Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"asteroidi" - 120 õppematerjali

thumbnail
8
doc

Kosmoloogia

märts 2006 I TAEVAS 1. Mis on tähtkujud? Kujundid, mis on tekitatud heledamaid tähti rühmitades ja mille nimetus on tuletatud igapäeva elust või uskumustest. 2. Kas tähtkujud on püsivad? Miks? Jah, tähtede omavaheline asend (tähtkujud) on püsiv seetõttu, et vahemaad tähtede vahel kujutlematult suured. Selleks, et tähtede pilt märgatavalt muutuks, kulub sadu tuhandeid aastaid. II MAA LIIKUMINE 1. Kirjeldage Maa liikumist. Maa liikumine koosneb 3`st komponendist: 1) tiirlemine ümber Päikese peaaegu ringikujulisel orbiidil perioodiga 31558150 s. ehk 1, 0000388 aastat 2) pöörlemine ümber tiirlemistasandiga 66º33` nurga all oleva telje perioodiga 86164 s. ehk 0,99727 ööpäeva 3) telje pretsessioon orbiidi tasandi normaali ümber perioodiga 25 725 aastat. 2. Miks ja kui palju erinevad tähe- ja päik...

Füüsika
131 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Asteroidide tähistused, nimetused

Neid on nimetatud ka planetoidideks ehk planeedisarnasteks taevakehadeks. Sõna "asteroid" tähendab tähesarnast See nimetus ei tulene asteroidide füüsikalisest sarnasusest tähtedega, mida neil ei ole, vaid sellest, et enamikus teleskoopides paistavad nad erinevalt suurtest planeetidest nagu tähedki punktidena, mitte ketastena. Asteroiditaolisi kehi, mille läbimõõt on palju väiksem kui 1 km, nimetatakse meteoorkehadeks. Praegu on teada umbes 338 000 asteroidi. Nende koguarv arvatakse ulatuvat miljonitesse. Suurimad asteroidid Väga vähestel asteroididel on läbimõõt vähemalt 100 km. Kuni 2002. aastani oli suurim teadaolev asteroid 1 Ceres. 24. augustil 2006 arvati Ceres kääbusplaneetide hulka. Kuiperi vööst avastati asteroidid 50000 Quaoar (läbimõõt 1250 km), 90482 Orcus (läbimõõt 1600...1800 km) ja 2003 UB313 (läbimõõt 2500...3200; nüüd kääbusplaneediks kvalifitseeritud). Kuiperi vööst kaugemal avastati 2003...

Füüsika
42 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Augustin Louis Cauchy

Vastuseis valitsusele oli raske eksimus, kui mitte lausa reetmine, aga Cauchy jäi oma kohale. Tema kolleegid viisid valitsuse meeleheitele, kui nad viisakalt ignoreerisid nõuet Cauchyd seaduslike eeskirjade kohaselt valida. Neli aastat tõrkus Cauchy vannet andmast ja jätkas tööd. Sellesse aega kuuluvad mõned tema tähtsaimad kirjutised matemaatilise astronoomia alalt. U.J.J. Le Verrer (1811-1877) oli akadeemiale 1840.a. esitanud põhjaliku töö asteroidi Pallas kohta; töö oli täis pikki arvutusi, mille kontrollimiseks iga retsensent oleks pidanud vähemasti niisama palju aega kulutama nagu autor uurimuse koostamisele. Cauchy oli otsekohe nõus seda hiiglatööd enese peale võtma. Selle asemel, et Lerrier'i teed minna, leidis ta varsti lihtsustusi ja uusi meetodeid, mis võimaldasid tal kõike tunduvalt lühema ajaga kontrollida ja uurimust selle juures veel täiendadagi. 1843.a...

