et seal oleks vedelat vett. Võib eeldada, et planeedi atmosfäär sisaldab süsinikdioksiidi, lämmastikku ja vett. Kui Kepler 186f planeedil peaks olema elu, on seal toimunud ka juba kasvuhoone efekt. Plaanedil on vähemasti sama tuuline kui Maal. Seega võib muidu kiviselt planeedilt leida ka liiva ja muda. Kepler 186f on soodne planeet elu arenguks. Isegi kui me selle planeedi osas eksime on palju teisigi Super Maasid. Vee maailmad on kaetud täielikult veega. Kui Vee maailma tabab suur asteroid tõuseb temperatuur ning tekib Auru maailm. Planeet, kus asteroidi kuumus keedab vett ja elav aur jääb atmofääri. Auru maailm võib tekkida ka äsja moodustunud planeedil kui on kõrge radioaktiivse materjali kontsentratsioon. See püsib seni kuni radioaktiivsus langeb ja vesi enam ei kee. Kui Vee maailma planeet on tähest kaugel võib see ka olla Jää maailm. Avastates aina uusi eksoplaneete, tekkib küsimus kas mõnel neist ka elu on. Me teame
Smithson Tennant avastas 1803.a veel 2 plaatinametalli. Neist ühe metalli soolad olid värvikirevad nagu vikerkaar ja metall sai iriidiumi (kreeka keeles iris - vikerkaar) nime. Teise metalli sooladel oli omapärane kloori ja küüslauku meenutav lõhn, isegi puhas metall lõhnas nõrgalt ja metall sai seepärast osmiumi (kreeka keeles osmo - lõhn) nime. Londoni Kuningliku Ühingu sekretär W.Wollaston eraldas toorplaatinast samuti 2 metalli: 1803. a pallaadiumi (nimi anti asteroid Pallase avastamise auks) ja roodiumi (kreeka keeles rhodon - roos), selle metalli soolade roosakaspunase värvuse järgi. Viimane, kuues plaatina metall avastati kas 1808., 1828. või 1844. a. 1828. a. teatas Tartu Ülikooli professor Gottfried Wilhelm Osann, et eraldas plaatinamaagist 3 uut elementi, millest ühte nimetas ruteeniumiks (Ruthênia Venemaa ladina keeles). Kuid J. Berzelius pidas seda eksiavastuseks. 1844. a
selgitasid kohalikud elanikud. Teel nähti helikopterilt veoautot, millelt Gagarin kätega vehkis. Engelsi lennuväljal Gagarinit juba oodati, helikopteri trapi juures oli kogu baasi juhtkond. Kolme tunni jooksul, kuni seati sisse sidet Moskvaga, andis Gagarin intervjuusid ja lasi end pildistada. Õhtul kaeti pidulaud ja tähistati Gagarini õnnestunud kosmoselendu. Mälestuste jäädvustamine: Juri Gagarini nime kannavad Kuu tagaküljel olev kraater ja asteroid 1772 Gagarin. Tema nime on saanud uurimislaev. 14. juulil 2001. aasta avati Suurbritannias Gagarini mälestusmärk. https://www.youtube.com/watch?v=rKjNOj8KAvM (Laulu on kirjutanud Heikki Salo) Baikonuri kosmodroom (Bajkongõri kosmodroom) Maailma suurim raketistardipaik Kasahstanis. (pindala 6717 km²). Kosmodroomi hakati ehitama 12.01.1995 aastal. Kosmodroomil asub 9 raketistardikompleksi, 4 mandritevaheliste
meetodeid Meteoor. Meteoorid laiendasid Universumit: ERIK TAGO astronoom Kui 1997. aasta jäi astronoomidele meelde komeediaastana, siis möödunud aasta oli suuresti meteooriaasta. Lisaks tavapärastele meteoorivooludele oodati 17. novembril 33 aasta tagant toimuvat suuremat leoniidide tähesadu. See küll toimus, kuid jäi kogu maailmas oodatust nõrgemaks. Võimalik, et suurem sadu tuleb käesoleva aasta novembris. Aasta algupoolel pakkus kõneainet asteroid 1997XF11, mis esialgse hinnangu kohaselt pidi 2028. aastal Maale ohtlikult lähenema. Täpsem arvutus näitas siiski ohutumat, ligi poole miljoni kilomeetri kaugust möödumist. Huvitaval kombel kujunes eelmine astronoomia-aasta ka üsna "vesiseks". Veebruaris teatasid NASA teadlased vee avastamisest Kuul ja sellest, et kunagi on ka Marsil vett leidunud. Lunar Prospector leidis jääd Kuu polaaralade päikesevarjuliste
Aine ehituse alused Aine olekud (sarnasused ja erinevused) Erinevalt gaasidest ja vedelikest, , avaldavad tahked ained vastupanu deformatsioonile. Aga vedelatel ja tahketel faasidel on näiteks kindel ruumala, see puudub gaasidel. Gaasidel ja vedelikul puudub kindel kuju Veeaur õhus- väiksem õhuauru tihedusest, seetõttu tõuseb aur maapinnalt üles ning seguneb õhuga-tekib aur, veeauru hulk sõltub temperatuurist, kõrgemal temperatuuril on rohkem veeauru Õhuniiskus- veeauru olemasolu igapäevase elus ongi õhuniiskus Küllastunud ja küllastumata aur- kui õhus on nii palju veeauru kui üldse võimalik, on tegemist küllastunud veeauruga, see sõltub temperatuurist, kui õhus ei ole nii palju veeauru kui on võimalik Absoluutne ja suhteline niiskus, kastepunkt- ühes kuupmeetris sisalduv veeauru mass, veeauru osarõhu ja temaga samal temperatuuril küllastunud veeauru osarõhu suhe. Kastepunkt on temperatuur, milleni õhk või gaas peab jahtuma, et temas si...
