Arkaadid ümarkaared Empaar rõdu kirikus Valgmik kesklöövi seinas olev ümarkaareliste akenderida Profaanarhitektuur ilmalik arhitektuur Portaal kunstiliselt kujundatud sissekäik Silindervõlv vanim, juba Assüürias ja Egiptuses esinev poolsilindrikujuline võlvivorm Kristlik kultuur Juudit Petuunia linna valitsejanna, linn piirati ümber nebukadnetsarite poolt Olovernes Assüüria väejuht Seeravid esindavad Jumalikku armastust. Jesaja raamatu järgi oli seeravitel kuus tiiba. Kahega peitsid nad oma nägusid, kahega katsid jalgu ning kahega lendasid Gaabriel taevaste varade valvur ning taeva ülemkäskjalg, peasaadik. Gaabriel kuulutas Sakariale poja, Ristija Johannese sündi ja Maarjale Jeesuse sündi Keerubid - kõrgeimasse hierarhiasse kuuluvad inglid, kes esindavad jumalikku tarkust. Paradiisi väravavalvurid, jumala kaitsjad. Sageli hoiavad käes raamatut
Robert Wood (Ameerika füüsik) selgitas, et niisugune värvus on vaid metalli välispinnal ja tingitud õhukesest rauakelmest eseme pinnal. Woodil õnnestus ka ise saada punase värvusega kulda, mida nimetatakse nüüd Woodi kullaks. Juba IV saj. e. Kr. Kasutati metallilist kulda Hiinas elueliksiiri koostises. Enam kui paari tuhande aasta eest avastati, et kuldnõus ei hakka vesi roiskuma. Seda omadust kasutasid Egiptuse ja Assüüria targad püha vee hoidmiseks. Vanasti kasutasid alkeemikud tavaliselt kulla saamiseks lihtsamaid petmisviise. Näiteks pandi tiigli põhja kullateri, mis kaeti vahaga. Nii näis tiigel tühi. Soojendamisel vaha sulas ja segamisel ilmusid kullaterad. Ained võidi kuumutamisel segada ka peene toruga, mille sees oli kullatolm, alt oli toru suletud vahaga. Soojendamisel vaha sulas ja kullatolm voolas tiiglisse. [1]
15. sajandil. Vanim värv on guassvärv. Temperavärv sarnaneb guassvärviga, aga läbipaistev nagu akvarell. Segatakse munavalgega. Graafika Trükitud töö, reljeefsed. (joonia vihikus) Monotüüpia pildilt paberile trükkimine. Graafilisi töid eksponeeritakse klaasi all. Number 27/100 tähendab, et 27. töö 100 st. Mesopotaamia kultuur Üks vanimaid kultuure. 1. Sumeri, akkadi kunst 4000 1830 eKr 2. Vana Babüloonia kunst 1830 1518 eKr 3. Assüüria kunst 1500 605 eKr 4. Uus Babüloonia 625 -539 eKr Mesopotaamias polnud kivi ja nad pidid ehitama savitellistest. Alguses ei põletatud neid. Ehitavad kultushooneid, templeid tsikuraat. (joonis vihikus) Savi muutub põletades kiviks. Õpitakse võlvima (joonis vihikus). Tuntakse juba klaasi. Tundsid glasuure. Telliseid põletatakse, siis glasuuritakse ja siis uuesti põletatakse kõrgemal kraadil (u. 1300 o ). Vanim kunstiteos on pitsatikivi (joonis vihikus).
greifid. Vana-Babüloonia. Babülon oli fantastiliselt suur ja kirev linn (linna ümbritsesid kaks 25-30 meetri kõrgust kaitsemüüri, 8 peavärava kaudu viisid tänavad templite juurde), kus valitses tõeline paabeli segadus. Piiblilegendi kohaselt olevat Paabelis (st Babülonis) püütud ehitada taevani ulatuvat torni. Seda ettevõtmist takistanud juutide jumal Jahve, kes segas ära ehitajate keeled, nii et tekkis enneolematult suur segadus. Assüüria kunst. VIII VII saj. Assüüria kunst on Euroopas laialdaselt tuntud peamiselt seetõttu, et tolle aja mälestised on hästi säilinud. Oma toreduselt jättis assüüria kunst varju kõik vanemad Ees-Aasia kunstielu avaldused. Assüüria oli vana Babüloonia pärija ning omandas sealse vaimse kultuuri. Ega asjata võtnud Babüloonia vallutaja endale sealse riigi rajaja Sargoni nime. Assüüria riigikorra aluseks oli piiramatu despootia. Toimusid küll arvukad rahvaülestõusud, aga need suruti armutult maha
Kuningad ja templid hakkasid oma maid välja rentima.. st et turusuhted olid arenenumad. Elami riik püsis, aga ei olnud eriti tähtis. Mari linnriigis on säilinud kiilkirja arhiiv, kuna Hammurapi põletas selle lossi maha s.t savitahvlid säilisid. Babüloonia ja Asüüria olid ka olemas. Akkadikeelsed, murdeerinevustega. Assüürlaste peajumal oli Assur ja Babüloonial oli Marduk. Põllumajanduslikult kerkis esile Babüloonia oma põlluniistussüteemidega. Assüüria kuni 7.saj ja Babüloonia kuni 6.saj olid üheaegselt eksisteerivad suurjõud, kes pidevalt kaklesid, üritasid üksteist enda alla alistada. Vaheldumisi see neil ka õnnestus. Assüüria Kujunes Assuri linnriigist. Tõsis esile kaubandusliku linnriigina. Linnaasju korraldas linna esinduskogu alum, oli poolvabariiklik. Seal olid kaupmeeste esindajad. Oli kuningas ka, aga tal oli pigem tseremoniaalne (jumala esindaja) funktsioon
Laed kujutasid selle aja juhtivate kunstnike maale. Samal aastal paigutati ka Mereväe muuseum esimesele korrusele ning hiljem Cour Carrée põhjatiiba, kuhu see jäi 1943. aastani. Enne revolutsiooni vähenähtud Hispaania kunsti hakati näitama Louis-Philippe'i Hispaania galerii avamisest alates. Rohkem kui 400-st maalist koosnev kollektsioon mõjutas väga selliste kunstnike nagu Gorot ja Monet loomingut. 1853. aastal müüdi kollektsioon Londonis maha. Euroopa esimene Assüüria kunsti muuseum avati kahes galeriis Cour Carrée põhjatiivas 1. mail 1847. aastal. Huvi eksootiliste maade vastu ning teaduslikud traditsioonilise käsitöö ja rahvakunsti õpingud viisid 1850. aastal Mehhiko muuseumi avamiseni Cour Carrée esimesel korrusel. Samal ajal avati Beauvais paviljoni teisel korrusel Alzeeria ja etnograafia muuseumid. Kolm tähtsat uut galeriid lõpetati prints-president Louis-Napoléoni juhtimisel. 1848. aastal anti Felix Dubanile ülesanne taastada Apolloni galerii
Asulatest on leitud ka haudu. Suur osa paleoliitilisi koopajooniseid ja maale( Altamira, Lascaux) on seostatud Madlääni kultuuriga. 2) Dolmen kivikalme liik. Esines neoliitikumist pronksiajani Euroopa, Põhja- Aafrika ja Aasia rannikualadel. Dolmenid on suurtest püstsetest kiviplaatidest ehitatud ja rõhtsa plaadiga kaetud kambrid, kuhu on maetud korduvalt, sageli pikema aja jooksul. Nt Carnaci lähedal Bretagne'is. 3) Tsikuraat astmiktorn, sumeri, babüloonia ja assüüria arhitektuuris püramiidjas astmete ja treppidega ehitis, mille ülemisel tasandil on tempel. Tsikuraaditaolisi ehitisi püstitati juba u 3000 aastat e.m.a. Urukis, tuntuim tsikuraat on Marduki tempel e nn Paabeli torn (6. Saj e.m.a.). 4) Püramiid monumentaalne täisnurkse aluse ja längus külgedega ülalt ahenev või teravatipuline ehitis. Püramiide püstitati minevikus Aafrikas, Kesk- ja Lõuna- Ameerikas jm. Tuntuimad on Egiptuse püramiidid, 3.-17. Dünastia haudehitised
