Asteegid Kes nad olid? Asteegid olid 14-16sajandil Mehhikos elav rändhõim Nad elasid Tenochtitlani linnas, mille nad ise ehitasid ning kus praegu asub Mexico City (linna keskel asus võimas tempel) Impeeriumi loomist alustati naaberlinnade vallutamisega, liikudes lõuna ja ida suunas Riigi laiendamist alustati 1430. aastatel asteekide valitseja Itzcoatli juhtimise ajal Asteekide pealinn Tenochtitlan ja selle maksuimpeerium kukkus kokku 1521 Punane ala tähistab ala, kus kunagi elasid
Asteegid Vallutuste pärand Asteekide pealinn ja selle maksuimperium kukkus kokku 1521. Kuid asteekid ei kadunud niisama ajaloost vaid nende põlisrahvaste iidsed uskumused ja kujutelmad säilisid ja kohanesid uue majandusliku ja religioosse korraldusega hispaanlaste poolt. Pärast 1521.a. pöörasid hispaanlased Mesoameerika rahvast lähiaastatel oma usku. Kohtutoimikute 1536-1540 väitel Kolumbuse-eelsed kombed-vabaabielu ebajumalakummardamine ja inimeste ohverdamine olid veel säilinud. 1565 kurtsid Mexico hispaanlastest piiskopid, et kohalik rahvas jäid truuks oma põlisrahvaste rituaalidel (peites pühakujusid kasutades iidset värvisümboolikat). Frantsiskaani preestrid pidasid Tezcatlipocat mitte ainult asteekide peamiseks jumalaks vaid ka Luciferiks, kuid kes avaldasid kahjuliku mõju põlisrahvaste seas. Aastatel 1526-1600 ehitati üle 400 kloostri, mis kajastasid nii Kolumbuse-eelseid kui euroopalikke malle. San Migueli kloostrikirikus (1550-...
varasemad kultuurid olmeegi ja tolteegi kultuur. Asteekide pealinn Tenochtitlan(`'ujuv linn'') asus Texcoco järve ühel looduslikult ja mitmel kunstlikul saarel. Maismaa ja saarte vahel ühenduse pidamiseks ehitati kanaleid ja tammeteid.Tänapäeval asub sel kohal México. Tenochtitlan oli õitsev suurlinn, kus elas nii kohalikku rahvast kui ka asteekide võimu all olevatest kaugematest paikadest pärit orje ja kaupmehi. Ehkki asteegid ei tundnud ratast, leidsid selle linna 300 000 elanikku pidevalt turgudelt uusi kaupu. Neile turgudele tuli tuhandeid inimesi nii lähikonnast kui ka kaugel asuvatest linnadest. Tolleaegse asteekide ühiskonna keskmes oli olilisel kohal religioon oma kombetalituse, riituste ja keeldudega. Asteekide impeeriumi elanikud olid allutatud rangele ja kurnavale andamikohustusele. Riigi eesotsas seisis piiramatu võimuga kuningas,
esimestest sajanditest pärast Kristuse sündimist · Kahjuks pole maaja kiri lõplikult desifreeritud · Maajade raamatud olid kirjutatud nahale või puukoorest valmistatud paberitaolisele materjalile · Säilinud ainult 4 raamatut · Suure osa maajade raamatuist lasi Ycatanil teostatud inkvisitsiooni käigus põletada Yucatani provintsiaal Diego da Landa · Kahjuks on maajade kultuur sureosas tänu hispaanlaste sissetungile hävinenud Asteegid · 14. ja 15. sajandil ühendasid asteegid suure osa praegusest Mehhikost üheks impeeriumiks, alistamata jäid ainult maajad · Linna läbisid kanalid, saart ühendas järvekaldaga lai tamm mitme tõstesillaga, linna keskel asus võimas templite ja paleede kompleks · Mõnede uurijate arvates elas seal 300 000 inimest ja oli ligi 60 000 kivihoonet · Kultuurist on jälle tänu hispaanlaste hävitustööle väga vähe teada · Asteekide tõus võimule algas 14
· Rajatud kindla planeeringu järgi. · Linna keskmes seisid religioossed hooned · Sageli oli kogu linna rajamisel arvestatud astronoomiaga, näiteks päikesetõusu ja loojanguga. Linnad · Linnades kuningate residentsid ja templikompleksid. · Neid ümbritsesid elukvartalid ja põlluharijate asulad. · Keskuse moodustasid avarate platside ümber asuvad püramiidtemplid, mille sees paiknesid valitsejate hauakambrid. Asteegid · Lõid viimase põlise Ameerika tsivilisatsiooni. · Rändhõim, kes jõudis México orgu 13. sajandil. · 1500. aastaks valitsesid asteegid Mehhikos suurt impeeriumi. · Võtsid omaks KeskAmeerika kõrgkultuuri sealhulgas tempelpüramiidid, kiri ja kalendrisüsteem. Montezuma II (1470 1520) · Saavutas juhistaatuse 1502. aastal. · Viimane iseseisva asteekide riigi juht. · Tema võimu all hõlmas impeerium tervet Mehhikot idast kuni
Seal olev väin nimetati Magalhaesi väinaks. Edasi mindi üle Vaikse ookeani Filipiinideni, kus hukkus retke juht, kokkupõrkes pärismaalastega. 1522. aasta septembris jõudis koju vaid üks laev 18 inimesega- Läänetee indiasse oli avastatud aga seda kasutusele võtta polnud otstarbekas. 7. ASTEEKIDE, MAIADE, INKADE RIIGI- JA ÜHISKONNAKORRALDUS, RELIGIOON, HARIDUS JA KIRI, TEADUSE JA KULTUURI ARENG: SARNASUSED JA ERINEVUSED. ASTEEGID MAIAD INKAD · Riigi eesotsas pärandatava võimuga monarh · Lõdva keskvõimuga · Lõdva konföderatsioon · Tugev tsentraliseeritud riik impeerium kolooniaid riikide liit omav suurriik · Elanikkond jagunes seisusteks, kõigil oli oma ülemkiht, lihtrahvas ja orjad · Austati väga paljusid jumalaid, neist tähtsaim oli päiksejumal, aga ka taeva- ja vihmajumal
seista. Lõpuks tapeti valitseja ja ta terve perekond. Suurema osa Inkade hävingust tegid haigused, mis Hispaanlased endaga kaasa tõid. Hispaanlased varastasid kõvasti Inkade kulda, hõbedat ja vääriskive. Ülejäänud Inkad võeti orjadeks. Nad töötasid kulla ja hõbeda kaevandustes, mille Hispaanlased Inkadelt võtsid. Inkade linna varemed. Asteekide Kultuur. Aja jooksul tungis sõjakas hõim: Asteegid Mehhiko kiltmaale. Nad vallutasid XV. Sajandi jooksul endale kogu kiltmaa ja rajasid suure järve keskel asuvale saarele oma pealinna nimega Tenochitilan. Nad sundisid vallutatud hõimudel andamit maksta. XVI sajandi algul hävitati Asteegid Euroopast sissetunginud Hispaanlaste poolt. Asteekide pealikut austati nagu jumalat ja ta oli piiramatu võimuga. Asteekide pealinnas elas ligi pool miljonit inimest. Asteegid kummardasid ligi 60-et jumalat ja nende kõigi auks ohverdati.
