määruse nr 184, 17 juunist 1941 ettelugemise ja vastaalt tegutsemine. Võeti teatavaks määrus, mis ilmus ENSV Teatajas 1941 nr 62,988 Määruse jõustumise tõttu lahkus ENSV punase risti ajutine juhatus. 10 Määruste kohaselt moodustati ENSV Punase risti keskkonitee otganiseerimise büro nimel punase risti seltsi juhtimise ja asjaajamise üle vastavalt tervishoiu rahvakonissari käskkirjale 30.nov 1949 nr 60 määratud ENSV Punase Risti ajutiselt juahtuselt.6 6 Eesti Punane Rist 90 11 6. ESMAABI JA TERVISHOID Punase risti samariitide organisatsiooni eesmärgiks on teostada samariitlikku teenistust, abistada ja aidata ligimest kõikjal, kus see on vajaline ning hoolitseda ligimeste-rahva- hüveolu eest
DELEGATSIOONID on parlamendiliikmete lähetatud esindused mitmesuguste rahvusvaheliste organisatsioonide töös osalemiseks. ÜHENDUSTESSE kuulumine väljendab parlamendiliikme seisukohta mõnes sotsiaalselt, kultuuriliselt majanduslikult või rahvusvaheliselt olulises küsimuses. RIIGIKOGU KANTSELEI koosneb ametnikest, kelle peamine ülesanne on Riigikogule tema põhiseadudlike dunktsioonide täitmiseks vajalike tingimuste loomine asjaajamise ja dokumendihalduse korraldamise kaudu. IV Indiviid ja ühiskond 1. Kuidas saadakse Eesti Vabariigi kodanikuks? 2. Mis on naturalisatsioon? Millised tingumused tuleb täita, kui soovitakse taotleda Eesti kodakondsust? 3. Oska võrrelda kodanikuks saamise tingimusi neljas Euroopa riigis: Šveitsis, Rootsis, Taanis ja Suurbritannias. 4. Mis on integratsioon? 1. Suurem osas inimesi saab Eesti kodanikuks sünnijärgselt, see tähendab, et lapse sündimise hetkel on
1882a. Suri Jakobson. Venestamine Võimule tuleb Aleksander III, eesmärgiks sai kogu impeeriumi ühtlustamine. Asjaajamine läks üle vene keelseks. Tugevnes tsensuur. Eestimaa kuberneri Šahhovski eestvedamisel rajati õigeusu katedraal Toompeale. Venestamine tabas rängalt hariduselu. Uued õppeprogrammid ei näinud ette kodumaa ajaloo, maateaduse ega kirjanduse õpetamist. Venestamine pärssis eesti kultuurielu. Venestamine tähendas: Vene keel ametlik asjaajamise keel- vallakohtus jäi ainult eesti keel. Oli vaja vene keelt oskavaid vallaametnikke. 90% senistest vallakirjutajatest lasti lahti, sest ei osanud vene keelt. Asemele keelt oskajad, kes võisid olla eestlased, aga oli ka Vm sisserännanud ametnikke. Venestamine tabas ka haridust. Hariduses oli oluline haridusministeeriumi märgukiri, et maa
Tartu arhiiv muudeti eraldi arhiiviks Eesti NS Ajaloo Riiklik Keskarhiiv (RAKA) - hakati ellu rakendama sellist põhimõtet, et kõik need dokumendid, mis on enne 1917. aastat on RAKA valduses, uuemad dokumendid ORKA-s. Lisaks on oluline see, et maakondades, hiljem rajoonides loodi rajooniarhiivid ning nende arhiivide ülesandeks oli talletada kohaliku rajooni asutuste ja ettevõtete dokumente. Eelkõige olid need rajooni arhiivid need, kus talletati erinevaid asjaajamise dokumente. Loomulikult hoiti seal ka kirjavahetuse ja muid dokumente ja tänasel päeval on need dokumendid teatud teemade puhul väga oluliseks allikaks. 1960.-70. aastatel loodi juurde Eesto NSv Teaduste Akadeemia arhiiv ning loodi ka eraldi Eesti NSV Filmi, foto ja fonodokumentide riiklik keskarhiiv. Eksisteeris nõukogude lõpeperioodil ka Teadusliku Dokumentatsiooni Riiklik Keskarhiiv - hoiti erinevaid projektdokumentatsiooni. Esiteks tuleb meeles pidada milline oli arhiivinduse koht
c. Koostada riigieelarve eelnõu ja enamik seaduseelnõusid d. Suunata ja koordineerida valitsusasustuste tegevust 26) Mõisted: a. Portfellita minister minister, kellel pole ministeeriumi b. Kantsler ministeeriumis tähtsuselt ministri järel teine ametiisik (kui ei ole olemas abiministrit; kui aga abiminister on olemas, siis tähtsuselt ministri järel kolmas ametiisik) c. Riigisekretär riigikantselei juht, kes hoolitseb täidesaatva võimu asjaajamise korrashoiu eest 27) Vabariigi Valitsuse ülesanded: a. Viia ellu riigi sise- ja välispoliitikat b. Juhtida riiki seaduste ja riigieelarve alusel c. Koostada riigieelarve ja enamik seaduseelnõusid d. Suunata ja koordineerida valitsusasutuste tegevust 28) Kohaliku omavalitsuse ülesehitus Eestis a. Valla/linna valimisõiguslikud kodanikud valivad valla/linna volikogu. b. Volikogu valib volikogu esimehe, linnapea/vallavanema, kinnitab ametisse valla/linna valitsuse
Valitsuse oma. Hakati rajama lootusi koostööks bolsevikutega. Selliseid illusioonid hajusid ruttu. Seevastu realist Jaan Poskale oli otsekohe selge tee, mida mööda tuleb edasi minna. Kui Maavalitsuse liikmete nõupidamisel K. Päts veel arvas, et Lenin on ehk vähem venestaja kui Ajutine Valitsus, siis ütles Jaan Poska oma ajaloolised sõnad: ,,Nüüd ei jää muud nõu kui Eesti iseseisvaks kuulutada." J. Poska vabanes kubermangukomissari kohalt 27. oktoobril ja andnud asjaajamise kirjaliku aktiga Viktor Kingissepale ja E. Meistrile üle. 1917. aasta detsembris viibis Jaan Poska mõnda aega Petrogradis, et tutvuda erinevate Venemaa parteidega. Eriti huvitasid teda sotsialistide-revolautsionääride kui Asutava Kogu valimistel kõige enam hääli saanud partei seisukohad. Tal õnnestus juhtivate esseeride nõupidamisest osa võtta. Oma kurvastuseks sai Poska teada, et esseerid pole Eestimaa iseseisvumisest huvitatud. 1917-18
rajaneb. 2 13. Mis on bürokraatia, millised on selle erinevad tüübid ning mis neid iseloomustab? Bürokraatia on viis, kuidas kehtestatakse seadusi ja kuidas neid ellu viiakse. Kindlate reeglite alusel püsiv töö Süsteemne tööjaotus Kindel hierarhia Erialane ettevalmistus Riiklik rahastamine koos avaliku vastutusega Keeld ametikohta osta või pärida Asjaajamise dokumenteerimine Umbisikulisus 14. Töö näiteid, milliste mehhanismide abil saab avalik võim legitiimseks. Presidendivalimised 15. Iseloomusta arusaama distributiivsest võimust. Too elulisi näiteid. Distributiivne võim tähendab mingi püsiva ressursi (tahte, ainelise ressursi või lihtsalt jõu) ümberjaotumist ühtedelt teistele. See võimaldab suunata nende tegevust, kellele seda ressurssi jääb vähem, võimukandjale soovitud