Matemaatika
8 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Asteroidid, komeedid, meteoriidid

21. septembril 1800 kohtusid Lilenthalis kuus meest: von Zach ise, Lilienthali ülemlinnapea Johann, kelle maailmakuulsas instrumentide kollektsioonis oli Herscheli 27-jalase fookusepikkusega reflektor, Bremeni arst Heinrich Wilhelm Matthias Olbers, kes oli Schröteri pikaajaline kaastööline, viimase teenistuses olev Karl LudwigHarding, kes hiljem avastas kolmanda asteroidi , vanahärra Ferdinand Ende. Nad otsustasid, et isegi kuuest vaatlejast jääb väheks ning koostasid nimekirja 24 valitud astronoomist üle Euroopa. Uurimisrühma presidendiks valiti Schröter ja sekretäriks Zach. Kogu sodiaak jagati kahekümne neljaks 15 pikkuskraadiseks tsooniks ning uurimispiirkond piirati 7...8 laiuskraadiga ekliptikast lõuna ja põhja poole. Tsoonid jagati rühma liikmete vahel liisuga. Iga liige pidi käsitsi koostama oma tsooni tähekaardi kuni kõige nõrgemate...

Füüsika
35 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Päikesesüsteem ja tema planeedid

tsentriks ei ole Pluuto, masskese asub Pluuto lähedal; mõlemad on suured lumapallid, mis on kosmilise tolmuga segatud; Charon on 2x väiksem Pluutost; Koostiselt sarnanevad rohkem komeetidega; 2. Mida on näha väljaspool Pluuto orbiiti? V: Pluuto taga on vöö mis koosneb Päikesesüsteemi väikekehad 1. Mis on asteroid? V: Need on suured kivitükid. Suurim Ceres(läbimõõt 1000km) 2. Kirjeldage asteroidide liikumist. V: Üle 2000 asteroidi liigub Päikesesüsteemis, asteroidide vöös. Üksikud liiguvad eraldi orbiitidel. Periheelis tulevad väga lähedale Maale. 3. Mis on komeet? V: Komeet on sabatäht- komeedipea, 2 tuuma(kosmilise tolmuga segatud jäätükid), suur saba, mis tekib pea aurustumise tagajärjel. Saba koosneb CO-st(hõre). 4. Kirjeldage komeetide liikumist. V: Komeedi saba jääb alati Päikesest eemale.Liikumise järgi 2ks: perioodilised komeedid-...

Füüsika
176 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Kuu ja USA kuuekspeditsioonid

nimesid. Teiste hulgas 4 on ka mitmeid Eestiga seotud teadlaste nimelisi kraatreid nagu Banachiewicz, Hartwig, Krusenstern, Mädler, Parrot, F.G.W. Struve, O.W. Struve Kuu nähtaval küljel, Golitsõn, Lenz, Orlov ja Ostwald tagaküljel. Kraatrite kuju ja ehitus sõltub nende läbimõõdust, seega siis ka neid tekitanud meteoriidi või asteroidi suurusest. Kuni 15-kilomeetrise läbimõõduga kraatrid on nõgusa, kausikujulise süvendiga. Suurematel kraatritel on põhjad suhteliselt tasased, vallide siseküljel on terrassid ja keskel mägi (nn. tsentraalmägi) või koguni mitu mäge. Suuremaid kui 180 kilomeetrise läbimõõduga kraatreid ümbritseb kaks või rohkem ringvalli, seejuures on eriti sisemised ringvallid sageli katkendlikud. Kui aga läbimõõt ületab juba 300 kilomeetrit, siis ei...

Füüsika
21 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Elu kosmosejaamas

Selliseks puhuks peaks kõnealune kosmoselaev olema hiiglaslik, et mahutada tervet Maa populatsiooni. Samuti peaks seal olema gravitatsioon, sest on olemas piisavalt kohutavaid juhtumeid, kui astronaudid kosmoses hulluks on läinud. Paljud teadlased toetavad aga väidet, et selline teekond peaks ette võetama juba lähitulevikus. Asteroidi suurune kosmose -koloonia Kasutatud kirjandus: · ,,Kosmose uurimine" · ,,Õpilase entsüklopeedia" · ,,Õpilase teadusentsüklopeedia" · www.miksike.ee/documents/main/lisa/4klass/1kosmos/elu_kosmoses_annulahe.htm · www.ap3.ee/Default2.aspx?ArticleID=9c13c19b-d33a-4035-8042- 45142ef5b032&open=four · Google Images...