välja prantsuse matemaatik J. Le. Verrier, püüdes seletada häireid Uraani liikumises temast kaugemal asuva planeedi gravitatsioonilise mõjuga. Le Verrier` poolt antud asukoha järgi avastas planeedi saksa astronoom J. Galle. 47. Mille poolest erineb Neptuuni kaaslane Triton teistest suurtest kaaslastest? Triton, üks massiivsemaid kaaslasi Päiksesüsteemis, liigub nimelt nii planeedi pöörlemisele kui tiirlemisele vastassuunas. 48. Mis on asteroid? Asteroid on Päikesesüsteemi väikekeha, mis on kujult ebakorrapärane. Enamik asteroide tiirleb Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel. 49. Kirjeldage asteroidide liikumist. Enamik asteroide tiirleb Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel. Siiski on olemas küllalt palju suuri asteroide, mille tee lõikab Maa orbiiti. Et asteroide on palju ja et nad võivad üksteisele läheneda, on võimalikud ka orbiitide muutused. 50. Mis on komeet? Komeedid on Päikesesüsteemi tuntuimad väikekehad
1961. aastal avaldati postuumselt Hubble'i teine raamat "Hubble'i galaktikate atlas". Siiani on kuulus Hubble'i ütlemine: "Varustud viie meelega, uurib inimene Universumi enda ümber ja kutsub seda seiklust teaduseks." Hubble'i nimi anti ka NASA ja Euroopa Kosmoseagentuuri ESA ühistööna valminud kosmoseteleskoobile, mis pildistab kaugeid tähti, udukogusid ja galaktikaid. Hubble'i auks on tema järgi nimetatud ka üks 1955. aastal avastatud põhivöö asteroid ning üks 81-kilomeetrise läbimõõduga kraater Kuul. 1999. aastal arvas ameerika ajakiri Time Edwin Powell Hubble'i 20. sajandi 100 kõige suurema mõtleja hulka. Hubble'i seadus ehk punanihe ning Universumi paisumine Kui Hubble hakkas süstematiseerima galaktikaid, avastas ta, et galaktikad liiguvad teineteisest eemale kiirusega, mis on võrdeline nende kaugusega. Mida kaugemal galaktikad paiknevad, seda kiiremini kihutavad need eemale. Hubble'i seadus 1929
Aastal 1846 ilmusid Emily "Vihurimäe" ja Anne'i "Agnes Grey". 1847 avaldati Charlotte'i "Jane Eyre"'i, mis tunnistati aasta parimaks raamatuks. Romaanid said bestselleriteks. Romaanidest oli müügi ja tuntuse pooleks kõige edukam "Jane Eyre". I.Teurgenev: Ivan Sergejevits Turgenev oli vene kirjanik. Ivan Turgenev sündis 9. novembril (vkj 28. oktoobril) 1818 Venemaal Orjoli linnas. Tema järgi on nime saanud asteroid 3323 Turgenev. Esimesed üheksa eluaastat veetis Turgenev Spasskoe-Lutovinovo mõisas, mis asus 10 kilomeetri kaugusel Mtsenski linnast Orjoli kubermangus. 1827. aastal kolis perekond Moskvasse, et võimaldada oma lastele haridus. Pärast õpinguid pansionaadis astus Turgenev 15-aastasena Moskva Ülikooli filoloogia teaduskonda. 1838. aastal sõitis ta Saksamaale, Berliini, kus tal tärkas sügavam huvi antiikkirjanduse, ladina ja vanakreeka keele vastu.
Suurem osa pikaperioodilisi komeete pärineb Päikesesüsteemi äärealadelt, Öpiku-Oorti pilvest, lühiperioodilised seevastu Neptuuni orbiidi taga paiknevast Kuiperi pilvest. Komeetide orbiidid on enamasti piklikud, sageli paraboolsed või hüperboolsed. Tänaseni ei ole päris selge, millised häiritused põhjustavad komeetide liikumist Öpiku-Oorti komeedipilvest Päikesesüsteemi siseosadesse. Asteroid Asteroidideks nimetatakse väikesi planeedisarnaseid taevakehi, mis tiirlevad Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese. Selle üle, mis on asteroidid, komeedid ja planeetide kaaslased ("kuud"), vaieldakse. Arvatakse, et paljud planeetide kaaslased on gravitatsiooni mõjul kinni püütud pisitaevakehad. Näitena tuuakse Marsi väikesed kuud Deimos ja Phobos, Jupiteri välimised 8 kuud, Saturni välimine kuu ja arvatavasti ka mitu hiljuti avastatud Uraani ja Neptuuni kuud
18. Kirjeldage Saturni rõngast. Hele rõngas koosneb kolmest osast, A ja B rõnga vahel on Cassini pilu, rõngas pole radiaalselt ühtlane. 19. Kirjeldage Uraani pöörlemist. Pööremistelg asub peaaegu orbiidi tasandis, pöörleb Päikese tiirlemisega peaaegu risti, pöörleb oma tiirlemissuunale vastassuunas 20. Kuidas avastati Neptuun? Avastaja J.Le Verrier, püüdis seletada Uraani liikumist ja arvutas, et selle läheduses peab olema veel üks planeet. 21. Mis on asteroid? Kirjeldage asteroidide liikumist. Asteroid on Maa tüüpi planeedi sarnane, kuid neist tunduvalt väiksem taevakeha. Enamus neist tiirleb Marsi ja Jupiteri vahel. 22. Mis on komeet? Kirjeldage komeetide liikumist. Komeet ehk sabatähed on väikekehad, mis on pärit Päikesesüsteemi äärealalt. Liiguvad ebakorrapäraselt ja ootamatult. 23. Mida nimetatakse meteooriks, meteoriidiks? Meteoor on Maa atmosfääri tunginud ja taevasse hõõguva jälje jätnud kosmiline osake. Meteoriit
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS MERKUUR Referaat Pärnu 2013 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 1 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Nimi......................................................................................................................................... 3 Mõõtmed................................................................................................................................. 3 Vaadeldavus............................................................................................................
Hugo näidendi "Kuningas lõbutseb" ("Le roy s'amuse") ainetel. Esietendus oli Veneetsias La Fenice teatris 1851 aastal. Tegelased: Rigoletto (bariton) Mantua hertsog (tenor) Krahvinna Ceprano (sopran) Marullo (bariton) Krahv Monterone (bass) Gilda, Rigoletto tütar (sopran) Sparafucile (bass) Maddalena, tema õde (metsosopran) Giovanna (alt) Huvitavat: Giuseppe Verdi järgi on nimetatud Verdi abajas Aleksandri saare Beethoveni poolsaarel Antarktika ranniku lähedal ja asteroid 3975 Verdi. Kokkuvõte: Giuseppe Fortunino Francesco Verdi (10. oktoober 1813 Le Roncole küla 27. jaanuar 1901 Milano) oli 19. sajandi üks tuntumaid Itaalia heliloojaid. Tema muusika oli itaallaste jaoks erilise tähendusega ja seotud vabadusvõitlusega. Ta oli rahvuskangelane, keda rahvas austas ja armastas. Lemmikzanriks oli tal ooper. Muusikas pidas Verdi kõige tähtsamaks meloodiat. Tema meloodiad on tihedalt seotud Itaalia rahvamuusikaga. Tema lood on hästi meeldejäävad.