● Riigikogu poolt umbusalduse esitamine 3. Valitsuse liikme asendamine Peaministrit asendavad ministrid ning asendamise järjekorra ja enda asendamise korra määrab peaminister ise. Ministrit asendab mõni teine minister peaministri korraldusel. 4. VV õigusaktid, Valitsuse liikme õigusaktid Vabariigi Valitsus annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi. ● VV määrus on õigustloov akt. Valitsusasutuste ülesehituse, asjaajamise ja töö korraldamiseks, samuti teenistusliku järelevalve teostamiseks. ● VV korraldus on üksikakt. Korraldus annab ülesande valitsusasutustele. Jõustub allakirjutamisest. Minister annab määrusi ja käskkirju seaduse alusel ja täitmiseks. ● Ministri määrus on õigustloov akt, mis viitab seadusesättele. ● Käskkirju antakse teenistusalastes ja muudes üksikküsimustes, jõustub allakirjutamise päeval 5. VV komisjonid
Muu vastutegevus: · põrandaaluse Kaitseliidu loomine (Pitka, Põdder) · noorsoo salaorganisatsioonid 1. III 1918 Prantsusmaa ja Suurbritannia de facto tunnustus Eesti Vabariigile (kuni rahukonverentsini) Saksa okupatsiooni lõpp ja iseseisvuse taastamine 7. XI 1918 näljamäss Tallinnas 9. XI 1918 revolutsioon jõuab Tallinna eskaadrisse 11. XI 1918 Compiegne´i vaherahu Võimu ülevõtmine 11. XI 1918 Ajutise Valitsuse esimene koosolek 12. XI 1918 provintsiaalvalitsuse asjaajamise ülevõtmine Seckendorffilt 19. XI 1918 leping Saksa riigi Baltimaade peavolinikuga (August Winnig) 20. XI 1918 Maapäeva kogunemine Võimu ülevõtmist komplitseerinud tegurid: · Saksa vägede vastutegevus (eriti Lõuna-Eestis) · võimusegadus (kolme vallavanema probleem) · Pihkvast Eestisse taganenud Vene valgete Põhjakorpuse omavoli · enamlaste õõnestu 4. Vabadussõda. Sõja etapid, olulisimad sündmused. Murrangutegurid ja võidu põhjused. Sõjamajandus. 4
päeval pärast Riigiteatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtpäeva. 4. TÄIDESAATVA RIIGIVÕIMU ÕIGUSAKTIDE SÜSTEEM EESTIS Vabariigi Valitsus annab määrusi ja korraldusi oma funktsioonide teostamisel, tehes seda seaduse alusel ja seaduse täitmiseks. Oma juriidiliselt jõult on määrus madalam seadusest ja seadlusest. VV annab määrusi valitsusasutuste ülesehituse, asjaajamise ja töö korraldamiseks ning teenistusliku järelvalve teostamiseks. Määruses peab viitama selle andmise aluseks olevale seadusesättele. Korraldustega lahendatakse konkreetseid üksikküsimusi (nimetatakse ametisse, eraldatakse raha). Määruse või korralduse andmine otsustatakse VV istungil. Määrusele kirjutab alla peaminister, asjaomane minister ja riigisekretär, korraldusele peaminister ja riigisekretär. Nii määrused kui korraldused avaldatakse Riigi Teatajas. 5
täitmiseks VV õigusaktid on allutatud seadustele. normistik sisaldub seadustes, konstitutsioonilistes seadustes, nagu Oma juriidiliselt jõult on määrus madalam seadusest ja seadlusest. Vabariigi Valitsuse seaduses, õigusaktides, määrustes. VV annab määrusi (normatiiv- e üldakte) valitsusasutuste Haldusõiguse süsteem ülesehituse, asjaajamise ja töö korraldamiseks ning teenistusliku Üldosa ja eriosa järelvalve teostamiseks. Määruses peab viitama selle andmise Avaliku halduse kandjad aluseks olevale seadusesättele. Riik Korraldustega lahendatakse konkreetseid üksikküsimusi Muud avaliku halduse kandjad (nimetatakse ametisse, eraldatakse raha). linn/vald, muud avalik-õiguslikud juriidilised isikud
puhkepäevade puudumine. Äriühingud: osakapitali suurendamise võimalus, uued ideed, partnerite spetsialiseerumine, vastutuse jagamine, riski vähendamine. Puudused: võlgade jaotamise raskused, väiksem operatiivsus otsuste vastuvõtmisel. Aktsiaseltsid: aktsionäri piiratud vastutus, omandiõiguse ülekandmise lihtsus, kapitali hankimise lihtsus, delegeeritud juhtimine, parim võimalus kasutada inimeste kogemusi ja oskusi. Puudused: asutamise keerukus, asjaajamise keerukus, juhtimise hajuvus, aruandluse keerukus, väikeaktsionäridega manipuleerimine. 26. Täisühingu iseloomustus. TÜ on äriühing, milles kaks või enam osanikku tegutsevad ühise ärinime all ja vastutavad ühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga. TÜ osanikuks võib olla füs.isik või jur.isik. Ei või olla riik ega kohalik OVüksus. Sõlmitakse ühinguleping. Kantakse äriregistrisse. Osanikud peavad tegema võrdsed sissemaksed 27. Usaldusühingu iseloomustus
otsustab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi 9 valvab ministeeriumi struktuuriüksuste ja valitsemisalas olevate ül täitmist ning teostab teenistusjärelvalvet ametnike otsuste ja tegevuse üle nimetab ja vabastab ametist ametite ja inspektsioonide peadirektorid jms. määrab riigiasutuste struktuuri, asjaajamise ja töökorralduse MINISTER: KUI VALITSUSE LIIGE VASTUTAB SEADUSTE JMS TÄITMISE EEST annab valitsuse aru ministeeriumi tegevusest vastutab EL seisukohtade kujundamise eest MINISTER KUI OMA VALITSEMISALA RIIGIEELARVE TÄITJA esitab VV ettepanekud ministeeriumi aastaeelarve eelnõu kohta kinnitab riigiasutuste eelarved ja kontrollib nende täitmist ABIMINISTER juhib ministrilt saadud volituste piires ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvates küsimustes
demobilisatsiooni väljakuulutamiseks Välissuhtluses e diplomaatilises valdkonnas: esindab Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises Seadusvaldkonnas: kuulutab välja seadused vastavalt põhiseaduse §-dele 105 ja107. 12. AVALIK HALDUS JA BÜROKRAATIA Bürokraatia kujunes välja sest seoses heaoluriigi kujunemisega suurenesid riigi fn-d, mille täitmiseks on vaja suurt ametnikkonda. Avalik haldus on riigi ülesanne. Bürokraatia positiivses tähenduses: juhtimissüsteem, mida iseloomustab asjaajamise järjepidevus, ametnike professionaalsus ja erapooletus. Bürokraatia negatiivses tähenduses: juhtimissüsteem, mida iseloomustab ebaefektiivsus, jäikus, ebainimlikkus ja tülikad protseduurid. Bürokraatia funktsioonid: 1) Poliitika elluviimine alamastme ametnikud suhtlevad kodanikega ja kõrgemad ametnikud poliitika kujundajatega. 2) Süsteemi stabiliseerimine ja vahekohtuniku fn poliitika ja haldus põimuvad, aga ei tohi samastuda
