matemaatikud tunnevad oma sümbolite või luuletajad oma värsside vastu, levida üle kogu ilma ja saada kõigi inimsaavutuste koostisosaks. Kui haprad on parimadki sõprused, inimesed kanduvad lahku. Täpsus olevat üks väiksemaid voorusi, mis omandatakse alles aastatega, kui üldse. Lapsepõlves loetud raamatud, need jäävad kogu eluks. Kuidas suudaksid sõnad väljendada seda, mida tunneb keha? Tunneb ju keka, mitte aju. Asjadel on vahel selline mood, nad muutuvad ebareaalseks. Vahel reisilt naastes või haigusest paranedes, enne kui harjumused oma pinnalise võrgu kududa jõuavad, tajud todasama jahmatavat ebareaalsust, just nagu muutus midagi nähtavaks. Elu on neil hetkedel kõige elavam, võid tunda ennast vabalt. Armastusel on tuhat kuju. Kui palju eri kujusid võib inimesel olla, kuidas ta on ajalehes üks, aga siin ikka toosama kes vanasti, ta
• Katarsis ehk puhastumine . Aristotelese arust oli põhjendus, miks just näidatakse ja tahetakse näha tragöödiaid teatris. Sest elatakse need emotsioonid lähi ja see “puhastab” inimese. Hoian tundeid endas, aga kui käin teatris ja elan need läbi, siis ei teki vajandust end kellegi peal välja elada, sest ma olen need tunded juba läbi elanud ja saab sama “neutraalselt” oma elu edasi elada. • Apollooniline kunst – asjade eristamise alus, kõikidel asjadel on oma vorm Apollooniline üldises plaanis tähendab kõigi analüütiliste eristuste alust. Kogu asjade kord on apollooniline, kui me anname asjadele kuju, me teostame seda printsiipi. Antiikkultuuri hinge võib nimetada Nietzsche järgi apolloniliseks, ta idealiseerib ruumiliselt piiratut, meeltega haaratavat üksikkeha. Näiteks: Nietzsche pidas kõige apolloonilisemaks skulptuuri. Näiteks: Apolloniline on maalikunst, mis piirab üksikud kehad kontuuridega.
Anti-essentsialism eitab kunsti ja teiste traditsiooniliste esteetikamõistete defineerimise võimalikkust ja mõttekust. Traditsioonilise esteetika kriitika: kõik traditsioonilised teoorias(formalism, emotsionism, organitsism, intuitsionism, voluntarism, intellektualism) on esitanud kunsti definitsiooni ja luhtunud(eeldavalt ekslikult, et kunst omab tarvilike ja piisavate omaduste hulka ning on nende kaudu defineeritav; sõna kunst-kunstiteos esinemine meie keeles tõestab, et asjadel millele me seda rakendame, on midagi ühist või et neil on mingi üks olemus). Perekondlikud sarnasused: kunsti puhul ei nähta midagi, mis oleks ühine kõigile, aga nähakse sarnasusi, sugulusi jne. Kunst kui avatud mõiste: defineerimatus tuleneb sellest, et kunstile on igiomased muutused ja loomingulisus ning ajaga kukutab kunstielu kõik definitsioonid; kunst on avatud mõiste ainult matemaatika ja loogika mõistetel on tarvilikud
linnavalitsuse lahket teeteenust, tööl me tarbime väga vähe - vahest elektrit, ja rohkem toodame, lõunaks tarbime mõne kaubandusvõrgu tooteid, õhtul tuleme koju ja tarbime sõbra kingitud cd-d samal ajal kui me vannis sooja vett ja elektrit tarbides tööst puhkame. Siis kui me oleme puhanud, tarbime me alkoholi või narkootikume ja vaba aja veetmise ruume mõnes klubis või kontserdil. Üheks piiriks tarbimisele on seega töö või tootmine. 3. Asjadel on sotsiaalsed elud Ärimaailmas ehk turul seega ringlevad tarbekaubad. Mis tähendab tarbekaubad? Kuidas objektid muutuvad tarbekaupadeks? Appadurai (1986) esseekogumik ja eriti Kapytoff räägib sellest huvitaval moel. Ehkki tegemist on antropoloogidega. Nende tees on, et asjadel on sotsiaalsed elud. Seega ta ütleb, et kaubaks olemine ei ole ainult majanduse osa, vaid ,,moraalse majanduse" osa. a. asjad omavad erinevaid väärtusi oma erinevatel eluetappidel, olenevalt sellest,
Riigi mõrtsukalik eksistents sõltus ainuüksi Hitlerist, kelleta seni kehtinud institutsioon surmalaevaks muutus. Diktaator sõltus omakorda paljudest end täielikult tema teenimisele pühendanud abilistest. Need paladiinid olid Hitleri võimu kandjateks ja tagatiseks, nad olid Hitleri ideede elluviijad. Kõik türanni käsud täideti, vahel veidi rohkemgi. Hitleri poolt loodud riik oli midagi palju enamat kui nõrk diktatuur eesotsas tööpõlgurist vagabundiga, kes asjadel vahele sekkumata, omasoodu minna laskis ja kes vaid ajuti natsivõimu struktuuridesse sekkus ning alles asjaolude arenedes paratamatult kurjategijaks sai. Hitler teadis, et ükski tema abilistest ei julge eales temaga kooskõlastamata mingeid toiminguid ette võtta. Goebbels, Göring, Himmler, Hess, Speer, Dönitz nende nimede taga peitub kuus erinevat karjääri, millest igaüks diktatuuri labürindis enda omapära säilitas. Nende isikute psühhogrammid
iial saavutanud täielikku autoriteeti,kui ta väärik. Veel meie päevilgi kahjustab teda vahetegemine rasside , usundite ja rahvuste vahel.Võõrastusest, mis seeläbi inimeste vahel tekib, pole me veel üle saanud. Eetika arengus peab arvestama mõju, mida vastav maailmavaade eetikale avaldab. Ajaliku maailma käsitused erinevad ju üksteisest põhimõtteliselt. Mõned maailmavaated suhtuvad siinmaailma jaatavalt. Maistel asjadel ja siinmaailmas eksisteerimisel on nende jaoks tähendus. aga on ka maailmavaateid, mis maailma alavääristavad. Nad soovitavad osavõtmatuks jääda kõige suhtes, mis on maailmaga seotud. maailmajaatus on kooskõlas meie loomupärase tunnetusega. Ta ergutab meid selles maailmas koduselt tundma ja tegutsema. Maailmaeitus on loomuvastane. Ta sunnib meid elama siin maailmas, kuhu me ometi kuulume, võõrana, ja siin tegutsemist mõttetuks pidama. Eetika on oma olemuselt maailmajaatav
