teisigi raskusi. Näiteks tööviljakuse vähenemine, meditsiinikulutuste suurenemine ja rahvaarvu vähenemine. Sellega tuleks intensiivselt tegeleda juba noorest east peale, enne kui jõuab üldse mingisugune huvi tekkida. Lahendus võiks olla selline: tasuta kondoomid ja süstlad on laialt saadaval ja tasuta kõigile, eriti riskigruppidele. Sellega piiratakshaiguse levikut tervetele inimestele. Arstiabi võiks olla soodsamaks ja kättesaadav kõigile. Riigi arendatav elektrooniline asjaajamine nagu e-retsept ja e-tervisekaart on väga teretulnud. See vähendab paberimajandust ja võimaldab paremat arstidevahelist suhtlust. Väga tähtis on ka spordivõimaluste arendamine. Ideaalis võiks olla igas linnas ja maakonnakeskuses üks korralik spordihall ja ujula. Nende kasutamine oleks tasuta või igaühele taskukohase hinnaga. Paljudel inimestel jääb sportimine raha tõttu tegemata. Mida rikkamaks riik saab, seda rohkem võiks ta pakkuda inimestele tasuta hüvesid.
*välja kujunes rahvuslik haritlaskond *ühtlustus kirjakeel *rahva eneseteadvust suurendasid suurüritused(laulupidu, folklooripäevad jne) Nimeta 3 tähtsamat omariikluse saavutamise teel. Põhjenda, miks need sündmused on olulised 30.märts 1917-autonoomia saamine (osaline iseseisvus) *Eesti saab ise otsustamisõiguse *Eestist sai ühtne tervik, s.t. Liivima kubermang ühendati Eestimaa kubermanguga *Eesti sai õiguse kokku kutsuda Maavalitsuse ja Maapäeva *Eesti keelne asjaajamine 19.veebruar 1918-Päästekomitee K.Päts, K.Konik ja J.Vilms *Ülesanne: välja kuulutada Eesti Vabariik 24.veebruar 1918 - kuulutati välja iseseisev Eesti Vabariik *Esmakordselt loodi Eesti rahvusriik 10. Mis on landesveer ja miks tähistatakse Võidupüha 23.juunil? Landesveer on Balti sakslastest koosnev sõjavägi Sest 23.juunil 1919 aastal saavutasid eestlased Võnnu ehk Cecise võidu Balti sakslastest koosneva landesveeri üle. 11.Milline oli Tartu rahulepingu sisu?
ASJAAJAMISKORRA ÜHTSED ALUSED (Täida lüngad, tõmba õigele vastusele ring ümber või kirjuta lühivastused) 1. Mida peab asutuse asjaajamine tagama: asutuse ülesannete täitmise ja otsuste vastuvõtmise täpse ja küllaldase dokumenteerimise vähemalt õigusaktidega ettenähtud ulatuses; dokumentide vastavuse õigusaktides ja standardites kehtestatud vorminõuetele; dokumentide kiire ringluse; dokumentide lihtsa ja kiire leidmise ning juurdepääsu neile; dokumentidele kehtestatud juurdepääsupiirangutest kinnipidamise;
kõige loetavamaks eesti leheks. · Nii käredasti kui Jakobson polnud seni keegi meie ühiskondlikke olusid arvustanud: "Miks meil, eestlastel, kes me omaenese maal elame, ei ole samasugusi poliitilisi õigusi, kui sakslastel, kes meie sekka hiljem on asunud?" · Jakobson seadis esiplaanile majanduslike olude parandamise nõude. 4) Venestusaja mõjud Valitsemiskorralduses: · Balti erikorra kaotamine · Asjaajamine vene keeles · Marurahvuslasest kubernerid · Tsensuuri tugevnemine Koolikorralduses: · Vene keel muutus kõikjal sunduslikuks · Ei õpetatud Eesti ajalugu, kirjandust ega maateadust · Tartu Ülikooli tase langes · Kirjakeele oskus langes · Eestlased said õppida vene ülikoolides Ametkondlikus keelekasutuses: · Kõikjal kasutati vene keelt · Kes seda ei osanud, vallandati Kirikuelu: · Propageeriti õigeusku
Äriühingu asutamisel on oluline eristada mõisteid asukoht ja tegevuskoht. Asukohana märgitakse dokumentides tegeliku asupaiga kohaliku omavalitsuse üksust, nt on selleks Tallinn. Asukoht ja seda täpsustav juriidiline aadress on olulised, kuna kantakse asutamisel Äriregistrisse ja võetakse aluseks äriühingule ametlike teadete ja igapäevases äritegevuses tavaposti saatmisel. Ühel äriühingul saab olla ainult üks asukoht ja seda iseloomustav aadress. Kui ettevõtet juhitakse ja kogu asjaajamine käib ühest kohast, võib öelda, et tema asukoht ning tegevuskoht ühtivad. Kui aga on tegu nt kauplusteketti või eraldiseisvat laohoonet omava ettevõttega, siis on lisaks asukohale (nö peakontorile) ka mitmeid tegevuskohti, mis võivad asuda ka erinevates linnades ja tegelikult ka eri riikides (nt EL territooriumi piires). Tegevuskoha aadress on eriti oluline olukorras, kus tegutsetakse erinõuetega tegevusalal. Sel juhul tuleb iga tegevuskoht registreerida eraldi.
vahel, tänu suurele lumetormile võitsid rootslased venelasi, Vene väed said hävitavalt lüüa. Uusikaupunki rahu 1721. aastal alla kirjutatud rahu, millega liideti Ingeri-,Eesti- ja Liivimaa Vene riigiga. Lõppes rootsi aeg Eestis. Balti erikord - Erikord, mille kohaselt Balti aadlitel ja linnadel olid Vene ajal teatud privileegid: 1)Kehtima jäid Rootsi maksud ja seadused 2)Säilis kirkukorraldus, luteriusk 3) Säilis saksakeelne asjaajamine 4) Säilis tollipiir Venemaaga, tollivaba viljakaubandus Rootsiga 5) Tallinnas ja Riias valitsesid kindralkubernerid (nt. iirlased, rootslased jne.) 6) Maapäevad tegustesid edasi 7) Rüütelkonna suur võim 8) 1730. 40.-ndatel aastatel koostati aadlimatriklid (aadli suguvõsade nimekiri) Reduktsioon Karl XI poolt läbi viidud reform, millega võttis riigile tagasi eramõisad, tekkis juurde palju riigimõisaid ehk kroonumõisaid.
