DOKUMENDIHALDUS DOKUMENTIHALDUST KORRALDAB · organisatsiooni dokumendihalduse teenistus (kantselei, asjaajamistalitus iseseisev struktuuriüksus, üldosakonna allüksus) · suures ettevõttes arhiivitöötajad · väikeettevõttes sekretär, assistent, juhiabi KAASAEGSES ORGANISATSIOONIS · elektrooniline dok.halduse süsteem - dokumendihaldur (asjaajamine, arhiivitöö, infotöötlus, IT) - süsteemihaldur (riist- ja tarkvara hooldus) · muutused tööjaotuses enamik töötajaid vormistab dokumendid ise ASJAAJAMISE HEA TAVA · reglementeeritus (igal dokumendil oma koht) · vastutus nõuetest kinnipidamise eest DOKUMENDIHALDUSE ALUSDOKUMENDID · sisekorraeeskirjad · asjaajamiskord (nõuded loomisest hävitamiseni) · dokumentide loetelu (liigitamine, säilitamine, toimikud) · tööprotsess (dokumendilähetus) - kooskõlastamine, redigeerimine, allkirjastamine, kontroll jne ASJAAJAMISKORD · organisatsioonisisene · lähtub...
ühtse vabariigi või kubermangu loomist. Revolutsiooni tulemusel mindi üle emakeelsele asjaajamisele ja kooliharidusele, boikoteeriti riigi viinapoode, keelduti sõjaväeteenistusest ja maksude maksmisest ning loodi relvastatud salku. Üks negatiivsetest revolutsiooni tulemustest oli näiteks 12. detsembri mõisate põletamine. Sammuti ei jää häid mälestusi kuna karistussalgad hukkasid ligi 400 inimest. Kokkuvõttes revolutsioon aitas kaasa Eestile, kuna asjaajamine sai toimuda nüüd puhtas emakeeles ja eestlastel oli olemas oma esimene erakond. Verevalamine ja mõisate rüüstamine põhjustas eestlastele vaid hirmu ja häda, mis vähendas vastupanu ja edasipüüdlemist. Revolutsioon ei takistanud Eesti elu edasiminekut, kuid jättis negatiivseid mälestusi.
AS NUNNU Ettevõtte asjaajamise kord ÜLDEESKIRJAD 1. Asjaajamine on dokumentide loomine, registreerimine, edastamine, hoidmine ja kasutamine kuni nende üleandmiseni arhiivi. 2. Koostatud dokumendid peavad olema vastavuses haldusdokumentide vormistamise põhinõuetega 3. Asjaajamise korraldajaks on sekretär, kelle põhiülesandeks on: - dokumentide vastuvõtmine - dokumentide registreerimine - dokumentide vahendamine - dokumentide väljastamine - järelvalve dokumentide täitmise üle - dokumentide hoidmine - nõustamine asjaajamisega seotud küsimustes
baltisaksa võimu). Ta oli suurvürsti tütre koduõpetaja ning Eesti Kirjameeste seltsi president. 3 isamaa kõnet. Ta rajas Kurgja talu. Andis välja ,,Sakala" ja palju kooliõpikuid. Edendas ajakirjandust ja majandust. Balti erikord seati sisse, kuna Venemaa vajas baltisaksa aadli toetust, kuna kartis Rootsi rünnakut. Aadel sai tagasi kõik õigused talupoegade üle. Säilis aadli omavalitsus- rüütelkonnad. Luteri usk ja saksakeelne asjaajamine. Säilis linnade omavalitsus. Väikelinnad olid mõisnike võimu all. Maksukorraldus. Positiivne Balti erikonna puhul. Oli tõke Venemaa ja Baltimaade vahel. Aitas säilitada siinse piirkonna kultuurilist omapära. Välistas kolonisatsiooni. Võimalus säilitada tihedad suhted Lääne-Euroopaga. Tagas siinsete alade kiire arengu. Negatiivne Balti erikorra puhul. Baltisaksa aadli piiramatu võim. Eestlaste õiguste mahasurumine. Omavalitsuse kõrgeim ladvik nimetati ametisse eluks ajaks.
avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid, samuti avalike üledandeid enda nimel täitvaid eraisikuid (nt notarid) Haldusmenetluse ei ole aga mitte igasugune haldusasutuse tegevus, vaid üksnes see, mis on seotud määruste, haldusaktide, halduslepingute ja toimingutega. Haldusmenetluse põhieesmärk on kaitsta kodanikke võimu omavooli eest, loetakse haldusmenetluseks vaid see osa riigi tegevusets, mis ka kodanikke puudutab. Haldusmenetluseks ei ole asutuste sisemine asjaajamine (nt ülemuse korraldused alluvatele). Seevastu avaliku teenistuse raamesantavad käskkirjad ametniku teenistusse võtmiseks ja teenistusest vabastamiseks, palga määramiseks jms puudutavad juba ametnikku kui erilises seisundis eraisikut ja kujutavad endast samuti haldusmenetlust. Legaaldefinitsiooni kohaselt on haldusmenetluseks vaid haldusorgani tegevus haldusotsuste tgemisel, sest haldusorgan on haldusmenetluse läbiviijaks. 2.1 Menetluse algus Haldusmenetlus võib alata kahel moel:
Kõige soodsamalt mõjutas Balti erikorra sisse seadmine eelkõige Balti aadli olukorda. Seda seetõttu, et Venemaa käik oli mõeldud just selleks, et meelitada Eestimaa ja Liivimaa aadleid ning võita nende poolehoid. Selleks viidi läbi restitutsioon, mille käigus anti suurem osa Rootsi ajal riigistatud mõisadest tagasi nende endistele omanikele. Balti aladel jäid kehtima endised seadused, maksukorraldus, usk, saksakeelne asjaajamine, tollipiir ja varasemad õigused talupoegade üle. Selline olukord oli kahtlemata kohalikele aadlikele meelepärane, kuna tõenäoliselt arvati, et peale Baltimaade vallutamist osutuvad muutused palju negatiivsemaks. Võrreldes Rootsi ajaga oli balti-sakslaste seis kahtlemata paremaks muutunud nad said tagasi suurema osa oma endistest valdustest ning ka suurema võimu, kuna venelased ise tegelesid kohalike asjaajamistega äärmiselt vähe.
