sellele mõjuma teatud aja jooksul mingi jõud. Mida pikem on see aeg, seda inertsem on keha. 34) Pauli printsiip ehk tõrjutusprintsiip on oluline printsiip kvantmehaanikas, mille sõnastas 1925. aastal Wolfgang Ernst Pauli. Oma lihtsaimal kujul väidab see, et kaks samas aatomis paiknevatelektroni ei saa olla samas kvantolekus, st kui erinevate elektronide kvantarvud n, l ja ml on samad, siis omavad need elektronid vastupidist spinni. 35) Maailm koosneb asjadest. Millest koosnevad asjad? Vastuseks kuulen, et need koosnevad väga-väga väikestest asjadest, mille nimi on Aatom. 36) Energia jäävuse seadus on olulisemaid jäävusseaduseid füüsikas, mis väidab, et isoleeritud süsteemi energia on ajas muutumatu suurus (energia on jääv). Sellest seadusest järeldub, et energiaei teki ega kao, ta võib vaid muunduda ühest liigist teise ning kanduda ühelt kehalt teisele.
Filosoofia kodutöö nr. 6 Gregor Johannson 134303IAPB, Reede, 1/3, 12:00 6 teema: Aristoteles I 1. Kogemus on loonud kunsti, kogenematus aga juhuse. Kunst tekib, kui arvukatest kogemuse arusaamadest saab üks üldine arusaam sarnastest asjadest. Siit aga järeldub, et kogemus on üksiku teadmine, kunst aga üldise teadmine. Teksti näidet kasutades – kogenul on oskus ravida haiguse põdejat, sest tal on kogemus ja ta on varem seda juba teinud. Kunsti valdaja teab põhjust, kuid ei ole kindel, kas ta tuleks toime selle haiguse puhul põdeja aitamisega. Seda võtab hästi kokku lause, mida Aristoteles ka ise kasutas: „Kogenud teavad ’et’, kuid ei tea ’miks’, kunsti valdajad aga tunnetavad ’miks’ ja põhjust.“
Aristoteles kirjeldab seda ka kui teadmist mingist üksikust [sündmusest]. Laiemas mõistes võib kogemuseks nimetada ka kogeja tuttavolekut mingi spetsiifilise nähtusega või võimet tuvastada korduvaid mustreid; väga lühidalt öeldes on see praktika. Vastupidiselt kogemusele on Aristotelese järgi kunst üldise teadmine ning kasvanud välja kogemusest. Kui arvukate asjade arusaamast on võimalik kokku sulandada üks ühine arusaam sarnastest asjadest, on kunsti tekkimiseks sobivad tingimused olemas. Kunsti valdamine on üks põhitunnustest, mis eristab inimesi muudest elukatest, kes peavad läbi saama kujutluste ja mälestustega. Võib öelda, et kunst vastab paljuski teooriale. Kogemus ütleb meile, et midagi on juhtunud kindlal viisil või järginud kindlat mustrit, kunst annab aga meile aluse ütlemaks või uskumaks, miks see nii juhtus. Näiteks kui me teame infot möödunud
on pidanud millegist puudust tundma. Aristoteles on jaganud hüved sarnaselt Platonile kolme rühma: ühtesid nimetatakse välisteks, teised on seotud keha ja hingega. Hingelisi peab Aristoteles neist kõige tähtsamaks, järeldades, et õnnelik olemist saab ka õppida ning see ei pea olema juhuslik. Arvan samuti, et on võimalik õppida olla õnnelik, seades endale eesmärke ja hüvesid. Usun, et inimesel on võimalik olla õnnelik leides hüvesid ka väikestest asjadest. Hingega seotud peetaksegi kõige tähtsamaks, sest hingele omast tegutsemist ja teovõimet me hinge juure eeldamegi. Elus ongi nii, et saavutuste omanikuks saavad õigusega need, kes tegutsevad hästi ja üllalt. Nauding kuulub samuti hinge juurde, sest igaühele pakub naudingut see millesse ta on väidetavalt kiindunud. Hästi tegutsemise juures on vaja ka väliseid hüvesid- sõpru, raha ja riigivõimu tuge
Me oleme kõik individuaalsed ja meil kõigil on omad probleemid ja erinev tagataust. Meie elukohal on iseloomulik minevik ja samuti rahvusel. Muutes minevikku, muudame me ka olevikku ja ei saa kindel olla, et see oleks nii hea, kui me loodame. Noorena ei oska me mõtelda oma mineviku peale, sest meil praktiliselt polegi seda. Lasteaialapsena on meil kõik lubatud ja pahatihti puudub meil arusaam, mis on õige ja mis väär, seetõttu ei mõtle me olnud asjadest, vaid võtame igat päeva uue avastusena. Kooliealisena õpime me juba mõnel määral mõtlema tagasi sellele, mis oli, ja unistama paremast minevikust. Näiteks hinded, me mõtleme, mis oleks olnud, kui oleks selleks korraks õppinud ja kui oleks saanud paremaid hindeid. Pärast kooli seisame uute valikute ees ja mõtleme, kui palju lihtsam oleks elu, kui oleksime oma minevikus teisiti käitunud. Samas elataksegi noorena enamjaolt hetke ajendil ja alles vanemana ja targemana tagasi
Marie oli sale, suurte rindadega ja ilus tüdruk. Malen oli väge ilus ja lõbus tüdruk. Sambraus oli lõbus, sõbralik ja kogenud vanamees. Matemaatika õpetaja Rolf Falkestein oli karm ja kiuslik õpetaja. Benjamin, Janosh, paks Felix, kõhn Felix, Florian, Troy, Anna, Marie ja Malen olid sõbrad. Rolf Falkestein oli matemaatika õpetaja. Sambraus oli poiste kamba sõber. Raamat oli põnev ja seda oli väga põnev lugeda, kuna seal räägiti väga huvitavatest asjadest. Aga oleks võinud olla ka pilte. Ma soovitan seda raamatud kõigile minu vanustele lastele.