Kaugete tsivilisatsioonide valitsemiseviisid Kaugetes tsivilisatsioonides oli alati tähtsal kohal usk, religioossus. Tänu sellele rajati mõnes tsivilisatsioonis näiteks templeid ja hauakambreid. Ohverdused isandate jaoks olid n.ö. ,,igapäevaselt lugupeetud''. Preestrid olid kõrgetel positsioonidel. Kuningatel oli piiramatu võim ning rahva ette nad palju ei ilmunud, seda tegid nad vaid erandjuhtudel. Mõned tsivilisatsioonid olid üpris sarnased (nt. Asteegid ja Inkad), mõned aga päris erinevad (nt. India, kuna ainult seal oli kastikord, mida ei saanud muuta). Vana-India tsivilisatsioon Pärast 1500. a eKr kujunes aarjalaste tsivilisatsioonis kastikord, mille all mõisteti jagunemist nelja seisuse vahel: 1)Braahmanid ehk preestrid 2)Ksatrijad ehk sõjamehed 3)Vaisjad ehk karjakasvatajd ja 4)Suudrad ehk teenijad 5)Puutumatud ehk ühiskonnast välja poole jäänud
VANA-AMEERIKA KULTUUR Mina valisin valitavate kunstiliikide seast Vana-Ameerika kultuuri,täpsemalt Asteekide kultuuri kuna see tundus kõige põnevam. Sissejuhatus:Asteegid olid rändhõim kes seadis end sisse Mexico orgu Texcoco järve soises ümbruses ning pani aluse Tenochtitlani linnale.Aastal 1500 valitsesid asteegid Mehhikos suurt impeeriumi.Riigi laiendamist alustas 1430. aastatel asteekide valitseja Itzcoatli juhtimise ajal. Tenochtitlani kõrgajal, keiser Montezuma II võimu ajal, elas linnas umbes 300 000 inimest. Suure elanikkonna toitmiseks kasvatati Texcoco järvele toitu kunstlikult rajatud saartel ehk chinampa'del. Asteegi kaupmehed ostsid ostsid põhjas elavate puebloindiaanlastelt türkiisi, lõunast aga toodi kirevavärvilisi sulgi mida asteegid kasutasid
1500. aastaks kuulus asteekidele mehhiko suurim impeerium. Asteekide kultuur on saanu palju mõjutada samas piirkonnas elanud rahvaste omast olmeegidest ja tolteegidest. Nagu teised hõimud, kummardasid ka nemad palju erinevaid jumalaid näiteks Huitzilopochtl (sõja- ja päikesejumal), Quetzalcoatl (tarkusejumal), Tezcatlipoca (saatusejumal), Xipe Totec (kannatuste jumal) jne. Usuti, et kui nad ei too sõja-ja päikesejumal Huitzilopochtlile inimohvreid, saabub maailma lõpp. Asteegid ehitasid püramiide ja templeid, kus ohverdati vallutatud linnadest võetud vange.Preestrid tapsid lahingutest saadud vangid altaril. Nad lõikasid ohvri rinnast välja veel tuksuva südame, kasutades selleks üliteravast kivist valmistatud tseremoniaalseid nuge. Ohvri verega kallati üle jumalate kujud. Nende linnad olid jaotatud neljaks tsooniks ,,campan", need omakorda igaüks 20 rajooniks ,,calpulli". Igal calpulli'l oli oma turuplats ,,tiyanquiztli". Linna keskel olid koolid ja templid
matemaatikas arvu 0, oskasid ennustada päikesevarjutusi. Maajade hiilgus langes pärast 900 aastat. Nad lahuksid oma templitest ja need võeti üle uute rahvaste poolt. Maajad ei saavutanud enam mitte kunagi sellist hiilgust nagu neil oli. Asteegid Mehhikos: Mehhiko kiltmaal arenes ka kõrgkultuur kuid aja jooksul tungisid sinna põhja poolt sõjakad hõimud , neist osad jäid Mehhikosse aga osad liikusid edasi. Kunagi rajasid asteegid ühe järve keskel paikneva saare peale oma pealinna- Tenochtitlan. Nüüd asub seal Mehhiko pealinn Mexico. XV sajandi jooksul vallutasid asteegid endale kogu kiltmaa. Teised kes seal elasid pidi maksma andamit. XVI sajandil olid asteegid võimu tipus kuid Euroopast sisse rännanud hispaanlased vallutasid nad kohe peale seda. Asteekide valistseja oli sama tähtis nagu jumal. Teda asutati, kanti kättel ning tal polnud millesti puudus. Tal oli kõige suurem võim ja see oli piiritu.
Olmeegid Maiad Asteegid Inkad Millal ? 1200.a eKr 300-800.a pKr XVI.sajand XV.sajand Linnad,riik Puudus ühtne riik,iga linn Väikesed linnad suuremate Palju inimesi Neli suurt püiirkonda,kogu moodustas omaette väikese võimu all,puudus ühtne linnas,korrapäraselt maa kuulus riigile.