seda?) Kõigil inimestel tarkust ja mõistust ei ole- seetõttu tulekski allutada end tarkusearmastajatest eliidile (on küll paha sõna, aga selle kõige paremas mõttes siinkohal). "Riikides peavad kuningateks saama filosoofid või kuningad hakkama filosoofideks"- ütleb Platon ja mõtleb selle all isegi mitte niivõrd haridust või ametit vaid eluhoiakut. Filosoof keskendab tähelepanu asjade olemusele ega lase näivustel ja kõrvalistel asjadel (nagu inimeste arvamus, mis ei põhine teadmistel) end eksiteele viia. Valitsejad suudavad anda õiglasi seadusi üksnes juhul, kui teavad, mis see õiglus on- aga seda suudab vaid filosoof. Nii nagu riiki peab juhtima mõistus- peaks ka üksikinimest juhtima mõistus. Aga inimene teeb rumalusi, kuna ta hing koosneb kolmest komponendist ja valed elemendid võivad võimust saada. Õnnelik elu eeldab nende harmooniat. Nii nagu hinges kolm osa- nii ka riigis on kolm inimrühma
kirjutas raamatu Kreeka-Pärsia sõdadest ,,Historia" Sokrates- Ateena filosoof, kes vestles noortega moraaliküsimustes ning ei võtnud selle eest raha. Voorus ja hüve on püsivad tema arvates Aristoteles- Platoni õpilane ja antiikaja mitmekülgseim õpetlane. Ta asutas gümnaasiumi, süstematiseeris teadmised ja kujundeias seisukohad loogika valdkonnas Platon- Sokratese õpilane, kes asustas kooli Akadeemia, sõnastas oma vaated dialoogides, asjadel olid olemuslikud põhjused- ideed. Aleksander Suur- Makedoonia kuningas, kes korraldas sõjakäigu idamaadesse ja vallutas Pärsia suurriigi alad 3. Millist mõju avaldas Kreeka loodus inimeste eluolule? Õhemad riided ja elamud savist (soojus polnud oluline) kliima tõttu, kasvatati karja, samuti vilja kasvatus- kasvatati viinamarju, oliive jt. Kuna kreekat ümbritses meri, siis nad olid head meresõitjad ja selletõttu ka kaubandus hästi arenenud. 4
EESTI MAAÜLIKOOL Enelin Räni Loodusvarade kasutamine ja kaitse II Rahvastiku arvu ja elutingimuste jaotumus maakeral. Selle mõju globaalsele loodusressurside sh. metsade kasutamisele Juhendaja: Kalle Karoles TARTU 2014 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Rahvastik................................................................................................................ 4 Jaotumus maakeral.............................................................................................. 4 Rahvast...
visuaalkultuurist 3. Kristlus kui visioonikultuur: mitte materiaalsed visuaalse teabe plahvatuslik kasv, visuaalse kultuuri surve, visuaalse kultuuri olulisus ja oskus 12.05 Materiaalse kultuuri ajalugu ☼ huvi materiaalsete asjade vastu ☼ 1970. a huvi sümbolite, tekstide, keele, vallas, alates 21. sajandist hakati pöörama käegakatsutavale tahule ☼ materiaalne pööre - asjade roll ☼ materiaalne väärtustas ilusaid ja vanu, vähem oli argipäevalistel asjadel ☼ visuaalne + materiaalsed pöörded ☼ objektile orienteeritud ontoloogia - asjad omavad inimeste elus, asjad ei ole passiivsed, asjadel saab olla oma agentsus, jõud, kannab tugevat filosoofilist sõnumit ☼ materiaalse kultuuri uuringud: kuidas esemed osalevad inimelus, kuidas panustavad, mida ja kuidas me mäletame ☼ asjade tähenduslik tahk: millist tähendust eri aegadel inimesed omistavad, mida väärtustavad eri aegadel ☼ sümboolne ja materiaalne koos
Pidevat käte hõõrumist Vidinatega mängimist Silmside Vaadake inimesi Hoidke tingimata silmsidet mõtte lõpus ja rõhutamist vajavate fraaside juures Ärge vaadake aknast välja Ärge vaadake vaid üht osa publikust Ärge laske märkmetel silmsidet rikkuda Ärge vaadake publikust üle Riietus Riietuge konservatiivselt Lööge kingad läikima Kandke mugavaid riideid Ärge laske asjadel taskust välja paista Ärge üldse kandke taskutes asju, mille kontuurid ära paistavad Ärge kandke ehteid, mis mõjuvad domineerivalt Ärge tassige käekotti poodiumile kaasa Asend ja liikumine Tulge lavale väärikalt Kõnelge põhiosa ajast ees keskel Liikuge sihipäraselt Arvestage publiku ruumitajuga Ärge liikuge mingi kindla reegli järgi Lahkuge püstipäi Puldi kasutamine
Mõnikord on meil kiusatus arvata, et me ei näinudki und, ometi näeb igaüks meist igal öösel keskmiselt neli-viis unenägu (olenevalt sellest, mida me enne uinumist seedisime, kuna alkohol, ravimid ja tugev kõhutäis takistavad unenägusid). Mõned sammud, mida unenägude kui tööriistade kasutamiseks astuda võib, on alljärgnevad: A. Seadke endale veel enne uinumist eesmärgiks unenägu mäletada. B. Hoidke voodi kõrval märkmikku. C. Lubage mistahes asjadel, mis teil käsil on, või vastustel, mida te otsite, tungida magamise ajal oma teadvusse. Moodustage küsimus ja esitage seda uinudes ikka ja jälle. Kui te otsite lahendust probleemile, piirduge lihtsa küsimusega, kusjuures üks küsimus korraga annab parima tulemuse. Eeldage, et ööuni annab teile vastuse. D. Keskenduge vahetult pärast ärkamist mistahes unenägudele, mis te öösel nägite, ja/või kõige viimasele unenäole. Ärge laske oma meeltel eelseisva päeva sündmustele hälbida
Ehete näperdamist Pidevat käte hõõrumist Vidinatega mängimist Silmside Vaadake inimesi Hoidke tingimata silmsidet mõtte lõpus ja rõhutamist vajavate fraaside juures Ärge vaadake aknast välja Ärge vaadake vaid üht osa publikust Ärge laske märkmetel silmsidet rikkuda Ärge vaadake publikust üle Riietus Riietuge konservatiivselt Lööge kingad läikima Kandke mugavaid riideid Ärge laske asjadel taskust välja paista Ärge üldse kandke taskutes asju, mille kontuurid ära paistavad Ärge kandke ehteid, mis mõjuvad domineerivalt Ärge tassige käekotti poodiumile kaasa Asend ja liikumine Tulge lavale väärikalt Kõnelge põhiosa ajast ees keskel Liikuge sihipäraselt Arvestage publiku ruumitajuga Ärge liikuge mingi kindla reegli järgi Lahkuge püstipäi Puldi kasutamine
