arvel saab sünteesida ATP'd. Autotroofid rohelised taimed, kes sisaldavad klorofülli, mis võimaldab fotosünteesida. Sinna kuulub väike osa baktereid ja osa algloomi. Ainevahetus kannab nime metabolism. Sellel on 2 vastandlikku külge ja esimene pool kannab sellest nime assimilatsioon (nt aminohapetest sünteesitakse valgud). Teine pool ainevahetusest on dissimilatsioon ehk kõik lagundamis ja lõhustamisprotsessid (nt rasvast rasvhape). Assimilatsioon sünteesib kogu aeg midagi, et dissimilatsioon saaks lagundada. Energia kulub assimilatsiooni käigus ja vabaneb dissimilatsiooni käigus. ATP adenosiintrifosfaat, tal on kolm osa: esimene adeniin, teine osa riboos ja kolmas kolm fosfaatrühma. Fosfaatrühmad eralduvad väga kergesti, mille käigus tekib esmalt ATP'st ADP. ATP saamine glükoosi lagundamise käigus Kogu orgaanilise aine, mida me tarbime, peame muutma lõpuks glükoosiks, mille lagundamine võimaldab sünteesida aineid
kasvamisse ja sigimisse. -saadud energia -sõltuvad toidust ja suunatakse süsinuku teistest organismidest, muutmiseks, orgaanilise võivad aine tegemiseks Tunnus DISSIMILATSIOON ehk lõhustus ASSIMILATSIOON ehk süntees. reaktsioon. Üks protsess üksi ei Terviku koostamine. (anabolism) toimi. (katabolism) Org. ühentite lõhustamine või Toiduga saadud org. ühendite Organismile vajalike ainete süntees süntees lõhustamine Tekkivad ained Valk-aminohape; Sahhariidid Nukleiinhapped
ainet. Heterotroofide energiaallikateks on orgaanilised ained. TOIDUGA SAADAVA ENERGIA LAGUNDAMINE ELUTEGEVUSEKS VAJAMINEVA ENERGIA SAAMISEKS SÜNTEESIPROTSESSIDE LÄHTEAINETE SAAMISEKS Heterotroofid on organismid, kes saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Metabolism organismis asetleidvad sünteesi- ja lagundamisprotsessid, mis tagavad tema aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. METABOLISM ASSIMILATSIOON DISSIMILATSIOON Dissimilatsioon selle moodustavad organismi kõik lagundamisprotsessid. Protsessis võib eristada biopolümeeride hüdrolüüsi ja sellele järgnevat monomeeride oksüdatsiooni. Dissimilatsiooniprotsessidega kaasneb energia vabanemine. Energarikkad ehk makroergilised ühendid (üks peamine makroergiline ühend on ATP). Assimilatsioon selle moodustavad organismi kõik sünteesiprotsessid. Selle käigus saadakse sahhariide, nukleiinhappeid, lipiide, valke jne
Kokkuvõte secunda kolmandast bioloogia kontrolltööst läbi aastate (2002-2009) * 1. Osa Mõisted (1p) -) Assimilatsioon kõik organismi sünteesiprotsessid. -) Dissimilatsioon kõik organismi lagundamisprotsessid. -) Heterotroof organism, kes vajab elutegevuseks toidus sisalduvaid orgaanilisi aineid. -) Autotroof organism, kes sünteesib anorgaanilisest ainest orgaanilist ainet. -) Produtsendid toodavad anorgaanilisest ainest orgaanilist ainet. -) Destruendid lagundajad, kes lagundavad surnud orgaanilisi ühendeid. -) Anaeroone glükolüüs ilma hapnikuta toimuv glükoosi lagundamise protsess
liigub üha abstraktsemate mõttekonstruktsioonide poole. Arengu käigus ei moodustata ainult uusi skeeme vaid ka juba olemasolevate skeemide diferentseerumist ja integreerumist. Piaget näeb inimese arengut pideva indiviidi ja keskkonna vastastikuse toimimise protsessina, mille käigus inimene õpib keskkonnasündmusi ette nägema ja neid kontrollima. Selle vastastikuse toimimise kaks mehhanismi on assimilatsioon ehk samastumine ja akommodatsioon ehk kohanemine. Assimilatsioon käivitub juba olemasolevate skeemidele info vastuvõtmisel ning akommodatsioon käivitub siis, kui uus info vanasse skeemi enam "ei mahu" ning skeem vajab uuendamist. Seega toimub inimese teadvuses lõputu teadmis- ja mõtteskeemide konstrueerimine. Et iga inimese kogemuslik baas on ainulaadne, siis on ka kujunevad mõtteskeemid unikaalsed. Piaget´i järgi on inimese tunnetusliku aktiivsuse aluseks ebakõla väliskeskkonnast tuleva uue info ja juba olemasolevate mõtteskeemide vahel
kahe ühesuguse foneemi järjendiks. Pikad konsonantfoneemid on samadel põhjustel jagatud kaheks osaks (geninaatkonsonant). - Prosoodia: rõhkude ja silbikvantiteedi seos kas üks nähtus (nn aktsent) või kaks nähtust (rõhk + silbikvantiteet). Häälikuvälte ja silbivälte teooriate ühendamatus. Koartikulatsioon foneetika osa, mille ülesandeks on selgitada, kuidas häälikud pidevas kõnes üksteist mõjutavad. Koartikulatsiooni tähtsamad ilmingud: assimilatsioon, dissimilatsioon, siirdehäälikud ja metatees. Assimilatsioon üks häälik lähendab teise hääliku laadi oma laadile. Püüdlus ökonoomsusele st kaht eri sõna püütakse hääldada võimalikul vähe häälduselundite asendit muutes. Assimilatsioonitüübid (foneetilise omaduse järgi): 1) häälduskoha-assimilatsioon tulen(m) pellolta (n hääldub m-na, kuna järgmine on p) 2) moodustusviisi-assimilatsioon vokaalid avardavad kitsust konsonandi hääldamisel
fotosünteesi valgusstaadiumis 2.VÕRDLUSED 1)Autotroofid / heterotroofid V: Sarnasused: 1) Sünteesivad vajalikud orgaanilised ained. 2) Vajavad energiay elutegevuseks. 3) On olemas kõik elu omadused. Erinevused: A: - Moodustuvad orgaanilised ained anorgaanilistest - Kasutavad valgus- või keemilistenergiat. H: - Saavad valmis orgaanilised ained toidust - Kasutavad toiduenergiat 2) Dissimilatsioon ja assimilatsioon TUNNUSED DISSIMILATSIOON ASSIMILATSIOON LÄHTEAINED Keerulised orgaanilised Anorgaanilised või ained lihtsama ehitusega orgaanilised ained LÕPP-PRODUKTID Anorgaanilised või Orgaanilised ained lihtsama ehitusega orgaanilised ained
