Ta otsustas peale seda õppida lennukeid juhtima. 4. Kuidas suhtus autor suurtesse inimestesse? Autor arvamus suurtest inimestest oli, et nad on igavad, ei saa ise millestki aru ning neid huvitavad ainult numbrid. 5. Millise lambapildiga jäi Väike Prints rahule? Väike Prints jäi rahule pildiga, kus oli kujutatd kasti, mille sees lammas elas. 6. Milline oli Väikese Printsi kodu? Kirjelda! Väikese Printsi koduks oli asteroid, mis oli pisikene. 7. Miks ajas mõte elevandikarjast Väikese Printsi naerma? Mõte elevandikarjast ajas Väikese Printsi naerma, sest ta kujutas ette neid üksteise otsa laotuna. 8. Mis võis Väikese Printsi planeedil juhtuda ahvileivapuu seemnetega? Väikese Printsi planeedil võis ahvileivapuu seemnega juhtuda nii, et kui liiga hilja selle kitkumisega alustada siis ei saa puust enam kunagi lahti ning ta kasvab üle terve planeedi
1 FÜÜSIKALISED NÄHTUSED : elektrivoolu soojuslik toime, kaja, spektri teke valguse läbimisel prismast, tumeda pinna soojenemine valguse toimel, ujumine, elektrivoolu magnetiline toime, valgusemurdumine, inerts, soojuspaisumine, hõõrdumine, päikese varjutus, puu okste härmatumine, 2 FÜÜSIKALISED SUURUSED : peegeldumisnurk, valgusekiirus, voolutugevus, rõhumisjõud, optiline tugevus, pindala, rõhk, pinge, takistus, erisoojus FÜÜSIKALISED MÕÕTERIISTAD : kaalud, manomeeter, nihik, ampermeeter, termomeeter, dünamomeeter, voltmeeter, 3 TEISENDAMINE 110kv= 110 000V 220dm3= 0.22m3 100mA=0,1A 90km/h=25m/s 1,5A=1500Am 0,5km2=500 000m2 1500=1,5k 1,5V=1500mV 15dm3= 0.015m3 2k = 2000 1 FÜÜSIKALISED SUURUSED,TÄHISED, MÕÕTÜHIKUD optiline tugevus, D, dpt voolutugevus, I, 1A fookuskaugus, F, 1m võimsus, N, 1W takistus, R, 1 jõud, F, 1N energia, A, 1J ...
· Tähekõrgus nurk mis saadakse tähe alt horisontaaltasandilt (0o-90o) · Teodoliit mõõduriist horisondiliste koordinaatide mõõtmiseks · Sodiaagivöö meie galaktikas öösiti nähtav tähtkujude asukoht · Täht kosmiline taevakeha, mis kiirgab iseseisvalt valgust ja soojust · Planet kosmiline taevakeha, mis ei kiirga iseseisvalt valgust ega soojust · Komeet sabatäht, väga hõre taevakeha · Asteroid väikeplaneet · Meteoriit meteoorkeha, kivi- või rauatükikesed, mis Maa atmosfääri sattudes kuumenevad ja ära põlevad 2. Kuuvarjutus + joonis: -Kuuvarjutus on nähtus, mis tekib siis, kui Päike, Maa ja Kuu on ühel joonel ning Maa vari katab Kuu. 3. Päikesevarjutus + joonis: -Päikesevarjutus on nähtus, mis tekib siis, kui Kuu, Maa ja Päike on ühel joonel ning Kuu vari langeb Maale. 4
olemasolu teiselpool Neptuuni. Mitte teadlik olles veast, teostas Clyde W. Tombaugh Arizonast Lowell'i observatooriumist väga hoolika taevavaatluse ja leidis Pluuto.” Nagu paljud teised planeedid, nii on ka Pluuto saanud oma nime vanarooma või –kreeka jumala järgi. Pluuto oli vanaroomas allmaajumal. Selle nime pakkus välja 11-aastane inglise koolitüdruk. Mõned teadlased arvavad, et Pluuto ei olegi planeet, vaid hoopis asteroid. Omadused Pluuto on ainuke Päikesesüsteemi planeet, mida pole külastanud ükski kosmoselaev. Seega tuginevad meie teadmised Pluutost vaid arvutustel, vaatlustel ja oletustel. Arvatakse, et Pluuto mass on võrdne Maa massiga. Pluuto raadius ei ole täpselt teada. Päiksesüsteemi kõige kontrastsem keha on samuti Pluuto. Seda kontrasti kavatsetakse uurida Pluuto Ekspress missioonil. Pluto pinna temperatuur pole täpselt teada, kuid see on arvatavasti umbes -228 kuni -238 kraadi
Komeet Asteroid Asteroidideks nimetatakse väikesi planeedisarnaseid taevakehi, mis tiirlevad Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese. Asteroidide ametlik nimetus oli kuni Rahvusvahelise Astronoomiauniooni XXVI peassambleeni 24. augustil 2006 väikeplaneedid. Nüüd on nad arvatud Päikesesüsteemi väikekehade hulka. Neid on nimetatud ka planetoidideks. Kuni 2002. aastani oli suurim teadaolev asteroid 1 Ceres. 24. augustil 2006 arvati Ceres kääbusplaneetide hulka. Meteoriit Asteroid Meteoriit on planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud tahke keha (meteoorkeha) jääk. Meteoorkeha, mille läbimõõt on suurem kui 1 kilomeeter, nimetatakse asteroidiks. Meteoor on tavaliselt tolmukübeme kuni rusika suurune. Suurte meteoriitide põrkumisel maapinnaga toimub plahvatus, mille ajal
5 kaaslast (Charon, Nix, Hydra, P4, P5) Alates avastamisest kuni 24. Augustini 2006 nimetati teda planeediks, kuid siis otsustas Rahvusvaheline Astronoomiaunioon kvalifitseerida Pluuto ümber kääbusplaneediks. Diameeter - 2390 km (0,19 Maad) Kaugus päikesest - 5,9 miljardit km Pöörlemisperiood - 6 päeva 9 tundi ja 18 minutit Tiirlemisperiood - 248,09 aastat Mass - (1,305 ± 0,007)×10*22 kg (0.002 maad) Ceres Ceres on suurim ja esimesena avastatud asteroid. See avastati 19. sajandi esimesel päeval, 1. jaanuaril 1801 itaalias Esialgu nimetati Ceres ekslikult planeediks. 24. augustil 2006 nimetas Rahvusvaheline Astronoomide Liit Cerese kääbusplaneediks, kuid asteroidiks jäi ta endiselt. Mass 8.7×10*20 kg Kaugus päikesest 2,767 aü (aü võrdub Maa keskmise kaugusega Päikesest.) Diameeter 960 x 932 km Tiirlemisperiood 4,60 aastat Pöörlemisperiood 9 h 4 min Eris (136199 Eris) Selle avastasid Michael E
(oma kool) Asteroidid Referaat Koostaja: (nimi) (maakond) 2012 Sõna "asteroid" tähendab õieti tähesarnast keha. See nimetus ei tulene asteroidide füüsikalisest sarnasusest tähtedega (mida neil ei ole), vaid sellest, et enamikus teleskoopides paistavad nad erinevalt suurtest planeetidest nagu tähedki punktidena, mitte ketastena. Asteroidide ametlik nimetus oli kuni Rahvusvahelise Astronoomiauniooni XXVI peaassambleeni 24. augustil 2006 väikeplaneedid. Nüüd on nad arvatud Päikesesüsteemi väikekehade hulka.Neid on nimetatud ka planetoidideks. Asteroidid on arvatavasti aine, mis jäi üle planeetide tekkimisel umbes 4,6 miljardit aastat tagasi. Jupiteri tugev gravitatsiooniväli ei lubanud planeedialgetel korralikku plane...