29. commodatum pruuklaen 30. depositum hoiuleping, hoius 31. pignus pant 32. emptio-venditio ost-müük 33. pretium hind, väärtus 34. arrha käsiraha 35. locatio conductio üür-rent 36. mandatum korraldus, käsund 37. societas seltsinguleping 38. permutatio vahetus 39. obligationes ex contractu lepingust tulenevad obligatsioonid 40. obligationes quasi ex contractu nagu lepingust tulenevad obligatsioonid 41. negotiorum gestio käsundita asjaajamine 42. bona fides hea usk 43. mala fides paha usk 44. creditor võlausaldaja 45. debitor võlgnik 46. novatio uuendus, muutmine 47. cessio loovutamine 1 48. dare andma 49. facere tegema 50. solutio täitmine 51. conditio tingimus 52. vis maior vääramatu jõud 53. mora viivitus 54. res asi 55. dominium omand; omandiõigus 56. proprietas omadn; omandiõigus 57
,,Eesti 1917-1929" 1. Miks oli Eesti jaoks oluline Ajutise Valitsuse 30. märtsi määrus 1917? Selle määruse kohaselt ühendati Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa üheks rahvuslikuks Kubermanguks. 2. Millised olid rahvusliku valitsuse tähtsamad ettevõtmised 1917. aastal? (3) · Vene ametnikud asendati eestlastega · Kehtestati eestikeelne asjaajamine · Koolides eestikeelne õpe · Loodi rahvus väeosad · Maapäeva valimised maikuus 3. Millised olid enamlaste tähtsamad ümberkorraldused? (5) · Riigistati maad · Kaotati usuvabadus · Rahvusväeosad asendati Eesti punaväega · Kaotati koosoleku-, sõna-, trükivabadus · Mõisatest moodustusid suurmajandid · Ettevõtted, majad riigistati 4. Kes kuulusid päästekomiteesse? 5. Päästekommiteesse kuulusid K. Päts, K
Kahjuks ei olnud siinkohal tegu positiivse näitega, vaid hoopis puuduliku järelvalvega andmete säilitamisel ja töötlemisel. Tänapäeva kiirelt arenevas maailmas on oluline järjepidev lepingute ja dokumentide inspekteerimine. See aitab tagada juriidilised tõestusmaterjalid kohtuvaidlustes, organisatsiooni jätkusuutliku arengu ning töötajate-klientide heaolu ja kindlustunde. Samuti on korrektne asjaajamine ja andmete säilitamine vajalik probleemide vältimiseks Maksu- ja Tolliametiga, üldises mõttes terve riigiga. Dokumendihalduses peavad töötama pädevad inimesed, kuna tegu on väga substantsiaalse valdkonnaga, mis on riiklikul tasandil selgelt reglementeeritud ning peab vastama normidele.
kõravlt koolis käia. See on üks tänuväärne ettevõttmine ja need, kes on otsustanud läbi e-kooli õppida ja ühel ilusal päeval kooli lõpetavad on kindlasti selle võimaluse üle väga tänulikud. Samas, kui turvaline selline õppimismeetod on? Ei tea, kuna ka sõber on see, kes tihti abiks on ning ka vahel mõne töö ära teeb. Õpetaja peab lihtsalt tundma ja usaldama oma õpilast. E- riik on meile kasulikuks osutunud, kõik muu maailm ja asjaajamine on jõudnud meiele koju kätte. Pigem tahan uskuda, et see on turvaline ja kõik, kes seda meile võimaldavad teevad selleks kõik, et meil oleks e-keskonnas turvaline omi asju asjada. Kuid siiski tean, et on ka ohtusid, mis võivad ohustada meie isiklike andmeid ja elu.
toime tulla? Kas emadel ja naistel on meie tänases elukorraldus piisavalt palju otsustamisõigust? Kas nad saavad naiste ja emadena piisavalt mõjutada otsuseid, mis muudavad mitte ainult ühiskonda tervikuna, vaid ka naisi ja emasid endi, nende elukvaliteeti? Tema kõnes esineb ka võrdlust, kus siis võrreldakse üht asja teisega, kus tooksin siis välja selle: Ühelt poolt: Eesti on teinud küllalt selleks, et lahutada inimene tootmisliinist või bürokraadi ooterumist. Elektrooniline asjaajamine annab meile vabaduse mõtestada ümber nii tööd kui selle tegemist, nii töö tegemise kohta kui selleks kuluvat aega. Ometi: kas kasutame seda kõike veel kõige optimaalsel määral? Ehk tuleb üle vaadata, kas meie töösuhte regulatsioon lubab uusi viise ja vorme ka tegelikult rakendada. Sellest kõnest ei saagi kohe aru, et kas see on võrdlus või mitte, aga kuna ta läheb endaga vastuollu, kus ta arvabki, et ühelt poolt ja ometi, siis paneb see teistmoodi mõtlema.
