mingid valdkonnas, mis on hetkel eriti oluline. Vältimaks segadust ja liga järske kursimuutusi ministeeriumides pärast valitsusparteide vahetumist, kasutab osa Euroopa riike ministeeriumi kantsleri ametikohta. Kantsler on oma valitsemisalas ministri järel tähtsuselt teine ametiisik. Tema ülesanne on korraldada ministeeriumi igapäevast asjaajamist ning tagada sujuv töö ka ministrite vahetumise perioodil. Täidesaatva võimu asjaajamise korrashoidmiseks tegutseb valitsuse juures riigikantselei, mida juhib riigisekretär. Riigisekretär erineb ministrist, kuigi riigikantselei juhtimine sarnaneb ministeeriumi juhtimisega. Ta ei esinda valitsuses ühtegi erakonda, riigisekretär nimetab ja vabastab ametist peaminister. Valitsuse vahetumine ei tähenda, et ka riigisekretär peaks ametist lahkuma. Vastupidi, ametisse edasi jäädes kindlustab erakondadest sõltumatu riigisekretär asjaajamise sujuvuse ning järjepidevuse.
Ta asus elama Polli, mis oli asendilt kõige sobivam koht. See jäigi kirjaniku asupaigaks enam kui kümneks aastaks. Pollis vallakirjutajana kujunes Kitzbergi kohapealseks selstkonnategelaseks, kes harrastas aeg-ajalt ka kirjmahe tööd. Kitzberg hakkas tundma ennast juba kindlal järjel olevat, aga siis tekkis ootamatu olukord, mis pani teda taas aastaiks ametit ja kohta otsima. 1889. aastal kohtute ja vallaomavalitsuse reform määras asjaajamise keeleks kõrgemate instantsidega vene keele. Kuna Kitzberg seda ei osanud, tuli tal 1891. aastal loobuda vallakirjutaja kohast. Ta sai veel aasta kohtukirjutajan edasi tegutseda, kuid siis pidi ta lõplikult lahkuma kohaliku omavalitsuse teenistusest. Polli-ajaga on seotud veel teine raske hoop kirjaniku elus. Purunes nooruse-ennatuses sõlmitud abielu, mida Kitzberg elas üle väga raskelt. Igatahes oli see üks põhjusi, mis pidurdas ka tema loometegevust 80-ndate aastate esimesel poolel
DEMOKRAATLIK VALITSEMINE 2.1. Demokraatlikud valitsemisvormid: esindusdemokraatia, osalusdemokraatia Demokraatia tuleneb kreeka keelest. Demos tähendab rahvast ja kratos võimu. Demokraatia tähendab rahvavõimu, rahvavalitust ehk riiki, kus võimul on rahvas. Demokraatia tugisambad on rahva iseseisvus, valitsemine valitsevate nõusolekul, enamuse võim, vähemuse õigused, inimõiguste tagamine, vabad ja ausad valimised, võrdsus seaduse ees, korrakohane õigusemõistmine, põhiseadusega piiratud riigivõim, sotsiaalne, majanduslik ja poliitiline paljusus (pluralism), sallivus ja koostöö ning kompromissivalmidus. Demokraatia püsimisel on tähtis presidendi, valitsuse ja riigipea vastastikune seotus ning rahva võimalus poliitikas kaasa rääkida. Samuti võimu kontrollimine selleks loodud institutsioonide poolt, et tagada ühisvara kasutamine rahva huvides, Garanteerida riigi ja kodanike julgeolek, vältida riigivõimu kuritarvitamist. Demokraatiale on ...
Sissejuhatus: Keskajamõiste: millal ja kelle poolt see kasutusele võeti ning kuidas seda on kritiseeritud? Keskajamõiste võtsid 14. Sajandil kasutusele humanistid. Millised sündmusi on peetud sobivaks keskaja algust ja lõppu tähistama? ALGUS 313 Milano ususallivuse edikt /täielik usuvabadus ja kristlust võrdõiguslikkus./ 375 hunnid tungivad Euroopasse, suur rahvasteränne. 476 langes Lääne – Rooma keisririigi keiser 495-496 Clodovech sai kristlaseks /Frankide kuningas ja Frangi impeeriumi rajaja. 711 araablased maabusid Hispaanias LÕPP 1453 türklased vallutavad Konstantinoopoli 1492 Kolumbus avastab Ameerika 1494 Itaalia sõjad 1517 Lutheri deesid Wittenbergi uksel PIKK KESKAEG- Jaques Le Goff . Terve Euroopa ajalugu kuni tööstuslikupöördeni on keskaeg, mida iseloomustab suur hunnik renessanse. KESKAJA SISEMINE PERIODISEERIMINE: VARAKESKA...
dokument on koostatud dokumendiga tutvuda sooviva isiku huvides või kui dokumendis on kajastatud selle isiku ja dokumendi valdaja vaheline õigussuhe või nendevahelise tehingu ettevalmistamine. Võib juhtuda, et isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema. Sellisel juhul on käsundita asjaajajal VÕS-i §-des 1019-1023 sätestatud õigused ja kohustused, kui: 1) soodustatu kiidab asjaajamise heaks; 2) asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele; 3) asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigeaegselt täitmata soodustatu seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või on asjaajamisele asumine muul põhjusel avalikes huvides oluline. Kõige üldisemalt saab alusetut rikastumist iseloomustada olukorraga, kus üks isik saab varalist kasu, mis õiguse järgi peaks kuuluma teisele. Isik peab seaduse alustel
Peastaap Kaitseliidu tegevuskava, mille kinnitab rahuajal kaitseväe juhataja, sõjaajal kaitseväe ülemjuhataja. Põhikiri ja kodukord Kaitseliidul on põhikiri, millega kehtestatakse täpsemalt Kaitseliidu sisemine korraldus. Kaitseliidu põhikirja kinnitab Vabariigi Valitsus . 3 Kaitseliidul on kodukord, millega kehtestatakse Kaitseliidu tegevliikme suhted kaitseväe määrustikega, käitumisreeglid ja sisemise asjaajamise kord. Kaitseliidu kodukorra kinnitab Vabariigi Valitsus. Kaitseliidu sõltumatus erakondadest Kaitseliit on erakonnaväline organisatsioon. Erakondade ja muude poliitiliste ühenduste ning nende esindajate erakondlik tegevus Kaitseliidus on keelatud. Lipp, embleem, vormiriietus ja märgid Kaitseliidul on üldlipp ja embleem. Oma lipu ja märkide õigus on ka maleval, malevkonnal ja nendega võrdsustatud üksustel. Kaitseliidu üldlipu ja embleemi kirjelduse kinnitab Vabariigi Valitsus .