Peer Gynti egoistlike illusioonide maailm. Peer Gynt elas oma tavalises maailmas. Pigem nägid teised teda, kui illusioonide maailmas olijat. Ta tegi vahetevahel üsna veidraid asju. Temast räägiti väga palju ja pikka aega, kuna ta oli inimestele näidiseks. Selliseks näidiseks, kelleks ei tohtinud keegi kunagi saada. Seda juba seetõttu, et teda ei sallitud peaaegu kusagil. Aga peamine oli see, et ta oli iseendaga alti rahul. Ta sai tihtipeale asjadest valesti aru ja kunagi ta ei süveneud jutuajamistesse ning tegudesse, seda eriti tema kergemeelsuse tõttu. Ta oli mugav ning laisk. Ta oli õnnesärgis sündinud. Tal vedas koguaeg. Ta valetas pidevalt ning mõtles ka igasuguseid lugusid välja. Kui ta oli mõnes ohtlikus olukorras, hakkas ta koheselt andma lubadusi, mida ta hiljem väga lapsikuteks pidas ja nende üle naeris, tal oli väga hea kujutlusvõime. Ta ei mõistnud kunagi, et oma tegudega võis ta kellegile väga palju valu tekitada
Mida eestlane väärtustab? Mis on elu mõte? Seda ei tea me keegi. Väidetakse, et oma eluajal ei suuda inimene seda leida. Elu saab aga väärtustada. Elu väärtused jagunevad. On näiteks sellised, mida hindad sina, või teised, mida väärtustavad isikud sinu ümber. Kuid kuna arusaam elust on igaühel erinev, on suur tõenäosus, et tekivad konfliktid, sest mõlemad pooled tahavad oma arvamust tähtsamaks teha. Kuid kuna arusaam asjadest on erinev, pole olemas ei õiget ega valet vastust. Kuna kõik algab kodust, rajab tee edukaks tulevikuks õnnelik pere-elu. Elul on varuks veel kõiksugu keerdkäike. Vältimaks neid, võiks ikka enne tundmatus kohas vettehüppamist ära kuulata vanemate ja elukogenumate nõu. On ju nemadki kord noored olnud. Kodust saab ka alguse käitumine ning suhtumine kõigesse. Perekond on omamoodi paik, mis pakub kaitset ning ei tõuka kunagi eemale.
STIILIVEAD Läbivad stiilivead: · Sõnavara piiratus, algelisus, lamedus. · Tühisõnalisus, pateetika (liigne ilukõne). · Liialdamine võõrsõnadega. Juhuslikud stiilivead: · Sõnade ja tüvede kordused. Kasuta sünonüüme või sõnasta ümber. · Kujundite küsimus: Sabloonne ehk kulunud kujund (...on langenud ...küüsi) Koomiline või konteksti sobimatu väljend. Originaalitsev või ilutsev Absurdne kujund · Asesõnade probleem: Ebamäärane asesõna (Ta ütles talle...) Ülearune asesõna (See) Ülearune abimäärsõna (Ma lisaksin juurde, et...; ära) I pöördes ütleb isiku pöördelõpp (ma arvan, me teame) · Absolutiseerimine (Miks keegi ei märka suitsevaid korstnaid?) · Kantseliitlik ehk liiga ametlik keelekasutus Liigne nimisõnalisus, eriti liialda...
liikumissuunas, et rong sõitis kiiresti ja, et selle müra või liikumine oli rütmiline. Richard etendas oma keha abil kõike, mida oli näinud, kuulnud ja tundnud, resprodutseerides saadud andmeid ja ühtlasi neid kogudes ning mällu talletades. Tegelikult võib laps kuni ladusa keeleoskuse omandamiseni anda liigutuste kaudu rohkem infot kui ta suudab edastada seda sõnades. Liikumiste ja zestide kolmas rühm kajastab lapse abstraktsemat laadi arusaama asjadest. Sedalaadi zestid näitavad, kuidas laps mõttes esitab ja korrastab ideid ja mõisteid piltide, helide, tunnete ja sõnadena. Kui näiteks mõni idee omandab lapse mõtetes piltliku kuju, siis joonistab ta tavaliselt õhku selle pildi piirjooned. Kümneaastane Kati visandas oma perekonnast rääkides õhku midagi ringisarnast. See ei tähendanud, et tema pereliikmed oleksid paksud, vaid ta lihtsalt mõtles neist kui ühtsest tervikust. Lapse zestid ei pruugi alati olla realistlikud
Einstein 4. Pessimist vihkab teisi inimesi, sest arvab, et nad on sama halvad, kui tema. - George Bernard Shaw 5. Ära lükka homsele neid tegevusi, mida saaks lükata ülehomsele. - Mark Twain 6. Kui ihkad rahu, siis valmistu sõjaks. Vegetius 7. Tüütus on inimene, kes räägib siis kui ta peaks kuulama. - Ambrose Bierce 8. Geniaalsuses on alati piisake hullust. Seneca 9. Vaimukus on haritud ülbus. Aristoteles 10. Me vajame inimesi, kes oskavad unistada olematutest asjadest. - John F. Kennedy 11. Tänapäeval imesid enam ei ole, sest meil on telekas ja arvuti. Lapsesuu 12. Põhimõttel on kaalu alles siis, kui kõht on täis söödud. - Mark Twain 13. Meie tulevik on samasugune, nagu oli minevikki, ja pattu, mida me tegime algul jälkusega, kordame hiljem uuesti, ja rõõmuga. 14. Tormid sunnivad tammesid ajama oma juuri sügavamale. - George Herbert 15. Armasta tõde ja andesta vead. Voltaire 16. Elu on justkui raha
suurendamiseks, sest see on aidanud paljude andekate naiste potensiaali rakendada.Riigid, kes esimesena avastasid, et neil on kasutamata ettevõtluspotensiaal on saanud võimsa tulemuse, eriti USA ja Kanada. Naisettevõtjad on USA-s loonud umbes 80 miljonit uut töökohta. 2.Poliitika Eestis on majandusalaste ja poliitiliste otsuste tegemisse kaasatud väga vähe naisi.Vaatame Eesti valitsuskabinetti seal on üks naine. Ehk siis ainult 7% Eesti valitsuse asjadest on usaldatud naistele. Isegi Indias on see protsent suurem (9%)! Kui vaatame naabreid, siis saame eriti hästi aru, millises olukorras oleme. Lätis on 17% valitsusest naised ning eelmine president oli naine, Soome valitsuses on 60% naisi ning naispresident ning Leedus on ka naispresident. Ja meil on poliitikas tähtsatel kohtadel ainult Ene Ergma ja Laine Jänes ning viimane on sattunud ka rahvusliku pilkamise ohvriks. 3. Pere ja kohustused
,,Otsin naist" Sven Kivisildnik Lugesin Sven Kivisildniku luulekogu ,,Otsin naist". See raamat ei äratanud minus suurt huvi. Võin isegi öelda, et raamat ei meeldinud mulle üldse. Raamat oli segane ning kohati jäi mulle arusaamatuks, mis kirjanikul mõtteis oli. Arvan, et Kivisildnik kirjutas selles raamatus asjadest, mis temal elus ette on jäänud ning teda häirivad. Paljudes kohtades ei leidnud ma kirjanikuga ühist keelt ning ei suutnud mõista tema poolt ülesvõetud teemade probleemsust ning vajadust nende asjade kritiseerimiseks. Luuletaja stiil on üpriski labane ning ta kasutab kohati ebasündsaid väljendeid, näiteks: jalaga vittu kõigile eranditult see kuradi eesti süriide värk on ilgem kui leedu toll