maksmise ja kulude hüvitamise tingimused ja korra ning tasu suuruse; 10) otsustab muid seaduses ja kodukorras sätestatud küsimusi. Esimees esindab advokatuuri kõigis õigustoimingutes ning korraldab juhatuse tööd ja juhatab juhatuse istungeid. Esimees sõlmib advokatuuri nimel lepinguid ja teeb advokatuuri nimel tehinguid vastavalt seadusele ja kodukorrale,esindab advokatuuri kui tööandjat, annab käskkirju, mis on advokatuuri liikmetele täitmiseks kohustuslikud, kehtestab advokatuuri asjaajamise korra, tagab üldkogu ja juhatuse otsuste täitmise, tagab advokatuuri haldustegevuse kaasaegse ja otstarbeka korralduse. Esimehe äraolekul täidab tema ülesandeid aseesimees. Juhatus on advokatuuri alaliselt tegutsev juhtorgan. Juhatuses on vähemalt seitse liiget. Juhatuse liige ei või kuuluda revisjonikomisjoni, aukohtusse ega kutsesobivuskomisjoni. Juhatus võtab otsuseid vastu juhatuse liikmete häälteenamusega. Istungil mitteosalev juhatuse liige võib
demobilisatsiooni väljakuulutamiseks Välissuhtluses e diplomaatilises valdkonnas: esindab Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises Seadusvaldkonnas: kuulutab välja seadused vastavalt põhiseaduse §-dele 105 ja107. 12. AVALIK HALDUS JA BÜROKRAATIA Bürokraatia kujunes välja sest seoses heaoluriigi kujunemisega suurenesid riigi fn-d, mille täitmiseks on vaja suurt ametnikkonda. Avalik haldus on riigi ülesanne. Bürokraatia positiivses tähenduses: juhtimissüsteem, mida iseloomustab asjaajamise järjepidevus, ametnike professionaalsus ja erapooletus. Bürokraatia negatiivses tähenduses: juhtimissüsteem, mida iseloomustab ebaefektiivsus, jäikus, ebainimlikkus ja tülikad protseduurid. Bürokraatia funktsioonid: 1) Poliitika elluviimine – alamastme ametnikud suhtlevad kodanikega ja kõrgemad ametnikud poliitika kujundajatega. 2) Süsteemi stabiliseerimine ja vahekohtuniku fn – poliitika ja haldus põimuvad, aga ei tohi samastuda
kohtus. Paavsti kuuria juures asjade ajamine oli väga kallis - Liivimaalt saadiks Rooma saate oli väga kulukas, rääkimata, et koha peal tuli makse lõive ja makse ja meelehead ametnikele siin-seal. Me teame suurt osa Liivimaad puudutavat paavstide kirju mitte originaalide põhjal, vaid nende sisu on registreeritud paavstide ärakirjadest. Samas me ei tea, kas see vastav dokument reaalelt vormistati. Samuti paljude küsimuste juures toimis paavsti kantselei lihtsalt rutiinse asjaajamise asutusena, petent esitas palvekirja (supliik), sellele vormistati automaatselt reskript e ärakiri. Meil on küll paavsti nimel välja antud dokument, aga selle sisu pärineb koha pealt. 12.-13. sajandi osas on võimatu, et Vatikani arhiividest midagi senitundmatut leiduks. Võib leida asju, mis on küll tuntud, aga tundmatud Liivimaa kontekstis. Mingisuguseid asju, mis on Hispaanias teada, aga mida pole seostatud Liivimaa ajalooga - nt päri 70
Eestis juhib ja koordineerib valitsusasutuste tegevust peaminister Ministrid juhivad vastava valitsusala korraldamiseks moodustatud ministeeriume. Portfellita ministrid minister, kes ei juhi ministeeriumi. Igapäevatööd juhivad kantslerid. Võib olla ka abiministrite ja asekantslerite ametikohti. Ministeeriumite ametid ja inspektsioonid (nt. sotsiaalministeeriumis ravimiamet ja tööinspektsioon) Riigikantselei Tegeleb asjaajamise ja dokumendihaldusega. On ametis ka siis kui on võimuvahetus või valimised. Annab välja Riigi Teatajat Korraldab valitsuse ja peaministri suhtlust Riigikogu ja teiste põhiseaduslike institutsioonidega Koordineerib Euroopa Liidu asjades Eesti seisukohtade kujundamist riigikantseleid juhib sekretär, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist peaminister. Valitsuse ülesanded Viib ellu sise-ja välispoliitika otsuseid
stiilivarjundite ja funktsionaalstiilide kohta. Stiilitasandi markeeringud viitavad sellele, kas lekseemi kasutamisel esineb piiranguid eri kommunikatsioonisituatsioonides. Normaalse, neutraalse stiilitasandi all mõeldakse kirjalikku, neutraalset kommunikatsiooni. Stiilitasanditena võib eristada nt ülevat-poeetilist, neutraalset, argikeelset, madalkeelset, vulgaarset. Funktsionaalstiilide markeeringud puudutavad keelekasutuse põhisfääre: ajakirjanduskeel, ametliku asjaajamise keel (bürokraatiakeel), ilukirjanduskeel, argikeel. Sotsiolektilised markeeringud kuuluvad laia tähendusdefinitsiooni kohaselt samuti tähenduse alla. Nii tuleb lekseemi kasutamisel arvestada kommunikatsioonivormist sõltuvate piirangutega (kirjalik vs suuline); murdemarkeeringutest lähtuvate piirangutega; suhtlejate vanusest tingitud piirangutega (noortekeel); suhtlejate ametipositsioonist sõltuvate piirangutega; huvialadest sõltuvate piirangutega jne. G
o müügijuhtimine o turundamine (sh telefoniturundus ja müük) o ajahaldus o klienditeenindus ja tugi o andmete sünkroniseerimine 36. Millega tegeleb DHP tarkvarateenus, peamised funktsioonid? Dokumendihaldusega Funktsioonid: o digitaaldokumentide haldus ja kasutamine o juhtimistegevuse dokumenteerimise korrastamine ja reglementeerimine o elektrooniline asjaajamine o asjaajamise soovituste ja regulatsioonide kehtestamine ning standardite loomine 37. Millega tegeleb Grupivara tarkvarateenus, peamised funktsioonid? Kaugtöö, intranet, meeskonnatöö o hõlbustab inimestevahelist infovahetust o teadmiste juhtimine o meeskonnatöö produktiivsus o meeskondade efektiivsuse tõstmine o lihtsustab ajaplaneerimist 38. Mille poolest erinevad strateegilised- ja operatiivinfosüsteemid?