pahempoolsed. Enamlased olid Eestimaa vastu. Enamlaste riigipööre 1917 otsustasid vene enamlased eesotsas Vladimir Uljanovi (Lenini) pealekäimisel Ajutise valitsuse kukutada. Tema plaani kohaselt tuli mõnes paigas juba enne riigipööret hõivata raudteejaamad, telegraaf jne. Pärast Petrogradilt võimu üle võtmist tehti seda ka Eestis: Toompeal allkirjastas Viktor Kingsepp dokumendi, millega ta asjaajamise Jaan Poskalt üle võttis. Täidesaatev võim läks Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee kätte, eesotsas Jaan Anvelt. Enamlased lootsid endiselt valimised võita, nad said valimistel üle 40% häältest. Tõnissoni ja Pätsi liit sai 29% häältest Olukord jäi ebamääraseks, sest juhtima jäid mitu üksteist välistavat võimu. 37. peatükk Iseseisvuse väljakuulutamine ja Saksa okupatsioon 1918 Maanõukogu otsus
kõrgemaid ametiisikuid ja kohtunikke, kuulutab välja seadusi, annab armu jne, käskkirju annab ta Eesti riigikaitse kõrgeima juhi funktsioonides. III Määrus Täidesaatva võimuorgani normatiivakt, mis on juriidiliselt jõult seadusest ja seadlustest madalam. Määruste andmise õigus on EV Valitsusel, ministritel, KOV volikogul, ja OV täitevorganitel (valla- ja linnavalitsustel). Valitsus annab määrusi valitsusasutuste ülesehituse, asjaajamise ja töö korraldamiseks ja teenistusliku järelvalve teostamiseks. Määrustele kirjutavad alla peaminister, asjaomane minister ja riigisekretär. Avaldatakse Riigi Teatajas. Mittenormatiivne õigusakt ehk üksikakt (ka õiguse rakendamise akt) Akt, mis annab subjektiivseid(antud subjektile kuuluvaid) õiguseid ja paneb kohustused konkreetsele subjektile. Õigusakt ei sisalda õigusnorme, nagu normatiivakt, vaid ta rakendab
Nimelt neid piitsutati. Asjaolu, et K. ise ei teadnud, et ametnikke tema sõnade pärast karistatakse, näitab järjekordset bürokraatliku süsteemi nõrka kohta, nimelt teadmatust ja teatamata jätmist. Inimeste piitsutamine on aga vanamoodne ning julm karistus, mida 20. sajandi alguse Euroopas naljalt enam ei kasutatud. Piitsutamise episood lisab kirjeldatavale süsteemile juurde ebainimlikkust, tekib veelgi suurem võõrandumine. K. protsessiga seotud asjaajamise täpsus annab ka muus osas soovida. Mehele küll helistatakse töö juurde ning antakse teada esimese ülekuulamise päev ja kohtu aadress, kuid täpsustamata jäetakse kellaaeg ning täpne ruum, kuhu K. peab ilmuma. Ratsionaalsele ja kaalutlevale inimesele, nagu K. seda on, peaksid paljud tema protsessi puudutavad seigad tunduma enam kui kummalised. Siinkohal on aga Kafka pannud oma tegelase ettearvamatult ja ebaloogiliselt käituma. Selle asemel, et minna pühapäeva hommikul kolama kuhugi
See kajastab töötaja ametikoha eesmärki ning tööülessandeid, milleks müügisekretär-juhiabi puhul on: a) faksi ja posti teel saabuva dokumentatsiooni üleandmise ning arhiveerimise eest; b) telefoni teel küsimuste lahendamine; c) dokumentide trükkimine ja arhiveerimine; d) lao korrashoid, tellimuste koostamine ja ostuarvete sisestamine; e) korraldab ja tegeleb firma hulgimüügiga; f) võtmete ja südamike valmistamine; Müügisekretär-juhiabi ametikoha eesmärk on asjaajamise korraldamine,kaupade liikumise korraldamine, hulgimüügi korraldamine ning juhatuse abistamine. 1.3.3 Töötajate värbamine ja valik Müügisekretär-juhiabi ametikohale on eelistatud üle kahekümne aastased töötajad. Kasuks tuleb eelnev töökogemus müügisekretäri või juhiabina. Siiani on leitud enamus töötajaid kas CV keskuse kaudu või kasutatud olemasolevaid kontakte sobiva inimese palkamiseks. Töökuulutusi võib leida ka OÜ Eurolukud kodulehelt
8. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija, nende allkirjad vormistatakse kõrvuti. Protokoll vormistatakse (trükitakse ja allkirjastatakse) üldjuhul 3 päeva jooksul ühes eksemplaris. AKT 1. Akt on dokument, millega saab tuvastada mingit seisu või fakti. 2. Akt vormistatakse üldplangile ning eksemplaride arv sõltub asjast huvitatud osapoolte arvust. 3. Akte vormistatakse asjaajamise üleandmisel töösuhte lõppemisel, arhivaalide hävitamisel, dokumentide üleandmisel-vastuvõtmisel, laoseisu tuvastamisel, arhivaalide olemi tuvastamisel. 4. Akt koostatakse komisjoni või selleks volitatud isiku poolt. Komisjoni moodustab ettevõtte juht käskkirjaga. 5. Komisjoni koosseisu kuuluvad töötajad, kes oma kvalifikatsiooni poolest on võimelised orienteeruma küsimuses, mida uuritakse. Komisjoni liikmeid on paaritu arv ning töö eest vastutab komisjoni esimees. 6
välisfinantseerimise osakonna ja õigusosakonna tööd ning kantslerile alluvate teenistujate tööd, asekantslerite ja osakonnajuhatajate kaudu teiste osakondade (välja arvatud siseauditi osakond) tööd; 2) suunab ja koordineerib ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste tegevust ning teeb ministrile ettepanekuid nende asjaajamise ja töökorralduse kohta; 3) koordineerib ministeeriumi valitsemisala arengukava väljatöötamist ja elluviimist ning tagab valitsemisala valdkondade arengukavade omavahelise seostatuse, terviklikkuse ja ühtsuse, korraldab ministeeriumi üksuste ning ministeeriumiväliste institutsioonide koostööd arengukavade väljatöötamisel ning tagab arengukavade kooskõla üleriigiliste arengukavadega;
Mooduli nimetus KARJÄÄRI PLANEERIMINE JA ETTEVÕTLUS Teema „Asjaajamine ja dokumendihaldus. Töötamise õiguslikud alused“ arvestuse kordamisküsimused. 1. Asjaajamise ja dokumendihalduse erisused. Asjaajamine on dokumentide loomine, registreerimine, edastamine, süstematiseerimine, hoidmine ja kasutamine kuni nende üleandmiseni arhiivi Asjaajamine - tegevused isiku või organisatsiooni ülesannete täitmiseks ja dokumenteerimiseks. Dokumendihaldus - tegevused dokumendi-süsteemi loomiseks ja haldamiseks; dokumentide koostamiseks ning dokumentide hõlmamiseks ja nende elukäigu haldamiseks
Ühiskonnaõpetuse koolieksami materjal I kursus ,,Ühiskonna areng ja demokraatia" Ühiskond ja selle areng Sotsiaalsed suhted ja institutsioonid Rahvastiku jaotamine 1.) kaasasündinud ehk bioloogilised erinevused nt: rass, sugu, seksuaalsed orientatsioonid, vanus 2.) elu jooksul õpitud ehk sotsiaalsed erinevused nt: jõukus, perekondlik staatus, haridus, väärtushinnangud Sotsiaal-majandusliku seisundi määratlemine 1.) peamine tunnus elatusallikas nt: töötasu (vabariigi keskmine 1221), toetused (toimetulekutoetus jne), sotsiaalabi, investreerimine, pension (keskmine 400). Ühiskonna kihistumine ehk stratifikatsioon (õp lk 12/13) 1.) rikkad-vaesed 2.) eliit-mass Poliitiline eliit Sõjaväeline eliit Akadeemiline eliit Ametnike eliit Loomeeliit 3.)kõrg-, kesk-, alamklass Rahvusvähemused Vähemusrahvus ehk rahvusvähemus- rahvusgrupp, kes erineb riigi põhirahvusest etnil...