10. klass 11.05.2012 Kuidas kujuneb ravimi hind? Esimene asi, mis ravimi hinda mõjutab on ravimi leiutamise maksumus. Kui 1975. aastal maksis uue ja tõhusama ravimi väljatöötamine ja katsetamine keskmiselt 2 miljardit Eesti krooni, siis kaasaegsete ja eriti tõhusate bioloogiliste ravimite väljatöötamise ja uuringute hinnaks on umbes 15 miljardit Eesti krooni. See on suur raha ning kui ravimifirma seda tagasi ei teeni, siis uusi ravimeid sealt enam oodata pole. Hinnakujunduse ühe olulisema põhimõtte kohaselt peab hind peegeldama toote väärtust. Üldjoontes kujuneb toote (näiteks ravimi) hind selle valmistamiseks, turustamiseks ja reklaamiks kulunud materiaalsetest vahenditest. Toote oskuslik tutvustamine ja turustamine tagab kasumi, mi...
esinduskogu idee, muuta talupoegade koormistele piirid, õigus mõisnik elu. kohtusse kaevata. Suutis laiendada Venemaa piire: Türgilt vallutas Musta mere põhjaranniku, sai suure osa Poolast. Venemaa 19.sajandil Eesti alad 19.sajandil Aleksander I (valitses 1801-1825): Valdav osa elanikkonnast elas maal, Valitsemisreform: ametnikkonna kasv, linnades enamuses saksakeelne bürokraatlik asjaajamine, võimu elanikkond. kuritarvitamine. Kindralkuberner , Talurahvareform: piirata seadustega kubermanguvalitsused talup. ja mõisnike suhteid. Haridusreform: ühtne koolisüsteem, viis 1802-taasavati Tartu Ülikool. õpperingkonda- eesotsas ülikool, neli Kasvab kohalik haritlaskond. koolitüüpi: kihelkonnakool, Ülikooli pääsesid ka eestlased ja kreiskool(maakonnas e kreisis), lätlased.
Mooduli nimetus KARJÄÄRI PLANEERIMINE JA ETTEVÕTLUS Teema „Asjaajamine ja dokumendihaldus. Töötamise õiguslikud alused“ arvestuse kordamisküsimused. 1. Asjaajamise ja dokumendihalduse erisused. Asjaajamine on dokumentide loomine, registreerimine, edastamine, süstematiseerimine, hoidmine ja kasutamine kuni nende üleandmiseni arhiivi Asjaajamine - tegevused isiku või organisatsiooni ülesannete täitmiseks ja dokumenteerimiseks. Dokumendihaldus - tegevused dokumendi-süsteemi loomiseks ja haldamiseks; dokumentide koostamiseks ning dokumentide hõlmamiseks ja nende elukäigu haldamiseks Nimeta riiklikud õigusaktid, mis reglementeerivad dokumenditöö korraldust organisatsioonis. Organisatsiooni tegevusi mõjutavad nõuded, mis tulenevad paljudest õigus- ja muudest normatiivaktidest:
3.Narva lahing-19.nov.1700.a.Rootsi ja Venemaa vahel.Rootsi 10500 in.Venemaa 30000 in.Rootsi võit, lumetorm ja Peeter 1 lahkus oma väe juurest. 4.Põhjasõja lõpp-1721.a lõppeb Uusikaupunki rahuga,Venemaa sai endale Eesti,Liivi ja Ingerimaa ja osa Kagu Soomt koos Viiburiga.Ta andis Rootsile tagasi sõjas hõivatud Soome alad ja maksis 2 milj. taalrit kahjutasu. 5.Balti erikord- Siinsetele mõisnikele anti suured volitused: Samad seadused ja maksusüsteem Luteri usk Saksakeelne asjaajamine Rootsi aegne tollipiir resitutsioon-Rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisad anti tagasi endistele omanikele. Venevõimu kõrgesindajateks said välismaalased 6.Talurahva olukord Venevõimu ajal-1739.a Venevõimu ajal oli talupoeg pärisori, talupoeg maa koos varaga kuulus mõisnikele.Maa kasutamiseks tuli talupojal tööd teha, mille suurus mõisas polnud määratletud.Kohtuvõim kuulus rüütelkonnale, mitte riigile. 7.Katariina 2 Balti poliitika-Lõi Võru ja Paldiski linna
1) eestikeelse kirjasõna väljaandmisega, eriti tähtsaks peeti õpikuid. 2) eesti rahvaluule kogumise ja avaldamisega 8. Miks loodi Aleksandrikooli komiteed? Kirjelda selle tegevust. ) aleksandrikooli komiteed loodi annetuste kogumiseks.raha saamiseks korraldati näitemänge,kontserse,näitusi 9. Mis on venestamine? Millist kahju tõi venestamine eestlastele? Venestamine - venepäraseks muutmine, koolide ja muude asutuste töö venekeelseks muutmine. Nüüdsest peale käis kogu asjaajamine vene keeles. Kahju eestlastele: *haridustase langes * vähenes nende kaasrääkimine oma maa asjades * kultuuri areng pidurdus 10. Milline oli raudteede ehitamise tähtsus: tööstusele, põllumajandusele, eestlaste rah- vustunde süvendamisele, asustuspildile?vihik. 11. Milliseid ajalehti andisd välja J. Tõnisson ja K. Päts? Millised olid nende seisukohad ja nõudmised? J. Tõnisson- "Postimees"emakeelse hariduse taastamine, kõnelesid demostretiivselt eest keelt