ümber kirjutama. Õpetajatel on samuti parem trükitud teksti on kergem lugeda ning parandada. Paljud uued tutvused leiavad aset samuti internetis. See on täis lugematul hulgal tutvumisportaale, kuhu saavad kõik soovijad registreeruda ning endale sõpru leida. See on ka piisavalt riskantne tegevus, sest kunagi ei tea, kes teisel pool on kauni sinisilmse neiu asemel võib olla seal kurjade kavatsustega mees. Kuid kui osata end sellistest asjadest hoida ning lõksud ära tunda, võib internetitutvusest kujuneda tugev sõprusside või lausa midagi enamat. Arvutitel ja internetil, nagu kõigel muul, on ka olemas oma varjupool. Väga paljud, eriti noored, istuvad päevast päeva helendava ekraani taga ning unustavad sootuks, et maailmas eksisteerib midagi muud peale monitori ja klaviatuuri. Üha vähem käiakse väljas ning kuna põhiline suhtlus käib samuti interneti teel, on suhtlusvõime teiste inimestega reaalselt koos
See väide on aga kahtlemata vale. Käesolevas essees üritan tõestada, et lähtudes David Hume teooriast on arusaam ilust kõigil erinev. Meelteks ei tohi aga nimetada pelgalt neid 5 meelt, mille hulka kuulub ka eelpool mainitud nägemismeel. Meeleks võib pidada midagi sügavamat ning keerulisemat, mis jääb välisvaatlusel nähtamatuks- meie loomu. Tuginedes empiristlikule tunnetusteooriale, mida viljeles David Hume, et kõik teadmised ja ideed teatud asjadest saavad alguse kogemustest, võib väita, et ka meie teadmised meeltest on kujunenud varasemate kogemuste põhjal. Need varasemad kogemused on aga kõigil inimestel erinevad. Osad kogemused võivad siiski küll kohati ühtida kuid igaühel on neist ikkagi oma tõlgendus ning arusaam. Sellest tulenevalt võib järeldada järgmist. Kui võtta eelduseks see, et kõik eelnev on mõistuspärane ning kogemustel põhinev tunnetusteooria, mida Hume
Muistse Egiptuse panus maailma ajalukku. Selles arutluses kirjutan ma sellest , mida on Egiptus panustanud ajalukku. Kirjutan kirjast ,arstiteadusest ning ka kirjandusest. Egiptuses tekkis esimene kiri. Neid tähti kutsuti hieroglüüfideks. Egiptlased kirjutasid papüürusele ning ka templite seintele. Kiri oli väga keeruline ja seega selle kirjutamine võttis palju aega. Veel on panustanud Egiptus maailmaajalukku arstiteaduse. Sest egiptlased olid väga head kirurgid. Lisaks sellele oskasid nad teha väga keerulisi silmaoperatsioone. Egiptlased said aru ka seda , et on vaja diagnoos panna ja rakendada kohene ravi,.Mitte uskuda palveid ja maagiaid. Egiptlasi peetakse ka novellizanri loojaiks. See pandi kirja hauakambrite seintele . Veel lõid nad ka hümni . See kirjutati jumalate ülistuseks. Egiptus panustas palju maailma ajalukku palju asju. Tänu hieroglüüfidele teame me paljudest asjades...
.. Kui mõelda elule aegadetaguses maailmas, siis oleksime tundnud ennast kui ürgjõudude tühise mängukannina, kes poleks suutnud enda jaoks midagi teha. Iga vastutulev kiskja oleks meie elu suurema pingutuseta lõpetanud, meid oleks võinud tappa isegi külm talv või põuasele suvele järgnenud nälg. Meie ainsaks võimaluseks oleks olnud loota looduse heldusele ja elada üks päev korraga. Tänapäeva inimene, aga tunneb ennast kõikvõimsana ja arvab, et vaid tema teab kõikidest maailma asjadest ning suudab kõike muuta. Kas pole tore, et poest saame kõike valida oma külmikusse? Kuid kas see on ka hea meie organismile? Kindlasti mitte. Poest ostetud toitudele lisatakse säilitusaineid, mis võivad tekitada peavalu ning maoärritust, ning sünteetilisi värvaineid, mis võivad põhjustada närvilisust ning lastel hüperaktiivsust. Kuid loodus pakub inimesele kõiki vajalikke toitaineid, mis on saadud taimse või loomse päritoluga toorainest
parajaks just raamatuid sirvides. Kurbusega tuleb tõdeda, et tänapäeval on raamatud rohkem unarusse jäänud. Selle peamiseks põhjuseks on see, et tänapäeva inimeste elutempo on tunduvalt kiirem, ning ajaliselt pole meil teiste toimetuste kõrvalt aega lihtsalt raamatuid lugeda. Raamatute lugemine avardab kõvasti inimese silmaringi, laiendab sõnavara ning parandab lugemisoskust. Inimene, kes loeb raamatuid, teab rohkem, tema mõttemaailm on avaram ning see aitab tal ka asjadest paremini aru saada ja mõista. Tänapäeva inimeste vajadused on väga erinevad ning sellest tulenevalt on ka raamatuid igale maitsele. Kõikides koolides on raamatute lugemine kohustuslik. Mõnes koolis vähem, mõnes koolis rohkem. Põhikoolis suhtusime me kohustuslikku kirjandusse kui mõttetusse ajaraisku ning tihtipeale ei lugenud me õpetaja antud kirjandust läbi. Me kas lasime kellelegi klassikaaslastest endale raamatu ümber jutustada või tegime töö ehku peale.
ebastabiilse tulevikuga, kus inimesed peavad võitlema pidevalt vähenevate ressursside eest. Lahenduseks tulevikus on teadlik ja säästev tarbimine. Kui palju ja milliseid asju meil tegelikult vaja läheb? Meil on ainult 1 planeet! Kui kogu maailm elaks ja tarbiks nii nagu eurooplased, läheks vaja kolme maakera ressursse. Mida saaksid teha sina? · Eelista kohalikke, hooajalisi ja mahekasvandusest pärit puu- ja köögivilju. · Ära unusta, et enamus ostetud asjadest muutuvad ühel päeval prügiks. · Hoia toitu õigesti, et säiliks selle väärtus ja ohutus. · Püüa toidujääke teistes roogades kasutada. · Sorteeri prügi. Säästlikud ostmisnipid: · Kasuta ostunimekirja ja osta ainult seda, mida vajad. · Vahest on võimalik vajalikku toodet laenata. · Eelista võimalikult lähedal toodetud vilju. · Jälgi pakendit. Plastkarbiga tekitad jäätmeid, mis kõdunevad kaua.'