Füüsika
22 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Füüsika 19 mõistet

Päikesesüsteemi koostis? Päikesesüsteem koosneb 9 planeedist, millede ümber tiirleb kokku 54 kuud ning süsteemis tiirleb veel ~100 000 asteroidi ning hetkel ka mõnisada komeeti. valguse peegeldumine Valguse peegeldumiseks nimetatakse valgusenergia tagasipöördumist mingilt pinnalt esialgsesse levimiskeskkonda. OHMI SEADUS · I on juhis kulgeva ja vooluahelat läbiva voolu tugevus, mõõdetuna amprites (A) · U on pinge, mõõdetuna voltides (V) · R on vooluringi lõigu takistus, mõõdetuna oomides (...

Füüsika
21 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Pluuto referaat

selleks on päris mitu: Pluuto on väiksem kui meie Kuu, ta koosneb peamiselt jääst ja on drastiliselt kergem kui meie kuu ja erinevalt pärisplaneetidest ei asu tema trajektoor teistega ühel tasandil. Pluutol on ka erakordselt väljavenitatud ellipsi kujuline trajektoor. Niisiis on Päikesesüsteemi suurus kahenenud kaheksale planeedile. On mõned, kes arvavad, et pigem tuleks Pluutot klassifitseerida suure asteroidi või komeedina, mis on omale suhteliselt stabiilse trajektoori tekitanud ja kui Pluuto oleks päikesele lähemal, siis tekiks talle ja komeetidele iseloomulik saba. 8 Pildid Joonis 1 Joonis 2 Joonis 3 9 Joonis 4. Pluuto ja Charon Kokkuvõte Pluuto on kääbusplaneet, mis paikneb võrreldes teiste planeetidega kõige kaugemal Päikesest ja...

Füüsika
60 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Mandrite teke ja kujunemine

Tänane päev niisiis pole küll selgitanud põhjuseid, miks mandrid triivivad, ometi suure empiirilise andmestiku põhjal toetab planeedi mineviku seisu parimini kirjeldavat teooriat. Tõsi, Maa arengu osas on oodata murrangulisi muutusi edaspidigi, teame minevikus toimuvast õieti väga vähe. Näiteks on väga omapärane see, kuidas asteroidid on meie teket mõjutanud - arvatavasti kõnnime ja filosofeerime siin planeedil vaid tänu mõne asteroidi viimsepäevalisele toimetamisele Üks kolakas kusagil Permi ajastul, teine kriidiajastul lõi platsi puhtaks algelisematest eluvormidest ja tegi teed komplitseeritud elu tekkele. 5 Pildid. 6 7 Mis osadeks jagatakse geoloogias maakoor?...

Geograafia
24 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Asteroidid ja kepleri seadus

aastal loodi rahvusvahelise astronoomiaühingu poolt uus termin kääbusplaneet, mille hulka arvati nii varasem asteroid Ceres kui ka varem planeedi nimetust kandnud Pluuto. Asteroidi mõõtmete alampiiri osas on mitmesuguseid arvamusi, kuid enam kui sajameetrise läbimõõduga Päikesesüsteemi väikekeha võib üldiselt asteroidide hulka kuuluvaks lugeda. Üldse on vaid 26 asteroidi suuremad kui 200 km, 250 suuremad kui 100 km ja 700 suuremad kui 50 km. TEKKIMINE Asteroidid on arvatavasti aine, mis jäi üle planeetide tekkimisel umbes 4,6 miljardit aastat tagasi. Jupiteri tugev gravitatsiooniväli ei lubanud planeedialgetel korralikku planeeti moodustada selle asemel jäid nad igaüks omaette tiirlema. Esimese hüpoteesi asteroidide tekke kohta esitas Heinrich Olbers. Selle järgi on asteroidid kunagi Marsi ja Jupiteri vahel tiirelnud planeedi jäänused....

Füüsika
39 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Päikesesüsteem ja selle 8 planeeti

Täna moodustavad päikesesüsteemi Päike ja tema ümber tiirlevad kehad. Päikesesüsteemi kuulub kaheksa suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti-asteroidi, sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte"), planeetide kaaslaseid ning teadmata koguses meteoorset ainet, tolmu, mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe. Tegelikult on Päikesesüsteem üks tohutu suure tähtede ja planeetide süsteemi, Galaktika, osake. Galaktikaid on universumis miljardeid. Meie Galaktikat nimetatakse Linnuteeks. Päikesesüsteemi kuuluvad planeedid liiguvad mööda kindlat, peaaegu ringikujulist teed, mida nimetatakse orbiidiks. Orbiiti mööda liikudes pöörlevad planeedid veel ümber oma kujutletava telje. Tänu kosmosetehnikale on meie käsutuses küllalt head andmed peaaeg...

