Kas väärtuslikumad on need asjad, mida saab käega katsuda, või need, mida me hinges ja südames tunneme? Keegi Kaido on öelnud, et me kõik oleme ühesugused, kuid ometi määratleme end asjade kaudu. Kas tõesti on keegi kellestki väärtuslikum, parem, kui ta omab rohkem asju? Raamat ,,Isa Goriot" käsitleb tänapäevalgi väga igapäevast nähtust. Isa, kes loobus kõikidest võimalikest asjadest, et tema tütardel oleks parem ja toretsevam elu. Tütarde jaoks oli rahal ja uhketel asjadel suur väärtus,isa soovis ainult tunda oma hinges ja südames, et tütred oleks rahul ja õnnelikud. Kui vähe asju on tegelikult vaja, et olla õnnelik. Asjad omavad sind rohkem, kui sina neid. Kipume ostma asju, mida ma tegelikult ei vaja, kuna tunneme, et mida rohkem asju meil on, seda paremad me oleme. Kui on olemas, uhke auto, riided, kodu ja sellega kaasneb populaarsus, on tegelik isiksus asjade alla mattunud. Hiljem neid asju kaotades kaasneb sellega pahameel, segadus
i xi N 25 1 71 Keskväärtus 44,12 2 43 Dispersioon 673,44333333 3 56 Standardhälve 25,950786758 4 17 Mediaan 51 5 56 Haare 88 6 9 7 29 8 24 0,1 9 33 t1-/2 0,95 10 4 f (vabadusaste) 24 11 53 12 51 t1-/2(f) (t kvantiil) 1,7109 13 80 (poollaius) 8,8798 14 36 15 54 Keskväärtuse usaldusvah. 16 84 alumine ...
OSA A 1. Hindame valimi parameetreid Hindamiseks kasutame järgmised valemid: Keskväärtus: 44,12 Dispersioon: 673,44 Standardhälve: 25,95 Mediaani ja haarde leidmiseks teeme valimi liikmete ümberjärjestuse: Mediaan: 51 Haare: 92-4= 88 2. Leiame keskväärtuse ja dispersiooni usaldusvahemikud (usaldusnivoo = 0,10), eeldades üldkogumi normaaljaotust Keskväärtuse jaoks kasutame t-statistikut f = N 1 = 24 t0,95(24) = 1,7109 = 8,88 (poollaius) P(35,24 < < 53) = 0,9 Dispersiooni jaoks kasutame 2-statistikut f = N 1 = 24 20.95(24) = 36,415 20.05(24) = 13,848 P (443,9 < 2 < 1167,15) = 0,9 3. Kontrollime hüpoteese keksväärtuse ja dispersiooni kohta, eeldades üldkogumi normaaljaotust, ja kasutades usaldusnivood = 0,10 3.1 H0: = 50; H1: 50 Kontrollimiseks kasutame t-statistikut: t = 1,1329 f = N 1 = 24 Kriitiline t-statistiku väärtus t0,95(24) = 1,711 Kuna t < tkr, sii...
Katkevad ehk diskreetsed asjad Täisarvud Loogika Hulkade struktuurid Tekstid Programmid Informaalne loogika: teatud vaidlusmeetodite analüüs. Formaalne loogika: reeglisüsteemid ja algoritmid nö mehaaniliseks järelduste tegemiseks reeglisüsteemide kui matemaatiliste objektide uurimine. Induktsioon on filosoofias arutlemise viis, mille puhul sellest, et ühtedel asjadel on teatav omadus, järeldatakse, et see omadus on ka mõnel teisel asjal või isegi kõikidel samalaadsetel asjadel Deduktsiooni on tavaks määratleda arutlusena üldiselt üksikule. Kogutust infost teha konkreetsele probleemile järeldusi. Süllogism(Aristoteles): 1. eeldus: iga x on y. 2. eeldus: mõni z on x. järeldus: mõni z on y. Stoikud uurisid, kuidas saab loogiliste sidesõnade (ja, ei, või, kui...siis) abil lihtsamatest lausetest keerulisemaid kokku panna
induktiivne meetod- erinevates kontekstis erinevad tunnetusteed, ühte ja kõige tähtsamat tunnetusteed ei ole olemas, perverssus- loomuvastasus, nt inimene käib tänaval käpuli fideism- maailmatunnetus mis välistab igasuguse muu, ainult ilmutatud tõde, pühakiri saietism- loodusteaduse meetodiga saab uurida kõike KODUS: arutlev meetod- induktsioon ja deduktsioon induktsioon- arutlemise viis, sellest, et ühtedel asjadel on teatud omadus, järeldatakse, et see omadus on ka mõnel teisel asjal või isegi kõikidel samalaadsetel asjadel, või sellest, et mingitel asjadel on mingi omadus, järeldatakse seda, et see omadus on nendel asjadel ka tulevikuks. (tõenäosusel põhinev järeldamine, liigutakse üldistamise suunas) deduktisoon- arutlemise viis, tagab, et tõestest eeldustest saavad tõesed järeldused (üritakse testida teooriat)
Vaba ajakirjandus tugineb sõnavabadusele, mis aga ei tähenda absoluutset vabadust valida enese väljendamiseks ise aega, kohta ja viisi. Vaba ajakirjanduses räägitakse asjakohatuid uudiseid staaridest, mõistetakse hukka inimesi ,ilma informatsioon kontrollimata, skandaalid, altkäemaksu süüdistused jne. Seda kõike tehes tahetakse luua omale võimalikult suur publik. Positiivne on kindlasti see, et meedia kontrollib poliitikute tegevust ja hoitakse asjadel silma peal, et enam ei saa teha salakabinettides uusi seaduseid, mis otseselt rahvast mõjutavad, sest kõik tuleb välja. Promotakse liiga palju suurkorporatsioonide kraami, kuna suurkorporatsioonid omavad uudiste toimetusi ja seetõttu on nad erapooletud, kuna "emaettevõtte" kohta halba rääkida ei tohi.