parandada ja neid sel moel lõpuni ekspluateerida. Siiski kehtis tööstuskaupadele paari kuune garantii, mille jooksul kaup ümber vahetati, aga see aeg läks tavaliselt probleemitult, ja et kvaliteediprobleemid tekkisid tihti varsti pärast garantiiaja lõppu, aitas ainult loominguline lähenemine: tuli lihtsalt osta uus asi ja varsti eelmine ost uue pähe ümber vahetada (selle vastu võitlemiseks olid kallimatel asjadel passid ja sisse pressitud numbrid), aga näiteks saapaid sai ikka nii ümber vahetada. 9. Millised olid eeldused Eesti taasiseseisvumiseks kaheksakümnendate lõpul- üheksakümnendate algul? Too näiteid! Rahvusvaheline tasand 1980. alguseks oli kommunistlik maailmasüsteem jõudnud sügavasse kriisi (majanduskasvu peatumine, raha ostujõu vähenemine, rahva elatustaseme langus) nõrgenes NSVL rahvusvaheline positsioon (ebaõnnestunud sõda Afganistanis,
arenevad läbi aegade. Nicholas onuf, John ruggie, Richard Ashley Põhieeldused- sotsiaalse suhtlemise inimlik asbekt on väga oluline. Tahavad selgitada muutusi rahvusvahelisel tasemel. Normid, reeglid, keel on väga olulised, mitte ainult huvid ja võim Sotsiaalne vastastikune toime protsess- rv poliitika on meie tehtud maailm. Sotsiaalne konstruktsioon näide raha I*nimene on sotsiaalne olevus. Ontoloogia-olevuse loomus on sotsiaalne. Individualistlik ratsionalism vs sotsiaalne olevus. Fookus asjadel, mis pole struktuuris sees. Struktuur ise pole väga oluline Uusrealism ja liberalism tulevad mikromajanduslikust küljest, kuidas indiviidid üritavad suurendada oma kasu. Konstruktivism tuleb sotsioloogilistest lähenemisest. Pole teooria vaid pigem lähenemine, kuidas me näeme maailma. ENGLISH SCHOOL/ RAHVUSVAHELINE ÜHISKOND- “Rühm riike, kellel on ühised huvid ja väärtused, moodustavad rahvusvahelise ühiskonna selles mõttes,
Ei arvestata võimalikke kolmandaid, neljandaid jne faktoreid. Kirjutamata seadus: ei tehta teste, nii et üks omadus on eelistatum kui teine või positiivsem. Selle testi puhul tuleb välja. Sotsiaalne selgelt pos, vastand neg. Pole selge, kui suur on kultuuri- ja perekonna osa. Siiski mõjukaim isiksuse käsitlus. 2. Psühhoanalüüs Psühhoanalüüs on teatud hüpoteeside kogu. Kaks olulisemad hüpoteesi on a) psüühiline determinismi hüpotees e põhjuslikkuse printsiip kõikidel asjadel on põhjus. Igale sündumusele järgneb uus, mis on eelneva poolt põhjustatud. Tahetakse jõuda algpõhjusteni. Väidetakse, et algpõhjuse teadvustamise korral ei või veel kindel olla, kas see ka tõsi on. Inimesed võivad selle ka välja mõelda (fantaasia). b) hüpotees inimesele teadmatute vaimsete protsesside olemasolust ja nende tähtsusest enamus inimese vaimsetest protsessidest toimub alateadvuses. Teadvus on vaid inimmõistuse üks osa (Freud).
228). (On miski, mis asendab miskit kellegi jaoks mingis suhtes või ulatuses (2.228). Märk Asukoht Miskit Kellegi jaoks mingis ulatuses M X X Z Märk on kõige elementaarsem märgi jaoks ei ole mingisugust liiku kuhu ta kuulub. Me ei saa defineerida märki see on elementaarne asi. Peirce defineerib märgi tingimusi. M - X (Märk asendab ükskõik mida. Asjadel on omadused iga definitsioon defineeritakse läbi omaduste?) Defineerides märki ei näe me märgi omadusi. Märgiks saab ta siis, kui ta asendab midagi muud. Märk on seda, mida märgatakse. Märgi def. esimene osa on laen skolastikutelt. Märgi ja asja vahekord ei ole konstantne. Liiklusmärgi esimene funktsioon on see, et ta on märk. M Tähendus: Universum on lõpmatu tsükkel märkidest ja tähendustest. Peirce'i märgitüpoloogia: I märk ise oma olemuselt
on eelistatum kui teine või positiivsem. Selle testi puhul tuleb välja. Sotsiaalne selgelt pos, vastand neg. Pole selge, kui suur on kultuuri- ja perekonna osa. Siiski mõjukaim isiksuse käsitlus. 2 2. Psühhoanalüüs Psühhoanalüüs on teatud hüpoteeside kogu. Kaks olulisemad hüpoteesi on a) psüühiline determinismi hüpotees e põhjuslikkuse printsiip kõikidel asjadel on põhjus. Igale sündumusele järgneb uus, mis on eelneva poolt põhjustatud. Tahetakse jõuda algpõhjusteni. Väidetakse, et algpõhjuse teadvustamise korral ei või veel kindel olla, kas see ka tõsi on. Inimesed võivad selle ka välja mõelda (fantaasia). b) hüpotees inimesele teadmatute vaimsete protsesside olemasolust ja nende tähtsusest enamus inimese vaimsetest protsessidest toimub alateadvuses. Teadvus on vaid inimmõistuse üks osa (Freud).
ja Newton. Toonitades,et kui me tahame mõista loodust, tuleb uuridagi loodust mitte Aristotelese teoseid, võtsid tollase suhtumise teadusse kokku filosoof F.Bacon ja paljud ta kaasaegsed.Nad hakkasid teaduslike teadmiste allikaks pidama kogemust. Bacon paneb aluse arusaamale teadusest: teadus on midagi, mida tehakse läbi induktsiooni meetodi (üksikult üldisele). Induktsioon on filosoofias arutlemise viis, mille puhul sellest, et ühtedel asjadel on teatav omadus, järeldatakse, et see omadus on ka mõnel teisel asjal või isegi kõikidel samalaadsetel asjadel, või sellest, et mingitel asjadel on mingi omadus, järeldatakse, et see omadus on neil ka tulevikus. Thomas Kuhn: andis teistsuguse vaatekoha teaduslikule teooriale.Ta hakkas mõistma, et ei induktivistlikud ega falsifikatsionistlikud(teaduse põhivoorus, mis eristab teda ebateadusest) traditsioonilised teaduskäsitused ei kannata välja võrdlust tegelikusega
Filosofeerida , et mõista, mis on hüve ja milles seisneb voorus. Õpetaja kui suunaja. Ei pooldanud demokraatlikku riigikorda. See polnud hüveline. 399. a eKr anti ta noorsoo rikkumises ja jumalate salgamises süüdistatuna kohtu alla. Mõisteti surma. Platon (427-347 eKr) Sokratese õpilane. Ateena aristokraat. 35 teost. Koopamüüt. Akadeemia (Akademos) Platoni rajatud kool. Sõnastas oma vaated dialoogides, milles kujtas Sokratest vaidlemas sofistidega. Kõigil asjadel ja nähtustel on oma täiuslikud olemuspõhjused e ideed. Olulisim hüve -idee. Õpetus riigist riik pidi põhinema hüvel, muutumatu ja täiuslik. Filosoofid riigi eesotsas. Hindas Spartat. Aristoteles (384.32 eKr) Platoni õpilane. Antiikaja mitmekülgseim õpetlane: loodusteadus, füüsika, ajalugu, loogika, riigikord, eetika, muusika, kirjandu, maailmakorraldus. Tegutses Ateenas. Lykeioni gümnaasium tema asutatud kool. Nimi lütseum tuleb sealt.