Esindab Eestit ELi Ülemkogus ja teistes valitsusjuhtide tasandil kokkutulevates nõukogudes. Minister: valitsemisala juht- Juhib, korraldab ja otsustab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi. Jälgib min. struktuuriüksuste ja valitsemisalas olevate ül täitmist ning teostab teenistusjärelvalvet ametnike otsuste ja tegevuse üle. Nimetab ja vabastab ametist ametite ja inspektsioonide peadirektorid jms. Määrab riigiasutuste struktuuri, asjaajamise ja töökorralduse. Minister: valitsuse liige- vastutab seaduste täitmise eest. Annab valitsussele aru ministeeriumi tegevuses. Vastutab EL seisukohtade kujundamise eest. Minister kui oma valitsemisala eelarve täitaja: Esitab VV ettepanekud ministeeriumi aastaeelarve eelnõu kohta. Kinnitab riigiasutuste eelarved ja kontrollib nende täitmist. Abiminister juhib ministrilt saadud volituste piires ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvates küsimustes poliitika
· valitsusjuht liidrina 1 Iseloomusta presidentalismi ja parlamentarismi suhet ning võimuharude rollide erinevusi presidentalismis ja parlamentarismis. 2 Esita ideaalse bürokraatia tunnused (Weber). Bürokraatia tunnused: · kindlate reeglite alusel püsiv töö · süsteemne tööjaotus · kindel hierarhi · erialane ettevalmistus · riiklik rahastamine koos avaliku vastutusega · keeld ametikohta osta või pärida · asjaajamise dokumenteerimine · umbisikulisus 1 Tutvusta tegeliku bürokraatia võimalikke puudusi. Bürokraatia vead: · korruptsioon · parkinsoni seadus töö maht kasvab kuni täidab kogu selle valmimiseks saada oleva aja 20 · peteri põhimõte · moonutamine · kafka sündroom 1 Mida tähendab avalik teenistus
32. Millised on näitusele paigutavate reklaamile esitatavad põhinõuded? 33. Missugused on põhierinevused reklaamimisel ühe- ja mitmekeelses keskonnas? Keelenõudeid reklaamile reguleerib keeleseadus, kus põhisäte reklaami kohta on §23, mille alusel reklaam tohib olla ainult eestikeelne, välja arvatud keeleseaduse §-ides 13,15 ja 18 sätestatud juhtudel ning rahvusvaheliste ürituste korraldamisel. §13 räägib kohalikest omavalitsustest, kus eesti keele kõrval on sisemise asjaajamise keeleks vähemusrahvuse keel, ja §15 vähemusrahvuste kultuuriomavalitsustest, kus sisemise asjaajamise keelena võib kasutada vähemusrahvuse keelt. Mõlemal juhul on eestikeelsele tekstile lubatud lisada tõlge vähemusrahvuse keelde. §18 käsitleb võõrkeelte kasutamist informatsiooni edastamiseks teenuste ja kaupade tarbijatele ning tööalases suhtlemises. Viidatakse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korrale, mille leiame Vabariigi Valitsuse 29.01.1996 määrusest nr
koormise ühisvara arvel. Kui abikaasa teeb neid kulutusi lahusvara arvel, saab abikaasa nõuda nende kuulutuste hüvitamist ühisvara arvel, mitte nõuda teiselt abikaasalt enda kasuks kulutuste hüvitamist. Kui abikaasa teeb lahusvara arvel 22 kulutusi teise abikaasa lahusvarale, saab abikaasa nõuda kulutuste hüvitamist üldises korras käsundita asjaajamise või alusetu rikastumise sätete järgi. Abikaasad saavad leppida kokku ühisvarale tehtud kulude omavahelises jaotuses. (p 13) Rakendussätted, ühisvara jagamine: 14.05.2014 3-2-1-31-14 ja 29.05.2013 3-2-1- 42-13 Alates kehtiva perekonnaseaduse jõustumisest tuleb poolte ühisvara jagada kehtiva seaduse kohaselt. Kehtiva seaduse kohaselt tuleb jagada nii enne kui ka pärast selle seaduse jõustumist ehk 1. juulit 2010 omandatud vara. Eeltoodud seisukohta ei muuda
n President võib erinevates reziimides olla: n täitevvõimu pea n seadusandliku võimu pea n kõrgeim diplomaat n heaolu eest hoolitseja n parteijuht Weberi bürokraatiamudel ® Kindlate reeglite alusel püsiv töö ® Süsteemne tööjaotus ® Kindel hierarhia ® Erialane ettevalmistus ® Riiklik rahastamine koos avaliku vastutusega ® Keeld ametikohta osta või pärida ® Asjaajamise dokumenteerimine ® Umbisikulisus Ametnikkonna kujundamine n Karjäärisüsteem: alustatakse püramiidi jalamilt, inimese tegevus ametnikuna määrab edutamise n Positsioonisüsteem: ametikohti täidetakse avalike konkurssidega, kandideerida võib igaüks, otsustavad isikuomadused (sh varasem teenistuskogemus) n Avalik teenistus: töö riigi keskvalitsuse ja kohaliku omavalitsuse institutsioonides avaliku võimu teostamisel Riigisisene võimujaotus
s.t. 5 õppeaastaga kooliks. Jalgsema kooli piirkonda kuulusid Jalgsema, Liutsalu ja Paistevälja külad. 1933/34. õppeaastast alates oli Jalgsema kool 6-klassiline, kuid 10 ikkagi ühekomplektiline algkool. 1943.a. aprillis oli koolis suur õnnetus; korstnast alguse saanud tulekahju levis koolimajas kiiresti, hävisid koolimaja ja kõrvalhoone. Päästa suudeti osaliselt raamatukogu, asjaajamise raamatuid, mõned õppevahendid, mõned koolipingid, toolid ja lauad. 1944/45.õ.a. õppetöö algas alles detsembris. Ruumid õppetööks leiti Paistevälja külas Päärna talu valdajale August Kübarsepale kuuluvas maja, endise ühiskaupluse ruumides. 1959. aastal tuli kooli uueks õpetajaks- juhatajaks Ruth Pagil, kes töötas koolis 1963.aasta kevadeni. Kuna koolis oli vaid 4 õpilast, otsustati kool 1963.aastal sulgeda. Kooli õpilased asusid edasi õppima Järva- Jaani Keskkooli.