Majanduskasvu alus Iga inimene kes on majanduseluga vähegi kursis, teab, et majanduskasvu eelduseks on tarbimise kasv. Kui avastati nailonsukad, mis olid nõnda tugevad, et ei läinud katki, ega ei hakanud jooksma-ehk hargnema, sellel ajal neid ei ostetud, nagu tänapäeval, kuigi tänapäeva sukad on õhemad ja kergesti katki minevad. Asjadel ja toodetel on peal ’’aegumiskuupäev’’ , mis näitab seda, et see asi lõpetab töötamise, või läheb katki, nii on printerite ja ipodidega. Ipodidel on aku, mida ei saa välja vahetada, ja sellepärast peab ostma uue, kui vana katki läheb. Kuid need on vähesed näited, kuidas firmad ja ettevõtted tegutsevad omakasupüüdlikult. Kõik algas sellest, et leiutati elektripirn mis toodi avalikkuse ette aastal 1881 ja pidas vastu 1500 tundi, kuid 1924 sunniti pirnitegijaid tegema pirne, mis töötaks kuni 1000 tundi. Lõpetuseks, kui hakatakse tegema asju, mida pole vaja välja vahetad...
Roomas ja kelle vanemad mõlemad on roomlased. Mitte kodanikud olid need inimesed, kes elasid Roomas kuid sündisid naaber riikides. Orjapidajaid võib võrrelda tänapäevastega ametnikega või ministritega , sest olid nad kodanikud lihtsalt nende käes oli rohkem võimu kui tavalisel kodanikul. Jäid orjad võrdlemiseks, kuid siin ma ei saa tuua näiteid tänapäevase ühiskonnast, sest täna orjad puuduvad. Rooma juristid olid arvamusel, et orjad on asjad .Orjadel nagu ka asjadel polnud mingit õigust , polnud õigust kaitsele ja nende pidaja võis neid maha müüma . Täna paljud võiksid öelda, et võib võrrelda pagulastega kuid ma pole sellega nõus . Tänapäeva juristid asjade hulka viivad kehalised esemed näiteks arvuti või sularaha ja isegi loomi. Asjadel pole kohustusi, pole õigusvõimet ja asjad mitte kunagi ei saa endale ega täisteovõimet ega piiritletud teovõimet. Seda tänapäeva juristid pole üle võtnud
http://www.taskutark.ee/m/orstedi-ja-amperei-katsed/ kq 1q 2 F= R¿ 2 1 k= 4 0 selle ümber on Kera Maa Juhe Kõik on seotud magnetismiga magnet proovikeha peab olema selline keha millega me saame kõike kirjeldada, mis võtab kõik selle kokku. Ampere ütles et magnetismi kõige olulisem osa on Vooluga juhe(proovikeha) F B= il MAGNETINDUKTSIOON Ühik - 1T(tesla) väga suur ühik. Induktsioon ühtedel asjadel on teatav omadus, järeldatakse, et see omadus on ka mõnel teisel asjal või isegi kõikidel samalaadsetel asjadel, või sellest, et mingitel asjadel on mingi omadus, järeldatakse, et see omadus on neil ka tulevikus.(filosoofia) F = B*i*l*sin (ampere seadus) Magnetväli on kõige kergemini ettekujutatav väli. Magnetvälja jõujooned Vällik võtab kuiva lapi, läheb kraanikausi juurde ja ütleb ,,võtame süütuse" Näitavad:
Nimeteaduse põhimõisted Nimed on kõikjal maailmas. Pärisnimed on inimestel, loomadel, riikidel, linnadel, jõgedel, mägedel jne. Uus teadusharu onomastika tekkis huvist nimede vastu, mis annab ülevaate keeleteadusest, ajaloost.. Teadus pärisnimedest jaguneb paljudeks alarühmadeks, kuid on siiski kaks põhilist. 1.Toponüümika - teadus kohanimedest 2.Antroponüümika - teadus isikunimedest Kohanimed jagunevad ka eri rühmadeks. Nii uurib toponüümika mäenimesid ja vetenimesid. Veenimed ehk hüdronüümid jagunevad veel omakorda neljaks : merenimed, jõenimed, soodenimed ja järvenimed. Oikonüümid ehk asulanimed jagunevad ka omakorda külanimedeks ning linnanimedeks. Antroponüümide hulka kuuluvad ka veel perekonna- ja hüüdnimed ning isanimed. On olemas ka varjunimed ehk pseudononüümid. Suurt tähelepanu pööratakse ka etnonüümidele ehk rahvanimedele, sest nende uurimine aitab mõista nende rahvuste ajalugu. Onomastika uurib veel zoonüüme ehk loomanimesi...
Kreeta Asukoht Kirjeldus · Kreeta pakub igaühele midagi: päikseline kliima, liivarannad, põnevad antiikmälestised, vaheldusrikas loodus palmisaludest orgude ja turismist puutumatute mägiküladeni, kus on säilinud kohalikud traditsioonid. Looduselamused · Kreetal ootavad teid unustamatud looduselamused ja kordumatud retked: näiteks 16 km pikkune jalgsimatk läbi saare lääneosas asuva Euroopa pikima ja väidetavalt ka kauneima Samaria kanjoni või Vai ranna kaunid palmisalud saare idatipus. Kreeka köök · Kreeka köögi hõrgutised, veinid ja kaasakiskuv muusika loovad eelduse õnnestunud puhkuseks. Kreeta on tuntud kohalike elanike sõbralikkuse poolest. Snorgeldamine · Kreeta lääneosa põhjarannikut iseloomustavad pikad liivarannad, mida kohati palistavad merre ulatuvad kivinukid. Liiv on tume, kohati kiviklibune (soov...
