Kui koristustöödega suudetakse õigel ajal valmis saada, siis koristuse järel veel 1-1,5 kuud taimede vegetatsiooniks sobivat aega. Seda saab ja tuleb ära kasutada põldude puhastamiseks umbrohutdest ning mulla veevarude suurendamiseks. Saab kasutada kahte mullaharimisviisi : a) klassikaline sügisene mullaharimine koosneb kahest võttest : koorimisest ja sügiskünnist. Põldu peaks koorima kohe pärast vilja alt vabanemist, et umbrohtudelt võtta assimilatsiooni võimalus. Kui mullatemperatuur on veel suhteliselt kõrge ja muld niiske, moodustuvad vegetatiivselt paljunevatel umbrohtudel mullas olevate organite puhkavatest pungadest uued lehed. Nende moodustamiseks on taim kulutanud oma varuaineid, seega ennast teatud määral kurnanud, mis ongi koorimise siht. Soovitavaks on koorida 8-10cm sügavuselt. Koorimine on efektiivne ainult koos sügiskünniga ühtses süsteemis
ja hakkavad intensiivselt paljunema. Kiirgusenergia - kiirgusenergia toimib mikroobidele nii raku siseste kui ka keskonnas toimuvate, kas keemiliste või füüsikaliste muutuste kaudu. Kiirituse effektiivsus sõltub suurel määral kiirte läbivusvõimest, sest muutusi kutsuvad esile ikkagi ainult neelduvad kiired. Valgus vajalik ainult fotosünteesivatele mikroobidele, sest nad kasutavad valgusenergiat CO2 assimilatsiooni protsessiks, nagu ka taimed. Kõik bakterid kasvavad hästi valguse puudumisel ja hajusal valgusel puudub antimikroobne toime. Otsene päikese kiirgus mõjub bakteritele hävitavalt. Paljud hallitusseened kasvavad küll pimedas, kuid valguse puudumisel pidurdub neil spooride moodustumine. Valguseenergia antakse edasi kvantidena ja kvandi mõju sõltub temas leiduvast enegiast. Energia hulk sõltub aga laine pikkusest. Mida pikem see on, seda väiksem on kvandi energia.
FÜSIOLOOGIA 1. Veri, vere hulk, koostis, reaktsioon ja puhveromadused. Veri, mis ringleb veresoontes, moodustab koos lümfi ja koevedelikuga organismi sisekeskkonna. Vere hulk 5-6 l. Koostis: 1. plasma 2. vererakud: erütrotsüüdid e. punased verelibled leukotsüüdid e. valged verelibled trombotsüüdid e. vere liistakud. Reaktsioon vere aktiivne reaktsioon sõltub H ja OH ioonide kontsentratsioonist. Veri on nõrgalt leeliseline. Reaktsiooni näitaja (PH) on arteriaalsel verel 7,4 ja venoossel verel 7,35. Kõrgenenud aktiivsuse puhul kõigub PH koerakkudes 7,0-7,2 piires. Vere võime püsivat reaktsiooni säilitada põhineb tema puhveromadustel ja erituselundite talitlusel. Puhveromadused on omased lahustele, mis sisaldavad nõrka hapet ja tema soola või nõrka alust ja tema soola. Veres on 4 puhversüsteemi: 1. karbonaatpuhversüsteem 2. fosfaatpuhversüsteem 3. verevalkude ...