Inimene aistib, et see keha, kus ta ,,eksisteerib" viibib paljude teiste kehade vahel, mis võivad teda mõjutada positiivselt kui ka negatiivselt, mida mõõdetakse tunnete läbi. Descartes väidab, et tajub asju, mis on mõtlemisest täiesti erinevad kehad, mis tulevad tema juurde ise, ilma igasuguse nõusolekuta. Ja kuna need mõtted on palju tugevamad ja selgejoonselisemad, kui need ideed, mida ta ise soovib, siis järeldab, et need ei tule temast enesest vaid teistest asjadest. Sellest järeldab, et tema mõistus on aistingutega seotu, lisaks kuulub tema keha kuulub just talle rohkem, kui ükski teine keha tunnetab oma keha selgemini, kui ühtki teist keha ja ei saa sellest lahutada nagu teistest. Keha on vaimust täiesti erinev ja vaimu mõjutab ainult üks kehaosa aju. Aju sisendab vaimu aistinguid, mis aitab kaasa terve inimese säilimisele. Samas, kui Descartes usub sellesse, mida me mõtleme ja ei sea sisemisi mõtteid
järgi olema peaks, vahel. Aga kuna kõige lihtsam on elada põhimõttega, et tuleb püüelda parema poole ja teha asju südamega, ei tohi inimeses endas sellist lahkheli tekkida. Sel juhul poleks inimene enda vastu enam aus, ja just sellest algabki elus hakkama saamine, tegude ja asjade aksepteerimine. Kui inimeses eksisteerib vastuolu, tuleb elus põhilisimad asjad enda jaoks läbi mõelda. Tuleb üritada luua asjadest enda jaoks uued väärtushinnangud leidmaks ideaalne suhe hakkamasaamise ja õnnelikkuse vahel olukorras, kus inimene ei pea enam endale valetama, et miski on õigem kui tõde.
Eesti suurimad kaubanduspartnerid on Soome, Rootsi, Venemaa ja Saksamaa. Eestis on kõige nõutum puidutööstusest pärinev kaup, välisriikidesse aga müüakse enamasti põlevkivi. Inimkapital on ressursside hulgas väga oluline. Just inimene on see, kes maavarasi kaevandab, uued metsad istutab, tootmiseks tehaseid ja vabrikuid loob ja kogu toodangu valmis teeb. Lõpuks on ju inimene ka see, kes kõike seda tarbib. Inimkapital aga sõltub erinevaist asjadest, nt rahvaarvust riigis, inimeste haridustasemest, kogemustest ja ettevõtlikusest. Ükski tehas ei valmiks, kui poleks ettevõtlikke inimesi, kes tehaste rajamised enda peale võtaks. Kui rahvaarv riigis on väike, on tööjõud väiksem, ning kui haridustase madal, siis ei oleks kogu asja tulemus nii hea inimesed ei oskaks mõelda välja nii kasulikke, häid ja keskkonnasäästlikke kasutusviise, nagu seda on tänapäeval.
1. Mis on ja millega tegeleb filosoofiline antropoloogia? Milliseid filosoofilise antropoloogia paradigmasid te teate? Filosoofiline antropoloogia on filosoofiline õpetus inimesest, uurimus inimesest ja tema loomusest, mis uurib inimese nn toimemehhanisme, tema omadusi, mis eristavad teda teistest olenditest/ isenditest. Inimese olemuse selgitamisel kasutab filosoofia erinevaid strateegiaid, nagu nt etoloogiline strateegia, voluntaristlik, eksistentsialistlik, klassikaline, on ka kristlik inimesekontseptsioon, romantismile omane strateegia, tänapäeval on inimloomuse seletamiseks läbiv konstruktivistlik ja strukturalistlik käsitlus, samuti on materialistlik strateegia, 19. saj lõpust psüühika mõiste kerkimisest "hinge" asemele on psühholoogiline, fenomenoloogiline ning psühhoanalüütiline käsitlus, ning vaimu ja keha vahekorda käsitlev analüütilisele filosoofiiale omane strateegia. 2. Kirjeldage, kuidas mõistetakse inimest järgmistes fil...
Sealt edasi lasteaias ja koolis. Minu arvates on riigi püsima jäämiseks vajalik see, et igal kodanik tunneks huvi oma riigi ajaloo ja kultuuri vastu. Meile on antud võimalus õppida koolis emakeeles, Eesti ajalugu ja kultuuri, noored peaksid selle üle uhked olema ja sellest kõik võtma. Kuna praegused noored kodanikud on riigi tuleviku mõjutajad ja kultuuri ning kommete edasiviijad. Kodanik on kodaniku ühenduse kandev jõud. See tähendab, et inimene huvitub ühiskonna asjadest ja on nende suhtes aktiivne. Näiteks on meile, kodanikele antud võimalus võtta osa valimistest ja referendumist, seega peaksime seda võimalust kasutama. Kuna läbi kodanikuühiskonna kontrollitakse võimu ja tasakaalustatakse ühiskonna erinevaid poliitilisi huve, on oluline, et inimesed oleks aktiivsed. Mina arvan, et see on parim viis, kuidas kodanikud saavad oma arvamust avaldada ning see kindlustab ja kehtestab demokraatlikud printsiibid
Aleksander II Aleksander II oli Holstein-Gottorp-Romanovite dünastiast Venemaa keiser 2.märtsist 1855 kuni 1881. aastani, mil ta mõrvati atendaadi käigus. Ta sündis 29.aprill 1818 Moskvas. Ta sündis Nikolai I vanima pojana. Aleksander sai tolle aja kohta tüüpilise hariduse: pealiskaudsed teadmised paljudest asjadest ja prantsuse keele hea valdamise. Sõjandus huvitas teda vähe. Ta oli heasüdamilik ja õrna hingega. Aleksandri varasem elu andis vähe märki tema potensiaalist, et temast saab suur reformaator. Tema isa valitsemiseajal, surus riik igasugust mõttevabadust ja eraalgatust. 1841. aastal abiellus ta Hesseni suurhertsogi Ludwig II tütre Maximilienne Wilhelmine Mariega, keda hakati tundma Maria Aleksandrovana nime all. Neil oli kuus poega ja kaks tütart.