ühiskondlikud olud ning maad tabanud vapustused sundisid rahvast senisest sügavamalt juurdlema oma olemuse üle. Rahva maailmapilt muutus, hakati väärtustama oma keelt, isamaad ning kultuuri eripära ning nõuti võrdseid õigusi teiste rahvaste, eelkõige baltisakslastega. Kõrvuti majandusliku nõudmistega (teoorjuse kaotamine, mõõdukas maarent jne) oli ka puhtrahvuslikke taotlusi, näiteks vallakogukondade vabastamine baltisakslaste võimu alt, talurahva esindajad kohtutes, eestikeelne asjaajamine ning vene keele lisamine eestikeelstetesse koolidesse, mis eelnevalt baltisaksa koolivalitsuse võimu alt oleks võetud. Algas ärkamine rahvuslikuks eneseteostamiseks, milles võib leida nii raskusi kui rõõme. Üheks eelduseks ärkamisajale oli kirjasõna levik. Selles etendas suurt osa J.V. Jannsen, kelle üheks esimeseks suuremaks ettevõtmiseks sai oma ajalehe ,,Perno Postimehe" asutamine, milles ta oma kirjutistega eestlasi virgutas. Kuna Jannseni soovis eesti rahva
1920a vitsid kommunistid. EESTI 1917-1920: 1)1917 mrtsis sai Eesti autonoomia. 2)1918 24.02 sai Eesti iseseisvuse. 3)1918 veebruar-november Saksa okupatsioon Eestis. 4)28.11.1918 algas Vabadussda 5)02.02.1920 lppes vabadussda Tartu rahuga. Seoses veebruarirevolutsiooniga sai Eesti autonoomia Vene koosseisus. Ning 1917a 30.03 hendati ajutise valitsuse otsusel Eesti htseks rahvuskubermanguks, mida juhtis Jaak Poska. Kohalik vim lks eestlastele, eestikeelne haridus ja asjaajamine. Venemaa ajutine valitsus- >kubermagngu komissaar: a)maapev b)maavalitsus. Kui oktoobris(1917) toimus Venemaal uus riigipre, siis Eesti poliitikud ei tahtnud kuuluda riiki, mida juhivad kommunistid. Iseseisvuse eelduseks oli I MS, aeg mil Saksamaa peale tungis ning Venemaa taganes. 1918 aastal veebruari alguses olid sakslased juba Lne-Eestis ning seoses sellega loodi Eesti Pstekommintee ( K.Pts, K.Konik. J.Vilms) Koostati iseseisvusmanifest, mis loeti ette Tallinnas, mis loeti ette 1918a 24.02
Kehtestamise põhjus Venemaa ei saanud vallutatud aladele püsimajäämises kindel olla ja tuli võita baltisaksa aadli poolehoid. Sisu o Balti aadlil ja linnadel säilis laialdane omavalitsus o Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus o Valitsev usk-luteri usk o Saksakeelne asjaajamine o Tollipiir 4. Roseni deklaratsioon- 1739 - Roseni deklaratsioon. Selle autoriks oli Liivimaa maanõunik Otto F. Rosen. Deklaratsiooni kohaselt oli talupoeg pärisori ja mõisnik võis kohelda teda vastavalt oma äranägemisele. Talupoega ja tema varandus kuulus mõisnikule. Mõisnikul oli õigus talupoega müüa ja pärandada. Mõisnik võis määrata talupokale piiramatud koormised. Kohtuvõim talupoegade üle kuulus rüütelkonnale
Näiteks abistatakse paljuliikmelisi peresid ja üksikvanemaid, kellel on raske hakkama saada, jagades rahalisi toetusi ja võimaldades erinevaid soodustusi. Pakutakse peavarju neile, kel endal see puudub ja korraldatakse inimest ümberõpet, et leida neile sobiv töökoht. Samas ei pakuta tuge heldekäeliselt igale puuduse tundjale, tuleb osata küsida. Täita on vaja erinevaid ankeete ning inimesed tavaliselt ei teagi, et neil on õigus mingit soodustust või abi saada. Vahel osutab asjaajamine nii keerukaks ja aeganõudvaks, et abi taotlemine jäetakse üldsegi pooleli. Vanasti hoolitses iga pere ja kogukond iseseisvalt oma vanakeste eest, tänapäeval on see kohus langenud riigi kanda. Nagu me teame, maksab riik igale vanurile vanaduspensionit, paljudel pensionäridel on õigus saada veel pensionilisa näiteks invaliidsusastme järgi. Seda tõendavat paberit on aga vanakestel tülikas hankida ja seda on vaja teatud aja tagant uuendada. Puudega
Sellise situatsiooni võib tekitada mõne valitsuserakonna lahkumine võimukoalitsioonist või parlamendivalimised absoluutse enamusega võitnud parttei soovimatus osaleda valitsuse moodustamisel. Vähemusvalitsus võib toimida edukalt, kui opositsiooniparteidel puudub üksmeel. 8. Mis on bürokraatia (kaks tähendust)? - kodanike asjatu jooksmine ja paberiuputus -ametnikkond; ilma ametkondliku asjaajamiseta ei toimu ükski riik 9. Miks on bürokraatiat vaja? -amaetnike asjaajamine on seotud kindlate reeglitega, -valitseb kindel tööjaotus ja ametivõimude piirid on kindlaks määratud -igal ametikohal kehtivad ametinõuded -kogu tegevus dokumenteeritaks 10. Miks on loodud õiguskantsleri institutsioon?- Eestis on riigi- ja kohalike omavalitsusasutsute tegevuse õigupärasuse kindlustamiseks loodud õigusliku vahemehe ehk õiguskantsleri institustioon. Tegemist on sõltumatu ametiisikuga, kes
Balti erikord Vene keskvõim ja baltisaksa aadel Mõiste Baltisakslased olid Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa traditsiooniline, end sakslasteks pidav, ülemkiht (aadel, linnaelanikud ja vaimulikud). Reduktsioon vs restitutsioon Restitutsioon Rootis valistusaja lõpul riigistatud mõistate tagasiandmine nende ednistele omanikele. Aadel sai tagasi ka varasemad õigused talupoegade üle. Milleks olid...? Millal? Balti erikord algas Põhjasõja ajal allkirjastatud kapitualtsioonilepinguga 1710. Lõplikult kehtestati Uusikapunki vaherahuga 1721. Kehtis kuni 1880-ndate aastate alguseni. Uusikapunki rahu 1721 Balti erikorra alused: Balti aadel ja linnad säilitasid laialdase omavalitsuse; Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus; Eesti- ja Liivimaale jäi omaseks luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. Valitsemine Vene keskvõimu kõrgeim esindaja Tallinnas ja Riias oli kindralkub...