KONFLIKTI LAHENDAMINE 1 4. OSA. KONFLIKTIDE LAHENDAMINE Käesolev osa käsitleb konfliktide lahendamist kolmest vaatenurgast. Need vaatenurgad ei välist üksteist, küll aga tegelevad konfliktiga mõnevõraa erinevalt. Esimest võib nimetada kõrvaltvaataja perspektiiviks. Teine vaatenurk on konfliktis osaleja oma. Kolmas vaatenurk on lepitaja oma (Lehtsaar, 207). 4.1 KONFLIKTIDIAGNOSTIKA JA KONSTRUKTIIVNE VASTANDUMINE Selles peatükis tuleb juttu kahes omavahel seotud valdkonnast. Esiteks sellest, kuidas üldse konflikti analüüsida, ning teiseks sellest, kuidas välja ütelda oma arusaam probleemist. Konfliktidiagnostika ehk konfliktide analüüsimisega kindlate kriteeriumite alusel saab tegelde nii algavate kui kaugelearenenud konfliktide puhul. Kõige otsesem seos diagnostika ja vastandumise vahel seisneb selles, et konfliktidiagnostika loob üldise konfliktide analüüsi oskuse, mis omakorda mõju...
· Käidi ka haudade peal nö. Mälestussööminguid pidamas. · Surnute hinged jäid edaspidi mõjutama perekonna elu ja käekäiku. · Hingede ajal jäeti hingedele laua peale parimaid toite-jooke, et hinge kostitada. · Hingede ärasaatmisel köeti neile ka saun ning pandi neile valmis vesi, seep ja viht. SUHTUMINE LOODUSESSE · Muinaseestlaste elu oli tihedalt seotud loodusega · Inimesed pidid ennast üheks osaks loodusest ja arvasid, et kõikidel asjadel looduses on ka oma hing. o Sellist kogu elusa ja eluta looduse hingestamist nimetatakse tänapäeval animismiks · Vahekordades loodusobjektidega lähtusid meie esivanemad seisukohast nagu mina talli, nii tema mulle. o Selle pärast suhtuti loodusesse sõbralikult ja heatahtlikult · Kogu loodust peeti omataoliseks ning austati selle samaväärsust · Muinaseestlased ei pidanud ennast sugugi looduse valitsejaiks. VAIMUD, HALDJAD, JUMALAD
Mõnikord on meil kiusatus arvata, et me ei näinudki und, ometi näeb igaüks meist igal öösel keskmiselt neli-viis unenägu (olenevalt sellest, mida me enne uinumist seedisime, kuna alkohol, ravimid ja tugev kõhutäis takistavad unenägusid). Mõned sammud, mida unenägude kui tööriistade kasutamiseks astuda võib, on alljärgnevad: A. Seadke endale veel enne uinumist eesmärgiks unenägu mäletada. B. Hoidke voodi kõrval märkmikku. C. Lubage mistahes asjadel, mis teil käsil on, või vastustel, mida te otsite, tungida magamise ajal oma teadvusse. Moodustage küsimus ja esitage seda uinudes ikka ja jälle. Kui te otsite lahendust probleemile, piirduge lihtsa küsimusega, kusjuures üks küsimus korraga annab parima tulemuse. Eeldage, et ööuni annab teile vastuse. D. Keskenduge vahetult pärast ärkamist mistahes unenägudele, mis te öösel nägite, ja/või kõige viimasele unenäole. Ärge laske oma meeltel eelseisva päeva sündmustele hälbida
Eetikaterminite sõnastik Absolutism, eetiline absolutism arusaam, et igale moraaliprobleemile leidub ainult üks õige vastus. Täiesti absolutistlik eetika koosneb absoluutsetest printsiipidest, mis peavad põhimõtteliselt võimaldama lahendada kõikvõimalikud elusituatsioonid, sõltumata kultuurist. Eetilisele absolutismile vastandub teravalt eetiline relativism, mis ütleb, et eetiliste printsiipide kehtivus sõltub sotsiaalsest heakskiidust. Algoritm reegel, mida tuleb järgida otsuste tegemise protsessis. Altruism tegutsemispõhimõte, mida iseloomustab ebaisekas suhtumine teistesse. Omakasupüüdmatu arvestamine teise inimesega; erapooletu, teisi arvestav käitumine. Altruismi vastand on egoism. Aruandekohuslus kohustus anda oma tegudest aru kellelegi teisele, kes on sinust kõrgemal positsioonil. Austus inimeste vastu fundamentaalne moraaliprintsiip, mis sisaldab nõuet, et me peame näitama kohast austust kõigi inimeste õiguste ja väärikuse ...
c) Formaalsed vastudes sõltuvad arvutlustest ega ole kammitsetud faktiteadmistest 1. Kant tõmbas rajajoone faktide(kogemused, asjad, inimesed, sündmused, omadused, suhted) ja kategooriate(mille kaudu me tunnetame ja kujutleme ja mõtleme) vahel. Õpetas, et kategooriad, mille vahendusel me välismaailma näeme, on kõigi teadvuslike olendite puhul samad see muudab maailma üheks ja võimaldab suhtlemist. 2. Kreeka filosoofid (Aristoteles) kõigil asjadel on loodusest sisseehitatud eesmärk 3. Keskaja kistlased maailm=hierarhia, milles igale objektile on Looja poolt antud eriline funktsioon 4. 18.-19.saj ratsionalistid ei näinud eesmärki milleski peale inimese poolt oma vajaduste rahuldamiseks loodu. Ülejäänu = põhjuste ja tagajärje seadused Filosoofia ei ole empiiriline uurmimus(millegi oleva või olnu või veel tuleva kriitilne vaatlus) ega formaalne deduktsioon, nagu matemaatika.