arhitektuuri ja religiooniga. Esimesed inimesed saabusid Põhj-Ameerikasse maismaasilda pidi Aasiast juba jääajal, mil merepind oli palju madalamal. Ajapikku asustati ka Lõuna-Ameerika. Suurem osa muistseid ameeriklasi jäidki küttidekd, kalapüüdjateks ja korilasteks, kuid kahes piirkonnas tekkisid ka tsivilisatsioonid: Kesk-Ameerikas (Mehhiko) ning Ecuadoris Peruus. 3 Asteegid Viimase põlise ameerika tsivilisatsiooni lõid Mehhikos rohkem kui seitsesada aastat tagasi asteegid. Nad olid rändhõim, kes jõudis México orgu 13. sajandil. 1500. aastaks valitsesid asteegid Mehhikos suurt impeeriumi. Riigi laiendamist oli alustatud 1430. aastatel valitseja Itzcoatli juhtimise all. Montezuma II (1470 1520) Montezuma II oli viimane iseseisva asteekide riigi juht, saavutas juhistaatuse 1502.a. Tema võimu all hõlmas
Asteegid oli Mehhiko pinnal elav rahvas 14.16. sajandil. Asteekide rändhõim seadis end sisse Mexico orgu Texcoco järve soises ümbruses ning pani aluse Tenochtitlani linnale. Aastal 1500 valitsesid asteegid Mehhikos suurt impeeriumi. Riigi laiendamist alustas 1430. aastatel asteekide valitseja Itzcoatli juhtimise ajal. Tenochtitlani kõrgajal, keiser Montezuma II võimu ajal, elas linnas umbes 300 000 inimest. Suure elanikkonna toitmiseks kasvatati Texcoco järvele toitu kunstlikult rajatud saartel ehk chinampa'del. Asteegi kaupmehed ostsid ostsid põhjas elavate puebloindiaanlastelt türkiisi, lõunast aga toodi kirevavärvilisi sulgi, mida asteegid kasutasid
Säilinud on ka värvikirevaid seinamaale Nii deformeeriti maaja ülikute kolpa, et saavutada õilis kotkaprofiil Õigeid võlve maajad laduda ei osanud. Selle asemel kasutati pseudovõlvi Tikali Suur Väljak templipüramiidiga Raidkirjade püramiid Palenques - üks väheseid Ameerika püramiide milles on hauakamber Kukulcani (Quetzalcoatli) püramiid Chichen-Itzas, maaja-tolteegi kultuuri pealinnas Palee Palenques Pallimängustaadion Chichen-Itzas Steel Asteegid 14. ja 15. sajandil ühendasid asteegid suure osa praegusest Mehhikost üheks impeeriumiks, alistamata jäid ainult maajad Kui hispaanlased 1521. aastal nende pealinna Tenochtitlani (asus praeguse Mexico City kohal) astusid jäid nad imestusest tummaks kuna see meenutas Veneetsiat Linna läbisid kanalid, saart ühendas järvekaldaga lai tamm mitme tõstesillaga, linna keskel asus võimas templite ja paleede kompleks
Renessanss(taassünd) on antiikkultuuri taasväärtustamine, levis Lääne-Europas. Humanism (inimlik) on iksuse vabadust taotlev maailmavaade renessanssiaja. Renessanssi kujunemise eeldused: · Linnad olid väga kiiresti hakanud arenema. · Ameerika avastamine, mis arendas väga palju silmaringi. · Trükikunsti areng,mis arendas inimeste haridust. Dante Alighieri ,,Jumalik komöödia". Oli Itaalia kirjanik. Giovanni Boccaccio ,,Decameron". Oli samuti Itaalia kirjanik. Lorenzo Valla Oli Itaalia humanistlik õpetlane, kellel oli kriitiline suhtumine muistesse autoriteetidesse.Ta paljastas Constantinuse kinkeüriku võltsdokumendi. Niccolo Machiavelli Teoses ,,Valitseja" esitas ta on vaateid riigivalitsemise kohta. Ideaaliks oli ühtne Itaalia riik. Johann Gutenberg Aastal 1440, leiutas ta üksikutest kirjamärkidest lehekülje ladumise viisi. Erasmus Rotterdamist Silmapasitev mõtleja,rääkis mitmes keeles.Tõlkis Uue Testamendi ladina...
Arutle ja analüüsi 1. Esimesed tsivilisatsioonid Kesk-Ameerikas olid olmeekide linnad. Linnad olid poliitilised ja usulised keskused. Olmeekidel ei õnnestunudki luua ühtsest riiki, iga linn moodustas omaette võimukeskuse. Enamik elanikkonnast elatus põlluharimisest ja linnades ulatus tavaliselt elanikkond 1000 elanikuni. Kuna olmeekidel polnud oma kirjakeelt siis nende kultuurist ja kommetest me väga palju ei tea aga teatakse, et linna keskel kõrgus enamasti püramiidikujuline tempel. Olmeegid valdasid hästi kiviskulptuuri ning valmistasid palju monumentaalseid inimpäid kujutavaid skulptuure. 2. Kesk-Ameerika tsivilisatsioon kujunes Mehhiko kiltmaal ja Yucatani poolsaarel. Mehhiko kiltmaa poolkõrbed ja savannid sobisid põlluharimiseks juunist oktoobrini kestva vihmase perioodi tõttu. Augustist lisandusid vihmadele iga-aastased orkaanid. Talve ja kevadkuud olid kuivad. See tähendas, et sinna tuli rajada niisu...
Nende matemaatikas oli kõrgelt arenenud süsteem, mis kasutas nullkontseptsiooni. Nagu astronoomid, vaatlesid maiad tähelepanelikult päikest ja planeete, sest nad uskusid, et taevas on jumalate kodu ja taevas asuvad esemed peegeldavad jumalate tegevust. Astronoomiline ja ajalooline teave ja ka jumalate lood kirjutati raamatusse, mida nimetatakse koodeksiks. 6 Asteegid ja nende mütoloogia Asteegid olid inimesed, kelle tsivilisatsioon domineeris praegu Kesk- ja Lõuna- Mehhikos umbes 1300-st, kuni impeeriumi varisemiseni 1521. aastal hispaania vallutuse tagajärjel. Arvatakse, et asteegid pärinevad Mehhiko loodeosast. Nad asutasid oma pealinna Tenochitilani, mis kasvas linnaks kus elas kuni 225 000 inimest. Asteekide ühiskonnas oli range klassistruktuur. Ülaosas olid valitsejad, preestrid ja sõdalased, orjad olid allosas
Indiaanlased - Ameerika põliselanikud. U 20 000a tagasi inimesed rändasid Aasiast Ameerikasse. U 2000a tagasi Ameerikas hakkas tekkima klassiühiskond. Maajad(maiad). Maajad elasid Mehhikos Yucatani poolesaarel. Peamiseks tegevusalaks oli alepõllundus.Kasvatati pealmiselt maisi. 300 - 900a - Maajade kõrgperiood. Maajade leiutised: · kalender · arv 0 · piltkiri Asteegid. Asteegid elasid kesk-Mehhikos.Nad rajasid sinna pealinna Tenochtitlan. 15. saj. vallutasid Asteegid kogu kesk-Mehhiko. Asteekide valitseja oli piiramatu võimuga. Tähtsaim jumal oli sõjajumal. Inkad. Inkad elasid Peruus.Inkad tegelesid põlluharimisega ja karja kasvatusega(laama). Inkad ehitasid niisutuskanaleid, sildu ja losse. Inka - valitsejatiitel Inkade juures. Suurte maadeavastuste algus. Maadeavastuste põhjused: · 1453a - Türklased vallutasid Konstantinoopoli.Türklaste kätte sattus kogu Vahemere idaosa. · Hakati otsima lühemaid ja ohutumaid mereteid.
