sümbol” ehk teisisõnu „mänguline sümbol”, milles ese võib mängus olla kasutusel hoopis teises funktsioonis, näiteks kepp püssina. Sümbolimäng jaguneb omakorda kolmeks alatüübiks. Esimene alatüüp kujutab endast sümbolistliku skeemi projektsiooni teistele objektidele. Kõigepealt omandab laps ise sümbolistliku skeemi, seejärel kasutab ta õpitud skeemi teiste objektide juures. Teise alatüübi juures võib eristada lihtsat assimilatsiooni ja assimilatsiooni teiste objektide suhtes. Kolmas alatüüp sisaldab endas mitmesuguseid sümbolkombinatsioone. See saab alguse lihtsate kombinatsioonide loomisest (Saar, 1997, 18). Piaget märgib, et aegamööda lapse mängus sümbolid taanduvad ja ikka suuremat osa hakkab etendama keel. 4-7 aastase lapse mäng läheneb järjest enam reaalsusele . Sümbolimängu ühe olulise tunnusena märgib Piaget sotsiaalset elementi mängus,
o Muutub elustik o Hukkub esmalt vääriskala (lõhe) Suureneb vesinikiooide konsentratsioon pinnases (vaesustavad kooslused, aeglustub orgaanilise aine lagunemine) Suureneb toitainete väljauhtumine (keskkond happeline väheneb mullaviljakus) Alaaneb taimede rakumahla pH (tekivad lehe- ja okkakahjustused, väheneb assimilatsiooni kiirus, taimed muutuvad tundlikeks öökülmadele ja taimekahjuritele. Kiireneb korrosioon ja rabenemine Sagenevad hingamiselundite haigused 5 Kasvuhooneefekt Õhk on elukeskkonna tähtsamaid komponente. Ilma toiduta suudab inimene vastu pidada mõne
Seda leidub porgandist, munast, paprikast. B vitamiin on vajalik närvisüsteemile, nahale, juustele, küüntele ja seda leidub ubadest, pärmist, meest, piimast. C vitamiin on vajalik immuunsüsteemile, haavade paranemisele, luude ja hammaste kasvuks ning veresiintele. Seda leidub puu- ja köögiviljadest. D vitamiin on vajalik Ca ja P ainevahetuseks ning luude arenguks. Seda leidub lihast, munast, piimast. E vitamiin on vajalik aneemia vältimiseks, assimilatsiooni regulatsiooniks ja näärmete tööks. Seda leidub munas, pähklites. K vitamiin on vajalik vere hüübimiseks, lihaste tööks, valu vastu ja veresoontele ning seda leidub ubades, tomatis, basiilikus ja kapsas. Ainevahetushäireid põhjustavad vaegus kui ka liigvaegus. Vaeguse põhjusteks on üldjuhul ühekülgne toitumine, vaesusest tingitud toitumistavad, kahjulikud harjumused (nt alkoholism), haiguslik seisund (maksahaigused jne) Ületarbimise põhjused on
Agrokliima Eesti kliima kujundamisel mõjutavad kõige enam läänemeri js atlandi ookeani kirdeosa, põhja jäämeri ning suur ida- euroopa tasandik. Mereline kliima läheb üle kontinetaalseks kliimaks, eriti kagu suunas. Suurt mõju avaldab (sügisel ja talvel,) meie kliimale tsüklonite tegevus. Temperatuuri tõstab golfihoovus. Taime kasvu seisukohalt kõige olulisemaid soojusreziimi iseloomustavaid näitajaid on effektiivsed temperatuurid. Selle all mõistetakse üle 5 kraadi C , ulatuvaid temperatuure. Effektiivseteks temperatuurideks nimetatakse üle + 5 kraadi ööpäeva keskmist temperatuuri, millest on lahutatud viis kraadi. Kui need kokku liidame, saame effektiivsete temperatuuride summa. Agrometeoroloogias kasutatakse aktiivsete temperatuuride mõiste. Aktiivsete temperatuureide summa nendeks nimetatakse ööpäevade keskmisi temperatuure, mis ületavad 10 kraadiseid temperatuure, kusjuures mingit maha arvamist ei tehta. Muld Mullaks...
Aine- ja energiavahetus 1. Defineeri mõiste Autotroofid- enamik organismidest, kes kasutavad energia saamiseks valgusenergiat ja orgaanilisi aineid toodavad väliskeskkonnast saadud anorgaanilistest süsinikuühenditest Heterotroofid- organismis, kes kasutavad energia saamiseks teiste organismide elutegevuse käigus tekkinud orgaanilisi ühendeid ja toiduga saadud orgaanilistest ühenditest Miksotroofid- organismid, kes vastavalt tingimustele võivad olla valguse käes autotroofid, pimeduses heterotroofid Rakuhingamine- glükoosi lõplik lagundamine hapniku abil, mille tulemusena vabanev energia salvestatakse makroergilistesse ühenditesse (ATP) ja eraldub CO2 ja H20 Makroergilised ühendid- väikesed org. ühendid, mis osalevad keemilise energia salvestajate ja ülekandjate organismides toimuvates reaktsioonides ATP- (adenosiintrifosfaat)...
· Fotosüntees tagab süsinikuringe · Atmosfääris esinev hapnik on Maad ümbritseva osoonikihi püsimise aluseks. · Biosfääri eksisteerimine on mõeldamatu fotosünteesiprotsessideta. · Organismi aine- ja energiavahetus koosneb assimilatsioonist ja dissimilatsioonist.' · Assimilatsiooniprotsesside dissimilatsiooniprotsesside üheks põhieesmärgiks on ATP moodustamine. · Organismi kõik sünteesiprotsessid moodustavad dissimilatsiooni assimilatsiooni. · Käärimise lõpp-produkt on etanool. · Tsitraaditsükli reaktsioonide käigus eraldub CO2. · Hingamisahela lõpp-produkt alg-produkt on O2. · Molekulaarne hapnik eraldub fotosünteesi pimedusstaadiumi valgusstaadiumi reaktsioonides. · Fotosünteesi pimedusstaadiumi reaktsioonid moodustavad Calvini tsükli. · Kõige enam ATP molekule saab sünteesida 1g: a) glükoosi, b) tärklise c) lipiidide, d) valkude oksüdatsioonil.