Ta viib ta nõiakööki ja laseb talle kokku keeta noorendava joogi ja kolmandaks ta ässitab Fausti Margaritaga sebima. · Millised kolm ohvrit toob Margareti ja Fausti armastus? Margareti ema, Margareti vend ja Fausti ja Margareti ühine laps. · Miks see teos on aegumatu? sellepärast, et inimene on siiamaani nõrk, tehakse enesetappe ja siiamaani on suurimateks probleemideks headuse ja kurjuse vahelised võitlused. · Mis seos on nendel asjadel Fausti teosega ehtelaegas(Faust laseb saatanal Margaretile viia ehtelaeka kappi), kaevul kuuldud külajutt(Kaevul kuuldi kuidas ühest naisest väga inetult taga räägiti)
John Backus. 1938. Shannon’i magistritöö sidus: Boole algebra Elektrilülitid ja -skeemid Bitid ja info kodeerimine Info otsimise algoritmid Pascal 1640: aritmeetiline masin, mis ainult liitis ja lahutas. Leibniz 1671: arvuti liitis, lahutas, korrutas, jagas. Babbage 19. sajand – esimene projekt programmeeritav arvuti Esimene programmeerija: Ada Lovelace Induktsioon on filosoofias arutlemise viis, mille puhul sellest, et ühtedel asjadel on teatav omadus, järeldatakse, et see omadus on ka mõnel teisel asjal või isegi kõikidel samalaadsetel asjadel Deduktsiooni on tavaks määratleda arutlusena üldiselt üksikule. Kogutust infost teha konkreetsele probleemile järeldusi. Süllogism(Aristoteles): 1. eeldus: iga x on y. 2. eeldus: mõni z on x. järeldus: mõni z on y. 1939.a. Alan Turingi idee, milline võiks olla lihtne universaalne arvuti: suudaks arvutada/järeldada kõike
kohal, ei tähenda, et tehakse kvaliteetset ajakirjandust, vaid seda, et on võimalus seda teha. Ajakirjaniku kõige suurem väärtus on tema nimi. Ta peab olema poliitiliselt sõltumatu. Ajakirjanduse abil hoitakse demokraatiat üleval. Uudisväärtuste kriteeriumid: 1) Lähedus (kas psühholoogiline või geograafiline) 2)Prominentsus 3)Värskus 4)Aktuaalsus 5)Mõjukus 6)Ebatavalisus 7)Konfliktsus Negatiivsete asjade kajastamine tekitab inimestes turvatunde, et keegi hoiab halbadel asjadel nende eest silma peal. TVs: Pilt peab olema äratuntav Vaataja peab leidma kaadrite vahel loogilisi seoseid Loogiline pildirida Vaataja peab suutma leida sümboleid Tekst ja pilt on võrreldav Vaataja suudab täita kaadritevahelisi ajalisi ja sisulisi lünki
Teadusfilosoofia alused 7. loengu asendamine Mihkel Härm Selgita oma lausetega, mida tähendab teadusfilosoofias ratsionalism. Ratsionalism teadusfilosoofias on kindlalt faktidega tõestatav argument, mille allikaks on loogiline mõtlemine ja mõistus ja seda saab seletada väga paljude meetodite abil. Induktiivse meetodiga uuritakse üksikjuhtumeid ja siis järeldatakse, et teistel samalaadsetel asjadel on samasugused omadused. Falsifiteeritavus on teoreetilise fakti toetamine või ümberlükkamine katsete ja vaatlusega. Universaalkriteerium võetakse appi suurte teooriate üürimiseks ja kui need teooriad ei sarnane universaalkriteeriumiga siis teadlane neid teooriaid enam ei uuri. Ratsionalism näeb kindlalt vahet teaduse ja ebateaduse vahel, ehk teadus on see mida saab tõestada kindlate kriteeriumite abil ja fakte ei saa ümber lükata.
korral taipab haritud inimene seda niisamagi. 2. Ei saa ihaldada seda, mida ei tunta. Samuti ei saa seda ka vihata. 3. Abstraktne mõtlemine on haritud inimese jaoks liiga suursugune, ta ei taha mõelda nii, sest sellega võib ta kogemata ennast naeruvääristada ja teiste poolt hüljatuks osutuda. 4. Haritud inimene ei mõtle abstraktselt, sest ta otsib loogilisi lahendusi asjadele, abstraktne mõtlemine oleks samas liiga kerge tema jaoks, sest asjadel puuduks siis sisu. 5. Lihtrahvas ei näe hukkamisplatsile viidud mõrtsukas muud kui tühipaljast mõrtsukat. 6. Haritud inimene näeb temas siiski inimlikkust ja tunneb huvi, miks inimesest on valinud sellise tee ent leidub siiski inimesi, kes leiavad, et selle inimese tundja mõrtsukat hoopiski kaitsta üritab. 7. Kunagi sümboliseeris rist häbistavat surmanuhtlust, nüüd aga sümboliseerib rist
eriainesse, nt betooni või koksi Sammupinge pinge maapinnal teineteisest 1m kaugusel oleva kahe punkti vahel; seda vahemikku loetakse võrdseks inimese pika sammuga. Elektriala isik isik, kelle küllaldane haridus ja kogemused võimaldavad tal teadvustada elektrist tuleneda võivaid riske ja vältida elektriohtusid Lekkevool elektrivool mööda soovimatut juhtivusrada, normaaltalitlusoludes on see kõikidel elektrit juhtivatel asjadel Elektripaigaldis üksteisega kindlal eesmärgil seotult paigaldatud elektriseadmed ja -juhid Elektrilöögivastase kaitse põhireegel ohtlikke pingestatud osi ei tohi saada puudutada ja puutevõimalikud juhtivad osad ei tohi olla ohtliku pinge all ei tava- ega rikkeoludes IP number 1.number näitab kaitset puudutamise eest, 2. number näitab kaitset vee eest + on nendel ka lisatähed TN süsteem (combined/separated) maandussüsteem
Autori põhiväide antud tekstis on: mitte midagi ei sünni ilma küllaldase põhjuseta. Kuna mitte midagi ei sünni siia ilma küllaldase põhjuseta, siis on vaja küllaldast põhjust, mis ise enam muud põhjust ei vajaks, vaid oleks ise nende põhjuste alge. Selleks põhjuste algeks, põhjuste põhjuseks, nimetatakse Jumalat. Jumal on loonud kõik oleva. Selleks, et luua, peab ta omama kõikvõimsust, kõiketeadmist, ülimat headust ja õiglust. Põhjus, mis on lasknud asjadel Jumala kaudu olevaiks saada, laseb neil ka oma olemises ja tegudes temast sõltuda, saades Jumalalt pidevalt seda, mis võimaldab neil mõningat täiuslikkust omandada. Ebatäius tuleneb algupärasest piiratusest. Jumal on maailma luues valinud parima kõigist võimalikest plaanidest - ühendades suurima mitmekesisuse ja suurima korrapära, ühendanud paiga, aja ja ruumi kõige otstarbekamalt,et kõigil oleks võimalik püüelda täiuslikkuse poole
12aastaselt alustas Gabriel õpinguid Bogotá lähedal asuvas jesuiitide koolis. 19aastaselt asus ta 1946. aastal vanemate soovi kohaselt Bogotá ülikoolis õigusteadust õppima. TSitaadid Kirjutamine muutus nii sujuvaks, et mõnikord oli mul tunne, nagu kirjutaksin puhtast jutustamisrõõmust, mis on ehk leviteerimisele kõige lähem inimlik seisund. ("Kaksteist kummalist palverändurit", 1992) Maailm oli nii vastne, et paljudel asjadel puudus nimi ja nendest rääkides tuli neile sõrmega osutada. ("Sada aastat üksildust", 1967) Ükski hull ei ole hull, kui sa tema arusaamadega nõustud. ("Armastusest ja teistest deemonitest") Kõige hirmsam võib surma juures olla see, kui sa ei sure armastuse pärast. ("Armastus koolera ajal", 1985) Looming "Kõdulehed" "Armastus koolera ajal" "Sada aastat üksildust" "Minu mälestused
(Lillian) Iga võit tähendab sammukest lõpu poole. Seda, et sul on üks võimalus jälle vähem. (Clerfayt) Ilma jääda võib ainult iseendast. (Lillian) Ükski asi siin ilmas pole päriselt nii halb ega päriselt nii hea, kui ta meile näib. ja mitte miski ei ole lõplik. (Lydia Morelli) Tee iseenda juurde käib alati oma unistuste kaudu mitte kunagi aga teiste. (Clerfayt) On kaks võimalust: sa kas leiad ennast või kaotad lõplikult. (Lillian) Väikestel asjadel on sama oluline väärtus ku suurtel. (Peystre) Üksikasjad on sama tähtsad kui tervik; aga tervik on mõjusam. (Gerard) Kes millelegi ei looda, ei saa ka kunagi pettuda. (Gerard) Mõned lahukvad liida hilja ja mõned liiga vara. Mõned õigel ajal. (Zarathustra) Inimene on inimene ja peab ennast hävitama. (Clerfayt)
Kallima hääl muudkui kõlas mu kõrvus. Ka lind pressis vastu ning üritas mind kurgust veel suurema jõuga alla lasta. See ei heidutanud mind. Iga punkt minu väikeses kehas võitles. Võitles kallima eest, kes oleks jäänud üksinda sinna suurde ookeani. Ta oleks mind ootama jäänud, kuid asjatult. Üsna varsti hakkasin tundma väsimust. Kõik minu väikese keha osad oli täiesti kurnatud ning ma ei jaksanud enam vastu panna. Ma lasin asjadel lihtsalt oma soodu minna ning jätsin mõttes armsamaga hüvasti. Vaikselt hakkas mul silme ees pimedaks minema ning ka hääled minu peas kadusid. Ma olin üksi. Ma olin suremas. Kõik oli läbi.