Milline taevakeha on PÄIKE?- Meiel Päikesesüsteemi täht, heledaim Maal nähtav täht. EKVAATORIL OLEV INIMENE NÄEB PÕHJANAELA HORISONDIL! INIMENE PEAB OLEMA EKVAATORIL, ET NÄHA KÕIKI TÄHTI! Päikesesüsteemi kuulub 9 suurt planeeti. Alates Päikesest on nad järgmised: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteem? Päikesesüsteem koosneb 9 suurest planeedist, päikesesüsteemi väikekehadest- komeet, asteroid meteoorkeha, tähtedest, täheparvedest, udukogust, tähesüsteemidest(tähtede jäänused, tolm, tumedast ainest) Millist taevakeha nimetatakse täheks? Täheks nimetatakse sellist taevakeha, mis on pimestavalt hele hõõguv gaasikera. Astronoomiline ühik- pikkusühik, mis võrdub Maa keskmise kaugusega Päikesest. Supernoova- on oma arengu lõppjärku jõudnud täht, mille plahvatuse tagajärjel tähe heledus kasvab hetkeliselt miljoneid kordi.
Giuseppe Fortunino Francesco Verdi Elulugu Giuseppe Fortunino Francesco Verdi oli üks Itaalia kuulsamaid heliloojaid, kellele kuulub ka juhtiv koht kogu maailma ooperiteatrites. Kokku jõudis Verdi kirjutada 26 ooperit, millest enamik on jäänud ooperiteatrite lemmikrepertuaari. Verdit on nimetatud ka revolutsiooni maestroks, sest tema ooperitega, mille temaatikaks oli sageli just vabadusvõ,itlused, käisid kaasas suured poliitilised meeleavaldused Austria ülemvõimu vastu 19. sajandi esimese poole Itaalias. Verdi jäi alati demokraadiks ning ütles ära ka elu lõpul talle pakutud aadliseisusest. Samuti valiti ta Ühendatud Itaalia esimese parlamendi liikmeks. Veelgi enam aga oli ta rahva poolt armastatud selle pärast, et tema ooperite meloodiad sarnanevad Itaalia enda rahvamuusikale. Mitmed laulud tema ooperitest muutusid itaallaste hulgas vabadusvõitluse lauludeks, mille saatel mindi barrikaadidele. Verdi oli ka suur ooperi refo...
pisike planeet. Planeedid tiirlevad ümber Päikese peaaegu ringjoonelisel rajal mida nimetatakse orbiidiks. Neli Päikesele lähemat planeeti on siseplaneedid: Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Marsist kaugemaid planeete nimetatakse välisplaneetideks. Need on Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. Neid kutsutakse ka hiidplaneetideks, sest peale Pluuto on nad kõik siseplaneetidest suuremad. Foto Gaspra, esimene asteroid, mida pildistas kosmoseaparaat. Asteroidid ehk väikeplaneedid on suured kalju- või metallikamakad, mis tiirlevad ümber Päikese nagu planeedid ikka. Nad on tekkinud 5 miljardit aastat tagasi koos Päikesesüsteemi teiste liikmetega. Mõne asteroidi orbiit on
Tema orbiit on tugevasti kaldu ning sarnasem komeetide kui planeetide omale; teiseks on ta väga palju väiksem; tema läheduses on avastatud terve hulk sama tüüpi, ehkki mõnevõrra väiksemaid objekte. Millised on planeetide orbiidid? Kuidas nad paiknevad? Planeetide orbiidid on ligikaudu samas tasapinnas ja praktiliselt ringikujulised. Nende raadiused paiknevad kindla seaduspärasuse järgi. Mis on asteroid? Asteroidid on Maa tüüpi planeetide sarnased, kuid neist tunduvalt väiksemad taevakehad. Kujult on nad enamasti ebakorrapärased, orbiidid on valdavalt ringikujulised ja ekliptika tasandis, esineb ka piklikke ja tasandist väljuvaid orbiite. Kirjeldage asteroidide liikumist. Enamik asteroide tiirleb Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel. On ka neid, mille tee lõikab Maa orbiiti. Mis on komeet? Komeedid (sabatähed) on väikekehad, mis on pärit Päikesesüsteemi äärealadelt
Lai and Laboratooriumi Streets and built already in the twelfth century. The present location of the church might date from 1330 a boss with this date and the image of St Olaf was found in the church during the reconstruction in the nineteenth century. The present shape and size probably dates from the fifteenth century. St Olaf's Church was the biggest building in medieval Tallinn. The interior is significant for the great height of the nave (31 m) and the beautiful asteroid vaults of the chancel. The steeple with its slender spire was once 159 m high and, as such, the tallest in in the world in the 1500s. This tall spire and a part of the valuable interior was destroyed in the fire caused by the lightning in 1625 and when it was restored in 1651, it was made lower. During the 17th and 18th centuries, the steeple was struck by lightning six times. The present height 123.7-
Pluuto-Charon 1. Kirjeldage süsteemi Pluuto-Charon. V: kasksikplaneet teineteisele väga lähedal; tiirlevad ümber ühise masskeskme, mille tsentriks ei ole Pluuto, masskese asub Pluuto lähedal; mõlemad on suured lumapallid, mis on kosmilise tolmuga segatud; Charon on 2x väiksem Pluutost; Koostiselt sarnanevad rohkem komeetidega; 2. Mida on näha väljaspool Pluuto orbiiti? V: Pluuto taga on vöö mis koosneb Päikesesüsteemi väikekehad 1. Mis on asteroid? V: Need on suured kivitükid. Suurim Ceres(läbimõõt 1000km) 2. Kirjeldage asteroidide liikumist. V: Üle 2000 asteroidi liigub Päikesesüsteemis, asteroidide vöös. Üksikud liiguvad eraldi orbiitidel. Periheelis tulevad väga lähedale Maale. 3. Mis on komeet? V: Komeet on sabatäht- komeedipea, 2 tuuma(kosmilise tolmuga segatud jäätükid), suur saba, mis tekib pea aurustumise tagajärjel. Saba koosneb CO-st(hõre). 4. Kirjeldage komeetide liikumist.