olles Treegeri Kohviku OÜ praktikant. Praktika käigus pean tutvuma kõikide valdkondadega, mis on seotud selle ettevõttega. Järgnevas praktikaaruandes saab lugeja tutvuda praktikaettevõtte üldiseloomustusega, põhitegevusega, organisatsiooni struktuuriga, koosseisuga, töökorraldusliku dokumentatsiooni kirjeldusega ja pakutavate teenustega, ettevõttes kasutatava tarkvaraga, töökeskkonna ja selle ohutusega ning dokumendihalduse ja asjaajamise korraldusega. Lugeja saab teada, millist rolli mängib ettevõttes personalijuhtimine, millised eesmärgid ja ülesanded on. 1. Organisatsiooni ülesehitus. Kohvik kuulus 1994. aastani Paide Kultuurikeskuse alla. 1. aprillil 1995. aastal loodi aga uus iseseisev aktsiaselts Treeger, kuhu kuulusid kaks aktsionäri, kes olid Paide kultuurikeskuse töötajad. Järgmisel aastal, 19. novembril kanti ettevõte äriregistrisse, õiguslik vorm muudeti osaühinguks
õppekavadesse, VKE-dele parema juurdepääsu tagamine koolitus- ja nõustamisteenustele). 3. Ettevõtlust toetava tugistruktuuri arendamine (Inkubaatorite ja tööstusparkide loomine ja arendamine eesmärgiga lihtsustada ja soodustada ettevõtlusega alustamist). 4. . Ettevõtlusalase informatsiooni levitamine (ettevõtlusalase interneti infoportaali (www.aktiva.ee) arendamine, maakondlike arenduskeskuste ja Euroinfokeskuste kasutamine sellel otstarbel). 5. 5. Asjaajamise lihtsustamine. Valitsus kiitis 19. oktoobril 2006 heaks Eesti ettevõtluspoliitika arengukava aastateks 2007-2013. Põhisuunad: 1) Arendada juhtide ja töötajate teadmisi ning oskusi. 2) Soodustada investeeringuid kaasaegsetesse tehnoloogiatesse. 3) Toetada ettevõtete rahvusvahelistumist. 4) Muuta ettevõtjatele asjaajamine lihtsamaks ja ettevõtlusega seotud õigusaktid tõhusamaks. 58. Argumendid ettevõtlustoetuste rakendamise poolt ja vastu.
aastal tõi suuri muudatusi Eesti oludesse. Eelnevalt oma isa liberaalsusest, oli tema pigem piiratud ja tagurlike vaadetega. Tema tõi kaasa ka piirimaade venestamise laine. Aleksander III oli esimene Vene valitseja, kes jättis balti aadli privileegid kinnitamata. Balti kubermangude etteotsa nimetati uued kindralkubernerid. Riiga Zinovjev ja Tallinnasse Sahhovskoi. Sakslaste asemele määrati kõikjale ametisse vene ametnikud, kes ei tundud kohalikku keelt ega kombeid. Asjaajamise keeleks sai saksa keele asemel vene keel. Talurahvakohtud kihelkondades kaotati. Maakondades seati ametisse talurahvaasjade komissarid, kelle kohustuseks oli kontrollida vallavalitsuste ja kohtute tööd, mis piiras omavalitsuse vabadusi. Kõige valusamalt tabas venestamine Eestis hariduselu. 1887 sai sunduslikuks venekeelne õpe. Vallakoolides jäi emakeelseks vaid usuõpetus. Uued vene-kesksed kooliprogrammid lükkasid kõrvale kodumaa ajaloo, kirjanduse ja maateaduse.