erialastele teadmistele või oskustele); müüja ei ole teadlik asja kasutamise soovist spetsiifilisel eesmärgil (asi on selle tavapärase kasutusviisi raames otstarbekohaselt kasutatav; 3-2-1-115-04); asi on vähemalt keskmise kvaliteediga § 77 lg 1 tähenduses (tuleb eristada uusi ja kasutatud asju; negatiivsed omadused nagu sarnastel kasutatud asjadel, mh asja vastupidavus). Hind mõjutab keskmise kvaliteediootust. § 217 lg 2 p-d 3-6. o Lepingutingimustele vastavuse kontrollimise hetk: § 218 lg 1. Ostja ÕKV-d: o Lepingu täitmisest keeldumise õigus § 110, 111 o Lepingu täitmise nõue § 222: ostja võib nõuda kas asja parandamist või asja asendamist samalaadse uue asjaga.
keha reaktiivsus- võime reageerida antigeenidele haptenid- väikesed molekulid, mis ise ei põhjusta immuunreaktsiooni vaid teevad seda kinnitudes suurema molekuli(valgu) külge. Võimalik allergiate põhjustaja. Üks probleem meie keskkonnas- elame puhtas keskkonnas ja kui saame kuskilt (koera karv) võõra molekuli, võib tekkida allergia (haptenid aitavad allergiale kaasa) Kui me ei arvesta vastaste olemasoluga, siis me laseme viga teha endale asjadel, mis meile tegelikult viga ei teeks. Immuunsüsteemi komponendid: paigutuvad üle kogu keha PRIMAARSED immuunsüsteemi organid toodavad: tüümus/harknääre-T-rakke ja luuüdi B-rakke ringlevad T ja B aktiveerivad SEKUNDAARSEID immuunsüsteemi organeid: lümfisõlmed, põrn, adenoidid ja mandlid (kaks viimast lõigatakse ära kui muutuvad organismile kurnavaks) Omad ja võõrad: glükoproteiinid, mis määravad "omad"
Just emalikkus ongi eluandev jõud, mis on loov, tervendav ja lubab lapsel end aktsepteerida sellisena nagu ta on. Ema teab, et kunagi ei ole võimalik üht inimest teisega võrrelda, sest me kõik oleme erinevad. Kui varem on oldud perfektsionist ja elatud pidevas süütundes hinges, millestki rõõmu tundmata ja orienteeritud oskustele ja kohustustele, et kõik peab olema täiuslik, siis nüüd tuleb leida endas uus tõde. Tuleb aktsepteerida, mitte võrrelda ja kedagi kritiseerida ning osata asjadel minna lasta. Raske aga vajalik on hakata rõhku panema rõõmule, elu täiusele ja positiivsele mõtlemisele. See omakorda parandab ja toetab lapse arengut. Lapsele on vaja nii ema kui isa. Paljud vanemad, kes oma vanemarolli üle järele mõtlevad, tunnevad end saamatuna just sellises olukorras, kui peres on puudega laps. Nõutakse endalt liiga palju, misstõttu on raske olevikus elada. Lapse jaoks on olulisem, et vanem ei tunneks end süükoorma alla maetuna, vaid üritaks parimat
Õilis mõistab, et on vaja olla inimlik. Õilis mõistab, et on ühiskondlik olend ja seega peab oma kutsumuseks teiste inimeste teenimist, et kõige paremaid võimalusi selleks pakub riigiamet, siis on õilsa eesmärgiks tõusta karjääriredelil. Tõus peab kulgema aga läbi harituse, mitte alatuse 4. Panteistlik usund Ei tehta vahet elusa ja elutu vahel. Loodusobjektidel, inimestel ja inimeste tehtud asjadel oma Kami- jumalik vägi. N. Fudji- väga populaarne pühapaik ja palverännakute sihtpunkt 5. On polüteistlik usund Personaalsed jumalad on taevase päritoluga kamid. Peajumalannaks on päikesejumalanna AMATERASU (taevas särav). Talle on pühendatud tempel ISE- pühamu Sümbol: peegel, mõõk, juveel Toitumisega seotud jumalatest on tuntud enim INARI (riisimees). Kujutatakse valge rebasena punase pudipõllega
Vabaolu elamise viis, mis viib enesetäiustuseni. Paikneb väljaspool tavalist inimeksistentsi sfääri. Ei ole võimalik päriselus. Antiigis tegid töö ära orjad ja see oli võimalik. De Grazia: igaühel on vaba aeg, kuid vabaolu pole kõigile kättesaadav. Vabaolu on ideal, mida võiks eesmärgiks seada. Vabaolu on seisund, milleni vähesed jõuavad. J. Pieper: religioosse nurga alt vaatab. Vaimne hoiak ja hinge seisund. Mitte olla hõivatud, vaid lasta asjadel juhtuda. Neulinger: Vabaolu on seotud suhtumise ja tajuga. Vabalt valitud tegevus.. Tajutud vabadus, sisemine motivatsioon, mitteinstrumentaalne teha asja asja enda pärast. Vabaolu ristlõige vabaolu tuum. Muutused vaba aja kasutamisel lääne ühiskonnas Antiikaeg. Vabaolu oli primaarne ja töö oli sekundaarne. Ühiskondlik kohustus oli juures. Vana Testament: töö kui needus pärispatu tagajärel. Keskaeg töö religioosne vääristamine. Töö kui vahend teha end sõltumatuks.