Vana maailm Vanad kõrgkultuurid: Assüüria, Babüloonia, Egiptus, Palestiina Muusika täitis põhiliselt kultuslikku funktsiooni, kuid kõlas ka tantsu, võistluste ja söömaaegade saateks. Muusika kohta võib oletusi teha vaid arheoloogide poolt väljakaevatud pillide keelte ja sõrmeavade järgi. Aulos. Detail Vana-Kreeka keraamiliselt taldrikult, umbes aastast 460450 eKr Vanakreeka muusika Muusika kreeklaste jaoks oli jumaliku päritoluga. Esimeteks muusikuteks pidasid kreeklased päikesejumal Zeusi poegi Apollonit ja Dionysost Muusika kaks põhiprintsiipi: Apollonlik korrastatult harmooniline ja mõistuslik Dionüüsoslik ekstaatiline ja meeleline KAKS ALGET MUUSIKAS Kultusmuusika oli seotud ka looduse ürgjõu ja veinijumala Dionysosega Apollo pilliks oli lüüra ning muusikat iseloomustati kui mõistusepäraselt korrastatut Dionysose pilliks oli aulos ning muusikat iseloomustati kui ekstaatilist ja meelelist Müütide järgi jäi n...
Koopamaalingutest on nad palju primitiivsemad, eriti taandarenenud on loomade kujutamine. Kalju Põllu - Eesti graafikakunstnik, kes on petroglüüfe oma taiestes kasutanud ja neid kaitsnud Kärt Summatavet- Eesti tarbekunstnik, samuti petroglüüfe kasutanud. ( 2001. aastal leiti Mongooliast seni suurim petroglüüfide leiukoht.) 3. Mesopotaamia 19-25 · Ajastud: Sumeri- akadi ajastu 4000-1800 eKr Vana-babüloonia ajastu 1800-1500 eKr Assüüria ajastu 1500-625 eKr Uus-babüloonia ajastu 625-539 eKr · Sissejuhatus: Inimesed harisid põldu, aga polnud toodangu ülejääke (va. Lähis-idas, indias, hiinas jõgede orud). Kunstliku niisutamisega, kanalite ja veehoidlate ehitame. Toodang suurenes, rahvas kasvas, nõudis rahvalt ühehoidvust ja distsipliini tekkisid esimesed riigid. Inimesi ei seotud sunniviisiliselt, vaid vaimse religiooni abil. Igal riigil olemas kiri,
sumerite ja akkadi riigi järglane ning asus Eufrati ja tigrise kallastel. Seda piirkonda hüüti ka kunagi Mesopotaamiaks. Praegu asub sellel maa-alal Iraak. Vana-Babüloonia kõige nimekamaks kuningaks ongi Hammurapi (valitses 1792-1750 e.Kr). Kuni 1764 eKr valitses Hammurapi suhteliselt rahumeelselt, siis aga tungis peale elamlaste armee purukslöömist Elamisse ning vallutas selle. Järgnevatel aastatel alistas ta oma võimule ka Sumeri linnriigid ning Mari riigi. Assüüria riik langes temast vasallisõltuvusse. Hammurapi lõi teise Mesopotaamia suurriigi, kuid see jäi Sargoni omast väiksemaks ning lühiajalisemaks, sest peale Hammurapi surma see lagunes ning 1595 eKr vallutasid Babüloni hetiidid, misjärel enamus Mesopotaamiast langes kassiitide ülemvõimu alla.10 Allika sisuline analüüs Järgnevalt vaatlen lähemalt kolme ametialaga seotud seadusesätteid. 8 Euroopa õiguseajalugu- Erik Anners 9 Euroopa õiguseajalugu- Erik Anners 10 http://et
1. Ürgaja kunst(~40 000 a tagasi). Kiviaja jagunemine(paleoliitikum, mesoliitikum ja neo- liitikum); Lascaux´ ja Altamira koopamaalingud; Willendorfi Veenus; Stonehenge´i kromlehh; menhir ja dolmen. 2. Vana-Mesopotaamia(Sumerid) (~5000 a tagasi). Tigrise ja Eufrati vaheline maa-ala. Polüteism e mitme jumala kummardamine. Uri tsikuraat; sumerite kiilkiri; Meso- potaamia reljeef; kaared ja võlvid; templid, valitsejate lossid ja linnakindlustused; Assüüria ja Uus-Babüloonia(II at I poolel eKr; Babüloni vallutasid 8. saj eKr). Reljeef ja skulptuur. Ratas; müürid; Istari värav; Marduki templi tsikuraat e Paabeli torn; 3. Egiptuse kunst(~5000 a tagasi Ülem- ja Alam-Egiptuse liitmine). Polüteism; Narmeri palett; Egiptuse poos; Egiptuse reljeef ja skulptuur. Mastabad, astmikpüramiidid, püramiidid(Cheops, Chefren ja Mykerinos); neid valvas Sfinks. Abu Simbeli kaljutempel. Karnaki ja Luksori templid
esimesed kirjapandud seadused, vanimad kirjapandud luuletused, Gilgamez-vanim eepos;vanim raamatukogu.Riigid Mesopotaamia alal pärast sumereid:Akadi riik, mille rajas 24 saj. eKr semiidi soost kuningas Sargon, tema riik lagunes varsti;Uue impeeriumi nn. Vana- Babüloonia riigi rajas 18 saj eKr Hammurapi, ta allutas taas ühtsele võimule kogu Mesopotaamia ja tegi sõjaretki kaugemalegi, ta laskis koostada seadustekogu; Assüüria riik- oli esialgu võimsaim riik, 9-7 saj eKr oli hirmuvalitsus; Uus-Babüloonia 7-6 saj. eKr-sinna läks enamik assüüria valdusi, selle kuulsaim valitseja, kuningas Nebukadnetsar II on tuntud suure ehitajana-kerkisid Paabeli torn, rajati rippaiad, Babüloni kindlused, Istari värav, laiad müürid, astmiktempel Marduk. Marduki pühamu, kuhu võisid tulla ainult preestrid. kuningavõim, riigikorraldus, sõjavägi:kuningas oli oma riigis sõjaväe ülemjuhataja ja
muusikast? Teadmised muusikast: kalju- ning muude jooniste põhjal, mis kujutavad muusika ja tantsuga seotud rituaale; kaevamistel leitud pillidest; kirjalikest allikatest. Esimesed muusikainstrumendid: Eri löökpillid; meso- ja neoliitikumist flöödi- ja sarvelaadsed pillid; trompeti eellased; otseflööt; harf; topeltalmei; lüüra, harfi ja lauto tüüpi keelpillid, kinnor (5 - 9 keelega lüüra), signaalpill ofar. Riigid, kus muusikakultuur saavutas kõrgema taseme: Egiptus, Babüloonia, Assüüria, Hiina, India, Süüria, Palestiina, Kreeka Muusika kui Jumalate keel: Muusikale omistati imepärast võlujõudu. Muusika näis jumalate keelena, sest ka jumalaid peeti muusikuiks, nende hääli võrreldi pillihäältega, nende pille peeti pühadeks. Vaaraod kuulutasid end muusikute sugulasteks. Antiikmuusika õitseng 4. - 5. saj, vana aja ideaal: Ideaaliks oli kõik lihtne, looduslähedane, loomulik. Muusika keskajal.
