sõltub palju. Kui inimesed on positiivsed ja õnnelikud, tõmbab see teisi inimesi palju rohkem ligi, kui olla iga väiksemagi pisiasja üle pessimistlik. Seega avaneb õnnelikule inimesele ka palju rohkem võimalusi ning tuleb elus palju paremini toime, kui sellele, kes mõtleb end ise õnnetuks. Hiina vanasõna ütleb, et õnn on see, kui on midagi teha, kedagi armastada ja midagi loota. Arvan, et õnn on vaikne, kestev rõõm väikestest asjadest. Me vajame kõiki neid pisiasju, mis südant rõõmustavad ja igavaimagi päeva elamisväärseks muudavad. Iga inimese õnn, on tema enese kätetöö ning selleks, et olla õnnelik, tuleb õnne märgata. Õnnel on miljon eri kuju ning seetõttu ei saa seda üheselt defineerida. Iris Murdoch on öelnud: ,,Üheks õnneliku elu saladuseks on pidevad väikesed naudingud ja kui mõned neist on odavad ja kergesti hangitud, siis seda parem." Merit Vislapu 10R
halvemaks. Kõige tähtsamaks pean praegusel hetkel kooli, kus ma jätkuvalt õpin ja suur tahe on see kool igatahes ära lõpetada. Inimesed peaks praegusel ajal mõtlema rohkem praegustele probleemidele, mitte rääkima minevikus toimunud sündmustest. No praegune seis on üsna nutune, sest inimesed mõtlevad liiga palju minevikule ja üldse on kõigil praegu raske. Tuleks rohkem rääkida probleemidest, mis meid mõjutavad olevikus. Aga jääb mulje, et inimesed kardavad paljudest asjadest rääkida. Rahvas peaks tegelikult positiivselt praegusel ajal mõtlema, mitte vaatama asju negatiivsest küljest. Aga nagu öeldakse pole halba ilma heata, et igas asjas on natuke head ja ka halba. Võib rääkida ju ilmast, mis tundub vahel täiesti masendav, aga ka sealt leiab kasvõi ühe hea asja. Mitu aastat pole juba korralikku talve meil Eestis olnud, aga praegusel hetkel võiks küll öelda, et seda on küllalt ja kui ma selle
nägudega, minuarust on need eelpool nimetatud asjad väga ajulagedad asjad ja segavad väga palju sinu isiklikku elu. Üks hea asi on Islami juures see,et nad on väga lahked inimesed ja toetavad abivajajaid. Nüüd paar näidet ka Judaismist, et sa ei tohi jumala nime suhu võtta ilmaasjata-samuti on ka Kristluses. Judaismis on ka mõned väga ajulagedad piirangud näiteks: Ei tohi süüa sealiha ega vähki või lihatoidu kõrvale ei tohi juua piima. Headest asjadest ka Judaismi puhul, ei tohi varastada, tappa, rikkuda abielu. Mõni sõna ka Kristlusest, et sa pead armastama issandat, oma jumalt kõigest hingest ning sa pead armastama oma ligimest nagu iseennastki. Sikism on küllaltki optimistlik usk. Võtame näiteks: Et jumal tunneb rõõmu ausast töösta ja õiglasest eluviisist, jumala ees ei ole ei rikast ega vaest inimest, musta ega valget inimest ja üksnes sinu teod näitavad, kas sa oled hea või halb inimene.
1.Milliseid teadmise tüüpe on olemas?Millise teadmise tüübi kohta käib sofia tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Aristotelese järgi on olemas kolm teadmise tüüpi: 1. Loov ehk poeetiline 2. Praktiline ehk eetiline 3. Teoreetiline ehk filosoofiline teamine 2.Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Tarkus on teadmine jumalikest ja inimlikest asjadest Taevased: Kehalised: füüsika, astronoomia, bioloogia, anatoomia Kehatud: teoloogia, psühholoogia, matemaatika Maised: eetika ja riigitarkus Tehnilised: loogika, dialektika, retoorika 3.Kuidas filosoofiaga alustada?Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? Filosoofia algab ekistentsiaalsest situatsioonist, inimese eksistentsiaalse situatsiooni lahti mõtestamisest. Aristoteles filosoofia algab imestusest.
Nimelt pööras Aristoteles suurt tähelepanu oma välimusele, mis aga Platoni arvates polnud kohane tõelisele filosoofile. Aristoteles muretses oma riiete ja jalanõude pärast, lasi endal juukseid lõigata (Platon seda ei teinud). Tema näos olevat väljendunud kõrkus ning tema esinemised olevat olnud ülespuhutud. Vanemaid inimesi võis see tõesti häirida. Kuid selline oli Aristoteles tõenäoliselt hilisemates teostes kujutab ta filosoofi vähemtähtsatest asjadest kõrgemana. Tema isa oli Makedoonia kuninga Amyntase õukonnaarst. Pärast isa surma naasis kogu pere Makedoonia pealinnast Pellast taas Stageirasse. Aastal 343 või 342 e.m.a kutsus Makedoonia kuningas Philippos Teine ta oma poja Aleksandri õpetajaks. Tulevane Aleksander Suur oli siis 13-aastane. Philippos Teine suhtus soosivalt filosoofiasse ning ei tahtnud oma poja kasvatamist usaldada tavalisele õpetajale. Aristoteles lahkus Pellast umbes 50-aastaselt
Ma käin peaaegu iga päev koolis, poes, internetis ja suhtlen inimestega päevast-päeva. Kui avaliku elu tegelasi ei oleks, muutuks elu iga päevaga aina igavamaks. Mõni inimene ajab aga avaliku ja eralelu segamini. Tihti surutakse oma eraelu liigselt avalikku ellu. Meedia kajastab seda päevast-päeva. Siiski võiks olla sellistel asjadel piir. Mina arvan, et pole vaja näidata tervele maailmale oma suhteid perekonnaga või rääkida tundmatule oma tõesti isiklikest asjadest, see on siiski eraelu, mis ei pea olema kättesaadav kõigile. Avalik elu on aga suhtlemine, kus inimesed ei muutu liiga isiklikuks vaid jagavad oma emotsioone ja kordasaatmisi niivõrd, et seda ei peaks hiljem kahetsema. Mina arvan, et avaliku ja eraelu piir läheb sealt, kus inimene ei tungi oma eraeluga liialt avalikku ellu. Avalik elu on siiski suhtlemine kaaskodanikega, mitte ainult iseendega arvestamine. Avalik ja eralelu on väga tähtsad meie elus, sest inimesed on loodud siiski koos