Flooding is extremely dangerous and has the potential to wipe away an entire city, coastline or area, and cause extensive damage to life and property. It also has great erosive power and can be extremely destructive, even if it is a foot high. A tsunami (pronounced sue-nahm-ee) is a series of huge waves that can cause great devastation and loss of life when they strike a coast. Tsunamis are caused by an underwater earthquake, a volcanic eruption, an sub-marine rockslide, or, more rarely, by an asteroid or meteoroid crashing into in the water from space. Most tsunamis are caused by underwater earthquakes, but not all underwater earthquakes cause tsunamis - an earthquake has to be over about magnitude 6.75 on the Richter scale for it to cause a tsunami. About 90 percent of all tsunamis occur in the Pacific Ocean. Many tsunamis could be detected before they hit land, and the loss of life could be minimized, with the use of modern technology, including
Helene Leht Kanepi gümnaasium 2012 Pafnuti Lvovits Tsebõsov (1821-1894) Sündis 16. mail 1821 Borovski Kalugas, Venemaal Suri 8. detsembril 1894 (73 aastaselt) St. Petersburgis Tegevusvaldkond- matemaatika Õppis Moskva Ülikoolis Tema peamine õpetaja oli Nikolai Brashman Haridustee Alghariduse omandas kodus Ema õpetas ta lugema ja kirjutama Ta nõbu õpetas talle prantsuse keelt ning aritmeetikat 11- aastaselt sai ta matemaatikaõpetajaks Pogorelski Bakalaureuse kraadi omandas Moskva Ülikoolis 1941. aastal Kuid jätkas õppimist Brashman'i juhendamisel Hakkas ise Moskva Ülikooli professoriks Saadeti St. Petersburgi 1849 kaitses oma doktorantuuri Aastad 1840-1846 1840-41 osales ta Ülikooli võistlusel, kus seletas ära funktsiooni y = f (x) ( avaldati alles 1950 ) 1842 kirjutas artikli kordsete integraalide kohta, mis avaldati ...
Triton on massiivseim kaaslane päikesesüsteemis. Ta liigub planeedi pöörlemisele ja ka tiirlemisele vastassuunas. Ühtlasi on seal ka mõõdetud päikesesüsteemi madalaim temperatuur. 27.Kirjeldage süsteemi Pluuto-Charon. Mõõtmetelt sarnased, planeetide orbiitide tasandist väljas. Liiguvad väga elliptilist orbiiti pidi. 28.Mida on näha väljaspool Pluuto orbiiti? Päikesesüsteemi tekkimisest alles jäänud ainet ja palju Pluuto sarnaseid kääbusplaneete. 29. Mis on asteroid? Need on Maa tüüpi planeetide sarnased, kuid neist tunduvalt väiksemad ja ebakorrapärasema kujuga taevakehad. 30.Kirjeldage asteroidide liikumist. Enamik asteroide liigub Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel. Et asteroide on palju ja nad võivad üksteisele läheneda on võimalikud ka orbiitide muutused. 31.Mis on komeet? Komeet on pärit päikesesüsteemi äärealadelt. On tahketest gaasidest koosnev taevakeha, millel tekib saba, kui ta satub mõne
ühendaval sirgel selliselt, et Maa jääb planeedi ja Päikese vahele, nimetatakse vastasseisuks. Vastasseis on planeedi vaatlemiseks sobivaim, sest siis on planeet Maale kõige lähemal. Maa poole on pööratud valgustatud külg ja planeet kulmineerub kesköö paiku. (http://miksike.ee/documents/main/referaadid/paikesesysteem4.htm) Päikesesüsteem 4 ASTEROIDID Esimene asteroid, Ceres, avastati 1801. a., järgneva 50 aastaga leiti neid veel viis ning praeguseks on teada juba tuhandeid asteroide. Suuruselt jäävad nad alla planeetide kaaslastele, rohkem kui sada kilomeetrit on läbimõõt 250 asteroidil. Kujult on nad enamasti ebakorrapärased, orbiidid on valdavalt ringikujulised ja ekliptika tasandis, esineb aga ka piklikke ja tasandist väljuvaid orbiite. Asteroidide kogumassiks hinnatakse 0,0015 Maa massi. Enamik asteroide tiirleb Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel
Antoine de Saint-Exupéry VÄIKE PRINTS Raamatu autor on Antoine de Saint-Exupéry eluaeg 1900-1944 aasta. Ta oli prantsuse kirjanik ja lendur, kes sai maailmakuulsaks oma romaanilaadsete jutustuste ja mõtisklustega ning on kirjutanud ka kaks teost lennundusest. Aasta enne oma surma kirjutas ta muinasjutu "Väike prints", see on kirjutatud autori endaga juhtunud lennuõnnetusest Sahara kõrbes. Teadaolevalt tuginevad tema teosed alati elukogemustele ja on seotud kirjaniku tõelise kire ja kutsumusega – lendamisega. Ta hukkus, kui ta lennuk luurelennul merre kukkus. Saint-Exupéry järgi on nimetatud Lyoni rahvusvaheline lennujaam ja asteroid 2578 Saint-Exupéry. Väikese printsi järgi on nime saanud asteroidkuu Petit-Prince. Pilgrim kirjastus on taasavaldanud tema tähtteose „Väike prints“. Lugu on Väikesest Printsist, kes läks tülli oma imepisikesel planeedil kasvava roosiga, ses...