o Lametrükk plaadile maalitakse jne. · Antiikajast 15.sajandini ei tehtud skulptuure, sest ristiusk ei lubanud jumala loodut kujutada, peale seda hakati ka ainult kirikusse lubama; Vana-Mesopotaamia kunst · Perioodid o Sumeri Akadi kunst (4000 1830 e.Kr.) o Vana-Babüloonia kunst (1830 1518 e.Kr.) o Assüüria kunst (1500 605 e.Kr.) o Uus-Babüloonia kunst (625 539 e.Kr.) · Teadused Mesopotaamias - astronoomia, meditsiin, matemaatika; · Arhitektuur o Seal ei leidu kivi, ei saa seega kivist midagi teha, kuid teevad savist telliseid, algul põletamata savist, kuid juba sumerid hakkavad põletama, saadi väga tugev materjal, savi põletamiseks 600-1000, glasuuriga rohkem, seda tunti juba siis, kuid
KUNSTIAJALUGU 1. teema Kunstiliigid Kunstiliigid 1. ARHITEKTUUR · Sakraalarhitektuur ehitised, mis on seotud religiooniga. Nt kirikud, moseed, templid, kabelid, kloostrid. · Profaanarhitektuur ilmaliku funktsiooniga ehitised. Tähtsad sõjalised ehitised nt kindlused, linnused linnakindlustused. Lisaks lossid, raekojad, aga ka elamud ja tööstushooned. 2. SKULPTUUR · Reljeefid vaadeldav ühest küljest - kõrgreljeef figuurid on alusmaterjalid kõrgemal - madalreljeef figuurid on alusmaterjalid kõrgemal, kuid vahed kõrguste vahel on väiksemad - süvendreljeef figuurid on uuristatud alusmaterjali · Ümarplastika vaadeldav kõigist külgedest Võib jagada ka · Monumentaalplastika suur, liigutatav kraanaga, u 4-5 m · Vabaplastika inimjõul liigutatav, 2-3 m · Ehitusplastika ...
2) Kastmissüsteemide ehitamine. 3) Metsa- ja jahiparkide tekkimine. Asüürlaste aed- Puude alla on istutatud põõsaid ja hästilõhnavaid rohttaimi. Teed on nöörsirged ja hästi hooldatud. Aiad olid korrapärased. Sumeri aiad moodustusid seoses elamute ühendamisega jõgede kaldapervedega. Maa muudeti tugimüüride abil astanguliseks. Majad ehitati tasapindadele. Pärsia aiad- olid üsna suured; ka pärsia pargid olid assüüria omadega sarnaselt jahipidamiskohad. 5. Kirjelda lühidalt tüüpilist Antiik-Kreeka aeda * Iseloomulik Kreeka aedadele: Aia jaotamine vastavalt aiakultuuride gruppidele mitmeks osaks. Ühiskondlikult kasutatavate spordiparkide, sh staadioni teke. Kõrgetasemeliseks ei muutunud Kreeka aed kunagi. Lääneliku aiakunsti arengule omas tähtsust eelkõige aiandus Kreeka kultuuri siirdajana roomlastele. 6. Kirjelda lühidalt tüüpilist Antiik-Rooma aeda *
Muusika teke Kaasajal on muusika tekke kohta püstitatud mitmeid erinevaid hüpoteese, kus võetakse aluseks andmed erinevate rahvaste rahvaloomingust ja muistenditest. Darwin oletas, et kõige aluseks olid ürginimeste tugevaimad emotsioonid, nende hulgas armastus loomulik sugutung, meeldida tahtmine. Darwini arvates eksisteeris nn. eelmuusika juba enne kõne arengut. Stumpfi ja Bücheri arvates tekkis muusika tööprotsessis. Tööprotsessis tekkis rütm, millega kaasnev emotsionaalne pinge otsis väljendust rütmilistes hüüatustes. On ju vanades rahvalauludes aukohal just töölaulud. Spenceri arvates pärineb muusika kõnest. Üks muusika tekkeviise võis olla erutatud emotsionaalne kõne, kus pinge kasvades jäid sõnad vähe- või mitte kõike ütlevaks ning vaimustunud inimene läks üle primitiivsele retsitatiivile (kõnelaulule). Kõik need oletused on arvestatavad. Igal juhul omistati muusikale imepärast jõudu ja muusika oli tihedalt seotud igapäevae...
o Menkaura (Mykerinos) Vana Riigi 4.dünastia vaarao; lasi ehitada Mykerinose püramiidi o Ehnaton 14.saj; usureformaator (ühe jumala kultus); muutus kunstis (realism) o Tutanhamon 14.saj; troonile asus 9-aastasena; suri noorelt; ,,ähmane tegelane"; täpne põlvnemine oletuslik; talle kuulub kuulsaim haud (leitud tema muumia) · Mesopotaamia o Hammurapi Vana-Babüloonia valitseja; esimene süstematiseeritud seadustekogu o Assurbanipal Assüüria viimane kuningas; suur vallutaja; Ninive raamatukogu o Nebukadnetsar Uus-Babüloonia valitseja; ehitas Babüloni o Istari väravad neli võimast torni, mille vahel olid võlvitud sissepääsud o Rippaiad kuninganna Amita jaoks Nebukadnetsar II käsul ehitatud (u. 600 eKr) o Marduki tempel 8 astmega tsikuraat · Pärsia o Kujunes suurriigiks 6.saj eKr Mesopotaamia Egiptus India o Heas korras riik Teedevõrk Post
Vana-Babüloonia riik purustati aga u 1600 a eKr hetiitide poolt. Pärast seda tekkis Mesopotaamias mitmeid riike, kuid ükski valitseja ei suutnud pikemaks ajaks Mesopotaamiat enda võimu alla allutada. Assüüria riik (u 900-612 eKr). Pealinnad Assur ja Ninive. Neil oli väga tugev sõjavägi ja erakordselt sõjakad kuningad. Tülid puhkesid assüürlaste endi vahel ja lõpuks ei suutnud kuningad enam suurt riiki koos hoida. Assüüria viimane valitseja Assurbanipal rajas Ninive raamatukogu (u 20000 savitahvlit). Uus-Babüloonia riik (u 626-539 eKr). Kuulsaim ja võimsaim valitseja oli Nebukadnetsar II. Ta alistas Mesopotaamia, Süüria, Palestiina. Taastas Babüloni linna, rajas Paabeli torni ja kuulsad rippuvad aiad. Võitluses Juuda kuningriigi vastu hävitas 586 a eKr Jeruusalemma, küüditas juudid (neil algas babüloni vangipõlv). 539 a eKr alistus uus-Babüloonia riik Pärsia riigile.