kuidas ressursse kombineerida jne. Raha ja rikkus kujunevad sinna, kus osatakse paremini neid kasutada. Turg annab objektiivse hinnangu läbi saadava turu kaudu. Ettevõtte ja juhtkonna otsused tulevad seega osalt turu seadustest. Turumajanduse postulaadid 1) turg on ise regulatiivne st, turumajandusel on olemas mehhanism, mis viib turu automaatselt tasakaalu. Turumajanduses ei ole ka erilisi hüppeid. Turumajandus kätkeb endas ratsionaalset käitumist st, asjadel tuleb lasta käia oma rada. 2) hinnainformatsiooni efektiivsus informatsioon, mis liigub turumajanduses, kindlustab sellelähedase teadmise turust, sealsetest hindadest. Selle järgi saavadki ostja ja müüja panna ennast tegutsema (mida teha, mida tegemata jätta). 3) säästu ja investeeringute sarnasus säästuakt on ühtlasi ka investeering, sest ükski inimene ei taha teostada säästu, kui sellest pole kasu
Ka maailma algoskesed on illusoorsed. Dzainism usub, et inimene kui niisugune on ebatäiuslik. Hing on see, mis suudab...Dzainistid usuvad, et välist saatuse mõjutajat pole olemas. Lisaks absoluutsetele kategooriatele tegutsevad maailmas üheksa tattvat: jIva (elusolemine), ajIva (aktiivselt mitteelus), puNya (pälvimus), pApa (patt), Asrava (karma voolus), bandha (seotus- karma ja jIva seotud), samvara (karma vooluse katkestamine), nirjara (karma hävitamine), mokSa. Väga paljudel elututel asjadel on dzainistide arvates jIvaga- kalliskivi, metall, vihm, tuul ja taimed. JIva on prANi (elujõud). Dzainistide arvates nii füüsiline praNi kui vaimne praNi. Füüsiline praNi on meel, vanus, eluiga, võhm. Vaimne usk, tarkus jne. Tark mateeria. Pidevalt vormub ümber. Mateeriat puhtal kujul ei näe me kuskil. Skandha- miinimum kahest pudgala tüübist ühendatud. Ei ole võimalik tajuda osasid ehk paramANusid. Mateeriat iseloomustavad hulk kvaliteete. Mateerial on kuus tüüpi
Hiljem on termini üle arutletud ka teoreetilisemalt. Barlow küberruumi nime kannab arvutivõrkudega seotud ruum, just Barlow käsitlusest on arenenud edasi ka järgmine selgitus: “küberruum on “koht”, kus telefonivestlus näib toimuvat. Mitte sinu telefoni sees...Mitte ka teise inimese telefonis sees…Kohas, mis on telefonide vahel. See mõõtmatu ruum, kus kaks inimest tegelikult kohtuvad ja suhtlevad. Kuigi mitte päris reaalne, on küberruum siiski ‘ehtne’. Asjadel, mis seal juhtuvad, on väga ehtsad tagajärjed. See ‘koht’ pole küll reaalne, aga on sellest hoolimata tõsiseltvõetav.” Küberühiskonnaks võib pidada neid protsesse, mis selles telefonide vahelises ja arvutite vahelises ruumis aset leiavad. Mida rohkem on seal inimesi, seda rohkem on ka virtuaalseid protsesse, mis ühiskonna toimimise välja annavad. Küberühiskonna mõistega on lahutamatult seotud ka virtuaalsuse ja virtuaalse ühiskonna mõiste, millest tuleb
Loomadel ei esine mõtlemist ega hinge. 40. Locke'i arvates moodustab inimese mõistus abstraheerimise teel üldideed. Selgitage, kuidas. Näiteks: inimese mõistuses on erinevate õunasortide kujutised: kuldrenett, sügisjoonik jne. Abstraheerimise teel näeb inimene kõikidel erinevatel õunadel omamoodi tunnuseid ja need tunnused kokku moodustavadki õuna üldidee. 41. Selgitage Locke'i seisukohta primaarsete ja sekundaarsete omaduste probleemis. Locke'i arvates on asjadel olemas omadused, mis meis erinevaid aistinguid esile kutsuvad. Locke väitis, et on kahte sorti omadusi, primaarsed ja sekundaarsed. Primaarsed omadused on niisugused, mis mitte kunagi ei muutu st., et ei sõltu vaatlejast. Sekundaarsed omadused on need, mis sõltuvad olendist, kes neid tunnetab. 42. Selgitage, mille poolest erineb Locke'i arvates tunnetusvõime otsustusvõimest (ingl judgement). Locke'i arvates erineb tunnetusvõime otsustusvõimes seepärast, et tunnetusvõime annab vaid
selle sisu ongi fenomenoloogia. · F. ei ole kogemus piiritletud empiiriliselt. · Edmund Husserl: Loogilised uurimused, 1900. : noees mingi kogemise akt, minu teadvuse tegevus ja noeem fenomen ehk igasugune teadvuse sisu/ühik, mis minu teadvuse voos minust läbi käib. · Intentsionaalsus avatud suunatud asjade poole, Heidegger ütleb: asjadel on omadus end meile näidata. minu teadvus on suunatud, noeemid on suunatud st. ma tajun oma meeltes seda eset ennast, mitte seda pildikest peas, mis tekib. · Horisondid e. sünteesid: objekti sisemine horisont ehk identifikatsiooni süntees kogemuse võime näha, tuua paljud erinevad tajud kokku ühe eseme või asja juurde.
valmistamiseks on kulutatud sama palju tööaega. Mõneti naturaalmajanduse ideoloog. Leidis, et väärtuste võrdlemisel raha ainult segab. (prantsuse klassikalise majandusteaduse eripära). Asutati kaubandusühinguid (Charter comp) põhiline merkantilismi olemusele. Asutati manufaktuure. Käsitöö samuti prioriteediks. Soovis tagada madalad maksud, hinnad, intressid. Võitles korruptisooni vastu. Lõppkokkuvõttes polnud edukas, kuna riik sekkus liiga palju ja ei lasknud asjadel ise areneda. Nii inglise kui prantsuse klassikalise majandusteaduse tähtsus 1. Hakati uurima väärtusteooriat, majanduse tõelist olemust. 2. Boisguillebert asus merkantilismi suhtes kaubanduspiirangute mõttes kriitilisele seisukohale. Teema 7 Füsiokratism, Quesnay ja Turgot. Füsiokraadid olid Prantsusmaa 18 saj teise poole majandusteadlased. Sarnanesid mõtlemise poolest valgustajatega. Ratsionalistid, ,,loomuliku korra" pooldajad
Füsokraadid 18.saj prantsuse filosoofide ja majandusteadlaste rühmitus pidas seisukohta, et riik kaitseks oma ettevõtlust ja tootmist täielikuks mõttetuseks Füsokraadid väitsid, et põllumajandustoodang ja muud loodusressursid tulenevad jumalast ja just need on jõukuse tõeline allikas. Teisisõnu, kuna tõeline rikkus tuleneb loodusest, peaks valitsusel jätkuma piisavalt tarkust, et jätta ettevõtlus omapäi ja lasta asjadel kulgeda oma loomulikke radu. Samuti seadsid füsokraadid kahtluse alla valitsuse pingutused ergutada soodsat kaubandusbilanssi. Nende ideed väljendusid loosungis: ,,Laissez faire, laissez passer" ehk ,,laske teha, laske minna". Vaidlus nende vahel, kes toetavad majanduse reguleerimist, ja nende vahel, kes tahavad majandusel vabalt kulgeda lasta, on ikka veel aktuaalne ka tänapäeval. Mis tahes majandusprobleemide puhul leiab ikka osa inimesi, et valitsus peaks sekkuma, aga teised