3 keskne küsimus on, kas tegemist oli varem samade või erinevate ülesannetega 4 kui ei ole sarnased funktsioonid, siis TL kehtib edasi 5 RKh 3-2-1-108-05, 3-2-1-134-02 17. Aktsiaseltsi nõukogu kutsus aktsiaseltsi juhataja tagasi ja valis uue juhataja. Üks nõukogu liige esitas kohtusse hagi nõukogu otsuste tühisuse tuvastamiseks põhjusel, et talle ei olnud nõukogu koosolekust teatatud. Tagasikutsutud juhataja keeldus valitud juhatajale vaatamata viimase korduvatele nõuetele asjaajamise üleandmisest kuni kohtuvaidluse lõppemiseni, väites et ta ei saa midagi sellist teha enne, kui kohus ei ole otsust teinud. Kohus jättis nõukogu liikme hagi rahuldamata. Hiljem selgus, et vaidluse toimumise ajal oli aktsiaselts jätnud esitamata maksudeklaratsioonid ning talle tehti trahv 3 200 eurot. Nõukogu tegi otsuse nõuda see summa välja juhatajalt, kuna juhataja jättis täitmata kohustuse korraldada igapäevast majandustegevust. Tagasikutsutud juhataja esitas
Maarja Janson EETIKA Iseseisev töö Tartu 2009 EETIKA JA MORAALIFILOSOOFIA Eetika mõiste Eetikal on mitmeid tähendusi. Laiemas tähenduses on ,,eetika" ja ,,moraal" sünonüümid. Mores ( ladina k.) ja ethos ( kreeka k.) on algselt samatähenduslik: kombed, harjunud eluviis. Kitsamas tähenduses ,,eetika" ja ,,moraal" pole moraalifilosoofide arvates sama. Moraali all mõistetakse ühiskonnas kehtivaid väärtushinnanguid ja norme. Mõiste ,,eetika" on pigem uurimus nende normide kohta e. uuurimus moraalist (moraalifilosoofia). Mis on moraalifilosoofia? Moraalifilosoofia uurib, kuidas me elama peaksime. Kuigi meil ei tule igapäevaselt langetada tõsiseid moraaliotsuseid ja eetilised valikud tulevad loomulikust intuitsioonist, võib tulla elus ette olukordi, kus peab vastutama oma tegude eest ja põhjendama, miks ühtmoodi käituda on õigem kui teistmoodi. Eetika tunnused: · Universaliseeritavus: mo...
36.ptk Esimene maailmasõda ja 1917.aasta Esimese maailmasõja puhkemine *1914.a juulis tappis serbia anarhist G.P. Sarajevos Austria-Ungari kroonprintsi, ertshertsog Ferdinandi. Sellest sai alguse sündmuste ahel, mis viis seninägematu maailmasõja puhkemiseni ja kogu maailmakorra kokkuvarisemiseni. *Tänaseks on ajaloolased juba üsna üksmeelsed,et II MS oli I MS tagajärg ja teine vaatus. *1914.a puhkenud I MS ühele poolele asetusid Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria, teisele poolele Prantsusmaa, Inglismaa, Venemaa ja lõppkokkuvõttes enamik maailma riike, k.a USA.Selle riikidegrupi südamikuks oli Prantsusmaa ja Inglismaa liit, nn Antant. *Sõja puhkemise ja laienemise põhjusteks olid mitmesugused riikidevahelised vastuolud, peamiselt aga see,et teistest hiljem suurriigiks tõusnud Saksamaa nõudis endale tunduvalt rohkem ,,eluruumi" ja võimu, kui tal 20.saj alguse seisuga oli. Maailmasõda ja Eesti *Kokku sai vene mundri selga 100 0...
Kaitseliidu täpsemad ülesanded kehtestatakse mobilisatsioonikavas, riigikaitse üldkavas, riigikaitselistes tegevuskavades ja teistes riigikaitsealastes aktides. Põhikiri ja kodukord Kaitseliidul on põhikiri, millega kehtestatakse täpsemalt Kaitseliidu sisemine korraldus. Kaitseliidu põhikirja kinnitab Vabariigi Valitsus. Kaitseliidul on kodukord, millega kehtestatakse Kaitseliidu tegevliikme suhted kaitseväe määrustikega, käitumisreeglid ja sisemise asjaajamise kord. Kaitseliidu kodukorra kinnitab Vabariigi Valitsus. Kaitseliidu ülesehituse alused Kaitseliidu malevad, malevkonnad ning teised üksused moodustatakse territoriaalsuse põhimõttel. Kaitseliidu malevad on Alutaguse Malev, Harju Malev, Jõgeva Malev, Järva Malev, Lääne Malev, Põlva Malev, Pärnumaa Malev, Rapla Malev, Saaremaa Malev, Sakala Malev, Tallinna Malev, Tartu Malev, Valgamaa Malev, Viru Malev ja Võrumaa Malev.