1.Mis on horisont? 2.Millest on tingitud tähistaeva aastaringne muutumine? 3.Kuidas tekivad aastaajad? 4.Millal tekib kuu-ja millal päikesevarjutus? 5.Nimeta uurimis meetodid? 6.Kes panid alguse Eesti astronoomiale? 7.Kust saavad alguse ajavööndid ja millises on Eesti? 8.Kust saab alguse kuupäev? 9.Nimeta Maarühma planeedid ja nende üldiseloomustus? 10.Nimeta hiidplaneedid ja nende üldiseloomustus? 11.Mida annab päike maale? 12.Mis on : Asteroid? Komeet? Meteoor? Meteoriit? 13. Maa (iseloomustus?). 1.Horisont on (silma)piir, kust veel valgust vastu võetakse. 2.Tähistaeva aasgtaringne muutumine on tingitud Maa tiirlemisest ja pöörlemisest. 3.Joonis õpikust! 4.Kuuvarjutus tekib siis, kui Maa jääb Päikese ja Kuu vahele, varjates Kuu niimoodi, et talle ei paista päike peale. Päikesevarjutus tekib siis, kui kuu läheb Päikese ja Maa vahele, varjates päikese. 5.Uurimis meetodid on :
1. Kuidas avastati Neptuun? Avastaja J.Le Verrier, püüdis seletada Uraani liikumist ja arvutas, et selle läheduses peab olema veel üks planeet. 2. Mille poolest erineb Neptuuni kaaslane Triton teistest suurtest kaaslastest? Triton, üks massiivsemaid kaaslasi Päikesesüsteemis, liigub nimelt nii planeedi pöörlemisele kui tiirlemisele vastassuunas. 3. Mis on asteroid? Asteroid on planeedisarnane taevakeha, mis tiirlevad Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese. Enamik asteroide jäävad Marsi ja Jupiteri orbiitide vahele. 4. Kirjeldage asteroidide liikumist. Enamus asteroide liiguvad Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel. Tiiru ümber Päikese teevad nad 3-9 aastaga. Orbiidid on valdavalt ringikujulised ja ekliptika tasandis, esineb aga ka piklikke ja tasandist väljuvaid orbiite. 5. Mis on komeet?
jutustuste ja mõtisklustega. Saint-Exupéry teosed tuginevad peaaegu alati autori elukogemustele ja on lahutamatult seotud kirjaniku tõelise kire ja kutsumusega lendamisega. Ta hukkus, kui ta lennuk luurelennul alla tulistati. Märtsis 2008 tunnistas 88-aastane endine Saksa õhujõudude (Luftwaffe) lendur Horst Rippert end allatulistajaks. Saint-Exupéry järgi on nimetatud Lyoni rahvusvaheline lennujaam ja asteroid 2578 Saint- Exupéry. Väikese printsi järgi on nime saanud asteroidikuu Petit-Prince. . Looming 5 Tähtsamad neist: "Lõunapost" (1928), "Öine lend" (1931), "Tuul, liiv ja tähed" (1939), "Lend Arrasse" (1942). Aasta enne surma kirjutas ta kujunditerohke muinasjutu "Väike prints" (1944).
Selle suure väljasuremise kohta on teadlased välja käinud 2 põhilist teooriat: Kokkupõrketeooria - Asteroidi kokkupõrketeooria käis välja aastal 1980 Walter Alvarez ja ta kaaskond. Alvarez väitis, et äkkiline iriidiumi taseme tõus ülemaailmsetes maakoorekihtides, mis olid sel ajal maapinnale lähedal tõestab otseselt, et maale kukkus asteroid. Enamik tõestusmaterjali ka tänapäeval väidab, et 5-15 kilomeetri laiune asteroid kukkus Yucatan-i poolsaare lähedale, luues umbes 180 kilomeetrise diameetriga Chicxulub-i kraatri ja põhjustas väljasuremise otseselt kokkupõrkest tulnud plahvatusega ja kaudselt kliima jahenemisega (aine meteoriidiplahvatusest ja massilised tolmupilved ei lasknud päikest eriti atmosfäärist läbi ja planeedi temperatuur langes drastiliselt). Selle teooria järgi toimus väljasuremine väga kähku. Kliimamuutuse teooria - Teadlased on avastanud, et umbes 65 miljonit aastat tagasi,
· 1855: "Sitsiilia verepulm" ("Les vêpres siciliennes") · 1857: "Simon Boccanegra" · 1857: "Aroldo" (2. versioon "Stiffeliost") · 1859: "Maskiball" ("Un ballo in maschera") · 1862: "Saatuse jõud" ("La forza del destino") · 1867: "Don Carlos" · 1871: "Aida" · 1887: "Othello" ("Otello") · 1893: "Falstaff" Giuseppe Verdi järgi on nimetatud Verdi abajas Aleksandri saare Beethoveni poolsaarel Antarktika ranniku lähedal ja asteroid 3975 Verdi. Kirjandus · Franz Werfel, "Verdi" (biograafiline romaan). Saksa keelest tõlkinud ja järelsõna: Rita Tasa. Eesti Raamat, Tallinn 1996
burning of helium-4 into carbon-12 in the cores of red giant stars. However, this achievement is often overlooked because Edwin Salpeter's paper on the same subject had already been published by the time Öpik's paper reached Britain and the United States.[3] In 1972, Öpik published a very important piece on the origin of the Moon by capture in the Irish Astronomical Journal. He included breakup and re-assembly of rings into which the Moon was broken. 6. The asteroid 2099 Öpik is named in his honour. The crater Öpik on the Martian moon Phobos is also named after him. 1. ERNST JULIUS ÖPIK · Born in 23 October 1893 · Noted Estonian astronomer and astrophysicst. · University of Moscow ; the study of minor bodies · Doctorate at the University of Tartu
saama oma vapi. Bohr kujundas oma vapi ise. Sellel on kujutatudyin ja yang ning ladinakeelne moto "Contraria sunt complementa" ('Vastandid täiendavad teineteist'). Perioodilisustabeli element number 107, bohrium, on nime saanud Niels Bohri järgi. Teine keemiline element hafnium (number 72) on nimetatud Bohri kodulinna Kopenhaageni järgi, sest Bohr ennustas selle omadusi. Niels Bohri järgi on nimetatud asteroid 3948 Bohr. Bohri aatomimudeli avaldamise 50. aastapäeva puhuks laskis Taani Post 21. novembril 1963 välja postmargi, millel oli kujutatud Bohri, vesiniku aatomit javalemit, mis kirjeldab kahe vesiniku aatomi tuuma ümber tiirleva elektroni energiataseme erinevust: . Bohri 100. sünniaastapäeva puhuks laskis Taani Post välja postmargi, millel oli kujutatud Bohri abikaasaga. 1997 laskis Taani Rahvuspank välja 500 Taani krooni väärtusega paberrahatähe, millel oli
Kordamine 1.Päikesesüsteemi ehitus: · Päikesesüsteemi kuuluvad Päike, 9 suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti, sadakond perioodilist komeeti, meteoorne aine · Tsentriks Päike · Planeete hoiab koos Päikese gravitatsiooniväli · Planeetide orbiidid on ligikaudu samas tasapinnas ja praktiliselt ringikujulised · Planeedid tiirlevad ümber Päikese samas suunas Päikese pöörlemisega · Orbiitide raadiused suurenevad kindla seadsupärasuse järgi · Enamik planeete pöörleb tiirlemisega samas suunas · Planeetide pöörlemistelg võib olla orbiidi tasandi suhtes kaldu · Enamik planeetide kaaslastest tiirleb emaplaneedi ekvaatori tasandis ning planeedi pöörlemistejega samas suunas · Planeedid jagunevad kahte gruppi : algul(päikese poolt lugedes) 4 väikest ja tihedat, siis neli suurt ja väikese tihedusega planeeti. 2.Planeedid päikesesüsteemis: 1.MERKUUR: · Pä...