U utilitaarsust, M1 ja M2 vastavalt uuritava vähemus- ja enamusrühma sotsio-kultuurilist staatust, r nende rühmade vahelist kultuurilist distantsi. Kui V≥0, siis on rühm vitaalne, kui V<0, siis on rühmal kalduvus assimileeruda seda rohkem, mida väiksem on V väärtus. Ometi ei sõltu assimileerumine ainuüksi rühmade staatuserinevusest. Näiteks türgi immigrantrühma staatus Saksamaal on selgelt madalam sakslaste omast, kuid ometi ei toimu türklaste hulgas kiiret assimilatsiooni. Üks põhjus on selles, et türklased erinevad sakslastest sotsio-kultuuriliselt vägagi palju: niihästi rassiliste joonte, religiooni kui ka kommete ja tavade poolest. Kui rühma utilitaarus on minimaalne, siis on ta täiesti konservatiivne ja muutustele suletud. Sellised on näiteks Amishi usulahku kuuluvad Pennsylvania sakslased, kes pole rohkem kui 7 põlvkonna jooksul assimileerunud. 2. Mis on koodivahetus ja kuidas käsitleb seda koodikopeerimise mudel
ka vastupidi. (Martin, 2003) Teavitustööga on hea alustada varases lapsepõlves, kui pole väljakujunenud poliitilisi vaateid ega eelarvamusi. Sellise positiivse pinnase keeleõppeks peaks laps ja lapsevanem leidma lasteaiast, kus viibitakse enamik aktiivne osa päevast ja ollakse võimelised ammutama kõige rohkem informatsiooni. Eestlastest sihtgrupi puhul aitab integratsioon taandada tõrjuvat hoiakut ehk ka hirmu oma rahvusliku kultuuriruumi säilimise suhtes. Assimilatsiooni suunas vaevalt püüeldakse, kuid hea oleks elada riigis, kus valitseb vastastikune tolerants ning ühine teabeväli. ( Martin, 2003) Ligilähedase tulemuseni aitab ehk jõuda nö multikultuursete lasteaedade loomine. Üldjuhul on levinud arusaam, et lapsi mängimisel ei ole kunagi takistanud keelebarjäär, miks mitte püüdagi lasta vene-ja eesti rahvusest lastel kasvada juba varakult külg külje kõrval, et nad harjuksid vastastikku neile esialgu veel võõrast keelt kuulama ning omandama
mitmeid päevi. 1) Aeglase taastumise faasile on iseloomulik lihase kõrgenenud insuliinitundlikkus; 2) Kõrgenenud insuliinitundlikkus tagab GLUT 4 suhteliselt kõrge kontsentratsiooni lihasraku membraanil, Glükogeeni süntaasi suhteliselt kõrge aktiivsus rakus. 3) Glükogeeni sünteesi intensiivsus lihases aeglase taastumise faasis sõltub süsivesikute manustamisest. 2. Superkompensatsiooni seadus: Superkonpensatsiooni seadusena avaldub assimilatsiooni ja dissimilatsiooni protsesside vahekorra muutus. Maksa ja lihasrakkude glükogeenisisaldus mitte ainult ei taastu tööeelse tasemeni pärast kehalist tööd, vaid tõuseb isegi üle selle. Superkompensatsioonifaas ongi ajavahemik, kus lihaste ja maksa glükogeeni-sisaldus on kõrgem pingutus-eelsest tasemest, ei kesta kaua ja mõne aja möödudes glükogeenitase normaliseerub. Mida ulatuslikumalt on ära kasutatud lihase energia varud, seda ulatuslikum on superkompensatsiooni faas ja mida
häireni, naaberalade koosluste koosseis) ◦ Seemne s(t)aatus ◦ Ressursside kättesaadavus (koosluse mulla koostis ja sümbiondid, mikrotopograafia, koha ajalugu) Taimkatte dünaamika põhjuste hierarhia Liikide omadused ◦ Vastavus (keskkonna)tingimustele ◦ Keskkonnastressi taluvus ◦ Interaktsioonide sh Konkurentsitaluvus ◦ Allelopaatia ◦ Ökofüsioloogia (Nõuded idanemistingimustele; Idanemisviis (kiire/aeglane, kevad/sügis); Assimilatsiooni tase (FS); Kasvutase; Populatsiooni diferentseerumine ◦ Elulugu (Allokatsiooni muster; Paljunemise ajastus; Paljunemisviis; Käitumuslikud eripärad; Peab olema võimeline levima) Taimkatte dünaamika põhjuste hierarhia Koha olemasolu ◦ Suureskaalaline häiring ◦ Suurus, ulatus ◦ Levik, jaotus ◦ Aeg, tihedus ◦ Intensiivsus Kolmas osapool ◦ Kolmandad taimed ◦ Herbivoorid ◦ Kahjurid ja parasiidid ◦ Sümbiondid Suktsessioon
) ruumiliselt (putuktoiduliste taimede need osad, mis samaaegselt fotosünteesivad ja püüavad saaki. Nt: alpivõipätakas, huulhein. Ainevahetuse teine jaotus: kaks vastastikust protsessi: assimilatsioon (süntees) ja dissimilatsioon (lõhustumine). Assimilatsiooni jaoks on vaja: lähteühendeid, ensüüme ja energiat Dissimilatsiooni jaoks on vaja: lähteühendid, ensüümid, vähestes kogustes energiat on vaja protsessi käivitamiseks. Inimeses on assimilatsiooni ja dissimilatsiooniprotsessid liikuvas tasakaalus, kuid teatud juhtudel on ülekaalus sünteesiprotsessid. Teatud juhtudel on ülekaalus ka dissimilatsiooniprotsessid (nälgimine, rasked kroonilised haigused, raukuseas). Loeng 02.11.2011. Taime fotosüntees: 86 Fotosünteesivad organid: taimeleht (põhiline), fotosünteesi võime on veel ka vartel, kloroplastidega lilledel ja teistelgi kloroplastidega organitel.