Forseliuse tegevus- * oli eesti rahvakooli rajaja * töötas välja vana kirjaviisi, mis oli esimene süstemaatiline eesti keele kirjaviis * andis välja vanas kirjaviisis aabitsa * aitas arendada rahvaharidust ja rahvakoolide rajamist Rahvavalgustuslik kirjasõna- ilmaliku kirjanduse algusaeg. * hakkas ilmuma kalendreid, mis andsid infot maailmaasjade kohta *kalendrid sisaldasid veel praktilisi nõuandeid maaharimiseks ja majandamiseks * Ilmus esimene valgustusliku iseloomuga ajakiri (Lühhike õppetus) Aavik * laenamine soome keelest * keelt võib vabalt täiendada ilu, omapära ja otstarbekuse põhimõttest lähtudes * laenata võib kõikjalt * tehissõnade loomine, laenamine * üle 300 tehistüve, üle 800 soome laenu Veski * süsteemsus ja reeglipärasus * tuleks vähe laenata * mahukas üldkeele sõnarikastus *keelerikastamisel tuleks kasutada oma keele ainet * väga palju terminoloogiat *üle 200 sõna Vana kirjaviis * 18.saj lõpul lihtsustatud ja täpsustatu...
§27 Balti erikord, aadlimatriklid, Roseni deklaratsioon Balti erikord Peeter I andis Balti aadlikele rohkem õigusi. Jäid kehtima senised seadused ja maksukorraldus. Alles jäi Luteriusk. Säilis saksakeelne asjaajamine. Tollipiir jäi alles. Ametisse jäid kindralkubernerid Vene keskvalitsus määras. Toimus restitutsioon e. Rootsi ajal riigistatud mõisate tagasi andmine endistele omanikele. Aadlimatriklid rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad. Ainult aadlinimekirja kantud aadlikud omasid Eesti ja Liivimaal poliitilisi ja majanduslikke eesõigusi. Aadlimatriklid kaitsesid siinsete põliste aadlisuguvõsade privileege Venemaalt või Saksamaalt saabuvate uustulnukate eest.
EESTI KEELE KUJUNEMINE Kujunemise algus · 2000-2500 aastat tagasi läänemeresoome algkeelest · Arvatakse, et algkeel oli sarnane soome keelega · Eesti keele arengus saab eristada kolme perioodi: 1) vanaeesti keel- kuni aastani 1200 2) murrangueesti keel- 1200 kuni 1700 3) uuseesti keel- 1700 kuni tänapäev Vanaeesti keel · Ei ole säilinud kirjalikke allikaid · Üks varasemaid erinevusi ja muutusi, mis eristab eesti keelt kõigist teistest läänemeresoome keeltest on õ-häälik · Tekkisid murretevahelised erinevused · Eesti- ja Liivimaal kujunes välja kolm murderühma: liivi, lõunaeesti ja põhjaeesti · Põhjaeesti ja lõunaeesti häälikujärjendid olid erinevalt arenenud Ülesanne: Tõlgi lõunaeesti keelest põhjaeesti keelde. 1) parts 4) upin 2) kuremari 5) pang 3) väits 6) kaiv Murrangueesti keel · Algas 13. saj. kui sakslased ja t...
Algul valdade arv mõnevõrra suurenes, siis hakkas al 1995.a tasapisi vähenema - 2013: 193 valda, 33 linna - 2014: veelgi vähem Suuremate omavalitsusüksuste „plussid ja miinused“. Plussid: suurem eelarve annab võimaluse investeeringuteks ja võimaldab tulevikku paremini planeerida; piirkond muutub loogiliseks tervikuks; haldusvõimekus kasvab, tööle saab võtta oma ala asjatundjad, sellega muutub juhtimine efektiivsemaks, volikogude professionaalsus tõuseb, asjaajamine läheb ettevõtjasõbralikumaks; paranevad ametnike töötingimused; valla pakutavate kommunaalteenuste tase võrdsustub; valitsemiskulud vähenevad; seltsitegevus hoogustub, kodanikuaktiivsus kasvab; teenuste kvaliteet, samuti nende kättesaadavus paraneb; raha on võimalik rohkem suunata kultuurile ja spordile. Miinused: identiteedi kadumine; ääremaastumine; volikokku saavad suurema valla inimesed, kes ei tunne kohalikke olusid ja ei esinda liidetavaid valdu, võim
ununevad ning sagedased reeglid tulevad asemele 3. Kolmandaks üritavad inimesed olla originaalsed, mille tagajärjel tekivad uued värvikad väljendid, mis ajapikku võivad muutuda grammatika osadeks. 4)Mis on keele sotsioperiood? Iseloomusta kahte eesti sotsioperioodi (perioodi nimi, aeg ja paar lauset iseloomustamiseks). Sotsioperiood on ajastu, mille vältel ühiskondlikud suhted on suhteliselt stabiilsed Venestamisperiood (1880- 1918 Eesti iseseisvumiseni) Asjaajamine, haridus ja teadus muudeti venekeelseks Kujunes välja kolmeeelsus (vene, saksa ja eesti) Ametliku keelena oli kõrge staatus venekeelel Baltisakslased arendasid oma kultuuri saksa keeles, eestlased eesti keeles. Nõukogude aeg (1944-1991Eesti taasiseseisvumiseni)- perioodi iseloomustab vene keele kasutuse järsk tõus: Ühiskonnaelu valdkonnad muutusid kakskeelseteks või täiesti venekeelseteks Vene rahvastiku osatähtsus tõusis (⅓)
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 288 Kirjakultuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 292 Ajalookirjutus Liivimaal . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 292 Asjaajamine ja kantseleid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 299 Kirjutajad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 301 Liivimaa keeled . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Rootsi võis Liivimaalt ilma tollita välja vedada suure summa eest teravilja Osapooled: Ründajad : Venemaa, Poola, Taani Kaitsjad: Rootsi + värvatud Eesti talupojad Balti erikord – Rootsi valistsusaja lõpul riigistatud mõisate tagastamine nende endistele omanikele. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Eesti- ja Liivimaad eraldas Venemaa sisekubermangudest ka valitsev luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. Seadus Aasta Kubermang Sisu Roseni deklaratsioon 1739 Talupoeg muutus pärisorjaks. Mõisnikud said oma orjad tagasi. Asehalduskord 1783-1796 Eestimaa Linnaõigused. Poliitilised ümberkorraldused. Ühine asehaldur.Rüütelkonnad ja raed saadeti laiali.