tõsistesse raskustesse. Olukorra normaliseerimiseks pöördusid sakslased Eesti rahvuslike jõudude poole ja andsid loa Ajutise Valitsuse kokkukutsumiseks. 11. novembril 1918 toimuski üle mitme kuu esimene Ajutise Valitsuse legaalne koosolek. Samal õhtul alustas tegevust Eesti Vabariigi esimene relvastatud kaitsestruktuur: Johan Pitka ja kindral Ernst Põdderi eestvedamisel põranda all loodud Eesti Kaitseliit. Järgnenud päevadel võtsid rahvuslased okupatsioonivõimudelt asjaajamise järkjärgult üle, esialgu küll ainult Põhja-Eestis, sest Lõuna-Eestis püsis Saksa võim kindlamalt. Lõplikult läks võim eestlaste kätte 21. novembril, vastavalt Riias sõlmitud Eesti-Saksa kokkuleppele. Päev varem oli uuesti astunud kokku Maanõukogu. Nüüdsest hakkas Eesti riiklus toimima tegelikult (de facto). Kuid omariikluse püsimajäämine polnud ikka veel kindel, sest enamlased koondasid idapiiri taga sõjalist jõudu Eesti alade taasvallutamiseks. 29. Vabadussõda
Praktikaaruandega tahan välja tuua olulise osa nii juhtimises kui ka väljakujunenud juhtimise strateegiates,millist rolli see mängib,millised on eesmärgid ja ülesanded. Järgnevas praktikaaruandes saab lugeja tutvuda praktikaettevõtte üldiseloomustusega, põhitegevusega, organisatsiooni struktuuriga, koosseisuga, strateegilise dokumentatsiooni kirjeldusega ja pakutavate teenustega, ettevõtte töökeskkonna ja selle ohutusega ning dokumendihalduse ja asjaajamise korraldusega.. 1.Üldiselomustus Paide Kultuurikeskuse kohvikusse asusid tööle neli praeguseni töötavat toitlustusala inimest, 3. jaanuaril 1994. aastal. Algselt kuulus kohvik Paide Kultuurikeskuse alla, seega olid ka töötajad kultuuritöötajate nimekirjas. Kuna kultuur ja toitlustus on oma aruandlusest nii erinevad, siis 1. aprillil 1995. aastal loodi eraldi asuv aktsiaselts ,,Treeger" kahe aktsionäriga. Seoses sellega sõlmiti rendileping Paide Kultuurikeskusega
Radikaalsem EP mõjutus. Õppis usuteadust kirikuõpetaja. Rajas Aleksandri kooli. Hurta süüdistati saksa meelsuses. C. R. Jakobson (18411882) Radikaalsem EP mõjutus . Venestunud veidike Kirjutas palju kooliõpikuid : aabits, geograafia. Olid popid 06.02.2009 1885 Lm kuberneriks sai M. Zinovjev Em || S. Sahhovskoi (eriti järjekindel venestaja) · ametlikuks asjaajamise keeleks sai vene keel (ainus koht, kus sai eesti keelega hakkama oli valla kohus) · vene ametnikud · kooliharidus vene keelne · usuõpetus oli veel eesti keeles ja ka eesti keel · ka kõrgemates koolides mindi üle vene keelele (ka ülikool) · toimus vene õigeusu peale surumine (suurem üleminek EM), tagasi pöördumine luteri usku oli praktiliselt võimatu · kaas ajastati kohtupidamine (kõik kohtus võrdsed) · raed asendati valitavate asjadega
*Venemaa uueks pealinnaks sai Sankt-Peterburg *Uue rünnakse tegid rootslased Balikumi asemel Ukrainasse. *1709 toimus Poltaava lahing. *Tulemused: I Karl XII põgenes türki, kus ta vangistati II Üks suurriik tõusis eriti kõrgemale. Venemaa. III Teine suuriik langes kolmanda järgmiseks. *1710 alistus Tallinna ja eestimaa rüütelkond. *Peeter esimene taastas kõik aadlike linnade ja kirikute privileegid. *Tegutsema jäid aadlike omavalitsused asjaajamise keeles, Saksa, valitsevaks jäi luterlus. *Riigimõisat tagastati endistele omanikele. *Peeter I tegevuse eesmärk oli: I saavutada kohaliku Balti- Saksa eliidi poolehoid II Kasutada haritud inimesi mahajäänud Venemaa ülesehitamine *Ka Eestlaste jaoks algas uus pärisorjuse aeg. *Põhjasõja lõpus olid pool inimkonnast hävinenud *1721 kirjutati alla uusikaupiki rahuleping *Rootsile tagastati venelaste poolt okupeeritud soome *Rootsi loovutas Venemaale Eesti ja Liivimaa.
Teise ja kolmanda jao lastele tuli õpetada Venemaa geograafiat. Õpetuse põhiülesannet nähti vene keele harjutamisel ja sõnavara laiendamises. Vene keelt läks vaja edasiõppimiseks ja ametlikus asjaajamises, keeleoskus tõi kergendust kroonuteenistuses. Sajandi lõpul algas laialdasem kooliaedade rajamine ja aiatöö õpetamine. 1896. aastal keelati koolides kehalised karistused, õppetöö kontrollimiseks võeti kasutusele klassipäevikud. Ranged eeskirjad ühtlustasid kõigi koolide asjaajamise, ka koolitoa sisustuse ja õppevahendid. Igas koolitoas pidid olema kateeder või õpetaja laud, koolipingid, kapp või riiul raamatute hoidmiseks, seinakell. Õppevahenditest olid väike orel, gloobus, suur jalaga arvelaud, Palestiina, Venemaa Euroopa-osa ja poolkerade seinakaart. 1905. aastal toimus revolutsioon ja tsaarireziim tegi mitmeid järeleandmisi. 1906. aastal anti luba emakeelsete erakoolide asutamiseks ja ülalpidamiseks, loodi haridusseltse, kus
tekstitoimeti millise tunde tahate lugejas tekitada, seejärel valige sobiv kirjatüüp. Ametikirjade puhul on eksimatuks valikuks Times New Roman - kiri, mis töötati välja, tõstmaks ajalehe "Times" loetavust ja hoidmaks kokku lehepinda. See on sama kiri, mille kasutamist nõuab Valitsusasutuste asjaajamise kord. See on kiri, mis installeeritakse Windowsi installeerimisel; mis on kaasas enamiku arvutiprogrammidega; mida pakub kasutamiseks MS Wordi stiilitabel; mida kasutatakse nii palju, et ta ei seostu õieti mitte kellegi ega millegagi ning seetõttu ei hakka teile kunagi vastu töötama. Lõigud Tähtis tekstiosa Wordi dokumendis on lõik. Lõiguna käsitletakse kõike, mis paikneb kahe lõiguvahetusmärgi (¶-märgi) vahel. Lõiguvahetusmärk on üks nn erisümbolitest. Erisümbolite
valmistab juhendi alusel ette ja Juhendi alusel karjääriplaani arendamine. osaleb näidistööintervjuul koostamine koostab juhendamisel endale, Asjaajamise alused, tavad ja sh elektrooniliselt lühi- ja nõuded. pikaajalise karjääriplaani Mõistab majanduse olemust kirjeldab juhendi alusel oma Interaktiivne loeng Koostab ettekande turumajanduse MAJANDUSE JA