Kõik organismid vajavad oma elutegevuseks energiat. ATP kui universaalne energia ülekandja on kasutatav assimilatsiooniprotsessides mitmesuguste ainete sünteesiks. ATP tekib sahhariidide, lipiidide ja valkude dissimilatsioonil. Assimilatsioon ja dissimilatsioon moodustavad organismi aine- ja energiavahetuse, mille kaudu on ta seotud väliskeskkonnaga. Glükoos on peamine rakusisene keemilise energia allikas. Glükoosi lagundamine koosneb glükolüüsist, tsitraaditsüklist ja hingamisahela reaktsioonidest. Aeroobsel glükolüüsil tekib 2 molekuli püroviinamarihapet, 2 ATP-d ja 2 NADH2 molekuli. Tsitraaditsüklis moodustub 10 NADH2 ja vabanevad CO2 molekulid. Nii glükoosil kui ka tsitraaditsüklis tekkinud NADH2
Kokkuvõte energiast ja selle saamisest jne ! Kõik organismid vajavad oma leutegevuseks energiat. ATP kui universaalne energia ülekandja on kasutatav assimilatsiooniprotsessides mitmesuguste ainete sünteesiks. ATP tekib sahhariidide, lipiidide ja valkude dissimilatsioonil. Assimilatsioon ja dissimilatsioon moodustavad organismis aine ja energiavahetuse, mille kaudu ta on seotud väliskeskkonnaga. Glükoos on peamine rakusisene keemiline energia allikas. Glükoosi lagundamine koosneb glükolüüsist, tsitraaditsüklist ja hingamisahela reaktsioonidest. Aeroobsel glükoosil tekib 2 molekuli püroviinamarihapet, 2 ATP d ja 2 NADH molekuli. Tsitraaditsüklis moodustub 10 NADH2 ja vabanevad CO2 molekulid. Valdav enamik autotroofsetest organismidest on rohelised taimed,
õhk voolab sissepoole. - Suruhäälikud ehk ejektiivid Moodustatakse samaaegselt glotaalne ja oraalne sulg. Suus moodustatav sulg võib olla huultel, hammastel või hambasompudel, pehmel suulael, kurgunibul. Glotaalne õhuvool tekib suru vallandumisel. Suru vallandumisel kõri tõstetakse järsult üles, õhk pressitakse glotise ja oraalse sulu vahelises ruumis kokku. KOARTIKULATSIOON Assimilatsioon – sarnased häälikud muutuvad üksteisega sarnaseks. Assimilatsioon toimub, et hääldamist hõlbustada. Assimilatsiooni suund ja ulatus: 1) Progressiivne assimilatsioon – häälik mõjutab järgnevaid häälikuid 2) Regressiivne assimilatsioon 3) Kaugassimilatsioon – sarnastumise mõju ulatub kaugemale sõnas, nt järgmisse silpi 4) Lähiassimilatsioon – mõjutab häälikuid, mis on mõjutava hääliku naabruses
Elu omadused 1.biomolekulide esinemine Keerulise ehituse ained, mis väljaspool organismi ei moodustu Sahhariidid Lipiidid Valgud Nukleiinhapped Vitamiinid 2. rakuline ehitus Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu tunnused Elusorganisme jaotatakse : Ainuraksed ja hulkraksed 2. aine ja energia vahetus Toitainete saamine keskkonnast, nende sünteesimine ainevahetus, selleks vajaliku energia saamine ja eraldamine. Autotroofid – taimed, heterotroofid- loomad Organismi lagundamiprotsessid(dissimilatsioon) ja sünteesiprotsessid(assimilatsioon) moodustuvad tema ainevahetuse 4. Paljunemisvõime Suguline – viljastumine mittesuguline-pooldumine 5. Arenemis-ja kasvamisvõime Otsene areng- järglased sarnanevad sündides vanemarega Moondega areng – järglased omandavad moonde käigus uusi tunnuseid. 6. stabiilne sisekeskkond Püsiv keemiline koostis, stabiilne happel...
analüütiline keel keel, milles sõnadele liitub vähe morfoloogilisi elemente, kasutab liidete asemel spetsiifilisi grammatilisi sõnu või partikleid, et väljendada süntaktilisi suhteid artikkel abisõna, mis määrab nimisõna soo või arvu. Skandinaavia keeltes võib olla liikuv artikkel. En bil üks auto; bilen konkreetne auto. aspiratsioon h-häälik, mis tekib vahel helitute sulghäälikute järel assimilatsioon (progressiivne ja regressiivne) assimilatsioon on nähtus, kus kõrvuti olevad häälikud sarnastuvad täielikult või osaliselt; võib esineda sõna sees või nt sõnu kokku hääldades (handbag, hot potato); progressiivne assimilatsioon on kui häälik sarnastub eelneva häälikuga, regressiivne assimilatsioon tähendab, et häälik sarnastub järgneva häälikuga aste astmevaheldusliku morfeemi teisend bislama keel inglise keelel põhinev kreoolkeel, mis ühendab melaneesia grammatika inglise
Elu tunnused Elu määratlemine toimub mitme tunnuse kaudu: biomolekulide esinemine Keerulise ehitusega ained, mis väljaspool organismi ei moodustu. Nt sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid. rakuline ehitus Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Ainuraksed ja hulkraksed keerukas organiseerituse tase molekulaarne, rakuline, organismiline, populatsiooniline, liigiline, ökosüsteemiline ja biosfääriline tasand. aine- ja energiavahetus toitainete saamine keskkonnast, nende sünteesimine, ainevahetus, selleks vajaliku energia saamine ja eraldamine. Organismi lagundamis- (dissimilatsioon) ja sünteesiprotsessid (assimilatsioon) moodustavad tema ainevahetuse. stabiilne sisekeskkond püsiv keemiline koostis, stabiilne happelisuse tase (pH). Aine- ja energiavahetusest tulenevalt on organismid: kas kõigu-(kalad, kahepaiksed) või püsisoojased (imetajad) ...