Reegel: 1. igaüks vastutab ise oma kohustuste eest, st laenulepingu sõlminud isiku (M-i) kohustus, mille peab M vanematele tagasi maksma (VÕS § 396) ii. Erand: 1. abikaasade solidaarkohustus PKS § 18 ei kohaldu, sest kohustus võeti enne abielu sõlmimist b. Kas M saab S-ilt nõuda pulmakleidile tehtud kulutuste hüvitamist? i. käsundita asjaajamine VÕS § 1018? M ei ajanud tõenäolisel siiski S-i asja, kui kleidi ostmiseks raha laenas ja kleidi ostis ii. kahju hüvitamine/alusetu rikastumine 1. Reegel: VÕS § 1043/VÕS § 1037: 2. Erand abikaasade vahelistes suhetes: PKS § 8 kihlusest tulenevate nõuete välistamine? ei kohaldu, sest abielu sõlmiti, teisalt võib
KORDAMISKÜSIMUSED. 1) Eesti pärast Liivisõda! Vastus: Aastal 1583.aastal sõlmiti Venemaa ja Rootsi vahel Pljussa vaherahu. PõhjaEesti kuulus Rootsile, LõunaEesti ja PõhjaLäti kuulus Poolale ja Saaremaa kuulus Taanile. 2) Rootsi aeg! Vastus: Rootsi aeg kestis Eestis peaaegu 100.aastat ja tõi siinsetele elanikele kaasa palju olulisi muutusi. 1645.aastal liideti Saaremaa Rootsi kuningriigiga. 16.septembril 1629.aastal sai Rootsi terve mandriosa endale Altmargi vaherahuga. Baltierikord oli Liivimaa ja Eestimaa mõisnike eriõigused Põhjasõja järgses Vene võimu koosseisus. Reduktsioon ehk riigistamine oli mõisate riigi omandusse võtmine. 17301740.aastal koostati rüütelkonna liikmete erilisi nimekirju, mida nimetati aadlimatrikliks. Üksnes aadlinimekirja kantud aadllikud omasid Eesti ja Liivimaa poliitilise ja majanduslike eesõigusi. Aadlimatriklid pidid kaitsma siinsete aadl...
Prantsuse valgustajatesse suhtus ta vaenulikult. Talle tõid valgustatud monarhi maine siseriiklikud reformid. Tema ajal sai kuulsaks Böömimaa oma manufaktuuridega. Ohvitseridelt hakati nõudma erialast haridust. Loodi kaasaegne bürokraatlik riigiaparaat. JOSEPH II (1780-1790) · Kaotati pärisorjus · Aadel ja vaimulikud tehti maksukohustuslikeks · Ametlikuks keeleks sai saksa keel, millega rõhuti impeeriumi väikerahvaid. · Provintside omavalitsused kaotati ja asjaajamine läks keskvalitsuse ametnike kätte. · Püüdis parandada talupoegade olukorda. · Kehtestas täieliku usuvabaduse. Katoliku kloostrid suleti, nende vara kulutati hoolekandele. Aja jooksul ühinesid aadelkonna esindajad, kirik ja väikerahvad. Tekib tugev opositsioon Joseph II poliitikale. Mässud L-Madalmaades, Ungaris. 1790. a. tekib Belgia Vabariik, mis samal aastal vallutati Austria vägede poolt. Laiendati rahvakoolide võrku
9. Jannsen: Hakkas välja andma aastal 1857 Peno Postimeest. Korraldas 1869. aastal esimese eesti üldlaulupeo ja loodi 1865. aastal mängu - ja luluselt Vanemuine. Hurt: 1872. aastal loodi Eesti Kirjameeste Selts.Soovis rajada ka Aleksanderkooli. Jakobson: 1878. aastal hakkas välja andma ajalehte Sakala. 10. 11. Eesmärk oli muuta siinsed provintsid teiste Vene riigi osade sarnaseks.Kõikidesse kohtadesse määrati vene ametnikud. Kõik asjaajamine muutus vene keelseks. 12.VIHIK! 13. VIHIK!Tõnisson:Pidas oluliseks emakeelse koolihariduse taastamist. Päts: pidas veelgi olulisemaks eestlaste majandusliku olukorra paranemist. 14. Vaatamata lüüasamisele aktiveeris revolutsioon rahvast. Maal hoogustus ühistegevuslik liikumine. Hakati rajama piimaühistuid. Maaparandusühistuste liikumine kuivendas suuri soostunud alasid. 1902. aastal asutati Eesti Laenu ja Hoiuühistu
kogemuse( rahad pandi kokku ja ehitati ettevõtteid- Meiereid, laeva seltse jne) 3. Poliitilised eeldused- oskus sõnastada oma eesmärke, poliitilise võitluse kogemused, hakati looma erakondasid, eesti poliitikute esilekerkimine, kohalike omavalitsuste kogemus, ohvitserkonna olemasolu, sõjaline kogemus I Maailmasõjas. Autonoomia : eestlased kasutasid ära, et on ajutine valitsus ja koostati Eesti autonoomia kava. Seal oli 4 olulist punkti- eesti keelne asjaajamine, Eesti alade ühendamine Eestimaa kubermangu alla, moodustada rahvusväe osad, viia läbi valimised. 12 aprill 1917- ajutine valitsus andis Eestile autonoomia. Enamlaste riigipööre ja ümberkorraldused : toimus Eestis 27.okt. · riigistatakse kogu maa ja ettevõtted * maad ei jaotata talupoegadele, tehakse kommuunid *Kirik lahutati riigist 28 nov. tuli Toompeale kokku kubermangu nõukogu- Jaan Tõnisson oli põhi kõneleja, aga enamlased sundisid ta maalt lahkuma
· Esindajaks komissar Jaan Poska · Eesmärk autonoomia saavutamine AUTONOOMIA 13.märts 1917 Milliste vahenditega saavutati autonoomia: · Autonoomia projekt · Eestlaste meeleavaldused · Määrus, mis andis autonoomia, võeti vastu ajutise valitsuse poolt. Autooomia sisu · Eestimaa kubermangude liitmine. · Maapäeva valmine(esimest korda ajaloos ühendati eestlaste maa üheks tervikuks ja seda valitsesis eestlased. Muutused: · Eestikeelne asjaajamine · Moodustati maanõukogu maavalitsus · Rahvusväeosad · Kujunesid poliitilised erakonnad. Pinged: · Tekkisid konfliktid ametist tagandatud vene ametnikega, kes süüdistasid eestlasi seperatismis(püüd jääda tagalasse) · Tekkis vastasseis töörahva nõukogudega · Eesti vastset autonoomiat ohustas jätkuv I maailmasõda OKTOOBRIPÖÖRE sündmused ja muutused Eestis. · Eestis võim enamlastel
kassa tööpäeva kokkuvõtte ja päeva aruande ning teostab raha üleandmise vastavalt kehtivale korrale . · Raha käitlemine: Jälgib raha käitlemisel kehtivaid reegleid ja nõudeid. Kontrollib raha turvaelemente visuaalselt ja kasutades spetsiaalseid tehnilisi vahendeid . Läbivad kompetentsid ja baasteadmised · Suhtlemisoskus: Suhtleb tõhusalt ja sobivalt moel ning tuleb toime tavapärastes suhtlemisolukordades . · Asjaajamine, arvuti kasutamise oskus: Kasutab arvutit õppimis- ja töövahendina, koostab ja vormistab arvutilt lihtsamaid ametikirju ja dokumente . · Teenindamisoskus: Nõustab erineva kultuuritaustaga kliente ja tuleb toime tavapäraste teenindussituatsioonides , mõistab kliendikeskest teenindamist ja erinevate kliendirühmade teenindamise eripära. · Keeleoskus: Saab kliendist aru ja teenindab inglise/saksa ja vene keeles .