Tiit Nugis (sündinud 3. detsembril 1942 Tallinnas) Eesti astronoom. Ta on avaldanud üle 900 teaduspublikatsiooni. Ta on Üliõpilasselts Liivika vilistlane. Tarmo Oja (sündinud 21. detsembril 1934 Tallinnas) Eesti päritolu Rootsi astronoom, professor. Tema järgi on saanud nime asteroid 5080 Oja. Töötas Uppsala Ülikooli observatooriumi direktorina Kvistabergis kuni pensionile jäämiseni 1999, jätkates samas tööd kuni 2006. Elab Rootsis Uppsalas. Hugo Raudsaar (14. jaanuar 1923 Leevi 17. november 2006) Eesti astronoom ning astronoomia tutvustaja. Ta töötas Tartu Tähetornis. Aastatel 19591985 vaatles asteroidide ja komeetide liikumist.
· Mille poolest erineb Neptuuni kaaslane Triton teistest suurtest kaaslastest? Triton liigub planeedi pöörlemisele ja tiirlemisele vastassuunas. · Kirjeldage süsteemi Pluuto - Charon. Pluuto kaaslane Charon on planeedi endaga võrreldes suhteliselt suur. Tinglikult võiks selliseid süsteeme nimetada kaksikplanetideks. · mida on näha väljaspool Pluuto orbiiti? muud taevakehad, paar samasugust pisikest taevakeha nagu Pluutogi. · Mis on asteroid? Maa tüüpi planeetide sarnased, kuid neist tunduvalt väiksemad taevakehad. · Kirjeldage asteroidide liikumist. enamus neist tiirleb Marsi ja Jupiteri vahel. · Mis on komeet? ehk sabatähed on väikekehad, mis on pärit Päikesesüsteemi äärealalt. · Kirjeldage komeetide liikumist. liiguvad ebakorrapäraselt ja ootamatult. · mida nimetatakse meteooriks, meteoriidiks? Meteoor on Maa atmosfääri tunginud ja taevasse hõõguva jälje jätnud kosmiline osake.
18 °C juures. kulda esineb tihti puhtal kujul kamakatena, teradena kivides, kulla veenides või jõesettes. Harvem leidub kulda ka ühendites, nt:telluuriga. Arvatakse et enamus Maa kullast on tema tuumas, kuna metalli suure tiheduse tõttu vajus ta sinna planeedi nooruses. kogu inimkonna avastatud kuld on sadenenud meteoriitidega, milles sisaldus seda elementi Nt: maailma suurima kullamaardla Witwatersrandis moodustas arvatavasti asteroid, mis tekitas Vredeforti kraatri. Puhas kuld ei oksüdeeru hapnikus ega vees. Normaaltingimustes on kuld üks inertsemaid elemente. Kuld peab vastu enamikele hapetele, kuid kuningvees ja leelismetallide tsüaniidisoolade lahustes ta siiski lahustub. Elavhõbedaga moodustab kuld amalgaami. Kulla olemasolu sulamites on võimalik testida lämmastikhappega, sest kuld on lämmastikhappes lahustumatu. Kulla kasutus.
on kõige ilusam. Kolmandal asteroidil kohtus ta joodikuga ja kui väike prints temalt küsis et: „ Miks sa jood?“, vastas joodik: „ Joon, et unustada.“. Neljandal asterodil sai väike prints tuttavaks ärimehega kes kogu aeg loendas tähti ja arvas et tähed on tema omad. Viiendal planeedil kohtus väike prints laternasüütajaga kes iga minuti tagant pani põlema ja kustutas laterna. Väiksel printsil hakkas laternasüütajast kahju, kuid ta ei saanud teda kaasa võtta, sest tema asteroid oli liiga väike kahe jaoks. Kuuendal planeedil kohtus väike prints ühe vanahärraga kes kirjutas hiiglama suuri raamatuid. Selle vanahärra planeet oli kümme korda suurem kui laternasüütajal. Vanahärra soovitas väiksel printsil minna planeet Maa peale. Seega seitsmes koht kuhu väike prints läks oligi planeet Maa. Seal kohtas ta kõrbes olles liiva sees roomavat kollast boamadu. Kui väike prints läbi kõrbe läks, kohtas ta ühtainsat lille
süsteemi esikloomaliste alla. Inimese kirjeldamisega samal viisil, nagu kirjeldatakse loomi ja taimi, aitas ta kaasa inimese päritolu väljaselgitamisele tulevikus. 1741. aastal omandas ta Uppsala ülikoolis doktorikraadi meditsiinis.Ta pööras ümber Anders Celsiuse kasutusele võetud termomeetriskaala, mis omandas sellega tänapäeval kasutatava kuju.Linné oli Rootsi Teaduste Akadeemia esimene president ning kuninga ihuarst.Tema auks on nimetatud asteroid 7412 Linnaeus ja Kuul asuv Linné kraater ja palju muud. Rembrandt (1606-1669) Rembrandt Harmenszoon van Rijn sündis 15. juulil 1606 Leidenis Harmen Gerritszoon van Rijni ja Neeltgen
· Mille poolest erineb Neptuuni kaaslane Triton teistest suurtest kaaslastest? Triton liigub planeedi pöörlemisele ja tiirlemisele vastassuunas. · Kirjeldage süsteemi Pluuto - Charon. Pluuto kaaslane Charon on planeedi endaga võrreldes suhteliselt suur. Tinglikult võiks selliseid süsteeme nimetada kaksikplanetideks. · mida on näha väljaspool Pluuto orbiiti? muud taevakehad, paar samasugust pisikest taevakeha nagu Pluutogi. · Mis on asteroid? Maa tüüpi planeetide sarnased, kuid neist tunduvalt väiksemad taevakehad. · Kirjeldage asteroidide liikumist. enamus neist tiirleb Marsi ja Jupiteri vahel. · Mis on komeet? ehk sabatähed on väikekehad, mis on pärit Päikesesüsteemi äärealalt. · Kirjeldage komeetide liikumist. liiguvad ebakorrapäraselt ja ootamatult. · mida nimetatakse meteooriks, meteoriidiks? Meteoor on Maa atmosfääri tunginud ja taevasse hõõguva jälje jätnud kosmiline osake.