t üldkeele normikohane püüdlik hääldus (nt kuuskümmend). Tegelikus kasutuses võimalikud rohkem v vähem redutseerunud hääldused (kuuskend, kuskent), mida soodustavad assimilatsioonid. Mõjutavad üksteist, sest ajust tulnud käsk tuleb väga kiirelt, vastujõud on inertsus, lihased ei allu nii kiiresti korraldustele. Peab olema aeg kui huuled ja keel valmistavad end järgmise hääliku hääldamiseks. 28. Mis on assimilatsioon ja kuidas ta kõnes väljendub? Kõnes väljendub Assimilatsioon (ld ad+similare) e sarnastumine üks häälik muutub laadilt teise hääliku sarnaseks püüdlus võimalikult väikese pingutuse poole (ese usu) tingitud kõneelundite anatoomiast ja kõneinertsist Assimilatsiooni ulatus: täielik assimilatsioon (muld mulla, hind hinna ) osaline assimilatsioon (lumi : lumd > lund, mitte *ludd; *soon pää > Sompa) Assimilatsiooni suund:
· Päris ühtset murret ei ole kujunenud, erinevused eri piirkondade vahel on üpris suured. Väga suur pindala. · Viimastel sajanditel on levinud keskmurde mõju siiski kõigile naaberaladele. · Aluseks eesti kirjakeelele palju kirjakeelepäraseid jooni Keskmurde tähtsamad erijooned · Hilisdiftongid ülipikkadest vokaalidest saanud diftongid: pää pia pea; jeal hääl; maa - mua · Algupäraste diftongide osaline assimilatsioon: poig poeg. i on madaldanud · Morfoloogias rohkesti analoogiamuutusi. Si-tunnusega mitmuse osasatav (jalgasi). sse-illatiiv (jalasse). Diftongiline mitmuse osastav (vedelaid) · Pikkade madalate vokaalide diftongistumine (puudub murdeala servades!) mua `maa` Vasta àasta` Pikkade keskkõrgete vokaalide diftongistumine: üö öö, tie tee · Kaasrõhuline pikk silp toredaid, toredalle. · Teise rõhutu silbi lühenemine: pidand
Fotosüntees kui assimilatsioon. 6 CO2 + 12 H2O = C6H12O6 + 6 O2 + 6 H2O Toimub klorofülli sisaldavates organismides ( valdavalt rohelistes taimedes, aga ka vetikates, samblikes ja tsüanobakterites) Sünteesitakse valgusenergiat kasutades CO2st ja H2Ost orgaanilisi ühendeid. Lisasaadusena eraldub hapnik. NB! Fotosünteesil eralduv hapnik pärineb veest NB! Süsinikdioksiidi süsinikust tekib orgaaniline ühend Fotosünteesil eritatakse valgus-ja pimedusstaadiumi! Valgusstaadiumis on vajalik valgus s.t. valgusstaadiumi reaktsioonid toimuvad valgusenergia abil - Valgusenergia ergastab klorofülli molekuli. Valgusstaadiumis on valgusenergia muundatud keemiliseks energiaks ja hapnik on vabanenud atmosfääri. Valgusstaadiumis toimub makrorgiliste ühendite s...
RAKUÕPETUS Tsütoloogia teadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust Kõige suurem rakk on jaanalinnu muna rakk Mükoplasma kõige väiksem rakk(bakter) Inimese keha kõige suurem rakk on munarakk Lihasrakud võivad olla pikkuse poolest kuni 30 cm RAKUTEOORIA PÕHISEISUKOHAD: 1. Kõik organismid (nii taimed, kui loomad)on rakulise ehitusega 2. Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast selle jagunemise teel 3. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel vastastikuses kooskõlas rakkude kuju sõltub, millisest koest nad pärinevad ja mis on nende ülesanne. Rakusuurus määratakse ära rakumembraani pindala ja ruumala suhtes. Mida suur suhe, seda suurem rakk. Kui suhe jääb väikeseks, siis ainevahetuslikud protsessid häiruvad. Prokariioodid eeltuumsed organismid, kel puudub konkreetne piiritletud rakutuum ja membraansed organellid, nt. bakterid Eukariioodid ehk päristuumsed organismid, neil on konkreetne piiritletud rakutuu ja esinevad ka membr...
Vastused: 1) Organismide 3 energiaallikat: Päikeselt valgusenergiana; keemilist energiat eluta keskkonnast; keemilist energiat teiste organismide vahendusel Süsinikku saab: orgaanilistest ainetest, anorgaanilistest ainetest 2) Metabolism- ehk ainevahetus. Organismides toimuvad sünteesi ja lagundamisprotsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Oksüdeerumine- protsess, mille käigus aatom loovutab elektrone ning eraldub energia. Redutseerumine- protsess, mille käigus elektron liitub aatomiga ning energia neeldub. Assimilatsioon- Organismis toimuvad sünteesiprotsessid. Sellekäigus saadakse: sahhariide, lipiide, valke, nukleiinhappeid jne.Vaja on lähteaineid, ensüüme, täiendavat energiat. Dissimilatsioon- Organismis toimuvad lagundamisprotsessid. Toiduga saadavad või organismis sünteesitud orgaanilised ühendid lõhustatakse ensüümide abil lihtsama ehitusega molekulideks. 3) Autotroofid sünteesivad...
Kõik organismid vajavad oma elutegevuseks enegriat. ATP kui universaalne energi ülekandja on kasutatav assimilatsiooniprotsessides mitmesuguste ainete sünteesiks. ATP tekib sahhariidide, lipiidide ja valkudse dissimilatsioonil. Assimilatsioon ja dissimilatsioon moodustavad organismi aine- ja energivahetuse, mille kaudu ta on seotud väliskeskkonnaga. Glükoos on peamine rakusisene keemilie aine energia allikas. Glükoosi lagundamine koosneb glükolüüsist, tsitraaditsüklist ja hingamisahela reaktsioonidest. Aeroobsel glükolüüsil tekib 2 molekuli püroviinamarihapet, 2 ATP-d ja 2 NADH2 molekuli. Tsitraaditsükli moodustub 10 NADH2 ja vabanevad CO2 molekulid. Nii glükolüüsil kui ka tsitraaditsüklis
FONEETIKA EKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED 1) Mis on keel, kõne? Keel on häälduslikel üksustel rajanev märgisüsteem, mida kasutatakse suhtlemiseks Keelel on kaks olemisvormi: 1. keel kui süsteem, mis eksisteerib ajus märkide ja reeglite kogumina 2. keel kui protsess, st keel ilmneb kõnetegevuse kaudu Keele esmane avaldumisvorm on suuline kõne Kõne on keele kui märgisüsteemi kasutamine rääkimisel (suuline kõne), kirjutamisel (kirjalik kõne), mõtlemisel(sisekõne) · Kõnevõime on sünnipärane · Kõneoskus ei ole kaasasündinud, vaid omandatakse suhtluses teiste inimestega 2. Millistest etappidest koosneb kõneakt? 1. Mõte 2. Keeleline vorm 3. Närvisignaalid 4. Häälduselundite tegevus 5. Õhuosakeste võnkumine 6. Kõrva tegevus 7. Närvisignaalid 8. Keeleline vorm 9. Mõte Kõneakt · Rääkimise ajal aktiveerub ~ 100 lihast · Kopsudest tulev õhuvool tekitab häälekurdudest allpool ülerõhu; häälekurrud eemalduvad teineteisest ja õhuvool pääseb neelu-, suu- j...
püroviinamarihappe. 5. metabolism- organismis asetleidvaid sünteesi- ja lagundamisprotsesse, mis tagavad tema aine ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. 6.etanoolkäärimine- anaeroobsetes tingimustes teostavad pärmseened ja mõned bakterid etanoolkäärimist. 7 dissimilatsioon- selle moodustavad organismi kõik lagundamisprotsessid. 24. Võrdle dissimilatsiooni ja ssimilatsiooni Tunnus DISSIMILATSIOON ehk ASSIMILATSIOON ehk kõik organismi kõik organismis toimuvad lagundamisprotsessid. sünteesiprotsessid. Orgaaniliste Toiduga saadud orgaaniliste Organismile vajalike aineid ühendite süntees ühendite lõhustamine. sünteesitakse. või lõhustamine Mis ained tekivad? Glükoos, aminohapeja Saadakse orgaanilisi aineid-
ASTMEVAHELDUS Astmevahelduse liigid: Laadivaheldus: sõna tugeva astme teise silbi alguses klusiil või „s“. LV liigid on kadu, asendumine, assimilatsioon (sarnastumine). Vältevaheldus: II ja III astme vaheldumine (ainult II ja III, mitte I). Jaguneb vältemuutuseks ja pikkusmuutuseks (nõrgenev ja tugevnev). Määramine: LV – tugevas astmes on klusiil või „s“ säilinud, nõrgas astmes pole või on asendatud VV – tugevas astmes III välde, nõrgas astmes II välde LN – laadivahelduse nõrk vorm LT – laadivahelduse tugev vorm VN – vältevahelduse nõrk vorm VT – vältevahelduse tugev vorm V? – jääb lahtiseks, nt eranditega I välte puhul Testvormid AV leidmiseks: Käändsõnad: ainsuse nimetav – omastav – osastav Erandid : põder (I) - põdra (II, nõrk) - põtra (III, tugev) nali – nalja – nalja Pöördsõnad: ma-tegevusnimi – da-tegevusnimi – oleviku ainsuse esimene ...
ELU TUNNUSED Koostas: Kristel Mäekask Elu määratlemine toimub mitme tunnuse kaudu: Võrdle ühte elus ja ühte eluta objekti. Too välja sarnasused ja erinevused. omadus elus eluta 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. Rakuline ehitus Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Elusorganisme jaotatakse: Ainuraksed Hulkraksed Biomolekulide esinemine Keerulise ehitusega ained, mis väljaspool organismi ei moodustu. sahhariidid lipiidid valgud nukleiinhapped vitamiinid DNA Aine- ja energiavahetus Toitainete saamine keskkonnast, nende sünteesimine, ainevahetus, selleks vajaliku energia saamine ja eraldamine. Autotroofid Heterotroofid Organismi lagundamisprotsessid (dissimilatsioon) ja sünteesiprotsessid (assimilatsioon) moodustavad tema ainevahetuse. Paljunemisvõime Suguline Mittesuguline viljastum...
nt Eesti keele (sünteetiline) siilidelegi on inglise keele (analüütiline) even to the hedgehogs, kus ainuke sünteetiline element on mitmust tähistav ’s’. artikkel – artikkel on nimisõnaga kaasnev abisõna. Inglise keeles on a/an, soolist eristamist ei toimu, kuid mitmes germaani keeles võib artikkel näidata nimisõna sugu ja arvu. aspiratsioon – Aspiratsioon ehk hõngus tekib helitute sulghäälikute järel assimilatsioon (progressiivne ja regressiivne) – Assimilatsioon on protsess, mille käigus lähestikku hääldatavad häälikud täielikult või osaliselt sarnastuvad. Progressiivne assimilatsioon on see, kui eelnevad häälikud mõjutavad järgnevat ning regressiivne assimilatsioon on see, kui järgnevad häälikud mõjutavad eelnevaid. aste – bislama keel – inglise keele põhine kreoolkeel. Üks Vanuatu Vabariigi riigikeeltest. Emakeelena kõnelejaid ~10 000 (2011).
1. Hapniku olemasole 2. Teatud temperatuur (kohanemine on võimalik mingi piirini, vajalik kohanemisaeg) 3. Toit 4. Valgus (olenevalt individuaalsetest erinevustest saab olla yäielikus pimeduses paar päeva kuni paar kuud) Organismi põhiomadused e elu iseloomustavad tingimused: 1. Erutuvus võime vastata ärritusele erutuse tekkega, tekib organismi seest või väljastpoolt tuleva ärrituse mõjul 2. Ainevahetus assimilatsioon uute ainete süntees ja dissimilatsioon lagundamine (saadakse energiat glükoosi (C6H12O6) oksüdatsioonil H2O + energia), tekib soojus, assimilatsioon ja dissimilatsioon toimuvad paralleelselt, üks või teineülekaalus peale söömist assim, nälgimisel dissim 3. Paljunemine 4. Liikumine 5. Sisekeskkonna püsivuse e homöostaasi säilitamine sisekeskkond : veri, lümfid,
Reaktsioonivõrrandid Fotosüntees 6CO2 + 12H2O = C6H12O6 + 6O2 + 6H2O Glükoosi lagundamine - C6H12O6 + 6O2 = 6CO2+ 6H2O 38ATP Mõisted Autotroof organism, kes sünteesib ise anorgaanilistest ainetes orgaanilisi aineid(fotosünteesijad) Heterotroof - organism, kes saab vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil Assimilatsioon organismi kõik sünteesimisprotsessid Dissimilatsioon - organismi kõik lagundamisprotsessid Orgaaniliste ainete kasutamine Energia järjekorras 1. Sahhariidid 4kcl 2. Lipiidid 9kcl 3. Valgud(varuained) 4kcl Aeroobne glükolüüs - glükoosi esmane lagundamine hapniku juuresolekul (toimub rakkude tsütoplasmas) Tekib püroviinamarihape Pikemalt: glükoosi täielik lõhustumine hapniku olemasolul, mis koosneb kõigist glükolüüsi reaktsioonidest, tsitraaditsüklist (TCA) ja hingamisahela reaktsioonidest. Anaeroobse glükolüüsi reaktsioonid toimuvad raku tsütoplasmas, tsitraaditsükkel ja hingamisahe...
Autotroofid väliskeskkonnast saadavaid anorgaanilisi ühendeid heterotroofid orgaanilise aine oksüdatsioonil metabolism dissimilatsioon(lagundamisprotsessid) ja assimilatsioon(sünteesiprotsessid). Tagavad organisimi ainevahetuse ümbritseva keskkonnaga N: [D]tärklis glcmolekulideks, glc oksüdatsioon. Energia vabaneb, talletatakse makroergilistesse ühenditesse(ATP) [A]saadakse sahhariide, lipiide, valke. Vaja lähteaineid, energiat(enamasti saadakse ATP mol.dest(fotosüntees, DNA, RNA, valgu süntees) ATP adeiin, riboos, 3 fosfaatrühma. Kui on 2 p-rühma, siis ADP. ATP moodustub peamiselt käärimise, hingamise, glükolüüsi, fotosünteesi käigus. GTP, CTP, UTP, TTP Fotosüntees 7CO2 + 12 H2O = C6H12O6 + 6O2 + 6H2O I valgusstaadium: toimub kloroplastide sisemembranides. 2H2O > O2 + 4H + 4e-. muudetakse valgusenergia keemiliseks en-ks(ATP); vabaneb O2; toodetakse NADPH2 II pimedusstaadium: toimub kloroplastide stroomas. C-allikas CO2, H-alli...
Multikultuuri eelised ja puudused Rait Pindis ja Stenver Kleimann Mõiste päritolu Sõna „multikultuur“ pärineb USAst ja Austraaliast, kus see võeti kasutusele pärast seda, kui suurlinnades ei nähtud niinimetatud „melting pot'i“ (sulatusanum) töötavat. See tähendab, et suurlinnades ei töötanud assimilatsioon ja tekkis mitu etnilist kultuuri kõrvuti. Definitsioon Multikultuursus on ideoloogia, mille kohaselt ühiskonna jaoks on ühtviisi väärtuslikud kõik selles kõrvuti elavad erineva kultuurilise ja etnilise taustaga inimrühmad ja kus lipukirjaks on sallivus nende suhtes. Eelised Uued ideed Uute tavade, traditsioonide ja kultuuri tundma õppimine Sallivus teistsuguse kultuurilise taustadga inimeste suhtes
Aine- ja energiavahetus AUTOTROOFID sünteesivad ise orgaanilisi aineid anorgaanilistest ainetest HETEROTROOFID kasutavad teiste organismide poolt valmistatud orgaanilisi ühendeid Energia saamise 3 viisi : a) valgusenergia b) anorgaanilistest ühenditest keemiline energia c) orgaanilistest ühenditest keemiline energia Tunnus Enamik autotroofe Mõningad heterotroofid autotroofid Energia allikas Valgusenergia Anorgaaniliste Orgaaniliste ühendite ühendite oksüdeerimine oksüdeerumine Süsiniku Anorg. ühendid, eluta Raua-, väävli-, Teiste poolt...
- Kemosünteesijad kasutavad keemilist energiat. · Heterotroof - Organismid, kes sünteesivad oma elutegevuseks vajalikud orgaanilised ained toidus sisalduvate orgaaniliste ühendite lõhustumis-saadustest. - Vajaliku energia saavad toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. · Miksotroof Segaainevahetustüüp- vastavalt keskkonnatingimustele: valguse käes autotroofne või heterotroofne ainevahetustüüp. Näiteks: roheline silmviburlane. · Assimilatsioon - Organismis toimuvad sünteesiprotsessid. - Selle käigus saadakse: sahhariide, lipiide, valke, nukleiinhappeid jne. - Vaja on lähteaineid, ensüüme, täiendavat energiat - Näiteks: fotosüntees, DNA süntees · Dissimilatsioon - Organismis toimuvad lagundamisprotsessid. - Toiduga saadavad või organismis sünteesitud orgaanilised ühendid lõhutakse ensüümide abil lihtsama ehitusega molekulideks. - Dissimilatsiooniprotsessides vabaneb energia orgaaniliste ühendite oksüdatsioonil.
Anaeroobne glükolüüs- ehk käärimine, hapniku puudusel rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi lagunemine, üheks lõpp-produktiks on kas piimhape või etanool. Aine- ja energivahetus- sünteesi- ja lagunemisprotsessid, mille kaudu on organism seotud ümbritseva keskkonnaga. Aeroobne glükolüüs- kõigi rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi esmane lagunemine hapnikurikkas keskkonnas. Assimilatsioon- organismis toimuvate sünteesiprotsesside kogum. ATP- kõigis rakkudes esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine- ja energiavahetuses energia universaalse talletaja ja ülekandjana. Autotroof- organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikku orgaanilisi ühendeid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Calvini tsükkel- fotosünteesi pimedusstaadiumi tsükliline reaktsioonide jada, mille käigus seotakse CO2 ning kasutatakse valgustaadiumi reaktsioonides moodustunud NADPH2 ja ATP molekule. Dissimilatsioon- organismis toimuvate lagune...
Superseeria- Kaks harjutust ilma pausita vastand lihasgruppidele. Lihaste kokkutõmme- Põhjustavad absioni haru mööda levivad närvi impulsid, mis kanduvad lihasrakku närvide ühenduste kaudu. Lihaskoe tüübid- sile-, vööt-, südamelihas. Lihaste jõud- Lihaskiudude paksusest(ja hulgast). Mis loob otsese võimaluse süsives. kasut. ATP resünt- glükogeeni lagunemine lihastes. Sihipärase liigutuse sooritamine- Ajukoore motoorse tsooni närvirakkude erutusega. Süsivesikute varud- glükogeenina maksa ja lihastesse. Harjutuse sooritamise 3 korduvat viga- poolik harjutus, vale tempo ja vale tehnika. Millest sõltub kudede hapnikuga varustamise funktsionaalse süsteemi võimsus- Vereringe transpordi funktsioonist ja südame tööjõust. Negatiivsete korduste meetod- Raskuste allalaskmine. Raskused kõrgemad kui 100%(110-120). Kordused 3-5. Negatiivne faas isesesivalt ja positiivne partneri abiga. Lihaste lõdvestumise meetodid- Saun, massaaz, uni ja me...
MULTIKULTUUR MIS SEE ON? Multikultuur (kõnekeeles „multikulti“) on mõiste, mis tähistab ühiskonda, kus erinevate etniliste gruppide kultuurivormid ja ellusuhtumised eksisteerivad kõrvuti. Ehk siis ühiskond, kus kultuurid on segunenud. KUS ON SELLE JUURED? Sõna ise pärineb USAst ja Austraaliast, kus see võeti kasutusele pärast seda, kui suurlinnades ei nähtud niinimetatud „melting pot'i“ (sulatusanumat) töötavat. See tähendab, et suurlinnades ei töötanud assimilatsioon ja tekkis mitu etnilist kultuuri kõrvuti. MIKS OLLAKSE VASTU? Kriitikute meelest valmistab multikultuur pinda ette maailmariigile ja selle propageerimine ei austa rahva õigust oma pärimuse ja maailmavaate säilitamiseks oma ajaloolisel kodumaal. Rahvuslased on vastu võõraste kultuuri- ja rahvaosade kokkusulandamisele rahvuskultuuris. Nad püüdlevad kõigi rahvaste eripärasuse säilitamise poole. Erinevatest päri...
Toitumine 1. Toitumise vajadus 2. Toidupüramiid näitab, kui palju ja mida süüa, et toituda tervislikult ja tasakaalustatult. 3. Täisväärtuslik toit- toitained, mis sisaldavad süsivesikuid, rasvu valke, vitamiine, mineraalaineid, mis on oraganismile väga vajalikud. 4. Tühjad kalorid- kalorid, mis ei anna kehale midagi vajalikku (nt. alkohol) Energia vajadus- vajadus, mille rahuldamiseks peab inimene toituma täisväärtuslikult. Põhiainevahetus- on südame, kopsude ja teiste organite tööks vajalik energia hulk. See toimub magades. Lisaainevahetus- erinevalt põhiainevahetusest toimub energia kulutamine tehes trenni või füüsilist tööd. Pruun rasvkude- energiakulutaja, mis põletab efektiivselt rasvu ja mis esineb peamiselt vastsündinutel ja talvituvatel loomadel. Toiduring- sellelt näeme, kui suure osa päevasest toidukogusest peaksid moodustama erinevad toidugrupid. Toid...
AINEVAHETUS - biokeemiliste reaktsioonide kompleks, mille kaudu organism on seotud väliskeskkonnaga ja mis võimaldab tal kasvada ja areneda (kõik protsessid). ASSIMILATSIOON- millegi süntees, kus lihtainetest moodustatakse keerulisi ühendeid (süsivesikud ja valgud). Assim. vajab ENERGIAT! DISSIMILATSIOON - millegi lagundamine, kus keerulisted ained muutuvad uuesti lihtaineteks (CO2, H2O jt) . ENERGIA vabaneb! GLÜKOOSI LAGUNDAMINE C6H12O6 + O2 = CO2 + H2O - toimub mitokonderi sees glükoosi lagundamine toimub eri etappides lähteained saadused ATP koht 1). glükolüüs glükoos püroviinamatihape 2 ATP tsütoplasma võrgustik 2). tsitraadi püroviinamarihape CO2 -------- mitokonder tsükkel 3). O2 ja 2 NAD H2O ...
AINE- JA ENERGIAVAHETUS Ainevahetus on organismis toimivad keemilised protsessid, kus saadakse kudede ja rakkude talitluseks vajalikku energiat, mille käigus sünteesitakse toiduga saadud aminohapetest kehale omaseid valke. Mille käigus on võimalik osaliselt ühtede, kus võimalik ühtede ainete üleminek teiseks, nt süsivesikud-> lipiidideks; valgud - > süsivesikuteks (valke ei saa ise sünteesida!!!!!!!!!!!!!!!!!!! Asendatavaid aminohappeid võib küll sünteesida) Assimilatsioon ainete omastamine, uute ainete süntees Dissimilatsioon ainete lammutamine Ainevahetus toimub kõikides kudedes, intensiivsem ainevahetus toimub maksas ja lihastes. Lihastes tekib u 80 % kogu organismi soojusest. Ülejäänud 20 % maksas-neerudes. Keha püsiva temperatuuri hoidmiseks. Põhiainevahetus (PAV) PAV - energia hulk, mis kulub ööpäevas hädavajalikuks organismi elutegevuse kindlustamiseks täielikus puhkeolekus. Põhiainevahetuse suurus sõltub soost (meestel inten...
Autotroof - organism, kes valmistab ise orgaanilist ainet anorgaanilisest, kasutades välist energiat Heterotroof - organism, kes ei suuda ise anorgaanilisest ainest orgaanilist valimistada, vajab valmis orgaanilist ainet Fotosüntees - orgaanilise aine valmistamine anorgaanilistest ainetest kasutades valgusenergiat lähteained: co 2 ja h2o saadakse glükoos ja hapnik vaja tingimused klorofüll ja valgus. Autotroofid sünteesivad ise elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest Heterotroofid saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Assimilatsioon-Organismis toimuvad sünteesiprotsessid saadakse: sahhariide lipiide valke, vaja: ensüüme nt: fotosüntees, DNA süntees Dissimilatsioon-Organismis toimuvad lagundamisprotsessid Toiduga saadavad või organismis sünteesitud orgaanilised ühendid lõhustatakse ensüümide abil lihtsama ehitusega molekulid...
DISIMILATSIOON(lõhustama) Kõik organismis toimuvad ainete lagundamise protsessid. SÜNTEESI LAGUPRODUKTID: PRODUKTID: amino-, rasvhapped, ADP+P ATP Nukleotiidid, glükoos Sahhariidid Valgud, lipiidid ASSIMILATSIOON *** ATP ehk adenosiinttriosfaat Universaalne energia talletaja aja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis. ATP ADP + P = ATP + 30kj/mol energiat P-P-P A ASSIMILATSIOON? (väiksest suuremaks) Denaturatsioon EI Replikatsioom JAH Polüpeptiidi moodustamine JAH Nukleotiidide ühinemine Jah Glükogeeni hüdrolüüs EI Vitamiinide teke JAH Makroergilised ühendid ..
Ettevalmistus kontrolltööks ainevahetusest 1.Oska seletada neid mõisteid: auto/heterotroof, metabolism, assimilatsioon/dissimilatsioon, makroergiline ühend, kemosüntees, käärimine, ensüüm. Too näiteid. o Autotroof- organismid, kes toodab orgaanilised ühendid anorgaanilistest ainetest (nt: võilill) o Heterotroof- organismid, kes valmistab orgaanilist ainet toidust, toidust saadakse ka energia (nt: inimesed, vihmauss) o Metabolism- ehk ainevahetus, jaguneb assimilatsiooniks ja dissimilatsiooniks, sünteesi- ja lagundamisprotsessid tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga o Assimilatsioon- organismi kõik sünteesiprotsessid. Selle käigus saadakse organismile vajalikke ühendeid: sahhariide, lipiide, valke, nukleiinhappeid jt. Protsesside toimumiseks vajatakse lähteaineid ja täiendavat energiat. (nt: fotosüntees, valgusüntees) o Dissimilatsioon- organismi kõik lagundamisp...
Metabolism Mõisted: aeroobne glükolüüs - glükoosi lagundamine aine - ja energiavahetus- sünteesti -ja lagundamisprotsess anaeroobne glükolüüs- käärimine assimilatsioon- sünteesimine ATP- energiatalletaja autotroof- sünteesib ise orgaanilisi ühendeid dissimilatsioon- lagundamisprotsess etanoolkäärimine- glükoosi lagundamine alkoholiks anaeroobses keskkonnas glükolüüs- glükoosi lagundamine heterotroof- saab orgaanilised ühendid toidust, ise ei sünteesi. hingamisahel- ATP süntees makroergiline ühend- energiarikas ühend metabolism- ainevahetus piimhape- tekib anaeroobses keskkonnas ning koguneb lihastesse pimedusstaadium- calvini tsükkel saab alguse lipiidie ja aminohapete süntees püroviinamarihape- glükoosi vaheprodukt tsitraaditsükkel- moodustub NADH valgusstaadium- ATP süntees Laused 1. Organismi aine-ja energiavahetus koosneb assimilatsioonist ja dissimilatsioonist 2. Assimilatsiooniprotsesside...
II perioodi I arvestus Kordamine- Aine- ja energiavahetus 1. Mõisted autotroof- organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud org. ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorg. anetest heterotroof- organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva org. aine oksüdatsioonil miksotroof- organismid, kelle toitumine oleneb keskkonna tingimustest makroenergiline ühend- madalmolekulaarne org. ühend, mis osaleb keemilise energia salvestaja ja ülekandjana biokeemilistes reaktsioonides fotosüntees- klorofülli sisaldavates taimerakkudes toimuv assimilatsiooniprotsess, mille käigus salvestatakse valgusenergia org. ühendite keemiliste sidemete energiaks. Lähteaineks CO2 ja H2O ning lõpp-produktiks glükoos, eraldub O2 anaeroobne hingamine- protsess, mis toimub hapnikuta org. aineid lõhustatakse organismis hapnikuta metabolism- organismi kõik biokeemilised protsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritsev keskkonnaga ass...
ORGANISMI AINE JA ENERGIA VAHETUS e metabolism Üks elu omadustest. Hõlmab kõiki organismis toimuvaid sünteesi- ja lagunemisprotsesse kokku. Organismid on avatud st toimub suhtlemine aine ja energia vahetus läbi keskkonna. Vastavalt ainevahetustüübile jagatakse kaheks: · Autotroofid. Kõik rohelised taimed ja osad bakterid, kes päikeseenergia abil sünteesivad anorgaanilistest ainetest orgaanilisi aineid. · Heterotroofid. Kõik loomad, seened ja enamik baktereid kes tarbivad autotroofide poolt toodetud orgaanilist ainet. Assimilatsioon moodustavad kõik organismis toimuvad biosünteesiprotsessid kokku. Vajab alati täiendavat energiat Dissimilatsioon kõiki organismis toimuvaid lagunemis e biodekrataksiooniprotsesse kokku. Enamiku dissimilatsiooni protsessidega kaasneb energia vabanemine. Nt glükolüüs Ained ringlevad mööda toiduahelat. Toiduahelas olevad tasemed koonduvad erinevatele troofilistele tasemetele. I...
Akommodatsioon on silma kohanemisvõime eri kaugusel asuvate esemete selgeks nägemiseks. Aktuaalne arengutase laps on võimeline ülesannet omapea lahendama Animism elutute objektide elustamine Areng kestab munaraku viljastamisest kuni surmani ning seda mõjutab nii pärilikkus kui ka keskkond. Assimilatsioon uus info püütakse sovitada olemasolevasse skeemi Egotsentrism olukord, kus laps ei suuda kohanduda teiste inimeste vaadetega. Kaob 4-5 aastaselt Emotsionaalne areng kõne areng, sotsiaalses keskkonnas toimetulek, õpitulemused Fenotüüp ei kandu järgmistele põlvedele edasi. Millised näeme välja ja kuidas käitume Fluiidne intelligentsus peegeldab inimese võimet arutleda ja infot kasutada, tajuda suhteid, tulla toime võõrastes situatsioonides Formaalsete operatsioonide staadium Arengu eesmärgiks on täiskasvanuliku mõtlemisvõime saavutamine. Kestab alates 11. eluaastast Füüsiline areng motoorne areng. Keha kasvamine Genotüüp Vanematelt päritu...
vesinikioonid läbi ATP süntaasi membraanse osa • Prootonite liikumine läbi ATP süntaasi paneb ensüümi roteeruva kompleksi pöörlema • Prootonite liikumine paneb ATP süntaasi aktiivtsentri roteeruma kolme oleku vahel: 1. Aktiivsait on “avatud”, sellega saavad liituda ADP ja fosfaatrühm 2. Aktiivsaidi struktuur muutub, ADP ja fosfaatrühm seotakse ATP-ks, eraldub vesi 3. ATP vabaneb ning aktiivsaidi struktuur taastub Süsiniku sidumine • Süsiniku assimilatsioon on tsükliline protsess, mida nimetatakse ka Calvini või PCR tsükliks • PCR tsükkel on 13-astmeline karboksüleerimisprotsess, millest võtab osa 11 ensüümi. • PCR tsükkel saab alguse esmasest CO2 sidumisest ribuloos-1,5-bisfosfaadi molekuliga: RuBP + CO2 → 2 3-PGA Fotosünteesi produktid ja nende metabolism • PCR tsükli produktiks on fruktoos-6-fosfaat • Edasi sünteesitakse fruktoos-6-fosfaadist peamiselt sahharoosi ja tärklist
Aeroobne glükolüüs-kõigi rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi esmane lagundamine hapniku rikkas KK-s. Protsessi tulemusena saadakse glükoosi molekulist kaks püroviinamarjahappe molekuli. Aine- ja energiavahetus- sünteesi- ja lagunemiseprotsessid, mille kaudu on organism seaotud ümbritseva KK-ga. Hõlmab ainete omastamist välisKK-st ja sinna jääkproduktide väljutamisest, aga ka otsest energia ülekannet. Eristatakse assimilatsiooni ja dissimilatsiooni. Anaeroobne glükolüüs- hapniku puudumisel rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi lagundamine, mille üheks lõpp-produktiks on kas piimhape või etanool. Assimilatsioon- organismis toimuvate sünteesiprotsesside kogum. ATP-kõigis rakkudes esinev makroenergiline ühend, mis osaleb raku aine- ja energiavahetuses energia universiaalse talletaja ja ülekandjana. Autotroof- organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud org. ühendid välisKK-st saadavatest anorg. ainetest. Kasutades valgusenergiat või red...
18-20 a Tunnetus - Keel ja protsessi Assimilatsioon kõne d Akommo- datsioon Aistin- Taju Tähele- gud MÄLU Sisemine Välimine panu
- Organismid saavad ümbritsevast keskkonnast aineid ja eritavad sinna jääkaineid - Ainevahetus on organismis pidevalt toimuvad ainete lagundamine ja sünteesimine - Loomad saavad nii anorgaanilisi kui orgaanilisi aineid väliskeskkonnast, kuna nad ise orgaanilist ainet ei sünteesi Taim salvestab muudetud päikeseenergia glükoosi molekuli sisse!!!!!!! Glükoosi valem C6H12O6 Metabolism aine ja energiavahetus Lagundamine dissimilatsioon Sünteesimine assimilatsioon Taim sünteesib glükoosi, sööme selle ära, saame energiat ja väljutame jäägid. Kasutame ära 40%, ülejäänud läheb soojuseks ja ns kaotsi Kõik organismid elavad, surevad, paljunevad Pärilikkus - järglased sarnanevad oma vanematega Kõikidel elusorganismidel on sarnane keemiline koostis ja püsiv sisekeskkond Ainukesena suudavad püsivat kehatemperatuuri hoida linnud ja imetajad, teised elusorganismid sõltuvad välistemperatuurist Kõik elusorganismid reageerivad ärritusele
) nt. silmviburlane, putuktoidulised taimed (huulhein) Isetootjad ehk autotroofid seovad ise süsinikku. Neid jaotatakse kahte suurde gruppi: fotosünteesijad, kes kasutavad valgusenergiat (nt taimed) ja kemosünteesijad, kes kasutavad keemilist energiat (nt väävlibakterid). Tarbijad ehk heterotroofid vajavad süsinikku toidust (nt inimene). Miksotroofid suudavad ainevahetustüüpi muuta (nt ümaraleheline huulhein). Metabolism koosneb kahest vastandlikust protsessist: assimilatsioon ja dissimilatsioon. Assimilatsioon - kõik organismis toimuvad sünteesiprotsessid. (aine loomine) Toimub organismile vajalike orgaaniliste ühendite süntees: valgud, lipiidid, suhkrud, nukleiinhapped jne. Protsesside toimumiseks vajatakse lähteaineid, energiat ja ensüüme. Dissimilatsioon - kõik organismis toimuvad lagundamisprotsessid. (aine lagundamine) Toimub ainete lagundamine, millega kaasneb energia vabanemine, nt füüsilise pingutuse korral. Orgaaniliste ainete dissimilatsioon
füsioloogia (06.09.2013) Patoloogia - üldine õpetus haigustest Patoloogiline füsioloogia – haiguslikult muutunud toimimine Patoloogiline anatoomia – haiguslikult muutunud ehitus Organismi põhiomadused/-funktsioonid 1. Erutuvus – võime vastata ärritusele erutuse tekkega. Erutuvad koed: lihaskude, närvikoed. Stiimul võib pärineda lihasest endast. Võib olla erutus väljastpoolt, aga ei pea. 2. Ainevahetus – 2 vastandlikku külge: a) assimilatsioon – ainete süntees b) dissimilatsioon – ainete lagunemine. Need 2 vastandlikku protsessi kulgevad paralleelselt. Nt. kasvuetapil on assimilatsioonid ülekaalus. Vananemisel dissimilatsioon, haiguste puhul samuti. Kui inimene haigusest välja tuleb, siis võib assimilatsioon ülekaalu minna. Lihastreeningu korral on ülekaalus assimilatsioon. 3. Liikumine 4. Paljunemine 5. Sisekeskkonna püsivuse ehk homöostaasi säilitamine – sisekeskkonna
BIOLOOGIA UURIB ELU Biokeemia- Molekuloogia- 1.Taimed Tsütoloogia- 2.Loomad Histoloogia- 3.Seened Anatoomia- 4.Bakterid Füsioloogia- 5.Viirused Hügieen- Ökoloogia- Etoloogia- ELU TUNNUSED This work is licensed under a Creative Commons Attribution-Noncommercial-Share A Elu määratlemine toimub mitme tunnuse kaudu: Vaieldakse, kas viirused on elus või eluta objektid. Miks? omadus elus eluta 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. Kõikidele elusorganismidele on omased teatud tunnused: Rakuline ehitus Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Rakkude hulga alusel jagatakse organismid Ainuraksed Hulkraksed Biomolekulide esinemine Keerulise ehitusega ained, mis väljaspool organismi ei ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