koju minna. 2) Mõlemad mehed kutsusid vähki/krevetti välja veekogu ääres. 3) Mõlemaid mehi hoiatas vähk/krevett. 4) Mõlemad olid arad. 5) Mehed täitsid iga kord naiste käske. 6) Mõlemad mehed olid vaesed. 7) Mõlemattele meestele ei meeldinud väga palju vähki/krevetti tüüdata. 1. Vähi ja kreveti erinevused on need, et vähk on suurem ning teise kujuga ja see, et see kuidas neid kutsuti oli erinev. 2. Masicas tüdines soovitud asjadest kiiremini ning lõpus ta suri tänu sellele, et ta oli liiga vihane. 3. Loppi tänad krevetti sellega, et ta suudleb teda ja ta läheb lauldes koju. 4. Naine tahtis lossi, sest tema maja jäi soovitud asjade jaoks liiga väikeseks, kuid Masicas tahtis endale lossi, et ennast teistele näidata. Järeldada võib, et nad mõlemad olid ahned. 5. Mõisas oli elu alguses rõõmus, kuid lossis ole veel rõõmsam tänu inimestele, kes neid seal aitasid. 6
1. Koit-Sõnad: Tõnis Mägi, Esitaja: Tõnis Mägi, Viis: Tõnis Mägi. Ma arvan, et see laul sobib, siia sellepärast, et tegemist on lauluga, mis andis inimestele teada, et tuleb saavutada iseseivus. Muidugi on ka laulu sõnad väga südamlikud. http://www.youtube.com/watch?v=i-6tLn6hQ7Q 2. Eesti Muld ja Eesti Süda-Sõnad: Rein Rannap/Lydia Koidula, Esitaja: Ruja, Viis: Rein Rannap. See laul sobib samuti selle plaadiga sellepärast, et selles räägitakse Eesti väga sümboolsetest asjadest. Laulus nagu tänatakse Eestimaad selle eest, mis ta on meile andnud. Laul on tõsisema sisuga, kui seda oli eelmine. http://www.youtube.com/watch? v=HzYqYh6xu7M 3. Eestlane olen ja Eestlasek Jään- Sõnad: Alo Mattiisen, Esitaja: Ivo Linna, Viis: Jüri Leesment. Selle laulu panin siia sisse sest see on laul mida lauldi, siis kui oli laulev revolutsioon. See on eestlastele väga südamelähedane laul. http://www.youtube.com/watch?v=_W6i8iFcnkY 4
vastab ühele heleduse ühikule 2. Arvutada pöörlemise kogumassi jaotust Tuleks vaadata: · Gaasi liikumist · Tähtede liikumist - Tähtede liikumised omavad ühtse liikumise ehk pöördliikumise komponendi ja juhusliku liikumise ehk persioonse liikumise komponendi. Juhusliku liikumise komponent võib olla väga mitmesugune Natuke lisa muudest asjadest: Taustkiirgus on äärmiselt ühtlane. Prootonid ja neutronid annavad 4,6 % universumi kriitilisest tihedusest. Prootonid tekivad põrgetel.
17.saj-l loodi alalised sõjaväed.Riik varjustas sõjaväe relvastusega ja riietas mundritesse. Miks muutsid absolutistlikud valitsejad sõjaväekorraldust? Riik hoidis kokku sõjalisi kulusid ja paranes sõdurite väljaõpe Millised põhimõtted olid merkantilistlikul majanduspoliitikal? Suurendada riigi rikkusi.Välismaa kaupade sissevedu tõkestati kõrgete kaitsetollidega Hinda kardinal Richelieu rolli Prantsusmaa ajaloos.Põhjenda. Kuningas Louis XIII ei huvitunud valitsemise asjadest ja jättis need oma esimese ministri Armand Jean de Richelieu hooleks Richelieu asendas senised kõrgaadli hulgast pärit ametnikud uutega(väikeaadlike ja linnakodanike hulgast väljavalitutega) Milliste põhimõtete järgi hakati valitsema Inglismaad pärast "Õig. dekl." vastuvõtmist? Kuningas oli riigipea(valis minstrid ja kohtunikud), kuid parlament piiras ta võimu.Ta pidi alluma õigustele,seadustele nagu iga teine kodanik
Imetlusväärseks on meie must leib ja kohukesed ning sini-must-valge, mida lipupäevadel uhkusega lehvima panna. Kuid ega kõik ka Eestis hea ei ole, näiteks poliitika. Eriti just valimiste ajal on kuulda hästi palju erinevate kandidaatide lubadusi, mida kõike nad lubavad teha kui valitsusse pääsevad. Kahjuks on aga nii, et hiljem, peale valimisi pole aga lubatud toetustest või palgatõusudest jälgegi, rääkimata veel muudest asjadest nagu näiteks lasteaiakohtadest. Rahvas on siis kui unustatud ning seistakse vaid enda heaolu eest. Samuti tekitab mitmeid probleeme majanduslangus. Riik püüab raha kokku hoida või juurde teenida erinevatelt kohtadelt. Kahjuks kannatavad selle all enamjaolt just lapsed ja lapsevanemad, sest näiteks viimati võeti ära igasügisene koolikotitoetus, mis oli paljudele kindlasti abiks. Paljud inimesed kolivad Eestist ära, arvates et igal pool mujal on parem. See kõik
talurahva omandiõigust vallasvarale, piiritleda teokoormisi ning anda talupoegadele õigus kaevata mõisniku peale kohtusse. Liivimaa rüütelkonnale oli see muidugi vastumeelt Aga ähvarduste abil sunniti kindralkubeneri ettepanekuid nn positiivsete määrustena vastu võtma. Positiivsed määrused andsid talurahvale tugevama juriidilised kindlustunde. Pearaharahutused 1784. aastal olid pearaharahutused, kuna pearahamaks tekitas palju arusaamatusi talupoegade seas. Talupojad olid asjadest valesti arusaanud. Algasidki mässud 1784 aasta juunis, kuid talupojad ei suutnud vastu panna. Pearaharahutusest oli Liivimaa Eesti osas haaratud üle 60 mõisa. Talurahva olukord 18.sajadni lõpul 1802-1804 aasta Eesi ja Liivimaa talurahvaregulatiivid lõpetavad ühe ajajärgu agraarkorralduste ajaloos. Pärisorjus jäi püsima, kuid siiski jäid talupoegadel õigused mõisnike peale kaevata. Sajandivahetusel veel pärisorjadena sündinud eesti talupoijad
a. Esimeseks oluliseks tunnuseks on raamatu põnev ja kaasakiskuv algus, mis ergutaks raamatu lugemise jätkamist. Raamatus oleva ümbruse ning tegelaste kirjeldus peab olema nii hea, et seda lugedes tekiks silme ette kujutluspilt. Hea raamat peab olema köitev ja teema ei tohi ära vajuda, lõpp peaks olema õnnelik. Isa üks lemmikraamatuid on J. Verne " Viieteistaastane kapten", ta lisas, et J. Verne raamatutes olevaid kirjeldusi lugedes tekib silme ette väga hea kujutluspilt asjadest ja kohtadest mida ta kirjeldab. Kolmandana küsitlesin vanaema : (nimi), 79.a. Tema arvates on kõige olulisemaks tunnuseks raamatu meeldejäävus. Talle meeldib lugeda raamatuid, mis kirjutavad ajast mil tema veel laps oli, raamatuid mis räägivad armastusest ning kolhoosi elust. Veel meeldivad talle sõjateemalised raamatud, sest ka tema lapsepõlve ajal oli sõda, näiteks meeldib talle raamat " Inimese saatus " . Kuid ta lisas, et nüüd