Võrdlev õigusteadus eksam 29.05.2011 1. Equity 14. sajandi Inglismaal, kuninglike kohtute arenedes, seisis kohtumõistmise süsteem veel erinevate probleemide ees- esines tunnistajate äraostmist ja hirmutamist, liiga jäika reeglite rakendamist ja erapooletuse mitte kasutamist tulenevalt menetluse osalise staatusest. Sellistele puudustele sooviti leida lahendust. Kuna puudusid kindlad kirja pandud apelleerimisreeglid, hakkasid inimesed, kes arvasid, et neile on ühel või teisel viisil kohtuotsusega liiga tehtud, pöörduma otse Kuninga poole oma muredega, et saada arvamus oma tüli lahendamise kohta ja need pöördumised olid väga erinevas vormis, sest puudus ühtne alus. Kuningas hakkas saatma inimesi, kes siis arvasid, et neid on kuidagi ebaõiglaselt koheldud Kantsleri, kui kõrge ametiisiku jutule, eesmärgiga võimaldada Kantsleril teostada kontrolli oma vastutusala piires. Praktikas hakkasidki osapooled pöörduma o...
Peagi keelustati ka sotsiaaldemokraatlik partei ning ülejäänute tegevus lõpetati järgmisel kuul - Saksamaal kehtestus ühe partei diktatuur. Partei poliitilisi vastaseid terroriseeris SA. Hitler oli aga oma võimus ebakindel ning SA juhtkond ja Hitleri konkurendid ja palju natsidele ebameeldivaid isikuid hukati. Kui suri senine president, sai Hitlerist riigipea. 7.1 Riigikord Kõik peamised parteilised ja riiklikud ametis koondusid Hitleri kätte. Kuna ta ise asjaajamise vastu huvi ei tundnud, siis jättis ta selle teiste natslike juhtide hooleks, kui vaja, siis sekkus. SS (kaitsemalev) kontrollis kogu riigi- ja parteiaparaati ning oli natsliku terrori peamine elluviija. Tekkis Gestapo. Tekkisid koonduslaagrid. Suurenes riigi sekkumine majandusse. Hakati relvastuma. Ainult natsid said olla õpetajad, riigiametnikud. Haridus allutati natslikule ideoloogiale 7.2 Terrori juurdumine Gestapo Koonduslaagrid 7.3 Holokaust
4. teema: Balti erikord 1) Balti erikorra kehtestamise põhjused Peeter I soovis muuta Venemaad läänelikumaks ja tugevdada oma riiki. Selleks oli tal vaja saada kohaliku baltisaksa aadli toetust. Aadli lojaalsusega sai ta vältida mässe ning nii oli kergem Eestimaa oma valduste hulka liita. 2) Balti erikorra olemus 1710 kirjutati Harku mõisas alla aktile, mille kohaselt läksid Eesti alad Vene riigi koosseise (sisuliselt autonoomse osana): a) Säilitati luteri usk b) Asjaajamise keeleks jäi saksa keel c) Säilis kohtusüsteem/seadused d) Säilis maksukorraldus e) Aadlitele anti tagasi reduktsiooniga võetud mõisad Balti erikord tähendas liitu tsaarivalitsuse ja baltsi aadli vahel. Kujunes välja baltsisaksa aadli piiramatu võim (tõkestas venestamist) 3) Omavalitsuse süsteem, aadlimatriklid, Maapäev Omavalitsuse süsteemi kõrgeim asutus oli Maapäev (käis koos iga 3a tagant) Sõnaõigus oli vaid aadlikel, kes kuulusid rüütelkondadesse aadlimatrikli alusel
1.Rahvuslik liikumine 19. sajandil 19.saj esimesel poolel kuhjus terve rida väga olulisi protsesse ja arenguid, mis kõik omal moel valmistasid ette sajandi teise l poolel toimunud rahvuslikku ärkamist. Kõigepealt toimus uus elavnemine vennastekoguduste liikumises. Venastekogudustega oli osaliselt seotud mitu tähtsat nihet eestlaste kultuuris ja kultuurielus. Nimelt taunisid usuliselt ärganud vanu kombeid, rahvariideid, rahvapille jne. Nende maailmapildis oli tekkinud mingi tühemik-otsiti uut tõde ja uut maailmavaadet. Üldiselt oli eestlastel kaks valikut: kas sulada mõne teise rahva sisse või kujuneda uusaegseks rahvuseks. Ajalugu näitas, et valiti viimane. 1.1.Rahvusliku ärkamisaja tekkimise eeldused 19. saj keskel elas Eesti üle vapustavaid muudatusi. Paari aastakümnega tehti läbi hüpe harimatust ning tulevikuväljavaadeteta maarahvast sotsiaalselt kihistunud rahvusesse. Uute ideede ja inimsuhete sissetung, ...
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Eripedagoogika osakond EESTI PEREKONNANIMED referaat Juhendaja Tiina Alekõrs Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................lk 3 1. Onomastika......................................................................................................lk 4 1.1 Onomastika-1 ja Onomastika-2...................................................................lk 4 2.Pe...
........................................................................ 5 1.1.2. Tooted ............................................................................................................ 6 1.1.3. Kvaliteet ......................................................................................................... 7 1.2. Kasutatavad ressursid ............................................................................................... 7 1.3. Asjaajamise korraldus .............................................................................................. 7 1.4. Juhtimistegevus ettevõttes ........................................................................................ 8 1.5. Turundustegevus ...................................................................................................... 9 1.5.1. Reklaam..................................................................................................