" Merkuuri on varem uuritud vastavalt 1974. ja 1975. aastal, kui kosmosesond Mariner 10 möödus Merkuurist kolmel korral ning kaardistas ligi 45% planeedi pinnast. NASA kosmoselaev Messenger on saatnud Maale värskeid pilte Merkuurist, sealhulgas ühest Päikesesüsteemi suurimast löögikraatrist. Piltidelt on esimest korda täies hiilguses näha Calorise bassein, 1300 kilomeetrise läbimõõduga kraater, mille tekitas arvatavasti 3 kuni 3,5 miljardi aasta eest Merkuurile kukkunud suur asteroid või komeet. Seitsmekümnendatel aastatel Merkuuri uurinud NASA kosmoselaev Mariner 10 sai sest kraatrist pildile ainult poole. Calorise basseini sees on pildilt näha eriskummalisi väiksemaid kraatreid, mida ümbritsevad tumedad rõngad. Arvatavasti on rõngad moodustunud kokkupõrgetel üles paiskunud materjalist. Kokku salvestas Messenger möödalennul umbes 700 gigabaidi jagu teaduslikke andmeid, millest ta kõike ei ole veel jõudnud Maale saatagi.(6) Kokkuvõte
Heledad piirkonnad näitavad kehatemp jaotust spektris, järelikult saab nii määrata tähe temp. Doppleri efekt: sini ja punanihe Kui taevakehalt saadud spektri lainepikkus väheneb, siis objekt läheneb meile vaate sihis ja tegu on siis sininihkega. Kui laine pikkus suureneb, siis on punanihe ja objekt kaugeneb meist. Radiaal kiirus on vaate sihiline kiirus , kui objekt läheneb meile on kiirus negatiivne. Sedasi saab määrata kas täht, asteroid tuleb meie poole või eemaldub meist. Taevakeha kauguse määramine parallaksi kaudu: Parallaks on vaatesihiline nurk- vaatlejast objektini. Mida lähemal on objekt seda suurem on parallaksi väärtus. Mida lähemal on objekt seda suurem on parallaksi väärtus. Vaatlus tehakse tavaliselt Maa pealt, võtes aluseks Maa raadiuse- 6378 km. Siis tehakse vaatlusi korraga kahest observatooriumist nii, et nende vahekaugus oleks raadius R. Teisel juhul võetakse
kasutatakse koos emase kloaakiga. 8 Miks dinosaurused välja surid? Dinosauruste väljasuremise kohta pole mitte kellegil täpseid andmeid, kuid paljud inimesed on oletanud ja välja möelnud erinevaid teooriaid. Alvarezi asteroidi teooria. See on kõige laialdasemalt levinud teooria. Selle järgi tabas Maad umbes 65 miljonit aastat tagasi 6-15 kilomeetrise diameetriga asteroid. Kohutav plahvatus paiskas atmosfääri miljoneid tonne pinnast, põhjustades hiiglaslikke tulekahjusid, tsunaamisid, äikesetorme, happevihma, maavärinaid ja võib-olla isegi vulkaanipurskeid. Kokkupõrge põhjustas maa atmosfääris keemilisi muutusi, mis viisid taimede väljasuremiseni, mida dinosaurused sõid. Plahvatuse kuumus tappis kõik kokkupõrke koha läheduses elanud eluvormid. Atmosfääris hõljuv tolm varjas päikese kuudeks, mis põhjustas globaalset temperatuurilangust
Ookeani kõikumine suurendab ka migratsiooni, muutuvad asualad. Okeanograafilised: muutused bioproduktsioonis. Maha jääb jälg, orgaanika ladestumine muudab süsiniku isotoopkoostist. Orgaanika tekitab anoksia. Temp muudab klimaatilist tsonaalsust, mõjutab ookeani tsirkulatsiooni, muutus peab olema pikaajaline. Impaktid on juhuslikud, kuid korduvad. Markerid: geokeemilised (haruldased elemendid), planaarsete deformatsioonidega kvarts, mikrotektiidid ja sfäärulad. 10 km asteroid iga 26-30 milj aasta järel. Katastroofid näivad järk-järgulise muutusena signor-lippsi efekt. Vulkanismi tähtsus. Veealune ulatuslikum, varem oli inteniivsem. Mõjuriks aerosoolid, gaasid ja lahustuvad komponendid. Destabiliseerivad kliimasüsteemi. Astronoomilised: milankovits, päikese aktiivsuse kasv, kosmilise kiirguse intensiivsuse muutus. Tagasisidemehhanismid. Inimmõju on raske lahutada looduslikust mõjust.
KESKKOND Terminit keskkonnageoloogia kasutatakse geoloogia selle osa kohta, mis on otseselt seotud inimese tegevusega jamõjutab teda. Käsitleb geoloogilisi protsesse ja nähtusi ümbritseva KKs. Kkgeo on tihedalt seotud bioloogia, keemia, ökoloogia, majanduse ja poliitikaga. Igasugune majandustegevus toimub loodusressursside arvel ja jätab oma jäljed ümbritsevasse keskkonda. Keskkonna kahjustamine on vältimatu, kuid on võimalik hoolitseda, et kahju oleks minmaalne ja mahuks KK taluvuse piiridesse. Biootilised komponendid : taimkate, metsaloomad ja mikroorganismid. Abiootilised komponendid: geoloogiline aluskoord, geomorfoloogilised vormid ja hüdrosfääri elemendid. KESKKOND jagatakse LITOSFÄÄRIKS(maa väline tahke kivimkest), ATMOSFÄÄRIKS (õhkkond, maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest), HÜDROSFÄÄRIKS(vesikeskkond) JA BIOSFÄÄRIKS (elusloodust sisaldav kiht). Pedosfäär- maakoore pindmine kobe kiht, muld. Atmosfäär hüdrosfäär-maakoor-va...
Viimsi Keskkool TAEVAKEHADE FÜÜSIKALISED OMADUSED JA NENDE MÄÄRAMINE Referaat Õpilane: Merily Viibur Juhendaja: Alge Ilosaar Viimsi 2010 Sissejuhatus Taevakehadeks on kõik need objektid, mida me Maalt taevasse vaadates näeme. Kõik neist pole looduslikud. Taevakehadeks on ka näiteks sputnikud ja satelliidid. Maale kõige lähim looduslik taevakeha on Kuu, kuid kõige kaugemat taevakeha pole veel teada. Meie õpime koolis tuntumaid taevakehasid, kuid see millised on nende füüsikalised omadused jääb tihti tagaplaanile, see on nende juures just kõige huvitavam. Kõigil taevakehadel on erinevad füüsikaselid omadused, mille järgi on võimalik neid eristada. Planeedid Massi määramine Planeedi massi määramiseks peame teadma selle planeedi ühe kuu tiirlemisperioodi ja orbiidi suurt pooltelge (raadiust).Tiirlemisperioodi määr...
Uraanile. Sarnane on ka välimus, Neptuuni kaugus Päikesest on 3 korda suurem kui Saturnil, sellega rikub ta ära hiidplaneetide rea, kus seni oli iga järgnev planeet eelmisega võrreldes Päikesest poole kaugemal. Üks kaaslastest tiirleb vastassuunas. Neptuunil on 3 nõrka rõngast. 16. Mille poolest erineb Pluuto teistest planeetidest? Pluuto sarnaneb oma suuruse ning orbiidi poolest asteroidide või komeetidega. Pluuto on teistega võrreldes väikeplaneet. 17. Mis on asteroid, komeet, meteoor, meteoriit? Asteroid on Maa tüüpi planeetide sarnane, kuid neist tunduvalt väiksem taevakeha. Komeet ehk sabatäht on pärit Päikesesüsteemi äärealadelt. Meteoor on Maa atmosfääri tunginud ja taevasse hõõguva jälje jätnud kosmiline osake. Meteoriit on maapinnale langenud kosmilise päritoluga keha. 18. Millest tekkisid planeedid? Päikesesüsteem on tekkinud gravitatsiooni toimel kosmilisest tolmupilvest.