Kui õige või vale see on, otsustab jällegi igaüks ise. Oletame, et sõprus ongi õige suhte alus. Mida peaksime meie tegema, et suhe muutuks tugevamaks ja selle põhja peale saaks midagi edasi kasvatada? Me peame armastama, hoidma, austama, arvestama, hoolima, toetama, lubama. Peame eksima ja eksida laskma teistel, peame andestama ja paluma andeks, andma aega ja seda küsima, kui endal vaja, peame olema ise ja laskma teistel olla. See võib sõltuda niivõrd paljudest asjadest. Tuleb lihtsalt toime tulla ja oskama käituda vastavalt. Aga milline on üldse sobiv käitumine, sellest pead aru saama ise. Mitte kellegil pole õigust sulle ette dikteerida, kuidas on õige ja kuidas mitte. Käitumismaneerid on need, mida õpetab elu ja mida õpid ise inimestelt enda ümber. Mõista neid. Mõistmine on see, mis rajaneb oskusel asetada iseennast teise inimese kohale ja võimes vaadata asju tema silmade läbi. Lihtsalt pea meeles, et ei ole ainult sina ja maailm
“Taeval ei ole soosikuid’’ Erich Maria Remarque Erich Maria Remarque Kirjutab kadestamisväärselt kaasahaaravalt; Mõtlemapanevalt sellistest asjadest, millest ei osata tavaliselt kirjutada. Näiteks surmast. Surmast rääkimine paneb aga elu väärtustama. Tema teosed õhkavad salapära Ta suudab läbi oma teoste panna väärtustama pisiasju Tutvustus "Taeval ei ole soosikuid" jutustab parandamatult haigest neiust, kes lahkus sanatooriumist, et veel veidigi elu näha ja keskikka jõudvast võidusõitjast, kes riskib pidevalt oma eluga
pidid veel eestlased ka käima mõisnike juures tööl, sest nad elasid nende maal ja selline elu pidi olema lihtsalt tänapäevaga võrreldes võimatu. Vilde teostest võib saada palju elamusi, aga olulisem on see, mida Vilde oma kirjapanduga öelda tahab? Mina arvan ainult paari asja: esiteks, ta teosed rõhuvad tungivalt ühiskonnale, selle omavahelisele läbisaamisele, inimeste osa selles ja miks inimesed peaksid leidma endale sõpru või saama aru asjadest, mis on õige ja mis on vale. Teiseks tol ajal käisid inimesed kirikus, sest see tundus püha ja talupojad läksid jala. Minu põhimõte selles asjas on lihtne: eestlased tahtsid rohkem vabadust, nagu näiteks pärisorjuse kaotamist, mõisnike kaotamist, ise oma taludes majandada, kõige enam oma riiki. Olles veel selle teema juures, kus tegutsesid mõisnikud ja talupojad, kes pidid nende mad
Kuigi internet on loonud tohutult palju uusi võimalusi kaasnevad internetiga paraku ka suured ohud. Viruaalmaailmas viibides kaob ajataju. Seepärast jääb ka palju tähtsaid asju tegemata. Virtuaalmaailmast võib saada sõltuvuse, vahel ei suudeta internetist ära tulla. Raisatakse mõtetult aega, pigem võiks minna loodusesse ja hoolitseda oma tervise eest. Arvutimängud tekitavad väga kergelt ja väga kiiresti sõltuvust. Arvutimängud viivad inimesed elulistest asjadest ja probleemidest eemale. Kaob elu- ja surmavaheline seos. Paljud netimängud annavad mängijale mitu elu, mis tegelikus elus võivad probleeme tekitada. Päris elus ei saa peale autoga avariise sattumist sõber uut elu ja tapetud sõber ei ärka ellu. Päris elus ei saa eksimusest hoolimata algusest alata. Internetist leitav info võib mõjuda halvasti psühhikale kui külastatakse sobimatu sisuga lehekülgi. Sobimatu sisuga lehed on internetisaidid mis sisaldavad
kuulamine ja headele asjadele mõtlemine, et varsti saab kõik korda ja see saab läbi. Ma olen harjunud, et kodus on palju rahvast ja üksi olemine ei ole alati võimalik. Siiski olen leidnud endale hetki, kus see on võimalik. Muusika on minujaoks väga rahustav eriti, klaveri muusika. Vahel üksi olles mängin klaverit ja naudin seda tegevust. Ma tean ka, et ma ei oska eriti kirjandit kirjutada ja kõike seda seletada on raske. Üksi olles on hea nautida vaikust ja mõelda asjadest nii nagu sina tahad. Kuna ma olen ka suur raamatu lugeja on üksi olemine selleks väga hea. Viimastel aastatel olen püüdnud ja püüan ka edasi muutuda ise ja suhtuda teistesse ka paremini ja rohkem inimestega suhelda, et see üksindus minus nüüd ka väga ei süveneks, sest sellest võib tulla depressioon. Mul on ka peavalud tihedalt ja üksi olemine aitab sellest üle saada. Võttan ennast kokku ja hakkan rohkem suhtlema aga siiski jättan üksinda olemiseks ka aega
kui ainult iseenda pärast). Just viimase kohta, teoreetiline teadmine, käib sõna sofia - tarkus. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Klassikaline ettekujutus tarkusest on teadmine jumalikest (füüsika, astronoomia, bioloogia, anatoomia, matemaatika, teoloogia, psühholoogia) ja inimlikest (eetika, riigitarkus) ja tehnilistest (loogika, dialektika, retoorika) asjadest. Kuidas filosoofiaga alustada? Milliste filosoofide seisukohti selles küsimuses teate? Filosoofiaga on vaja alustada meeleolust, nt Aristoteles ütles, et filosoofia algab imestusest. Decartes' järgi saab filosoofia alguse sellest, et me seame kahtluse alla kõik, milles on võimalik kahelda (radikaalne kahtlus). Camus' järgi saab filosoofia alguse absurdsusest (meeleolust, tunne). Bibihhin järgi on teatud meeleolu põhjas üks toon (meelestatus), mis võiks avada ukse filosoofiasse.