Aastal 1869 paluti Giuseppe Verdil kirjutada ooper vastvalmiva peene Kairos asuva ooperiteatri avamikeks. Ooper sai valmis 1871 ja selle nimeks sai ,,Aida". Seda ooperit saatis tollal tohutu edu ja veel tänapäevalgi on see ülemaailmaliselt kuulus ja armastatud ooper, mida esitatakse üha uuesti.Giuseppe Verdi suri Milanos 27. jaanuaril 1901. Huvitavaid fakte Giuseppe Verdi järgi on nimetatud Verdi abajas Aleksandri saare Beethoveni poolsaarel Antarktika ranniku lähedal ja asteroid 3975 Verdi. Konservatoorium, mis keeldus Giuseppe Verdit vastu võtmast kandis hiljem tema nime. Verdi ise hindas "Rigolettot" kõrgelt, nimetades seda oma parimaks ooperiks. Lemmikzanriks oli tal ooper. Looming Giuseppe Verdi on kirjutanud 26 ooperit. Tema teostele on omane seos rahvamuusikaga , väljendusrikas ja nõtke meloodia, erakordne peenekoelisus ning julge harmoonia. Ta on kirjutanud lisaks ooperitele ka ,,Reekviemi"(1874), keelpillikvarteti e-moll(1873), kandaate,
pöörlemisele kui tiirlemisele vastassuunas. XV PLUUTO, CHARON JA CUIPERI VÖÖ 1. Kirjeldage süsteemi Pluuto-Charon? 2. Mida on näha väljaspool Pluuto orbiiti? Väljaspool Pluuto orbiiti on näha Päikesesüsteemi kümnendat planeeti Sedna. Veel asub seal Cuiperi vöö (koosneb jäistest väikestest taevakehadest, oletatakse, et sealt tulevad meile komeedid.) Vöö ümbritseb Päikesesüsteemi üpris ühtlaselt. XVI PÄIKESESÜSTEEMI VÄIKKEHAD 1. Mis on asteroid? Asteroid on Päikesesüsteemi väikekeha, mis on kujult ebakorrapärane. Enamik asteroide tiirleb Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel. 2. Kirjeldage asteroidide liikumist. Enamik asteroide tiirleb Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel. Siiski on olemas küllalt palju suuri asteroide, mille tee lõikab Maa orbiiti. Et asteroide on palju ja et nad võivad üksteisele läheneda, on võimalikud ka orbiitide muutused. 3. Mis on komeet? Komeedid on Päikesesüsteemi tuntuimad väikekehad
(joonised) * Kuu faasid Tuhkvalgus- kui kuu ketas ei ole täielikult varjatud, langeb sinna valgus, mis peegeldub Maalt. ( valgus peegeldub kuult nõrgalt). Terminaator- valguse ja varju piirjoon kuul. Asteroidid ehk väikeplaneedid. · Ebakorrapärase kujuga väiksed, tahked taevakehad, ilma atmosfäärita. (enamus Jupiteri ja Marsi vahel) · Bode-Titius tegid kindlaks seaduspärasuse Päikese kaugusest. (Joonis) · Ceres- väikeplaneet e. asteroid. Läbimõõt alla 1000km. 1802 leiti samalt kauguselt Pallas; hiljem Juno ja Vesta. (Ceres-suurim, Vesta-heledaim). Komeedid (,,sabaga tähed") · tähtedega pole midagi ühist · tiirlevad küllaltki väljavenitatud ellipsit mööda · kaugeneb ja läheneb Päikesele · mõndadel tiirlemisperiood teada, uutel mitte · 3 eristatavat osa: 1) komeedi tuum- ~10km läbimõõt, tahke; põhiliselt jää, lumi- nende sees kivikesed, prügi, tolm.
piiri ääres. 1959. aastal liitus kosmonautide koolitusprogrammiga. 1960. aastal valiti 19 hulka, kellest üks pidi tegema otsustava stardi. Tema eeliseks oli kasv 1.57m. 12 aprill 1961 esimene inimene kosmoses. 27. aastane. Lend kestis 108 min. Kosmoselaeva kiirus oli 25000 km/h. Kosmoselaev Vostok 1. Üks tiir maa- lähedasel orbiidil. Juri Gagarini nime kannavad kuu tagaküljel olev kraater ja asteroid. Nõukogude Liidu kangelane Suurem osa elust veetis ta aga hävituslendurina. Suri 27. märtsil 1968 - 34. aastasena. Treeninglennul MIG- 15-ga Kirzatsi lähedal. Surma täpne põhjus on teadmata. Maetud Kremli müüri äärde. 1) terroriakt lõigati langevarjutropid läbi, et ei saaks katapulteeruda. 2) linnud kokkupõrge linnuga. 3) alkoholism Gagarin ja Serjogin olid täis. Kaks päeva enne õnnetust tähistati
ühendada Itaalia. Selliste vaadete avalik esitamine oli keelatud. Sellepärast kasutasid vabadusvõitlejad loosungit "Elagu Verdi!" ("Viva VERDI!"), kus VERDI oli lühend sõnadest Vittorio Emanuele Re D'Italia (Itaalia kuningas Vittorio Emanuele). Verdi teadis oma nime sellist kasutamist ega olnud sellele vastu. Huvitavaid fakte Giuseppe Verdi järgi on nimetatud Verdi abajas Aleksandri saare Beethoveni poolsaarel Antarktika ranniku lähedal ja asteroid 3975 Verdi. Konservatoorium, mis keeldus Giuseppe Verdit vastu võtmast kandis hiljem tema nime.Verdi ise hindas "Rigolettot" kõrgelt, nimetades seda oma parimaks ooperiks. Lemmikzanriks oli tal ooper. Looming Giuseppe Verdi on kirjutanud 26 ooperit. Tema teostele on omane seos rahvamuusikaga , väljendusrikas ja nõtke meloodia, erakordne peenekoelisus ning julge harmoonia. Ta on kirjutanud lisaks ooperitele ka ,,Reekviemi"(1874),
Vulkaanid lõid sauruste ajastule aluse Vulkaanide tohutu aktiivsus oli üks põhjus, mis aitas dinosaurustel 200 miljoni aasta eest loomariigis esile tõusta. Ameerika ja Taiwani teadlased väidavad, et suured vulkaanipursked tõid kaasa kliimamuutusi, mille tagajärjel hukkusid dinosauruste konkurendid. Saurused domineerisid maismaaselgroogsete seas ühtekokku umbes 135 miljonit aastat. On üldiselt aktsepteeritud, et hiidsisalike hävingule aitas otsustavalt kaasa Maakerale kukkunud asteroid, aga vähem üksmeelt on saurusteajastu saabumise ajendite kohta. Browni Ülikooli geoloogi Jessica Whiteside'i juhitud uuring rajaneb üsna mitmesugusele tõendusmaterjalile, näiteks analüüsisid teadlased iidse taimevaha jäänuseid ja laavakivimi kihte settekivimi kihtide vahel. Suured laavavoolud pärinevad triiase ajastu lõpust, mil ulatuslikus väljasuremistelaines hävis pool tollastest maismaaneljajalgseliikidest, pool maismaataimeliikidest ja viiendik mereloomaliikidest.