Hulkraksed - organismid, mis koosnevad kahest või enamast rakust. Hulkraksed organismid on kõik kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud ja imetajad, ka putukad. 4. Aine- ja energiavahetus (metabolism) Sünteesi - ja lagundamisprotsessid, mille kaudu organism on seotud ümbritseva keskkonnaga. Hõlmab ainete omastamist väliskeskkonnast ja sinna jääkprotukdide väljutamist, aga ka otsest energia(soojus- ja valgusenergia) ülekannet. Eristatakse assimilatsiooni ja dissimilatsiooni. 5. Homöostaas elusorganismide võime säilitada neis toimuvate protsesside tasakaalu, vältida eluohtlike kõrvalekaldeid ning kohaneda ümbritsevate tingimustega. 6. Suguline paljunemine paljunemisviis, mille korral uus organism saab enamasti alguse viljastatud munarakust (sügoodist). Iseloomulik kõigile päristuumsetele organismirühmadele. Mittesuguline paljunemine paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb ühest vanemast. Jaguneb
Mida tähendab sotsioloogia*socius kaaslane logos-mõistus? Mida uurivad sotsioloogid.*sotsiaaleste gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid? Kes, millal ja kuidas defineeris sotsioloogiat esimest korda.*Auguste Comte,sotsiaalne füüsika,19saj? Kuidas on tekkinud sotsioloogia? Milles seisnevad sotsioloogia iseärasused? Mida tähendab sotsiaalne kujutlus.*isiklik ja ühiskondlikkogemus ? Mida ütleb Elton Mayo sotsioloogia ja loodusteaduste vahekorrast? Milliseid nelja uurimistasandit tuntakse sotsioloogias.*meta,makro,meso,mikro? Milliseid funktsioone täidab sotsioloogia.*kirjeldab,seletab,kasutab,ennustab,kritiseerib ehk teadvustab? teadus inimühiskonnast, sotsiaalsetest suhetest ja sotsiaalsest käitumisest Mida tähendab sotsiaalne käitumine. Mida ütleb sotsiaalsest käitumisest Parsons? Mis on sotsiaalne suhe? Milliseid sotsiaalse suhte komponente tunnete (neli)? Mis on sotsiaalne struktuur? Mis on sotsiaalne süsteem? Mida tähendab...
Makroergiline ühend - energiarikas madalmolekulaarne org ühend, mis osaleb keemilise energia salvestaja ja ülekandjana biokeemilistes reaktsioonides. Nt mitmed nukleotiidid: ATP, NADP, NAD jt. Metabolism - organismis aset leidvad sünteesi- ja lagundamisprotsessid, mis tagavad tema aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskonnaga. Hõlmab ainete omastamist väliskekkonnast ja sinna jääkproduktide väljutamist, aga ka otsest energia (soojus- või valgusenergia) ülekannet. Eristatakse assimilatsiooni ja dissimilatsiooni. Püroviinamarihape - glükoosi tulemusena moodustuv 3-süsinikuline karbonüülhape (CH3COCOOH) Glükoosi lagundamine: C6 H12O6 + 6O2 6CO2 + 6H2O 38ADP + 38P 38ATP 1. Glükolüüs - kõigis rakkudes toimuv glükoosi esmane lagundamine. Aeroobne glükolüüs: Toimub küllaldase hapniku olemasolul. Ühest glükoosi kuuesüsinikulisest molekulist saadakse kaks kolmesüsinikulist püroviinamarihappe molekuli ja eraldub neli vesiniku aatomit (glükoos 2püroviinamari + 4H)
KORDAMISKÜSIMUSED. Sport ja tervis eksamiks. Jaanuar 2017. 1. Nimeta ainevahetuse etapid, milliseid molekule inimene vajab keskkonnast ja milliseid annab keskkonda tagasi? Milliseid toitaineterühmi peab inimene toiduga saama (6)? Millised neist annavad energiat? 2. Ainete aktiivne (kanalid, pumbad) ja passiivne (osmoos, difusioon) transport. Too näiteid mõlema transpordiliigi kohta. Mis on iso-, hüpo- ja hüpertooniline lahus? Mis on füsioloogiline lahus? 3. Mis on assimilatsioon ja dissimilatsioon? Milline protsess on valdav sportliku tegevuse käigus? Aga pärast seda? Põhjenda, miks! 4. Inimese põhikoed, nende ehitus ja funktsioonid? 5. Parasümpaatilise ja sümpaatilise närvisüsteemi toime kehatalitlustele? 6. Milleks vajab inimene energiat? Üldise energiakulu komponendid ja osakaal? Kui suur on päevane energiavajadus? Milliste biomolekulidega ja kui suures osakaalus (%) peaks see vajadus olema kaetud? 7. ATP str...
Suitsetajatel võib liiga suur karotenoidide manustamine toidulisandina suurendada vähiriski. D-vitamiin o Organism suudab ise sünteesida nahas päikesekiirguse abil. o D-vitamiin on kõige ,,mürgisem" vitamiin. Tema kahjulik toime avaldub juba kümnekordsel soovitatava koguse ületamisel o Parimateks D-vitamiini allikateks on rasvane kala, munad, või ja maks. D-vitamiini on vaja: · sest see soodustab kaltsiumi imendumist seedetraktist ja fosfori assimilatsiooni, mis on vajalik luude ja hammaste moodustumiseks, · lastele normaalseks kasvuks, sest selleta luud ja hambad ei lubjastu õigesti, · kuna see aitab kaasa nende ensüümide sünteesile limaskestas, mis tegelevad olemasoleva kaltsiumi aktiivse transpordiga, · normaalse südametegevuse ja verehüübimise saavutamiseks, · stabiilse närvisüsteemi ja vererõhu säilitamiseks. C-vitamiin o C-vitamiin on antioksüdant.