aasta revolutsiooni ! Hoogu sai ühiskondlik liikumine. Masina - ja tarvitajateühistu kaudu hangiti põllutöömasinad jm tööstuskaupa. Hakati rajama piimaühistuid. Maaparandusühistute liikmed kuivendasid üheskoos suuri soostunud alasid. Avati esimene Eesti esimene rahvuslik pank. Avati Miina Härma Gümnaasium. VENESTAMINE 1881. tõusis troonile Aleksander III . Algasid poliitilised ümberkorraldused. Ametisse määrati vene ametnikud. Kogu asjaajamine valla tasandil muudeti vene keelseks. Kõik kes kellel venekeel nappis vallandati vallakohtadelt. Vallavalitsused ja - kohtud seati nüüd vene maalt tulnud komissari järelvalve alla. RAUDTEEDE EHITAMINE Esimene Eesti raudtee valmis aastal 1870. ja see ühendas Peterburi Paldiski jäävaba sadamaga. Raudtee olemusolu andis tõuke suurte vabrikute ja tehaste rajamiseks, mida oli nüüd võimalik paremini toorainega varustada. Raudtee soodustas ka põllumajanduse arengut. TÕNISSON
- Balti erikorra aegse korralduse likvideerimine. - Balti kubermangude tihedam majanduslik sidumine Vene impeeriumiga , mis oli Venemaa kõige kiiremini arenev piirkond. - Baltisakslaste saksa keele ning meelduse allasurumine, kuna kardeti , et baltiosaksalsed tahavad Balti provintse Venemaa küljest lahti kangutada ja liita Sakasmaaga. - taheti lõhestada ja maha suruda eestlaste rahvuslik liikumine , mis osaliselt õnnestuski. D) Vene-keelne asjaajamine kehtestati kõigiss ametisasutustes avalikus elus. Kõrgematele ametikohtadele hakati määrama sakslaste asemele venelasi, kes ei osanud kohalikke keeli ega tundnud olusid. NB! Mitte venelaste jaoks muudeti ametiasutustesse tööle pääsemine väga raskesk ning paljud haritud eestlased olid sunnitud siirduma tööd otsima Venemaale. 20. saj. alguseks olid Venemaa linnades kujunenud mitmeid eesti kolooniaid , neist suurem asus pealinnas Peterburis. Kultuur 19 saj. lõpus ja 20. saj. alguses. 1
1. Põhjasõda Põhjasõda 1700-1721 Sõja põhjused ja eellugu: kõige üldisemaks põhjuseks oli võitlus ülemvõimu pärast Läänemerel, Venemaa soov saada väljapääs Läänemerele. Rahvusvaheline olukord oli kujunenud järgmiselt: 1) Venemaa oli muutunud arvestatavaks suurriigiks, kellel aga puudus Euroopaga meriti ühendus 2) Põhja-Euroopas konkureerisid omavahel Taani ja Rootsi 3) Poola ja Venemaa olid vabanenud hirmust Türgi ees ja nende suhted olid paranenud 4) Rootsi ülemvõim Läänemerel tekitas tugeva opositsiooni Rootsi vastu, 1699 aastal sõlmisid Poola, Taani, Saksi ja Venemaa Rootsivastase liidu. Rootsi liitlased: Inglismaa, Prantsusmaa ja P-S Rooma keisririik olid seotud igaüks oma sisemiste probleemidega. Põhiline vastaseis oli Venemaa ja Rootsi vahel(Karl XII ja Peeter I). Sõda jaotatakse Eesti ajal erinevateks perioodideks. Sõda toimus erinevaes kohtades: Baltikumi ala, Poola-Venemaa piiril, ...
6.Venestamine (Millal? Kus? Mis oli? Muutused hariduses, valitsemises, kirikuelus?) ? Sai alguse 1880. Vene Keisri Aleksander 3nda käsul. Valitsemiskorraldus: Eesti ja Saksa ametnikud vahetati välja umbvenelastega. Eriti innukas Venestaja Eestis oli kindralkuberner Sahhovskoi Koolikorraldus: Koolireform, õppetöö vene keeles. Koolmeistrid kes ei osanud vene keelt vallandati. Tartu Ülikool muudeti Jurjevi Ülikooliks. Keel: Kõik asjaajamine vene keeles 7.K. Pätsi ja J. Tõnissoni tegevus 20 saj algul? (Erinevused? Sarnasused?) Sarnasused: Mõlemate erakonnad andsid välja ajalehte Tõnissonil oli ,,Postimees" ja Pätsi häälekandjaks sai ,,Teataja". Mõlemad pidasid Eesti probleemiks vähest rahvustunnet ning eneseteadvust. Erinevused: Tõnisson toetas Tartu liberaale, Saksameelne. Päts aga toetas Tallinna Radikaale Venemeelne. 8. Nimed, daatumid? Johann Voldemar Jansen- Möldri poeg, käis Vändra köstri ja kihelkonna koolis
Eesti kirjandus arenes eriti olulisel määral aastatel 1917 - 1924. Seda põhjustas Veebruari- ja Oktoobrirevolutsioon Venemaal. Klassisõja aastail ilmneb esmakordselt abstraktne seisukohavõtt ühiskondlikes küsimustes. Bolevike partei oli see, kes lubas Venemaa koosseisu kuuluvatel rahvastel iseseisvuda ja oma riik kehtestada. Enne Oktoobrirevolutsiooni ei mõtelnud Eesti kodanlus isegi mitte eesti keele kehtestamisest ametliku keelena. Oktoobrirevolutsiooniga muutus hoobilt kogu asjaajamine Eestis eestikeelseks ja eestlastele kehtestati nende rahvuslikud õigused. Kodanlus oli siis see, kes hakkas muudatustele vastu sõdima. See ei olnud rahvuslik, vaid klassisõda. Stalini järgi ei taotlenud nad mitte rahvuslikku vabadust vaid kapitalistlikku vabadust teisi ekspluateerida. Eesti kirjandus jäi aga revolutsioonist tugevalt maha. Tuglas põhjendas seda sellega, et püüdes sündmustele järele jõuda, ei saavutada küpseid teoseid (kuna liiga kiirustatakse). Kõik kirjanikud olid