odavam. Samas on väga oluline ka energia saamise mitmekesisus: see väldib võimaliku paanika, mis tekiks peamise energiaallika kadumisega. Maailma uraanivarud pole küll väga suured, ent minu arvates tuleks seda just tuumaelektrijaamades otstarbekalt ära kasutada. Nii ka tehakse, kuna hetkel annavad tuumaelektrijaamad 17% kogu maailma elektrienergiast, mida on peaaegu sama palju kui hüdroenergiast saadav. Nii nagu paljudel asjadel looduses, kaasneb positiivsusega ka pahemat poolt. Tuumaenergia puhul on suurimaks küsimärgiks nende turvalisus. Ajaloost on võimalik tuua näited, kus tuumaelektrijaamad on plahvatanud ning tekitanud palju kahjustusi suurel maa-alal. Siiski püüeldakse edukalt jaamade ohutuse poole. Näiteks Euroopa Liidu riikides pole tuumaelektri tootja seadmetes toimunud ühtegi avariid. Samuti on probleemne radioaktiivsete jäätmete lagundamine
2. Põhilised argumendid väite kinnituseks. On vaja küllaldast põhjust, mis oleks põhjus või paratamatu olemine kannaks endas oma olemasolu põhjust. Seda põhjust nimetatakse Jumalaks. See lihtne algsubstants peab omama täiuslikku võimsust, teadmust ja tahet, kõiketeadmist ja ülimat headust. Õiglus ei ole muu, kui tarkusega kooskõlas olev headus, siis peab Jumalas peituma ka ülim õiglus. Põhjus, mis Tema kaudu on lasknud asjadel olevaiks saada, laseb neil ka nende olemises ja toiminguis Temast sõltuda. Maailma luues on Jumal ühendanud paiga, aja ja ruumi kõige otstarbekamalt; on esile toonud suurima võimsuse, suurima teadmuse, suurima õnne ja suurima headuse olevustes, mida maalilm suudab saavutada. Neile, kes suudavad sügavalt tungida asjade sisusse, on see üks kõige veenvamaid tõestusi Jumala olemasolu kohta. Jumala täiuslikkusest tuleneb, et kõige täiuslikum ei ole ainult universumi sisekord tervikuna,
2. Põhilised argumendid väite kinnituseks. On vaja küllaldast põhjust, mis oleks põhjus või paratamatu olemine kannaks endas oma olemasolu põhjust. Seda põhjust nimetatakse Jumalaks. See lihtne algsubstants peab omama täiuslikku võimsust, teadmust ja tahet, kõiketeadmist ja ülimat headust. Õiglus ei ole muu, kui tarkusega kooskõlas olev headus, siis peab Jumalas peituma ka ülim õiglus. Põhjus, mis Tema kaudu on lasknud asjadel olevaiks saada, laseb neil ka nende olemises ja toiminguis Temast sõltuda. Maailma luues on Jumal ühendanud paiga, aja ja ruumi kõige otstarbekamalt; on esile toonud suurima võimsuse, suurima teadmuse, suurima õnne ja suurima headuse olevustes, mida maalilm suudab saavutada. Neile, kes suudavad sügavalt tungida asjade sisusse, on see üks kõige veenvamaid tõestusi Jumala olemasolu kohta. Jumala täiuslikkusest tuleneb, et kõige täiuslikum ei ole ainult universumi sisekord tervikuna,
jälgimisel tuntakse rõõmu hea soorituse pärast, kuid halb sooritus pigem surub häid tundeid alla. Seetõttu ongi vaja leida spordiala, mis sobib kõige paremini ja hoiab ka tuju hea. Üksnes Harjumaal on 1224 spordiorganisatsiooni ja asutust, kus on võimalik tegeleda erinevate aladega. Alustades võimlemisest ning lõpetades boksiga. Tänu suurele valikuvõimalusele on noortel võimalik valida just endale sobiv ala. Kuid alati tuleb arvestada ka negatiivseid pooli. Nii nagu kõigil muudel asjadel elus on plussid ja miinused, on ka spordil omad plussid ja miinused. Suurteks plussiteks on, et sportimine parandab südametegevust, hoiab keha rühti ja keha tervislikku vormi. Viimast just seetõttu, et treenimine kiirendab ainevahetust, mis omakorda parandab füüsilist vormi. Kahjuks on spordi juures ka negatiivsed küljed. Suuremateks probleemideks osutuvad vigastused ja ülekoormus, mis tulenevad suuresti oma võimete ülehindamisest. Üldiselt on
DAVID HUME JA INDUKTSIOONIPROBLEEM Essee Õppejõud: Peeter Müürsepp Tallinn 2018 Eesti Keele instituudi eesti keele seletav sõnaraamat seletab sõna induktsioon kui 1. loog üksiku v. erilise põhjal üldise järeldamine. (EKI, 2018) Induktsioonist võib järeldada, et kui ühtedel asjadel on kindel omadus, on see ka teistel sarnastel asjadel ja see sarnane omadus on minevikus, tulevikusja olevikus sama. Induktiivsed järeldused on need, mis tulenevad jälgitust ja muutuvad üldisteks seaduspärasusteks. Näiteks kui oleme söönud mõned korrad magusat õuna, eeldame, et ka kõik järgmised õunad, mida sööme on magusad. Induktsiooniprobleem tulenebki sellistest väidetest. Nimelt püstitas Hume küsimuse. Mille alusel me võime väita, et tulevik on minevikuga sarnane
Kordamisküsimused 1. Mis on kriitiline ratsionalism? Karl Popperi filosoofilineõpetus. Popperi kriitiline ratsionalism, tunnistab inimese ekslikuks olendiks ja nõuab püstitatud hüpoteeside ja väljatöötatud teooriate pidevat kriitilist analüüsi ning puuduste ilmnemisel nende korrigeerimist. 2. Mis on induktsioon ja deduktsioon, nende tugevad ja nõrgad küljed? Induktsioon on filosoofias arutlemise viis, mille puhul sellest, et ühtedel asjadel on teatav omadus, järeldatakse, et see omadus on ka mõnel teisel asjal või isegi kõikidel samalaadsetel asjadel, või sellest, et mingitel asjadel on mingi omadus, järeldatakse, et see omadus on neil ka tulevikus. Arutlus on induktiivselt tugev siis, kui tema järeldus on tõenäoliselt tõene eelduste tõesuse korral. Vastasel juhul on arutlus nõrk. NT: meil on teada, et Mari, Kadri ja Kertu on inimesed ning nad kõik kannavad patse, siis