3. ratsionaal-legaalne legitiimne valitsemine Weberi jaoks ideaaltüüp Weberi bürokraatiamudel: · asjaajamine vastavalt kindlatele reeglitele · süsteemipärane tööjaotus · kindel administratiivne hierarhia · ametnike erialane ettevalmistus · administratsiooni riiklik finantseerimine koos ametiisikute avaliku vastutusega · keeld ametikohta osta, isiklikult omada või pärida · ametliku asjaajamise kirjalik dokumenteerimine Korruptsioon on institutsionaalne lagunemine, kus ametiisik saab ametivõimu kuritarvitades raha või muid materiaalseid hüvesid. Avaliku teenistuse süsteemid - jagunevad teenistujateks ja ametnikeks. Need omakorda võivad jaguneda abiteenistujateks ja koosseisuvälisteks teenistujateks ning kõrgemateks-, vanem- ja nooremametnikeks. Eesti haldusreformi kogemus üldpildis on olnud edukas. Saavutused on vajalike normatiivaktide
rakendamise alust) tuntakse domineerimise nime all. Max Weberi klassikalise jaotuse kohaselt on domineerimisel kolm "puhast" (ideaalset), legitiimset vormi: o traditsiooniline domineerimine (näiteks päritava pealiku- või kuningavõimu puhul) o karismaatiline domineerimine (juhikultusel põhinev ja teadvuse otsesel mõjutamisel põhinev) o mõistuslik-õiguslik ehk legaal-ratsionaalne domineerimine (mis on tänapäeva demokraatliku riigikorralduse ja bürokraatliku asjaajamise aluseks). Võim majanduses Majandusliku võimu puhul on firma ja kompanii küll teistest mõjukam, ent tema juhtpositsioon oleneb majanduslikust edukusest. Äriedu võib aga muutuda palju kiiremini kui seadustega paika pandud riigivõimukorraldus. Majandusvõimu keskused omavad pigem sümboolset kui kohustavat tähendust. Näiteks börsimaailma keskuseks peetav Wall Street New Yorgis omab vaieldamatult majanduslikku võimu, kuid ükski ärimees pole kohustatud
Suuremahulised on ka arenguprogrammid, mille kaudu toetatakse majanduslikku ja humanitaarset progressi maailma vaesemates maades. Meedia kajastab sageli näiteks toidu- ja meditsiiniabi andmist Aafrika riikidele. Tuntud on ka laste probleemidega tegelev ÜRO allorganisatsioon UNICEF ning haridust ja kultuuri edendav UNESCO. Nõnda paljude ülesannete lahendamine ja suur liikmeskond on kasvatanud ka ÜRO ametnikkonda. Organisatsioonile heidetakse tihti ette liigset bürokraatiat ja asjaajamise aeglust. ÜRO väikese efektiivsuse peamine põhjus on ilmselt siiski liikmesmaade äärmiselt erinevad huvid (arenenud ja arengumaade vastuolud), samuti puuduvad ÜRO-l sunnimehhanismid, millega kohustada liikmesriike vastuvõetud otsuseid ka ellu viima. Globaalse julgeoleku seisukohast väärivad ÜRO allasutustest tähelepanu Julgeolekunõukogu ja Peaassamblee. Julgeolekunõukogu on ülemaailmses rahvusvaheliste organisatsioonide süsteemis üks
märtsiks 1918.a. kogu Eesti okupeeritud Ei tunnistatud Eesti Vabariiki Rahvusväeosad saadeti laiali Tsensuur Rahvuslike poliitikute vangistamine, J.Vilmsi hukkamine Mais 1918.a. Suurbritannia, Prantsusmaa ja Itaalia tunnustasid Eesti Vabariiki de facto Omavalitsustes asendati eestlased baltisakslastega Asjaajamise keeleks saksa keel nov.1918.a. Compiegne`i vaherahu Ajutise Valitsuse koosolek Alustas tegevust Kaitseliit 36. 11. Eesti Vabadussõda ja Tartu rahu. 37. Põhjused, algus, Punaarmee esialgse edu põhjused.Murrangu põhjused, vastupealetung. Landeswehri sõda. Sõja lõpp. Eestlaste võidu põhjused. Tartu rahu (vt tööleht) 38. 39. Eesti Vabadussõja põhjused
juurutamise, s.t võõrvõimu ajalugu. Eesti keskajast säilinud allikmaterjal on katkendlik ja ebaühtlane: nii mõnigi üksiknähtus või terve ajalõik on kirjeldatav iseäranis värvikalt ja sündmusterohkelt, ent teiste sündmuste või nähtuste kohta puuduvad teated sootuks. Paremini tuntakse 13. sajandi alguskümnendeid, mida kirjeldab Eesti ja Läti aladel sajandi esimesel poolel tegutsenud saksa preestri Henriku Liivimaa kroonika, samuti 15.16. sajandit, mille puhul muudab kirjaliku asjaajamise mahu suurenemine paljud sündmused ja protsessid paremini jälgitavaks. Seevastu 13. sajandi teine pool ja 14. sajand on allikaliselt märksa halvemini esindatud. administratiivne jaotus Vana-Liivimaa Eesti ja Läti alad keskajal Eestimaa Põhja-Eesti keskajal, Taani valdused Põhja-Eestis Liivimaa Lõuna-Eesti ja Läti alad keskajal Muistse vabadusvõitluse järel jaotati Eesti ja Läti alad võõrvallutajate järel, tekkisid feodaalsed
koalitsioonivalitsus . valitsuskriisid avalduvad erimeelsustes valitsuse sees või valitsuse ja parlamendi vahel. Valitsust juhib peaminister. Valitsuse liikmeteks on ministrid. Ministrid juhivad ministeeriumite tööd. portfellita minister minister ilma ministeeriumita. Kantsler ministri järel teine isik , ül korraldada ministeeriumi igapäevane asjaajamine , ja tagada sujuv töö ministrite vahetumise ajal. Täidesaatva võimu asjaajamise korrashoidmiseks tegutseb valitsuse juures riigikantselei , mida juhib riigisekretär. Uus valitsus moodustatakse nii peale riigikogu valimist kui ka pärast umbusaldusavaldust peaministrile. Valitsuse peamised ülesanded: · Viia ellu riigi sise ja välispoliitikat. · Juhtida riiki seaduste ja riigieelarve alusel · Koostada riigieelarve eelnõu ja enamik seaduseelnõusid · Suunata ja koordineerida valitsusasutuste tegevust
presidentalismis ja parlamentarismis. Võimude lahusus teistsugune, kohtuvõimu osa suurem. President võib olla: täitevvõimu pea, seadusandliku võimu pea, kõrgeim diplomaat, heaolu eest hoolitseja, parteijuht. 95. Esita ideaalse bürokraatia tunnused (Weber). Kindlate reeglite alusel püsiv töö Süsteemne tööjaotus Kindel hierarhia Erialane ettevalmistus Riiklik rahastamine koos avaliku vastutusega Keeld ametikohta osta või pärida Asjaajamise dokumenteerimine Umbisikulisus 96. Tutvusta tegeliku bürokraatia võimalikke puudusi. Korruptsioon Parkinsoni seadus Peteri põhimõte Moonutamine Kafka sündroom Parkinsoni seadus-juhtimisalane põhimõte, mille järgi "töö maht kasvab, kuni täidab kogu selle valmimiseks saada oleva aja." Samuti märkavad seda inimesed oma igapäevaste tegevuste puhul. Olenemata sellest, kui palju toimetusi päevakavas ette on nähtud, saavad nad üldjuhul kõik tehtud.