KESKKONNAMIKROBIOLOOGIA konspekt Koostanud Jaak Truu (T molekulaar-ja rakubioloogia instituut) e-mail: [email protected] 1. MIKROORGANISMIDE MITMEKESISUS Traditsiooniliselt phineb koosluste mitmekesisuse hindamine liigilise koosseisu mramisel, konkreetsete liikide arvukuse hindamisel ja iga liigi funktsiooni teadmisel. Mikroorganismide puhul on kigi nende nitajate usaldusvrne mramine hetkel veel vimatu. Miste mitmekesisus kasutamine mikroorganismide puhul on erinev kui makro-organismide korral. Mikroorganismide puhul ei ole vimalik mitmekesisuse hindamiseks kasutada ksnes organismi morfoloogilisi ja anatoomilisi tunnuseid, vaid tuleb kasutada lisaks veel spetsiifilisi fsioloogilisi tunnuseid. Rohkem kui 100 aastat phineski mikroobide mitmekesise hindamine fenotbilistel tunnustel ning mikroobide sarnasuse hindamiseks kasutati numbrilist taksonoomiat. 20 aastat tagasi arvati, et ca 40% prokarootidest on teada, praegusel hetkel on isegi ...
ranniksekvoia, mammutipuu, virsikupuu, har. pukspuu, küpressid. 15. Vee tähtsus puittaimedele. Sademete negatiivne mõju puittaimedele. Tooge näiteid. Taimed saavad vett ka lehtede kaudu, kuid põhilise osa hangivad nad juurte kaudu mullast. Valguse ja temperatuuri kõrval on vesi üks olulisemaid fotosünteesi mõjutavaid tegureid. Puittaimede kasv oleneb temperatuuri kõrval oluliselt niiskusest. Veepuuduse korral jäävad okkad lühemaks ja väheneb lehtede pind, mis omakorda vähendab assimilatsiooni. Põua tagajärjel hukkuvad ka peenemad juured ja mükoriisa, mis võib vähendada puude juurdekasvu järgmistel aastatel. Puistute ja puude juurdekasv väheneb ka niiskuse ülekülluse korral. Sademed võivad teatud juhtudel metsale mõjuda ka negatiivselt: Lumi võib põhjustada puude kahjustusi. Tuntud on lumemurd (lume raskuse all puu murdub) ja lume vaalimine (lumi painutab puu maha). Neid kahjustusi esineb sageli sügistalvel, kui sajab sulalund, mis kleepub puudele
Mida maapinnalähedasem on rabas veetase, seda maapinnalähedasem on ka puude juurestus ja seda viletsam on nende kasv. Uurimused on näidanud, et kuivendamise järel puude juurestussügavus suureneb ning omakorda puude kasv paraneb (Valk 2005: 89). Kasvu soodustava või pärssiva tegurina saab välja tuua ka õhutemperatuuri. Nimelt sõltub õhutemperatuurist füsioloogiliste protsesside (assimilatsioon, hingamine, transpiratsioon) intensiivsus ja seega ka puude kasv. Näiteks assimilatsiooni intensiivsus kasvab koos temperatuuri tõusuga 0 kraadist kuni 30-35 kraadini. Veelgi kõrgema temperatuuri puhul assimilatsiooniprotsess väheneb järsult ja lakkab täielikult 40-50 kraadise temperatuuri juures. Miinuskraadide puhul puude uuenemine väheneb ja takistuseks on see ka puude kasvule. Samuti on selgesti märgatav hingamise intensiivsuse kasv koos temperatuuri tõusuga 0-40 kraadini. Edasine temperatuur on juba puudele kahjulik ja mõjub kasvule pärssivalt (Valk 2005: 100). 1.3