keeruline; vähe säilinud ainult kolm käsikirja), pidasid sidet jumalatega ja viisid läbi ohverdusi (vereohvrid veristasid ennast, tõid inimohvreid, et jumal hoiaks maailmakorda; vihmajumalate auks ohverdati karstilehtritesse poisse). Enne asteeke oli Teotihuacan kultuurikeskus. Selle rajajad on teadmata. Linna läbis 2km pikk tänav, mida ääristasid hauakambrid ja püramiidid (Kuu-, Päikese- ja Sulismao püramiidid). Rituaalide ega kultuste olemusi ei teata. Asteegid olid arvatavasti pärit mägedest. Ta hõivasid Texcoco järve ja rajasid sinna Tenochtitlani linna (nende keskus). Nad alistasid kogu Mehhiko kiltmaa elanikud enda võimule ning võtsid omaks ka varasemate tsivilisatsioonide tunnused. Need, kes alistati, sattusid andamikohustuse alla pidid andma toiduineid, tekstiili ja pidid osalema asteekide ehitustöödel. Eksisteeris samasugune hierarhia nagu maiade linnriikides.
Nähtavad on need ainult õhust ja jääb üle vaid mõistatada, miks küll nende loojad kilomeetritepikkuseid kraave kaevasid ja kivivalle ladusid. Hoolimata kõrgest kultuuritasemest ei tuntud Andide kultuurides ei ratast, raha ega kirja. Siiski kasutasid inkad tähtsate sõnumite edastamiseks ja arvepidamiseks omapärast sõlmkirja. KeskAmeerika kultuur Olmeegi kultuur. u. 1200 e.m.a. 600. m.a.j. 14. sajandil tekkis seal asteekide riik . Asteegid panid aluse Tenochtitlani linnale, kus asub praegu Mehhiko pealinn. Asteegi kaupmehed ostsid ostsid põhjas elavate puebloindiaanlastelt türkiisi, lõunast aga toodi kirevavärvilisi sulgi mida asteegid kasutasid keepide, lehvikute, peaehete ja kilpide valmistamiseks. Asteekid ohverdasid sõjavange , inimvere ohverdamine oli paljusid jumalaid kummardavate asteekide jaoks oluline. Asteegid uskusid, et inimveri oli jumalate jaoks ainus sobiv toit.
Kukulcani püramiid asutas 514. aastal preester Lakin Chan ohverdati inimesi maiad jätsid selle linna maha 9. sajandil maiadel oli oma tähestik ja kirjaviis Xcareti Looduspark avati 1990. tutvustatakse piirkonna loodust palju kultuurilisi vaatamisväärsusi tehakse 2 tunniseid showsid saab loomadega tutvust teha Popocatepetli mägi vulkaani kõrgus on 5456 m tugev kihtvulkaan purskas viimati 2012 nõlvadel asuvad Popocatepetli kloostrid Mehhiko suuruselt teine mägi Maiad ja Asteegid maiade kultuurisaavutused number null asteekide tõus võimule toidu kasvatamine rahvas Fakte Mehhikos eelistatakse tsilliga vürtsitatud toite 1. novembril tähistatakse surnutepüha Hispaania keeles on tervitus buenos dias Mehhikos toodetakse 1/5 kogu maailma müüdavast hõbedast 37 % Mehhikost on kõrb Fakte Mexico City taksod on kõik rohelist-valget värvi Guadalupe Neitsi on mehhiklaste kõige kuulsam pühak tequilat toodetakse sinisest agaavist TÄNAME KUULAMAST! Kasutatud allikad
Nina augustamine Esimest korda on nina augustamist mainitud umbes 4000 aastat tagasi. Osade kultuuride juures kasutatakse ninarõngast pulmakingina, see näitab perekonna jõukust. See antakse mehelt naisele ning on naisele materiaalseks kindlustuseks lahutuse korral. Läänes hakati ninasid augustama hipide hulgas, hiljem võttis selle üle punk-liikumine. Keele augustamine Keele augustamisega tegelesid rituaalselt vanad Asteegid, Maiad ja Kesk-Ameerika hõimud. Vere valamisega sooviti jumalatelt lepitust saada. Keele rõngastamine on üks populaarsemaid rõngastamisviise. See on sokeeriv ja provokatiivne. Kõrvade augustamine Arvatavasti oli kõrvanibu augustamine esimene inimese katsetus augustamise vallas, sest kõrv on ülimalt kergesti läbistatav. Kõrvu hakati augustama
tühjaks ammutatud madalamaid meresid ja nende asemele jäetud kuiva maasilda. Hilje, kui maakeral ilm soojenes, tekkis silla kohale Beringi väin. Rändajad tulid loomajälgedes. Nad saabusid aeglaselt läbi kõöeda maasitku lõuna poole. Nad küttisid osavalt mammuteid ja pikk-sarv piisoneid. Tänapäeval on need loomad välja surnud. 1.1 Suguharud Indiaanlased jagunesid hõimudesse. Suuremad hõimud on siiani säilinud. Need on: irokeesid, maiad, asteegid, nevahod, siuud, tserokiid, apatsid, komantsid, Pueblo indiaanlased ja seieenid. *Irokeeside külad olid ümbritsetud kõrgete teivastaradega. *Siuu hõimu indiaanlased elasid nahkadest valmistatud onnides - tepeedes - mida oli kerge kokku pakkida. *Pueblo indiaanlased elasid edela Ameerikas *Apatsid võtsid hispaania asunikelt üle ratsutamiskombe, kihutades nii hobustel paigast paika. *Pärast olmeekide ja teotihuacanlaste kultuuride kadumist said Mehhiko valitsejateks asteegid.
KRONOLOOGIA Käsitletavas kronoloogias jätan välja nii kesk- kui kaug-ida kultuurid. Sama ka kesk- ja lõuna-ameerika tsivilisatsioonide (tolteegid,olmeegid, maiad, asteegid, inkad jne.) puhul. Kuivõrd nii tänased India ja Hiina alad ja kultuurid etendasid antiikajal käsitletava teema suhtes sekundaarset rolli, siis ka neilt vaid mõned sissekirjutused. Sest nii Lähis-Ida, Induse oru, Himaalaja ning Hiina vahel tekkis sünergia juba neoliitikumis. Fookuses on aga Lähis- Ida kultuuride tõusud ja langused. Aktsendiga (kursiivis) Iisraeli rahva ajalooga. Lääne-Rooma võimetus ja vähene ambitsioonikus Ida suunal sai uue ja permanentse hoo sisse Lääne-Rooma langemisega. Parodakslaaslelt põhjustas seda kristluse omaksvõtt riigiusu kehtestamisena. Mil ei läinud palju aega, kui Tuhande aastane Rooma lakkas olemast. Mida küll üritas reanimeerida Ida-Rooma ehk Bütsants. Jumal tea...