(Ajutisele Valitsusele esitati kinnitamiseks autonoomiaseaduse projekt.;;Petrogradis toimus hiiglaslik eestlaste meeleavaldus, millega nõuti Eestile kohest autonoomiat.;;Ajutine Valitsus andis määruse Eestimaa kubermangu valitsemise ajutise korra kohta.) Loetle muutusi, mis toimusid Eestis pärast autonoomia väljakuulutamist. Kogu eesti ala liidesti üheks rahvuslikuks kubermanguks, Eesti saab I korda rahavesinduse Maapäev, Eesti keelne asjaajamine (õppekeel), Erakondade loomine, Miilitsa loomine, Rahvusväelaste loomine I eesti polk Selgita, kuidas mõjutasid I maailmasõja sündmused Eesti iseseisvumisprotsessi. Eesti iseseisvumine on otseselt seotud Esimese maailmasõjaga, mille käigus lagunesid Euroopa impeeriumid Venemaa ja Austria-Ungari. Sõja mõju Eestile: Majandus- tööjõu puudus, toorainepuudus , tootmise langus põllumajanduses kui ka tööstuses, hinnad tõusid, kiire inflatsioon
teadus- ja arendustöö, välissuhted. Dokumentide loetelu põhifunktsioonid vastavad EMÜ põhikirjale. Osal funktsioonidel on ka allfunktsioonid. Personalitööl (tähis 2) on allfunktsioonideks personali planeerimine, värbamine ja arvestus (tähis 2.1), töötervishoid ja tööohutus (tähis 2.2). Finantsarvestusel (tähis 3) on allfunktsioonideks eelarve ja aruandluse korraldamine (tähis 3.1), raamatupidamine (tähis 3.2). Info haldamine allfunktsioonideks on asjaajamine ja arhiivindus (tähis 5.1), raamatukogu (tähis 5.2). Allsarjad puuduvad. Funktsioonid on järjestatud nii, et juhtimis- ja tugifunktsioonid on eespool ning põhifunktsioonid tagapool. Sarjad on moodustatud vastavalt dokumendiliigile (nt sari volikirjad ja garantiikirjad), kirjavahetus vastavalt teemale. Funktsioonid, allfunktsioonid ning sarjad on tähistatud vastavalt Rahvusarhiivi dokumendi- ja arhiivihalduse juhisele. Sarjadele on määratud ka säilitustähtajad
ühtseks kubermanguks, baltisakslaste eesõiguste piiramist, riigimaade jagamist rahvale. Y. Teemant- nõudlikum, nõudis valitsuse korralduste muutmist, nekrutikohustuse eiramist, maksude tasumisest loobumist, senise omavalitsuse laialisaatmise, revolutsiooni komitee loomist, riigi-, rüütelkonna- ja kirikumaade jagamist inimestele, politsei ja sõjaväe asendamist relvastatud rahvamiilitsiga. 1. Emakeelne asjaajamine ja kooliharidus 2. Boikoteeriti riigi viinapoode ja mõisakõrtse 3. Keelduti sõjaväe teenistusest, maksude maksmist 4. Relvastatud salgud 5. Revolutsiooni komiteed 6. Kuuluti välja Vabariik 7. Mõisate põletamine 8. Mäss – sõjaseisukord 2) Kuidas mõjutas Esimene maailmasõda Eestit 28. juuli 1914- 11. november 1918 Inimohvrid ja materiaalsed kahju väikesed, Suured sõjalaagrid, mobilisatsioon-100000
Autonoomia- saadi valitsemiskogemus Venemaa: Kodusõda- suur osa sõjaväest oli juba demoraliseerunud, riik nõrgestatud. Ei suudetud piisavalt jõuliselt Eesti riigile vastu hakata Maailm: I maailmasõda- Saksamaa ja Venemaa oli nõrgestatud, sakslased olid sunnitud Eestist lahkuma 3 tähtsamat sammu omariikluse suunas. *Kuulutati välja isesesvus - see näitas maailmale, et Eesti tahab olla vaba *Eesti sai autonoomia - asjaajamine läks eesti keelde, saadi valitsemiskogemus *Vabadussõda- võideti sõda, tänu millele tunnustas Venemaa Eesti iseseisvust Mis olid veebruarirevolutsiooni põhjused Venemaal? ° Petrogradi vilets varustamine toiduainetega °rahvas polnud tsaariga rahul ° sõjatüdimus Mida kujutas endast kaksikvõim? Korraga eksisteerisid rahva poolt valitud Ajutine Valitsus ning soldatite ja tööliste
elamutest : õlgkatused, kitsukesed aknad, puupalkidest laotud seinad. Balti erikord: balti aadli poolehoiu võitmiseks alustati juba sõjaajal teostatud restitutsiooniga- rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisate tagasiandmisega nende endistele omanikele. Baltikumi valitsuskorra põhijooned kinnitati 1721.aastal venemaa ja rootsi vahelise uusikaupunki rahuga. Kehtima jäid senised seadused ja makse korraldus . valitsev luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tolli piir. Venekeskvõimu kõrgemateks esindajateks said tallinnas ja riias ametisse määratud kindralkubernerid.(venearmees karjääri teinud välismaalased.) valitsusohjad jäid enamasti kohaliku aadli hulgast kindralkuberneri abiliseks valitud kahe valitsusnõuniku kätte. Maapäevadele ei kutsutud enam linna esindajaid nagu see varem oli. Ka kiriku üle püüdsid rüütelkonnad kontrolli kehtestada. Nõudes endale kohti kiriku juhtorganites. Koostati rüütelkondade liikmete
Carl Robert Jakobson *1868- isamaaline kõne Vanemuise seltsis (jagas Eesti ajaloo kolme perioodi: valguse (iseseisvuse), pimeduse(orjapõlve) ja koiduaeg) * valiti Pärnu ja Viljandi Põllumeeste seltsi presidendiks *koostas kooliõpikuid *1878- ,,Sakala" väga sõnakas ajakiri baltisakslaste, mõisnike ja kirikuõpetajate vastu, mis tekitas lahkhelisid Hurdaga 3. Venestuspoliitika väljendus: a) asjaajamine vene keelne, eestlaste sõnaõigust piirati veelgi, paljud vallategelased lasti lahti, talurahvakohtud kaotati, maakohtades seati ametisse talurahvaasjade komissarid b) haridus sundlik õppekeel oli vene keel, venekeele puudulikkusega head õppejõud vallandati, huvi koolihariduse vastu vähenes, kirjaoskuse langus, Aleksandri kool avati venekeelsena, TÜ viidi venekeelseks Jurjevi kooliks c) usuelu õigeusu levitamine, rajati vene õigeusu kirikuid 4
· Ametlikuks keeleks sai saksa keel. Novembri alguses puhkes Saksamaal rovolutsioon,mis viis riigi kukutamisele ja sotsialistliku valitsuse loomiseni. 11.11.1918a. Compiegne'i vaherahu - Saksa okupatsioon Eestis lõppes. 11.11.1918 Ajutise valitsuse legaalne koosoleks. Muutused mida teostas Maavalitsus e. Ajutine maanõukogu: · Seadis ametisse maavalitsuse · Maakonnavalitsuses läks võim eestlastele · Omakeelne asjaajamine · Formeeriti rahvus väeosi Eestimaa Nõukogu Täitevkomitee: · Riigistati maa, ettevõtted ja pangad · Sotsialistlike ühismajandite loomine · Rahvusesindused saadeti laiali. Vabadussõda. Vabadussõda puhkes 28. Novmbril 1918a. Punaarmee rünnakuga Narvale. Narvas kuulutati välja Eesti Töörahva Kommuun. Eestlaste ebaedu põhjuseks oli : vastaste ülekaal, rahava meeleolu, nõrk Kaitseliit, relvade ja laskemoona vähesus. Murrang.