naabervokaalide hääldamisel) 5) nasaalsusassimilatsioon nasaalidevaheline vokaal hääldub nasaalsena (Niina). Klusiilid võivad muutuda nasaalseks: b-m, d-n. Võib juhtuda ka vastupidi nasaalne häälik kaotab oraalsete häälikute vahel oma nasaalsuse. (ulatuse järgi): 1) täielik üks häälik muudab teise täielikult enda sarnaseks 2) osaline assimilatsioon (suuna järgi): 1) regressiivne assimilatsiooni põhjustaja järgneb assimilatsioonile alluvale häälikule 2) progressiivne assimilatsiooni põhjustaja eelneb assimilatsioonile alluvale häälikule 3) kahesuunaline assimilatsioon toimub eelneva ja järgneva hääliku koosmõjul (vokaalide nasaliseerumine kahe nasaalse konsonandi vahel). (assimilatsiooni põhjustaja asukoha järgi): lähi- ja kaugassimilatsioon (vokaalharmoonia vokaali
vahetusprotsessides (toit, hingamine jne). Tasakaalu saavutamiseks muudab organism väliskeskkonnast saadud ained elutalitluseks vajalikeks osadeks, olles samal ajal paindlik ja muutes oma seisundit (kuju, värv, temperatuur vms)- ainevahetus. Piaget´ järgi on psüühiliste psrotsesside ülesanne samuti aidata saavutada organismi ja ümbritseva keskonna tasakaalu- informatsioonivahetus. Inimese vaimset arengut kirjeldatakse kahe protsessi- assimilatsiooni ja akommodatsiooni kaudu. Sarnastumise ehk assimilatsiooni korral muudab inimene väliskeskkonnast saabuvat informatsiooni nii, et see sobiks tema olemasolevasse tunnetusstruktuuri (ld assimilatio ´sarnastumine´). Assimilatsiooniga on tegemist mängus- keskkond muudetakse enda huvide järgi, mänguasjad on suvalised esemed (nt klots asendab maja). Assimilatsiooni tõttu võib laps kogetavat valesti interpreteerida (nt nähes esimest korda lund peab seda suhkruks)
Kaks esimest lapse eas on: Assimilatsioon Kõnelema õppiv laps on saanud selgeks sõna "kass" seoses pere lemmikloomaga ning osutab tänaval koerale ja ütleb "kass". AkommodatsioonKassi ja koera näite laps kohandab peagi teisi täpsustusi, mitte ainult erinevust kassi ja koera vahel vaid ka erinevust kasside ja kassipoegade, kodukasside ja metsikute kasside vahel. Uude staadiumi jõudmisel keeratakse segamini kogu mõtlemises arenenud tasakaal, kaasa arvatud assimilatsiooni ja akommodatsiooni protsessid. Kaks esimest kognitiivse arengu staadiumi mõttemudelit on: 1. Sensomotoorne staadium laps õpib objekti jäävuse põhimõtet, mis on üks paljudest praktilistest viisidest, õppimaks, et maailm on korrapärane 2. Operatsioonieelne staadium See on staadium, kus algab representatiivne mõtlemine. Seda näitlikustab kõige paremini jäävuse idee, mis puudub seda tüüpi mõtlemises. 7. SOTSIAALNE ARENG
Vabaneva energia arvel saab 12 NADH2 molekuli kohta sünteesida 36 ATP molekuli. 12 NADH2 + 6 O2 12 NAD + 12 H2O 36 ADP + 36 Pi 36 ATP (kokku hingamisahela järgselt 38 ATP molekuli) Makroergiline ühend orgaanilised ained, millesse salvestatud energiat saab kasutada biosünteesireaktsioonides. ATP, GTP (valkude sünteesil kasutatakse), CTP, UTP kasutatakse kõiki RNA sünteesiks. ATP, GTP, CTP, TTP kasutatakse DNA sünteesiks. Metabolism dissimilatsiooni ja assimilatsiooni protsessid. Organismis asetleidvaid sünteesi ja lagundamisprotsesse, mis tagavad tema aine ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga, nim metabolismiks. Piimhape ehk 2hüdroksüpropaanhape (C3H6O3) on üks karboksüülhapetest. Piimhape tekib lihaste tööl ilma hapniku juurdepääsuta, piima, kurkide ja kapsaste hapnemisel ja piimasuhkru käärimisel. 1 Bioloogia mõisted
Inimtegevus mõjustab süsinikuringet peamiselt kolme protsessi kaudu. · Fossiilsete kütuste põletamisel tuuakse süsinikuringesse süsinikku juurde. Fossiilsete kütuste põletamise läbi toodab inimkond rohkem süsinikdioksiidi, kui loodus seda fotosünteesi abil taaskasutada suudab. Samuti hävitatakse inimtegevuse läbi fotosünteesivaid organisme (näiteks metsade maharaiumine). · Taimestunud alade vähendamise kaudu vähendatakse süsiniku fotosünteetilise assimilatsiooni voogu. · Kuivendamise ja muldade õhustamise kaudu intensiivistatakse orgaanilise aine mineraliseerumist ja süsihappegaasi eraldumist atmosfääri. METSADES TOIMIV SÜSINIKURINGE Selleks, et pidurdada kliimamuutusi, on esmatähtis tasakaalustada globaalne süsinikubilanss. Puittaimed seovad atmosfäärist süsinikku, mis fotosünteesi järel akumuleerub biomassis. Üldiselt talletavad metsad 20100 korda rohkem süsinikku pindalaühiku kohta kui näiteks
AINE – JA ENERGIAVAHETUS Metabolism Organismis toimuvad sünteesi ja lagunemisprotsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Kõik organisid vajavad elutegevuseks energiat, mida saadakse orgaanilistest ainetest (sahhariidid, lipiidid jt.). Vastavalt energia saamise viisile jagatakse organismid autotroofideks ja heterotroofideks. Autotroof sünteesivad ise elutegevusejs vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest valgusenergia fotosünteesiad (rohelised taimed) keemiline energia kemosünteesijad (väävlibakterid merepõhjas elavad sümbioosis ainuraksete loomadega) Heterotroof saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. elutegevuseks vajalik energia sünteesimisprotsesside lähteaine saamine enamus loomi on heterotroofid samuti surnud orgaanisest ainest...
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste Instituut VALGUD Referaat Tallinn 2011 Valkude üldiseloomustus Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid. Valgu molekul koosneb paljudest üksteise järele seotud aminohapetest. Biopolümeerideks nimetatakse valke seetõttu, et valgud moodustuvad vaid elusorganismides. Valgud täidavad organismis nii ehituslikku, transport-, retseptor-, regulatoorseid ülesandeid kui ka kaitse-, liikumis- ja energeetilist funktsiooni. Valkainete klassifikatsioon Valkained jagatakse peamiselt lahustuvuse, sadestatavuse ja osalt ka keemiliste omaduste alusel kahte rühma: 1) proteiinideks ehk lihtvalkudeks 2) proteiidideks ehk liitvalkudeks. Lihtvalkude rühma kuuluvad valgud, mis hüdrolüüsimisel annavad ainult aminohappeid, teise rühma valgud, mis hüdrolüüsuvad lihtvalkudeks ja mõneks mittevalgulise loomuga ühendiks, mida har...