Eesti riigi kodanikud, parandajad ja üles ehitajad- sest nagu öeldakse, Riik-See oleme MEIE. Laulu sõnad ütlevad: ''Eestlane olla on uhke ja hää'' - kas alati ? Seda teab iga inimene juba ise, kui õige või kui vale see lause on, mina jään sellele lausele igati truuks ja ütlen kõva häälega Olen uhke, et olen eestlane! Eestil on palju häid külgi ja on ka mõningaid halbu külgi, kuid rääkigem tänasel päeval ainult positiivsetest asjadest. Meil eestlastel on oma vaba riik olnud juba tervelt 94 aastat, meil on oma riigikeel, mis on väga ilus, meil on oma riigihümn, mis on südamega kirjutatud, meil on oma sinimustvalge Eesti lipp, mida on uhke tunne vaadata ja üles heisata, meil on kohutavalt ilus loodus, kus ringi seigelda ja kust ei puudu imearmsad loomad ja linnud. Meie eestlased oleme laulu ja tantsurahvas ja seetõttu on meil ka enda üldlaulupidu, mis toimub iga viie aasta tagant ja kus
,,lemmikuid" ning eelised on just neil. Tavaks on saanud ka see, et nõrgemaid õpilasi hoitakse palju rohkem ning neile tehakse pidevalt mingeid era kokkuleppeid ning teiste suhtes ebaausaid lepinguid. Üldiselt saab öelda, et kool on pigem demokraatlik, kui dikdatuuriline, sest kool asub demokraatlikus ühiskonnas ning seda juhitakse demokraatlikul viisil. Samas on kooli juures mõningaid tunnuseid, mis võidavad vastupidist väita ning kuna probleemidest räägitakse ikka rohkem, kui headest asjadest, tundub neid palju. Tegelikkuses on Eestis koolis käia tore ning ei saa kurta.
Vaid sõbrad, kellele kell neli hommikul võid helistada, loevad. Tavaliselt suheldkse sõpruskonnas väga aktiivselt ja tuntakse inimesi, kes on selles sõpruskonnas. Jõugus või kambas vahel ei tuntagi kõiki liikmeid ja kõigiga ei suhelda. Tuntakse võibolla ainult nägupidi ja nime, kuid inimest ennast üldsegi mitte. Öeldakse, et sõprus on nagu lill- seda tuleb hoida, kaitsta ja kasta, et ta õitseks. Mina arvan, et sõprus on midagi enamat. Sõprus on üks neist asjadest, mis elus püsimisele väärtuse annab. Sõprus on ühine, sõnulseletamatu aimdus, ühine veendumus, samasihiline püüe või vahest ehk ka erimeelsus, aga vastastikuse mõistmise varal, mil mõistmine ülendab erimeelsusegi. Sõprus sünnib vastastikku. Tavaliselt on sõpruskonnas samasoolised isikud, hiljem ka vastassoolised . Sõber teab ja mõistab sinu puudusi ja voorusi. Sõber on alati olemas, kui teda vajatakse ning isegi siis, kui teda ei vajata. Sõprus täiustab õnne ja
Mis on õnn? Mis on õnn? Ja mida on vaja selleks, et olla õnnelik? Igal inimesel on omamoodi õnn. Õnne ei saa silmaga näha ega käega katsuda. Seda peab tundma. Pole õnne ilma ebaõnneta. Tavaliselt tuntakse ära õnn, kuid vahepeal saadakse sellest aru alles siis, kui ollakse see kaotanud, sageli see siis enam tagasi ei tule. On ka selliseid arvamusi, et iga inimene on oma õnne sepp, ma arvan, et mingil moel on see tõsi. Õnn koputab igaühe uksele, kuid mitte kõik ei lase teda sisse. Minu arvamus õnnest on see, et sul peab olema perekond. Kui perekonda pole, siis ollakse sageli õnnetud. Tähtsat osa õnnes mängivad minu arust ka sõbrad. Sõbrad ja perekond on need, kes sageli toetavad, kui vaja ning nendega saab mõnusalt aega veeta. Ma ei usu, et sõpru saab võrrelda rahaga. Raha on muidugi vaja, kuid raha ei asenda pere, sõpru ega head tervist. Minu arvates on absurdne see, et mingi teatud lisa summa eest aastas on inimesed õnnelikumad sama p...
Uskudes, et nad täielikult valitsevad iseenda elu üle, ei ole nende elus midagi negatiivset. Lõppude lõpuks on nii, et inimene areneb New Age'i usus sinnamaani, kus ei ole enam reaalsust. Samas, kas inimene on siis üldse võimeline maailma objektiivselt tajuma või on kogu aeg midagi häirivat takistuseks? Vastus on jah, sest kõik algab mõtlemisest, millega inimesed täielikult samastuvad. Kui inimene laseb end siin maailmas kõigist oma probleemidest, eelarvamustest ja koormavatest asjadest vabaks, siis võib hakata ta märkama oma mõtete objektiivsust ning tõesust. Kui aga inimene kujutabki või mõtlebki asju ette ja nende tõenäosus on väikene (või ei ole see koguni reaalne), siis tuleb sellist negatiivsust lihtsalt ignoreerida ja pöörata sellele selg. Meie mõttemustrid kujundavad meie hoiakuid. Kõik meie uskumused või vaatenurgad võivad meile palju haiget teha ning kaotada reaalusetaju, kui me ei ole võimelised neid märkama või korrigeerima
et siin Eestis sinu pakutud teeneid ei vajata. Kuid kas seal välismaal on ikka parem elu? Ei tea midagi. Meil, Eestis, ei ole käimas sõdasid, hetkel pole liikvel mingisuguseid epideemiaid, ning kõik on üldiselt üsna heas korras. Aga kui süveneda mõningatesse probleemidesse tõsisemalt, siis leiame vigu nii siit, kui sealt. Iga inimene saab muuta ümbritsevat ühiskonda. Muutused ei peagi olema suured, piisab ka väikestest ja lihtsatest asjadest. Et muuta ümbritsevat, tuleb alustada iseendast. Kuid üks, mis on kindel, siin riigis on raske saavutada midagi enneolematut. Ega meid eriti mujal maailmas ei märgata. Elame oma vaikset ja rahulikku elu. Kuid eks see olegi eestlaste loomuses. Kõige rohkem häirib mind eestlaste juures see, et nad teevad tihti asju vastu tahtmist, lihtsalt sellepärast, et keegi peab ju ometi ära tegema. Me hoiame asju endas ega lase neid välja. Küll kõik laabub. Ja siis me nuriseme oma elu, töö jms
Retsensioon ,,Mängult on päriselt" Diana Leesalu Kirjastus ,,Tänapäev" Aasta 2011 Soovitan seda raamatut ennekõike noortele, kellele meeldib elu vaadata läbi erinevate pilkude ja seda võrrelda ning teada saada täpsemalt milline on tõeline elu. Raamatu kaantel on kujutatud nelja tudengi mängu, kus nad valivad ühe tiku. See kes saab pikema tiku ja lühema tiku saaja peab seda täitma. Raamatu algus jättis väga tuima tunde ning ei tundunud väga huvitav, kuid sündmustevoog ja huvi kasvas lugedes ning lõpuks saigi raamat läbi. Autor oskab väga hästi võrrelda asju omavahel, põigata teemast täielikult kõrvale kui ka teksti väga huvitavalt kirja panna. Diana Leesalu on eesti kirjanik, dramaturg ja lavastaja. Ta lõpetas 2001. aastal hõbemedaliga Põlva Keskkooli ning 2005. aastal Eesti Maaülikooli loodusvarade kasutamise ja kaitse erialal cum laude. Diana Leesalu romaan "Mängult on päriselt" võitis 2006. aastal Eesti Lastekirjanduse Kes...