Füüsika
23 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Nimetu

See nimetus ei tulene asteroidide füüsikalisest sarnasusest tähtedega, vaid sellest, et enamikus teleskoopides paistavad nad nagu tähedki punktidena, mitte ketastena.Asteroiditaolisi kehi, mille läbimõõt on palju väiksem kui 1 km, nimetatakse meteoorkehadeks.Asteroidide koguarv arvatakse ulatuvat miljonitesse, millest praegu on teada umbes 338 000 asteroidi . Asteroidid on arvatavasti aine, mis jäi üle planeetide tekkimisel umbes 4,6 miljardit aastat tagasi. Jupiteri tugev gravitatsiooniväli ei lubanud planeedialgetel korralikku planeeti moodustada. Selle asemel jäid nad igaüks omaette tiirlema. Aegade jooksul on kümneid tuhandeid väikeplaneete Marsi ja Jupiteri vahelisest asteroidide vööst välja heidetud. Seda põhjustavad asteroidide omavahelised põrked ja Jupiteri gravitatsioonilised häired....

Füüsika
27 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Päikesekeskne taevakehade süsteem

Päikese kui tähe väljakujunemine võttis aega umbes 50 miljonit aastat. Päikese ja planeetide tekkimisest üle jäänud tahke aine on jäänud Päikesesüsteemi tolmu ja väikekehadena, gaas aga puhutud Päikese kiirguse ja Päikesetuule poolt kaugetesse Päikesesüsteemi välisosadesse. Planeedid peegeldavad Päikese valgust. Päikesesüsteemi kuulub: · kaheksa suurt planeeti · mõni tuhat väikeplaneeti ­ asteroidi · sadakond perioodilist komeeti · planeetide kaaslased · teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe. PÄIKE Päike on meie lähim täht. See on hõõguv gaasikera, mille temperatuur on umbes 6000° C. Päikese aine on kõrge temperatuuri tõttu plasmaolekus. See kiirgab soojust ja valgust. Päike on peajada täht spektriklassiga G2V (keskmisest tähest mõnevõrra massiivsem ja...

Füüsika
17 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Ülevaade päikesesüsteemist

Päikese ümber olnud tolmust ning kivi- ja jäätükikestest kujunesid pika aja jooksul 9 planeeti: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. Lisaks planeetidele liigub Päikesesüsteemis ka asteroide ja komeete. Asteroidid ja komeedid on jää- ja kivimikamakad, mis tiirlevad peamiselt Marsi ja Jupiteri vahel. Suurima, ligi 1000 kilomeetrise läbimõõduga asteroidi nimi on Ceres. Päikesesüsteemi vaadates tundub nagu mängiksid kõik taevakehad lõputut ringmängu nimega Päikesesüsteem. Päikese külgetõmbejõud hoiab planeedid kindlalt enda ümber tiirlemas. Neid jooni, mida pildil näed, tegelikult õhus ei hõlju. Jooned on selleks, et näidata sulle paremini, kuidas iga planeet oma ringmängujoonel liigub. Päikesesüsteem tekkis 5 biljonit aastattagasi Galaktikas iseenda raskuse mõjulkokku tõmbuma hakanud gaasipilvedest...

Füüsika
51 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Päikesesüsteemi seaduspärasused.

Päikesesüsteemi seaduspärasused. Päikesesüsteemi kuulub kaheksa suurt planeeti (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun), mõnituhat väikeplaneeti ja asteroidi , sadakond perioodilist komeeti, planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti. Planeedid on oma nime saanud Vana Rooma jumalate järgi. http://www.youtube.com/watch?v=LfWTlMNLzBk Päikesesüsteemi teke: Arvatakse, et Päikesesüsteem moodustus 4,6 miljardit aastat tagasi supernoova plahvatusest järgi jäänud gaasi ja tolmupilvest. Tegemist oli normaalse tähetekke protsessiga, mis tekitas ka Päikese enda....