Asteroidideks nimetatakse väikesi planeedisarnaseid taevakehi. Kujult on nad enamasti ebakorrapärased, orbiidid on valdavalt ringikujulised ja ekliptika tasandis, esineb aga ka piklikke ja tasandist väljuvaid orbiite. Asteroidide kogumassiks hinnatakse 0,0015 Maa massi. Enamus asteroide tiirleb Päikese, Marsi ja Jupiteri vahel, kuid on ka asteroidide vööst (Rõngakujulist piirkonda 24 aü Päikesest nimetatakse asteroidide vööks) kaugemal asetsevaid asteroid. C-tüüpi asteroide on 75% - 85% ja need koosnevad külmunud gaasidest, mis on suure süsinikusisaldusega. Need tumedad asteroidid peegeldavad tagasi keskmiselt 3% valgusest. C-tüüpi asteroidid asuvad asteroidide vöö kaugemas osas, kuid neid on märkimisväärselt ka Päikesepoolsel asualal. S-tüüpi asteroide on kuni 17% ja nendel arvatakse olevat raud-nikkel-tuum, mida katavad Kuu pinnale sarnased kivimid. Need asteroidid sisaldavad palju räni
km/tunnis. Neptuunil on ka sisemine soojusallikas, mis kiirgab kaks korda rohkem energiat, kui ta saab Päikeselt. 31. Kirjeldage süsteemi Pluuto-Charon. Pluuto süsteemi (Pluuto ja Charon) mass on 1/5 Kuu massist. Charon on Pluutost ainult ~2korda väikesm ja seega võiks selliseid süsteeme nimetada kaksikplaneetideks. 32. Mida on näha väljaspool Pluuto orbiiti? Kuipleri vöö, taevakehad, mis on pluutost kümmekond väiksemad. 33. Mis on asteroid? Asteroidid on väikeplaneedid, mis tiirlevad Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel, olles piirivööndiks Maa- tüüpi planeetide ja hiidplaneetide vahel. 34. Kirjeldage asteroidide liikumist. Enamik tiirleb Marsi ja Jupiteri orbiitite vahel. Paljud lõikavad ka Maa orbiiti. 35. Mis on komeet? Komeedid ehk sabatähed on pärit Päikesesüsteemi äärealadelt ja nad on Päikesesüsteemi väikekehadest kõige tuntumad. 36. Kirjeldage komeetide liikumist.
kaetud ogadega , mis olid hea kaitse. Nad olid taimetoidulised. Nende aju ei olnud suurem kui 6 cm, vaatamata sellele püsisid nad elus rohkem kui 10 miljonit aastat. (Cambournac, 2006) Ankülosaurused olid veidrad taimetoidulised ürgsisalikud, kelle keha kaitses tugev soomuskate. Nad elasid Juura, peamiselt aga Kriidi ajastul. (Cambournac, 2006) Dinosaurused surid välja üsna ootamatult ja järsku. Senini pole päris selge, mis tookord juhtus. Maakeraga põrkunud hiiglaslik asteroid tekitas Mehhiko lahe põhja tohutu kraatri. Kokkupõrge toimus 65 miljoni aasta eest, just samal ajal, kui dinosaurused kadusid. See sündmus muutis järsult maakera kliimat ja võis olla ka dinosauruste hävimise põhjuseks. (Walker et al, 2001) Samuti on ka teisi teooriaid. Dinosaurused olevat muutunud nii suurteks ja kohmakateks, et ei suutnud enam paljuneda ega end liigutadagi. Suuruse tõttu olevat neil olnud hingamisraskused. Samuti on arvatud, et nad olevat sooritanud enesetapu.
Asteroidivöö sisaldab üle miljoni asteroidi, mille diameeter on üle ühe kilomeetri. Asteroidid, mille suurus jääb 10 ja 0,0001 meetri vahele, kutsutakse meteoorkehadeks. Asteroidi grupid Asteroidid on peavöös jaotatud erinevatesse gruppidesse ja perekondadesse, sõltuvalt nende orbiitide iseärasustele. Asteroidkuud on asteroidid, mis tiirlevad ümber suurema asteroidi. Nad ei ole nii hästi eristatavad nagu on planeetide kuud, sest mõnikord on nad sama suured kui asteroid mille ümber nad tiirlevad. Asteroidivöös on ka komeetide peavöö, millelt võisid komeedid maa peale vee tuua. Troojalased on asteroidi grupid, mis tiirlevad samal orbiidil Jupiteriga. Üks grupp on Jupiteri ees, teine aga järel. 8 Välimine Päikesesüsteem Välimine Päikesesüsteem on koduks hiidplaneetidele ja nende kuudele. Mõned
4. Kuzina, S. 2013. 10 kõige uskumatumat hüpoteesi sellest, et miks dinosaurused kadusid. http://www.kp.ru/daily/26123.4/3015794/ [Vene keeles] 06.12.2014 5. Monroe, J. S. & Wicander, R. 2004. Historical Geology. Thomson Learning, Belmont, 427 lk. [Inglise keeles] 6. Plummer, C. C., Carlson, D. H., Hammersley, L. 2013. Physical geology. McGraw-Hill, New York, 642 lk. [Inglise keeles] 7. Sepp, S. 2010. Dinosaurustele tegi lõpu ikkagi asteroid. http://novaator.ee/ET/loodus/dinosaurustele_tegi_lopu_ikkagi_asteroid/ 08.12.2014 8. Tselikov, D. 2012. Dinisaurused olid väljasuremas jaba enne meteoriidi kukkumist. http://science.compulenta.ru/676942/ [Vene keeles] 08.12.2014 9. Tõnu, T. 1991. Temperatuurist sõltuv soo determinatsioon roomajatel ehk miks dinosaurused välja surid. ln Soo teooria, lk. 58-60 http://www.elus.ee/e- tekstid/?do=files&sid=20 08.12.2014 10. „Dinosauruste müsteerium?“
on ka välimus mida esakordselt võis uurida 1989. aastal Voyargeri poolt tehtud fotodelt. Maa pealsetest teleskoopidest näeme vaid tillukest rohekat ketast. Neptuuni kaugust Päikesest on kolm korda suurem kui Saturnil ja 1,5 korda suurem kui Uraanil. Neptuunil on 8 teadaolevat kuud ja 7 väikest ja Triton : Naiad, Thalassa, Despina, Galarea, Larissa, Proteus, Triton ja Nereid KÄÄBUSPLANEEDID 1 Ceres on suurim ja esimene avastatud asteroid (väike planeedisarnane taevakeha). Selle avastas 19.sajandi esimesel päeval, 1. jaanuaril 1801 itaalia astronoom ja Palermo observatooriumi direktor Giuseppe Piazzi. Giuseppe Piazzi pidas oma avastust esialgu ekslikult komeediks. Berliini astronoom Johann Bode oli aga kindel, et Piazzi avastas ammu otsitud planeedi. Objekt kadus aga kuni detsembrini vaateväljast. Tänu kuulsa matemaatiku Carl Friedrich Gaussi arvutustele leiti Cereseks nimetatud objekt jälle üles. Esialgu nimetati
Titanili on tihe lämmastikust koosnev atmosfäär, mida on raske seletada praeguste planeediteooriate abil. 27. Kirjeldage süsteemi Pluuto-Charon. Pluuto süsteemi (Pluuto ja Charon) mass on 1/5 Kuu massist. Charon on Pluutost ainult ~2korda väikesm ja seega võiks selliseid süsteeme nimetada kaksikplaneetideks. 28. Mida on näha väljaspool Pluuto orbiiti? Kuipleri vöö, taevakehad, mis on pluutost kümmekond väiksemad. 29. Mis on asteroid? Asteroidid on väikeplaneedid, mis tiirlevad Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel, olles piirivööndiks Maa- tüüpi planeetide ja hiidplaneetide vahel. 30. Kirjeldage Asteroidide liikumist. Enamik tiirleb Marsi ja Jupiteri orbiitite vahel. Paljud lõikavad ka Maa orbiiti. 31. Mis on komeet? Komeedid ehk sabatähed on pärit Päikesesüsteemi äärealadelt ja nad on Päikesesüsteemi väikekehadest kõige tuntumad. 32. Kirjeldage komeetide liikumist.