„Brand“ on väga intrigeeriv teos ja põhineb motol „Kõik või mitte midagi“, sellise põhimõtte järgi elamine võib tunduda lihtne, kuid kui seda võtta niivõrd tõsiselt, kui seda tegi Brand on sellel teised tagajärjed. Etendus tekitab vaatajas palju raevu ja vastakaid tundeid, kuna peategelane ei suuda oma kinnisideest ka kõige äärmuslikumas olukorras (oma poja surma järel) käituda inimlikult (Brand sunnib oma naisel kõigist oma poja asjadest loobuma ja käsib need kerjusele anda). Lavastuse ülesehitus oli üldiselt hästi seatud, kuid sisaldas äärmiselt palju pikki ja venivaid monolooge, mis muutsid etenduse raskesti jälgitavaks, kui ei olnud eelnevalt kursis Ibseni teosega. Minu arvates, oli teoses palju õpetlikku nagu näiteks see, et inimene peab võtma oma tegude eest vastutuse aga samas ka seda, et peab suutma näha kõigel piire, sest kui neid ületada võib
Oscar Wilde on öelnud, et tänapäeval teavad inimesed kõige hinda ja ei millegi väärtust. Kas väärtuslikumad on need asjad, mida saab käega katsuda, või need, mida me hinges ja südames tunneme? Keegi Kaido on öelnud, et me kõik oleme ühesugused, kuid ometi määratleme end asjade kaudu. Kas tõesti on keegi kellestki väärtuslikum, parem, kui ta omab rohkem asju? Raamat ,,Isa Goriot" käsitleb tänapäevalgi väga igapäevast nähtust. Isa, kes loobus kõikidest võimalikest asjadest, et tema tütardel oleks parem ja toretsevam elu. Tütarde jaoks oli rahal ja uhketel asjadel suur väärtus,isa soovis ainult tunda oma hinges ja südames, et tütred oleks rahul ja õnnelikud. Kui vähe asju on tegelikult vaja, et olla õnnelik. Asjad omavad sind rohkem, kui sina neid. Kipume ostma asju, mida ma tegelikult ei vaja, kuna tunneme, et mida rohkem asju meil on, seda paremad me oleme. Kui on olemas, uhke
Ta käis aastate jooksul väga palju esinemas ning nende esinemiste vahel käis ta erinevates baarides ja mujal aega veetmas. Jäi mulje, et ta on justkui sübariit, kuid väga kiire elutempoga. Talle tekitas see kiire elutempo stressi ning lõpuks ta enam ei jaksanud seda taluda. Etenduses tulid välja ka tema elu kurvemad hetked. Mina polnud enne sellist sorti teatritükki näinud. Käisin ka esimest korda Nukuteatris. Etendus mulle kohati meeldis ja kohati tundus see segane ning paljudest asjadest ei saanud aru, kuid lõpuks sain mõttest aru. Lavakujundus oli lihtne ja samas geniaalne. Laval rippusid kõigest kardinad, aga neid kardinaid osati lavastuses efektiivselt ära kasutada, illustreerides erinevaid ruume, kohti ja aegasid. Helle Laas näitles enda vanuse kohta suurepäraselt ning kõikide erinevate häälte ja häälitsuste tegemine tuli välja hästi, mis tegid tema etteaste kohati koomiliseks. Kuid kindlasti oli Hellel raske ja valulik uuesti läbi elada stseene omaenda elust,
Minu arvates on armastuse uurimine ajaraisk TEIE NIMI • Mis on üldse armastus? • Mis on selle head küljed ja mis on halvad küljed? Armastuse all mõeldakse tavapäeval eelkõige sügavat kiindumust kahe inimese vahel, olgu nad mees ja naine, naine ja naine või mees ja mees. Armastusega kaasneb kiindumus, turvatunne(mitte alati) ning seksuaalsust. Armastusega kaasnevad nii head kui ka halvad asjad. Headeks asjadeks võime nimetada turvatunnet, lähedust, kiindumust, heaolu ja rahuldust. Turvatunne ei ole vahest see turvatunne mida sa saad vanematelt või oma vanemalt vennalt. Lähedus – sama mis vanematega. Te küll olete väga lähedased, räägite kõigest ja teete koos lollusi, kuid vahest ei ole see lähedus see lähedus mida te tunda tahate. Kiindumus on nendest headest asjadest üks kõige hullemaid asju. Kui kiindud liiga palju, võid olla oma kaaslasest nii sisse võetud, et sa ei märka oma ...
umbes üheksakümmend raamatut. Astrid Lindgren on kirjutanud ka filmide käsikirju. Mõned tema kirjutatud raamatud: „Britt Mari puistab südant”, „Pipi Pikskukk”, „Meisterdetektiiv Blomkvist”, „Meie, Bullerby lapsed”, „Kati Ameerikas”, „Mio, mu Mio”, „Madlike” jpt. See raamat räägib Lotast. Lota on väike tüdruk, kes elab Lärmisepa tänaval koos ema, isa, vend Joonase ja õde Miiaga. Lota arvab, et ta oskab kõike. Ent vahel ei saa ta maailma asjadest kuidagi aru. Kui ema teda õhtul voodisse sunnib, ütleb Lota talle, et õhtuti, kui me oleme täiesti ärkvel, tahad sa, et me magama läheksime, aga hommikuti, kui me magame, tahad sa, et me üles tõuseksime... Lugesin seda raamatut umbes 7 aastat tagasi. Siiamaani on meeles kuidas Lota tahtis suureks kasvada ning hiilis vihmaga toast välja ja seisis kuuritaga sõnniku hunnikus. Seda raamatut lugedes läheb mul tuju alati paremaks. Raamat on hästi positiivne ja
Kas raha eest saab osta haridust? ,,Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea," kõlab vanarahva ütlus. Haridus algab juba kodust, kus vanemad hakkavad õpetama lastele numbreid ja tähti. Selle omandamine on hädavajalik, et saaks elus hästi toime tulla. Haridus on, või vähemalt peaks olema elus üks tähtsamatest asjadest. Selle omandamine peaks olema ikkagi eelkõige iseendale ja ainult iseendale, pole mõtet hakata õppima teiste jaoks. Vaatamata sellele, et haridust ei saa osta, kaasnevad sellega üpriski suured kulud. Kas tulevikus tasuvad need kulud ennast ära? Õnneks on meie riigis põhi-ja keskhariduse omandamine tasuta, sest igal inimesel on ju vaja haridust, et elus kuidagi hakkama saada. Õpilasel on kohustuslik omandada põhiharidus ning edasi saab ta juba ise valida, kas läheb
Küsimused keskaja filosoofia kohta 1. Keskaja filosoofia iseloomulikud jooned? Religioonikeskne, retrospektiivne (tagasivaatav), õpetlik, kasvatuslik 2. Kas usk ja mõistus on ühildatavad? 1. Usun, et see on absurdne. 2. Usun, selleks, et mõista. 3. Mõistan, selleks, et uskuda. 3. Kas Jumala olemasolu saab ja on vaja tõestada? 4. Kui on Jumal, siis miks eksisteerib maailmas kurjus? 1. Kurjus on inimese vaba tahte tõttu. 2. Kord tuleb aeg, mil valitseb õiglus. 3. Õiglus võidab teispoolsuses. 4. Jumala teod on mõistetamatud. 5. Anselmi ontoloogiline tõestus? Eeldused: 1. Jumal on miski, millest enamat pole võimalik mõelda. 2. Olemasolu on midagi enamat kui mitteolemasolu. 3. Tegelik olemasolu on midagi enamat kui vaid mõeldav olemasolu. 6. Ontoloogilise tõestuse kriitika. 7. Algpõhjuse argument. Igal sündmusel on põhjus. Kui ei oleks esimest ...
