast eristumise, eredast värvusest kasu? Paljud toidutaimed sisaldavad toksiine, putukad on leidnud lahenduse, et nad ei vabane neist ainevahetuse kaudu, vaid ladustavad nahaalusesse koesse, mis muudab nad teistele mürgiseks või halva maitsega. Liblikaröövikud karvased, ogalised – takistab seedimist. Ühiselulistel loomadel näiteks astlad väga efektiivsed kaitseks. Kui mõnedel loomadel juba on selline omadus, mis teda eristab, siis on evolutsiooni käigus kujunenud ka eriline välimus. Mülleri konvergents – sama värvusmustrit jagab väga suur hulk erinevaid liike – nt herilased, mesilased, vapsikud kõik ühtmoodi värvidega => röövloomad õpivad seose kiiremini ära ega ründa enam – loomadel on seega koodi jagamisest kasu. Samas lisaks herilastele
Sobivad lindude ligimeelitamiseks; kõrgeid aretussorte tuleks toestada. Laiuti arenevad sordid kõlbavad kiviktaimlatesse. Noorendamine: kuni kolmandik vanu oksi lõigatakse igal aastal. 93 ÜHEEMAKANE VIIRPUU Iseloomustus Üheemakane viirpuu (Crataegus Monogyna) (joonis 24) on Eesti looduses haruldane, kuid Euroopa soojemates piirkondades laialt levinud liik. Kasvab 3 5 m kõrguseks põõsaks või pisikeseks puuks. Astlad puuduvad või neid on vähe. Lehed väikesevõitu, 3-5 tömbitipulise hõlmaga, vesivõsude lehed on suuremad, peaaegu sulgjad. Õied valged, viljad pruunikaspunased. Iluaianduses kasvatatakse peamiselt tema kauneid täidisõielisi sorte. Ka üheemakase viirpuu sordid pole meil täielikult külmakindlad. Viirpuud on üsna head meetaimed. Õitest saab teha ravimteed (südameprobleemid ja närvinähud). Joonis 24. Üheemakane viirpuu (Crataegus Monogyna)
Kõrbeloomade ja kõrbetaimede kohastumused kuuma ja kuiva kliimaga : Loomad: · öine eluviis kui päeval on väga kuum, siis varjavad loomad annast sügavates urgudes, kus on jahe. Toidujahile minnakse öösel. · kõigusoojased loomad nad vajavad elutegevuseks väga vähe vett. Kõrbes on kuiv ja nad elavad seal väga hästi ära. Taimed: · kõrbetaimed õitsevad ja viljuvad kiiresti, neil on lihakad või puitunud varred, kitsad lehed või astlad, pikad juured. · Kaktused säilitavad vett oma lihakad varres, mis on nagu veemahuti. · Mõnedel on paksud pisikeste lehtedega või hoopis lehtedeta lihavd varred. · Teistel on lehed kokku rullunud või asteldeks muundunud. · Osa taimi on katud tiheda pehme karvastikuga. · Leidub lühikeseks ajaks allu ärkavaid värvirikkaid rohttaimi. · Paljudel taimedel on väga pikad sügavale tungivad juured, mis ulatuvad niiskemate pinnakihtideni põhjavee lähedale.
imevad verd. Sääskedel on õhuke kitiinkest ja seetõttu nad liiguvad ringi enamasti öösel, kuna päike kuivatab neid. Suuremaid verd imevaid sääski nimetatakse pistesääskedeks. Surusääsed on putukad, kes imevad ainult nektarit. Sääsed ja kärbsed on enamasti parasiitsed. 2) Kiletiivalised on putukad, kellel on 4 kilejat tiiba, millest eesmised on veidi suuremad kui tagumised. Neil on 2 liitsilma ja lihtsilmad. Kõrgelt arenenud liikidel nagu mesilastel ja herilastel on astlad, neid nimetatakse astlalisteks. Osad kiletiivalistest on karvkattega. Nad elavad koos suurte peredena. Kõikidel on pesas oma ülesanne. Kiletiivalised on näiteks sipelgad, kelle pesas on ka tööjaotus. Sipelgapesa saab alguse ühest emasest. Kiletiivalised jagunevad kolmeks: lehevaablased, munetilised ja astlalised (mesilased, herilased). Mesilastaru saab alguse ühes merilasemast, kelle ülesandeks on munemine. Pesas on 1000
kukerpuu (B. vulgaris). Sissetoodud liikidest esineb meil enam madala ilupõõsana või hekitaimena kõrreroostekindel Hiinast ja Jaapanist pärit ereda oranzpunase sügisvärvusega Thunbergi kukerpuud (B. thunbergii), kelle viljad on mittesöödavad. · Lehed saagja servaga või terveservalised vahelduvad lihtlehed, koondunud kimpudena lühivõrsetele, mille alusel esinevad ühe- või mitmeharulised astlad. · Kollased, nektaririkkad õied asetsevad hrl. kobarjates rippuvates õisikuis · Piklikud, ühe või mitme seemnega marjad on punased või mustad ning mõnel liigil ka söödavad. Viljad sisaldavad C-vitamiini ning rohkesti õun- sidrun- ja viinhapet ning seetõttu leiavad kasutamist jookide, keediste ja kompvekkide (karamell "Barbaris") valmistamisel. · Kukerpuude laia kollakaspruuni lülipuidu ja sidrunkollase maltspuiduga puit on raske,