Abraham Lincoln USA president. 9. Milline oli Inglismaa partei poliitiline süsteem? Isolatsionism (?) Milline muutus toimus selles 19 saj lõpul? Saksamaa arenemine ohustas Inglismaa merelist ülemvõimu maailmas. 10. Millised 2 eesmärki olid Stolõpini reformidel? Murda külakogukondlik korraldus maal. Et talupojad koliksid ääremaadele. 11. Milles väljendus venestamispoliitika Eestis? a) Haridus muudeti vene keelseks b) Asjaajamine kõik muutus vene keelseks, need kes vene keelt ei osanud vallandati c) Usutlus õigeusk 12. Milles seisnes raudteede rajamise tähtsus Eesti? See aitas kaasa suurte vabrikute ja tehaste rajamiseks. Soodustas põllumajandust. Mitmed Eesti väikelinnad tekkisid raudteejaamade juurde tekkinud alevikest. 13. Jaan Tõnisson ja Konstantin Päts. Tõnisson tugines eelkõige eesti haritlaskonnale, jõukatele taluomanikele, astudes välja
HINDAMISINSTRUMENT KODUTEENUSTE MÄÄRAMISEKS 1. KLIENDI ÜLDANDMED Mees, naine T vanus -85 Puue (raskusaste; kehtivus) puudub 2. ELUKORRALDUS Elukoht (linn, asula): Tallinn Kellega koos klient elab: : Üksinda Üksinda, abikaasaga, elukaaslasega, lapse või lastega, muude sugulastega, muu (täpsusta)_____________________________________________________ Lähedaste kontaktandmed Kes, seos avaldajaga Elukoht 1 Poeg Tallinn 2 Poja tütar Tallinn 3 Kasulapsed lahkunud Viljandi elukaaslase omad 4 Kes ja kui tihti vaatamas käivad, milles abistavad: Vaatamas käiakse siis, kui vaja, muidu helistatakse kui meeles on. Enamjaolt helistab T ise. MAJANDUSLIK TOIM...
Teise suurrahva, venelaste, võimu aegadel kujunes aga eesti keel üheks tähtsaimaks rahvusliku identiteedi väljendajaks. See oli etapp, kus olime tüdinenud võõrastest meie maal ning mis tingis eestluse populaarsuse tõusu. Eesti keele kasutamine ahenes nii haridusasutustes, avalikus elus, ajakirjanduses ning see tõkestas igapäevast elu. 1918.aastal toimus kannapööre, Eesti sai vabaks ning koheselt muudeti kogu asjaajamine taas emakeelseks. Sinna perioodi jäävad ka keeleteadlased Johannes Aavik ja Villem Grüthal-Ridala, kes on tegelenud meie keele edendamise ja mitmekesistamisega, seda rikastades, korrastades ja stiliseerides. Tänapäeval on eesti keel kasutusel üleriigiliselt igas valdkonnas. Eestimaa on olemuselt suhteliselt avatud teiste riikide mõjutustele ning viimase kümne aasta areng on näidanud
Sõnu ei kirjutata tervelt välja, neid lühendatakse või asendatakse mõne slängsõnaga ja seetõttu on väga raske mõningate kirjutatud tekste. Varem pealesunnitud vene keel ei suutnud eesti keelt laastata, nüüd teeb laastamistöö ära inglise keel ja teeme seda täiesti vabatahtlikult. Eesti keelt on sajandite jooksul palju diskrimineeritud, kuid meie keel on sellele visalt vastu pidanud. Saksa valitsemise ajal oli kogu asjaajamine, kirjasõna ja kõrghariduse omandamine saksa keeles. Nõukogude Liidu valitsemise ajal oli eesti keel väga suure põlu all. Eesti keelne kirjasõna oli väga range tsensuuri all, eesti keele avalikult kõnelemist karistati rangelt ja suure venestamispoliitika käigus taheti kogu haridussüsteem venekeelseks muuta. Eesti keelt ohustab ka väljaränne. Välja rännanud kodanike lapsed ei õpi eesti keelt mitte enam esimese
PRAKTILISETÖÖ KAITSEKÕNE Muusikanädal Tallinna Nõmme Gümnaasiumis Keiti-Katriin Käige, Maarit Olbri, Arida Muru Austatud uurimistööde kaitsmise komisjoni esimees, komisjoni liikmed, juhendaja, kaasõpilased ja külalised. Meie oleme 11 humanitaar klassi õpilased: Keiti Käige, Maarit Olbri ja Arida Muru. Esitame oma praktilisetöö „Muusikanädal Tallinna Nõmme Gümnaasiumis“ kaitsekõne. Teatavasti on aasta 2015 kuulutatud Eestis muusika aastaks. Seda sooviga tõsta sellel aastal Eesti mitmekülgne muusikaelu tähelepanu keskpunkti, sest muusikal on midagi, mis kõiki puudutab. Sellest saime meiegi inspiratsiooni praktilise töö ideeks. Teema on meile endale südamelähedane ja Tallinna Nõmme Gümnaasiumis on alati muusikat austatud. Leiame, et õigeid väärtushinnanguid ja traditsioone peab jätkama. Tahtsime meiegi oma kooliellu tuua rohkem helisid. Töö esimeseks eesmärgiks oli panna pro...