tõlgendada oskame ning kui palju me mingilt poolt mõjutatavad oleme. Õiget ega vale maailmavaadet pole olemas,sest kõigil meist kujuneb elu jooksul iseenda ideaalvaade. Maailmavaadet on võimalik mõjutada erinevate tegurite abil,selleks võivad olla sinu sõbrad,ühiskond. Poliitika on üks neist,mis meid puutumata ei jäta. Erakonnad,kes tahavad võimule,esitlevad meile enne suuri valimisi oma maailmavaadet,mis peaks looma meile rõõmsama pildi asjadest,mis peaksid hakkama meie elujärge parandama,ning sellest tulenevalt valib rahvas missugune vaade nende arust on niiöelda õige ning selle läbi oma hääl anda. Maailmavaate kujunemine algab meie siia ilma tulemisega. Juba lapsest saati tehakse vanemate poolt lastele selgeks,mis on õige ja mis väär ning sealt omakorda hakkavad seda kujundama lasteaed ja kool ning sealt tulenevalt ka sõbrad ja ümberkaudsed inimesed. Seda
õnnetus juhtunud – tulekahju ning seda on vaja 2 nädalat koristada. Härra Mardna ei maininud, et kõik need noored mehed, kes tagasi tulevad, ei taha enam kunagi lapsi saada, sest kiirguse tõttu sünniksid nad mutatsioonidega. Arvatakse, et radiatsiooni mõju all kannatasid 100 miljonid inimesed, kaasaarvatud eestlased. Oli ka suur oht, et radiatsioon jõuab põhjavette ja olukord muutub veel hullemaks, seda õnneks ei juhtunud. Aleksei Nesterevko avaldas artikli, kus ta nendest asjadest rääkis. Tema enda isa oli Ukraina tuumajaama juht ning ta lendas üle põleva reaktori, et mõõta selle kiiritust – ta suri selle pärast hiljem. Eestimaa ja teiste maade mehed saadeti sinna koristustöödeks. Katuse koristamiseks olid robotid, aga kõrge radiatsiooni pärast lõppesid robotid töötamise. Anti meestele kaitseriietus nn tinaplaatidega, et katusele ise minna koristama. Limaskestadele mõjus väga halvasti –
seetõttu on kirjutamisstiil ka teistsugune. ,,Armas Kitty" sellega alustab ta enamasti iga sissekannet. Anne kirjeldas oma elus toimuvat väga täpselt ja igas sissekandes. Tsitaat "Ma loodan, et võin Sulle kõike usaldada, nagu ma seda senini veel kellelegi ei võinud, ja loodan, et Sa oled mulle suureks toeks." Minu muljed Raamatut oli meeldiv lugeda, sest tundsin, et samastun Anne iseloomuga. Anne oli aus tüdruk, rääkis asjadest nii nagu on ja see tegi teose naljakaks. Anne kurb saatus tekitas kurva tunde, sest mitte keegi ei tohiks surra sellepärast, kes ta on. Tänan kuulamast!
(Universaalid on filosoofias üldised ideed). Näiteks: laud on klassis konkreetne objekt, mida saame näha ja käega katsuda, kuid samas võime rääkida lauast ka üleüldse. Näiteks: inimene, keda näeme on konkreetne objekt, kuid me võime rääkida ka inimesest inimese mõistet defineerides. • Nominalism(vastandina realismile) – pidas üldmõisteid vaid üksikesemete nimedeks. Üldmõisteid, mis meie mõtlemine asjadest loob, ei eksisteeri nende järgi asjadest sõltumatult. Mõisted iseg ei peegelda asjade omadusi ja kvaliteete. Reaalselt on nende jaoks olemas vaid konkreetsed asjad , üldiseid ideid kui universaale pole üldse olemas ja on vaid kokkulepped, väljamõeldised, sõnad (kuigi väljend nagu „laud kui selline“ on olemas). Tänapäeval nimetatakse nominalismiks vaadet, mille kohaselt abstraktseid objekte (arve, propositsione jne) pole olemas.