Linnriike valitsesid kuningad. Kuningale allus suursugust päritolu preesterkond, kes valdas hieroglüüfkirja ja pidas arvet kalendri üle. Teised ülikusuguvõsad moodustasid sõjaväelise aristokraatia. Maiade religioonis mängis tähtsat rolli jumalatele ohverdamine. Maiad arvutasid kahekümnendsüsteemi abil ning tundsid arvu 0. Asteekide suurriigid Pärast maia linnriikide kõrgaja lõppu sai Kesk-Ameerikas domneerivaks asteekide impeerium. Mehhikosse rändasid asteegid põhjapoolsetest mägedest. XV sajandil alistasid asteegid edukate poliitiliste liitude ja veriste vallutussõdadetga suure osa Mehhiko kiltmaast ja selle ümbruskonnast. Riigi eesotsas seisis piiramatu võimuga kuningas. Asteekide pealinnas Tenochtitlanis elas üle 200 000 inimese. Linnas oli üle 40 püramiidtempli. Aastatel 1519- 1521 vallutasid asteekide riigi hispaanlased. Andide tsivilisatsioon Geograafilised ja looduslikud olud
Lihtinimesed töötasid maal, käies linnas vaid turul ja usupidustuste ajal. Ühtset riiki ei tekkinud maiadel kunagi. Maiade religioonis mängis tähtsat rolli jumalatele ohverdamine. Linnriikide elurütmi määravad rituaalid olid korraldatud täpselt kalendri järgi. IX saj tabas maia linnriike langus, mille põhjuseid pole teada. Tõenäoliselt kaotasid linnade valitsejad võimu ümbruskonna üle. XVI saj alistasid hispaanlastest maadeavastajad maiad. Asteegid Viimase Ameerika põlistsivilisatsiooni lõid Mehhikos asteegid (1350- 1521 a pKr). Riigi eesotsas seisis piiramatu võimuga kuningas, kes nime poolest valiti ülikute seast. Kitsale ülikkonnale lisaks oli asteekidel mõjukas sõjameeste klass, mille liikmete positsioon sõltus lahingus tapetud vaenlaste arvust. Lihtrahvast oli osa isiklikult vaba, osa aga pidi sunnismaisena harima valitseja ja ülikute maavaldusi.
uus maailm - ameerika maiad – indiaanlaste hõim yucatani poolsaarel inkad – indiaanlaste hõim peruus asteegid – indiaanlaste hõim mehhiko kiltmaal indiaanlane – põlisameeriklane Eldorado – suur avastamata kullamaa Kes olid? Johann Gutenberg – trükikunsti leiutaja euroopas Erasmus Rotterdamist – euroopa kuulsaim humanist Osman I – Osmanite dünastia algataja, Türklaste impeeriumi juht Heran Cortes – konkistadoor kes aitas vallutada asteegid Francisco Pizarro - konkistadoor kes aitas vallutada inkad Amerigo Vespucci – esimene maadeavastaja kes mõistis et ameerkia on uus manner Vasco da Gama - maadeavastaja kes purjetas ümber aafrika et jõuda aasiasse Kolumbus – maadeavastaja kes soovis purjetada lääne poole et jõuda indiasse kui jõudis ameerikasse Fernao de Magalhaes – maadeavastaja kes purjetas esiesena ümber maailma Metallitööstuse areng Leiutati vesiveski millega sai liigutada suuremaid mehhanisme ning kui see
Indiaanlased 1. Indiaanlased on Inkad,Maiad ja asteegid 2. Indiaanlasi leidub tänapäeval kõige rohkem Mehikos 3. Shamaan on Indiaanlastele nagu ravitseja kes ravib inimesi haigustest. Shamaanid on ka nagu mungad kes räägivad kõrkemate jõududega. 4. Indiaanlaste tuntumad pillid on trummid, kõristid, kõlistid ja viled. 5. Indiaanlastele tõid Ameeriklased keelpillid 6. Indiaanlaste tuntumad tantsud on kotkatants ja päikesesäratants. Päikesesäratantsus on tantsijad ehitud eredavärvilistest linnusulgedest rattakujuliste peakatetega, niinimetatud päikeseratastega, käes hoiavad nad sulgedega kaunistatud kõristeid ja väikeseid päikeserattaid. Tseremoonia juurde kuulub ka omapärane tants. Indiaanlaste küla:
Ladina-Ameerika tsivilisatsioon ja religioon Enelin Veski Kristina Bauer Peamine religioon · Ladina-Ameerika peamiseks religiooniks on katoliiklus · Ladina-Ameerikas pole toimunud usureformatsioone · Kõige vanemad põlisasukad olid maiad ja asteegid Katoliiklus · Kristluse levinuim usutunnistus · Vaimulikuks peaks paavst, Rooma piiskop, kellel on piiramatu võim · Õigeusu ja protestantismi kõrval on üks kolmest kristluse põhiharust · Katoliikluse aluseks Piibel Katoliiklastele iseloomulik · Pühakute ja Neitsi Maarja austamine · Käsitleb seitset sakramenti üleloomulike õndsakstegevate tavadena · Altarid kodudes Sakrament Sakrament · Ehk riitus, mida Piibli järgi on Kristus ise
Levis ka kuuldus, et põhja pool Mehhikos, kus on asteekide riik, leidub väga palju kulda. Asteekide riik vallutati hispaanlaste poolt ja Mehhiko langes nende ülemvõimu alla. Nüüd suundusid ka teised eurooplased kulla otsingutele. See avardas veelgi nende maailmapilti. Maadeavastuse tulemusel said eurooplastele tuntuks ka kartul, tomat, mais, kakao jne. Kuid miinuseks võib lugeda seda, et vallutatu Ameerika kõrgkultuuride maad. Söödi välja maajad, inkad ja asteegid, kes lõpuks hävisid täielikult. Mistõttu toodi juurde Aafrikast neegerorju. Mina järeldan sellest seda, et tänu maadeavastustele arenes ka rahamajandus palju rohkem. See oli euroopale igate pidi kasulik, kuid mitte Uuele Maailmale, kelle kõrgkultuurid hävitati.