Miks me näeme? See maailm kus me elame tahab, et me näeksime. Siin maailmas on nii palju ilu, mis tahavad, et me näeksime. Kui vaadata meie ümber, siis me näeme väga palju erinevaid värve ja need värvid on selleks loodud, et nad saaksid end meile näidata selleks on vaja ka nägemismeelt. Näiteks kui päikse paistab siis kiired tulevad päikesest välja, sest päike on isekas ja tahab üksi taevas olla ning selleks ta paiskab endast kiiri ära ja kui samal ajal hakkab vihma sadama kuid päike on nii võimas, et pilved ei suuda päikese ette tulla, siis tuleb vikerkaar välja, et lepitada päike ja vihmasadu ning pilved selleks, et inimesed näeksid kui ilus tegelikult meie ümber on. Ja selleks, et inimesed näeksid, et ka looduses on tülisid ja, et üks väike vikerkaareke saab seda lahendada. Kuid vikerkaar kasutab seda tüli ka natuke ära, nimelt tuleb ta natuke ka selleks välja, et näidata meile oma ilu, seda kuidas t...
Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus! Paljudes ajaloolistes raamatutes on eestlasi kirjeldatud kui kohusetundlikke, töökaid, usinaid ja arukaid inimesi. Võin oma vanavanemate näol kinnitada, et elu paar põlvkonda tagasi ei olnud teps mitte lihtne ega armuline. Iga päev üks ja sama: majapidamis- ja põllutööd, päev algas ja lõppes tööga. Kindlasti oli see raskus nende õlul neile vastukarva. Kuid miks nad töötasid nii palju, et oleksid peaaegu hinge heitnud? Kas nad tõesti uskusid, et kui teevad tööd ja näevad vaeva, jõuavad nad kord ka õnneranda? Töökus on eestlaste loomuses nii sama palju kui ka egoism, kadedus ja negatiivsus. Vahel tundub, et eestlasi võib võrrelda kui elutu planeediga. Meie rahvas on nii endassetõmbunud ning sageli ei näe oma ninaotsastki kaugemale. Tüüpilises eesti peres on vanemad hommikust õhtuni tööl ning lapsed on täiesti omapäi. Armastus, hellus ja hingesoojus jäävad pahatihti tahapl...
Interneti mõju meie elule Internet on ülemaailmne väiksemate kohtvõrkude ühendus, kus infovahetus toimub vastava standardse protokolli alusel. Tänapäeva kiires ühiskonnas on leiutatud tarbeese nimega arvuti. See on muutunud meie igapäevases elus üheks kõige mõjukamaks tarbeesemeks. Ilma arvutita ei kujuta praegusel ajastul ükski inimene enda elu ette. Tänu arvutile ja internetile suudame teha kõik oma toimingud mitu korda kiiremini, kui kümned aastad tagasi. Kui meil on soov osta tarbeesemeid, siis ei pea minema selleks eraldi poodi. Selleks piisab arvutist, internetist ning mõningatest interneti lehekülgedest. Sa võid ehitada ka terve maja interneti kaudu. Enamusel meie jaoks on arvuti kui töövahend. Suhtleme inimestega ning ajame äri. Noorte seas on arvuti ja internet siiski suhtlemiseks. Umbes nelikümmend aastat tagasi olid hoopis teistsugused ajad kui nüüd. Sellel ajal ei teadnud keegi midagi mo...
Tuleohutusnõuded kuvariga töötamisel ja tulekahjust teatamine Tuleohutuse seisukohast kuvariga töötamisel on oluline, et kuvari peale või ümber ei asetataks liigseid asju. Tööpind kuvari ümber peab olema vaba üleliigsetest asjadest, et vältida kuvari ülekuumenemisohtu ja sellega kaasnevat tuleohtu. Arvuti ja kuvari läheduses ei tohiks olla lahtist tuld ega põlevaid suitsukonisid. Ärge jätke arvutit, monitori või printerit paksu tolmukatte alla. See võib põhjustada liigset kuumuse kogunemist, mis võib põhjustada riistvara rikkeid ja potentsiaalseid elektrist põhjustatud tulekahjusid. Ärge kunagi asetage vedelikke arvutikomponentide või teiste elektroonikaseadmete lähedusse, kus võib tekkida kahju ümber ajamise korral. Veenduge, et teie arvuti vooluvõrk on korralikult maandatud ja kõikide ühendatud komponentide töötamiseks on piisavalt võimsust. Kui jätad oma isikliku arvuti ja järelevalveta, lülit...
Milline on üks mees/naine, kellesse võiks armuda? Sinu ideaal? Armastus ja armumine on suhteline mõiste. Iga inimese jaoks ei tähenda armastus lillelist ja ilusat elu. Üks inimene pingutab rohkem armumise nimel, teine vähem. Nii samuti on igal persoonil oma ideaal tulevasest kaaslasest. Üldises mõistes peaks tulevane kaaslane olema keegi, keda saab usaldada. See on alustala pea igale suhtele. Selleks peaks inimesega koos palju aega koos veetma, enne kui tõeliselt armuda. Algul võib küll tunduda, et just tema on see õige, usaldusväärne isik, kellega oma elu veeta. Kuid elu on näidanud nii tõsielusarjades, kui ka minu tutvusringkonnas, et ei tasu kohe otsustada. See võib võtta aastaid, enne kui kaaslane oma tõelist palet näitab ja teda enam usaldada ei saa. Kindlasti on ka neid paare, kellele just ei meeldi kõikidest asjadest rääkida ning on otsustanud, et neil võib olla enda saladusi, mida mit...