3. kui töötaja jätkab töötamist pärast lepingu tähtaja möödumist, loetakse leping tähtajatuks, kui tööandja ei avalda teistsugust tahet 5 tööpäeva jooksul arvates ajast, millal ta sai teada, et töötaja jätkab töölepingu täitmist(TLS §80) 4. kui tööandja avaldab teistsugust tahet 5 tööpäeva jooksul arvates ajast, millal ta sai teada, et töötaja jätkab töölepingu täitmist, on alates lepingu lõppemisest poolte vahel käsundita asjaajamise suhe 7 5. tähtajalise töölepingu lõppemisel ei ole isikulisi ega ajalisi piiranguid (mis kohalduvad üksnes töölepingu tööandjapoolse ülesütlemise korral) 17.Poolte kokkuleppel töölepingu lõppemise töötajapoolne vaidlustamine ja nõudeõigused - TLS ei sisalda regulatsiooni töölepingu lõppemise vaidlustamiseks, kui leping lõpeb poolte kokkuleppel
Assambleel alles töö lõppjärgus rahvalt laekunud ettepanekute alusel, Tegemist on uuendusega võrreldes varasemate Eesti Vabariigi põhiseadustega. Eesmärgi kajastusteks ja täpsustusteks põhiseaduse tekstis on eelkõige põhiseaduse §-d 6, 49, 51 lg 1, 52 lg 1, mis sätestavad eesti keele riigikeelena, õiguse säilitada oma rahvuskuuluvus, õiguse suhelda riigiasutustega eesti keeles ning eesti keele kui riigi sisemise asjaajamise keele. Eesti Vabariigi põhiseadus teeb riigile ülesandeks kaitsta eelkõige eesti keelt kui eesti kultuuri säilimise üht peamist eeldust. Põhiseaduse § 36 lg 3 sätestab iga eestlase Eestisse asumise õiguse. Ka seda sätet võib vaadelda kui ühte rahvuse säilimise garantii peegeldust. Lisaks võib rahvuse säilimise tagamise garantiidena vaadelda ka põhiseaduse § 27 lg-d 1 ja 4 ning § 28 lg 4, mis teevad riigile ülesandeks hoolitseda sotsiaalsete tagatiste abil tulevaste põlvede
selliselt, et normitehnika peab tagama võimalused õigustloova akti nõuetekohaseks vastuvõtmiseks ja vastuvõetud õigustloova akti kehtivuse ning toime. (Tamm 2013) 2.2 Õigustloova akti kehtivus Õigustloova akti kehtivus tuleneb kokkuvõttes neljast tingimusest: 1. pädevus, 2. menetlus e. protseduur, 3. akti vorm 4. akti avaldamine. Allpool vaatleb töö autor kõiki nelja tingimust lähemalt. Korrektse asjaajamise huvides peaks alljärgnevaid tingimusi väga täpselt järgima Pädevus. Pädevusnõue väljendub selles, et õigustloov akt peab olema vastu võetud pädeva organi poolt tema pädevuse piires. Pädevusnõude rikkumine toob endaga kaasa 7 õigusakti kehtetuse. ........ valla määrus kehtestati vastavalt Kohaliku Omavalitsuse
või hüvitada. Teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Teatud teo tegemise, eelkõige tulemuse saavutamise eest avalikult tasu lubanud isik peab maksma teo teinud isikule lubatud tasu, isegi kui teo tegija ei tegutsenud tasu lubamisest lähtudes.Käsundita asjaajamise puhul teeb isik midagi teise isiku kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema. 87)Tutvusta lepingu sõlmimise põhimõisteid, eellepingu ja koduukselepingu mõistet?Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma (lepingu objekt).Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega,
vastuvõtmise usaldusküsimusega eelnõu algatamisel, enne eelnõu teist lugemist või enne eelnõu kolmandat lugemist.(RKKTS §135 lg1) Vabariigi valitsuse ja selle liikme õigusaktid Vabariigi Valitsus annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi (VVS § 26 lg 1) Vabariigi Valitsuse määrus on õigustloov akt ( VVS § 27 lg 1) Vabariigi Valitsus annab määrusi valitsusasutuste ülesehituse, asjaajamise ja too korraldamiseks, samuti teenistusliku järelevalve teostamiseks (VVS § 27 lg 3) Vabariigi Valitsuse määrusele kirjutavad alla peaminister, asjaomane minister ja riigisekretär. Peaministrit asendav minister kirjutab määrusele alla oma ametinimetuse ja sõnad «peaministri ülesannetes». Juhul kui asjaomane minister on eriarvamusel, lisatakse tema kirjalik seisukoht Vabariigi Valitsuse istungi protokollile (VVS § §28 lg 3)
peale võis edasi kaevata vaid Riigikohtule kassatsiooni korras. Eesti Vabariigi kõrgeimaks kohtuorganiks oli Riigikohus. Eelkõige oli ta kassatsioonikohus. Riigikohtu otsused olid lõplikud. Riigikohtus toimus töö üldkogus ja kolmes - tsiviil-, kriminaal- ja administratiivasjade - osakonnas. Riigikohtu üldkogu pädevusse kuulusid : 1) kohtu kõrgem administratiivvõim; 2) järelevalve alamate kohtute tegevuse järele; 3) kohtute asjaajamise eeskirjade kinnitamine ja muutmine; 4) küsimuste lahendamine, mis olid kohtuasutustes mitut viisi otsustatud või tegelikkuses lahkarvamusi tekitanud; 5) kohtu ja valitsusasutuste, v.a. jaoskonnakohtute ja alamate administratiivasutuste vaidluste ja alluvusvaidluste lahendamine; 6) asjade üleviimine ühest kohtuasutusest teise seaduses ettenähtud juhtudel; 7) kohtumõistmine Riigivanema, ministrite, riigikohtunike, Kohtukoja liikmete, Riigikohtu ja
peale võis edasi kaevata vaid Riigikohtule kassatsiooni korras. Eesti Vabariigi kõrgeimaks kohtuorganiks oli Riigikohus. Eelkõige oli ta kassatsioonikohus. Riigikohtu otsused olid lõplikud. Riigikohtus toimus töö üldkogus ja kolmes - tsiviil-, kriminaal- ja administratiivasjade - osakonnas. Riigikohtu üldkogu pädevusse kuulusid : 1) kohtu kõrgem administratiivvõim; 2) järelevalve alamate kohtute tegevuse järele; 3) kohtute asjaajamise eeskirjade kinnitamine ja muutmine; 4) küsimuste lahendamine, mis olid kohtuasutustes mitut viisi otsustatud või tegelikkuses lahkarvamusi tekitanud; 5) kohtu ja valitsusasutuste, v.a. jaoskonnakohtute ja alamate administratiivasutuste vaidluste ja alluvusvaidluste lahendamine; 6) asjade üleviimine ühest kohtuasutusest teise seaduses ettenähtud juhtudel; 7) kohtumõistmine Riigivanema, ministrite, riigikohtunike, Kohtukoja liikmete, Riigikohtu ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