teineteise lauseid... Kui alguses rääkis üks kukeseente kohta üht ja teine teist, siis rollid vahetusid jutu edasiarenedes ja raudteejaama lähenedes. Nad unistavad, meenutavad, on õnnelikud ja üritavad teisele headmeelt teha ning on õnnetud, et ei ole piisavalt pädevad teineteise huvi- või tööalastel teemadel kaasa rääkima. Naine naeratab. Ta arvab, et on kõike seda vist juba kuulnud. Vaatab meest ja tal on kahju, et ei saa midagi aru neist asjadest. On kahju, et need ei huvita teda. Kuid ta teab, et meest huvitavad, et tollele meeldib neist kõnelda. Ta vaid tahab ju meest õnnelikuks teha ja ainult sellepärast tõstatas teema, milles ta ise kaasa rääkida kuidagi kohe ei oska. Samuti nad valetavad, et teineteist mitte kurvastada. Mõlemad tahavad anda teisele midagi omalt poolt. Nii mees annabki oma palga, mille naine aga tema kasuks ära kulutab. Ostab mehele miskit, mis talle meeldida võiks. Mees rõõmustab naist
Talurahva, aadli- ja linnakultuur: sarnasused ja erinevused. Inimesed on alati erinevat elu elanud, see on sültunud igasugustest erinevatest asjadest asukohast, vanematest ja saatuset või siis lihtsalt õnnest. Kui tänapäeval jaotatakse inimesi pigem rahvuste ja usundite järgi siis keskajal tehti seda seisuste kaudu. Talurahva ja aadlike vahel oli palju erinevusi. Kuna nad olid sündinud eri seisuistesse siis pidid nad reeglina ka oma elu erinevalt elama. Jah, just täpselt erinevalt, sest nende kohustused ja keelud olid täpselt välja toodud ja neist üle astuda ei tohtinud. Näiteks rikas
paratamatu ja üldkehtiv. Ratsionalismi seisukohalt tulenevad näiteks matemaatika teooriad mõistusest enesest. Just matemaatika ongi olnud selleks valdkonnaks, millele ratsionalism on sajandeid viidanud, kui jutt on tõsikindla teadmise võimalikkusest. 19. sajandil loodi aga mitteeukleidilised geomeetriad ning see röövis ratsionalismilt tugeva pooltargumendi. Nimelt ei saa ju korraga mõistusest tuleneda nii Eukleidese kui ka näiteks Riemanni geomeetria. Mõlemal suunal on asjadest omad kindlad arusaamad ja samas ka komistuskivid. Näiteks empiristide komistuskiviks on peetud matemaatika teoreemide olemasolu: nende tõesus ei sõltu kogemusest ning neid on võimalik teada kogemuse-eelselt. Ma ei saa öelda, et pooldan täiesti üht või teist filosoofilist suunda, kuid siiski pean end pigem empiristiks kui ratsionalistiks, kuna ma ei usu, et teadmised on kaasasündinud, nagu arvavad ratsionalistid. Ma tean tõsikindlalt asju, mille
valib endi seast esindajad linna- või vallavalitsusse. Iga kodaniku hääl maksab ning enim hääli saanud isik pääsebki linna- või vallavalitsusse. Eesti riigis ja Euroopas on suures plaanis demokraatias osalemine raskem. Seda saab küll igapäevaelus vaikselt igal pool teha, sest meil on üldiselt demokraatlik ühiskond. Kõige kindlamad demokraatlikud nn üritused, kus inimesed osaleda saavad on muidugi riigikogu ja euro parlamendi saadikute valimistel. Aga see on ka ,,tähtsatest" asjadest kõik. Muidugi on ka igasugused vaidlused, kus enamiku arvamus jääb peale jne. Demokraatlikus protsessis saab osaleda ka koolis. Koolis või siis klassis on võimalik seda teha näiteks klassivanemat valides, sel juhul võidab see, kellel on klassis kõige rohkem pooldajaid. Veel on võimalik osaleda protsessis, kui õpetajad vahest küsivad/lasevad õpilastel otsustada, kuidas tundi paremaks muuta või mida tunnis teha. Sellises protsessis on võimalik
kättesaadav ja tasuta.Rikkad inimesed võivad endale lubada võltstunnistusi,kui on rikkad vanemad,siis ei tahetagi tööle minna ja elatakse vanemate raha peal elulõpuni. Õppimine võiks olla kohustus.Haridus peaks kohustus olema eelkõige enda ees, kui ka vanemate,sõprade ees,osaliselt ka riigi ees.Haridus on suur võimalus,et tulevikus oleks sul hea töökoht,mille nimel sa saaksid olla õnnelik. Õppimise käigus kujuneb inimesel välja oma mina-pilt ja arusaam maailma asjadest ning haritud inimene elab üldjuhul täisväärtuslikumat elu kui harimatu ja on loomulikult edukam.Ei tohiks istuda,tuleks tegutseda,et maailmal oleks uksed valla ja pakkuda sulle võimalusi edasiseks eluks, millega kaasneb rahulolu.
kuid pööras asja naljaks, kui juhtus midagi ebameeldivat. Moraal oli päris kõrge, sest talle ei meeldinud eriti, kuidas rüütel ennast tema ees lolliks tegi. Temaga oli ka veel ka daamid ja rüütel. Rüütel oli jutukas ning tema puusale sobis mõõk sama hästi kui jutt ta keelele. Rüütel kordas paljusid sõnu ja oli minu arvates enda arust naistemees. Ta polnud tihti oma jutus kindel. Rüütlihärra oli väimuselt tugev ja nägus. Tal oli ka tugev arusaamine asjadest kui millelegi vihjati . Ta sai aru kui midagi on viltu. Jutustamisoskust ta polnud. 2) On rüütel ja daam. Rüütel tahab daamile novelli rääkida kuid see läheb nii nihu, et lõpuks daam hakkab naljatama ja muutub teravmeelseks ja rüütel ei saagi rääkida lõpuni oma novelli , mida ta jutustama oli hakanud. 3)Minu arust on novell üles ehitatud sellele, kuidas üks mees suudab olla tark ja samas ka loll. Tegevus pingestus siis, kui
järeldamine ei vii meid lõppude lõpuks ikkagi kuhugi ja targem oleks otsima hakata uusi vaatenurkasid. Miks võis väita Sokrates, et ta midagi ei tea? Ma usun, et üks põhjus võiks olla see, et teistega vesteldes jõudis ta järeldusele, et ta saab alati(!!!) midagi uut teada. Sellepärast ta arvaski, et ta midagi ei tea. Aga tõsi see on, et mida suurem on inimest ümbritsev sotsiaalne(ka sotsiaalmeedia) ring, seda enam avardub inimese silmaring, seda enam saab ta teadma asjadest, millest ta varem võibolla kuulnudki polnud ja seda enam saab ta mõistma, et mingit teemat täielikult vallata pole lihtsalt võimalik. Kasvõi lihtsalt sellepärast, et väidetavalt kasutab inimene oma aju potensiaalist vaid 10% - kõike pole võimalik lihtsalt meelde jätta, mõned asjad kustuvad tahes-tahtmata sellelt imeliselt kõvakettalt ära. Mida ma selle aruteluga tahan öelda, on see, et inimesel ei saagi tekkida kunagi mingit ettekujutust selles kui palju ta teab. Miks
Kui ta Marfa arsti juurde viis selgus et päästa ei anna enam midagi. Peale seda kui Jakov oli Marfale kirstu valmis meisterdanud kutsus Marfa ta enda juurde ja uuris kas Jakov mäletab 50 aasta taguseid mälestusi, mis sel hetkel Jakovile ei meenunud. Peale naise matuseid läks Jakov Rothscildiga riidu. Jakov jalutas jõe äärde ja järsku märkas et paju millest Marfa oli enda surivoodil rääkinud. Jakov mõtles kõigidest võimalikest asjadest mida ta oleks võinud enda eluga seoses selle sama jõega teha, kala püüda, paadil viiulit mängida, lotje vedada ja hanesid kasvatada. Lõpuks jäi Jakov ka ise haigeks ja peale arsti külastust läks künnisele istuma ja hakkas viiulit mängima. Lõpuks oli ka Rotchild seal, keda Jakovi kurb lugu väga liigutas. Enne surma läks Jakov pihile ja käskis viiuli Rotchildile anda. Rotchildi viiuli mängust tuli aga välja midagi nii kurba ja leinalist mis oli terve linna lemmik.