kuna vanas oli ainult muusika. Selle laulu muusikavideo on filmitud Eestis, videos on näha Tallinna linnahalli ja Rummu karjääri. Suur osa on filmitud mahajäetud majades . Tore on näha, et kuulus artist on oma video filminud siin, Eestis. Lisaks sellele on ta veel väljastanud häid laule, näiteks “Alone” ja “Sing me to sleep”. Minu arvates tunneb ta laulud ära kuna need on rahulikud, meloodia on sujuv ja ka kohati rütmikas ning taustal laulab neiu asjadest, mis seostuvad pealkirjaga. Alan Walker-i karjäär algas varakult, kui ta oli noor ja sujub siiani hästi. Loodan, et ta väljastab tulevikus veel häid laule, mida oleks mõnus kuulata autos, jään neid rõõmuga ootama.
seisukohta: realism, nominalism ja kontseptualism. Realism (ld realis `aineline, tegelik'): universaalid on olemas reaalselt kas konkreetsetest asjadest eraldi (Platonist lähtuv arusaam) või neis asjades endis (Aristotelesest lähtuv arusaam). Viimast arusaama pooldasid näiteks Anselm Canterburyst ja Thomas Aquinost. Nominalism (ld nominalis `nimeline'): reaalselt on olemas vaid konkreetsed asjad, universaalid on ainult sõnad. Näiteks ei eksisteeri värvusi eraldi värvilistest asjadest, õiglust eraldi õiglastest tegudest jne. Nii arvas inglise filosoof William Ockham (12851349) ning hiljem iiri filosoof George Berkeley (16851753). Kontseptualism (ld conceptus `mõte, kujutlus'): universaalid on vaid inimmõistuses üldmõistetena, mille inimene loob asju võrreldes. See on püüe leida keskteed kahe äärmuse realismi ja nominalismi vahel. Sellisel seisukohal olid näiteks prantsuse filosoof Pierre
Heike õppis alles 9 ndas klassis. Heike ja Maik olid tuttavaks saanud ühes ööklubis, kus nad juba paar aastat olid käinud tantsimas. Ja siis jäigi Heike rasedaks. Heie ootas, et Maik tema eest hoolitseks, sest tema vanemas seda ei teinud. Kui Heike teatas Maikile, et ta on rase, siis Maik vihastas selle peale. Heike polnud Maiki sellisena veel kunagi näinud, jäi mulje, nagu Heike oleks selles ainult süüdi. Heike ei saanud kunagi Maikiga tõsistest asjadest rääkida, sest noormees ei tahtnud nendest asjadest midagi teada. Isa nõudmised Maik oli küll lõpetanud põhikooli, kuid tal polnud ametialast haridust ja tal polnud ka kindlat töökohta. Maiki ema oli talle kõik ette taha ära teinud. Maiki ema töötas mitmel töökohal, vedas posti laiali ja käis koristamas, et Maikile võimaldada seda, mida ta tahab. Maiki ema tahtis, et
Lapsevanematele tuleb näidata, millega tema laps igapäevaselt lasteaias tegeleb, seda näiteks läbi selle, et näidata talle lapse erinevaid kunstitöid. Nii lapsele kui lapsevanemale oleks kasuks, kui nad koos võtaksid eesti keele kursuseid, see näitaks lapsele, et ka vanem on huvitatud eesti keele õppimisest ning et see on vajalik. Eesti keele õpetamine Selleks, et Kreeka lapsele tema jaoks täiesti võõrast keelt hakata õpetama, tuleks alustada lihtsamatest asjadest. Algul tuleb lihtsalt tekitada lapsele rühmas turvatunne, et tal tekiks üldse soov uut keelt omandada. Keele õpetamisel alustaksin mina kõige lihtsamatest asjadest. Näiteks, kui osutada mingile esemele, siis tuleb selge ja kõlava häälega öelda selle eseme nimetus, seeläbi õpib laps selgeks igapäevasel kasutatava sõnavara paremini. Lapsel tuleks lasta enda järgi korrata, kui mingi sõna ees öelda. Väikeseid vigu ei tasu lapse kõnes
oleks targem vanematel lahutada. See mõjub lastele väga raskelt, aga veelgi raskem on elada peres, kus lapsevanemad suhtle üldse või ainult tülitsevad. See mõjutab kõigi pereliikmete suhteid ning laastab ka psühhikat. Peres, kus on avatud suhtlemine, on hea elada. Sa tead, et sinuga arvestatakse ning sind kuulatakse. Näiteks on minu peres tavaline, et kui on mure saan abi oma emalt, kes on avara silmaringiga ning õiglane. Tihti räägime lihtsatest asjadest ning filosofeerime niisama, kuid igakord saan jälle midagi uut teada. Samuti on mul noorem vend, kellega on hea suhelda. Ta kuulab ja mõistab mind paljudes asjades. Samuti kuulan mina teda ning aitan teda erinevate asjadega, milles ta minu abi palub. Nii tean, et mind vajatakse ja et mina vajan neid. Vanemate mõjutused lastevahelistele suhetele Lastevahelised suhted perekonnas võivad olla väga erinevad ja need avaldavad mõju ka hilisemale elule
ka lasteaedades. ● Sõjaväkke kutsutud teenisid aega kaugel kodumaast ● Juhtiv rahvuslik eliit represseriti ning asendati Moskvast saadetud ametnikega. ● Vene keel domineeris kõigis elu valdkondades, kõik dokumendid, teadustööd jms olid venekeelsed. 10. Milline roll oli nõukogude ühiskonnas dissidentlusel? Miks oli aktiivseid teisitimõtlejaid suhteliselt vähe? Dissidendid e teisitimõtlejad rääkisid avalikult asjadest, millest teised ei julgenud või ei tahtnud. Tõid avalikuse ette inimõiguste rikkumised. Rääkisid asjadest, mida meedia ei kajastanud. 11. Millistele probleemidele osundati nn 40 kirjas? Sõnasta vähemalt kolm näidet. ● Eestlased on muutumus vähemusrahvaks ● Eesti keele piiramine ja propagandlistlik vene keele õppimine ● tööstuse mõtlematu laiendamine ning sellega kaasnevad keskkonnaprobleemid.