4. Täht kerakujuline ülikõrge temperatuuriga termotuumareaktsioone enda sisemuses läbi viiv taevakeha. Tähe ümber tiirlevad tavaliselt planeedid. Kaks lähimat tähte Maale on Päike ja Centauri. Planeet valgust peegeldav kerakujuline keha, tiirleb alati mõne tähe ümber, keha keskmine temperatuur on madal. Päikesesüsteem koosneb 8 planeedist. Kuu planeedi ümber tiirlev looduslik taevakeha. Kuud puuduvad kahel esimesel planeedil. Kõige rohkem kuusid on Jupiteril ja Saturnil. Asteroid tahke ümber päikese tiirlev ebakorrapärase kujuga madala temperatuuriga keha, mis tiirleb Marsi ja Jupiteri vahelisel orbiidil, oletavasti võib olla kunagi olnud planeet. Meteoor tahke suure tihedusega ebakorrapärase kujuga keha, mis pärineb Päikesesüsteemi äärealadelt või teistest süsteemidest ning mille liikumistrajektoor on põhjustatud Päikese tõmbejõust ja taevakeha enda impulsist. Väikeseid meteoore nimetatakse langevateks
jutustuste ja mõtisklustega ning on kirjutanud ka kaks teost lennundusest. Aasta enne oma surma kirjutas ta muinasjutu "Väike prints", see on kirjutatud autori endaga juhtunud lennuõnnetusest Sahara kõrbes. Teadaolevalt tuginevad tema teosed alati elukogemustele ja on seotud kirjaniku tõelise kire ja kutsumusega – lendamisega. Ta hukkus, kui ta lennuk luurelennul merre kukkus. Saint-Exupéry järgi on nimetatud Lyoni rahvusvaheline lennujaam ja asteroid 2578 Saint- Exupéry. Väikese printsi järgi on nime saanud asteroidkuu Petit-Prince. Pilgrim kirjastus on taasavaldanud tema tähtteose „Väike prints“. ▫Kas teose pealkiri annab viiteid teose mõistmiseks? Jah annab küll. Teos räägib väikese printsi seiklustest teistel planeetidel. Ta kohtab planeetidel erinevaid tegelasi- kuningat, uhkeldajat, joodikut, ärimeest ja geograafi. Kõik keda prints kohtab on peegeldus meie ühiskonna inimestest.
pidi saama oma vapi. Bohr kujundas oma vapi ise. Sellel on kujutatud yin ja yang ning ladinakeelne moto "Contraria sunt complementa" ('Vastandid täiendavad teineteist'). Perioodilisustabeli element number 107, bohrium, on nime saanud Niels Bohri järgi. Teine keemiline element hafnium (number 72) on nimetatud Bohri kodulinna Kopenhaageni järgi, sest Bohr ennustas selle omadusi. Niels Bohri järgi on nimetatud asteroid 3948 Bohr. Bohri aatomimudeli avaldamise 50. aastapäeva puhuks laskis Taani Post 21. novembril 1963 välja postmargi, millel oli kujutatud Bohri, vesiniku aatomit ja valemit, mis kirjeldab kahe vesiniku aatomi tuuma ümber tiirleva elektroni energiataseme erinevust: . Bohri 100. sünniaastapäeva puhuks laskis Taani Post välja postmargi, millel oli kujutatud Bohri abikaasaga. 1997 laskis Taani Rahvuspank välja 500 Taani krooni väärtusega paberrahatähe, millel
Juri Gagarin Juri Gagarin oli vene rahvusest Nõukogude kosmonaut, kes 1961. aastal sooritas maailma esimese kosmoselennu. Lapsepõlv Gagarin sündis 9. Märts 1934 Lääne oblastis, Gžaski piirkonnas, Klušino külas, mille nimi muudeti pärast tema surma Gagariniks. Gagarini vanemad pärinesid talurahva seast. Isa Aleksei Ivanovitš Gagarin oli oli kolhoosi puusepp, ema Anna Timofejevna Matvejeva töötas piima-kaubafarmis. Gagarin oli kolmas neljast lapsest. Tema 2 vanemat õde ja venda Valentin ja Zoja küüditati okupeeritud Saksamaale ja Venemaale orjatööle. Kooliaastad 1941 aastal läks Gagarin kooli, kuid samal aastal õpingud katkesid, kuna küla hõivasid sakslased. Küla oli peaaegu poolteist aastat Saksamaa vägede poolt okupeeritud. 1943 vabastas Punaarmee aga Klušino küla ja õpingud jätkasid. 1945 kolis Gagarini pere Gdanskisse, kus ta lõpetas ka keskkooli ja asus õppima Ljubertsõ 10. Kutsekooli. Õppides Saratovi Tööstustehnikumis, l...
Dinosaurused kaitsesid ennast mitmel erineval moel. Esiteks võisid nad olla liiga suured, et teiste saagiks langeda Teiseks suutsid mõned saurused väga kiiresti joosta ning kiskjate eest pääseda Kolmandaks võis aeglaselt liikuv dinosaurus olla kaetud ogade ja sarvedega, millega sai kallaletungijaid peletada. 9. 65 miljonit aastat tagasi surid välja kõik saurused. Paljud inimesed usuvad, et dinosauruste väljasuremise põhjustas kliimamuutus, kui suur meteoriit või asteroid tabas Maad. Teise teooria järgi langes väljasuremine ühte vulkaanilise tegevuse kõrgperioodiga, mis kogu olemasoleva asutuse hävitas. Siiski, välja ei surnud ainult dinosaurused, samal ajal suri välja enamik merisisalikke ja pterosaurusi, nagu ka plankton, mille tillukestest koorikutest on moodustunud kriidilademed, ammoniidid ja säilinud trilobiitide liigid. On raske ette kujutada väljasuremise täpseid põhjusi või näiteks seda, miks kilpkonnad ellu jäid.