5. toodetakse hapnikku, mis osaleb hingamisel, osooni tekkel, põlemisel Fotosünteesi ja hingamise võrdlus Fotosüntees Hingamine * vaja valgust * ei vaja valgust * moodustub orgaaniline aine * orgaaniline aine laguneb * eraldub hapnik * hapnik neeldub * neeldub CO2 * CO2 eraldub * assimilatsiooni reaktsioon * dissimilatsioon * energia seotakse orgaanilisse ainesse * energiat vabaneb orgaanilisest ainest * toimub klorofülli sisaldavates rakkudes * toimub mitokondreid sisaldavates rakkudes 1. Aeroobne glükolüüs- kõigi rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. 2. Aine -ja energiavahetus- sünteesi-ja lagundamisprotsess, mille kaudu organism on seotud ümbritseva
. ARENGUPSÜHHOLOOGIA Areng - muutused põhjustatud bioloogiliste või/ja keskkonnategurite poolt. Õppimine -keskkonna poolt tingitud muutus. Kogemuse omandamine ja treenimine. Küpsemine - muutus, mis toimub geneetilise plaani järgi. Keskkonnast sõltub vähe.Vaimne areng on seotud küpsemisega. Sensitiivsed perioodid - mingi võime areneb eriti kiiresti. Kriitiline periood - väljaspool mingit vanusepiiri enam mingi võimekus ei arene. Arengupsühholoogia tegeleb vanusega seotud käitumuslike ja kogemuslike muutuste teadusliku seletamisega. Sotsiaalne-, intellektuaalne- ja füüsiline areng. Intellektuaalse arengu puhul huvitutakse mõtlemise ja kõne päritolust ja nende omandamisest (kognitiivne areng). Vajaduse arengu uurimise järele tingivad sageli sotsiaalsed ja majanduslikud muutused. Peamiselt uuritud varajast lapseiga ja teismeiga. Teadusliku lapsepsühholoogia teket seostatakse 20 sajandi algusega. Arengupsühholoogias kaks erinevat sele...
vees või nõrkades hapetes. Lämmastiku puudus põhjustab taimede kasvu aeglastumist ja lehed kolletuvad. P kuulub valkude ja taimkasvu regulaatorite koostisse, puudumisel taime kasv pidurdub, taimed ei valmi, lehed muutuvad violetseteks, lehed kurduvad üles. K reguleerib hingamist, saagikust, puudusel alumised lehed vaiesevad. Ca taimes toitekeskonna ja bioloogiliste protsesside reguleeria. Puudub hapelistel muldadel. Mg kuulub klorofülli koostisse ja mõjutab CO2 assimilatsiooni. S kuulub valkude, taimrasvade ja vitamiinide koostisesse. Puudusel on häiritud valkude ja rasvade suuntes. Fe katolüsaatorid klorofülli moodustumisel. Puudumisel on noored lehed helerohelised või muutuvad valgeks. Cu mõjutab klorofülli tekket. Puudub soomuldadel. Tundlikult: kanep, ristik ja teraviljad. Orgaaniline aine mullas Mulda sattudes laguneb ja vabanevad taime toitelemendid. Õhurikkas mullas toimub kiiresti.
Bioloogia IV Aine- ja energiavahetus Organismid vajavad elutegevuseks mitmesuguseid orgaanilisi aineid (sahhariide, valke, lipiide, vitamiine jt), kuid neid kõiki ei ole looduses valmis kujul. Iga organism sünteesib talle ainuomaseid orgaanilisi aineid ise, milleks kasutab lähteainena kas eelnevalt ise sünteesitud molekule või orgaanilisi ühendeid väliskeskonnast. Sünteesiprotsessideks vajalik energia, saadakse kas väliskeskkonnast või toidus leiduvast orgaaniliste ainete sünteesiks. Selle alusel jagatakse organismid autotroofideks ning heterotroofideks. 1. Aine- ja energiavahetuse põhijooned Autotroofide põhiosa moodustavad rohelised taimed. Nad sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest, milleks nad kasutavad valgus energiat. Esmase orgaanilise aine saavad nad fotosünteesiprotsessist...
See annab lastele eneseväärikust ja enesekindlust. Inimene, kes ei õpi halvustab Jumalat. Kes ei õpi on määratud surema. Õppejõud professor Randar Tasmuth 2.12.2016 Judaismi inimene (hiljem ka kristlane) oli õppiv inimene homo studioosus KASUTATUD KIRJANDUS. Georg Fohrer ,,Iisraeli usundi ajalugu" lk. 243 256 Kirjastus ,,Greif" Tartu 1997 Randar Tasmuth artikkel ,,Juudid kui rahvas assimilatsiooni ja isolatsiooni vahel" 2009 Eesti Piibliselts. Piibel. 2009 Maria Tilk ,, Kasvatus eri kultuurides" Kirjastus ,,Shalom"
See annab lastele eneseväärikust ja enesekindlust. Inimene, kes ei õpi halvustab Jumalat. Kes ei õpi on määratud surema. Õppejõud professor Randar Tasmuth 2.12.2016 Judaismi inimene (hiljem ka kristlane) oli õppiv inimene homo studioosus KASUTATUD KIRJANDUS. Georg Fohrer ,,Iisraeli usundi ajalugu" lk. 243 256 Kirjastus ,,Greif" Tartu 1997 Randar Tasmuth artikkel ,,Juudid kui rahvas assimilatsiooni ja isolatsiooni vahel" 2009 Eesti Piibliselts. Piibel. 2009 Maria Tilk ,, Kasvatus eri kultuurides" Kirjastus ,,Shalom"
Aine- ja energiavahetus 1) Mille alusel jaotatakse organismid autotroofideks ja heterotroofideks? Vastavalt toitumistüübile ja energiasaamis viisile. · Autotroofid - Sünteesivad ise elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. · Heterotroof - Heterotroofid saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Enamus loomi on heterotroofid. 2) Kuidas saavad autotroofid energiat? Valgusenergia - Fotosünteesijad (rohelised taimed) saavad energiat valgusenergiast. Keemiline energia - Kemosünteesijad (väävlibakterid merepõhjas elavad sümbioosis ainuraksete loomadega). 3) Kuidas saavad autotroofid orgaanilisi aineid? Autotroofid on organismid, kes sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised ained väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Rohelised taimed saavad orgaanilisi aineid fotosünteesiprotsessi käigus. 4) Nimeta au...
Dissimilatsioon-Organismid toimuvad lagundamisprotsessid.Toiduga saadavad või organismis sünteesitud orgaanilised ühendid lõhustatakse ensüümide abil lihtsama ehitusega molekulideks.Tavaliselt vabaneb energia, mis talletatakse makroergilistesse ühenditesse nt:ATP(40%) ning eraldub soojusena (60%).Näiteks glükoosi lagundamisel vabaneb 38 ATP molekuli. Erinevatel eluperioodidel ja erinevates olukordades on assimilatsiooni ja dissimilatsiooni vahekord erinev.Näiteks noores kasvavas organismis on ülekaalus assimilatsiooniga seonduvad nähtused, seevastu vananevas domineerib dissimilatsioon. Inimese keha elementaarsed ehituslikud üksused on rakud.Kõik keha rakud talitlevad ümbritsetuna, kas täielikult või osaliselt, vere, lümfi või koevedelikuga. Need vedelikud moodustuvad seega keskkonna kus rakud toimivad.