piiraks nende vabadust. Enamasti võivad nad kirjutada kõigest. Võivad pidada blogisid, kirjutada arvustusi, arvamuslugusid ning avaldada enda arvamusi kuna Eestis on kehtiv sõnavabadus. Üks meedia eesmärke ongi kutsuda inimestes esile vaidlusi, arutlusi, diskussioone ning ajakirjanike teravad arvamused ongi need kõige paremad alused nendeks. Tihtipeale ongi juhtunud, et ajakirjanikud liialdavad ning kritiseerivad üpris teravalt. Kuid nagu kõigil asjadel nii on ka meedia vabadusel piir. Kahjuks tihtipeale seda piiri aga ei tunta. Siinkohal võib näiteks tuua juhtumi, kus ajakirjanik nimetas tuntud poliitikut Vilja Savisaart rongaemaks. Siinkohal võib kindlasti väita, et ajakirjaniku piiritunnetus ei olnud paigas ning oma väljaütlemiste ning valede sõnadega võis ta kindlasti haavata nii Vilja Savisaart kui ka tema lähedasi. Seega ongi väga tähtsal kohal piiri tunnetus.
Iga inimene peaks oma tänaste tegemistega panustama tulevikku, mitte elama kunagise Prantsusmaa kuninga Louis XV sõnade järgi “Peale meid tulgu või veeuputus.” Majanduse arengu nimel tuleks kõigil töövõimelistel inimestel käia tööl, mitte minna lihtsamat teed pidi ning elatuda vaid sotsiaalabist ning töötukassa rahade eest. Iga töökoht ja tööline edendab ettevõtet, mis omakorda riigi majandustaset. Inimesed peaksid rohkem mõistma kui suur võim on väikestel asjadel. Maailm ei ole kunagi olnud aus, ei ole seda praegu ja ei ole ka tulevikus. Arenenud riigiks nimetatakse just ühiskonda, kus inimeste elatustase on võimalikult stabiilne ja selle nimel tulebki tööd teha ja vaeva näha. Peale majanduse arengu on elamisväärseks eluks vaja ka keskkonna eest hoolt kanda. Kui pole puhast õhku mida hingata, mürkideta vett mida juua ja taimi mida kasvatada, ei püsi meie tervis just kaua korras. Suureks probleemiks tänapäeval on linnaõhu saastumine
sooviksite, teate, et peate piirduma ühe või kahega. Igaüks peab kogu elu valikuid tegema. Iga ettevõte ning isegi spordimeeskond peab valima asjade hulgast, mida ta sooviks saada, sest ka nemad, nagu meie, ei saa kõike, mida tahavad. Kõike ei saa ka valitsused. Igal aastal peetakse olulisimad poliitilised vaidlused maksumaksjate raha kulitamise üle. Majandusteadlased ütlevad, et inimeste soovidel ei ole piire. Piir on aga ressurssidel, asjadel, mida kasutatakse kaupade ja teenuste tootmiseks, et inimeste vajadusi rahuldada. Kui see piir on saavutatud, ei saa enam midagi toota. Teiste sõnadega, kui riigi ressursid(kõik tema töölised, tehased,farmid jne) on täielikult hõivatud, on ainus võimalus mingi asja tootmist suurendada millegi muu tootmise vähendamine. Kokkuvõtteks: inimeste soovid on piiramatud, kuid nende soovide rahuldamiseks vajalikud ressursid on piiratud. Seega on kõigil
........................................................................................ 5 2.4 Mõju söömisele................................................................................................... 6 2.5 Mõju nahale........................................................................................................ 6 Kokkuvõte.................................................................................................................... 7 Nagu kõigil asjadel siin elus on ka arvutil nii positiivsed kui ka negatiivsed küljed, aga siinkohal saavad inimesed ise kaitsta ennast terviseprobleemide eest, mis kaasnevad arvutis töötamisega. Selleks oleks siin piisav füüsiline koormus, õige istumisasend, õige tool ja valgustus ja kõige tähtsam puhkepauside tegemine selleks ettenähtud aegadel. Keskkonna kaitseks tavainimene väga palju teha ei saa, muidugi saavad kõik viia katkise või mitte vajamineva arvuti jäätmete kogumispunkti või otse
Kõik tema muutuvad olude sunnil koletisteks, kes on võimelised sooritama ebainimlikke tegusid. Tema novellid on kõik lõpuni kurvad. See kurbus kandub üle ka tegelastele, sest enamasti on nad üksikud ja meeleheitel keda maailmaasjad ei huvita. Temategelased kannatavad olemasolu tõestuseks. Kuigi nad seda ise ei aima. Nad püüavad end tõestada pahategudega, et end elavana tunda. Olla korralik, see on patt. Seepärast nad ei võitle enda eest vaid lasevad asjadel kulgeda omasoodu, nii nagu on määratud. Tema räigeimaks mõtteks oli, et PARIM MIDA INIMESELE VÕIB SOOVIDA ON ÜLDSE MITTE SÜNDIDA. Ta selgitas seda lauset niimoodi: filosoofia püüab inimest sundida vaatama asjadelekui omadustele, millega tema tahe võib nõustuda. Kuid hing ja mõistus mitte iialgi. 3.Poe arvates on ainuõige maailma tunnetamise viis intuitsioon, vaist. Seetõttu, et ta niimoodi mõistis olid tema teosed sajandi jagu keelatud, sest ta näitas ja kujutas