§ 8. „Õigus eestikeelsele suulisele ja kirjalikule asjaajamisele ja teabele“. Paragrahvi lg 1 kordab osalt üle paragrahv 4 lõikes 1 öeldut, kuid lisab, et igaühel on õigus eestikeelsele suulisele ja kirjalikule asjaajamiskeelele ka Eesti välisesindustes, kultuuriomavalitsuses ning Eestis registreeritud muus asutuses, äriühingus, mittetulundusühingus ja sihtasutuses. Lisaks sellele reguleerib vaegkuuljate ja kurtide õigust saamaks asutuses tõlketeenust suulise asjaajamise puhul ning tagab, et töötajale või ametnikule jagataks tööalast informatsiooni eesti keeles, kui seadus ei sätesta teisiti. (Keeleseadus 2015) § 10. „Asjaajamiskeel“. Vastavalt sellele paragrahvile toimub riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asjaajamine eesti keeles. Lisaks kehtib see nõue ka riigi enamusosalusega äriühingule, riigi asutatud sihtasutusele ja riigi osalusega mittetulundusühingule. Samuti
........................................................................ 5 1.1.2. Tooted ............................................................................................................ 6 1.1.3. Kvaliteet ......................................................................................................... 7 1.2. Kasutatavad ressursid ............................................................................................... 7 1.3. Asjaajamise korraldus .............................................................................................. 7 1.4. Juhtimistegevus ettevõttes ........................................................................................ 8 1.5. Turundustegevus ...................................................................................................... 9 1.5.1. Reklaam..................................................................................................
kujundas Eesti ümber peaaegu ühe inimpõlve jooksul. Pikkamisi kasvas maarahva mõju kohalike asjade otsustamisel. Vallakohtud õpetasid neid pabereid vormistama ja asju ajama. 1863. aastal laiendati uue passiseadusega talupoegade liikumisvabadus, seejärel kaotati mõisnike kodukariõigus. Eriti suure tähtsusega oli eestlastele aga 1866. aasta vallaseadus, mis kohalike vallavalitsuste õigusi märgatavalt suurendas. Selline asjaajamise üleminek eestlaste kätte nõudis haridustaseme kasvu ning tõi kaasa koolise võrgu mrgatava tihenemise. Just koolmeistritest ja vallasekretäridest kujunes välja rahvusliku liikumist algatanud jõud. Murranguline aeg tõi endaga kaasa ka murrangu rahva maailmanägemuses. vanad jumalad olid asendunud uutega, paganaajast säilinud maailmapilt lõplikult hääbumas. Mööda maad liikus kõikvõimalikke prohveteid, tihti omandasid sotsiaalsed liikumised usulis-müstlilise kallaku
· asutusespetsiifiline · Jooksvalt täiendatav ja parandatav · Säilitatakse 10 aastat peale muutmist või asendamist Lisadena tavaliselt: · Kontoplaan koos selgitustega · Kasumiaruande/Tulude ja kulude aruande ning teiste põhiaruannete skeemid koos selgitustega · Kasutatavate alg- ja koonddokumentide näidised · Raamatupidamisregistrite näidised Dokumentide säilitamine · arhiveerimine on vahetult seotud kogu ettevõtte asjaajamise ja dokumendihaldusega · arhiivi korrastamisel selguvad vead ettevõtte asjaajamise ülesehituses · Hästitoimiva asjaajamise aluseks on õigesti koostatud asjaajamiskord ja dokumentide loetelu · Dokumentide loetelu kirjeldab ettevõttes kasutatavaid dokumendiliike ning nende säilitustähtaegu dokumentide säilitamist reguleerivad · raamatupidamise dokumendid - Raamatupidamise seaduse § 12, säilitustähtajaks 7 aastat;
Ajaloo kontrolltööks kordamine Esimene maailmasõda Ühiskondliku arengu katkestas senise ajaloo suurim relvastatud konflikt Esimene maailmasõda (1914-1918). Eestlaste suhtumine sõtta oli erinev ühelt poolt ei tuntud erilist vajadust minna sõtta olles Venemaa poolel, kardeti sovanismi tõusu ning uut venestamislainet. Teisalt aga sooviti siiski Saksamaa kui ajaloolise vaenlase lüüasaamist ning oldi valmis sellele igati kaasa aitama. Otsene sõjategevus Eesti aladel oli väike kuni 1917. aastani. 1915. aastal hõivasid saksa väed Poola, Leedu ja Kuramaa, lahingud käisid Riia lähistel. Sellest tulenevalt suurendati Eestis paiknevate vägede hulka (ainuüksi Tallinnas oli 30 000 maaväelast ning 20 000 madrust). Aastal 1917 sügisel sai Eestist rinde lähitagala, siia koondus ligi 200 000 relvastatud meest. Vene vägedesse mobiliseeriti umbes 100 000 eestlast ning puisati erinevatesse väeosadesse Eestist välja...
et tsaarivalitsust teavitada olukorrast, mis Balti kubermangudes toimub. Eestlased ja lätlased kaebasid baltisakslaste peale ja vastupidi. Eestlased ja lätlased esitasid Manasseinile 50 000 erinevat palve- või märgukirja, kus nõudsid oma eesõiguste suurendamist. Neid materjali kasutati venestuse läbiviimisel. Eriti aktiivne oli venestus Em kubermangus, see oli tingitud Em kubernerist Sergei Sahhovskoist- ta oli järjekindel elluviija. Venestamine tähendas: · Vene keel ametlik asjaajamise keel- vallakohtus jäi ainult eesti keel. Oli vaja vene keelt oskavaid vallaametnikke. 90% senistest vallakirjutajatest lasti lahti, sest ei osanud vene keelt. Asemele keelt oskajad, kes võisid olla eestlased, aga oli ka Vm sisserännanud ametnikke. · Venestamine tabas ka haridust. Hariduses oli oluline haridusministeeriumi märgukiri, et maa algkoolides tuleb kahel esimesel aastal õpetada kas eesti, vene või läti keeles.