Paljudel juhtudel pole võimalik suhtluspartnerit määrata ja see ongi ohtlik. Virtuaalmaailm on võluv, sest selles võib sukelduda mängudemaailma, mis tundud kaasakiskuv ja salapärane. Mängus võid olla kes iganes soovid ja teha seda, mida tahad. Mänguelu kisub endaga kaasa, kuid ei asenda maailma, kus päriselt elad. Inimestele meeldib mängude lihtsus ja see, et pole vajadust mõelda igapäevastele muredele. Mängu eesmärk ongi see, et viia mangija elulistest asjadest ja probleemidest eemale. Eksimustest hoolimata saab tegevust algusest alata ning näib, et polegi midagi juhtunud. Selline arusaam võib kanduda ka mängumaailmast pärisellu, mis on väga vale. Arvti ja interneti kaudu on väga mugav teha kiirelt mitmesuguseid tehinguid. Lihtne on maksta arveid, osta erinevaid tooteid või hankida sissepääsupileteid. Kõik tundub nii lihtne ja mugav, kuid sellega kaasneb pettuseoht. Maailmas leidub palju neid inimesi, kes püüavad süsteeme ja
annab meile selle, et inimesed mõistavad teisi inimesi. Suhtlemisega saame me olla toeks oma sõpradele, sugulastele ja tuttavatele. Minu arvates Suhtlemine on üks parimaid asju, mis inimestele antud on. See , et me rääkida saame teiste inimestega, muudab inimesed palju hoolivamaks. Sest rääkimise abil saame me kirjeldada, mida me tunneme, kuidas on meie enesetunne, kirjeldada oma rõõmu. Suhtlemisel teiste inimestega tunneme me emotsioone ja avaldame räägitud asjadest oma arvamusi ja üritame nendega teistele toeks olla. Oluline on suhelda viisakalt ja korrektselt ka oma vanematega, see jätab ka neile mulje, et nad on last kasvatanud korralikult ja lapse suhtlemisoskus on heal tasemel. Samuti peab viisakalt suhtlema õpetajatega, sest see annab neile mulje õpilase kodusest kasvatusest. Viisakas on ka vanemate inimestega suhelda korrektselt, sest vanemaid inimesi peab austama
Kuidas saada targaks? Tänaseks teemaks on ,,Kuidas saada targaks?". Arvo Valton on öelnud: ,,Raamatust saad teadmisi, õpetajalt oskuse neid läbi seedida, kuid üksnes omaenese mõtlemine võib viia sind tarkuseni." Kuid mis asi see tarkus siis üldse on? Minu arvates on tarkus teadmised, oskus käituda ja olla. Tarkus on rääkimine ja asjadest arusaamine. Tarkus väljendub peaaegu igas asjas, mida me teeme. Kuid kuidas siis saada targaks? Juba väiksest peale ei kuulnud me kodus muud, kui seda, et koolis peab käima ja mida rohkem me koolis käime, seda targemaks me saame. Kuid kas tõesti on ainuke tee targaks saamiseni pikk haridustee ja koolipingis istumine? Ma arvan, et kõige suurem tee tarkuseni oleme me ise. See elu, mis me läbi oma silmade näeme, mida me läbi oma kõrvade kuuleme ja see, mis me kogeme elus ise ongi tarkus. Kool on asutus, kus antakse vaid algpõhi sellele suurele tarkusele, mis meid maailmas ümbritseb...
Väärtus kasvab, kui kasutad aega mõistlikult ja ennast rahuldavalt, aga kui kulutatud aeg ei ole suhtes saavutatud tulemustega, võib seda raisatuks pidada. Positiivne tagasiside tehtust peaks meid kindlasti panema tundma, et oleme aega veetnud kasulikult. Olgu selleks siis uute teadmiste saamine, enda üle naermine või lihtsalt puhkamine. Kõigi vaated ja arusaamad ei kattu ning tunneme ka rõõmu erinevatest asjadest. Kõrge väärtusega on just see, mis teeb meid õnnelikuks ning kui me oleme tehtuga rahul. Vahel tunneme, et oleme aega raisanud ning tahaks seda tagasi kerida. Paraku ei saa me tehtut muuta, kuid alati on võimalus tulevikus teha paremini. Kahetseda ei ole mõtet, sest keegi ei tea, mis on siin maailmas õige ja mis vale ning alati on mündil kaks poolt- tehtud vead on parimad õpetajad. Ei ole mõtet ka heietada tühjalt kasutatud aegu, nagu on öelnud ka Arvo Vallikivi:,,Ära raiska
Kuidas mina õpin ? Minul on õppimisel tähtsaim aisting nägemine. Enim meeldib mulle materjali lugeda. Loen tekste diagonaalis saades kogu info kiiresti kätte. Õppida aitab ka läbi kirjutamine, mida ma teen kahjuks liiga vähe. Ka on mu konspektid lakoonilised, nii et mul on raskem kodus asjadest aru saada. Õppimist ei sega rahulikum, ühetooniline muusika. Kui aga mängib mõni hea, rütmikas lugu siis see viib mõtted mujale ja kodutööde tegemisest ei tule midagi välja. Ka muud välised helid on segadust tekitavad. Maitsmisaisting ei oma mingit tähtust, küll aga lõhnataju. Enamasti õpin ma kohe koolist tulles ja enne õhtusööki. Pärastlõunal ei ole lõhnad probleemiks aga õhtu lähenedes tühjeneb kõht aina, iga lõhnake köögist suunab mõtted toidu peale.