Euroopa Liit- EU Euroopa Liit on demokraatlike Euroopa riikide pere, kes on otsustanud töötada koos, et saavutada rahu ja õitseng. Selle eesmärkideks on: ühendada Euroopa riike praktilist koostööd tehes tagada Euroopa kodanikele turvaline elu soodustada majanduslikku ja sotsiaalset solidaarsust. Euroopa Liitu kuulub praegu 28 liikmesriiki. Eesti kuulub Euroopa Liitu 2004. aastast. Euroopa Liidu liikmesriigid on Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Horvaatia, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Taani, Tsehhi, Ungari. 9. mail 1950 Prantsuse välisminister Robert Schuman esitas solidaarsusel põhineva Euroopa ühendamise idee. Nn Schumani deklaratsioon nägi ette Teise maailmasõja järgse Euroopa ühinemist. 1951.a. asutati Euroopa Söe- ja Teraseühendus. Rahu nimel ühin...
Eesti keel kui meie ajaloo peegeldaja Maailmas on üle 6000 tuhande erineva keele. Pealt näha võivad keeled olla üksteisest vägagi erinevad. Sama keelkonna keeled on omavahel üsna sarnased. Eesti keel pärineb Uurali keelkonna soome-ungri harust. Eesti keel on suguluses nii meie põhjanaabrite soomlaste kui ka Kesk-Euroopas asuva Ungari keelega. Eesti keel on ajajooksul paljugi muutunud. Võõras võim meie alal on toonud ka uued sõnad ja kombed. Piibli tõlkimine eesti keelde, tegi meie emakeelest kultuurkeele. Sündis uus kirjaviis. Eesti on olnud nii saksa, vene kui ka rootsi võimu all. Võõras võim tõi keelde paratamatult uusi sõnu. Ka kultuur muutus, sest võõrad valitsejad tõid endaga kaasa uued ja kummalised kombed, mis levisid varem või hiljem ka talurahva sekka. Paljud laensõnad on meie keelde tulnud alamsaksa keelest ja suur osa neist on seotud kultuuri valdkonnaga, näiteks piibel, mantel, altar. Ka ko...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ametnikutöö osakond Sekretäritöö Anni Jansen SR 121 INTERVJUU Juhendaja: Anne Ilp Tallinna 2013 SISSEJUHATUS Sekretäritöö on äärmiselt tänuväärne. Hea sekretäri teeneks on see, kui kogu asjaajamine ja kontorikorraldus laabub tõrgeteta ning juhid ja spetsialistid saavad teha oma põhitööd. Sekretärid tegelevad ettevõtte või organisatsiooni dokumendihalduse ning nii asutusesisese kui asutustevaheliste suhete korraldamisega. Ta on esmases kontaktis ettevõtte külaliste ja klientidega. Sekretäri tööülesanded võivad olenevalt konkreetsest kohast olla erinevad. Seega intervjueerisin ühte naisterahvast.
kahjuga põhjuslikus seoses. A nõuab B-lt lehma ette näitamist, B toob lehma laudast välja ja samal hetkel sõidab lehmale otsa C. B-l on võimalik kahju nõuda A-lt. A vastutus põhineb põhjuslikul seosel ja süü ei ole asja juures oluline. B-l on samal ajal nõue ka C vastu. A ja C võivad olla kahju ühised põhjustajad. §§ 69 ja 137 lg 2 järgi C vastu. §-i 1017 lg 1 näol on tegemist kahju hüvitamise erikoosseisuga. Käsundita asjaajamise (KAA) õigus: Käsundita asjaajamine – üks isik teeb midagi teise kasuks, ilma et tal oleks selleks kohustust. Kaks eesmärki: peaks soodustama seda, et inimesed üksteist vastastikku abistavad, teisalt peaks see kaitsma ka soovimatu abi osutamise vastu. 28. Mida tähendavad ja mille poolest erinevad üksteisest ehtne ja mitteehtne KAA, õigustatud ja mitteõigustatud KAA ning ekslik ja lubamatu KAA? Millised on õigustatud ja mitteõigustatud KAA eeldused? Mitteehtsat KAA-d võib nimetada ka asjaajamiseks enda huvides
Me ei saa oma maa asukohta või tema viljakust muuta, küll aga võime olla osavad ja arukad suhtlemises enda naabrite ning teiste riikidega, kellest võib meile kasu olla. Näitena võib tuua Eesti suhted Venemaaga. Vana vimma ning jonni ajamise asemel tuleks suhteid parandada ning luua mõlemale poolele kasulik liit, kuna Venemaa suurusest riigist ei saa me naabritena üle ega ümber. Selleks, et teiste riikidega tõhusalt ja oskuslikult suhelda tuleb enne kõike enda riigi tasandil asjaajamine korda saada. Eestlaste seas on väga levinud valetamine ja vassimine igas eluvaldkonnas ja igal tasandil. Meil on arusaamatused riiklikes asjaajamistes, pettused spordis, valestimõistmised haridus- ja tervishoiu süsteemides ning erinevaid mittemõistmise ja asjade ümbernurga ajamisi võibki jääda loetlema. Kuid nüüd, kui on isegi väga kannatliku loomuga Eesti rahvas asunud enda rahulolematust välja näitama, tuleb tõdeda, et on jõudnud kätte aeg teha muudatusi