teiste kaaskodanikega suhtlemine on kõik see, mis näitab, et me kuulume avalikku ellu. Mina tunnen, et ma olen avaliku eluga väga tihedalt seotud. Ma käin peaaegu iga päev koolis, poes, internetis ja suhtlen inimestega päevast-päeva. Kui avaliku elu tegelasi ei oleks, muutuks elu iga päevaga aina igavamaks. Mõni inimene ajab aga avaliku ja eralelu segamini. Tihti surutakse oma eraelu liigselt avalikku ellu. Meedia kajastab seda päevast-päeva. Siiski võiks olla sellistel asjadel piir. Mina arvan, et pole vaja näidata tervele maailmale oma suhteid perekonnaga või rääkida tundmatule oma tõesti isiklikest asjadest, see on siiski eraelu, mis ei pea olema kättesaadav kõigile. Avalik elu on aga suhtlemine, kus inimesed ei muutu liiga isiklikuks vaid jagavad oma emotsioone ja kordasaatmisi niivõrd, et seda ei peaks hiljem kahetsema. Mina arvan, et avaliku ja eraelu piir läheb sealt, kus inimene ei tungi oma eraeluga liialt avalikku ellu
Infoühiskond on tekkinud arvutite hea kättesaadavuse ning interneti kiire leviku tõttu. Kuid nagu paljudel asjadel, on ka sellel oma võlud ja valud. Positiivseks teeb interneti see, et ta lihtsustab igapäevaseid toiminguid ning aitab kaasa info kiirele levikule. Negatiivseks aga, seal peituvad ohud. Internet teeb elu mugavamaks, lihtsamaks ja kiiremaks sellega, et mõne nupulevajutusega saab õppida võõrkeeli, toastki välja astumata osta riideid, ilma kontorisse minemata teha pangatoiminguid, isegi kui ei ole käinud välismaal, saab sealt asju tellida ning paljud ametid
5.Kes olid füsiokraadid? Millal ja kus nad tegutsesid? Filosoofide ja majandusteadlaste rühmitus. Füsiokraadid tegutsesid 18.sajandil Prantsusmaal. Milline oli nende põhiloosung? ,,Laissez faire, laissez passer" ehk laske teha, laske minna. Mida see tähendas? Nad väitsid, et põllumajandustoodang ja muud loodus ressursid tulenevad jumalast ja just need on jõukuse tõeline allikas. Teisisõnu, kuna tõeline rikkus tuleneb loodusest, peaks valitsused jätkuma piisavalt tarkust, et lasta asjadel kulgeda loomulikku radu ja jätta ettevõtlus omapäi. 6. Selgita järgmisi mõisteid: 1.Ressursid On põhielemendid, mida kasutatakse toodete ja teenuste loomiseks, ressursid on loodusvarad, inimressursid ja kapital. 2.Loodusvarad On see osa looduskeskkonnast, mida inimene oma ekuks ja majandustegevuseks kasutab. Näiteks maavarad, mets, õhk. 3.Tööjõud on inimeste füüsilised ja vaimsed jõupingutused, mida kasutatakse toote ja teenuste loomiseks. 4
Kuidas me teame, et tee, mida mööda läheme on valguse, mitte varju rada? Seda et jumal on hea ja kurat paha, teame kõik, aga M.Bulgakovi teoses ,,Meister ja Margarita" kehastas Woland seda kurjemat poolt. Tema kurjus ei olnud läbinisti halb, ta soovis ahnetele inimestele õppetundi anda. Varieteeteatreis see juhtuski. Me elame kogu aeg valguse ja varju piiril, sest me eite kunagi kindlalt, et meie otsus on täiesti õige. Me ei tohiks lasta ennast pimestada materiaalsetel asjadel, kuid ilma rahata elada ka ei saa. Peaksime olema suutelised endale ise teenima täpselt nii palju, et me ei tunneks puudust millestki ja kiusatustele alla ei annaks. Tulevikku kujutan mina alati ette tumedana, sest kunagi ei tea, mis edasi saab. Kuigi on mul kindel plaan, mis minust edasi saab, ei saa ma täiesti veendunud olla, et seda rada pidi lähen. Koole, kuhu minna, on palju ja võimalusi samuti. Kas minus on piisavalt tahtejõudu ja suutlikkust, et oma plaanid ellu viia
Inimesi kiusatakse taga sellepärast, et mõnele inimesele lihtsalt ei mahu pähe see, et inimesed on erinevad. Kuid inimesed ju ei pea alati kõike sallima ja omaks võtma. Sisemuses me ju tegelikult ei pea sallima näiteks teatud inimest, või meile ei meeldi näiteks teatud inimese kombed ja lihtsalt selle pärast me ei salli teda, me ei ole harjunud sellise käitumisviisiga. Kuid kõike ei pea ju ütlema välja? Siin kohal tuleb jutt juba viisakusest. Kõikidel asjadel on omad piirid ning iga inimene peaks enda jaoks kehtestama need. Seda ei saa nimetada otsekohesuseks, et me ütleme kohe kõik välja mida mõtleme. Me ei saagi ju igale ühele meeldida. Inimestele ei tohiks sundida peale oma seisukohti, kuid samas ei tohi ka enda arvamusest sellepärast loobuda. Minu arvates väga heaks näiteks on see, kuidas sallivus esineb rikaste ja vaeste vahel. Paljud rikkad alavääristavad neid, kellel ei ole elus kõige
Inimesed seavad endale saavutamatuid sihte ja nendeni jõudmise luhtudes langevad masendusse. Eeskujudeks võetakse idealiseeritud meediakangelased ja kui püüd neile sarnaneda ei õnnestu, peetakse end alaväärtuslikuks. Mõttetargad on kord öelnud: "Ära püüa olla suur mees, ole lihtsalt mees!" Paremuse poole püüdlemine on hea, kuid ei tohi unustada, et oleme inimesed. Ka visalt jälitav ebaõnn võib ellu süngust tuua. Kuid kõigel on põhjus, isegi halbadel asjadel. Ebaõnne on tarvis, teadmaks mis on õnn. Ja ega siis õnnetused kogu aeg ka ei juhtu. Enamasti läheb plaanitu meil siiski korda. Elamaks hästi tuleb osata rõõmu tunda ka pisiasjadest. Lüües ära pea, võib rõõmustada, et jalg terveks jäi. Igas halvas on ka midagi head. Seega tuleb hästi elamiseks osata toime tulla vähese rahaga, mitte mõelda surmast, omada perekonda, seada reaalselt saavutatavaid sihte ja osata ka ebaõnnest rõõmu tunda.