kulutada metsikuid summasid, et inimest õnnelikuks teha, vahepeal piisab ka šokolaadist, et tuua inimese näole naeratus. Kui on tunne, et magusanälg näpistab siis parim lahendus selleks on minna poodi ja varuda endale üks maitsev šokolaadi maius. 2. Ajalugu 3 2.1. Varane ajalugu Umbes 2000 aastat tagasi avastati Mehhiko ja Kesk-Ameerika vihmametsadest kakouba, mille avastus oli sama hea kui astuda nafta joa otsa. Asteegid segasid kakaoube maitseainetega, et valmistada jumalate jooki. Jooki valmistati tseremooniatele, rikastele ja eliitinimestele, nad isegi sõid kakao putru. Asteegid hakkasid kakoubasid maksustama. Kakaoubade hind tõusis nii kõrgeks, et 100 uba sai vahetada näiteks kalkuni või orja vastu. Maiad leiutasid vürtsika, mõru, magusa joogi, mida valmistasid röstitud kakaoubadest, maisist ja paprikast ning lasid sellel käärima minna
Kust vanill oma alguse sai Kust me tänapäeval vanilli saame Kuidas kasutati köömneid Kuhu kuulub vürtsiköömen Mida tehti põhjamaades köömnetega Ehtne vanill, nagu me vanillikauna nimetame, on tegelikult eksootilise valge roniorhidee seemnekaun. Viljad korjatakse enne valmimist ja säilitatakse seejärel pimedas, lastes kaunadel fermenteeruda. Nii muutuvad nad vanillile tüüpiliselt mustaks ja on kasutamiseks valmis. Vanilli tõid Mehhikost Euroopasse 16. sajandil hispaanlased. Asteegid oli selleks ajaks juba kaua kasutanud vanilli kakao maitsestamiseks. Tänapäeval saame vanilli Madagaskarilt ja Kesk-Ameerikast. Vanillikaunas on palju aroomi.Väikesed peened mustad terad vanillikaunas on need, mis annavad maitse kastmetele, magustoitudele, küpsetistele, vahukoorele jne. Vürtsköömneid kasutati Vanas Egiptuses põhiliselt ravimina. See on üheaastane niitpeenete lehtede ja väikeste valgete õitega õrn ilus üheaastane taim
tugevalt, kuid kolonistid vajasid tööjõudu. Seetõttu hakkati Aafrikast neegerorje tooma. 22. Nimeta maiade leiutisi? Piltkiri, kalender, number 0. 23. Mille poolest sarnanesid vanad Ameerika kõrgkultuurid üksteisega? Mille poolest erinesid? Sarnane Erinev Kõrgel tasemel oli ehitus kunst Pühad rituaalid nt ohverdamine ja ehitati uhkeid losse, viis jumalate austamiseks astmikpüramiide ja templeid Nii maiad, inkad kui ka asteegid Valitsejad ning nende võim austasid loodust ühiskonnas Religioon mängis nii maiade, inkade Tegevusalad, see olenes rahva kui ka asteekide elust suure rolli asukohast ning sealsetest tingimustest
lapsed. Inimsöömine Inimajaloo alguses oli kannibalism laialt levinud toidupuuduse tõttu. Inimene oli nõrgem kui paljud loomad, tal polnud tööriistu. Omaliigilist oli lihtsam kinni püüda kui suuremat metslooma Neandertaallased Hõimu traditsioonid ja tavad Kariibide hõim Cristopher Columbus nimetas Canibaks, millest tulebki sõna kannibal Rituaalne kannibalism, üksnes vaenlaste vastu Asteegid Inimohverdamine Eliit praktiseeris kannibalismi Aafrika Aafrikas on palju kannibalistlike hõime Inimorganite söömisel usutakse olevat maagiline ravitoime Isegi tänapäeval müüakse nn mustal turul inimorganeid rituaalide läbiviimiseks Korowaide hõim Paapuas Rituaalne kannibalism tänapäevalgi Korowaid tapavad ja söövad ära nõiduses süüdistatavad hõimuliikmed Võimalik turistide meelitamise trikk Kannibalismi juhtumid lähiajaloost
(eeldused) · Neil oli kaugsõidulaev karavell, millega sai sõita nii vastu- kui pärituult, sest laeval olid kahesugused purjed (tekkis Portugalis) · Pürenee poolsaarel lõppes rekonkista ja Hispaania ja Portugali rüütlitel polnud tööd · Maadeavastusi toetav tugev ja stabiilne riigivõim · Mõlemad olid mereriigid · Araablaste kaudu oli neil olemas kompass ASTEEKIDE, MAIADE JA INKADE ERINEVUSED: ASTEEGID MAIAD INKAD · Riigi eesotsas pärandatava võimuga monarh · Lõdva keskvõimuga · Lõdva konföderatsioon · Tugev tsentraliseeritud impeerium kolooniaid riikide liit riik omav suurriik · Elanikkond jagunes seisusteks, kõigil oli oma ülemkiht, lihtrahvas ja orjad
Karavell-keskajal ookeani sõiduks sobiv laevatüüp. Orjakaubandus-neegerorjade müümine Ameerikale. Koloonia-väljaspool emamaad paiknev asundus. Konkistadoor-Hispaania ja Portugali seiklejad ja rikkuste otsijad. Uus maailm-Ameerika esialgne nimetus. Eldoraado-kullamaa. Asteegid-Kesk-Ameerika põliselanikud. Indiaanlane-Ameerika põliselanik. Orjakaubanduse kolmnurk-Ameerikas,Aafrikas ja Euroopas inimeste ja kaupade vedu. Piprakott-rikkad inimesed kes ostis kokku palju vürtse. Henrique Meresõitja-portugali prints kes rahastas mereretki mööda Aafrika ida rannikut. Cristoph Columbus-1492 sügisel jõudis ta Ameerikasse, aga ise arvas et Indiasse. Vasco da Gama-avastas meretee Indiasse ümber Hea lootuse neeme kaudu aastal 1498. Hervan Cortes-Hispaania aadlik vallutas asteekide riigi 1519 ja avastas Kesk-Ameerika. Francisco Pizarro-konkistadoor 1532 vallutas inkade riigi. Amerigo Vepucci-sai aru et tegu on uue maailmajao ja mandriga ja pani sellel...