kohaliku omavalitsuse ülesanded: - korraldab sotsiaalabi ja teenuseid - korraldab elamu- ja kommunaalmajandust - korraldab heaolukorda ja keskkonna planeerimist - organiseerib ühistransporti - korraldab koolide, lasteasutuste, muuseumide ja rahvaraamatukogude ülalpidamist Avalik haldus - riigivõimu otsuste igapäevane täideviimine Bürokraatia ametnikkond; tegeleb avaliku haldusega; kujunenud koos tööstusühiskonna ja heaoluriigiga Tõhusa bürokraatia tunnused: - ametlik asjaajamine on seotud kindlate reeglitega - igal ametikohal kehtivad ametinõuded - kogu tegevus dokumenteeritakse - ametnik on vastavalt koolitatud Bürokraatia funktsioonid: - poliitika elluviimine - süsteemi stabiliseerija - vahekohtunikuks olemine - ametnikkonna arendamine Probleemid: - korruptsioon (ametiseisundi kuritarvitamine) - altkäemaks (mittelubatud tegu raha/teene eest ametiisiku poolt) - pistis (ebaseaduslik tasu ametiisikule seadusliku teo toimepanemise eest) Eesti kohtusüsteem:
sunniks inimest otsima paremat elu. Pidev pürgimine lihtsuse ja mugavuse poole kaotab ka kergete tegevuste võlu ja naudingu. Tänapäeval on olemas isegi raamatud salvestatud lindile, mida saab kuulata ,,jooksu pealt". Kuid mõnusam on ju seada end sisse pehmele diivanile, teetass ühes ja raamat teises käes, nautides aega, mis kulub. Raske on praeguses elutempos vastu panna võimalustele, mis aitaksid kõik vajaliku rutem valmis saada. 21. sajandil on aeg raha ja tähtis on ülikiire asjaajamine. Kuid kiirusest tuleneb lohakus ja lohakusest vead, aga kus on siis koht asjaarmastajatele ja gurmaanidele? Et vahest toimida nii, kuis hing ihaldab, peaks hoidma tasakaalus kõiki igapäevaseid tegevusi. Kõigil on ju kohustused, mida tuleb täita ning tegemised, millele tahaks üha enam ja enam aega kulutada. Ajaga muutuvad situatsioonid ja rutiin nii, et igaks tegevuseks jääb oma aeg ja koht. Aeg loob eelduse kogemuste tekkeks. Õpitakse märkama pisiasju ja hindama tähtsaid
Maa valitsemisel oli keskvõimu ja kohaliku aadli vastuolu, kuna kuningakoda polnud harjunud laiade õigustega aadlimeestega (piiramatud õigused oma maa ja talupoegade üle). Nad pidid kompenseerima, sest muidu oleksid nad maa andnud venelastele või poolakatele. Gustav II Adolf oli kõrgel positsioonil, ei tunnustanud L. rüütelkonda, karmim balti parunitega. Pärast tema surma asus troonile ta tütar Kristiina, mis oli soodus aeg (L. rüütelkonna tunnustamine, mõisnikud said samad õigused ja asutused mis olid E. Rüütelkonnal). Tekkis maariik mis oli E. Ja L. Aadlike omavalitsus (tegeles provintsi valitsemisega ja talupoegade küsimustega). Jagunes E. ja L. kubermanguks. Mõlema aadlikud moodustasid rüütelkonna (Balti aadlike seisuslik ühendus, E. , L. ja Saaremaa) ja mille alaliselt tegutsevaks organiks oli maanõunike kollegium. Kõikide aadlike üldkoguks Maapäev. Kuna oli toimunud ulatuslik riigimaade müük ja läänistamine ning suurem osa maid ol...
aastal ning mille tõlkijaks oli Betti Alver? Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Panen liitotsingusse aastaarvuks 1982, pealkirjaks Kooli kirjavara ning autoriks Betti Alver ning saan 1 vaste. Puskin, A. (1982). Jevgeni Onegin. [Värssromaan]. Vene keelest tõlkinud Alver, B. Tallinn: Eesti raamat. 10) Leidke elektrooniline õppematerjal, mis käsitleb asjaajamist riigiasutuses. Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Kasutasin liitotsingut, pannes märksõnadeks asjaajamine ja riigiasutused. Lisaks valisin elektroonilise väljaande ning sain 2 vastet. Ansper, A. (2001). Digitaalallkirja juurutamine riigiasutustes: strateegiline plaan. [Võrguteavik]. Tallinn : Cybernetica. 11) Milline teavik ilmub ISSN numbri 14069938 all? Esitage pealkiri. Kuidas otsingu läbi viite? Valin ISBN/ISSN otsingu ning sisetan numbri 14069938. Saan ühe vaste. Mäetagused [Võrguteavik]. Eesti Kirjandusmuuseumi [folkloristika osakonna] rahvausundi ja
Hakati tootma palju põlltööriistu, küttseadmeid, telliseid, aknaklaasi jne. Tööstuse areng jäi siiski küllaltki madalaks ning mitmed ettevõtted tuli sulgeda või töötasid nad ainult poole võimsusega. Üheks positiivseks asjaoluks omariikluses võib kindlasti välja tuua selle, et eestlastel oli võimalik oma riigis ise majandada, võtta vastu seadusi, juhtida riiki. Juba eelnevalt, Venemaale kuuludes, oli meile võimaldatud eestikeelne asjaajamine ja vahepeal (enne keelustamist) olid meil isegi Maapäev ja Asutav Kogu. Siiski ei olnud see päris sama. Nüüd, pärast iseseisvumist oli eestlastel (Asutaval Kogul) võimalik välja töödata Eesti enda Põhiseadus. Vastavalt põhiseadusele oli Eestis kõrgeimaks võimukandjaks rahvas, kes oma võimu läbi parlamendivalimiste, rahvaalgatuse ja rahvahääletuse. Lisaks kehtestati põhiseadusega laialdased kodanikuõigused (näiteks olid kodanikud seaduse