Termodünaamika 2. printsiip Termodünaamika teise printsiibi põhimõte seisneb looduslike protsesside kindlas suunas. Tõestada termodünaamika printsiipe ei saa, aga need põhinevad igapäevastest kogemustest tehtud järeldustel. Sisu seisneb looduslike protsesside kindlas suunas. Tihtipeale ei pane mõtle me nendele protsessidele sellise nurga alt, kuna tegu on väga loogilise asjade kulgemisega. Erinevad teadlased on seda printsiipi erinevalt ka sõnastanud ja selle kohta saab tuua mitmed näiteid. Rudolf Clausiuse sõnastus kõlab nii: soojus ei saa iseenesest üle minna külmemalt kehalt kuumemale. See sõnastus sobib soojuslikele protsessidele. Näiteks kui vanaisa kütab ahju soojaks, siis saavad ahjukividest antud süsteemis kuumemad kehad ja ülejäänud toas olevatest asjadest külmemad. Samas on toal samuti mingi soojus, hoolimata sellest, et see on madalam kui ahju soojus. Seetõttu tuleb soojust jälgida absoluuts...
eeldades, et see mis muutumist kannab, on põhilises muutumatu. See mis muutumist muutumatult kannab, on oleva terviku algne element antud juhul vesi. 3. Sellest tuleneb olemuse ja nähtumise eristamine. Sest me ju näeme, et asjad on ka midagi muud kui vesi. Kui vesi on aga arhe, siis on asjad oma olemuselt midagi muud kui lihtsal vaatlemisel paistab AFORISMID: "SÕPRU EI TULE MEELES PIDADA MITTE AINULT NENDE JUURES OLEKUL,VAID KA SIIS KUI NAD ON EEMAL." "Kõigist asjadest vanem on jumal, sest ta ei ole sündinud. ,, ,,Kõige kiirem on mõte , sest ta jookseb peatumata ,, ,,Kõige targem on aeg, sest ta teeb kõik ilmsiks ,, ,,Kõige tugevam on paratamatus, sest ta saab kõigist jagu. ,,
Kuid kõik inimesed ei ole ühesugused. On olemas ka sellised sõbrad,kes on sinuga koos nii heas kui ka halvas neid sõpru nimetaks ma tõelisteks sõpradeks Väga palju arendab ka meid ühiskond. Ühiskonna all mõtlen ma haridusasutusi, sõpru,reklaame ja kõike seda,mida näeme igapäev enda ümber. Ühiskonnas saame endale palju tedmisi ning üsna paljugi suunab meid. Minu arvates mõjutab ühiskond palju,sest inimesed käivad moesuunaga kaasas ja kõigil on üks arvamus asjadest,kuna ühiskond mõjutab meid selles. Inimese elus on kolm põhilist arendajat. Nendeks on perekond , tema eluaastate algusest, sõbrad,kes arendavad teda edasises elus ja üldiseks arendajaks on ühiskond.
Võibolla tulevad homme vargad ja teevad sulle nägusid seda miljonit ära tassides. Kindlasti või vähemalt minu puhul on rõõm omada häid sõpru ja perekonda ning võib-olla ka naist,kuid see on vaid vormistamise küsimus.Raha pole tähtsal kohal vaid on lihtsalt väike boonus.Rõõm on see kui saab panna nädalavahetuseti pidu ja olla edukas õppimises,kuigi viimane neist ei kipu väga hästi välja kukkuma.Eks ole ka omajagu muresid,kuid selline mees ma kord olen,et päris paljudest asjadest on savi,siis üritan neist muredest rohkem mööda vaadata ning neid ükshaaval likvideerima hakata nagu ka oma füüsika kahtesi.Proovin võtta elu rahulikumalt ja järgida ütlust"just go with the flow",ehk mehe keeli öeldes" mine lihtsalt vooluga kaasa." Kõik selle jutu võtan ma sellega kokku,et meil kõigil ole elus rõõme ja muresid ning nendega peame lihtsalt võitlema.Tuleb kõigele minna julgelt peale,mitte passida nurgas norutades ja oodates,et elu toob kõik ise kätte
Kui talupoeg läks elame mõnda tallu siis muutus ta pärisorjaks ning ka tema lapsed sündisid pärisorjadena. Talupoeg pidi selle tulemusena rootsi võimu omaks võtma. Samas oli minu arvates Rootsi aeg siiski hea, kuna eesti rahvas sai hädavajaliku taastumisaja, mis aitas kaasa Eesti ja Liivimaa euroopa osaks saamisele. Kindlasti on Rootsi aja kõige suuremaks teeneks meile haridus. Haridus aitas avada inimese silmaringi ja kui inimene saab juurde uusi teadmisi hakkab ta asjadest paremini aru saama ja oskab ka kindlasti oma õiguste eest seista. Mina leian et Rootsi aega võib nimetadaa heaks Rootsi ajaks kuna me saime endale võimaluse end harida. Ka rahva südametesse jäi see aeg meelde eduka ning hea ajana. Eriti talupoegade seisukohalt sest ka nende elu muutus paremaks ja pärisorjusest vabaks. Said end tunda samuti inimestena.
Seal ta istus ja ootas, millal tal vaim peale tuleb. Need kaks veidrikku ei olnud just parimad sõbrad. Pidevalt oli neil omavahel klaarimist ja õiendamist. Näiteks ükskord loopisid nad üle aia edasi- tagasi surnud koera, kuni see peaaegu olematuks kulus. Minule see raamat väga ei meeldinud, sest tundus, et ma ei saanud igakord kõigest aru. Mulle meeldib põnev sündmustik, kuid selles raamatus oli väga palju kirjeldusi. Positiivne oli raamatus see, et naljakatest asjadest räägiti tõsiselt ja tegelikult oli raamat väga naljakas.
Kas sallivus tänapäeva ühiskonnas on oluline? Sallivus ei pruugi alati tähendada heakskiitu või mõistmist, kuid enamasti sisaldab austust. Tolerants ehk sallivus on üks tähtsamaid isikuomadusi, mis määrab inimeste käitumismaneerid ning suhtumise ümbritsevasse. Väga raske oleks ette kujutada maailma, kui ei eksisteeriks üleüldse sellist asja nagu sallivus oma kaaslaste vastu. Siiski on meil kõikidel inimestel erinevad arusaamad erinevatest asjadest, ei saagi mõelda ühtemoodi, ka see ei oleks ju hea. Inimestel peabki olema enda arvamus ning inimesed peavad sellega lihtsalt leppima, et kõigil meil on suhtumine erinev. Paljude inimeste kohta kehtib reegel, kuidas käitutakse minuga, käitun samamoodi vastu. Näiteks see, et kui inimene oskab suhelda, ei kritiseeri inimest tema eripärade pärast ning aitab alati nii nõu kui ka jõuga, siis sellist käitumist ootab ta ka teiselt osapoolelt. Kuid siis kui käitutakse halvasti, käitutakse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