Vaja on lähteaineid,ensüüme,täiendavat energiat(makroergilised ühendid). Dissimilatsioon-Organismid toimuvad lagundamisprotsessid.Toiduga saadavad või organismis sünteesitud orgaanilised ühendid lõhustatakse ensüümide abil lihtsama ehitusega molekulideks.Tavaliselt vabaneb energia, mis talletatakse makroergilistesse ühenditesse nt:ATP(40%) ning eraldub soojusena (60%).Näiteks glükoosi lagundamisel vabaneb 38 ATP molekuli. Erinevatel eluperioodidel ja erinevates olukordades on assimilatsiooni ja dissimilatsiooni vahekord erinev.Näiteks noores kasvavas organismis on ülekaalus assimilatsiooniga seonduvad nähtused, seevastu vananevas domineerib dissimilatsioon. Inimese keha elementaarsed ehituslikud üksused on rakud.Kõik keha rakud talitlevad ümbritsetuna, kas täielikult või osaliselt, vere, lümfi või koevedelikuga. Need vedelikud moodustuvad seega keskkonna kus rakud toimivad. Organismi normaalse talituse tagab sisekeskkonna suhteline stabiilsus,muutlikkus vaid
eluaasta teisel poolel. Sümbolmäng jaguneb kolmeks alatüübiks: esimene alatüüp- kõigepealt omandab laps ise sümbolistliku skeemi, st ta õpib sööma, magama minema, telefoniga rääkima. Seejärel kasutab ta õpitud skeemi teiste objektide juures, näiteks paneb laps nüüd nii koera kui ka karu magama, millega assimileeritakse endasse välismaailm. Teise alatüübi juures võib eristada lihtsat assimilatsiooni ja assimilatsiooni teiste objektide suhtes. Kolmas alatüüp sisaldab endas mitmesuguseid sümbolkombinatsioone. Kolmandale mängutüübile on omane mitmesuguste kujuteldavate kaaslaste olemasolu. P leidis, et niisugused isikud kujutavad endast heasoovlikke kuulajaid või esinevad kui ,,iseenda peegel". Kolmandale alatüübile on iseloomulik mitmesuguste ebameeldivate tegevuste ja stseenide läbitöötamine. Piaget märgib, et aegamööda
tekib sensomotoorse staadiumi lõpul, 2.eluaasta teisel poolel. Sümbolmäng jaguneb kolmeks alatüübiks: esimene alatüüp- kõigepealt omandab laps ise sümbolistliku skeemi, st ta õpib sööma, magama minema, telefoniga rääkima. Seejärel kasutab ta õpitud skeemi teiste objektide juures, näiteks paneb laps nüüd nii koera kui ka karu magama, millega assimileeritakse endasse välismaailm. Teise alatüübi juures võib eristada lihtsat assimilatsiooni ja assimilatsiooni teiste objektide suhtes. Kolmas alatüüp sisaldab endas mitmesuguseid sümbolkombinatsioone. Kolmandale mängutüübile on omane mitmesuguste kujuteldavate kaaslaste olemasolu. P leidis, et niisugused isikud kujutavad endast heasoovlikke kuulajaid või esinevad kui „iseenda peegel“. Kolmandale alatüübile on iseloomulik mitmesuguste ebameeldivate tegevuste ja stseenide läbitöötamine
Kordamisküsimused "Eesti foneetikas ja fonoloogias" A-, B- ja C-rühmale 1. Millistest faasidest koosneb kõige lihtsam kõneakt? Kõneakt koosneb suhtlusprotsessi põhietappidest, milleks on: 1) Sõnumi kodeerimine (mõte, mõistestamine ja keelendamine) lingvistiline 2) Sõnumi tootmine (füsioloogiline ja neuraalne tegevus) füsioloogiline artikulatoorne foneetika 3) Sõnum signaalina (häälelaine) akustiline akustiline foneetika 4) Sõnumi vastuvõtmine (füsioloogiline ja neuraalne tegevus) füsioloogiline auditiivne foneetika 5) Sõnumi dekodeerimine (tuvastamine, mõistmine) lingvistiline 2. Milline osa on foneetikal kõnekommunikatsiooni uurimisel? Tuleks keeleliselt öelda, et märkidel/sõnadel on oma sisu, mille tähendus on tihtipeale kokkuleppeline. Lisamaterjal üldkeeleteadus lk 67 3. Kuidas on võimalik foneetika uurimisalasid ja -valdkondi liigendada? Üldfoneetika Deskriptiivne e kirjeldav foneeti...
· Tavaliselt meenutatakse tegevusi sellises järjekorras, nagu need reaalselt toimuvad · Meenutatakse tegevusi üldiselt, mitte konkreetset restoraniskäiku Mõtlemise areng lapsel Jean Piaget (1896 1980) · Arenguastmete teooria, mis on oluliselt mõjutanud hilisemaid käsitlusi lapse mõtlemise arengust · Inimese vaimset arengut saab kirjeldada assimilatsiooni ja akommodatsiooni kaudu Piaget' arenguteooria põhimõisted · Assimilatsioon sarnastumine, inimene muudab väliskeskkonnast saabuvat informatsiooni niiviisi, et see sobiks tema olemasolevasse tunnetusstruktuuri Mängus muudetakse keskkonda enda huvide järgi · Akommodatsioon kohandamine, inimene muudab oma tunnetusstruktuure nii, et need oleksid kooskõlas uute kogemustega Piaget' arenguteooria põhimõisted
Ühiskonna töö materjal 1. Mis on sotsiaalne kihistumine ja varanduslik kihistumine ning milles nad avalduvad nii üldiselt kui Eestis? Sotsiaalne kihistumine avaldub ühiskonnaliikmete erinevas ligipääsus ühiskonna toodetud hüvedele, ennekõike jõukusele, sellest tingituna on inimestel erinevad võimalused oma elu edendada ja erinev positsioon. Varanduslik kihistumine on ühiskonnaliikmete erinev ligipääs ühiskonna toodetud hüvedele majanduslikul põhimõttel. 2. Nimetage erinevaid kihistumise mudeleid ja selgitage neid? Mudel A ehk keskaegne ja varauusaegne ühiskond – ühiskonda valitseb väikesearvuline eliit, keskklass on nõrk, valdav enamus ühiskonnast elab vaesuses, talupojad ja vaesed linnakodanikud Mudel B ehk varakapitalistlik ühiskond, tänapäeva arengumaade ühiskonnad – keskklassi osakaal tõusis märgatavalt, aga enamus siiski alamklassis – selle moodustasid töölised ja ...