Liivimaa aadli "rüütelik käitumine" ja sellega seonduv kasvatus jätkus ka pärast reformatsiooni- lisandus ka kirjaoskuse omandamine Kirjaoskuse areng linnades Ladinakeelsed koolid linnades ei rahuldanud käsitööliste ja kaupmeeste huve(need koolid olid suunatud edasiõppijatele). Käsitööliste ja kaupmeeste vajadused eeldasid pigem praktilist laadi teadmisi: lepingute ja arvete kirjutamise oskust, geograafia, võõrkeelte, raha-, kaalu ja mõõdusüsteemide tundmist. Asjaajamine linnas käis alam-saksa keeles. Tekkis eraviisilisi ja lugemise ja kirjutamise koole, kus õpetati alam-sksa keeles. Õpiti lugemist, kirjutamist, arvutamist ja usuõpetust. Lõpuks õpiti ka erakirjade koostamist, lepingute, võlakirjade ja arvete kirjutamist. Õpiti ka mündi-, kaalu- ja mõõdusüsteeme. Samuti õpiti tundma kalendrit. Käsitöölised ja kaupmehed püüdsid õpetuse abil anda teadmisi oma poegadele, elukutse jätkamiseks.
Baltikumi valitsemise põhijooned kinnitati 1721.a. Uusikaupungi rahuga. Rahu alusel säilis balti aadlil vene impeeriumi koosseisus laialdane omavalitsus. Seda süsteemi hakati nim. Balti erikorraks. BALTI ERIKORRA PÕHIJOONED:1) Kehtima jäi senine maksukorraldus ja seadused. 2) Kindralkuberneril oli õigus neid keskvõimu ukaase(seadusi), mis valti erikorraga kokku ei sobinud jätta väljakuulutamata. 3)Valitsema jäi luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. 4) Eesti jagunes 2 kubermanguks: a)Eestimaa kubermang,mis koosnes 4 maakonnast(Harju, Viru, Läänemaa, Järva).b) Liivimaa kubermang, mis koosnes 3maakonnast(Saaremaa,Pärnu,Tartu).c)Narva kuulus Peterburi koosseisu. 5)Eestis oli 10 linna. 6) Linna valitses raad, kuhu kuulusid ainult aadlikud. 7)Kodanikuõigused olid neil, kes kuulusid tsunftidesse ja gildidesse ja olid sakslased. 8)Baltisaksa aadlikud kanti erilisse rüütlinimekirjadesse e
1872- Eesti Aleksandri kooli peakommitee president Carl Robert Jakobson 1868- isamaaline kõne Vanemuise seltsis (jagas Eesti ajaloo kolme perioodi: valguse (iseseisvuse), pimeduse(orjapõlve) ja koiduaeg) valiti Pärnu ja Viljandi Põllumeeste seltsi presidendiks koostas kooliõpikuid 1878- ,,Sakala" väga sõnakas ajakiri baltisakslaste, mõisnike ja kirikuõpetajate vastu, mis tekitas lahkhelisid Hurdaga 3. Venestuspoliitika väljendus: a) asjaajamine vene keelne, eestlaste sõnaõigust piirati veelgi, paljud vallategelased lasti lahti, talurahvakohtud kaotati, maakohtades seati ametisse talurahvaasjade komissarid b) haridus sundlik õppekeel oli vene keel, venekeele puudulikkusega head õppejõud vallandati, huvi koolihariduse vastu vähenes, kirjaoskuse langus, Aleksandri kool avati venekeelsena, TÜ viidi venekeelseks Jurjevi kooliks c) usuelu õigeusu levitamine, rajati vene õigeusu kirikuid 4
· Mina · Riik, riigipea · Tahe · Seadusandlik võim · Täidesaatev võim · Teovõime · Põhiseadus · Terviklikkus Lorenz von Stein 1887 Legaalne domineerimine 1. Pidev reeglitega seotud asjaajamine 2. Kompetents (spetsialiseerumine, sund) 3. Ametihierarhia põhimõte 4. Reeglid (tehnilised, normid) 5. Administratsioon lahutatud vahenditest 6. Puudub võimalus ametikoha omastamiseks 7. Juhtimise dokumenteeritus Max Weber 1922, "Wirtschaft und Gesellschaft" 3
· Valitsuses korrumpeerunud inimesed · Puudusid kodanikuõigused · Venemaa kaotus Vene-Jaapani sõjas · Verine Pühapäev Käik · Streigid, miitingud, kokkupõrked politseiga, mõisavara hävitamine, palvekirjade esitamine · 17.oktoobri manifest-venemaale parlament, põhiseadus ja kodanikuõigused · rahvaasemike koosolek mis lõhened kaheks Tulemused · Esimesed Eesti erakonnad · Eesti ühiskonna poliitikute organiseerumine · Emakeelne asjaajamine ja kooliharidus 3)Veebruarirevolutsioon Põhjused · Majandust õõnestas inflatsioon · Valitses terav puudus kütusest, tarbekaupadest, toiduainetest · Transpordisüsteem ei toiminud · Kasvasid sõjatüdimus ja umbusaldus valitsuse vastu · Sõdurite lahkumine rindelt Ilmingud · Mässud, streigid, miitingud, ametiasutuste rüüstamine Tagajärjed · Politsei asemel võttis korravalve oma õlule omaalgatuslikult loodud miilits · Keiser loobus troonist
· Valitsuses korrumpeerunud inimesed · Puudusid kodanikuõigused · Venemaa kaotus Vene-Jaapani sõjas · Verine Pühapäev Käik · Streigid, miitingud, kokkupõrked politseiga, mõisavara hävitamine, palvekirjade esitamine · 17.oktoobri manifest-venemaale parlament, põhiseadus ja kodanikuõigused · rahvaasemike koosolek mis lõhened kaheks Tulemused · Esimesed Eesti erakonnad · Eesti ühiskonna poliitikute organiseerumine · Emakeelne asjaajamine ja kooliharidus 3)Veebruarirevolutsioon Põhjused · Majandust õõnestas inflatsioon · Valitses terav puudus kütusest, tarbekaupadest, toiduainetest · Transpordisüsteem ei toiminud · Kasvasid sõjatüdimus ja umbusaldus valitsuse vastu · Sõdurite lahkumine rindelt Ilmingud · Mässud, streigid, miitingud, ametiasutuste rüüstamine Tagajärjed · Politsei asemel võttis korravalve oma õlule omaalgatuslikult loodud miilits · Keiser loobus troonist