Kr) svetambara & digambara jina võitja, edukas tõe ja vabanemise saavutamisel 15 Jainism mahavrata suured tõotused askeetidele: · ahims vägivallatus · satya tõerääkimine · brahmacharya loobumus, seksist hoidumine · asteya mittevarastamine, võtta ainult antut · aparigraha kiindumatus, vabastada end inimestest, kohtadest ja asjadest anuvrata väikesed tõotused ilmalikele: taimetoitlus ja teenida elatist ilma tapmata 16 Jooga mõisteid yoga, jooga ike, pingutus; tehnika atmani kokkusulamiseks brahmaniga hathayoga, radzayoga, bhaktiyoga, mantrayoga, karmayoga, shaktiyoga, okidoyoga brahman üldine hing, ühtne alge, jumalikkus, fundamentaalne kandev jõud atman
Õnneks naases ema enne niidi katkemist ja pikendas veidi selle kestvusaega. Just selline olukord, kui üks vanem põgeneb ning teine leiab uue elu, on lapse jaoks segadusttekitav. Ta ei saa aru, kas teda enam ei armastata või oli ta olnud halb laps, et ema teda enam ei tahtnud. Lapsele tundub, et temalt oleks midagi ära võetud. See on tegelikult õige tunne, sest lapsevanem võtab ennast lapselt ära. Lapsele tekitab see palju stressi, sest ta ei saa asjadest lõpuni aru. Sama lugu oli Apple’il, tal oli väga palju küsimusi, millele ta tahtis vastuseid, kuid Memm ei rääkinud kunagi nendest asjadest eriti pikalt. Vähemalt mulle jäi selline mulje. Raamatus on öeldud, et Apple’il oli suur tahtmine teada saada, miks ema ära läks, kuid Memm olevat sellest alati rääkinud, et see oli ainult tema ema süü. Veel üheks kärgpere probleemiks on vanemate omavaheline läbisaamine. Kõige parem oleks nii
tajutud ühistest omadustest. · Teooria toetuseks: mõistete määratlemine, üleüldistused taju alusel Sõna tähendus tuletatakse objekti tajutavatest ühistest omadustest. Funktsionaalse sarnasuse teooria · Katherine Nelson: funktsionaalse sarnasuse teooria --> lapsed tuletavad sõnade tähenduse vastavalt referendi funktsioonile, tähtis ei ole ainult välimus. · Teooria toetuseks: mõistete määratlemine, esimesed sõnad asjadest, tegevustest, mille funktsioon lapsele tähtis Prototüübiteooria · Anglin, Keil: prototüübiteooria --> esimeste sõnade tähendused tuginevad prototüüpidele · Teooria toetuseks: tüüpiliste vs ebatüüpiliste kategooria liikmete kategoriseerimine 9) Kas toonekurg on hea linnu näide? Miks? Kas vaal on kala? Miks? Millis(t)ele teooria(te)le sa oma arutluskäigus ilmselt tuginesid? 10) "Naised ärge unustage kasvueas lapsi eelistades glamuuri ja muud ajutist." Milliseid
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Kaugõppe Noorsootöö osakond KNT 1 Veroonika Mätlik " Õpetaja Marju Lauristin" Referaat Juhendaja: Maire Grass Tallinn 2010 Sisukord 2 Sissejuhatus Valisin Marju Lauristini sest ta jäi mulle silma hariduse endendamisega ja inimarenguga seotud konverentsidel oma tabavate tähelepanekkutega. Mulle tundus et me saame asjadest ühete moodi aru, mõtleme ühte oodi ja tahame, et Eestis liiguksid asjad samas suunas. Marju Lauristini tutvustamiseks ei pea kasutama palju sõnu. Ta on sotsiaalteadlane, intellektuaal, Tartu Ülikooli sotsiaalse kommunikatsiooni professor. Tema hoogne kõneviis, paeluvad mõttekonstruktsioonid ning põnevad järeldused panevad ennekõike mõtlema. Marju Lauristin on sündinud 7. aprillil 1940 Eesti sotsiaalteadlane, intellektuaal ja poliitik. Ta
Igapäevaelus on nii palju asju, mille üle rõõmustada ning seda ei tasu eales unustada. Mul pole tarvis suuri rahasummasid ega kalleid kingitusi, ka väikesed asjad võivad mind õnnelikuks teha. II 1) Tihtipeale on kuulda inimestest, kes kurdavad oma viletsa elujärje, rahapuuduse ja isikliku elu probleemide üle. Kõigis neis muredes süüdistatakse tihtipeale saatust, selle mittesoosingut. Nad ei oska rõõmu tunda pisikestest asjadest, sest kui tähelepanelikult vaadata, on igaühe elus midagi, mille üle õnnelik olla. Loomulikult sõtlub igaühe rahulolu sellest, mida ta tähtsaks peab ning sellest järeldub, et kõik saavad olla õnnelikud, kui nad vaid seda tahavad. 2) On ka juhuseid, kus head asjad justkui kukuvad sülle võidetakse loteriiga suuri rahasummasid, või kohatakse kohvikus oma ideaalset kaaslast ning armutakse esimesest silmapilgust. Ka selliste
elatud. Lapsed, noored vajavad samuti lähedust. Nad on alles ellu tulnud ning ootavad teiste käest abi, nõuandeid, lähedust. Teismelised on väga vastuvõtlikud oma elu lõpetamisele. Põhjuseks on tavaliselt üksindus, põlgus teiste poolt. Nooruk, kellel on palju sõpru ja korralikud vanemad, saab tulevikus palju paremini hakkama ning ei mõtle probleemidest ja negatiivsetest arvamustest kui võimatutest asjadest, millele pole lahendusi. Üksindus muudab inimesi pahelisteks, elu põlgajaiks. Üksik inimene hakkab liiga palju sööma, lihtsalt selleks, et tunda end täidetuna. Üksik inimene hakkab tarbima alkoholi ja narkootikume, sest tahab iseennast ära unustada. Üksindus on nii inetu, õudne, sarnane surmaga, et inimene üritab selle eest ära joosta. Üksildane inimene istub televiisori ees nagu liimitult neli, viis, isegi kuus tundi. Üksik inimene on ebatavaliselt nõrk, tal on väga raske
Inimesele isel. tunnused: *suur aju(1400cm3, ahvidel 3x väixem) *kahel jalal liikumine *aeglane areng, mittesesoonne sigimine, puudub selgelt eristuv innaaeg *kõigesööja, toitu korjataxe, transp, varutaxe ja jagataxe omavahel, töödeldaxe enne söömist *keerukas kultuuriline käitumine, artikuleeritud kõne *sotsiaalsed suhted põhinevad perekonnasuhtele, järglased vajavad hoolt pikas lapseeas *oskus valmistada tööriistu, luua ja kasutada tehnoloogiaid, sõltuvus asjadest *elab metsast väljas, kogukondades, asulates, laagrites Mandunud elundid lõpusepilud, saba, ussripik Epiteelkude katab väliskeskonna või kehaõõnega ühenduses olevaid pindu, ainevahetus organismi ja väliskekskonna vahel Lihaskude kokkutõmbumine tänu müofibrillidele, 40-50% Sidekude paiknevad hajusalt, ühendab teisi kudesi, toetab elastseid kehaosi, kohev-, rasv-, fibrillaarne-, kõhr-, luu-, verikude.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