VanaAmeerka kunst VanaAmeerika kultuuri põhijooned Arhitektuur: Astmikpüramiidid Templid Staadionid Paleed Linnamüür Skulptuur: Terrakota figuurid Nefriitkujud Steelid Basaldist inimpead Sambad VanaAmeerika kultuuri põhijooned Keraamika Maalikunst Mosaiik Tarbekunst Ehtekunst ja väärismetallist esemed Pilt ja hieroglüüfkiri Kuningas Montezuma II peakate. 16. saj. Asteegi kultuur VanaAmeerkia kunst KeskAmeerika Andide kõrgkultuur kõrgkultuur Motsiikad Olmeegid Tiahuanaco Maiad Inkad (ketsuad) Sapoteegid Misteegid Tolteegid Asteegid Teitihuacan ? Nazca kõrbejoonised (~1000 eKr.) psake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Arhitektuu...
sealse rahvastiku paiknemist on mõjutanud ka ajaloolised tegurid, pinnamood ja kliima. 13. sajandi paiku asusid Asteegid elama Mehhiko alale nad ehitasid oma pealinna Tenochtitláni samale kohale, kus praegu asub Méxicolinn. Sammuti asub México linn mägedevahelises nõos
Saadused 1. Peamiseks saaduseks on kakaopuu seemned 2. Kakaopuu õied Kakao tervistavad omadused Toorkakao on suurepärane antioksüdantide, vitamiinide ja mineraalide allikas, mis annab rohkesti energiat ning toetab immuunsüsteemi tööd Kakao sisaldab rauda, magneesiumit, kaaliumit ja muid mineraale, mis toetavad kehas olulisi funktsioone. Kakaol on depressioonivastane mõju http://www.pollumajandus.ee/uudised Huvitav teadmine kakaoubade ajaloost 800. aastal eKr hakkasid asteegid kakaoube rahana kasutama, vallutatud alade elanikud pidid andamit tasuma kakaoubades Palju varem, juba maiade impeeriumis röstiti kakaoube ning näriti neid erguti või ravimi eesmärgil Amazonase indiaanlased, kes esimestena kakaopuu vilja kasutama hakkasid, sõid hoopis aromaatset ollust, mis on viljakoore all ja ümbritseb seemneid https://www.imelineajalugu.ee/uudised Kasutatud kirjandus https://et.wikipedia.org https://elexir.ee/kakaovoi https://novaator.err.ee http://www.tlu.ee
kroonine rahatäht väärt just 500 krooni. Kindlasti mitte sellepärast, et selle tootmine maksab nii palju ei, selle väärtus on lihtsalt kokku lepitud. Minevikus olid asjad teisiti. Kaua aega vastas raha väärtus otseselt oma füüsilisele väärtusele. Väärtuse arvutamise aluseks oli peaaegu kõikjal kulla hind. Aja jooksul on raha palju muutunud. Rahana on aegade jooksul kasutatud mitmesuguseid asju, näiteks 17. sajandil kasutati edukalt musti ja valgeid teokarpe. Asteegid kasutasid rahana kakaoube, Hiinas ja Põhja-Aafrikas kasutati rahana soola, Nigeerias jalaraudu jne. Tuhandeid aastaid tagasi tegelesid meie Euroopa esivanemad jahipidamise ja põlluharimisega. Metallid olid veel avastamata, niisiis pidasid nad jahti ja harisid põldu kivist tööriistadega seda ajastut nimetatakse kiviajaks. Kiviaja inimestel polnud kasutada tänapäevaseid rahatähti ega münte.
Individuaalselt omandatakse kultuur teistelt ühiskonnaliikmetelt läbi kasvatuse ja õppimise, harjutamise, jäljendamise ja kordamise abil. Käesolev referaat annab ülevaate Ameerika kultuurist. Väga põnevalt ja üksikasjalikult on välja toodud Ameerika sünd, mis sai alguse Aasiast sisserännanud indiaanlastest, kes oli omamoodi rahvas ja moodustas huvitava koosluse. Eraldi on juttu Ameerika põlisasukatest, kes tegelikult on olnud kultuuri tekitajad ja loojad: maajad, asteegid ja inkad, kes paiknevad oma hõimudega eri kohtades. Töö kolmandas osas on põhiliselt üldinformatsioon Ameerikast: geograafiline asukoht, valdav kliima, rahvaarv, riigikord jm. Seejärel saab teada, millised on ameeriklased rahvana ja millised on nende ühised huvid: televisioon, sport, muusika ning kombed ja tavad. Kuna teema oli väga laiaulatuslik, proovisin välja tuua olulisema ja huvipakkuvaima informatsiooni. 1. Ameerika sünd
Üldine taust Kesk-Ameerika suurte tsivilisatsioonide aeg algab olmeekide esiletõusuga Mehhiko lahe äärsetes dzunglites 1200. aasta paiku e.m.a. Mitmeti meenutasid nad Vana Maailma sumereid - nemad leiutasid Uue Maailma jaoks kirja, kalendri, lõid hästiorganiseeritud riigi ja ehitasid esimesed linnad. Leiutamata jäi ainult ratas. Kõige rohkem teatakse-tuntakse kaasajal Yucatani poolsaare ürgmetsades elanud (maiade) kultuuri. Põhiliste hävitajate - hispaanlaste - tuleku ajaks olid nende olulisemad linnad juba maha jäetud ja dzunglisse mattunud. Pealegi osatakse kaasajal lugeda maajade hieroglüüfkirja, paraku mitte täielikult. Maajade ligi poolteist tuhat aastat vana kultuur oli äärmiselt rikkalik ja mitmekesine. Nad olid geniaalsed matemaatikud ja astronoomid. Maajade kalender oli näiteks tükk maad täpsemalt välja arvutatud kui eurooplased seda selleks ajaks olid suutnud. Templiriigid, mida valitsesid preester-valitsejad. Kultuuril tihe s...