377. subsistence benefit toimetulekutoetus 378. deduction maha arvestamine 379. subsistence level toimetulekutase 380. Social Welfare Act sotsiaalhoolekande seadus 381. non-contractual obligations lepinguvälised kohustused 382. public promise to pay tasu avalik lubamine 383. presentation of a thing asja ettenäitamine 384. benevolent intervention in another's affairs käsundita asjaajamine 385. unjustified enrichment alusetu rikastumine 386. tort law kahju õigusvastane tekitamine 387. prerequisite of a claim nõude eeldus 388. legitimate interest õigustatud huvi 389. intervener asjaajaja 390. on behalf of another person teise nimel 391. principal esindatav, volitaja 392. genuine ehtne 393. not genuine mitte ehtne 394. false acting in one's own interest ekslik käsundita asjaajamine 395
Dokumendi omadused Autentsus – dokument on just see, mida ta näib olevat (originaalallkiri) Usaldatavus – dokument, mille sisu võib usaldada, milles esitati faktid, toimingud jmt on tõene, usaldusväärne Terviklik – dokument on täielik ja teda ei ole mingil viisil muudetud Kasutatav – kasutatav on dokument, mille asukoha saab kindlaks teha elukäigu mis tahes tsüklis ja mis on kättesaadav, esitatav ning tõlgendatav. Asjaajamine - Asjaajamine käesoleva seaduse mõistes on dokumentide loomine, registreerimine, edastamine, süstematiseerimine, hoidmine ja kasutamine nende üleandmiseni arhiivi Dokumendihaldus – on halduse ala, mis tegeleb dokumentide loomise, saamise alalhoidmise, kasutamise ning eraldamise tõhusa süstemaatilise ohjega. Dokumendisüsteem infosüsteem, millega hõlmatakse ja hallatakse dokumente võimaldatakse neile pidev juurdepääs Dok. süsteemi moodustavad: 1. inimesed 2
kommunikatsiooni vajadust. Rahvusvahelise teaduse ja hariduse osaks on raske pääseda eesti keeles. Kui aga tahame säilitada ja arendada eesti keelt täisväärtusliku kultuurkeelena, siis tuleb täies mahus elavana hoida eestikeelne kõrgharidus ja eestikeelne teadus. Head eesti keelt nõuab ka hariduse ja elamise kvaliteet: asjadest saadakse kõige paremini aru ja suudetakse kaasa rääkida emakeeles. Ainult emakeelne kultuurikeskkond hõlmab kõiki rahva liikmeid, võõrkeelne asjaajamine jätab suhtlusest kõrvale need, kes keeli halvasti oskavad.Väikerahvale langeb siin kahekordne koormus. Maailma asjades kaasarääkimiseks vajatakse võõrkeeli, selle kõrval ei tohi aga jätta tähelepanuta ühtki emakeele tasandit. Igasugune muukeelse teksti käsitlus, olgu tegemist võõrkeele õppimisega või teadusteksti kirjutamisega, sujub seda paremini, mida nõtkem on emakeeleoskus. Käesolev sissejuhatus tekstiõpetusse on mõeldud kolmele kasutajarühmale:
tagasi Soome alad ja maksis 2 miljonit riigitaalrit kahjutasu Rootsile. Samuti sai Rootsi endale õiguse Eesti ja Liivimaalt tollita välja vedada tollal märkimisväärselt suure summa 50 000 rubla eest teravilja. 4. Balti erikord Vene tsaar andis siinsetele mõsnikele suured volitused, nagu näiteks jäid kehtima Rootsiaegsed seadused ja maksusüsteem, samuti luteri usk, saksakeelne asjaajamine ning Rootsiaegne tollipiir. Toimus restitutsioon ehk see tähendas, et riigistatud mõisad anti tagasi nende endistele omanikele, mõisnikele. Samuti said nad tagasi võimu talupoegade üle. Vene keskvõimu kõrgemateks esindajateks said välismaalased (sakslased, rootslased, poolakad). Keskvõimu kõrgeim esindaja oli kindralkuberner. Teda asendasid aadlike hulgast valitud 2 nõunikku. 17301740
mandatum käsundusleping societas seltsing (võlaõiguslik kokkulepe ehk leping ühise eesmärgi saavutamiseks) ; ühiskond; ühendus; tänapäeval jur isik permutatio vahetus, vahetamine; vahetusleping ; maksmine, rahaülekanne veksliga, asetamine, üleviimine obligationes ex contractu lepingust tulenev obligatsioon e võlasuhe obligationes quasi ex contractu nagu lepingust tulenev obligatsioon e võlasuhe negotiorum gestio käsundita asjaajamine bona fides hea usk mala fides pahauskus creditor kreeditor, võlausaldja; õigustatud pool obligatsioonis debitor deebitor, võlgnik; kohustatud pool obligatsioonis novatio uuendus, muutmine; ühe võlaõigusliku suhte asendamine teisega nii, et esimene kaob cessio tsessioon; loovutamine (nõudeõiguse loovutamine uuele kreeditorile, kreeditoride vahetus obligatsioonis) dare ; facere Obligatsiooni objektiks võib olla mitmesugune samme. Roomlastel
AJALOO KT 1. Erinevused Baltikumi ja Vene impeeriumi vahel(baltierikord). Balti aadel ja linnad säilitasid Vene impeeriumi koosseisus laialdase omavaltsuse. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Eesti- ja Liivimaad eraldas sisekubermangudest ka valitsev luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. 2. Muutused asehalduskorra ajal. Muutus administratiivne jaotus(+paar maakonda), poliitilised ümberkorraldused(mõisnikel võrdsed õigused, võrdne kodanikuõigus), uus maksukorraldus(pearahamaks, hingeloendus), demokraatlikud jooned, piirati keskajast pärit omavalitsusstruktuuri. 3. Talupoegade olukord 18. sajandil. Pärisorjus jäi püsima, kuid talurahvale anti siiski seaduslikult tagatud kaitse mõisnike võimaliku ülekohtu vastu