igaüks on omakorda korrutatav kõikide lihtvormidega. Üldiselt sobib demokraatlik valitsemisviis väikestele, aristokraatlik keskmistele ja monarhistlik suurtele riikidele. Kui valitsemise funktsioonid on jagatud paljude ametite vahel, siis omandavad need, millel on vähem liikmeid, varem või hiljem suurima võimu. See toimib iseenesest, kas või ainult asjaajamise lihtsuse tõttu. Näiteks kodusõdadele ja sisemistele rahutustele pole ükski teine riigivorm nii aldis, kui seda on demokraatia, ehk rahvavalitsus. „Parem ohtlik vabadus, kui rahulik orjus.“ Iga kliimavöötme juurde kuuluvad teatavad loomulikud tegurid, mille järgi saab kindlaks määrata, millist valitsemisviisi antud kliima nõuab, ja isegi lubavad öelda, millised peavad olema sealsed elanikud. Vaieldamatult
1 SISSEJUHATUS Praktika läbiviimiseks valisin ettevõtte Trafox Eesti OÜ. Olen selles ettevõttes ametlikult tööl käinud aastast 2008 ning mul avanes hea võimalus oma tootmise töö mõneks ajaks katkestada, asendades see kooliks vajaliku praktika teostamisega. Praktika algas 21.04.2014 ja kestis kuni 26.06.2014 (10 nädalat). Praktika eesmärgiks oli: Kirjeldada organisatsiooni, selle tegevust, töökorraldust; Analüüsida asjaajamise korralduse eest vastutatava töötaja ametiülesandeid, vastavust kutsestandardile Sekretär, tase 5; Analüüsida organisatsiooni dokumendihalduse korraldust, seda reglementeerivaid normdokumente, vastavust normdokumentidele; Luua, vormistada erinevaid dokumente; Registreerida dokumente, osaleda dokumentide menetlusprotsessis; Kasutada dokumendihaldussüsteemi; Teostada ja korraldada dokumendihaldust läbi dokumendi elukäigu;
Eestis. Novembri algul Tallinnas puhkesid toitlusrahutused ning nõuti toiduainete väljaveo peatamist, okupatsioonivägede lahkumist ja kohalike omavalitsuste ennistamist. 11. novembril 1918 toimus üle mitme kuu esimene Ajutise Valitsuse legaalne koosolek. Tegevust alustas Eesti Vabariigi esimene relvastatud kaitsestruktuur: Johan Pitka ja kindral Ernst Põdderi eestvedamisel põranda all loodud Eesti Kaitseliit. Järgnenud päevadel võtsid rahvuslased asjaajamise järk-järgult üle, esialgu küll ainult Põhja-Eestis. Lõplikult läks võim eestlaste kätte 21. novembril, vastavalt Riias sõlmitud Eesti-Saksa kokkuleppele. Vabadussõda Sõja algus Novembrirevolutsioon Saksamaal tugevdas Venemaa enamliku juhtkonna unistust kommunistlikust maailmarevolutsioonist. Selle vallandamiseks oli vaja ühendada Vene ja Saksa revolutsioonilised jõud, kuid kuna ühendus Saksamaaga kulges läbi
ARHIVAALIDE SÄILITAMINE PASSIIVSE ELUTSÜKLI AJAL Passiivse elutsükli ajal hoitakse arhivaale organisatsiooni arhiivihoidlas. Selle perioodi tegevused: -alatise ja pikaajalise säilitustähtajaga arhivaalid koondatakse hoidlasse -tagatakse hoiutingimused (karbistamine) -tagatakse juurdepääs ja arhivaalide kasutamine -arhiiviväärtusega arhivaalid eraldatakse üleandmiseks avalikku arhiivi. Ettevõtted võivad arhivaalid anda edasiseks säilitamiseks eraarhiivi. -pikaajalise säilitustähtajaga arhivaale säilitatakse kuni säilitustähtaja lõpuni ja eraldatakse siis hävitamiseks hävitamisakti alusel. ARHIVAALIDE KOONDAMINE ARHIIVIHOIDLASSE Hiljemalt kolme aasta möödumisel arhivaali loomisest või lahendamisest koondatakse alatise ja pikaajalise säilitustähtajaga (üle 10aasta) arhiivid arhiivihoidlasse. Lühiajalise säilitustähtajaga arhivaalid võivad jääda täitjate kätte tööruumides. Kui arhivaalide hoidmine tööruumides pole turvaline ja hoidlas r...
Äriühingute valitsemise olemus Äriühingute valitsemine käsitleb võimu teostamise mehhanismi, mille abil omanikud viivad ellu oma tahte, kontrollivad äriühingu tegevust, saavad tagasi tehtud investeeringud ja teenivad dividende. Enamlevinud süsteemid on kontinentaal-euroopa (saksa seaduste alusel) ja anglo-ameerika (USA). Igas riigis on oma eripära (eriti Jaapan, Rootsis); EL- püüded ühtlustamisele. Nt OECD äriühingute valitsemise printsiibid; Euroopa AS- selle riigi seaduste alusel, kus asub peakorter, võib tegutseda teistes EL riikides, ei pea selleks asutama tütarettevõtet. Joonis: äriühingu valitsemine koosneb üldkoosolekus, nõukogust ja juhatusest; juhtimine aga juhatusest ja organisatsioonist. Äriühingute valitsemise põhiküsimused Omanikevahelised suhted (horisontaalsed)- aktsiate (osade) ost-müük, sh väärtpaberibörs; võim ja juhtimisõigus; väikeaktsionäride kaitse; ühinemine ja ülevõtmine; jagunemine Suhted omanik- palgatud juhtko...
kelle põhiülesandeks on riigi poliitiline juhtimine, ning samal ajal juhib ta iseseisvalt ministeeriumi ja täidab haldusfunktsiooni (seaduste rakendamine ja täitev-korraldav tegevus). Ministrit saab asendada üksnes teine minister. Ministri asendamine toimub peaministri korralduse alusel, mis avaldatakse Riigi Teataja Lisas. Riigikantselei Vabariigi Valitsuse juures asub Riigikantselei, mille põhiülesandeks on valitsuse teenindamine valitsuse ja peaministri asjaajamise korraldamine ja tehniline teenindamine. Riigikantseleid juhib riigisekretär, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist peaminister. Riigisekretär ei ole poliitiline ametnik ning tema ametiaeg ei sõltu valitsuste vahetumisest. Peamine allikas: Eesti Vabariigi põhiseadus: kommenteeritud väljaanne (Tallinn 2002) Seadusandlus Seadusi võetakse vastu põhiseaduslikke protseduure järgides. Seaduse algatamise õigus on: 1. Riigikogu liikmel; 2