A-vitamiini defitsiit põhjustab gemaloopiat (kana pimedus). Arenenud seisundi käigus areneb epiteeli kiirenenud kerkimine, läätse läbipaistmatus (katarakt), mis viib pimedusse. Muud kõrvaltoimed on haavatavus, ülemiste hingamisteede põletik, bronhiit ja neerukivid. A-vitamiini ööpäevane vajadus on keskmiselt 1,1 mg. Rasedad ja imetavad naised vajavad seda vitamiini rohkem. 2.2. Vitamiin B 2.2.1. Vitamiin B1 Vitamiin B1 (tiamiin) annab süsivesikute assimilatsiooni. See ei ole kõrgetele temperatuuridele, leelistele ja hapnikule vastupidav. Tiamiini leidub kõigis loomset päritolu taimedes ja toodetes, eriti pärmis, südames, maksas ja neerudes. Tiamiini defitsiidi sümptomiteks on isutus, väsimus, tahhükardia ja kõrgemal tasemel - avitaminoos. Igapäevane nõue on 0,10-0,12 mg. 2.2.2. Vitamiin B2 Vitamiin B2 (riboflaviin) imetakse soolelimaskestaga ja pärast fosforiga reaktsiooni lõppu, eritub see organismist neerude kaudu
Iga organism sünteesib talle ainuomased orgaanilised ained(sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiini jt.) ise. Selleks kasutab ta lähteainena kas eelnevalt sünteesitud molekule või hangib osa orgaanilisi ühendeid väliskeskkonnast. Vastavalt sellele jaotatakse kõik organismid kahte rühma: Autotroofid-organismid, kes sünteesivad elutegevuseks vajalikud org. Ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorg ainetest, selleks kasutavad nad valgusenergiat või redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat. Autotroofide põhiosa moodustavad rohelised taimed, nad saavad esmase org. aine fotosünteesiprotsessis. Selle toimumiseks vajavad nad vkk valgusenergiat ja anorg ühendeid(H2O, CO2). Fotosünteesi tulemusena moodustub glükoos. Glükoos on paljude teiste org. ühendite sünteesi lähteaine. Taimedes moodustub glükoosist otseselt veel mitmete lipiidide süntees. Glükoos on koos mineraalsooladega aluseks veel paljudele järgnevatele biokeem...
toimub valgu süntees. · *tRNA trantsport RNA toob aminohappeid tsütoplasmast ribosoomidesse. · *rRNA ribosoomi RNA kuulub ribosoomide koostisse ja osaleb valgu sünteesis. 2. Rakuline ehitus: taime-, seene-, looma- ja bakterraku ehitused (organellid ja nende talitlused). (LK 48-81) 3.Fotosüntees ja hingamine: nende erinevused, reaktsioonid, saadused ja lähtematerjal, organellid. · Fotosüntees assimilatsiooni protsess, mis toimub kloroplastides. · Rohelised taimed fotosünteesivad süsihappegaasist ja veest suhkru molekule. Selleks kasutavad nad valgusenergiat. Fotosünteesi lisaproduktina eraldub molekulaarne hapnik. · Fotosünteesi toimimiseks peab valguskiirgus jõudma taime rohelistes osades asuvate kloroplastideni. Nende sisemuses asuvad klorofülli molekulid ergastuvad valgusenergia toimel. Fotosünteesi kiirus
On ka liike (näiteks: pöök), mis on sega-tüüpi. Soonelüli - Soon moodustub pikast õhukeseseinalisest rakkude reast, mida nimetatakse soone lülideks. 14. Puidukoed. Millistest rakkudest koosneb konkreetne kude? Kattekude – asub taime pealispinnal. Puittaimede puhul nende koor. Surnud rakud, seespool koores elusrakud. Tugikude – annab puidule jäikuse ja mehaanilise tugevuse. Surnud rakud Juhtkude- juhib vett ja selles lahustunud toitaineid. Elus rakud Assimilatsiooni kude – omastab taime rohelistes osades fotosünteesi käigus CO2 Säilitus-põhikude – toitainete varude hoidla Algkude - taimekude pooldumisvõimelistest rakkudest, millest kujunevad kõik muud koed (püsikoed). Algkoe moodustavad o tipmine algkude, mille varal taim pikeneb, paikneb varre ja juure kasvukuhikuis; o külgmine algkude, mille varal tüve, okste ja juurte läbimõõt suureneb, paikneb koore all (kambium, mähk) 15
muundusi läbi teinud orgaanilist ainet, kuuluvad ohele ja destruendid samale troofilisele tasemele. Ökoloogiline efektiivsus toiduahela energiakasutuse ja -kao vahekord Väljendatakse %-s. Konsumeerimise efektiivsus PE = Pn/An *100 CE = In/Pn-1 * 100 Troofilise taseme energiatarbimise üldine Assimilatsiooni efektiivsus efektiivsus AE = An/In * 100 CE * AE * PE Produktsiooni efektiivsus Konsumentide roll toiduahelas: Positiivne tagasiside Kiire taimse toidu produtseerimine stimuleerib ka tarbimist, energiavoog kontsentreerub kahele-kolmele troofilisele tasemele Paaris- ja paartituarvulised ahelad Toiduahela konsentreerumine:
16*{(14-6)*10*10- 4 *5*10-4}/(10*10-4)=3.2nmol/cm2*s. Nõutud ühikutes oleks väärtus 3.2*10000/1000=32µmol m-2 s-1. Kui difusioonikonstant on antud cm2 baasil, siis ka kõik teised suurused, kaasa arvatud kontsentratsioon, tuleb anda cm3 baasil, mitte liitri kohta. 30. Lehe sees on fotosünteesivate rakkude pindala 10cm 2/cm2. CO2 difundeerub läbi raku seina ja tsütoplasma kuni karboksüleerimistsentrini keskmiselt üle teepikkuse 1µm. Kui suur on CO2 assimilatsiooni kiirus lehe välispinnal, ühikutes µmol CO2m2/s, kui CO2 kontsentratsioon rakuseina välispinna lähedal on 6µM ja karboksüleerimistsentrites keskmiselt 4µM? Kasutage teadmist, et õhus on CO2 difusioonikonstant 0.16cm2/s ja arvestage, kui palju on difusioon vedelikus aeglasem kui gaasis. Difusioonikonstant 0.16*10-4 cm2/s. Läbi rakuseina ühe ruutsentimeetri difundeerub A=0.16*10-4*(6-4*1)/1*10-4=0.32nmol/s.