Getlin Meetua 12B Asjade väärtused inimestele Antoine de Saint-Exupéry on öelnud: "Olulised pole mitte asjad, vaid asjade mõte". Tuleb leida iga eseme juures selle väärtus ning vajalikkus. Asjades peegelduvad tunded ja emotsioonid, sealhulgas ka mälestused ja unistused. Kahjuks aga tänapäeval, inimesed ei oska enam asjadega ümber käia ning kasutavad neid teistel otstarvetel, mõtlemata väärtuste peale. "Meie ajal on asjad sümbolid, märgid, millega tähistame oma unistusi või edu omavahelises võistluses." ütles Jaan Kaplinski. Ainus, mis loeb on see, kellel on rohkem ning uhkemaid esemeid. Põhjus, miks ostetakse, on ainult see, et teistest inimesest üle olla ja näidata oma võimu. Kedagi ei huvita, kas seda ka reaalsuses tarbima hakatakse. Rahuolu tekib sel hetkel kui endale midagi soetada ning seetõttu kellestki kõrgemal positsioonil ol...
Filosoofia kodutöö nr. 5 Gregor Johannson 134303IAPB, Reede, 1/3, 12:00 5 teema: induktsioon, deduktsioon ja nende kriitika Kanti poolt 1) Tunnetus a priori ei sõltu kogemustest, see on üldine ja paratamatu. See on nii-öelda kogemusele eelnev tõde, inimesest sõltumatu. See on puhtast arust ja puhtast mõistusest tulenev tunnetus, mida ei saa võtta kogemusena. A posteriori on eelnevale vastupidine, ehk põhineb kogemusel. See on kogemusele järgnev tõde. Näiteks kui öelda, et „siin toas on külm“, on see posterioorne tunnetus, kuna põhineb tunnetusel (pean ennem tunnetama seda, et nii öelda ja see võib tunduda ainult minule külm, mõnele teisele näiteks palav). 2) Analüütiline otsus selgitab subjekti mõistet, sünteetilise otsusega minnakse subjekti mõistest kaugemale. Tsiteerides Kanti, „analüütilised otsused ainult seletavad ega anna tunnetussisule midagi juurde, sünteetilised on avardavad ning antud sisu rohkendavad...
Keskaja võrdlus tänapäevaga. Keskaega teame kui pimedat ajajärku, mil inimestele suruti peale usku ja kirik omas meeletut võimu. Renessansi aja mõtlejad vaatasid sellele perioodile kui vahepealsele, kus midagi tähtsat ei saavutatud. See nimi ongi ajajärgule külge jäänud, kuid tagasi vaadates näeme, et vaimuelu pidev areng toimus kogu ajaloo vältel. Millised vaimuelu erinevused on tänapäeva inimestel keskaja inimesega? Tänapäeva inimesed ei suuda ka parema tahtmise juures mõista keskaja inimesi, kuna meie psüühika erineb nende omast täielikult. Keskaja inimene elas vaimse müüdi maailmas. Kui tänapäeval üritatakse kõigele, mis vähegi ebaloomulik näib leida mingi teaduslik seletus, siis keskajal usuti jumalikku algesse. Mõeldes tänapäeva inimesele, kas kardame me tulevikku sama palju kui kartis seda keskaja inimene? Ei, ma arvan, et mitte, paljude jaoks ei oma tähtsust nn. viimne kohtupäev, mil...
Ainuke asi, mida lõpuks Lelet soovis oli see, et keegi tuleks ja küsiks talt kuidas tal läheb. Õnneks pole see noorteromaan liiga moraliseeriv (kuigi moraal tuleb kaasa iseenesest, paratamatult). Kirjanduslik stiil on mitte ülepingutatud, eputav ega võltsilt mõjuv. Raamatu moraal rõhub sellele, et isegi siis, kui püüda ja üritada niiöelda kõige paremat, võib elu allamäge veereda. Üritada ju võib, aga kergem on siiski lasta asjadel kuidagi omasoodu veereda. 20. eluaasta eel pole sa ju niiväga elukogenud ega teadlik, mida see veeredalaskmine õieti kaasa tuua võib.
Küsides meid ümbritsevate inimeste käest, mis on vabadus, tuleb vastuseks vaid kerge õlakehitus. Aga kui küsida, kas sa oled vaba, vastatakse jah- sõna üllatava kergusega. Arvatavasti piisab neile teadmisest, et nad on vabad. Kuid mida tähendab vabadus? Vabadus on inimese õigus käituda just nii, nagu tema enda jaoks parimaks peab, eeldusel, et ta sellega ei kahjusta teiste samasugust õigust. See tähendab, et ka vabadusel on piirid, nagu paljudel asjadel siin maamunal. Kui puuduksid piirid, ei saaks eristada vangistust vabadusest- kõik oleks üks suur vabadus. Iseasi on see, et kui suurelt me mingit asja piiritleme. Kui vabadus oleks see, et teen, mis tahan, siis tahes-tahtmata tunneme ennast vangina. Ükskõik, kus me ka ei viibiks, tuleb alati millegagi arvestada, olgu see siis kas või ellujäämise vajadus. Daniel Defoe raamatu ,,Robinson Crusoe" peategelane teab, kust algab vabadus. Suur seikleja ning meremees veetis mitukümmend
inimesed abi ning samuti saab läbi selle mõjutada inimesi ka positiivses suunas. Meediavabadus annab inimestele võimaluse ennast väljendada ning oma seisukohti seletada, kartmata suurimaid tagajärgi kui kriitika. Ometi leian ma, et ka Eesti Vabariigis peaksid kehtima mõningad seadused, mis meediavabadust vähemalt ,,kollase ajakirjanduse" kohapealt piiraksid, sest kontrollimata faktid ning ,,otsitud intriigid" võivad mõjutada inimeste argielu. Kui mõningatel asjadel oleks kontroll peal, siis võiksime juba praegu väita, et meie oleme oma meediavabaduse üle ühked!