andmebaase; järgib suhtlemise ning klienditeeninduse põhimõtteid; Päästekorraldaja eriala lõpetajale omistatakse päästekorraldaja (tase 4) kutsekvalifikatsioon. (SKA kodulehelt 04.05 2014) Päästekolledži nõukogu koosseis: Kuno Tammearu - Päästeameti peadirektor, kolledži nõukogu esimees Margo Klaos - Päästeameti Lõuna päästekeskuse juht Tarmo Terep - Päästeameti päästetööde osakonna juhataja Aivi Sirp - Päästeameti personali- ja asjaajamise osakonna juhataja Krista Haak - Sisekaitseakadeemia õppeprorektor Ain Karafin - Sisekaitseakadeemia päästekolledži direktor Janek Lass - Sisekaitseakadeemia päästekolledži direktori asetäitja Feliks Angelstok - Sisekaitseakadeemia inseneriainete ja matemaatika õppetooli professor Ülle Jõesaar - Sisekaitseakadeemia päästekorralduse õppetooli juhataja-kutseõpetaja Martin Kreek - Sisekaitseakadeemia päästekolledži õpperühma RS100 üliõpilane
Umbisikuline võim Avalik bürokraatia Legitiimne võim Kodakondsus Maksustamine Weberi bürokraatiamudel: Kindlate reeglite alusel püsiv töö Süsteemne tööjaotus Kindel hierarhia Erialane ettevalmistus Riiklik rahastamine koos avaliku vastutusega Keeld ametikohta osta või pärida Umbisikulisus Asjaajamise dokumenteerimine Bürokraatia vead: Korruptsioon onupojapoliitika Parkinsoni seadus bürokraadid loovad bürokraate Peteri põhimõte kui läheb hästi, siis edutatakse Moonutamine Kafka sündroom inimesele veeretatakse nii palju bürokraatiat ette, et ta ei suuda edasi minna Kodakondsus seisund, mis põhimõtteliselt varustab inimesed poliitilises koosluses võrdsete
13) Veterinaarkeskuse juhataja teeb õigusaktidega ettenähtud juhtudel ettekirjutusi ja otsuseid. (2) Veterinaarkeskuse juhatajal on õigus anda seaduse, Vabariigi Valitsuse määruse või korralduse, põllumajandusministri määruse või käskkirja või Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori käskkirja alusel teenistusalastes küsimustes ja Veterinaarkeskuse asjaajamise korraldamiseks käskkirju ning kirjalikke ja suulisi korraldusi. Juriidline isik peab oma registrijärgsel aadressil pidevalt hoolitsema posti vastuvõtmise eest- see on öeldud tavaposti mitte elektronposti kohta. 11 10.10.2013 haldusakt C. HALDUSAKTI KEHTIVUS JA SUNDTÄITMISE VÕIMALIKKUS
Lisaks nõustab ja toetab Riigikantselei peaministrit Teadus- ja Arendusnõukogu töö juhtimisel ning korraldab avaliku teenistuse tippjuhtide värbamist, valikut ja arendamist. Riigikantselei korraldab ka riigi- ja kohaliku omavalitsuse sümboolikaga seonduvat. 14 Kokkuvõte Vabariigi Valitsuse õigused kindlaks määratud põhiseaduses. Valitsuse ülesandeks on valitseda e. realiseerida riigi sise- ja välispoliitikat. Täidesaatva võimu asjaajamise korrashoidmiseks on valitsuse juures riigikantselei, mida juhib riigisekretär. Kantsler on oma valitsemisalas ministri järel tähtsuselt teine ametisik, kelle ülesandeks on korraldada ministeeriumi igapäevast asjaajamist. Valitsuse moodustamine võib aset leida: pärast Riigikogu valimist, mille järel on eelmine valitsus oma volitused maha pannud. pärast valitsuskriisi, mille tagajärjel Riigikogu avaldab umbusaldust peaministrile. Kasutatud kirjandus
Assambleel alles töö lõppjärgus rahvalt laekunud ettepanekute alusel (L.Hänni, teoses: Põhiseadus ja Põhiseaduse Assamblee, lk. 761). Tegemist on uuendusega võrreldes varasemate Eesti Vabariigi põhiseadustega. Eesmärgi kajastusteks ja täpsustusteks põhiseaduse tekstis on eelkõige põhiseaduse §-d 6, 49, 51 lg 1, 52 lg 1, mis sätestavad eesti keele riigikeelena, õiguse säilitada oma rahvuskuuluvus, õiguse suhelda riigiasutustega eesti keeles ning eesti keele kui riigi sisemise asjaajamise keele. Eesti Vabariigi põhiseadus teeb riigile ülesandeks kaitsta eelkõige eesti keelt kui eesti kultuuri säilimise üht peamist eeldust. Põhiseaduse § 36 lg 3 sätestab iga eestlase Eestisse asumise õiguse. Ka seda sätet võib vaadelda kui ühte rahvuse säilimise garantii peegeldust. Lisaks võib rahvuse säilimise tagamise garantiidena vaadelda ka põhiseaduse § 27 lg-d 1 ja 4 ning § 28 lg 4, mis teevad
Asjaajamine eesti keeles. Terminid Ainedidaktika - vastava aine õpetamisõpetus ehk õpetamisoskus. Ainekava - iga õppeaine kohta koostab vastutav õppejõud ainekava, mille kinnitab programmijuht; sisaldab aine konkreetse toimumisega seonduvat informatsiooni (õppejõud; loengute, praktikumide ja iseseisva töö hulk; iseseisvate tööde loetelu ja juhend nende tegemiseks; eksamile või arvestusele pääsemise tingimused jpm). Ainekava koosneb järgmistest punktidest: vastava aine rõhuasetused, õpetamise põhimõtted, taotletavad õpitulemused ja õppesisu. Ajurünnak - aktiivõppe meetod, rühmatöö vorm, ideede genereerimise meetod, mille töötas välja 1950-ndatel a-tel Alex Osborne. Aktiivõpe - õppetöö vorm, kus õppurid ise osalevad aktiivselt õppeprotsessis. Andragoogika - (andras=täiskasvanu) täiskasvanupedagoogika; õpetus täiskasvanute õppimisest ja õpetamisest. Arengukava - on nägemus haridusasutuse põhi-, täiend- ja abistavate tegevuste are...