tähistama teist eset. Lapsed saavad sellega hakkama juba teisel eluaastal. Nad kordavad tegevust kujuteldava objektiga ja naudivad selle kordusi. Sümbolimäng jaguneb omakorda kolmeks alatüübiks. · Esimene alatüüp kujutab endast sümbolistliku skeemi projektsiooni teistele objektidele. Kõigepealt omandab laps ise sümbolistliku skeemi, seejärel kasutab ta õpitud skeemi teiste objektide juures. · Teise alatüübi juures võib eristada lihtsat assimilatsiooni ja assimilatsiooni teiste objektide suhtes. · Kolmas alatüüp sisaldab endas mitmesuguseid sümbolkombinatsioone. See saab alguse lihtsate kombinatsioonide loomisest (Saar 1997:18). Kolmandale mängutüübile on omane mitmesuguste kujuteldavate kaaslaste olemasolu. Piaget rõhutab kompensatoorset külge, nimelt mängitakse kujutlustes läbi see, mis tegelikkuses on keelatud. Kolmandale alatüübile on iseloomulki mitmesuguste
sensomotoorse staadiumi lõpul, 2.eluaasta teisel poolel. Sümbolmäng jaguneb kolmeks alatüübiks: esimene alatüüp- kõigepealt omandab laps ise sümbolistliku skeemi, st ta õpib sööma, magama minema, telefoniga rääkima. Seejärel kasutab ta õpitud skeemi teiste objektide juures, näiteks paneb laps nüüd nii koera kui ka karu magama, millega assimileeritakse endasse välismaailm. Teise alatüübi juures võib eristada lihtsat assimilatsiooni ja assimilatsiooni teiste objektide suhtes. Kolmas alatüüp sisaldab endas mitmesuguseid sümbolkombinatsioone. Kolmandale mängutüübile on omane mitmesuguste kujuteldavate kaaslaste olemasolu. Piaget leidis, et niisugused isikud kujutavad endast heasoovlikke kuulajaid või esinevad kui „iseenda peegel“. Piaget märgib, et aegamööda lapse mängus sümbolid taanduvad ja ikka suuremat osa hakkab etendama keel. 4-7.aastase lapse mäng läheneb järjest enam reaalsusele
Kasutavad org ainete lõhustamisel Kemos kasutavad anorgaaniliste ühendite vabanevat energiat. Põhiline energia muundumisel vabanevat keemiliste saadakse glükoosi oksüdatsioonil. sidemete energiat. Redoksreaktsioonid Energiat kasutavad elutegevusel ja kudede ülesehitamiseks. 2.Dissimilatsiooni ja assimilatsiooni võrdlus. D ja A seos. Dissimilatsioon (katabolism) Assimilatsioon (anabolism) Mõiste Toiduga saadavate org ühendite Organismile vajalike lagundamine. Toidus sisalduvad biomolekulide süntees. toitained lõhustuvad Biomolekulid on vajalikud rakkude
lihaste eraldi juhitavus · Hääldamisest võtab osa umbes 100 lihast · Artikulaatorite koordineeritud tegevusest ja lihaste erinevast massist tingitud liigutuste inertsist osutub võimalikuks häälikute koartikulatsioon Koartikulatsiooni tähtsaimad ilmingud on: assimilatsioon, dissimilatsioon, siirdehäälikud, metatees · Assimilatsiooniks nimetatakse nähtust, kus üks häälik lähendab teise hääliku laadi oma laadile nt hääldage sõnu: ese ja usu ja jälgige huulte asendit Mis on assimilatsiooni põhjus? Püüe hääldada võimalikult ökonoomselt, tendents väiksema pingutuse poole Assimilatsioonitüübid · Häälduskoha-assimilatsioon · Moodustusviisi-assimilatsioon · Helilisusassimilatsioon · Huulassimilatsioon · Nasaalassimilatsioon · Dissimilatsioon on sõnas kahe lähestikku asetseva samasuguse või sarnase hääliku erisuguseks muutumine (näiteks koridor ~ kalidor, ) · Siirdehäälikud - kahe konsonandi vahele võidakse hääldada üks lisa vokaal või
Purskumise tulemusel satub magma maakoore ülakihti, kus moodustuvad tardkivimid ja selle murenemisel jõuab aine uuesti biosfääri kiiiremini liikuvamatesse osadesse. 7. Looduses kulgevaid protsesse põhjustavaks en.allikaks on Päike. 8. Vee pidev ringlemine Maal toimub P.en. raskusjõu ja organismide elutegevuse vahendusel 9. Orgaanilise elu aluseks on süsinik. Süsinikuringes on kõige liikuvamaks komponendiks CO2, mille sidumine toimub peamiselt assimilatsiooni kaudu (fotosüntees), vähemal määral ka mikroorganismide ja maapõues (veekogude põhjas) mineraliseerumise (karbonatiseerumise) tulemusena. Viimasel juhul võib CO2 otseselt üle minna mineraalide koostisesse võivad moodustuda suures CACO3 lademed lubjakivi, kriit selles protsessis märkimisväärne CO2 lahustumine vees. Hingamise tõtttu satub CO2 uuesti atmosfääri. Oksüdatsiooni tagajärjel (eluta org-se aine) jõuab CO2af-RI SETTEKIVIMITEST
prootoneid maksimaalselt ära kasutada. 3. SÜSINIKU SIDUMINE NING SÜSINIKUÜHENDITE SÜNTEES Süsiniku omastamine on väga täpselt reguleeritud hästi integreeritud mehhanismide poolt, mis võimaldab fotosünteesi aktiivsust pidevalt vajaduse ning muutuvate tingimustega vastavuses hoida. Süsiniku assimilatsioon on tsükliline, autokatalüütiline protsess, mida sageli nimetatakse ka Calvini tsükliks või PCR tsükliks. CO2 assimilatsiooni mehhanismi, mis toimib PCR tsükli kaudu, nimetatakse C3 fotosünteesiks, kuna esimene protsessi käigus tekkiv stabiilne vaheprodukt on kolme-süsinikuline. Lisaks C3 fotosünteesile eristatakse veel C4 ning CAM fotosünteesi, mille puhul eelnevad PCR tsüklile CO2 siduvad protsessid. 3.1 PCR tsükli reaktsioonid PCR tsükkel on 13-astmeline karboksüleerimisprotsess (vt joonist 1), millest võtab osa 11 ensüümi