Võrreldes kuningavõimuga kus teada on, et võmule jääbki alatiseks vaid üks suguvõsa. Tuleviku heaolu nimel peaksime suutma säilitada rahvavõimu. Majanduse arengu nimel tuleks kõigil töövõimelistel inimestel käia tööl, mitte minna lihtsamat teed pidi ning elatuda vaid sotsiaalabist ning töötukassa rahade eest. Iga töökoht ja tööline edendab ettevõtet, mis edendab riigi majandustaset. Inimesed peaksid rohkem mõistma kui suur võim on väikestel asjadel. Peame aru saama, et asjadele on vaja ise käsi külge panna mitte lasta masinatel kõike üle võtta. Tehased ning tööd lähevad järk-järgult üle masinatele, sest nii on kiirem, efektiivsem ja täpsem. Sellega ei tohiks leppida, sest kui masinad, mis ei taha palka ning reguleeritud töötunde, nagu inimesed, asendavad elusaid isikuid, tekib tööpuudus. Majandus langeb. Inimkond vaesub. Tipus püsivad vaid tippkohtadel töötajad.
varandust taevasse, kus koi ja rooste seda ei saa rikkuda. Mis on see vaimne vara? Need on teadmised. Jeesus rõhutas teadmiste omandamise tähtsust, sest see tähendab meile elu. Kui meil on piisavalt teadmisi, oskame oma elu targalt elada. Pole paremat tunnet, kui vanurina vaadata oma elule tagasi ning tõdeda, et oleme elanud täisväärtuslikku elu! Tõelistel väärtustel pole alati rahalist hinda, kuid nende hind võib seisneda hoopis millestki loobumises. Materiaalsetel asjadel pole enamasti tõelist väärtust. Tõelised väärtused on hindamatud.
" (Georg Carlin) Vahel tundub mulle, et paljude inimeste hinnangute ja väärtustega on samamoodi: kes hoiab neid südames, kes garaazis või siis majas. Kas minu jaoks on olulisemad need väärtused, mis asuvad minu südames ja hinges, või asjad, mida saab käega katsuda? Alatasa kipub mul kahe silma vahele jääma asjade tõeline väärtus sel hetkel, kui nad aset leiavad. Hiljem järele mõeldes mõistan, milline on tõeline väärtus nendel asjadel või emotsioonidel minu elus. Näiteks auto, mille kallal olen nokitsenud juba umbes aasta, näib võõrale inimesele nagu tavaline auto ikka. Minu jaoks on sellel masinal hingeline väärtus palju suurem, kui ta on seda rahas. Iga tund mis on selle auto putitamisele kulunud, iga asi, mis ma olen sellel masinal oma kätega korda teinud või sellele külge kruvinud, meenutab mulle mingit kindlat olukorda, asja või inimest. Istudes sinna autosse, tundes seda erilist hõngu, meenub mulle
Hiies ei tohtinud puid raiuda, heina niita, metsaande korjata ega loomi karjatada. Mõnel pool arvati hiies elavat hiie noormeest või neitsit. Ohverdamine toimus tava kohaselt pühadel või hingede ajal, tavaliselt ,,pühal päeval" neljapäeval. Hiite läheduses asus tavaliselt ohvrikivi ehk lohukivi kivi, milles on looduslik või inimtekkeline lohk. Muinasusundis esinevad kaks nähtust, millel usk põhineb. Need on animism ja esivanematekultus. Animism on uskumus, et eluta asjadel ja loodusnähtustel on hing. Esivanematekultus on usundiline nähtus, mis seisneb surnud esivanemate või nende hingede austamises ja palvlemises. Selle aluseks oli on usk, et inimese hing pärast surma jätkab hauataguses maailmas samasugust elu nagu maa peal. Eesti muinasusundis usuti, et esivanemate hinged elavad väljaspool surnukeha ja esinevad putukaina (liblikad, mardikad), lindudena (toonekurg) või madudena. Sellepärast ei tohtinud neid elukaid tappa.
ainukese vihmapiisa maha sadamisest tekib uputus,kuid kui süüdlast otsida, siis ülestunnistamise asemel, tõmmataksegi kõik teised ka supi sisse. Kui võtta ühte vihmapiiska kui maksutõusu, siis selle sünnitis on üleujutus. 2009. aastal muudeti käibemaksuseadust üleöö ja tõsteti seda maksumäära 18-20 protsendile, selle tagajärjel tõusid poodides hinnad ning ka inimeste rahakotid muutusid üleöö kergemaks. Ühest vihmapiisast tekkis ookean. Alati on nii, et asjadel on kõigega seos, keegi meist ei saa olla teistest eraldi, meid mõjutavad inimesed ja otsustused meie ümber ja vahel on nendel lumepalli efekt või siis vihma efekt, et sajab ja sajab ja lõpuks on uputus, pärast aga öeldakse, et ma ei tea midagi, ma olin puu otsas kui pauk käis - see on vale. Igast terast sõltub, kui hea tuleb leib või tilk tõrva rikub kogu mee potis. Petmised, valetamised, tapmised, röövimised tagajärjeks suured uputused. Alguse saavad
kõiki filosoofia valdkondi.Ta reisis palju Itaalias,Sitsiilias,Egiptuses ja Küreenes.Neljakümneselt naastes Ateenasse asutas ta omaenese kooli,mis tegutses aastani529pKr.Platonit peetakse esimeseks filosoofiks,kes keskendub keelele ja mõistete määratlemisele selles ning loob vastava rangelt filosoofilistel alustel põhineva mõtlemissuuna.Platon kirjutas oma teosed vestlustena ehk dialoogidena eri filosoofide vahel.Ta arvas et kõigil silmaga nähtavatel ja käega katsutavatel asjadel on oma täiuslikud algkujud ehk ideed.Kõige tähtsamaks ideeks pidas Platon headuse ideed,kes seda mõistab,võib mõista ka kõike muud.Ta arvas,et riiki võivad juhtida need,kes suudavad mõista ideesid ja eriti headuse ideed.Platoni tsitaadid- Rumalus on kõige kurja algus ja lõpp Üht hüvelist riiki hoiavad püsti neli voorust-tarkus,mehisus,mõõdukus ja õiglus Suund,kuhu haridus inimese viib,määratleb tema tulevase elu Aristoteles(348eKr-7
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