hõredates puistutes, kus õhk liigub rohkem. Ka on juurte hingamine tihedates ja eriti noortes puistutes intensiivsem ning õhku eritatakse rohkem süsihappegaasi. Maapinnalähedastes õhukihtides on lehtpuupuistutes CO2-sisaldus suurem kui okaspuupuistutes, sest lehtpuude kõdu laguneb kiiremini. Mets ja tuul Õhu liikumine (tuul) avaldab puittaimedele nii otsest kui ka kaudset mõju. Õhu liikumine mõjutab tugevasti puittaimede assimilatsiooni. Tuul kannab lehtede pinnalt ära CO2-vaese õhu ja toob asemele õhku, mis on CO 2 -rikkam. Seetõttu tuule kiiruse suurenedes assimilatsioon intensiivistub. Täieliku tuulevaikusega võrreldes intensiivistub assimilatsioon õhu liikumiskiiruse suurenedes esialgu tublisti, tuule kiiruse edasisel suurenemisel aga aeglustub taas. Assimilatsioon suureneb tuule kiiruseni 1,7 m/s. Tuule mõju oleneb ka lehtede suurusest: mida suuremad on lehed, seda vähem mõjub neile õhu liikumine.
o. jõudluskontrolli tegema 1909. aastal. 1950. aastal hakati Eestis veiseid kunstlikult seemendama. See võimaldas aretusest kõrvaldada väheväärtuslikud pullid ning viljastada lehmad kõrgväärtuslike pullide spermaga. KASV JA ARENEMINE Arenemise all tuleb mõista organismi kvalitatiivset muutumist, tema diferentseerimist ja kujunemist keerukama struktuuri ja mitmekesisemate funktsioonide suunas. Kasv on looma keha kvalitatiivne muutumine assimilatsiooni tagajärjel, mis avaldab organismi massi, kudede ja organite suurenemises. Põllumajandusloomade kasvu ja arenemise võib jaotada järgmisteks perioodideks: I Looteline periood (embrüonaalne periood) 1. Idulasperiood 2. Eellooteperiood 3. Looteperiood Looteline periood algab pärast viljastumist sügoodi tekkimisega ja lõpeb sündimisega. II Lootejärgne periood 1. Vastsündinuperiood 2. Piimaperiood 3. Sugulise küpsemise periood 4. Täiskasvanuperiood 5. Vananemis- ehk raukumisperiood
BOTAANIKA KÜSIMUSED TTÜ 1. Botaanika eri harud ja seosed teiste teadustega. Botaanika eriharud: 1) morfoloogia (ehitus) - anatoomia (koed & organid) - tsütoloogia (rakkude ehituse varieeruvus) - embrüoloogia (looteline areng, seeme) 2) süstemaatika (liikide rühmitamine) - florograafia (liikide käsitlemine regioonides; floorad) 3) taimegeograafia (annab flooradele tähenduse) 4) (taime-) ökoloogia 4 & 5 = ökofüsioloogia 5) taimefüsioloogia 6) paleobotaanika (väljasurnud taimed) Seosed teiste teadustega: - botaanika – meditsiini eriharu, täpsemalt farmaatsia (rohud-ravimid; rohuteadus) - agronoomia (maamajandus ja põlluteadus) - looduskaitse 2. Kes on taim? Biosüstemaatika mõttes taimeriigi esindaja. Primaarsed plastiidid, ühendav tunnus (va pruunvetikatel). Veepõhine fotosünteesiv organism. Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on...