5 korda pikem kui Neptuuni om ja orbiidi kalle on samuti palju kõrgem kui teistel planeetidel. Sellele vaatamata, et Pluuto orbiit paistab ületavat Neptuuni orbiidi, ei põrka nad kunagi kokku, kuigi Pluuto orbiit on väga ebatavaline mõnikord on ta lähemal Päikesele kui Neptuun. Pluuto pöörlemisperiood kestab 6 päeva 9 tundi ja 8 minutit ning ta pöörleb oma telje vastupidises suunas. Ta pinnatemperatuur on 35-45 Kelvinit. Ceres Ceres on suurim ja esimesena avastatud asteroid. See avastati 1. jaanuaril 1801. aastal astronoomi Giuseppe Piazzi poolt. 1596. aastal arvas Johannes Kepler, et Jupiteri ja Marsi vahel on planeet, kuna nende vahel oli liiga suur tühimik. Ceres on kõige väiksem kääbusplaneet Päikesesüsteemis ning on ainus planeet, mis asub asteroidi vöös ja moodustab selle massist 1/3. Cerese diameeter on 950 kilomeetrit. Ta asub Päikesest 2,767 astronoomilise ühiku kaugusel ja Cerese pöörlemisperiood kestab 9 tundi ja 4 minutit.
kosmosesse lennutada ja mis ülesandeid see täitma hakkab? (Illustreeriv pilt või joonis) - Nimi on ESTCube-1 ja eesmärk on esmakordselt testida kosmoses elektrilist päikesepurje, et arendada välja uudne kosmoselaevade mootor saavutamaks rekordilist kosmoses liikumise kiirust. 16. Mingi Sinu jaoks huvitav fakt, mille seda tööd tehes leidsid. (Illustreeriv pilt või joonis) FAKT: Kuu tekke selgitamiseks on püstitatud mitmeid hüpoteese. Näiteks on oletatud, et Kuu on asteroid, mis sattus Maale liiga lähedale ning jäi seetõttu gravitatsioonilisse lõksu. Samuti on oletatud, et vedel Maa pöörles kunagi nii kiiresti, et temast eraldus materjal, mis koondus Kuuks. Tänapäeval enim aktsepteeritud hüpoteesi järgi on Kuu aga hiiglasliku kokkupõrke tulemus. Väga varases arengustaadiumis põrkas Maa ilmselt kokku umbes Marsi-suuruse taevakehaga. Kokkupõrke energiast piisas, et Maa täielikult üles sulatada. Maa orbiidile lennanud materjalist aga moodustuski Kuu.
Mille poolest erineb Saturni kaaslane Titan hiidplaneetide teistest kaaslastest. Titan on ümbritsetud valdavalt lämmastikust koosneva üsna tiheda atmosfääriga. Kõigi suurtemate kaaslaste tihedus on sama mis hiidplaneetidel endil. 18. Mida on näha väljaspool Pluuto orbiiti? Praeguste ettekujutuste kohaselt asub seal jäänuk Päikese-eelsest gaasipilvest, nn. Oorti pilv. Selle siseosa moodustavad komeeditaolised jääst ja gaasist kehad, kaugema aga hõre gaas. 19. Mis on asteroid? On Maa tüüpi planeetide sarnased, kuid neist tunduvalt väiksemad taevakehad. Kujult ebakorrapärased. 20. Kirjeldage asteroidide liikumist? Enamik asteroide tiirleb Marsi ja Jupiteri orbiitie vahel, samas on ka neid kelle tee lõikab Maa orbiiti. Kuna neid on palju ja nad võivad üksteisele läheneda võib toimuda kokkupuuteid. Orbiidid on enamasti ringikujulised ja asuvad ekliptika tasandis. 21. Kirjeldage komeetide liikumist
Newton töötas välja mehaanika üldised seadused, formuleeris ülemaailmse gravitatsiooniseaduse, tegi tähtsaid avastusi optikas ning pani aluse diferentsiaal ja integraalarvutusele. Tema peamised tööd ilmusid tema teostes "Loodusfilosoofia matemaatilised alused" (1687) ja "Optika" (1704). Carl von Linné Carl von Linné oli rootsi loodusteadlane ja arst, nüüdisaegse elusorganismide süstemaatika ja taksonoomia rajaja. Tema auks on nimetatud asteroid 7412 Linnaeus ja Kuul asuv Linné kraater. Rootsi vanima botaanikaaia nimi on Linnaeuse aed, ehkki see on Linnést mõnevõrra vanem. Växjö ülikooli ja Kalmari kolledzi ühinemisel tekkinud õppeasutus nimetati Linnaeuse ülikooliks. Linnéd on kujutatud arvukatel Rootsi postmarkidel ja rahatähtedel. 1986 anti välja uus 100kroonine rahatäht, millel on Linné
Neid kantakse sageli ette nii koos kui ka eraldi. Kõik neli tulid esimest korda koos ettekandele 1898. aastal Pariisis Grand Opéras. 21. jaanuaril 1901 sai Verdi Milamos hotellis viibides insuldi. Tema seisund järjest halvenes ning ta suri 27. jaanuaril. Verdi matused olid Itaalia kõigi aegade suurim rahvakogunemine. Huvitav fakt Giuseppe Verdi järgi on nimetatud Verdi abajas Aleksandri saare Beethoveni poolsaarel Antarktika ranniku lähedal ja asteroid 3975 Verdi. Ooperid 1839: 1846: " Attila" 1853: "Oberto, "Traviata" krahv di 1847: Bonifacio" "Macbeth" 1855: "Sitsiilia verepulm" 1840: 1847:
tiirleva taevakehaga, mis pärast Pluutot oli avastatud. Rahvusvaheline Astronoomiaunioon Sednat aga planeediks ei tunnistanud. Põhjus oli peamiselt selles, et ta on Pluutost väiksem. Et aga 2005 avastati 2003UB213, mis on Pluutost läbimõõdu ja massi poolest suurem, siis on võeti küsimus uuesti päevakorda. Rahvusvaheline Astronoomiaunioon kuulutas 26. augustil 2006. a. välja planeedi definitsiooni, mille järgi Pluuto, 2003UB213 (e. Eris) ja kõige suurem asteroid Ceres nimetatakse kääbusplaneetideks. Alates 1990-ndatest on avastatud hulgaliselt päikesesüsteemiväliseid planeete, mida nimetatakse ka eksoplaneetideks. Kuna suurte planeetide gravitatsiooniline toime oma tähele on tugevam ja seetõttu on neid astromeetriliste mõõtmistega kergem avastada, on suurem osa seni avastatud päikesesüsteemiväliseid planeete sarnased Päikesesüsteemi hiidplaneetidega. Siiski pole selge, kas
Pluto: Orbiidi kalle Maa suhtes 17,2 kraadi Tiirlemisperiood 248 Maa aastat Pöörlemisperiood 6 päeva 9 tundi Keskmine kaugus Päikesest 5900 mln km Diameeter -2280 km Keskmine temperatuur umbes -230 C Raskusjõud Maaga võrreldes 0,06 Mõni aeg pärast seda, kui Neptuun 1846. Aastal avastati, leiti et see planeet kaldub millegipärast ootuspärasest orbiidist kõrvale. Spekuleeriti, et mõni Päikesest veel kaugemale jääv planeet planeet X mõjutab oma gravitatsiooniga Neptuuni. Planeedi X...