esteetilist kogemust ning leidub vähemalt kolme liiki tunnuseid (ühtsus, komplekssus ja intensiivsus), mis kausaalselt selle kogemuse eest vastutavad ja millele osutamine ei toimi mitte kunagi mingil muul viisil kui ainult positiivselt. 6. Iseloomustage kunsti hindamise voorusteoreetilist mudelit. Aristotellikul ehk voorusteoreetilisel mudel. On niihästi igal looduslikul kui ka inimese poolt tehtud asjal otstarve, mis ühtlasi tähendab, et neil asjadel on sisseehitatud väärtuse omistamise mehhanism: iga asi on hea vastavalt sellele, kui edukas on ta oma otstarbe täitmisel. 7. Selgitage väärtusdeterminismi ja –magnetismi põhisisu! Determinism: Tõlgendamine on hinnangutest viidud! Väärtuskompass (eelhinnang teostest) juhib Kogetava-tõlgendatava kunstiteose valikut (kriteeriumid sõltuvad huvidest) ( vt Crittenden 1968, Meyer 1959) Tõlgendamise fookust (me ei ju tõlgenda igat asja teoses!) Magnetism:
9 20. Mida tähendavad Ernst Cassireri mõisted „sümboolsed vormid“ ja „sümboolne laetus“? [Kultuurifilosoofia, lk 65-70, 67] Sümboolsed vormid on needsamad ideaalsed objektid, vaimsed objektid, tähendused. Läbi sümboolsete vormide tajume me tähendusi. Sümboolne laetus on inimkogemust iseloomsutav põhimõte, mille kohaselt on asjadel inimese kogemuses alati mingisugune tähendus, mis eelneb konkreetsele kogemisaktile ja teeb selle kogemuse üldse võimalikuks. KULTUURIPSÜHHOLOOGIA 21. Millega tegeleb kultuuripsühholoogia? [Kultuuripsühholoogia, lk 202] Kultuuripsühholoogia tegeleb kultuuriga seotud psüühiliste nähtuste mõistmisega. Püüab mõista indiviidi psüühilise suhestumise vorme kultuurikeskkonnaga. On hulk erinevaid kultuuripsühholoogilisi lähenemisi, vastavalt sellele, kuidas uurija on
Loomadel ei esine mõtlemist ega hinge. 40. Locke’i arvates moodustab inimese mõistus abstraheerimise teel üldideed. Selgitage, kuidas. Näiteks: inimese mõistuses on erinevate õunasortide kujutised: kuldrenett, sügisjoonik jne. Abstraheerimise teel näeb inimene kõikidel erinevatel õunadel omamoodi tunnuseid ja need tunnused kokku moodustavadki õuna üldidee. 41. Selgitage Locke’i seisukohta primaarsete ja sekundaarsete omaduste probleemis. Locke’i arvates on asjadel olemas omadused, mis meis erinevaid aistinguid esile kutsuvad. Locke väitis, et on kahte sorti omadusi, primaarsed ja sekundaarsed. Primaarsed omadused on niisugused, mis mitte kunagi ei muutu st., et ei sõltu vaatlejast. Sekundaarsed omadused on need, mis sõltuvad olendist, kes neid tunnetab. 42. Selgitage, mille poolest erineb Locke’i arvates tunnetusvõime otsustusvõimest (ingl judgement).
9. Metodoloogia alused. Deduktsioon, induktsioon, analüüs, süntees. Deduktsioon- mõttekäik, milles üldiste teadmiste põhjal tuletatakse midagi konkreetsema juhu kohta. D on arutlemise viis, kus järeldus tehakse paljude erinevate andmetete (faktide) alusel. Liikumine toimub üldiselt üksikule. D eeldab, et tõestest eeldustest saadakse tõesed järeldused. Induktsioon on filosoofias arutlemise viis, mille puhul sellest, et ühtedel asjadel on teatav omadus, järeldatakse, et see omadus on ka mõnel teisel asjal, või sellest, et mingitel asjadel on mingi omadus, järeldatakse, et see omadus on neil ka tulevikus. Tõlgendatakse sageli ka kui tõenäosusel põhinevat järeldamist, mis viib kõigest tõenäolistele järeldustele. Laiemas mõttes nimetataksegi induktsiooniks tõenäosusel põhinevat järeldamise viisi. Analüüs seisneb mingi tervikliku objekti koostisse kuuluvate elementide või objekti olemuse, tekke
PLATON JA TEMA IDEAALNE RIIK Platon arvas, et kõigil silmaga nähtavatel ja käega katsutavatel asjadel on oma täiuslikud algkujud e. ideed. Idee on midagi sellist, mis on ühine paljudele sarnastele asjadele. Maailmas on palju inimesi, kuid on üks ühine inimese idee. Kõik inimesed meenutavad seda ideed, kuid ükski pole nii täisulik nagu idee ise. Nii on iga asjaga. Kui asjad tekivad ja hävivad, siis ideed on igavesed ja muutumatud. Ideed on palju tõelisemad kui asjad ise. Asjad meenutavad ideesid umbes nii, nagu varjud meenutavad tõelisi esemeid
asjad on hajuvad ja muutlikud), rõhutab kõrgemat ideed (olemas tõeliselt enne kõike). 1) Varajane periood: ,,Sokratese apoloogia", ,,Kriton" (tugev Sokratese mõju); 2) Keskmine periood: ,,Pidusöök", ,,Politeia" (ideeõpetuse rakendamine); 3) Hiline periood: ,,Riigimees", ,,Seadused" (metafüüsika, eetika ja loogika); Platon on läinud filosoofia ajalukku ideeõpetusega. Ta arvas, et kõigil silmaga nähtavatel ja käega katsutavatel asjadel on oma täiuslikud algkujud ehk ideed. Asjad on täiuslike ideede ebatäiuslikud koopiad. Kuid erinevalt asjadest ei saa ideesid silmaga näha ega käega katsuda. Neid võib tabada üksnes mõistusega. Kõige tähtsamaks ideeks pidas Platon headuse ideed. 48. Milline on olnud Aristotelese mõju Euroopa kirjandusele ja filosoofiale? Aristotelesele omistatakse umbes 400 teost, mis käsitlevad loogikat (lääneliku loogiateooria rajaja), metafüüsikat, loodusfilosoofiat (füüsika, bioloogia,
jõudma. Ta suhtus halvasti Ateena demokraatlikusse riigikorda, kuna riigi juhtimisel osalesid ka täielikud võhikud. 339 eKr anti ta noorsoo rikkumises süüdistatuna kohtu alla ja hukati. Platon Sokratese õpilane. Asutas Ateena lähedale oma filosoofiakooli Akadeemia. Pani oma teosed kirja dialoogidena filosoofide mõttevahetustena. Ta pidas tähtsaimaks ideede õpetust kõigil meeleorganitega tajutavatel asjadel ja nähtustel on oma täiuslikud vasted ideed. Ideed on muutumatud ja tõelised. Nagu kõik muu, nii pidi riigikorralduski Platoni meelest põhinema voorusel. Esitas oma ettekujutuse ideaalsest riigist, kus oli eraldatud võimekad vähemvõimekatest. Viimaste osaks jäi töö tegemine, esimesed pidid pühenduma enese arendamisele, neist said ideede mõistjad ja nende osaks jäi riigi juhtimine. Aristoteles Platoni õpilane. Asutas Lykeioni gümnaasionis oma kooli