oma tööst aega üle jääda, kui ta on piisavalt kiire. Kui päeval tekkinud ülesannetest jääb aega üle, siis kasutab tavaliselt sekretär oma vaba aega õppimiseks, kuna see on eriala, kus saab ennast koguaeg täiendada. Kuigi paljud nimetavad sekretäri, kui ettevõtte maskotti, ei saaks ükski asutuse töötaja oma tööülesandeid korrektselt täita, kui sekretär pole oma tööd ära teinud. Sekretäritöö on äärmiselt tänuväärne hea sekretäri teeneks on see, kui kogu asjaajamine ja kontorikorraldus laabub tõrgeteta ning juhid ja spetsialistid võivad muretult pühenduda oma põhitööle. Sekretär ei tohi teha oma töös vigu, kuna need võivad mõjutada kogu kontoritööd. Erialasi on mitmeid, mõnele on selle valimine lihtne, mõnele äärmiselt keerukas ja võtab ennem aastaid aega, kui jõuab selgusele, mida ta tegelikult tahab. Ka mina valisin oma eriala teadmata, et kas see ikka pakub mulle tõeliselt huvi
julgeolekuteenistus Berliinile: ,, Eesti on juudivaba ,,. Alates 1942. a. hakkasid sakslased tooma Eestisse juute teistest Euroopa riikidest ja rajasid nende jaoks 20 koonduslaagrit. Hukati kokku u. 10 000 Euroopa juuti. Samamoodi hukati mustlasi ~800. Suurima arvu hukatutest moodustasid sõjavangid. ~15 000. Muudatused elus- olus ja kultuuris : Normid, puudus tarbeesemetest. Puukingad ! Saksa propaganda. Saksa keele osatähtsuse tõus koolides, koolimajad Saksa sõjaväe kasutuses. Saksakeelne asjaajamine. Eesti rahvuslaste tegevus O. Tief. Eestlased NSVL sõjaväes : 1941 suvi. Mobilisatsioon- 33 000 kutsealust ehituspataljonidesse, talvel suri neist 1/ 3. Evakueerimine- ~25 000 inimest. (Nendest loodi) ( mob. Moodustati.) Loodi Riiklikud Kunstiansamblid Jaroslavis. 22. territoriaalne Laskurkorpus- langesid või läksid sakslaste poolele üle 1941. Det. luba asuda rahvusväeosad : eesti Laskurkorpus ~27 000 mehega juht Lembit Pärn- Velikije Luki
Tsiviilseadustiku üldosa seadus- kes on füüsiline ja kes juriidiline isik (eraõiguslik ja avalik õiguslik juriidiline isik, kuidas neid lõpetada), Töölepingu seadus, Töötervishoiu ja tööohutuse seadus, Vabariigi valitsuse seadus, Äriseadustik. asjataja.blogspot.com Rahvusarhiiv- dokumendihalduse ABC (testid) Asjaajamiskorra ühtsed alused 1. peatükk ÜLDALUSED 2. jagu Asutuse asjaajamisele ja dokumendihaldusele esitatavad nõuded § 2. Üldised nõuded (1) Asutuse asjaajamine peab tagama: 1) asutuse ülesannete täitmise ja otsuste vastuvõtmise täpse ja küllaldase dokumenteerimise vähemalt õigusaktidega ettenähtud ulatuses; 2) dokumentide vastavuse õigusaktides ja standardites kehtestatud vorminõuetele; 3) dokumentide kiire ringluse; 4) dokumentide lihtsa ja kiire leidmise ning juurdepääsu neile; 5) dokumentidele kehtestatud juurdepääsupiirangutest kinnipidamise; 6) tähtaegse dokumentide täitmise ning asjade lahendamise kontrolli;
Eesti ajaloo 2. kursuse 2. kontrolltöö 1. Venestusaeg põhjused, venestamise käigus tehtud ümberkorraldused, mida võis venestamisajas head leida, miks ei õnnestunud eestlasi ära venestada. Konspekt 1880. aastate keskpaigast kuni Esimese maailmasõjani. Põhjused: Aleksander III võimuletulekuga sai eesmärgiks kogu impeeriumi ühendamine Ümberkorraldused: Ametlik asjaajamine vene keeles Tugev tsensuur Toetati õigeusukiriku tegevust Venekeelne haridus Piirati omavalitsuste tegutsemisvabadust Ametnikeks pandi venelased Head küljed: Paranes eestlaste vene keele oskus, mis nt võimalda kergemini Venemaal oma haridusteed jätkata Karskusseltsid (ja muud ühingud) Rahvaluule kogumine (Jakob Hurt) Eesti Üliõpilaste Selts EÜSi sinimustvalge lipp (1884)
Asukoht juriidiline aadres ning tegevuskoht: Äriühingu asutamisel on oluline eristada mõisteid asukoht ja tegevuskoht. Asukohana märgitakse dokumentides tegelik asupaik. Asukoht ja seda täpsustav juriidiline aadress on olulised, kuna kantakse asutamisel Äriregistrisse ja võetakse aluseks äriühingule ametlike teadete ja igapäevases äritegevuses tavaposti saatmisel. Ühel äriühingul saab olla ainult üks asukoht ja seda iseloomustav aadress. Kui ettevõtet juhitakse ja kogu asjaajamine käib ühest kohast, võib öelda, et tema asukoht ning tegevuskoht ühtivad. Tegevuskoha aadress on eriti oluline olukorras, kus tegutsetakse erinõuetega tegevusalal. Sel juhul tuleb iga tegevuskoht registreerida eraldi. Tegevusala: Üldiselt kehtivad FIE-dele samad reeglid, mis teistele äriühingutele. Seega on kohustuslik märkida registreerimisel üks peamine tegevusala. Tegevusluba ja- litsents: Enne ettevõtte asutamist tuleb täpselt välja selgitada, kas antud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