võimaldamist, kui tal on selleks õigustatud huvi. § 1015. Dokumendiga tutvumine Teise isiku valduses oleva dokumendiga tutvumise vastu õigustatud huvi omav isik võib valdajalt nõuda dokumendiga tutvumise lubamist, kui dokument on koostatud dokumendiga tutvuda sooviva isiku huvides või kui dokumendis on kajastatud selle isiku ja dokumendi valdaja vaheline õigussuhe või nendevahelise tehingu ettevalmistamine. § 1018. Käsundita asjaajamise mõiste (1) Kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema, on käsundita asjaajajal käesoleva seaduse §-des 1019-1023 sätestatud õigused ja kohustused, kui: 1) soodustatu kiidab asjaajamise heaks; 2) asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele;
seaduslikuks esindajaks, aga kuna elatis PerekS § 60, § 70 alusel mõistetakse välja vanema kasuks, siis levinud praktikas hagejaks pandud ikka vanem, mitte laps, kelle huvides hagi esitatud. 2) Kostja- Vello Pihlakas. Eelmisest abielust laps aga tema ema käesolevasse menetlusse ei puutu aga sellest osa ei võta. 8. Pent, Anderson, Kuusk ja Vilu esitasid hagi AS Kaevur vastu saamata töötasu nõudes. Kas ja kui, siis kuidas saavad Pent, Anderson ja Kuusk teha asjaajamise kohtus Vilu ülesandeks? Kas see riivab Vilu kui poole Õigusi protsessis? Kuidas saab AS oma huve kohtus kaitsta? Millega on hageja poolel tegemist? TsMS § 207 lg.2 järgi iga hageja osaleb menetluses iseseisvalt ja TsMS § 218 lg.1 p.4 alusel võib teisi hagejaid esindada ka üks hageja kaashagejate volitusel. Volitus eeldab TsÜS i järgi aga volitatava nõusolekut. Seega Vilu õigusin ei ole kuidagi riivatud, kui ta on nõus esindama
· Põhiperioodid o Varadünastiline periood-u 3000-2700 e.Kr, Alam-ja Ülem-Egiptus liideti kokku ühtseks riigiks, hieroglüüfkiri, vase ulatuslik kasutuselevõtt aga ka endiselt kivist tööriistad o Vana Riik -u 2700-2200 eKr, algab vaaraode Dzoseri ja tema eelkäija Sanahti valitsusajaga, püramiidide ajastu, esimesed kiviehitised, ehitustööde ühiskondlik tähtsus (20-30 aastat, ca 40 000 ehitajat, hierarhia ja asjaajamise kujunemine), hierarhiliselt korraldatud riigi väljakujunemine, religiooni väljakujunemine o Keskmine riik -u 2000-1650 eKr, u 2040 eKr ühendas Teeba valitseja Mentuhotep I riigi rahu ja stabiilsus, tähtsaimaks usukeskuseks Teeba, elukutselise sõjaväe loomine, jõukuse kasv tänu vallutustele ja kaubavahetusele nt. vallutati Nuubia põhjaosa,Vahemere idakalda
müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. 141. Käsundita asjaajamisega on tegemist siis, kui üks isik teeb midagi teise isiku (soodustatud isik) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud selleks õigust või kohustanud teda seda tegema. Käsundita asjaajamine on palumata tegutsemine võõrastes huvides. 142. Käsundita asjaajamise liigid: ehtne kui isik teeb tahtlikult soorituse teise isiku kasuks; mitteehtne kui isik teeb midagi teise isiku kasuks, soovimata teist isikut soodustada 143. Käsundita asjaajaja peab enne asjaajamisele asumist sellest soodustatule teatama, ootama ära soodustatu otsuse; asjaajaja peab arvestama soodustatu huve ning lähtuma tema tegelikust või eeldatavast tahtest;Kui ta teadis/ pidi teadma, et asjaajamine ei vasta soodustatu õiguspärasele tahtele, vastutab ta igasuguse kahju
kodu külastades sobiv kingitus. 3.20 Rõivastumine Rõivastumisstiilid on nii meestel kui ka naistel formaalsusi jälgivad, olenemata sündmusest - ärilisel või seltskondlikul, tööl, restoranis või tänaval. Formaalne tähendab antud juhul vähemalt kontoris tumedat ülikonda ja lipsu meestele ning ranget kostüümi või seelikut ja pluusi naistele. Parimad on nööritavad kingad (vältige lahtisi kingi, sest neid peetakse liiga sundimatuks). Vaba rõivastus ei ole meestele ärilise asjaajamise puhul kohane. Tänaval tähendab vaba rõivastus tavaliselt teksaseid ja spordijalatseid. Seltskondlikul koosviibimisel tähendab vaba rõivastus kõige sagedamini maitsekalt kooskõlastatuid rõivaid, kaasa arvatud pintsak meeste. Formaalne rõivastus tähendab harilikult õhtuülikonda, mis on väga stiilne. Enamik restorane ei nõua meestel lipsu, kuigi kõrgema klassi restoranid ootavad nii meestelt kui naistelt hästi rõivastumist. (tavad lk 139) Pühapäeviti panevad belglased selga
täitmist ning vajadusel teeb ettekirjutusi eelarvevahendite dokumendid ja muud materjalid. MV annab seaduse või Vabariigi kasutamiseks; Valitsuse määruse alusel ja täitmiseks korraldusi. Maavalitsus 10) määrab ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste on maavanemat teenindav ning maavanema juhtimisel töötav struktuuri, asjaajamise ja töökorralduse; 11) kinnitab valitsusasutus mis korraldab maavanema asjaajamist ja ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste tehnilist teenindamist: teenistujate koosseisud12) esitab VVle ettepanekuid valmistab ette maavanema korralduste eelnõusid või muid
Enamlaste riigipööre 1917. aasta oktoobris otsustasid Vene enamlased Vladimir Uljanovi (Lenini) pealekäimisel Ajutise Valitsuse kukutada. Lenini plaani kohaselt tuli mõnes paigas (kaasa arvatud Tallinnas) juba enne riigipööret hõivata raudteejaamad, telegraaf jm. Kui Petrogradis oli võim juba üle võetud, tehti seda ametlikult ka Eestis: Toompeal allkirjastas nn. Sõjarevolutsioonikomitee aseesimees Viktor Kingissepp dokumendi, millega ta asjaajamise Jaan Poskalt üle võttis. Täidesaatev võim läks Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee kätte, mille eesotsas seisis Jaan Anvelt. Olukord oli pinev, ehkki suhteliselt rahulik. Opositsioonierakonnad tegutsesid ka pärast enamlaste riigipööret edasi ja laiali ei saadetud isegi eesti väeosi, kuna enamlastel ei olnud selleks jõudu. Enamliku täitevkomitee korraldust trotsides tegutses esialgu edasi ka Maapäev. Peatükk 37 1918. aasta Maanõukogu otsus
planeerimise etapp, mille käigus tehtud valed valikud võivad mõjutada digitaaldokumendi kogu hilisemat elukäiku. Tegemist on sisuliselt infosüsteemi kavandamise ja väljatöötamise etapiga, mille käigus selgitatakse muude vajaduste kõrval välja ja määratakse kindlaks dokumendi- ja arhiivihaldusele esitatavad funktsionaalsusnõuded [8, lk 6]. Dokumendi elukäigu etapid jaotatakse kaheks: nn asjaajamise faas, millesse kuuluvad dokumendi loomine ja aktiivne kasutamine, ning nn arhiivi või väheaktiivse kasutamise faas, mille käigus eraldatakse väärtust omavad dokumendid (arhivaalid) asjaajamisest ja säilitatakse neid pikema aja jooksul. Selline faaside eristamine lähtub eelkõige dokumentide haldamise eest vastutuse jaotumisest asjaajamisteenistuse ja arhiiviteenistuse vahel, kuid digitaalses dokumendihalduses on see vahe kadumas ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