Ameerika läänerannikul ja selle kohal kõrguval Andide mägismaal. Geograafiline asukoht Maiad elasid Yucatani poolsaare vihmametsades juba I aastatuhandel eKr, sellel ajal tekkisid ka nende esimesed suuremad asulad, millest arenesid püramiidtemplite ümber koondunud linnad. Maiade hiilgeaeg oli 300-800 pKr, sellel ajal olid nad kõige paremini arenenud kultuuriga Kesk-Ameerika rahvas. Pärast maiade hiilgeaja lõppu tõusid Kesk- Ameerikas esile asteegid. Nad asusid Texcoco järve ümbruses ja selle soisel saarel, kuhu rajasid oma pealinna Tenochtitlani. Samal ajal tõusid esile Lõuna-Ameerika läänerannikul ja Andide mägismaal Inkad. Riigi valitsemine ja ühiskonna struktuur Maiadel oli valitsejaks kuningas ning ühtset riiki neil ei tekkinud. Nende ühiskond oli vägagi kihistunud. Kuningad valitsesid linnriike, keda seostati jumalate ja esivanematega nign kellel oli suur osa tähtsamates rituaalides
teokraatia.Teokraatia tähendas aga seda, et inimesed uskusid/arvasid, et valitseja oli jumal või jumala asemik maapeal.Linna hävitasid välisvaenlased umb. 700 aastal.Tähtsaim jumal oli vihma jumal, kelle nimi oli Tlaloc ehk ,,see kes paneb kõik kasvama". Tolteegid Kesk- ja Põhja Mehhikot asustanud ühendustnimetai tolteekideks. Sellest ajast Põrinevad paljud olulised asteekide religiooni sugemed. Seal oli teokraatia suuresti asendunud militarismiga. Mõlemad nii asteegid kui ka tolteegid tähtsustasid kunimga võimuja sõjameestekasti vastatikust seost tule ja Päikse ja koidutähe omavahelist seost.Asteegid jätkasid ka tolteekide inimohverduste tavasid.. Asteegid - Asusid Mehhiko kiltmaale 12 sajandi lõpus ja rajasid sinna oma pealinna Tenochtitlan. Asteegid uskusid , et kõigi asjade loojaks olid ürgolendid Ometciuatl ja Ometecuhtli (Kahetsusjumal ja jumalanna) Nemad lõid koos jumalad ja inimkonna. Asteegid uskusid ,et jumalad omakorda olid loonud maa
Euroopa maadeavastuste ajaks oli esile tõusnud Asteekide impeerium.Võtsid omaks ka Kesk- Ameerika kõrgkultuuri. Sellise riigi eesotsas seisis piiramatu võimuga kuningas, kes nime poolest valiti ülikute seast. Peamiselt need linnad erinesid valitsemise poolest ja mõnes mõttes ka arengu poolest. 4. Maiade nagu teistegi Kesk-Ameerika rahvaste religioonis mängis muistsest ajast peale tähtsat rolli jumalate ohverdamine. Seal hulgas ohverdati ka inimesi. Asteegid võtsid endale vange, et jumalad toitu saaks. Ohvril lõigati püramiidi tipus süda seest, löödi pea maha ja kehad heideti trepist alla väljakule. Kõige suuremad rituaalid toimusid iga 52 aasta tagant. 5. Nad uskusid peamiselt samasid jumalaid ning jumalannasid ning kultuur ja religiooon olid suhteliselt sarnased nii Kesk-Ameerikas kui ka Lõuna-Ameerikas. Usundeid oli küll erinevaid kuid Kesk ja Lõuna-Ameerika puutusid nii tihetalt kokku, et paljud tegemised olid sarnased
· Kasutatud materjal SISSEJUHATUS Kesk-Ameerika hõlmab Praeguse Mehhiko, Honduurase, Belize, Nikaraagua, Guatemaala ja Kostariika. Vanim kultuurrahvas sealkandis olid olmeegid, kelle kõrgaeg oli u. 500 e.m.a. - 1000. m.a.j. Olmeekide päritolu ja nende äkiline tõus on mõneti saladuslik. Oma kultuuri pärandasid nad arvukatele teistele rahvastele, näiteks maajadele, tolteekidele, sapoteekidele, misteekidele. 14. sajandil ühendasid asteegid pea kogu Mehhiko oma võimu alla. 1519- 1521 vallutas hispaanlased Hernan Cortesi juhtimiselasteekide riigi. Vana-Ameerika tsivilisatsioonide kunstis leidub vägagi üllatavaid sarnasusi Egiptuse ja Mesopotaamia kultuuridega. Näiteks ehitati nii Kesk-Ameerikas kui Andides püramiide, mida küll enamasti templite alustena ja väga harva hauakambritena kasutati. See ja teisedki sarnasused on paljud uurijad viinud
suvel vihmaperiood. Mehhiko kiltmaal on kuivaperiood suhteliselt pikk, seega oli vajalik kunstlik niisutus..'Maajade aladel oli mõnes osas vaja aga rajada süsteeme soode kuivendamiseks. Kogu piirkonnas hakatakse põlluharimisega tegelema juba 3 aastatuhendel eKr (kasvatati peamiselt maisi), tsivilisatsioonid hakkasid tõusma 2 aastatuhandel eKr. Olmeegid Esimene rahvas on olmeegid, elasid rannikul ja vihmametsades. Nimi pärine asteekidelt, enesenimetus ega keel pole säilinud. Asteegid hankisid sealt piirkonnast kautsukit ning nimetasid seda kummimaaks (olmeca) ja sealt ka nimi. Piirkonnas kujunesid 2 aastatuhndel paljud poliitilised keskused, mida võib nimetada linnriikideks. Üksteise järel tõusevad seal esile San Lorenzo (13.-9. sajand eKr) ja La Venta (9.-4. sajand eKr). La Venta langus tähendab ka olmeekide tsivilisatsiooni lõppu. Linnadele on iseloomulikud püramiidid ja nende keskel rituaalväljakud. Tuntud leiud on inimese
absolutism-riigivorm kus kõrgeim võim kuulub ühele isikule Tunnused:võim päritav,tugines sõjaväele ja ametnikkonnale,kuuletuma ühele inimesele,annab välja seadusi ainuisikuliselt.merkatilism-riigivalitsemis vorm kus sissevedu takistavad tollid.deklaratsioon-ametlik avaldus.hugenott-prantsuse kalvinist.puritaan- inglise kalvinist.generaalstaadid-seisuste esinduskogu Prantsusmaal.kuulus revulutsioon-Inglismaale tuli Willem ja ta kirjutas alla õigluste deklaratsioonile,krooniti inglise kuningaks WilliamIII.parlamentaarne monarhia-kuningas valitseb koos parlamendiga. Restauratsioon-endise poliitilise korra taastamine(stuartid).õigluste deklaratsioon-kus määrati piirid kununga ja parlamendi vahel.dünastia- kuninga suguvõsa.louisXIII-1610-1643andis seadusi välja,nimetas ministrid ametisse,1614 ajas laiali generaalstaadid,ei huvitunud valitsemisest,jätkas ta asemel richelieu.louisXIV-1643-1715"riik see olen mina"vangistas vastaseid ilma kohtuo...
· Bartolomeu Diaz 1486 Aafrika lõunatipp · Vasco da Gama 1498 Indiasse · Christoph Kolumbus 12. okt. 1492 Ameerikasse · Amerigo Vespucci 1500 uuris Ameerika rannajoont · Fernao de Magalhaes 1519-1522 esimene ümbermaailma reis > 1494 Tordesillase leping: paavsti bullaga jagati maad hisp.ja port. vahel Ameerika põlisrahvad (§27): kuidas jõudsid esimesed inimesed Ameerikasse, asteegid, maiad, inkad, missugune mõju oli eurooplaste vallutustel. Cortés, Pizarro 16. sajandi Hispaania maadeavastajad põrkasid Kesk-Ameerikas suurte tsivilisatsioonidega asteegid, maiad, inkad. Nende piirkondade rahvastik koosnes paljudest hõimudest ja rahvastest, kelle suursaavutuste hulka kuulusid imepärased kunstisesmed, suurejoonelised linnad, ja omalaadne eluviis. Asteegid Rändhõim, seadis end sisse Mexico orgu, ehitasid suure linna. Linn kasvas > asteegi impeeriumi pealinn. Asteegid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