7 Andrus Tool / Sissejuhatus filosoofia ajalukku / FLFI.01.053. on mingil viisil elav ja hingestatud, et hingestatus on tegelikult ulatuslikum kui see esmapilgul näib olevat. Nii olevat Thales mõnede allikate kohaselt pidanud magnetkivimit hingestatuks, kuna tollel on omadus panna rauast asju liikuma. Seega seondub liikumapanemine Thalese käsituses hingestatusega. Ja kuna teatud klassil näivalt elututel asjadel on võime panna teisi asju liikuma, siis tuleb neid pidada tegelikult elusateks asjadeks. Kuid kui isegi näivalt eluta looduse üksikud nähtused omavad sedalaadi hingestatust, siis võib järeldada, et oleva tervik omab sedalaadi jõudu muutumiseks ja liikumiseks hoopis enamal määral. Niisugust jõudu võib selle kestvuse ja püsivuse alusel pidada jumalikuks. Müüdiline maailmamõistmine pidas nimelt jumalate peamiseks tunnuseks nende surematust ja piiramatut jõudu
2) Verbaalsed võimalused 3) Õpilaste kiitmise ja karistamise kord koolis(pgr. 58). 1) Kurja pilgu saatmine, mitte välja tegemine, lähen õpilase laua juurde, panen käe õlale(kui ära tõmbab, siis rohkem ei puutu). Kui teeb ristsõna, siis panen tal selle kinni laua nurgale. Kui tean, et ta hakkab seda uuesti tegema, siis võtan ära ja annan tagasi tunni lõpus. Kui mitte nii süütu asi(nt veepüss), siis annan tagasi lapsevanemale või siis saab kevadel. Peab olema asjadel eraldi koht ja silt peal, muidu ei mäleta, kelle oma oli. Vahepeal jään vait, räägin vaiksema häälega(rõhutan), et teised jääksid vait. Need on head selleks, et need ei sega tundi. 2)Õpilase nime nimetamine. Öeldakse seda, mida peab tegema. (Kati, vaata tahvlile) Ütle, mida valesti teeb ja miks ja mida peab hoopis tegema. · Järgmisena "Ole hea ja pane oma päevik laua peale" Annan vastutuse õpilasele. Kui pole päevikut, siis pole hullu, on ka virtuaalne päevik
Narva raudteejaamas alla Narva diktaadile (lisaks veel 80000 punaväelast). 2. Nõukogude okupatsioon. 17. juunil 1940 okupeerisid punaarmeelased Eesti. Algas Nõukogude okupatsiooniperiood, mis kolmeaastase vahega (1941-1944 kui oli Saksa okupatsioon) kestis rohkem kui pool sajandit. 21. juunil toimus Vabaduse väljakul Moskva poolt miiting, kus nõuti: • valitsuse tagasiastumist • uue moodustamist. Stalini esindaja oli Eestis Andrei Ždanov, kes hoidis asjadel silma peal. Samal õhtul moodustati „juunivalitsus”, mida juhtis Johannes Vares. Puhastus riigiaparaadis. Lubatud oli ainult Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP). Juulis saadeti Riigikogu laiali ning kuulutati välja Riigivolikogu ennetähtaegsed valimised. Nö. valimistel sai hääletada poolt/vastu ainult ühe erakonna kandidaatide seas (Eesti Töötava Rahva Liidu). Juuli lõpus nimetas Riigivolikogu uus koosseis Eesti Vabariigi ümber Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks
· pole ükski sündmus tegelikult juhuslik; inimesed siiski nimetavad juhuslikuks sündmust, mille põhjust nad ei tea. Demokritos oli atomist, st tema seisukoht oli, et · on olemas aatomid, muud midagi ei ole. · on olemas olemine (aatomid), mitteolemist (tühjust) ei ole · on olemas aatomid ja tühjus Demokritose arvates on värv ja lõhn omadused, mis · iseloomustavad aatomeid, kuid mitte tühjust · iseloomustavad vaid teatud liiki aatomeid. · on asjadel vaid selle jaoks, kes neid tajub; aatomitel neid omadusi pole Demokritos arvas, et juhus · sihipärasuse puudumise tähenduses on inimeste väljamõeldis teadmiste puudulikkuse varjamiseks. Ei, Demokritos arvas, et maailm ei ole sihipärane ning selles tähenduses juhusest ei pidanud ta juhust väljamõeldiseks. · põhjuse puudumise tähenduses on inimeste väljamõeldis teadmiste puudulikkuse varjamiseks.
Isegi pärast sündi pole imiku elu oluliselt erinev, võrreldes eelnenuga: ta ei suuda ära tunda asju ja inimesi, ta ei ole veel teadlik enesest ega teda imbritsevast maailmast. Ainus, mida ta tunneb, on soojuse ja toidu positiivne turgutav mõju, ning ta ei erista veel soojust toitu selle allikast - emast. Ema on soojus, ema on toit, ema, rahuldatuse ja kaitstuse eufooriline seisund. Selline seisund on Freudi terminoloogia järgi nartsislik (Fromm 2006). Välisel tegelikkusel, inimestel ja asjadel on tähendus ainult sedavõrd, kuivõrd nad kehaliselt rahuldavad või häirivad. Tõeline on ainult see, mis on sisemine; kõik väline on tõeline vaid sõltuvalt minu vajadustest - mitte kunagi sõltuvalt välise enese olemusest ja vajadustest. Kui laps kasvab ja areneb, muutub ta ka võimeliseks asju sellistena tajuma, nagu need on; rahuldus, mille ta saab toitmisest, eristub rinnanibust, rind emast. Lõpuks kogeb laps janu, piimast saadud rahuldust, rinda ja ema eraldi
psühholoogilisi sündmusi nii nagu neil oleks bioloogiline eksistents (keel, kõne) - unenägu näevad ka kõik teised lapse arvates (laps räägib mängumõmmiga, et ta ei kardaks, kuid tegelikult on see tema enda tunne, mille ta kannab ole objektile) animism - eluta objektile antakse eluline tähendus; elutatel asjadel on samuti tunded, vajadused laste arvates; keskkonna, eripära, vanuse jne spitsiifiline; füüsilised objektid artifitsialism - arvamus, et keegi on asjad valmis teinud; mängib olulist rolli egotsentriline assimilatsioon ja selle areng Toob sisse laste õpiaktiivsuse, kaaslastega suhtlemise - teadmisi ei saa hinnata vaid testi abil Piaget`i abile on arenenud suuresti kognitiivne psühholoogia
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