suunas. o Uurimused on näidanud, et eksperdid esitavad mõisteid teisiti kui algajad o Känkimisel moodustatakse omavahel tihedalt seotud teadmistest suuremaid teadmiste ühikuid. Algajate ja ekspertide vahe on känkide suuruses. o Metateadmine- teadmine omaenda tunnetusvõimete ja teadmiste kohta · Mõtlemise areng lapsel: Jean Piaget' teooria o Inimese vaimset arengut saab kirjeldada kahe protsessi- assimilatsiooni ja akommodatsiooni kaudu o Sarnastumine ehk assimilatsioon- inimene muudab väliskeskkonnast saabuvat informatsiooni nii, et see sobiks tema olemasolevasse tunnetusstruktuuri o Kohandamine ehk akommodatsioon- inimesed muudavad oma tunnetusstruktuure nii, et need oleksid kooskõlas uute kogemustega Keel · Keel on inimestele omane häälikutel põhinev märgisüsteem · Inimkeelel on 5 üldist omadust
Tugevad pinged mitte ainult eestlaste ja vallutajate vaid ka eestlaste endi vahel. Uued ühiskondlikud ja õiguslikud mõisted. Keskaeg hilisema totalitarismi üks eelkäijaid paavsti ja monarhide ühistöö vabaduste kitsendamises, ka mõttevabadus. Tänu linnadele kaalud, mõõdud, raha (kaubandus). Kõik see mõjutas rahvakultuuri. Sellele suur mõju ka kirikul (nii ristiusu kui hariduse vahendajana). Rahvakalendris kajastuv. Sünkretistlik protsess assimilatsiooni suunas. Kirik tõi kaasa kirjaliku kultuuri, 15. saj alates trükitud tekstid. Vaimulikke koolitati toomkoolides. Ka klootrite koolid, millest tulid hiljem esimesed linnakoolid. Teaduse algete teke. Kloostrite kaudu vahendati arstimiseoskust. Haiglate, apteekide, arstide teke linnades. Kirik suurimaks kunsti vahendajaks: kirikuarhitektuur, skulptuurid, maalid. Uued linnad ehituskunst. Muusika ja teatri algete vahendaja. Kirjanduse teket mõjutas poliitiline võim.
Põhimõisted. Skeem (schema): teatud tüüpi mõiste, kategooria või strateegia, mis seostab erinevaid, kuid sarnaseid üksteisele järgnevaid tegevusi. Refleksid: lapse esimesed skeemid. Operatsioonid: kõrgema taseme skeemid. Operatsioonid võimaldavad manipuleerida ideedega vastavalt reeglitele. Igale operatsioonile vastab teine operatsioon, mis esimese tegevuse nullib (nt lahutamine liitmisele). Operatsioonid on pööratavad. Areng toimub kahe protsessi assimilatsiooni ja akommodatsiooni abil. Algselt on need protsessid diferentseerumata, kuid eristuvad esimese kahe eluaasta jooksul. Assimilatsioon tähendab väliste keskkonna elementide integreerimist kognitiivsesse struktuuri (nt imemine, mäng keskkonda muudetakse enda huvide järgi). Akommodatsioon on kognitiivse struktuuri muutmine keskkonna elementidele kohasemaks (nt matkimine laps muudab end maailma järgi).
Fotosüntees klorofilli siseldavas aineosades lühiajalise kiirguse energia toimel kluges protsess, milles anorgaanilistes ühendites moodustub orgaani- line aine ja eraldub hapnik. (enamasti süsinikdioksiidist ja veest) 6C O 6H O energja C H O 6H O 6O Fotosünteesi vastandiks on hingamine: Netofotosüntees mõõdetav fotosüntees süsinikdioksiidi vahetus (hingamine). Brutofotosüntees süsinikdioksiidi assimilatsiooni kiirgus. Bioproduksioon mingi aja jooksul kogunenud orgaanilise aine hulk. Autodroofid organismid, mis eluks vajalikke orgaanilisi aineid võivad ise lihtsalt ühendeist sünteesida. Ainevahetuse üldtüübilt on autodroofid kas kemo- või fotolidroofid st. saavad energiat kas mineraalühenditest või päikesekiirgusest. Heterodroofid kes kehasisese lähtematerjalina kasutavad organismivälist orgaanilist ainet
Psühholoogia KT/vaheeksam I Sissejuhatus pedagoogilisse psühholoogiasse 1) Pedagoogilise psühholoogia olemus ja seos teiste pedagoogiliste distsipliinidega (pedagoogika üldised alused, didaktika, kasvatusteooria). Ped.psühholoogia olemus - kasvatusteaduse psühhologiseeritud käsitlus. Tegeleb spetsiaalselt õpilaste arengu ja kasvatamise probleemidega. Seos teiste distsipliinidega : Pedagoogika üldised alused – üldpedagoogika, kasvatusteooria ja didaktika. Didaktika – õpetamisõpetus (kuidas ja mida õpetada), käsitleb õppesisu. Kasvatusteooria – käsitleb kasvatuse põhimõtteid, meetodeid ja vorme. 2) Psühholoogia põhilised uurimisobjektid ja neist tulenevate teadmiste roll õpetajatöös. Põhilised uurimisobjektid jaotuvad 3 valdkonda: õpilane, õppimine ja õppimiseks vajalikud tingimused. Neist valdkondadest saadavad teadmised annavad meile üldise raamistuse või ka mõttemudelid, mõistmaks õpilase arengut ja arengupotensiaali, õppimise seadusp...
Mükoloogia eksamiks vajalikud terminid Absorptsioon, absorption - toitumisviis seentel (Fungi) toitainete imendumise teel läbi rakukesta. Anamorf, anamorph - *mittesuguline staadium *pleomorfsete seente elutsüklis. Anteriid, antheridium - vt. isasgametangium. Aplanospoor, aplanospore - iseseisva liikumisvõimeta *sporangiumis tekkiv kestaga *sporangiospoor. Apoteetsium, apothecium - vt. lehtereosla. Apressor, appressorium - *seeneniidi tipus tekkiv morfoloogiline moodustis, mille abil fütopatogeense seene *tallus kinnitub *peremeesorganismile, andes samaaegselt alguse läbi epidermi peremehe kudedesse tungivale spetsiaalsele väljakasvule; tüüpiline näit. roosteliselaadsetel (Uredinales). Arbuskulid, arbuskules - põõsjad või koraljad *seeneniidi tipuharud, mis tekivad taimerakus *arbuskulaarsetes mükoriisades. Arbuskulaarsed mükoriisad, arbuscular mycorrhizas - *mükoriisade üks põhitüüpe, tekivad sammaldel ja rohttaimedel ikkesseente (Zygo...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