Taimede esmase produktsiooni efektiivsus on 7585%. See on seletatav sellega, et taimed on autotroofsed paigalpüsivad organismid ja ei raiska seega energiat toidu otsimisele ja püüdmisele ega ka kehatemperatuuri hoidmiseks. Seetõttu lähebki enamus energiast kasvuks. Neil on ka kõrge assimileerimise efektiivsus, kuid väikene energia kasutamise efektiivsus (ainult 1,6% päikeseenergiast). Loomadel on assimilatsiooni efektiivsus 60% putuktoidulistel kuni 90% liha- ja kalatoidulistel. Taimetoidulistel oleneb assimilatsiooni efektiivsus toidust, ulatudes 80-ni seemnete söömisel, 60% noorte lehtede, 3040% vanade lehtede ja 1020% puidu söömisel. Produktsiooni efektiivsus on loomadel vastupidises seoses nende liikumise aktiivsusega. Nii on see lindudel 1%, väikestel imetajatel 6%, suurel veisel 11%, külmaverelistel mereloomadel kuni 75%.
juurdekasv on suurim. Metsas on temperatuuri väga laia ökoloogilise amplituudiga), kadakas. Õhu liikumine (tuul) avaldab puittaimedele nii ööpäevane ja aastane amplituud tunduvalt väiksem Kserofüütide juurestik on hästi arenenud, otsest kui ka kaudset mõju. Õhu liikumine mõjutab kui metsata alal, seega mets avaldab enamusel neist on võimas sammasjuur, osal oluliselt puittaimede assimilatsiooni. Tuul kannab temperatuuri käigule tasandavat mõju. Metsa liikidel on hästi arenenud pindmisem juurestik lehtede pinnalt tasandav mõju temperatuurile on eriti tugev suvel. ning nad on võimelised kasutama ka raskesti ära CO2-vaese õhu ja toob asemele õhku, mis on Suvel on metsas temperatuur madalam kui metsata omastatavat vett. CO2 -rikkam. Assimilatsioon suureneb tuule
- diastoolse rõhu tasemele. Vererõhu kõikumised taanduvad arterioolides, kus rõhk langeb järsult (veel enam kapillaarides, veenides). Sissehingamisel suureneb venoosse vere juurdevool paremasse südamepoolde. AINEVAHETUS e metabolism: organismis kulgevate keemiliste ja füüsikaliste protsesside kogum,mis on elutalitluse aluseks ning mille kaudu organism on seostatud väliskeskkonnaga Anabolismi käigus moodustuvad toitainete omastamise ehk assimilatsiooni tulemusena organismi koostisosad Katabolismi käigus toimub organismis keerulisemate koostisosade lagundamine ehk dissimilatsioon lihtsamateks ühenditeks Ainevahetus: *organismile vajalike ainete vastuvõtmine väliskeskkonnast, *nende ainete ümbertöötamine organismile vastuvõetavasse vormi, *ainete organismisisene transport, ladestamine ja kasutamine, *ainevahetuse lõpp- produktide eritamine väliskeskkonda Süsivesikute ainevahetus. Loomorganismidele peamised energeetilised materjalid
1. Süstemaatika teaduslikud alused. Süstemaatika on teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate taimede kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadeks liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda, mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Taksonid süstemaatika ühikud. Taimi liigitatakse süstemaatilistesse rühmadesse üldtunnustatud üksuste alusel, mida nimetatakse taksoniteks: Liik < perekond < sugukond < selts < klass < hõimkond < riik 2. Liigi mõiste. Liik bakteritel, eukarüootidel, apomiktilistel organismidel. Võimalikud raskused liigi mõiste piiritlemisel. Esmane liigi kriteerium: Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potentsiaalselt) suudavad omavahel ristudes anda täisväärtuslikke (=paljunemisvõimelisi) järglasi. Liigi tunnuseks on ka levila areaal. Raskusi liigi mõiste piiritlemisel - liik kui põhiühik on üldistus - tunnetusühik. Üks rahuldavamaid liigi määratlusi kuulub V. Komarovile: ...