Harunemine: ◦ tipmine – kasvukuhikust tekib kaks või enam telge ◦ Külgmine – uued teljed tekivad võsutipust madalamal Kasvu suund: ◦ Vertikaalne – püstised, haakuvad, väänduvad ◦ Horisontaalne – lamavad, roomavad Võsu muudendid Risoom – mitmeaastane maa-alune võsu Mugul – varre jämenenud osa, varuainete mahuti Maapealne stoolon – ajutine roomav võsund Sibul – tihedalt lehistunud lühivõrse Mugulsibul – sarnaneb sibulaga, aga soomused kõik kuivad Astlad – mitmesuguse päritoluga, kaitseks Köitraod – tugedele kinnitumiseks Fülloklaadid – lamedad lehekujulised varred Püünislehed – putuktoidulistel taimedel Elundid Vegetatiivsed: vars, leht, juur Generatiivsed: õis, vili, seeme Üldised seaduspärasused: ◦ Sümmeetria – mono- ja polüsümmeetria ◦ Polaarsus – apikaalne ja basaalne osa ◦ Geotropism – positiivne ja negatiivne ◦ Metamorfoseerunud elundid – analoogilised ja homoloogilised Generatiivsed elundid - Õis
Evolutsioonilised vahevormid- eriti need, mis on suuremate taksonoomiliste üksuste piiril- ürglind (arheopterüks), vorm, millel olid nii lindude (suled, esijäsemeteks tiivad) kui ka roomajate (hambad, esijäsemetel küünised) samasuur kui tuvi. Homoloogilised elundid- ühtne ehitusplaan ja põlvnemine, kuid võib olla erinev funktsioon, loomadel imetajate ja lindude esijäsemed. Taimedel muundunud võsud nt maa-alused muundunud võsud- risoom, mugul, kukerpuul muundunud lühivõrsetest astlad. Analoogilised elundid- einrv päritolu ja ehitus, kuid funktsioon on sama. Taimedel torkiv kaitsefunktsioon, mida täidavad kas pindmiste rakkude väljakasvud (roos, vaarikas) või muundunud lehed (kaktus). Loomadel: putukatiivad ja linnutiivad. Elavad fossiilid- liigid, kes evolutsioonilise loogika põhjal oleksid pidanud ammu olema välja surnud, latimeeria (vihtuimne kala) 2 populatsiooni Indoneesias ja Madagaskaril, hõlmik puu.
Põõsas õitseb küll alles juunis, mil nektarit saab teisteltki taimedelt. Kellukjad kollased õied on väikesed, kuid lõhnavad imehästi. Hõbekasrohekad kerajad, soomuskarvadega kaetud viljad on jahukad ega sünni süüa (Sander, 2011). Joonis 1. Läikiv hõbepuu (http://seemnemaailm.ee/jpg/Eleagnus%20angustifolia%20tree.jpg) 2.1.2. Hooldus Läikivast hõbepuust saab ilusa heki, ta talub hästi nii linnasuitsu kui ka kärpimist. Okstel on tugevad teravad astlad nagu ühel korralikul hekipõõsal olema peabki. Põõsas on vähetundlik ja talub hästi põuda. Võib kasvada ka kuival ja liivasel pinnal (Sander, 2011). Väetamine orgaaniliste väetistega (veise- ja linnusõnnik) mõjub hästi. Soovitav on võra alla anda igal aastal ämbritäis komposti, millele lisada 150-200 g puutuhka. Kuna hõbepuu on põuale vastupidav, siis täiskasvanud taimed kastmist ei vaja. Vaid väga tugeva põua ajal anda 2-3 ämbritäit vett taime kohta
Eesti keeles on taim tuntud ka seakapsana. Sugukond korvõielised. Püsik. Kasvukoht: soorohumaadel ja lodusalumetsades karakterliik. Erinevalt teistest ohakates on seaohakas kollakasrohelist värvi ja ei torgi. Risoom horisontaalne, nöörjate lisajuurtega. Vars püstine, 60-120 cm kõrge, vaoline, paljas. Lehed erineva lõhestatusega: esimesed lehed terved, järgnevad üha rohkem lõhestunud. Lehtedel puuduvad ohakatele iseloomulikud teravad torkivad astlad, lehehõlmade hambad lõpevad lühikeste ogadega. Korvõisikud on kuni 3 cm läbimõõduga, 2-5- kaupa koondunud varre tippudesse. Õied rohekaskollased, õitseb juuni lõpust septembrini. Viljad lendkarvaga seemnised valmivad alates juuli lõpust ja levivad tuule abil. Kasutamine: jäme risoom on söödav ja seda võib kasutada nagu köögivilja. Maapealse osa söödaväärtus väike, karjamaadel on umbrohuks. Ilmaennustajad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