Peamine oli savi. Selle tõttu, et on kiirelt lagunev, ei ole eriti enam olemas. Skulptuur: Naramsini võidutseb. Täisskulptuur: istuvad või seisvad figuurid, peamiselt teoriidist. Figuurid olid jäigad, puised. Käedjalad loomutruud, aga mitte proportsionaalsed. Pitsatikivid olid silindrikujulised, marmorist või vääriskivist, kujud sisse. GILGAMESH. § 5. Babüloonia kunst. Assüüria kunst. VanaBabüloonia. UusBabüloonia. 18.saj eKr Nebukadnetsar 605a eKr maailma vanim seadustekogu linn taastati, oli ümbritsetud 2x Hammurapi koodeks müüriga ei ole midagi järel, tehti maa jumalanna Istari peaväravast edasi tasa assüürlaste poolt protsessioonitänavale. Pidulik rongkäik. Marduk
Maavaradelt vaene. Sekundaarne tsivilisatsioon – sai mõjutusi teistelt tsivilisatsioonidelt. Nende tähtsus ajaloos: • töötlesid esimesena vaske • võtsid kasutuele ratta • kasutasid kiilkirja. Iga sumerite linn moodustas omaette sõltumatu linnriigi, millel oli oma kaitsejumal, kelle auks oli ehitatud linnriigi keskele astmiktempel ehk tsikuraat. Umbes 2500 aastat eKr linnriigid hääbusid, tekkisid suurriigid (Akadi riik, Vana-Babüloonia riik, Assüüria, Uus-Babüloonia riik). Kuningas Hammurapi lasi koostada 282 paragrahvist koosneva seaduste kogu, mille põhimõtteks oli „silm silma, hammas hamba vastu.” Kuningad olid jumalate esindajad rahva ees. Usk oli seotud riigivõimuga ehk valitsejad püüdsid religiooniga kontrollida rahvast. Valitseja ei olnud maapealne jumal, vaid ülempreester. Peamine jumal – taevajumal (Anu). Jumalad olid antropomorfsed. Erinevalt egiptuse rahvastest, ei pööranud mesopotaamlased suurt
( lk. 126) Ka see oli Vana-Egiptuses üks inimhinge seitsmest osast.Elujõud, ihuline kohalolek.(lk.138) Palsameerimine - Muumia valmistamine surnukeha õliga (palsamiga) võides. Terminit kasutatakse sageli mumifitseerimise sünonüümina.(lk.140) Süürlased -(ka: aisoorid, kaldealased) on rahvas Ees-Aasias. Paiknevad rühmiti hajali Iraagis (8% rahvastikust), Iraanis, Türgis, Süürias, Liibanonis, Armeenias jm. Kõnelevad aramea keelest lähtuvat uus-aramea keelt, mida tuntakse ka assüüria või kaldea keelena.Usult kristlased, ühe maailma vanema, nestoriaanliku süüria kiriku ja teiste Idakirikute liikmed. Seisid vastu araablaste ekspansioonile Lähis-Itta. Ei võtnud neilt vastu islami usku ega segunenud araablastega. Peavad end ise muistsete assüürlaste järglasteks.(lk.123) Nõidus - ehk nõidumine on praktika, kus teatud rituaalide, maagia või maagiliste esemete, nõiasõnade, üleloomulike jõudude või olendite jmt vahendusel püütakse mõjutada inimesse
Vabad kodanikud moodustasid sõjaväe ja neil oli õigus rahva koosolekul riigivalitsemist puudutavates küsimustes kaasa rääkida. Semiidid ja Mesopotaamia pärast Sumereid Mesopotaamia põhja osas elanud Semiidid võtsid üle Sumerite kultuuri ja kiilkirja. Sumerikeel tõrjuti kõrvale. Kolmanda aastatuhande teisest poolest kerkisid esile suurriigid: · Akad riik ei püsinud kaua · Vana-Babüloonia kuningas Hammurapi, kes lasi koostada esimese seadustekogu · Assüüria kuningad olid kõige sõjakamad 7nda sajandi lõpus e.Kr. lõid Babüloonia Assüürlaste alt lahku ja purustas koos liitlastega nende väed. Loodi uus Babüloonia, mille pealinnast, Babülonist, sai maailma suurim linn. Kuningavõim, riigikorraldus ja sõjavägi Kuningas oli sõjaväe ülemjuhataja, kohtumõistja ja seadusandja. Kuningavõim oli piiramatu. Kuningat ei peetud jumalaks, kuid tema võim oli jumala kaitse all. Kõik Mesopotaamia suurriigid tekkisid vallutuse teel
sajandi keskpaiku, oli ülekaalukalt aktiivseim Mileetose linn. Kuid edasises ajaloos kõige tähtsamaks osutunud asula Byzantioni (tänapäeva Istanbul) rajasid 670. a. paiku siiski Megara elanikud Kesk-Kreekast. Mileetose kolooniate seas Musta mere rannikul tõusid enim esile Olbia Dnestri suudmealal, Pantikapaion Krimmis Kertsi poolsaarel ja Sinope Anatoolia põhjarannikul. Ida suunas, kus võimutsesid tugevad riigid (Süüria, Liibanoni ja Palestiina rannikualad olid toona Assüüria ülemvõimu all), polnud kreeklaste massiline kolonisatsioon võimalik. Kuid Egiptuse vaarao Psammetichose loal rajasid eri linnadest pärit kreeka kaupmehed Niiluse deltas Naukratise linna. Umbes samal ajal 630. a. paiku asutasid Thera saare elanikud Kyrene linna Liibüas. Läänepoolsete kreeka kolooniate seas tõusis hiljem olulisena esile Väike-Aasia rannikulinna Phokaia elanike poolt u. 600. a. paiku rajatud Massalia.
· Akadlaste suurim linnriik oli Babylon · Babylon ehitati 3. a. tuh keskel Eufrati keskjooksule · Praegu on see liiva alla mattunud · Mesopotaamias oli kaks suurriiki: Vana-Babüloonia u. 1800-1500.a eKr Uus-Babüloonia 625-539.a eKr · Vana-Babüloonia ajast on säilinud vähe kunstiteoseid · Kõige tuntum on reljeef kuningas Hammurabist jumala ees · Hammurabi seaduste kogu (u. 300 seadust) · Vana- ja Uus-Babüloonia vahel oli Assüüria riik u. 1500-7.saj eKr · Assüürlaste peajumal ja pealinn oli Assur, sellest nende nimetus · Assüürlased elasid Põhja-Mesopotaamias · Assüüria kunsti õitseaeg oli 8.-7.saj eKr · On säilinud mitmeid suuri kuningalosse ja palju reljeefe · Lossid olid seest reljeefidega kaunistatud · Kõige paremini on säilinud Sargon II suveloss Horsabadis · Korrapäratu põhiplaaniga hoone (ilma keskse ruumita)
Suurem osa neist püsis linnriigina lühidalt (hilisemal perioodil). · Linnad suutsid säilitada iseseisvuse siseasjades, seda isegi impeeriumile allutatuna. Sõjavägi : · Koosnes kuniga ja ülikute kaarikutest või ratsa võitlevatest kaaskondadest ning vabadest talupoegadest ning linnaelanikest moodustatud jalaväest. · Sõjavägi kutsuti kokku vaid vajadusel. · Assüüria kuningate võimu ajal moodustati alaline elukutseline sõjavägi. Religioon : Jumalate pantenon Väga palju erinevaid jumalaid. Inimesest erines jumal vaid surematuse poolest.. Esindasid loodusjõudusid. Anu Taevajumal, jumalate isa. Tark ja lugupeetud. Andis teistele jumalatele nõu. Enlil(Bel) Anu poeg, jumalate kuningas, inimliku kuningavõimu kaitsja. Käsutas loodusnähtusi, edendas viljakust. Ea(Enki) Maa-aluste vete ja sügavuste valitseja
Aastatuhandete jooksul asusid neil aladel mitmed erineva päritoluga hõimud, keda ühendas varasematel aegadel välja kujunenud kultuurivormide püsimine läbi aastatuhandete. Just see annab võimaluse antud aladel eksisteerinud erinevate riikide kultuuri vaadelda ühtse tervikuna – Mesopotaamia kultuurina. Mesopotaamia alade kultuur jaotub järgmisteks perioodideks: Sumeri ja sumeri akadi kultuur 4000.–1830. a eKr Vanababüloonia kultuur 1830.–1518. a eKr Assüüria kultuur 1500.–605. a eKr Uusbabüloonia kultuur 600.–539. a eKr Mesopotaamias võtsid üksteise järel tekkinud riigid kõige varasematest aegadest üle usundi, kirja, ehitustehnika ja ehitustüübid. Suurt tähelepanu pöörati niisutuskanalite võrgule, mille korrastamisest pidi osa võtma kogu elanikkond (sümboolselt isegi valitsejad). Ehitustüübid: tsikuraat, palee-ehitised, kindlustusehitised. Ehitusmaterjalid: tampsavi, toortellis, põletatud tellis, asfalt
*NT. Parim töökoht 2013 – Google - 34 000+töötajat SUHTEKORRALDUSE AJALUGU Suhtekorralduse kolm põhielementi on praktiliselt sama vanad kui ühiskond: inimeste teavitamine, inimeste mõjutamine, inimeste integreerimine teistega. Muidugi on muutunud vahendid ja meetodid nende eesmärkide saavutamiseks, nagu on muutunud ka ühiskond” Edward Bernays Suhtekorralduse ajalugu Jäljed aegade algusest Varane kommunikatsioon Sumer, Babüloonia, Assüüria, Pärsia Egiptus Iisrael Vana-Kreeka ja Vana-Rooma Aristotoles, Gaius Julius Caesar Propaganda alus Congregatio de Propaganda Fide propago - levitada Rajas paavst Gregorius XV aastal 1622 Rooma kuuria kongregatsioon, mis vastutab misjonitöö ja teiste sarnaste tegevuste eest Ameerika – Inglismaast eraldumine Paul Revere, Benjamin Franklin, Samuel Adams jt Iseseisvusdeklaratsioon; põhiseadus, õiguste deklaratsioon Phineas T. Barnum Phineas T
kasutamahakati neid laialdaselt hieroglüüfkirjas. Hakkab levima ka metall ja metallplastika. Karvkate tiheda soonestikuna, meenutab kruvi. Uri standard 3. aastatuhandest mosaiik, tüvikoonilin vorm, hiiglaslikud silmad, väike kehakasv. Assüüria kunsti kõige tähelepanuväärsemaks ja ülimalt iseloomulikuks saavutuseks olid endiselt seina ülaosa friiside madalad reljeefid. Tunnis vaarasime slaidi Lamassust, kummalgi pool Assüüria paleede sissekäiku seisid need tohutu suured tiibadega kujud, inimese pea, hobuse kerega, viies jalg, et kujud oleksid vaadeldavad nii otsevaates kui külje pealt. Tuntud on ka reljeefid lõvijahist. Reljeefidel on peamiselt kujutatud sündmusi valitsejate elust. Figuurid on jõulised ja lihaselised, tugevasti on toonitatud semiidi rassi iseärasusi. Silma torkab riietuse, habeme jm üksikasjade väga peen, kuid stiliseeritud käsitlus. Reljeefid olid algul tugevate toonidega maalitud. 612 a
Ühest küljest, oma territooriumilt asus Vana Egiptus peamiselt Aafrikas, kuid Niiluse org, kus Egiptus asetses, oli muust Aafrikast eraldatud suurte Liibüa rohtlatega ja Sahara kõrbega, ja teisest küljest, kogu oma kultuuriga kaldub V-E rohkem Vahemeremaade poole. Idamaadest olid kõige tähtsamad need riigid, mis tekkisid Mesopotaamias, Tigrise ja Eufrati jõgede orus: Sumer ja Akkad (~ III aastatuhat eKr), hiljem Babüloonia ja Assüüria (II-I aastatuhanded). Nende vahetus naabruses olid ida pool Eelam (~III aa.-7/6ss.), Meedia (8-6ss.) ja Pärsia (~7-4ss.). Assüüriast põhja pool, Armeenia kõrgestikul, asetses aga Urartu riik (~10-6ss.). Väike-Aasia poolsaarel oli Hattide riik (~18-12ss.), hiljem Früügia (10-6ss.), Lüüdia (13/7- 6). Väike-Aasia poolsaarest lõuna pool, Vahemere idarannikul, asetsesid arvukad Foiniikia kaubalinnad, nendest idas, läahemal Eufratile Süüria linnad,
Mesopotaamiat peetakse terrass- ja katusaedade tekkekohaks. 2) Kastmissüsteemide ehitamine. 3) Metsa- ja jahiparkide tekkimine. Asüürlaste aed- Puude alla on istutatud põõsaid ja hästilõhnavaid rohttaimi. Teed on nöörsirged ja hästi hooldatud. Aiad olid korrapärased. Sumeri aiad moodustusid seoses elamute ühendamisega jõgede kaldapervedega. Maa muudeti tugimüüride abil astanguliseks. Majad ehitati tasapindadele. Pärsia aiad- olid üsna suured; ka pärsia pargid olid assüüria omadega sarnaselt jahipidamiskohad. 7. Islami aiad. Islami aia ideoloogia: paradiisiaia peegeldus, prohveti õpetus, karm kohalik elu-olustik ja looduslik keskkond, teatavad kohustuslikud elemendid. Konseptioon: baseerub ideele universum koosneb kahe suure jõe poolt jaotatud neljaks kvartaliks, aed sisaldab vett, lilli ja puid, aia floorat isoleerib karmist kõrvest aeda ümbritsev müür. Kujunduselemendid: 1.)Korrapärasus ja korduvus, 2.)kõrge müür, milles varjualused, 3
u. 3000 eKr. Esiaja arhitektuuri tuntakse ka megaliitide nime all (suured kivid). MENHIRID-pikad kivid(Bretagne), DOLMEN-kivist laud, KROMLEH-sööriks kujundatud dolmenid (Stonehedge- selle rajamiseks peetakse 3100-1500 ekr.) Mesopotaamia kunst: tekkis Tigrise ja Eufrati vahelisel alal u. 3300 ekr. Sumeri kiilkiri-savitahvlitele, sest seal puudus kivi, metall, puit jne. Sumerite leiutised: ratas, potikeder, Gilgamesi eepos. Kultuur jaguneb: Akadi kultuur, Vana-Babüloonia, Assüüria, Uus-Babüloonia. Lõppes 539.a eKr. 1. Arhitektuur: *Ehitusmaterjaliks oli põletamata savitellis, tugevdatud pillirooga. *Tsikuraat- ülesse ahenev torn. Paabeli torn oli ehitatud Mardukile Uus-Babü. ajal. *Valitsejate lossid- Semiramise rippaiad. *Linnamüürid- Babüloni linna piiras kahekordne müür, mille vahel sügav kraav, kõigis põhi ja vahe ilmakaartes oli värav. Istari peavärav. *Ehituste välisküljed kaunistati glasuurplaatidega, millega kujundati mustrid lilledest,
Kunstiajalugu aeg stiil 40 000 e.m.a. kiviaeg 10 0003000 e.m.a. neoliitiline kunst 40001530 e.m.a. Vana-Mesopotaamia 3000 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Egiptus u 30001100 e.m.a. Egeuse ehk Kreeta-Mükeene 1600 e.m.a.539 m.a.j. Assüüria ja Uus-Babüloonia 480323 e.m.a. Vana-Kreeka klassikaline aeg 323 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Kreeka hellenistlik aeg 509 e.m.a.476 m.a.j. rooma kunst 3.saj. ristiusu teke 4.saj. kirikute ehitamise algus 5271453 Bütsantsi kultuur u 8621582 vanavene kunst 7.saj. lõpp5.saj. e.m.a. sküüdid, keldid, viikingid 493604 merovingid
keskelt kuni VI sajandini e.m.a. laialdast maa-ala Vahe-merest ning Egeuse merest kuni Vaikse ookeanini. Mõiste ,,Vana-Idamaad" on konventsionaalne ning on jäänud meieni püsima antiikajast, mil need maad asetsesid Rooma suhtes ida pool. Idamaadest olid kõige tähtsamad need riigid, mis tekkisid Mesopotaamias, Tigrise ja Eufrati jõgede orus: Sumer ja Akad, hiljem Babüloonia ja Assüüria. Nende vahetus läheduses olid ida pool Eelam, Meedia ja Pärsia, Assüüriast põhja pool Urartu riik. Väike-Aasia poolsaarel, tänapäeva Türgi südames, asus hattide riik. Väike-Aasia poolsaarest lõuna pool, Vahemere idarannikul, asetsesid arvukad Foiniikia kaubalinnad, nendest idas, lähemal Eufratile, Süüria linnad, Foiniikiast lõuna pool aga Palestiina riigid Iisrael, Juuda, Moab jt. Iraani kiltmaast ida pool asetsesid muistsed India riigid,
KUNSTIAJALUGU Ladina keelsed väljendid 1. Citius, altius, fortius = kiiremini, kõrgemale, tugevamini (kaugemale) 2. Per aspera ad astra 3. Cogito, ergo sum = mõtlen, järelikult olen 4. Tabula rasa = puhas leht 5. Alma mater = helde, toitev ema (Ülikoolis) 6. Terra icoglita 7. Sit tibi terra levis (s.t.t.l) = olgu muld sulle kerge 8. Per se = iseeneses 9. Manus manum lavat = käsi peseb kätt 10. Pecunia non olet = raha ei haise 11. Lupus in fabula non mordet lupum = hunt hunti ei murra 12. Lupus in fabula = kus hundist juttu.... 13. Homo homini lupusest = inimene on inimesele hunt 14. Otium reficit vires = uhkus taastab jõu 15. Ab urbe condita (a.u.c) = (Rooma) linna rajamisest 16. Omnia mea metum = kõik, mis mul on, kannan endaga kaasas (teadmised) SISSEJUHATUS KUNSTI Kultuur on kogu inimkonna saavutus...
u. 3000 eKr. Esiaja arhitektuuri tuntakse ka megaliitide nime all (suured kivid). MENHIRID-pikad kivid(Bretagne), DOLMEN-kivist laud, KROMLEH-sööriks kujundatud dolmenid (Stonehedge- selle rajamiseks peetakse 3100-1500 ekr.) Mesopotaamia kunst: tekkis Tigrise ja Eufrati vahelisel alal u. 3300 ekr. Sumeri kiilkiri-savitahvlitele, sest seal puudus kivi, metall, puit jne. Sumerite leiutised: ratas, potikeder, Gilgamesi eepos. Kultuur jaguneb: Akadi kultuur, Vana-Babüloonia, Assüüria, Uus-Babüloonia. Lõppes 539.a eKr. 1. Arhitektuur: *Ehitusmaterjaliks oli põletamata savitellis, tugevdatud pillirooga. *Tsikuraat- ülesse ahenev torn. Paabeli torn oli ehitatud Mardukile Uus-Babü. ajal. *Valitsejate lossid- Semiramise rippaiad. *Linnamüürid- Babüloni linna piiras kahekordne müür, mille vahel sügav kraav, kõigis põhi ja vahe ilmakaartes oli värav. Istari peavärav. *Ehituste välisküljed kaunistati glasuurplaatidega, millega kujundati mustrid lilledest,
Seda aega iseloomustavad silmapaistvad saavutused kunsti vallas ja see oli ühtlasi aeg mil sumeri põrimusi hakati tõlkima akadi keelde. Kirja pandi ka algupäraseid semiidi teoseid.Semiidid samastasid osa oma jumalaid sumerite jumalatega. Sargoni rajatud dünastia hävitasid mägirahvad ja Uris ning võimule tuli uus kungingate suguvõsa.Enamik sumeri müüte on üles tähendatud kirjutamise õppimise ajal koolides. Asüüria riik 1400 eKr.paiku muutus Põhja Mesopotaamias asunud Assüüria suurriigiks ,mis oli mõni sajand hiljem lähis-ida võimsaim riik.Asüüria valitsejad matkisid babüloonlasi , kelel kultuur oli nede omast tunduvalt vanem..nad austasid samu jumalaid kuid Enlili asemel oli neil peajumalaks Assur.Vallutatud aladele ei surunud nad oma usku peale vaid lasid neil jätta eelnevalt kehtinud usu.Kui sealne rahvas alistus lubati neil jääda oam tavade juurde. Kui rahavs ei alistusnud võisid asüürlased nede jumalad kinni võõta aj nende kujud hävitada.
4. Milliseid Babüloonia linna rajatisi pidasid vanad kreeklased maailma imeks? 5. Mida tead Paabeli tornist? 6. Miks pole Babüloonlaste ehitistest palju järgi? 7. Millisesse ajajärku paigutad Mesopotaamia kunsti ja mis tegi selle lõpu? 1. Mesopotaamia on ajalooline piirkond Lähis-Idas, Türgis ja Iraanis 2. Ratas 3. Tsirkuraat (astangutega ülespoole ahenev torn. Tipus oli tempel, kus oli jumala elukoht), Lossid( suurim oli Assüüria kuningas Sargon II oma) 4. Rippaed 5. See on peajumala Marduki tempe 6. Kuna Babüloonias ei olnud kive siis ehitati see põletatud savi peale, aga see ei säili hästi Egiptus Egiptuse ajalugu jaotatakse kolmeks: 1) Vana riik 2900-2200 Ekr 2) Keskmine riik 2100-1600 Ekr 3) Uusriik 1600-1000 Ekr Egiptuses valitses läbi aegade 30 dünastiat ja 332. aastal Ekr vallutas Aleksander Suur Egiptuse
Eufratist vett. Kõrgetele üle kuningalossi müüride tõusid sihvakate palmide kroonid. Kuna sambad ulatusid ca. 22 meetri kõrgusele, oli taimedel valgust ja õhku küllaldaselt. Seal oli haruldasi taimi ja ilusaid lilli. Ka meile nii tuttavat tulpi aretati juba Semiramise aedades. Aiad olid avatud jahedatele, tavaliselt loodest puhuvatele tuultele. Semiramise kohta on palju legende, kuid arvatakse et temaks oli Assüüria kuninga Salmanassar kolmanda poja Samsiadad Viienda surma järel valitsenud lesk Sammuramatt kr.k. Semiramis), kes oli ilus ja andekas naine. ( Kinggi 1996:43-67) ARTEMISE TEMPEL EFESOSES Antiikaja tähtsamaid kaubalinnu Efesos asus Kaaria rannikul Väike- Aasias. Linn asutasid 12 sajandi lõpus e. kr. joonialased, keda peetakse kreeka hõimudest vanimaks. Antiigi lemmikjumalanna oli Artemis. Roomlased kutsusid teda Dianaks ja tema kultuse keskuseks oligi Efesos
Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 Sügis 2008. a TERMINID MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST aatrium (ld. átrium < ater must, pime) vanaroomas tubadega ümbritsetud elamu pearuum suure valgusavaga laes (=compluvium); selle all põrandas bassein vihmavee jaoks (=impluvium). Kaasajal nimetatakse aatriumiks ka ruumidega ümbritsetud sisehoovi. agoraa peaväljak Kreeka linnas. Ka rahvakoosolek vana aja Kreekas; väljak, turuplats. allee regulaarsetest puuderidadest või hekkidest ääristatud aiatee, tee või pargitee, ka puiestee maastikus. Selle algeid võib oletatavasti seostada jahilkäikudega - ratsa läbi tiheda metsa tulles raiuti endale tee läbi metsa. Akadeemia (kr. akademeia), Platoni asutatud filosoofiline kool Ateena lähedal, idealistliku filo...
ekr - 400 a. p. Kr Araabia 3. 13. sai. P. Kr. Mehhiko ( Inkad ja Maiad) 2. 14. saj. P.kr II Keskaja kultuur ja muusika ( 5. 13. saj. ). III Renessanss ( 14. -16 saj.) IV Barakk ( 17. saj. 18. saj esimene pool) V Klassitsism VI Romantism ( 19. saj. ) VII Modernism ( 20. saj. ) ( stiilide paljusus ) Vanade kultuuride muusika Muusika kultuur saavutas võrdlemisi kõrge arenemistaseme juba muistsetes orjanduslikes riikides. ( Babüloonia, Egiptus, Assüüria, Hiina, India, Süüria, Palestiina) 1. Muusika iseloomulikud jooned. 1.1. Muusika oli seotud teiste kunstiliikidega. 1.2. Muusikat peeti jumalate kunstiks. 1.3. Muusika oli ühehäälne. 2. Vana kreeka muusika: Täiuslikul kujul esines antiikmuusika 5. 4. saj enne kristust. Muusikal oli tähtis koht. Seda peeti vaimse arendu tipuks. Muusika oli harmoonilise inimese kasvatus vahendiks. Kreekas peeti igal aastal muusika pidustusi jumalate auks. Apollon ( kunstide jumal )
pole võimalik üksikuid mineraale eraldada. Tal ei ole korrapärast ehitust. Kui klaas kristallub, kaovad klaasile kui materjalile omased omadused. Klaas ei tähista mitte ainult materjali ta on oleku vorm. Looduses esineb analoogia vulkaanilised kivimid (obsidiaan). Klaas on keemiliselt koostiselt lähedane teistele ehitusmaterjalidele nagu tsement, paakumiseni põletatud keraamika jms.Klaasi võib vaadelda kui allajahutatud vedelikku. Klaasi tuntakse vähemalt 7000 aastat: Egiptuse, Assüüria aladelt on leitud klaasamulette, mida dateeritakse aastatesse 2000 a eK. Aastatel 1500-1000 eK valmistati klaasist helmeid, kujusid, aga ka mööblit. Foiniiklased leiutasid klaasipuhumise arvatavasti 100 a eK, sealt levis see Kreeka ja Rooma aladele. Roomlased valmistasid juba aknaklaasi. Pompeij varemetest, mis hävis 79. aastal, leiti värvilisi aknaklaase. Värvitut klaasi õpiti valmistama hiljem, aastatel 200-300.
Mesopotaamia aed 1) 713-708 ehitatud pealinn, palee ja aed, mis lõplikult valmis ei ehitatudki, vaid hüljati. Iraagis Korsabadi külas Asüüria kuningas Sargoni II poolt 2) Sargon II poeg Sanherib ehitab Nivies (assüürias) 6 saj e.kr alguses aia, mis rõhtuab sümboolselt mägimaastikku 3) BABÜLOONIA RIPPUVAD AIAD järgivad ehituselt tsikuraatide stiili, Mesopotaamia aiakunsti stiilinäide. Rajaja Nebukadnetsar II 500 a alguses 4) Pärsia suurkuningate aiad sarnanesid Assüüria aedadele. Jahipargid, kus toimisid ka pidustused,. Pärsiad olid esimesed aednikud, suurelt jaolt tähelepanu lille- ennekõike roodipeeanrdele. Pärsiast leviski roosikasvatus edasi Hispaaniasse ja Euroopasse. Kreeka aed Kreeka aia kohta infot on kesiselt. 1) Sitsiilia Kreeka asurkondades oli 5 saj. e.Kr elegantseid aedu. 2) Kuid klassikaajastus 400-300 aastatelt kesine info, sellele järgneval hellenismiajastul üldist infot. Teated jutustavad
Iga suurem sumerite linn moodustas linnriigi nt Ur, Uruk, Is. Igal linnriigil oli oma kaitsejumal. Linna keskele ehitati iga jumala jaoks astmiktempel e tsikuraat. Alguses oli võim preesterkonna käes. Hiljem koondus võim kuningale. Sumerid sulandusid semiitide hulka, semiidid olid sõjaliselt tugevamad. Suurriigid: 1) Akadi, semiidi riik 2) Vana Babüloonia, valitseja kuningas Hammurapi. Mehel oli piiramatuvõim, abielu oli varaline leping, mees võis abielluda mitme naisega. 3) Assüüria, koguaeg sõdimine, valitsejad kõige vägivaldsemad. 4) Uus-Babüloonia, rajati Paabeli torn ja rippuvad aiad. Mesopotaamias kuningavõim absoluutne. Kuid nad olid jumalate esindajad oma rahva ees. I ESIMENE MAAILMASÕDA JA SELLE TAGAJÄRJED Rahvusvahelised suhted 20. sajandi algul. Esimese maailmasõja põhjused ja algus. Sõjategevus 1915-1917. Venemaa kokkuvarisemine. Kodusõda Venemaal. Sõja lõpp läänes. Versailles rahuleping.
Muusikaajalugu: I kursus, I semester Vanamuusika: Vanaaeg Keskaeg Renessanss Abi ja lisamaterjal õpiku (Toomas Siitan. Õhtumaade muusikalugu I, 1998) ja isikliku konspekti kõrvale Koostas: Oliver Vatsfeldt 2010 LOODUSRAHVAD JA NENDE MUUSIKA EE: ,,Loodusrahvad: ühiskonna ja majanduse arengult ürgkogukonna tasemel elavad, algelise kultuuriga (minu kurs. v.j.) rahvad, kes sõltuvad elatusvahendite hankimisel otse looduskeskkonnast." Umbes 40 000 aastat tagasi ilmus Euroopasse homo sapiens e tarkinimene. Alles tarkinimesel arenes heatasemeline häälikuline kõne (varasemate inimtüüpide lõualuu kuju ei võimaldanud veel kõnelemist). Häälitsused, mida see inimene kuuldavale tõi, on vaadeldav ühe vanima muusikana. Taolise inimese põhitegevuseks oli küttimine, kalapüük, korilus toidu hankimine. Kiviaja inimene oli loodusega väga tihedalt seotud. Tunti oma elupaiga loomi ja linde ning nende käitumist, taimi ja nende toite- ...
Tsikuraatideks. 10. Mida tähendab sakraalne kuningavõim"? Põhilise uskumuse kohaselt pärines kuningavõim jumalalt. Lõpuks hakati kuningat tituleerima jumala või jumalanna pojaks. Kuna kuningas oli jumalik, võis ta oma nime ette kirjutada jumal. Nii nimetati kuningat maa jumalaks, inimsoo jumalaks, Sumeri päikesejumalaks. 11. Kuidas nimetasid sumerid surnuteriiki? kur-nu-gi-a - maa ilma tagasipöördumiseta. 12. Kuskohal leiti 2600 eKr vanuseid haudu? Uris. Babüloonia- Assüüria 1. Kuidas nimetati jumalat Sumeris ja kuidas akadi keeles? Jumal on akadi keeles ilu. Sumeris jumala nimi: dingir 2. Nimetage Babüloonia panteoni kosmilise triaadi jumalused. Anu, Enlil, Ellil Kosmilise triaadi jumalad 3. Nimetage Babüloonia panteoni astraalse triaadi jumalused. Samas, Istar - astraalne triaad 4. Milline on maailma vanima, kirjanduslikku laadi Babüloonia eepose nimi?
Tekstid pole terviklikult säilinud,tahvlid katki,tuleb kokku lappida. Ei saada konstektist aru.segane dokument,templites kirjutatud majapidamisaruanded. Palju dokumente,võivad olla erinevates kohtades.Neid publitseeritakse,on tõlgendused. 1% on leitud kunagistest leidudest.Ühiskond oli suuline,kirja eriti ei pandud.Järeldused,millegi puudumisest. Informatsioon ülimalt katkendlik.Katkendlikkus on ebaühtlane, nt mõned perioodid hästi dokumenteeritud 8-7 saj Assüüriast,teame Assüüria kuningate võitudest ja poliitikast. 2100-2700 eKr. Ka hea ajastu Sumeri viimane hiigelaeg ja Vana-babüloonia.Toonased valitsejad hoidsid vanu traditsioone,loosid eepilisi juttusid.Vahel on tumedad perioodid, pole sajandeid teada. Katastroofide eelsetest perioodidest teame hästi, peale seda tume ajajärk.Katastroof varasem süsteem lagunes, kus periood sotsiaalsete ümber ujunduste periood(murrangu) jääb tumedasse ajajärku, ei tea midagi. Hiljem tulevad uued
Korrapäratud üleujutused. lõunas kuivus, põhjas mägede lähedal niiskus vajadus maad niisutada ja kuivendada niisutus- ja kuivendussüsteemid loodusvaradeks savi ja pilliroog savitsivilisatsioon avatud piirkond kaitsesüsteemid Põhiperioodid: Sumeri linnriigid ~30.-24. sajand eKr (~3000-2340 eKr) Semiidi suurriigid Akadi-suurriik ~24.-22. sajand eKr (~2340-2193 eKr) Vana-Babüloonia 18.-16. sajand eKr (1792-1595 eKr) Assüüria 14.-7. sajand eKr (934-609 eKr) Uus-Babüloonia 7.-6. sajand eKr (626-539 eKr) Sumerite päritolu ja ühiskonnakorraldus: Sumerite päritolu on teadmata. Valitsemisvorm oli monarhia. Ühiskond hierarhiline: preestrid (alguses olid valitsejad preestrid, kuid hiljem kandus võim üle kuningatele), kuningad ja vabad kodanikud 2 Semiidi suurriikide valitsemine:
Kunstiajalugu aeg stiil 40 000 e.m.a. kiviaeg 10 0003000 e.m.a. neoliitiline kunst 40001530 e.m.a. Vana-Mesopotaamia 3000 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Egiptus u 30001100 e.m.a. Egeuse ehk Kreeta-Mükeene 1600 e.m.a.539 m.a.j. Assüüria ja Uus-Babüloonia 480323 e.m.a. Vana-Kreeka klassikaline aeg 323 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Kreeka hellenistlik aeg 509 e.m.a.476 m.a.j. rooma kunst 3.saj. ristiusu teke 4.saj. kirikute ehitamise algus 5271453 Bütsantsi kultuur u 8621582 vanavene kunst 7.saj. lõpp5.saj. e.m.a. sküüdid, keldid, viikingid 493604 merovingid
koduigatsust tundvale naisele Amitale. Amita oli Meedia kuninga Kyaxarese tütar, kes oli Babüloonia kuninga Nabopolassari pojale Nebukadnetsarile naiseks antud, kindlustamaks Meedia ja Babüloonia liitu. Amita kodumaa oli roheline ja mägine, Babülon aga päikesekuum tasandik. Nii otsustas pärast isa surma Babüloonia kuningaks saanud Nebukadnetsar ehitada oma kuningannale kunstliku mäe koos roheliste aedadega. Veel varasem legend omistab neid aedu Assüüria kuninga Samsiadad V Babülooniast pärit naisele Sammuramatile, kelle kreekapärastatud nimi on Semiramis ja kes valitses oma alaealise poja Adadnirari III regendina 809782 eKr.Rippaedu on kirjeldanud vanakreeka ajaloolased, sealhulgas Herodotos, Klesias, Strabon ja Diodoros Siculus, kuid muud materjali nende kohta on vähe.Kirjeldustes arvatakse aedade pindala ligi 1200 ruutmeetrile. Aiad asusid kuningapalee kirdeosas Istari väravate lähedal laial neljaastmelisel terrassil. Iga korrust
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