Füüsika
48 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Planeedid ja päikesesüsteem

Enamik planeetide kaaslastest tiirleb emaplaneedi ekvaatori tasandis ning planeedi pöörlemisega samas suunas. Planeedid jagunevad kahte gruppi: algul (Päikese poolt lugedes) neli väikest ja tihedat, siis neli suurt, väikese tihedusega planeeti." Kõige suurem planeet on Jupiter ja kõige väiksem Merkuur, juhul, kui jätta kõrvale väikesed planeedid- asteroidid . Umbes pool tuhat asteroidi ringleb ümber Päikese Marsi ja Jupiter orbiitide vahel. Planeetide konfiguratsiooniks nimetatakse planeetide, Maaja Päikese mõnda iseäralikku vastastikust asendit. Planeedi ühenduseks Päikesega nimetatakse asendeid, kus siseplaneet jääb Päikese taha või Maa ja Päikese vahele. Ühenduses kaob planeet Päikesekiirtesse ja pole nähtav. Maalt vaadatuna eemaldub Merkuur Päikesest maksimaalselt 28° võrra ja Veenus 48° võrra. Sellepärast paistavad...

Füüsika
38 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Dinosaurused

8 Miks dinosaurused välja surid? Dinosauruste väljasuremise kohta pole mitte kellegil täpseid andmeid, kuid paljud inimesed on oletanud ja välja möelnud erinevaid teooriaid. Alvarezi asteroidi teooria. See on kõige laialdasemalt levinud teooria. Selle järgi tabas Maad umbes 65 miljonit aastat tagasi 6-15 kilomeetrise diameetriga asteroid. Kohutav plahvatus paiskas atmosfääri miljoneid tonne pinnast, põhjustades hiiglaslikke tulekahjusid, tsunaamisid, äikesetorme, happevihma, maavärinaid ja võib-olla isegi vulkaanipurskeid. Kokkupõrge põhjustas maa atmosfääris keemilisi muutusi, mis viisid taimede väljasuremiseni, mida dinosaurused sõid. Plahvatuse...

Bioloogia
45 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Kosmoloogia mõisted

Päikesesüsteemi kuulub kaheksa suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti-asteroidi, sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte"), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu", Planeet on taevakeha, mis 1. tiirleb ümber Päikese, 2. on piisava massiga, et ületada jäiga keha jõud ning hoida (keralähedast) kuju 3. ning on oma gravitatsiooniga tõmmanud oma pinnale väiksemad kehad oma orbiidi ümbruses Planeedi kaaslane (igapäevaelus lihtsalt kuu) on planeedi looduslik kaaslane. Päikesesüsteemis on kuud kuuel planeedil, kahel - Merkuuril ja Veenusel - kuud puuduvad. Asteroidideks nimetatakse väikesi planeedisarnaseid taevakehi, mis tiirlevad Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese. Komeet on Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev ta...

Astronoomia
61 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Kuu siseehitus ja kuu tekkimine

Lisaks osa ainest aurustub, osa sulab ja osa võib lennata tekkekohast väga kaugele. Nii on mõned killud lennanud koguni Maale, neid nimetatakse Kuult pärit meteoriitideks. Ka on osa väiksemaid kraatreid (nn. sekundaarkraatrid) tekitatud põhikraatri moodustumisel väljalennanud tükkide poolt. Kraatrite kuju ja ehitus sõltub nende läbimõõdust, seega siis ka neid tekitanud meteoriidi või asteroidi suurusest. Kuni 15-kilomeetrise läbimõduga kraatrid on nõgusa, kausikujulise süvendiga. Suurematel kraatritel on põhjad suhteliselt tasased, vallide siseküljel on terrassid ja keskel mägi (nn. tsentraalmägi) või koguni mitu 4 mäge. Suuremaid kui 180 kilomeetrise läbimõõduga kraatreid ümbritseb kaks või rohkem ringvalli, seejuures on eriti sisemised ringvallid sageli katkendlikud. Kui aga...

Füüsika
29 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun