Paraku see programmile ei sobi kuigi programm ütleb et Wattmeetri näit ei muutu, alati see päris nii siiski ei ole Põhimõtteliselt proovimise ülesanne... 1) Vaja on siis saavutada olukord kus lüliti ühe asendi puhul näitab voltmeeter näitu X ja ampermeeter A1 näitu Y. Kui lülitit näppida siis näitaks voltmeeter näitu Y ja ampermeeter näitu X. 2) Et päris kõik takistusi läbi proovima ei peaks siis. Veidi võib asjast aimu anda wattmeeter ja eelmises punktis leitud max võimsus.Kui eelmises punktis oli leitud max võimsus näiteks 40, siis 40st ruutjuur. Saad mingi vastuse, antud juhul 6,32, veidi ümardada allapoole ...6. 6/2 = 3. See vastus 3 on vool Amprites mis peaks läbima takistusi siis kui lüliti on kinni. Antud joonisel on need voolud 2,98 ja 2,85. Vahepeal lõksutad lülitiga ja kui näit muutb vähe siis võib proovida. Antud pildil olid varieeruvateks näitudeks 36,48 ja 36,42.
Sparta ja Ateena hiskonna ja riigikorralduse sarnasused ja erinevused. Alustades sellest,et Sparta asub Luna-Kreekas ja Ateena Kesk-Kreekas,on neil kahel riigil veel palju erinevusi kui ka sarnasusi. Spartas elasid spartiaadid ehk Sparta kodanikud,kes ei teinud tavalist lihtrahva td,vaid valitsesid riiki. Keskklass ehk perioigid olid vabad inimesed,kes tegelesid ksit,kauplemise ja plluharimisega. Nemad ei saanud osa riigivalitsemisest,kll aga teenisid nad aega Sparta sjaves. Heloodid olid orjad,kel polnud igusi ja kes olid kohustatud ttama spartiaatide pldudel. Ateena rahvastik koosnes suurel osal orjadest. Ateena algusaegadel valitsesid riiki kuningad,hiljem aga lks vim jukamate ja thtsamate ehk aadliseisuse ktte. Nad valitsesid riiki ksinda,tekkis trannia. Riigis elasid veel talupojad,keda valitsejad oma huvides ra kasutasid. Ateenas elavatel vramaalastel ei olnud kodanikuigusi. Suuri igusi polnud ka naistel,rkimata orjadest. igused...
· palju energiat · sõnaosavust, räägib musta valgeks · hea arvamus enesest · oskus teisi mõjutada ja ära käsutada · näiline populaarsus, tegelikult teda ei sallita · suur võimuvajadus · hirm ise kiusatav olla VAIKIV ENAMUS ehk kõrvalseisjad Tunnevad hirmu ja kardavad seda enam, mida julmem ja vastikum on kiusajate käitumine. Kardavad ise kiusamise ohvriks saada. Hirmust aitab üle saada sõpradega ja usaldatava täiskasvanuga asjast rääkimine. Mida teha kiusamisega? Kiusaja vajab tunnustust, võimalust oli tähtis Kiusatav vajab klassikaaslaste ja vanemate õpilaste toetust ja tunnustust PEA MEELES: Kiusamisest rääkimine ei ole kaebamine - see on enese ja teiste kaitsmine. Kaebamine on see, kui sa tahad kellelegi tõestada, et sina oled parem (vaata, kui halb tema on ja kui hea mina olen). ÕPILASED JA ÕPETAJAD: Kui tahate oma koolis kiusamist lõpetada, siis:
Eksperimendid loomadega põhjustavad paljude loomade surma jam is veel hullem, sagely peavad loomad enne surma pikalt piinlema. Ka nemad on elusolendid ja mis annab inimesele õiguse kellelegi taolisi piinu tekitada? Loomakaitsjate arvates pole sellisele teole seletust ja see õhutab neid mässule, mis omakorda tähendab rahutusi ühiskonnas. Uue ravimi välja töötamine nõuab suurt rahasüsti, teadust rahastab nii riik, kui ka asjast huvitatud olevad ettevõtted. Paraku on nii, et kel raha, sel võim ja nii võib asi käest ära kiskuda. Edu milleski võib ahneks teha, kuna kui on välja töötatud uus toimiv ravim, siis see tähendab ka suurt tulu. Ahnus viib aga valele teele ja nii võidakse pea valesid meetoteid tarvitades üritada midagi veel geniaalsemat välja mõelda ja see võib viia kuriteoni. Nt kui tahetakse normidest ja reeglitest kõrvale hiilida ja kasutatakse
,,Igaüks on oma õnne sepp" müüt või tegelikkus? Öeldakse, et igaüks on ise oma õnne sepp. Mõned inimesed arvavad, et see on kõigest müüt. Mina aga nii ei arva. Õnn tähendab erinevatele inimestele erinevaid asju. Tänapäeval kiputakse raha ja edukust õnnega segamini ajama. Kui mõne inimese jaoks on õnn hea elatustase, siis teised tunnevad õnne oma lähedastest ja sõpradest. Tegelikult kipub olema nii, et inimesel võib elus kõik olla hästi, kuid ta ei tunne end õnnelikuna. Läänelikus ühiskonnas sisendatakse kõigile juba lapsest peale, et tuleb olla edukas, palju saavutada ja kaugele jõuda. Sellega kaasneva pinge ja stressi eest ei kaitse aga keegi. Kui inimene on terve, tal on tore pere ja sõbrad, eluase ja toit laual, siis tegelikult võib seda inimest õnnelikuks lugeda. Tavaliselt tunnetab ja oskab hinnata aga inimene oma õnne alles siis, kui on kogenud õnnetust. Inimene saab ise väga paljut oma el...
Restaud armastust. Anastasie andis talle alati raha ning müüs ka armukese heaks oma Rakvere Gümnaasium Maris Toomel 11B mehe perekonna juveele. Krahv de Trailles oli tekitanud de Restaude perekonnale suured võlad ning lõpuks sõitis ta minema. Viimases hädas pöördus Anastasie oma isa poole, kuid ka sealt ei saanud ta abi, kuna tütred olid oma isalt juba viimased rahapiisad välja pigistanud. Anastasie mees sai asjast aimu ning nõudis seejärel Anastasielt oma varade müügi aktile allakirjutamist. Ka Anastasie ei ilmunud Isa Goriot matustele ega maksnud selle eest sentigi. Õnnelikult ja hästi alanud abielud tõid mõlemale tütrele kaasa majandusliku põrumise. Nad olid harjunud raha ainult raiskama, erinevalt abikaasadest, kes olid stabiilsed nii tulude kui kulude suhtes. Abielu iseenesest võib olla väga tulutoov ning aus äri, kuid ainult juhul, kui osata õigesti ja osavalt majandada.
Vähesed inimesed oskavad sisendada endale õnnetunnet, mis teebki nad reaalselt õnnelikuks. Muidugi on ka õnnelikel inimestel muresid, kuid nad vaatavad probleemidest mööda. Eks igaühe elus ole tõusud ja mõõnad, kuid mitmed inimesed ei pööra langemisele tähelepanu ning leiavad kiiresti uue tee, et tõusta ülespoole. Optimistid leiavad ka kõige halvemas midagi head, seevastu pessimistid suudavad igast suurepärasest asjast pahupoole üles leida. Meie endi mõtlemine ja ellusuhtumine saab meid õnnelikuks muuta. Õnne saladuseks on elada olevikus, ei tohi mõelda minevikule ega tulevikule. Ka teised inimesed ei saa teha õnnetuks seda inimest, kes ihkab olla õnnelik. Kõigi inimeste arusaam õnnest on erinev. Õnnelikuks võib teha see kui osatakse pisiasjadest rõõmu tunda ning õigeid asju hinnata. Õnn võib sõltuda kultuurist, vanusest, elutingimustest ja elus tehtud valikutest
tulevases elus hakkama saada, sest spikerdades õpivad õpilased abivahendeid kasutama. Tuleviku ei valva ju keegi, et sa seda ei teeks. Spikerdades õpitakse olulisema info välja selekteerimist. Tihti on õppematerjali väga palju, kuid sealt läheb vaja vaid mõnd fakti. Spikerdamisse suhtutakse tavaliselt mõistvalt. Enamus õpilasi saab spikri kasutamise põhjustest aru ja nad kasutavad seda ka ise. Õpilased, kes seda ei tee, mõistavad spikerdajad hukka. Õpetaja arusaam asjast oleneb täiesti õpetajast. On õpetajaid, kes lausa lubavad seda teha. Teised aga häbistavad vahele jäädes sind terve ülejäänud kooliaja. Vanemate suhtumisega ma eriti kursis pole, kuid minu vanemad suhtuvad sellesse väga mõistvalt, sest ka nemad kasutasid koolis spikreid. Olen neilt nii mõnegi õpetussõna spikerdamise kohta saanud. Spikerdamine on ebaaus nende suhtes, kes spikrit ei kasuta, kuigi teist pidi mõeldes, keegi ei keela seda neil teha
Meil kõigil on ees mingid eesmärgid, mille poole püüelda ning takistused, millest üle olla, et saavutada enda jaoks oluline. Inimestel on erinevad tõekspidamised ning väärtushinnangud. Mõned minuealised gümnaasiumilõpetajad-ei hooli tulevikust ning seega ei pinguta ka õppimisel. Teised sama vanad õpilased aga mõtlevad pingsalt kuhu edasi õppima minna ning koolis pingutavad selle nimel. See erinevus tuleneb mitmest asjast: kodusest kasvatusest, distipliinist, sõpradest, kes mõjutavad sind ning suur osa on kinni inimese mõtlemises ning viitsimises. Elu eesmärgid, sihid ning tõekspidamised, sageli muutuvad, kui on juhtunud midagi traagilist näiteks sugulase autoõnnetus või kallima kaotus. Paratamatult, näiteks, kui on juhtunud traagiline autoõnnetus, milles osales lähedane inimene siis, normaalse ja terve
saades tuli veel mõista algset olukorda ning tasapisi muutus ka ebasobiv sõnavara üpriski loomulikuks. Minujaoks selline niiöelda teistsuguse raamatu algus oli üsnagi karm ent samas vägagi lugemakutsuv. Raamatu peale vaadates ei kujutanud ma ettegi et see mind niivõrd köidab. See on üks väheseid raamatuid, mille ma suutsin pikemaid pause pidamata läbi lugeda, sest pidevalt tekkis tahtmine teada saada, mis edasi juhtuda võib. Mõnd lõiku tuli ka mitmeid kordi läbi lugeda et asjast õigesti aru saada. Pingelisi olukordi oli mitmeidki ning oli huvitav lugeda olukordadega toimetulekust. Raamatu viimane lehekülg saabus üllatavalt kiiresti. Tänu lõpule sain ma kohati sündmusi päris hästi seostada, sain mõningatest kohtadest paremini aru ning kõik tundus palju loogilisem. Kahjuks oli lõpuks uue loo algus, ent võimaluse korral loeksin meelsasti ka järge. Minu arvates on teose autoril vägagi rikkalik sõnavara. Leidus suur hulk sõnu ja
informatiivsed annotatsioonid. Nad sisaldavad mitte ainult sündmuste loendit samuti ka nende kirjeldust, avavad artiklite sisu ja eellood. Annotatsioonid näevad välja nagu iseseisev tekst. Andmebaas Postimees 1933 Pealkiri Esimene raadiotund koolides. Viljandi linna kolmes algkoolis korraldati 17. skp. kella 10-10.45 katseviisil esimene raadiotund. Kuulati Tartust edasiantavat "Skott'i reis lõunanabale". Õpilased olid asjast elavalt huvitatud. Ainult 1. algkoolis segas kuulamist mingisugune mootori mürin. Rubriik Ringi ümber kodumaa. Viljandist. Zhanr Sõnum Väljaanne Postimees Kohanimi Viljandi Kuupäev 19.03.1933 Aasta 1933 Väljaande number 66 Lehekülg 1 5 Lehekülg 2 0 UDK 371.67:654.19 Märkused Kop. täiel. Märksõnad kooliraadio / raadiosaated koolis
aastal. kujundatud. Eriti jäävad Portaal on mõeldud Euroopa Visit Europe silma värvilised ning ilusad kui tervikliku sihtkoha pildid. reklaamimiseks. Info otsimine võtab veidike Portaal pakub: aega, kuid kui rohkem süveneda siis saab asjast · täiesti uut lähenemist kiirelt taipu. "sihtkohale Euroopa" Valides endale sealt ühtses meelepärane riik, saab selle internetikeskkonnas riigi kohta ohralt infot. Kasuliku informatsiooni on iga euroopa riigi kohta.
Kas ma mõistan Roskolnikovi? Roskolnikov oli meeltesegaduses noormees, kes paraku oma vaesusele pidi ülikoolist lahkuma ning peale seda hakkas elu aina halvemaks minema. Keerulise elu juures pani peategelane toime mõrva, mille hiljem, peale rasket läbi elamist, üles tunnistas. Alustada tuleks kõige tähtamast asjast, mille ümber terve raamat keerles ehk mõrvast. Mina isiklikult arvan, et sellist käitumist peaks vaatama kahest küljest. Loomulikult ma ei õigusta inimese tapmist ning selle varjamist. Kuid sel hetkel, kui elus enam kuidagi ei lähe, siis ei mõelda oma tegude peale, mida korda saadetakse. Unistatakse ainult ilusast elust ja, et kõik kiiresti korda saaks. Seetõttu on Roskolnikovi tegu arusaadav. Ta oli niivõrd segaduses ja ei mõelnud enam mida ta teeb ning, mis on selle tagajärjed
seltskonda. Kolmandale tähendab see aga hoopis hea töökoha omamist, kust saab head kuupalka. Neljandale on see näiteks ilus suur kodu või hoopis hubane korter. Ning viiendale võimalus omada uhket ja kallist autot. Mis on õnn?- sellest võiks kirjutada kohe mitu raamatut ja sellest võikski arutlema jääda, kuid kindlat vastust ikka ei saaks või siis saaks iga inimene jällegi mingi erineva ettekujutuse asjast. Üks aga on kõigi arvamuste juures ühine ma arvan, see on ülim olek, inimene on rõõmus ja õnnelik ning talle tundub antud hetk või nähtus veatult täiuslik.
Kuidas leida elu mõtet? Elu kui selline sai Maal alguse ligikaudu 4 miljardit aastat tagasi. Enamusel asjadest oli tollal oma tähtis mõte, igast asjast arenes midagi uut. Ja kui mõte puudus, siis kaotas asi lihtsalt oma eksistentsi ja vajus unustusehõlma. Just tänu mõtte olemasolule ja arengule evolutsioonile - oleme meiegi praegu siin. Enne kui hakata uurima, kuidas leida elu mõtet, tuleks kindlaks teha, mis asi see elu mõte üldse on. Sa ei saa ju minna metsa puravikke korjama, kui ei tea, millised need välja näevad. Vale portsu otsa sattudes (olgu nendeks siis kärbseseened või
Ajakirjanikud lihtsalt ei jäta neid rahule. Kui sa meediaga hästi läbi ei saa siis meedia muudab sind teiste ees pahaks inimeseks. Nii lihtne see ongi. Kokkuvõtteks ütleksin, et autor on töös vastanud oma tõstatatud küsimustele ja on need ära põhjendanud, kuid pole töösse väga süvendadult suhtunud. Tooksin ka välja selle, et autor pole kordagi enda arvamust esitanud, mida ta kindlasti tegema oleks pidanud. On toetutud vaid artiklitele, kuid pole põhjendanud, kuidas tema antud asjast arvab. Kuna teema pealkirjas on öeldud ära meedia roll maailmas, siis oleks autor pidanud ka olema rohkem informeeriv terve maailma seisukohalt, kuid autori püstitatud näited on enamasti Eesti kohta.
" Kõik, mis meile uus, on võõras. Sageli vaadatakse sellele viltu ka siis, kui see enam nii uus ei olegi. Hoolimata sellest, et ei saada iial teada kõiki looduse saladusi ja mis asjade taga tegelikult peitub, peetakse end kõige targemaks, arvates kõike teadvat, või vähemalt palju rohkem kui teised. Tsitaat, ,,seda, millest sa üldse aru ei saa, tuleb ikka tsiteerida keeles, mida ise kõige vähem oskad," peab üsna täpselt paika. Need, kes ise asjast midagi ei tea, püüavad ähmaselt ja sageli põhjendamata rääkides end tähtsaks teha. Paljud tahavad end võõraste sulgedega ehtida, kuid võõra ilu ja au kasutamisest tulenev sära ei kesta kaua. Inimesed võiksid tõdeda, et mõistlik on tunnistada seda, et nad ei saa iial kõike teadma ning peaksid austama neid, kes asja paremini tunnevad. Õigustust leiab ka teoseväline tundmatu autori poolt öeldud lause: ,, Eriti teravalt arvustame nende meeste eksimusi, kes tunnevad asja
Kuidas konfliktidega edukalt toime tulla? Krislin Koor 12B Konfliktid teiste inimestega on osa meie igapäevaelust. Need on kui lahkhelid või arusaamatused, mille tulemusena tekib pinge, mis ajendab osapooli tegutsema üksteise vastu. Selleks peab olema vähemalt kaks osapoolt ja valdkonnad, kus puutuvad nende huvid kokku. Tavaline on see, et kardetakse konflikte, kuna arvatakse et lahkhelide korral suhted halvenevad. Aga tegelikult võivad suhted liikuda hoopis paremuse poole, kui neid lahendada edukalt. Muidugi on konfliktil nii positiivseid kui negatiivseid tagajärgi. Tuleb pöörata tähelepanu sellele, kuidas konflikti suhtutakse ja kuidas see lahendatakse. Igas suhtes võib tekkida konflikte. Sõprade vahel, kus üks tahab jalgpalli vaadata, teine ujuma minna; ülemuse ja alluva vahel, kus alluv on kindel oma töö edukuses, kuid ülemus arvab vastupidist; abikaasade vahel, kus üks tahab seebikat vaadata, teine sporti...
siirdus uude kehasse. Usk hauatagusesse ellu oli väga tähtsal kohal. Surnule pandi hauda kaasahauapanuseid, aegajalt viidi kalmule sööki ja jooki. Veel tänapäeval tähistatakse hingedepäeva, mil surnute hinged külastavad kodu. Neile kaetakse laud parimate toitudega. Vaimud ja haldjad asustasid kindlat paika, kes vett, maad, metsa või kodu. Tähtsamad olid naissoost vaimud haldjad. Haldjatega pidi hästi läbi saama, sellepärast ohverdati igast asjast natuke ka neile. Kõrgjumalaid oli vähe, konkreetselt on teada ainult ühte taraphitat. Tänapäeval ei usuta enam muinasjumalatsesse, usutakse põhiliselt ainult ühte jumalasse. Vaimude,haldjate ja jumalate heatahtlikkust püüti saavutada ohverdamisega. Selleks olid kindlad ohvripaigad hiied, allikad,kivid, mäed, järved ja jõed. Pühadeks puudeks peeti eelkõige tammesid ja pärnasid. Ohvrikividel olid looduslikud või inimese poolt
näiteks ise muinasjuttu lugeda. Millist suhet peaks see siis lapse ja vanemate vahel arendama? Sellele ei mõelda kuna, teleka näitamine on mugavam kui ise oma aega kaotsi lasta. Kuna ise olen noor, pean tegelikult tunnistama, et tänu oma mugavusele olen ma palju kaotsi lasknud. Kui mu ema räägib sellest kui tore oli näiteks pidada kirjasõpra, miline rõõm ja elevus sellega kaasnes, siis mõtlen ma küll, et kahju on sellisest asjast ilma jääda, kuid tänapäeval peetakse seda pigem imelikuks kui sa saadad käsitsi kirju ja mitte interneti teel. Inimeste maailmavaade on muutunud, mida rohkem tehnikat seda parem. Näiteks raamatute lugemine, on tänapäeval noorte seas, vähemalt vabatahtlikult lugemine, peaaegu, et kadunud. Meil pole vaja lugeda, kuna me võime raamatu kokkuvõtet ka internetist lugeda, see on mugavam. Ma ei väida, et see mugavus halb on, kuid ma arvan, et inimesed, eriti meie, noored,
Pariisi poole, kus ta kavatses hakata oma unistust teostama. Kaasas oli tal isalt saadud, baari setukas, 15 eküüd ja mis kõige tähtsam, isa soovituskiri härra de Treville'le, musketäride kaptenile, kes oli samuti gaskoonlane ja kunagine d'Artagnani isa naaber. Jõudes oma teel Meung'i kohtas ta seal meest, kes julges teda ja to hobust solvata. Kui too tundmatu sai teada, et gaskoonlaneon de Treville'i kaitsealune, siis oli ta asjast väga huvitatud, ning varastas oimetult d'Artagnanilt tema väärtusliku kirja. Enne kui võõras jõudis kõrtsist lahkuda, märkas d'Artagnan teda vestlemas imekauni mileediga. Pariisi saabudes müüs d'Artagnan oma setuka maha ja läks kohe järgmisel päeval härra de Treville'i jutule. Ootetoas kuulis ta kardinali laimavaid jutte, mis ei sobinud tema isale antud lubadsega austada nii kuningat kui kardinali. De Treville'i, kes uskus juttu, et ta
Just selle sündmuse võit pani rahva vabadusliikumise poole hoogsalt tegutsema. Laulev revolutsioon- sajad tuhanded inimesed julgesid lehvitada sini-must-valgeid lippe ja laulda isamaalisi laule. Emotsioon, mis tekib koos lauldes on kirjeldamatult mõjuvõimas. Rahvas tunneb õlg õla kõrval seistes suurt motivatsiooni võidelda oma riigi eest. Samuti usun, et kujutati vaimusilmas ette, kuidas Eesti taasiseseisvub. Ja kui inimene on unistanud, sellisest asjast, siis ta töötab edaspidi selle nimel, et see täide läheks. Kui kogu rahvas nii tegi, siis see selgelt andis neile jõudu ja julgust edasi liikuda, et end Nõukogude ikke alt lahti rebida. Balti kett- tänu sellele demonstreeriti kogu maailmale oma soovi ja vabadustahet. Eesti rahvas nägi, et nad ei ole üksi ja nad ei pea üksinda võitlema. Jällegi tekkis psühholoogiline efekt nagu ka laulupidudel, mis julgustas rahvast enda eest võitlema.
vanemate või kellegi teise poolt. Julgen väita, et see on jõud, mis viib sageli inimesi elus edasi, aga tihti juhtub ka, et see hävitab hinge täielikult. Mis siis ikkagi on armastus? Kas ta on jõud või nõrkus? Minu meelest on armastus midagi väga tugevat ja mõjuvõimsat: tunned, et oled kaitstud terve maailma eest, et sinust hoolitakse, sinu heaks tehakse kõik. Sinu mõtted on vaid head ja kõik tundub korras olevat. Oskad rõõmu tunda igast väiksest asjast ja ei tee väljagi igapäevastest väikestest probleemidest. Muidugi võib armastav inimene vaid siis õnnelik olla, kui ta leiab vastuarmastuse. Kirjanik Mats Traat on öelnud: ,,Armastus on valgus. Ta põletab meid, me võime hukka saada, me võime õnnelikuks saada." Ka minu arvates on see nii, sest alati on igal asjal oma head ja halvad küljed. Näiteks paljud inimesed on teinud enesetappe just armastuse pärast. Tavaliselt tapetakse end siis, kui tunded
halvustavaid, irvitavaid kui ka haletsevaid pilke. Sellise tähelepanuga toime tulekuks peab olema tugeva iseloomuga inimene. Igal inimesel peaks olema mõistus peas ja saama aru, et selliseid inimesi peaks austama ja kindlasti mitte nende üle irvitama või neile halvasti üttlema. Pigem võiks eestlased on argusest üle saama ja abivajajatele ise abi pakkuma! Geid Kuigi Eestis on nüüd samasooliste abielud lubatud, ei muutu siiski kõigi inimeste arvamus asjast. Eestlased kardavad seda, mis on võõras, kõik ebatavaline tehakse kohe maha. Heterod peavad homosid häbiplekkideks, imestades, kuidas maapind selliseid kanda võib. Ja siis inimesed imestavad, et nii jääb eestlasi veelgi vähemaks. Mõned inimesed arvavad, et geid peaks minema ravile, aga nad ei saa aru, et see pole haigus ning, et seda ei ravi üksiki rohi või teraapia. Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Rassism https://annaabi.ee/Kirjand-%5C-Ebatoleran
Aga kas see on võimalik?.... NOORUS ja NOORUS. Me kõik oleme kuulnud palju sõnu seoses noorusega – Noormees, noorsant, noor füüsik, noor pensionär ... kõik ju puhta noored. Teate mis on huvitav? Isegi pensionäri kohta öeldakse „noor”. Tuleks siiski kindlalt ära määrata, kes on noor ja kes mitte. No tõesti – Pensionär ei sa aju kuidagi noor olla!?! Vähemalt meile – meile NOORTELE tundub nii. Kuid teisest küljest tuleb arvestada, ka sellega, mida pensionär ise asjast arvab. Nii selgubki, et mitte kuidagi ei saa kindlaks määrata, kust algab ja kust lõppeb vanadus .... või oli see nüüd vastupidi?!? Võtkem siiski noorusena seda „teismeliste” inim-massi. Tavainimene mõtleb ju ikkagi nooruse all just seda põlvkonda. Ja ise peame ka ennast nende hulka. NOORENA ON KOLE RASKE.... Miski ei tule ilma töö ja vaevata – öeldakse vist nii? Ja see töö ja vaev algab juba õige varakult. Elamus meist on ju lateaias käinud
inimese tervisele väga ohtlikuks osutuda. Ühed ohtlikemad seente poolt eritatavad toksiinid on aflatoksiinid. 1. Konstruktivistlik seisukoht sündmuse ja selle kajastamise suhe Konstruktivisltik seisukoht loob enne uudise ja alles siis tekib sündmus. See ei pruugi olla isegi reaalne peegeldus. Käsitletakse pigem sündmust üldiselt, kui kindalt juhtunud sündmust. Ennetatakse üldist probleemi ja seda ei pruugi juhtudagi. Niimoodi peaks igal inimesel kujunema arvamus asjast üldiselt. Meediale meeldib kirjutada sellest, mida inimesele meeldib lugeda. Ajakirjanukud valivad välja kõige olulisema, et meil ei tekiks uudiste ülevool. 2. Meedia sõnumid on valikute küsimus Võtan näiteks Postimehe Facebooki konto. Postimees postitab iga päev oma seinale päevakajalisi uudiseid. Neid sündmusi, mis on hetkel n-ö kõige kuumemad teemad. Olen tähele pannud, et nad jagavadki inimestega ainult neid, mis on hetkel kõige olulisemad. Pisemad
otsustanud selle talle anda. Mees aga ei taha veel vastutust enese peale võtta, ta tahab maailmas ringi käia, uudistada, näha, mida elul talle pakkuda on. Ta leiab noore luige näol ka enda eluarmastuse, kuid tema ema uus mees üritab teda naisest lahutada. Ühel ballil ilmub printsi ette noor neiu, kes on äravahetamiseni sarnane tema armastatuga, kuid kes tegelikult on von Rothbarti kuninganna mehe tütar. Noormees annab talle isegi kihalsesõrmuse, kuid asjast ei tule midagi välja, sest südames armastas ta ikkagi Odette'i ning iha üksteise järele hoidis neid igasti koos. Nende armastus hävitas ka kurjuse. Aga et sisust üleüldse aru saada, oli vaja läbi lugeda kava. Eks enam-vähe saab ka ise peamisest aru, kuid et sügavama mõtteni jõuda, on vaja süveneda juba kirjutatusse. Ei piisa vaid kunstist, mida laval pakutakse. Ka kirjandis saab balletti väga hõlpsasti kasutada näiteks teemal, mis puudutab armastust, kuidas
juhul tegudega sõjaga. Selline suhtumine võib viia uue sõja puhkemiseni. Kompromissini jõudmiseks tuleb teha mõlemal osapoolel järelandmisi, mis osutub tihtipeale raskemaks kui arvatakse. Miks ei mõelda sellepeale, et läbirääkimistega ning ühtselt erinevaid arvamusi esitades jõutakse lõpuks mõlemaid osapooli võrdselt rahuldava tulemuseni, mis pikemas perspektiivis võib olla kasulik mitte ainult antud debatist osavõtnutele vaid ka kõrvaltvaatajatele ja lihtsalt asjast huvitatutele. Kasutades jõudu ei saavutata olulisemat, pikaajalist ning jätkusuutlikku riiki vaid pealesunnitud n.n iseenda tõde, mis paraku on saavutatud jõudu rakendades. Selline jõuga pealesunnitud tõde pole paraku aga pikaajaline, sest võib tulla järgmine ja tugevam tõe kuulutaja ning eelmine tõde hakkabki vankuma. Samas võiks aga küsida, kas siis tões on jõud? Minu arvamus on, et tõde on oluline.
Pariisi kohvikus esimest korda maailma liikuvaid pilte. • Esimesele seansile pole tulnud just palju rahvast. Oli unbes 30 vaatajad ja ka mõned ajakirjanikud ja LumiereZide sõbrad. • Hetke pärast ilmub ekraanile foto Lyoni linnaväljakust. • Järsku hakkab fotol hobune liikuma vaatajate poole.Liikub ka jaama rong, suppi sööv beebi jm. • Esimene filmilõik kestis poolteist minutit, tegimist oli tummfilmiga. • Et vaatajad asjast aru saaksid, näidati tiitreid ning taustaks mänditi sobivat muusikat. • Tol ajal oli filmimisel põhimõtteks : üks kaader üksainud sündmus. • Esimene kuulus filmitegija ja näitleja oli inglise koomik CHARLES CHAPLIN. EESTI FILMI AJALUGU. • Eestimaale jõudis kino 1892. aastal, mil Tallinas ja Tartus korraldati esimese avalikke kinoseansse ning eestlane sai näha maailmas sensatsiooni tekitanud elavaid pilte: Ameerika kiirrong, Pariisi
sõjaliselt. Euroopa riigid omasid väga palju asumaid. Euroopa tsivilisatsiooni käsitleti kui ainuvõimalikku, st. Tugevnesid rassistlikud arusaamad. Vähemarenenud maades hakati L-EU eeskujul tühistama aegunud seaduseid. 3.Millised olid kolooniate vallutamise põhjused? -Koloonia vallutused algasid 15.saj lõpul koos uute maadeavastamisega, see aktiveerus 19.saj lõpul kui hakati jagama veel seni puutumatuid territooriume ning sellega liitusid ka need riigid kes olid algul asjast kõrvale jäetud. Tuli imperalism. Majanduslikud põhjused, liigse rahva väljaviimine, vallutajate strateegiline huvi, valitseja auahnus, kolooniate vallutamine oli preztiisne, rassiline kõrkus. 4.Seletage,kuidas aitasid tehnilised uuendused kaasa imperialismi levikule. -Tööstusarengu kiirenemine Läänee-Eur ja USAs tõi kaasa Agraarühiskonna lagunemise ja urbaniseerumise, demograafiline plahvatus, suurlinnade slummistus, kujunes masskultuur, tehniliste uuendustega muutus igapäevane
selle korralduse kohta Info kogumine Kontrolli, et sul on olemas kõigi loengute konspektid Pane märkmed õigesse järjekorda Osta või laenuta õpikuid, kust saad lisateavet Kogu kokku kõik materjalid, mis võivad olla olulised Koosõppimise eelised Saad toetuda oma tugevatele külgedele, aidates teisi nendes valdkondades, kus oled tugev, samas kui teised aitavad sul edeneda valdkondades, milles oled nõrk Seletades kellelegi oma ettekujutust asjast, võib teema, protsess meetod sulle endale selgemaks saada Kaastudengi seletusest võib paremini aru saada kui õppejõu omast Koosõppimise eelised Paari- või rühmadünaamika võib olla lõbus ja sel võib olla võislusmoment, mis võib olla mõne jaoks motiveeriv Ühise õppimiseaja kokkuleppimine tähendab, et hakkad suurema tõenäosusega õppima Eksamipäeval Enne eksamit toitu tervislikult ja puhka korralikult Tule eksamile õigeaegselt
Asjad jagunevad: • Kinnisasi – asi mis on seotud maaga, koos sellel olevate hoonetega • Asendatav asi, vallasasi mida saab määratleda mingi liigitunnuse põhjal, näiteks koguse • Asendamatu asu • Äratarvitatav asi on vallas asi, mis otstarbekohasel tarvitamisel saab otsa • Äratarvitamatu asi • Jagatav asi, mida saab jagada ilma asja olemust rikkumata. Iga osa jagatud asjast moodustab omaette terviku • Jagamatu asi • Üldine asi, mis oma loodusliku olemuse tõttu ei saa kuuluda kellelegi, on kõigi oma, näiteks õht • Avalik asi, kuulub riigile ja on kasutatav kõigi poolt, näiteks tänavad • Eraasi, ei ole üldine ega avalik. Eraasjad võivad olla avalikuks kasutamiseks. Asjade puhul võib olla tegu mõttelise ja reaalosaga. Reaalosa on teiste osadega piiratud, mõtteline osa on piiritlemata
1736. a. septembris jõudis ta Tallinnasse, kus teda auväärselt vastu võeti. Üks Piibli tõlkijatest, Bierorth, oli vennastekoguduse suur pooldaja ja edendaja. Tema sai Zinzendorfiga tuttavaks ning rääkis talle, et eestikeelse Piibli trükkimiseks ei olnud raha. Zinzendorf austas ja armastas väga Jumala Sõna. Juba varem oli ta aidanud lätikeelse Piibli trükikulusid vähendada. Nüüd lubas ta aidata eestikeelse Piibli trükkimiseks raha leida. Ta rääkis asjast Hermann Jensen Bohnile, kes oli olnud Liivimaa kuberner. Bohn andis Piibli trükkimiseks suure summa 1000 taalrit laenu. Tallinnas alustati kohe trükkimist. Anton Thor Helle, kes elas ise maal, usaldas trükivigade parandamise Christoph Erdmann Biecki hooleks. Sellest tuli aga palju pahandust. Bieck astus oma volitustest üle ja tahtis ka oma tarkust õigemini rumalust näidata. Tema arvates oli Anton Thor Helle mitmel pool liiga vabalt tõlkinud
mitte millestki kui 95,000 (SD = 15 129). Meeste aastane sissetulek varieerus mitte millestki kuni 150 000ni, keskmine oli 36 000 (SD = 21 679). Naiste keskmine haridustase oli 15 aastat (SD = 31,4), vähim neist oli 5 ja pikim 25 aastat. Meeste puhul oli keskmine haridustase 15 aastat (SD = 3,63), vähim neist 4 aastat ja pikim 27 aastat. Paarid valiti välja läbi reklaamikampaaniate erinevates meediaallikates. Et uuringus osaleda, pidi paar olema koos elanud minimaalselt 6 kuud. Asjast huvitatud paaridel paluti kodus ära täita rida küsimustikke, mille hulgas olid ka NEO Viie Faktori Test (NEO_FFI; Costa & McCrae 1992), Kohanemise Kaksikskaala (DAS; Spanier 1976) ja demograafiline küsimustik. Küsimustikud saadeti asjast huvitatud paaridele posti teel ja mõlemal paarilisel paluti küsimustik ära täita kaasaga konsulteerimata. Uuringus osalemise ees pakuti igale paarile abielu nõustamise seanssi ja mõlemad partnerid said kirjaliku kokkuvõtte oma küsimustiku vastustest
allikatest pole teistest tähtsam. 2) Empiristid arvavad, et vaatlusest lähtuva teadmise usaldusväärsus põhineb tunnistaja ehk teabeallika olemasolul. Kuid vaatlus ei saa toimuda ilma kindlate teadmiste olemasoluta, kuna juba enne vaatluse alustamist peab inimesel olema ettekujutus sellest, missugust probleemi peaks ta vaatlusega lahendama ehk tal peaksid olema teoreetilised teadmised vaadeldavast asjast. Ühe inimese teadmine on alati seotud teiste inimestega, sest üheks teadmise allikaks on traditsioon ehk aja jooksul kogunenud teadmiste hulk ilma milleta on võimatu oma teadmisi suurendada. Traditsioon aga pärineb paratamatult teistest inimestest. 3) Kui teadmiste allikaks on puhas vaatlus, siis pead sa tõe teadasaamiseks olema sündmuse pealtnägijaks. Kuid Popper väidab, et puhtal kujul vaatlusele tuginevaid teadmisi ei eksisteeri, sest teadmise saamiseks peame
võimalusi teha koostööd mitte teha ainult individuaalseid töid. Siinkokohal aga võib tõdeda, et mitmed muutuvad laisaks siis kui nad on suure grupi osad ja tihti jääb tööülesandeid väheks või näevad,et teised tegelevad, seega saab ise puhata. Väga palju olen mõelnud sellele kuidas on võimalik inimesi hinnata ühtse hindamissüsteemi järgi kõik inimesed on ju väga erinevad. Seega ei saa töös tihtipeale kirjutada, seda mida asjast tegelikult mõtled, vaid seda mida kästakse. Tuues näiteks kasvõi gümnaasiumi lõpukirjandi, kus suurem rõhk on pandud loetud raamatutele, kui inimese teadmistele. Tagajärg on see, et sooritame töö halvasti, saame halva hinde ning ,,peapesu" , et kuidas me ikka ei oska. See kõik mõjutab meid psüühiliselt halvasti meie enesekindlusele. Kuid asja tuleb võtta positiivselt. Mitte kellelgi ei tule asjad esimese korraga alati välja. Charles Handy
Aga kas see on siis tõesti alati nii? Ei tahaks ju tunnistada, et armastus ja mõistus kunagi koos ei esine. Armastust saab ju tegelikult mitmeti mõista. Armastust mõistavad enamus kui tundeid kahe inimese vahel, aga alati ei pruugi see nii olla. Kui võtta, et inimene võib ka armastada oma tööd, mis ta teeb, armastada oma isamaad, iseennast, elu ja kõike, mida üldse annab, siis võib ka armastusest kui heast asjast sündida nii head kui halba. Nagu ka mõistusest. Armastus isamaa vastu, ka see tähendab mõne jaoks ju sõda ja suremist isamaa eest. Aga ükski inimene ei ela ilma armastamata, kuigi näiteks ilma mõistuseta elavad paljud. Ja armastust on inimesel vaja, tal on vaja seda tunda, et ta on ka armastatud. Ja tal on vaja seda tunnet rohkem kui mõistust. See tuleb inimese loomusest. Aga ka armastus sõna otseses 2 mõttes võib olla halb
Raamat annab ka mõista seda, et arvamused ja tõekspidamised ei pea alati ühtima, vaid igal ühel on oma arvamus. Eksistensialismi teosed avardavad maailmavaadet nii ka meie oma. Teose põhjal võib ka öelda, et on lootus, et igavene armastus on tõesti olemas, ka peale surma. Mitmed teosed, nii ka see teos näitas seda, et koer oli on ja jääb alati kõige truumaks sõbraks, kes sind iial alt ei vea. Nagu näiteks: Pontius Pilatus ei tahtnud kedagi näha, kuid koer sai asjast aru, et mida on lahti ja läks tema juurde, oli truu ja toetav.
Enesetapp kas ainus võimalus ? Enesetapp on tänapäeval muutunud hirmuäratavalt tavaliseks ja sageli esinevaks nähtuseks. Sajad tuhanded inimesed võtavad iga aasta endalt elu, sest nad ei näe muud väljapääsu oma probleemidega toime tulemiseks. Kuid mis viib inimese ikkagi nii kaugele, et ta sooritab enesetapu ? Elust tüdinud inimesed ei otsi lahendusi ega vastuseid. Nad tunnevad vaid puudust võimalusest rääkida oma muredest ja probleemidest, olla nemad ise. Enamasti puudub neil inimestel, kes sooritavad suitsiidi, keegi, kes neid toetaks ja julgustaks seda kriitilist eluperioodi üle elama. Suure masenduse hetkel näeb inimene elu väga kitsast vaatenurgast. Juba nädala või kuu aja pärast võib ta asju näha hoopis teisest küljest, aga selleks ajaks võib olla juba liiga hilja. Tihti ei taheta lõppu teha mitte oma elule, vaid valule, mida hoitakse sügaval enda sees. See, kes leiab aga võimaluse sellest kellega...
Tulevikukoolis pole mõeldud mitte ainult õpilastele, vaid ka õpetajatele. Ka neil on olemas mugavad tugitoolid auditooriumides ning pult, mille abil on võimalik juhtida tegevust ekraanil. Õpetajate tööd lihtsustab ka mõtteid jälgiv elektroonikaseade, mis suudab panna kirja seda, mida hetkel inimene mõtleb. Nii on õpetajatel lihtsam sisestada teksti seadmetesse ja seejärel ekraanile. Ka on võimalik näidata olulisi videosid nõnda, et õpilastel tekiks veel parem ruumiline kujutus asjast. Nimelt 9D, mis võimaldab inimestel näha nii nagu oleksid nad päriselt filmis. See toob ekraanil toimuva veelgi lähedamale, nii et õpilane peab enda pead pöörama, et näha ka tegevust, mis toimub tema kõrval. Samas ei ole vaja selleks kasutada ei prille ega ka muid abivahendeid, mis mugavust häirivad. Tulevikukoolis on mitmeid erinevaid restorane, mis pakuvad võimalikult mitmekesist toitu ja mitte ainult kohalikke roogi
koht – romaan „Hirm“ Luuletused: 1. Vanaema jutud- noorpõlve meenutamine, samal ajal töö tegemine. Tsitaat- „vestis sellest, kuidas muistse taevas oli sinisem, rohi oli rohelisem, hoopis lahkem inime“ (kirjandi teemaks noorpõlve mälestused) 2. Naistepäev- tähtpäevade olulisus inimeste jaoks . Tsitaat- „väiksel Jukul aga mure naabri-Kati koha pealt: kas on tüdruk ta või naine, kes see ikka täpselt teab.“ „Jukul aga ühest asjast tekkis selge arusaam: iga plika väiksest peale veidike on juba daam.“ (teemaks, et inimesi on tähtis meeles pidada) 3. Kaelkirjak- iga inimene saab asjadest aru erinevalt ja tal on oma arvamus. Tsitaat- „suurem vend vaatas mu kätetööd, ütles, et kena kutsu, vaatas veel jalgu ja lisas: või on see hoopiski notsu?... Tuli siis väikene õeke, tõstis kirjaku üles- isver, kui kena kaelkirjak! Tohib, ma hoian süle?..
Kas intelligentsus ja isiksus peaksid olema vaadeldud koos või eraldi? Valisin selle teema, sest see pakub mulle huvi ja oman ka asjast oma arvamust.Iga inimene on ju omaette isiksus ja seega ka mina.Olen läbi teinud ka intelligentsuse teste ja isiksuse teste. Nende testide tulemused mulle aga eriti huvi ei paku. Statistika mõttes võib ju neid täita aga mulle endale need midagi juurde ei anna. Isiksus hõlmab kõik isiku püsivamad omadused, nagu vajadused, temperament, võimed, harjumused, hoiakud, väärtused, minapilt ja tüüpiline käitumisviis. Isiksus
On olemas vaid materiaalne maailm mida saab kirjeldada loodusteaduste abil Kriitika: * Ma tean et mul on tunded, aga ma ei tea milline on mu ainevahetus- mitte teadmine ei vabasta tegelikust teadmisest * Tunnetega kaasneb teatavat liiki miimika tekkimine Materialism: Seisukoht- vaimuseisundid pole midagi muud kui vaimuseisundid. Need on mateeria protsessid, sest leiavad aset ajustruktuurides, otsivad vaimu bioloogilist olemust Kriitika- teaduslik selgitus asjast pole sama mis selgitus kuidas jäätis maitseb Idealism: Esindajad-Georg Berkeley * Reaalsus on olemuselt subjektiivne * Reaalsus on vaimne, tegelikult me ainult tajume ,, Olemas olla tähendab olla talutav" G. Ryle ,,Kategooriaviga": * Paljud filosoofia probleemid on tekkinud lihtsalt keele väärkasutamisest. Filosoofia eesmärgiks peaks olema nende probleemide lahendamine lingvistilise analüüsi abil. * On vaja asetada sõna ,,hing" kategooriasse ,,asi" vaid seepärast et see on nimisõna
Mööduvad nädalad ja Heidi saab aru,et ta on rase. Ema viskab Heidi peale selle teada saamist kodust välja,kuid isa on mõistvam ja lubab tütart igal võimalikul moel toetada, Taneli vanemad on aga õnne tipul,peale uudise teada saamist. Kuid miks ? See küsimus piinab Heidit ja Tanel lubas talle alles siis rääkida,kui õige aeg tuleb. On möödunud 8 kuud ning Heidi rasedus on kulgenud ilusasti. Üks päev kutsub Tanel Heidi üles nene tuppa,et rääkida väga tähtsast asjast. Viimaks saab Heidi teada põhjuse vanemate õnne kohta. Kunagi ammu-ammu oli üks mustlane Taneli vanavanase armunud,kuid nad lahutati ja vanavanaisa pidi abielluma teise naisega. Viimasel kohtumisel oli mustalnna andnud vanavanaisale medaljoni,mida nad kutsusid perekonna amuletiks, lisaks ulatas ta vanavanaisale veel ühe paberi numbritega : 20,60,15,20,16. Alguses ei pööratud nendele numbritele tähelepanu,kuid kui vanavanatädi suri kahekümne aastasena,vanaisa
Nad tahtsid ööd koos veeta ja selleks andsid nad tüdruku emale unerohtu. Margareta andis seda emale liiga palju, et too suri. Sel ööl jäi Margareta ka rasedaks. Faust läinud Margaretat hiljem otsima, põrkas kokku tüdruku venna Valentiniga, kellega nad kaklesid, kuna Valentin oli kuulnud kuidas Faust tema õde häbistanud oli. Kakluse käigus Faust tappis mehe mõõgaga ja põgenes südmuskohalt. Margareta tappis oma lapse ja ta pandi vangi. Faust ei teadnud asjast midagi ja läks Mefistofelesega volbriööd tähistama, samal ajal, kui ta armastatu ootas, et tema üle kohut peetakse. Paar ei näinud üksteist tükk aega ja lõpuks saab Faust teada, et Margareta on vangis. Mefistofeles oli seda tema eest varjanud. Faust tõttas oma armsamat kohe päästma, kuid Margareta ei tundnud teda ära. Tüdruku vaimne seisund oli ema surma, venna surma ja lapse uputamise tõttu väga halb ta ajas segast juttu ja ei tahtnud Faustiga kaasa minna. Kui ta Fausti
Mina haridusliku erivajaduse õpilase õpetajana. Haridus on meie eluteel väga määrava rolliga. Juba imikueast me talletame endale mällu eluks vajalikke termineid ja mida vanemaks,seda rohkem me elult õpime. Sageli aga ei ole lapsed kõik ühesugused. See tuleneb sellest, et osad lapsed sünnivad siia maailma puudega. Nende haridustee, aga sisaldab väga erinevaid etappe ja takistusi. Ka nende õpetamine pole kerge ja on suhteliselt aega nõudev ja sageli ka väga raske. Aga kuidas siis õpetada erivajadusega lapsi? Tänapäeval üha sagedamini suunatakse puudegalapsi tavakooli. Et puudegalaps saaks õppida tavakoolis ja tuleks seal edukalt toime, siis me peaksime esmalt talle selgeks tegema kuidas asjad tavakoolis toimuvad. Samuti tuleks kaasõpilastele selgeks teha, et puudega last tuleks samasugusena võtta nagu teisi kaasõpilasi. Samuti peaks õpetaja tedma lapse seisundist, et mis puudega on täpsemalt tegemist ja kuidas vajadu...
suhtus kõigisse ühtemoodi ja eelarvamuseta. Ei saa arvata kõikidest inimestest ühtemoodi ja ilma eelarvamuseta. Just see ei teegi temas täiusliku inimest. 2. Millisena tundub sulle romaani peategelane vürst Mõskin ja miks? Vürst Mõskin tundus mulle romaani peategelasena sellise hea ja ausa mehena,kes suhtus kõigisse ühtemoodi ja eearvamuseta, mis on halb, sest kõigisse ühtemoodi ei saa suhtuda, peab olema oma arvamus igast asjast. Ta põgenes armastuse eest, kuid ta oli mees, kes jääb oma tõekspidamisetele kindlaks. Ta armastas väga Agljad, kuigi Aglja naeris ta esimesel korral välja. 3. Võrrelge kahte naist Nastasja Filippovnat ja Aglajat. Kelle poole kaldub sinu sümpaatia? Põhjenda. Kumba on rohkem, kas sarnasusi või erinevusi? Too näiteid. Nastasja Filippovna Aglja · Ta oli haruldaselt ilus ja piiritu · Kindral Jepatsini ja Lizaveta uhkusega naine
-Halvasti tasub oma õpetajale see, kes jääb ikka õpilaseks. Oma uusi teadmisi tuleb rakendada ja edasi anda,et need ei ununeks. Vanemad annavad oma lastele tarkust edasi ja nemad jällegi oma lastele. -,,Vaadelda elu ilma himuta, mitte aga nagu koer, ripneva keelega" Inimesed peaksid vähem väärtustama materjaalset ja nautima elu seda kõige lihtsamas vormis. -See on pahempidi sant, kel kõike on vähe ja ainult ühte ülearu. Kasulik on teada igast asjast natuke; samuti on vajalik oskus rääkida oma tunnetest, kuulata teisi,olla mõõdukas ja mitte üle tarbida.Ühe oskuse viimseni täiuslikuks lihvimine, toob kaasa teiste oskuste kärbumise. Kõik kaob, seepärast on kõik väärt kaduma. Miski pole igavene, seepärast ei tasu olla kinni asjades, mida sa ei saa muuta. Minevikus tehtud vigadest saad sa õppida, kuid neid muuta enam ei saa. Kaia Talve, Lõe-21, TPS, 2010
sobiks). Koera Kaarel vahetab ühe halva teise halva vastu, hakates halltõvest lahtisaamiseks jooma (vihma käest räästa alla?), toatüdruk Luise, kes on ,,kõige kaunimalt riietatud kogu külas", siis tuleb mõisapreili ja mäng on läbi. Hea, et veel pärast lehes ei näägutata, naised kiriku juures kindlasti klatsisid. Liina käib vähemalt lohutuseks libahunti jooksmas ja võõra vara võtmine (kui oled kogemata mõnest enda asjast ilma jäänud) kergendab kõigil hinge ja kosutab südant. ,,Meie juures muutuvad kõik krattideks" kurdab kupja-Hans. Aasta 1880? Aasta 2013? Ja jalad saavad jälle märjaks... Rehepapp on muhe mees. On eesti muinasjuttude püsitegelane, midagi nagu vanaks jäänud Kaval-Antsu taolist, kes tuleb igast olukorrast välja. Vanapaganal tõmbas naha üle kõrvade ja Katkugi kupatas ahju. Heas mõttes tüüpiline eesti mees, selline, kes jääb iga korra
himu. Üks märkas, et purjuspäi ei tekkinud enam tahtmist kogu raha maha mängida, teine taltus pisut seksirindel. Kirg püsib surmani Muidugi, ainuüksi naltrekson nagu ka ükski teine ravim, ei tööta. Sõltuvus jaguneb teatavasti füüsiliseks ja psüühiliseks ja ravim pärsib vaid füüsilist poolt. Ülejäänuga peaks inimene ise toime tulema ja siin võib ravim olla abiks. Kui seda kurjasti ei kasutata. "Kui ühest asjast on saanud tõeline kirg, püsib see kaua meeltes, võimalik et surmani," hoiatab Heinälä. Kiiremini tekib sõltuvus ajakirja Sciense andmeil neist asjust (järjekorras): kokaiin, amfetamiin, nikotiin, oopium, alkohol, bensodiasepiin, barbituraatravimid, kannabis, kofeiin.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