enam mutatsioone on enama rakutsüklite arvu puhul, kiirema ainevahetusega organismidel. siiski evolutsioon justkui kiiremini ei toimi, molekulaarne kell ei ole mõjutatud põlvkonna ajalisest pikkusest. 7. Katastroofid 1 Kriit-Paleogeen (K-Pg) 65,5 MAT – 50% perekondadest ja 75% liikidest. Enamik mitte-linnulistest dinosaurustest suri välja. Ökoloogilised nišid hõivasid nüüd imetajad ja linnud. 65 MAT langes Maale asteroid, kuid kokkupõrke ja väljasuremise vahel on 300 000 aastat. Ei olnud ainuke põhjus? 2 Triias-Juura 200 MAT – 48% perekondadest ja 90-96% liikidest. Arthosaurused, enamik terapsiide ning suured kahepaiksed hävisid. Ökoloogilised nišid maismaal said dinosauruste kätte. 3 Perm-Triias 251 MAT – 83% perekondadest ja 96% mereliikidest, 70% maismaaliikidest (ka putukad). teadaolevalt suurim väljasuremine. Tõusid esile uued taimetaksonid
Seda riba nimetataksegi asteroidide vööks.Asteroide endid kutsutakse sageli ka miniplannetideks. Asteroidid arvatakse olevat sündimata plannedist järele jäänud tükid, planetesimaalid, mille kogunemist suuremaks kehaks on takistanud teiste plannetide, eeskätt Jupiteri tekitatud gravitatsioonivälja häiritused. Meie Maa on oma ajaloo kestel juba mitu korda asteroidiga pihta saanud. Ilmselt põhjustas 65 miljonit aastat tagasi üks kümnekilomeetrise läbimõõduga asteroid suure hulga taime-ja loomariikide sh. dinosauruste peaaegu üheaegse väljasuremise. Komeedid Komeedid on ühed meie Päikesesüsteemi vanimad taevakehad. Nad paistavad pärinevat Päikesesüsteemi kaugetel äärealadel laiuvast tohutust komeedireservuaarist, mida nimetatakse Oorti pilveks. See reservuuar kujunes ajal, kui sündisid planeedid. Komeedid koosnevad peamiselt jää ja tolmu segust ja sageli võrreldakse neid räpaste lumepallidega
maapealsete tuumakatsetustega ei saa seda võrreldagi. Milline taevakeha põhjustab niisuguse plahvatuse? Camptoni tundlik aparatuur registreerib keskmilselt ühe gammasähvatuse iga päev. See teeb mõistatuse vaid veel mõistatuslikumaks. Pealegi ei esine gammasähvatusi ühes kindlas paigas, vaid need jaotuvad ühtlaselt üle kogu taeva. Vahepeal arvati, et sähvatused on pärit meie Galaktikast- plahvatus võiks toimuda neutrontähel, kui sellesse kukub näiteks asteroid või komeet. Kuid neutrontähed paiknevad valdavalt Linnutee vöös. Comptoni vaatluste põhjal on tõenäoline, et sähvatused tulevad kaugemalt, väljaspoolt Galaktikat. Vaid kauged galaktikad jagunevad taevas ühtlaselt nagu gammasähvatusedki. Alles 1997. aastal õnnestus esmakordselt pildistada gammasähvatuse põhjustajat. Sähvatus toimus väga kauges galaktikas, kust valgus ja gammakiirgus on meieni teel 7 miljardit aastat.
muundada. 1798 Whitney soovitab hakata tootma vintpüsse konveiermeetodil. 1799 Laplace alustab "Taevamehaanika" väljaandmist, lõpetab selle 1825. aastal. 1800 Alessandro Volta leiutab patarei. 1800 Herschel avastab infrapunase kiirguse. 1800 Humphry Davy avastab lämmastikoksiidi (naerugaasi). 1801 Thomas Young avaldab astigmatismi põhjuse. 1801 Johann Wilhelm Ritter avastab ultraviolettkiirguse. 1801 Giuseppe Piazzi avastab asteroid Cerese (hilisema klassifikatsiooni järgi kääbusplaneedi). 1801 Joseph Marie Jacquard laiutab kangasteljed, kus riide muster määratakse perfokaartide abil. 1801 Robert Fulton ehitab esimese allveelaeva. 1802 Joseph Louis Gay-Lussac taasavastab veelkord gaaside rõhu ja temperatuuri vahelised seosed ja avalikustab oma tulemused. 1802 William Hyde Wollaston avastab päikese spektris seitse tumedat joont.
· keskmine tihedus: 2, 3 g/cm3 (0, 4 Maa tihedust) · raskuskiirendus: 14 m/s2 (1, 2 Maa raskuskiirendust) · paokiirus: 25 km/s (2, 2 Maa paokiirust) 24 3.9 Pluuto Planeetidest kaugemal tiirleb ümber Päikese miljoneid väikesi taevakehi, mis on planeetide tekkimisest üle jäänud. Võimalik, et ka Pluuto pole päris planeet, vaid üks neist- asteroid või komeet. Pluuto on kõige kaugem planeet, see on väike ja väga kahvatu, mille kohta pole palju teada. Pluuto jääb suuruselt alla isegi seitsmele Päikesesüsteemi kaaslasele Kuule, Iole, Europale, Ganymedesele, Kallistole, Titanile ja Tritonile (vt Joonis 15). Pluuto keskmine raadius on 1195 km (0,19 Maa raadiust) ning mass (1,305 ± 0,007)×10 22 kg ehk 0,002 Maa massi. Tema keskmine tihedus on 1,92 ± 0,12 g/cm 3. (11) Joonis 15
tähtedega mitte midagi tegemist. meteoor Meteoorid laiendasid Universumit ERIK TAGO astronoom Kui 1997. aasta jäi astronoomidele meelde komeediaastana, siis möödunud aasta oli suuresti meteooriaasta. Lisaks tavapärastele meteoorivooludele oodati 17. novembril 33 aasta tagant toimuvat suuremat leoniidide tähesadu. See küll toimus, kuid jäi kogu maailmas oodatust nõrgemaks. Võimalik, et suurem sadu tuleb käesoleva aasta novembris. Aasta algupoolel pakkus kõneainet asteroid 1997XF11, mis esialgse hinnangu kohaselt pidi 2028. aastal Maale ohtlikult lähenema. Täpsem arvutus näitas siiski ohutumat, ligi poole miljoni kilomeetri kaugust möödumist. Huvitaval kombel kujunes eelmine astronoomia-aasta ka üsna "vesiseks". Veebruaris teatasid NASA teadlased vee avastamisest Kuul ja sellest, et kunagi on ka Marsil vett leidunud. Lunar Prospector leidis jääd Kuu polaaralade päikesevarjuliste mäekülgede
oskab kasutada seoseid: E = m c 2 ; h f = E n - E m ; Bohri I postulaat; A = Z + N ; seoseenergia ja massidefekti arvutamine. ülesannete lahendamine tuumareaktsiooni võrrandi kohta. mudeleid: metall, pooljuht, dielektrik, mõõteriistu: dosimeeter kirjeldada mudeleid: aatomimudel, metall, pooljuht, dielektrik tsooniteoorias, elementaarosake, rakendusi: tuumaenergeetika, kiirguskaitse. Kosmoloogia Gümnaasiumi lõpetaja teab mõisteid: planeet, asteroid, komeet, meteoor, täht, tähtkuju, galaktika, universum, Päikesesüsteem, valgusaasta, antroopsusprintsiip. oskab kirjeldada Päikest, Päikese- ja kuuvarjutust Maa liikumist, aastaaegade tekkimist. tähe evolutsiooni 1
- Millised on Maale kõige sarnasemad planeedid? Marss, Veenus, Merkuur - Millised on Maa kui planeedi parameetrid? o Raadius: 6371 km o Tihedus: 5520 kg/m3 o koostis: kivimiline, Fe-Ni tuum o pöörlemisperiood: 1 päev o tiirlemisperiood: 365,25 päeva o pinnatemp: 27 C, 300K o atmosfäär: N2, O2, Ar, süsihappegaas, veeaur jt - Mis vahe on asteroidil ja komeedil? o asteroid väikeplaneet, planeedisarnane taevakeha, mis tiirleb ümber päikese o Komeet Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, mis koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest - Miks on meteoriidid tähtsad geoloogilises mõttes? o Esindavad maavälist kosmilist ainest
Sissejuhatus Referaadi teemaks on ,,Päikesesüsteem ja selle tekkimine". Selle töö eesmärgiks on anda ülevaade meie Päikesesüsteemist üldiselt, selle tekke ajaloost ning kirjeldada meie Päikesesüsteemis olevaid planeete ning muid objekte. Allikateks valisin interneti, ajakirjad, televisiooni ning raamatud. Nendest sai välja selekteeritud minu arvates kõige põnevam ja tähtsam informatsioon meie Päikesesüsteemi kohta. Töö jaotasin erinevatesse peatükkidesse. Alustasin meie Päikesesüsteemi kirjeldamisega, liikudes erinevate siseplaneetide ja teiste objektide poole. 1. PÄIKESESÜSTEEM Kui planeet Maa on meie kodu, siis meie naabruskonnaks on päikesesüsteem. Päikesesüsteem on taevakehade süsteem, mille moodustavad Päike, kaheksa planeeti koos oma kaaslaste ehk kuudega, asteroidid ( väikeplaneedid), komeedid ning tähtedevaheline tolm ja gaas. 1.1. Päike Päike on meie kohaliku Universumi kes...
Ainekamakad on kuskil max suurusega meeter. 4 tihedamat vööndit, 10 000 väiksemat vööndit . Jupiter nn punane laik ligikaudu 25000 km läbimõõt, tormid pöörlevad temas ringiratast, u 12 päevaga teeb ringi ära. Uraan pöörleb vastupidiselt, pöörlemistasand on külili e telg on orbiidi tasandil. ASTEROIDID, KOMEEDID, METEOORID( meteoriidid) ASTEROIDID ehk väikeplaneedid, tiirlevad Marsi ja Jupriteri vahel . Suuremaid on kuskil 3000tk, massilt kokku 0,1 Maad. Suurim asteroid on Ceres- läbimõõt on 1000km. Väiksemad kuskil mõnisada m läbimõõtu. Arvatakse, et 1) kunagi asus seal planeet, mis lendas tükkideks 2) kui planeedid tekkisid ei suutnud need massid moodustada planeeti. KOMEEDID ehk sabaga täht. Ta liigub väga väljavenitatud ellipsit pidi, mille ühes fookuses on Päike. Seetõttu on komeet nähtav lühikest aega, et seejärel kaduda aastateks kosmose sügavusse. Algul on ta nähtav heleda laiguna. Päikesele lähenedes tekib Päikesest eemale
KESKKONNAFÜÜSIKA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Astronoomias kasutatavad mõõtühikud. Galaktikate liigitus. Linnutee. Astronoomiline ühik - on astronoomias kasutatav pikkusühik, mis võrdub Maa keskmise kaugusega Päikesest. Päikesest.1,495 978 7*1011 m Tähist a.ü. (e.k.) AU (ingl.) Päikesesüsteemi planeedid Toodud väärtused on keskmised kaugused. Planeet Kaugus Päikesest Merkuur 0,39 aü Veenus 0,72 aü Maa 1,00 aü Marss 1,52 aü Jupiter 5,20 aü Saturn 9,54 aü Uraan 19,2 aü Neptuun 30,1 aü Pluuto 39,44 aü Valgusaasta - vahemaa, mille valguskiir läbib vaakumis ühe troopilise aasta (365d 5h 48 min 46 sek) jooksul. 1 valgusaasta 63 241 aü Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. 1 valgusaasta = 9,4605 × 1012 km = 9 460 500 000 000 km = 0,307 parsekit = 6...