hävitada, kuid õnneks ei toimunud otsest sõjategevust ning meie tsivilisatsioon ületas järje- kordse proovikivi oma arenguperioodi konarlikul teel. Inimestest sõltuvad keskkonnaprobleemid, mis pikas perspektiivis võivad mõjuda inim- konnale hukatuslikult, või sõjalised konfliktid ei ole võimelised lõpetama elu, nagu meie seda tunneme, nii kiiresti ja hävitavalt kui ohud, mille suhtes me peaaegu mitte midagi ette võtta ei saa. Kõige tõenäolisem neist on asteroid 2004 MN4, teise nimega Apophis, mis võib tabada Maad aastal 2029. NASA uurija Gregory L. Matloff arvab, et kui see tabab meie planeeti, siis kaob igasugune elu ning mitme miljardi pikkune evolutsiooniline progress peab uuesti algu- sest peale hakkama. Jupiter oma ülitugeva gravitatsiooniväljaga on kümneid kordi asteroide enda poole tõmmates meie planeedi täieliku hävimise ära hoidnud. Siiski ei saa me lootma
postuumselt 1948. aastal) ning kaks raamatut lennundusest. SaintExupéry teosed tuginevad peaaegu alati autori elukogemustele ja on lahutamatult seotud kirjaniku tõelise kire ja kutsumusega lendamisega. Ta hukkus, kui ta lennuk luurelennul alla tulistati. Märtsis 2008 tunnistas 88aastane endine Saksa õhujõudude (Luftwaffe) lendur Horst Rippert end allatulistajaks. SaintExupéry järgi on nimetatud Lyoni rahvusvaheline lennujaam ja asteroid 2578 SaintExupéry. Väikese printsi järgi on nime saanud asteroidikuu PetitPrince. Sahara kõrbes kohtuvad lendur ja väike prints. Printsi maailm on ühteaegu lapsemeelne,kuid eetiliselt avar. Lendur saab sellest maailimast osa ,sest temas on säilinud siirus ja muinasjutulise maailma mõistmise oskus. Mitte kõik täiskasvanud ei suuda seda võimet lapsepõlvest kaasa tuua ja hoida. Printsi elu saladus on roos, kelle eest ta hoolitseb.Prints on uhke oma roosi üle, mida
Meeleheitel joonistab ta lpuks kasti ja vidab, et lammas on seal sees. llatuseks oli prints just seda soovinud. Jutuajamiste kigus tutvustab prints oma koduplaneeti, mis on vaevalt suurem kui maja. Seal on kolm vulkaani (kaks neist aktiivsed, ks kustunud). Kolmandal peval sai jutustaja teada, et selle planeedi mullapind kubiseb hirmsate ahvileivapuude seemnetest, millest tusnud vrseid prints igal hommikul kitkub. Jutustaja arvab, et see planeet on asteroid B-612. Vike prints armastab pikeseloojanguid ja htainust roosi, mis sndis hel hommikul koos pikesega. Viiendal peval saab jutustaja teada vikese printsi elusaladuse: mis saab siis kui joonistatud lammas tema heainuma lille maailmas, keda ta tunneb, ra sb. Jutustaja pdis Maa peal olevat nutvat printsi lohutada ja tles talle: "Lill, keda sa armastad, ei ole hdaohus... Joonistasin talle suukorvi, sellele sinu lambale...". ige pea hakkab lill oma
Ilumetsa kraater Neugrund · http://www.geoeducation.info/geoturism/meteoriid ikraatrid.php Neugrund Mandrijäätekkelised pinnavormid Meteoriidi Läbimõõt Vanus Tekke aeg Asukoht Muid kraater (km) (ligikaudu) tunnuseid Neugrund 7 475 mln a vanaaegkond Osmussaarest Ringkanjon ordoviitsium kirdes 0,5 km asteroid Kärdla 4 456 mln a vanaaegkond Hiiumaa kirde Nüüdisajal ordoviitsium osa raskelt märgatav Kaali 0,11 3500-7500 a uusaegkond Saaremaal Kraatri põhjas kvaternaar Kuressaarest 19 on järv km kirdes
Planeet Allikas: Vikipeedia Planeet on suure massiga taevakeha, mis tiirleb ümber tähe ega tooda termotuumasünteesi abil energiat. Definitsioon Rahvusvahelise Astronoomiauniooni definitsiooni järgi 24. augustist 2006 nimetatakse Päikesesüsteemi planeediks taevakeha, mis tiirleb ümber Päikese, on piisava massiga, et ületada jäiga keha jõud ning hoida hüdrostaatiliselt tasakaalulist (keralähedast) kuju ning on oma gravitatsiooniga tõmmanud oma pinnale väiksemad kehad oma orbiidi ümbruses (on "puhastanud oma ümbruse". Kui täidetud on ainult kaks esimest tingimust, ei ole tegemist planeediga, vaid kääbusplaneediga. Nii on ka varem planeediks peetud Pluuto kääbusplaneet, sest tema ümbruses on Kuiperi vöö. Hiljaaegu oli teada üksnes üheksa planeeti, kõik meie oma päikesesüsteemis. Nüüd aga on avastatud Päikesesüsteemi väliseid planeete, mida 2005. aasta alguseks oli teada üle 150. Astronoomid nimetavad planeete ja teisi suuremaid planetaar...
mille eelnevad vaatajad ajasid segi mütsiga). "Ei, ei!" teadvustab prints "Ma ei taha elevanti boa kõhus, mul on vaja lammast". Seejärel jutustaja joonistab paar pilti lammastest, mis prints kõik tagasi lükkab. Lõpuks ta joonistab kasti, selgitades et lammas on selle sees. Prints, kes näeb lammast kasti sees (ja sama hästi nägi elevanti boa mao sees), ütles "Just nii ma tahtsingi!" Printsi kodu asteroidi või "planeeti" seejärel tutvustatakse. Tema asteroid (planeet) on sama suur kui maja ja on nimetatud B612, millel on kolm vulkaani (kaks aktiivsed, üks kustunud), roos ja muid erinevaid asju. Prints veedab oma päevi planeedil selle eest hoolt kandes, tõmmates välja ahvileivapuude juuri mis koguaeg üritavad seal kasvada. Need puud muudavad tema väikese planeedi tolmuks kui neid ei eemaldata. Raamatu vältel õpib ta kuidas olla kannatlik ja teha rasket tööd, et oma planeeti korras hoida. Tema planeedile
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