II AINEVAHETUSE FüSIOLOOGIA · Ainevahetuse olemus ja üldine regulatsioon. Ainevahetus e. metabolism kui organismi elutegevuse tähtsaim alus. AV on biokeemiliste protsesside kompleks, mille kaudu organism on seoses ümbritseva keskkonnaga ning mis võimaldab tema kasvamist, säilimist, uuenemist ja paljunemist. Organismi AV-s kulgeb 2 täiesti vastupidist, kuid lahutamatut protsessi: anabolism ja katabolism. Anabolismil moodustuvad toitainete omastamise e. assimilatsiooni (orgaaniliste ainete süntees) tulemusena organismi koostisosad. (rohelistel taimedel põhineb anabolism fotosünteesil, mis lähtub lihtsaist anorgaanilistest ühenditest CO", H2O, NH3; loomadel, seentel, väiksemal osal taimedest aga pms toiduga saadavatest valmis, kuid kehavõõrastest orgaanilisest ainest, mis paljudel juhtudel pärast esialgset teatava tasemelist lagundamist, kasutatakse organismiomaste ainete ehitamiseks).
Palun, siin siis teile see botaanika eksami materjal. Paarile küsimusele jäi vastamata, sest ei leidnud seda kuskilt. Kuid meilt Ploompuu seda ei küsinud. Soovitan kindlasti juurde lugeda tunnikonspektist, sest näiteks kottseente osa siin nii pikalt ja täpselt ei ole, kui tema küsis. Kuigi pileti peal neid küsimusi ei olnud. Edu õppimiseks ja saatke see siis kõigile edasi, kes võib-olla kohe ei saanud! 1. Süstemaatika on teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate taimede kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadeks liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda, mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Taksonid- süstemaatika ühikud. Taimi liigitatakse süstemaatilistesse rühmadesse üldtunnustatud üksuste alusel, mida nim. taksoniteks: liik->perekond->sugukond->selt->klass->hõimkond->riik 2. Esmane liigi kriteerium: Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potensiaalselt) suudavad omavahel ristudes a...
tähelepanuressursse · Organiseerituse & struktuuri alged saame oma meelte omadustest, osa tuleb õppimisest & osa isiklikust katsetamis- ning avastamistööst info liiasuse väljaselgitamisel · Tunnetusliku mõtteviisi olemuse ilmekaks näiteks on Piaget´ tunnetusliku arengu teooria. · Piaget´ teooria olemus: lapsed on motiveeritud oma tunnetuslikke struktuure arendama, sest need aitavad keskkonnas toime tulla & seda ümber kujundada assimilatsiooni kaudu töötlevad nad infot neil olemasolevate tunnetuslike struktuuridega seni, kuni tunnetavad tasakaalutust viimane motiveerib akommodatsiooni teel arendama välja uusi, senisest võimekamaid tunnetuslikke struktuure tunnetuslik areng kestab läbi elu, läbi tasakaalu & tasakaalutuse pideva vaheldumise · Enamus tunnetuslikke teooriaid kas eeldab vaikimisi või väidab otse, et tunnetuslike struktuuride areng on seotud motivatsiooniprotsessidega
Viimane tuleneb primaarprodutsentide (vetikate) oluliselt lühemast keskmisest elueast konsumentide suhtes veeökosüsteemides; maismaaökosüsteemides on produtsentide (taimede) keskmine eluiga enamasti sama suurusjärku või pikem kui konsumentidel (loomadel). Paljudes maismaaökosüsteemides kehtib reegel, et iga järgmise taseme biomass on ligikaudu 10% eelmise taseme biomassist. Väga ligikaudu on see seotud assimilatsiooni kasuteguriga toiduahelates (kui näiteks ahvenad on söönud ära 500 kg noorkalu, siis nende biomass suureneb ligikaudu 50 kg võrra; kui haugid söövad 50 kg ahvenaid, suureneb nende biomass umbes 5 kg). SAMAMOODI ENERGIAGA, 10% ÜLEMISELE ja arvudega. Energiapüramiid Biomassi püramiid Inimese lihaskude juurdekasv 34,7 kJ Produtseeritud vasikaliha 5*10(3) kJ Produtseeritud lutserni 62,4*10(3) kJ
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