1. Bioloogilise (BM) mitmekesisuse definitsioon, geneetiline, liigiline ja ökosüsteemide tase. Bioloogilise mitmekesisuse meie planeedil eksisteerivate loomade, taimede ja mikroorganismide, neis peituvate geenide ning nende elukeskkonnaks olevate ökosüsteemide hulka ning see on 4 miljardit aastat kestnud evolutsiooni tulemus. Geneetiline mitmekesisus kirjeldab võimalike geneetiliste tunnuste liigisisese ja liikide vahelist ulatust (ka mitterakuliste organismide nagu viiruste mitmekesisust). Liigiline mitmekesisus kirjeldab antud piirkonna liikide hulka Ökosüsteemide mitmekesisus kirjeldab kas mingi piirkonna või ka kogu planeedi erinevate looduslike süsteemide hulka. 2. BM konventsioon – elurikkuse säilitamise, selle komponentide säästva kasutamise ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava tulu õiglase ja võrdse jagamise kohta 3. Liikide arvu varieerumine eri organismirühmades (praeguseks kirjeldatud liikide arv...
- 913 km) tahked ebakorrapärase kujuga, valdavalt Marsi ja Jupiteri vahel tiirlevad kehad (~100 000), mis moodustavad nn. asteroidide vöö. Suurem osa asteroide tiirleb ringikujulistel, harvem ka ellipsilaadsetel orbiitidel, mis on lähedased Päikese ekliptika tasandile. Elliptilistel orbiitidel tiirlevate asteroidide orbiidid võivad ulatuda Maa orbiidi sisse ning on seega kokkupõrkeohtlikud. Erinevalt planeetidest ei ole asteroidide orbiit fikseeritud, st. kui asteroid satub mõnele planeedile liialt lähedale võib see viimase külgetõmbejõu toimel muuta oma esialgset orbiiti või koguni langeda planeedile. Asteroidide kogumass ulatub vaid 0,1% Maa massist ning nende päritoluks on oletatud kui oletatava kunagise Marsi ja Jupiterivahelise planeedi Phaethoni lagunemisel tekkinud tükke. Asteroidid on ajas geoloogiliselt muutumatud kivimkehad ning on seega väärtuslikuks infoallikaks Maa võimaliku ehituse tekke ja arengu kohta 2) Komeedid
Referaat Railgun Table of contents Introduction......................................................................................................................................3 1.What a railgun basically is............................................................................................................4 1.1History of railguns...................................................................................................................4 1.2Theory behind it......................................................................................................................5 1.3How a railgun works...............................................................................................................6 1.4How a railgun would work on a military ship in the future....................................................8 3. Research advances so far...............................................................
vaatleja; peaasi, et ta Kuud näeks). Hiidplaneedid. Hiidplaneetideks nimetatakse Päikesesüsteemi suure massiga planeete, mis koosnevad valdavalt erinevatest gaasidest ning jääst. Hiidplaneetidel pole tahket pinda, vaadeldav on vaid pilvkatte välispind. Sisemuses asub tõenäoliselt vedelas olekus mineraalidest ja gaasidest tuum. Päikesesüsteemis on neli hiidplaneeti, kauguse järgi Päikesest järjestatuna: 28. Päikesesüsteemi väikekehad Asteroid, Asteroidideks nimetatakse väikesi planeedisarnaseid taevakehi, mis tiirlevad Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese' komeet, Komeet on Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, mis koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest meteoriit, Meteoriit (kreeka keeles meteooros 'õhus hõljuv') on planeetidevahelisest ruumist Maa
Päikesesüsteemi kõige kaugema „planeedi“ – Pluuto. Hiljem selgus, et Pluuto ei saanud kuidagi nii suurt Neptuuni liikumise häiritust põhjustada. Pluuto on suuruselt palju väiksem kui Maa Kuu – läbimõõt 67% Kuu omast, mass vaid 20% Kuu massist. Kuni 2008 aastani loeti teda 9-ndaks planeediks, alates sellest kääbusplaneediks ehk plutoidiks. Esimene planeetidega sarnaselt liikuv objekt Ceres, mis paistis teleskoobis siiski punktina nagu tähedki – siit ka nimetus asteroid – kreeka keelest „tähesarnane“ – avastati 1801. aastal (Giuseppe Piazzi), mõne aastaga leiti kümneid analoogilisi planeedikesi – Vesta, Pallas, Hygiea jpt. Pluuto orbiit on väga välja venitatud, ulatudes kohati Päikesele lähemale kui Neptuuni oma. Pluutol on vähemalt 3 kaaslast – suurim neist on Charon, olles oma „planeedi“ suhtes suhteliselt suurim kaaslane Päikesesüsteemis. Pluuto on esimene suurem objekt Päikesesüsteemi ümbritsevas Kuiperi vöös (ka
eelmisel. Permi lõpp häving komplekssem kui ükski teine massiväljasuremine. 50% loomade sugukondadest. Massihävingu põhjused pole teada. Triiase lõpp hävis 35% loomade sugukondadest. Oletatavad põhjused on globaalne jahenemine, ookeani pindala vähenemine, maavälised mõjud. Kriit/Tertsiaar hävisid suured roomajad (saurused), paljud merede elustikurühmad sh limused. Oletatav põhjus on asteroid. Massiväljasuremised näivad olevat perioodilised ja on toimunud regulaarselt iga 26 miljoni aasta tagant, mistõttu mitmed autorid on arvamusel, et liikide massiline väljasuremine võib olla põhjustatud maavälistest mõjudest. Massiväljasuremine põhjustatud äkilistest klimaatilistest muutustest (globaalne soojenemine, vulkanism), meretaseme muutustest, maavälistest põhjustest. Taust- väljasuremised - toimuvad pidevalt, osaliselt juhuslike faktorite toimel. 7
uusi ja paremaid. Oma rolli säilitamiseks ökosüsteemis, peab pidevalt evolutsioonilises võidujooksus kaasa lööma. Mass-ekstinktsioon massiline väljasuremise juhtum, kui lühikese perioodi jooksul (1 mlj a) sureb välja vähemalt 60% liikidest. Selliseid sündmusi on evolutsiooni jooksul olnud umbes 5. Moodsad liigid on pikemaealised ja elavad kauem kui vanad. Permi lõpp 230 mlj a tagasi, suri välja umbes 90% maakera liikidest. Kriidi lõpus surid nt dinosaurused. Asteroid Mehhiko lahte ja selle plahvatuse tulemusel moodustus Jukatoni ps, mis moodustus merest ülesküntud lubjakividest. See tõestus on kaudne, kuid üsna kindel. Trilobiidid nende liigitekke kiirus oli kiire, kuid eluiga lühike. Õisloomad (korallrahne), okasnahksed (merisiilikud), nende tekkekiirus aeglane, kuid elavad kaua. Arvatavasti genotüübiga seotud omadus mutatsioone edukalt parandada, teistel aga strateegia, kuidas paremini kohastuda ja kõik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