aastal ning mille tõlkijaks oli Betti Alver? Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Otsingu viin läbi liitotsinguna. Otsingulahtitesse lisan pealkirjana ''Kooli kirjavara'', aastana 1982 ning autorina Betti Alver. Tulemus: Puskin, A. (1982). Jevgeni Onegin. Tallinn: Eesti Raamat 10) Leidke elektrooniline õppematerjal, mis käsitleb asjaajamist riigiasutuses. Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Kasutan liitotsingut. Kataloogi osa: Eressursid. 3 märksõna: asjaajamine, riigiasutused, õppematerjalid. Porila, H. (1998). Asjaajamise korraldamine riigiasutuses. Tallinn: Riigikantselei http://www.riigikantselei.ee/arhiiv/atp/Koolitus/oppematerjal/asja.htm#1.3 (17.02.2011) 11) Milline teavik ilmub ISSN numbri 14069938 all? Esitage pealkiri. Kuidas otsingu läbi viite? Otsin ISSNi antud numbri all. Pealkiri: Mäetagused
*Kreutzwald- ,,Kalevipoeg", tema muinasjutud, ,,Viru lauliku laulud" *Koidula- isamaaluuletused *Hurt- rahvaluulekogumise üritused, ,,Vana Kandle" väljaandmine *Jakobson- ,,Kolm isamaa kõnet" *Eesti Aleksandrikooli rajamise püüded *Köler- kunstitegevus 5. I üldlaulupidu Jannseni eesmärk oli korraldada eesti laulupidu. Asutas 1865. meeslauluseltsi Vanemuine. 1867. kevad läkitati võimudele palve luba korraldada 1869. Juunis pärisorjuse kaotamise 50.aastapäeva puhul eesti laulupidu. Asjaajamine jäi venima ning luba saadeti alles 1869 veebr. Laulupeo repertuaarikogumik ,,Eestirahwa 50-aastase Jubelipiddo-Laulud" ilmus 1869.mais. Peokavas oli 15 ilmalikku ja 12 vaimulikku laulu. Suurem osa pärines saksa heliloojatelt (eestikeelsed tekstid), kuid ettekandele tuli ka 2 soome laulu: Paciuse ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" (Jannseni sõnad) ja Collani ,,Mu meeles seisab alati mu hiilgav isamaa" (Koidula tekst)
Hakati tootma palju põlltööriistu, küttseadmeid, telliseid, aknaklaasi jne. Tööstuse areng jäi siiski küllaltki madalaks ning mitmed ettevõtted tuli sulgeda või töötasid nad ainult poole võimsusega. Üheks positiivseks asjaoluks omariikluses võib kindlasti välja tuua selle, et eestlastel oli võimalik oma riigis ise majandada, võtta vastu seadusi, juhtida riiki. Juba eelnevalt, Venemaale kuuludes, oli meile võimaldatud eestikeelne asjaajamine ja vahepeal (enne keelustamist) olid meil isegi Maapäev ja Asutav Kogu. Siiski ei olnud see päris sama. Nüüd, pärast iseseisvumist oli eestlastel (Asutaval Kogul) võimalik välja töödata Eesti enda Põhiseadus. Vastavalt põhiseadusele oli Eestis kõrgeimaks võimukandjaks rahvas, kes oma võimu läbi parlamendivalimiste, rahvaalgatuse ja rahvahääletuse. Lisaks kehtestati põhiseadusega laialdased kodanikuõigused (näiteks olid kodanikud seaduse
ja venekeelsega. Täielikult Balti erikorda siiski ei likvideeritud. Saksa mõisnike omavalitsus jäid alles, ehkki kohtu-, Tartu Ülikooli venestamine Raskem löök baltisaksa kultuurile oli Tartu Ülikooli venestamine, mis ei tähendanud ainult vene õppekeelele üleminekut, vaid ka paljude õppejõudude lahkumist, suure hulga vene üliõpilaste sissevoolu ja alma materi senise õhustiku muutumist. Rahvaharidus Kogu haridussüsteem ja ametlik asjaajamine, v. A. Valdkonnad, mida valdas luteri kirik, viidi järsult üle vene keelele. Eriti raskelt mõjutas see rahvaharidusele. Rahvaharidus Kõigepealt kaotas koha enamik senisest õpetajatest, kes ei osanud vene keelt. Juba vallakoolides pidid lapsed õppima vene keeles kõiki aineid peale usuõpetuse ja emakeele. Ka omavahel tuli lastel kõnelda vene keeles ja selle nõude vastu eksijaid karistati mitmesuguste leidlike meetoditega. Poliitiline elu
võtta. Valitsus oli sellele vastu. Õigeusk ei suutnud aga eestlastesse juurduda. 1881. a tõusis Venemaa troonile Aleksander III, kes asus hoogsalt impeeriumi äärealade rahvaid vene rahvaga liitma. Eelkõige pidi see toimuma kohtu- ja sisekaitsesüsteemi ümberkorraldamise kaudu, kuid oluliseks vahendiks sellel teel oli õigeusukirik. Hakati teostama ametlikku riiklikku usupoliitikat venestamise eesmärgil. 1880ndatel luuakse palju õigeusukoole, soodustatakse lastele vene nimede panemist, asjaajamine muutub venekeelseks, koolide õppetöö läheb üle vene keelele ja propageeritakse õigeusku. Keelati luua uusi luterikogudusi ning valdadel keelati anda luterikogudustele toetusi. Riik sekkus aktiivselt kirikuasjadesse. 2. Talurahva rahutused 19. sajandi I poolel. 1804. a vastu võetud seadused ei rahuldanud ei mõisnikke ega talupoegi. Mõisnikud leidsid, et seadused neid liialt seovad, talurahvas ootas aga eelkõige teokoormiste vähendamist. Levisid jutud, et seadus võltsiti
Enne ja pärast venestust o Laulu- ja mänguseltsid o Laulupidu o Ajalehed „Postimees“ ja „Sakala“ o Vallavalitsused tugevaks o Aleksandrikooli plaan o Vastuseis peamiselt sakslastele 1880. - 1890. Aastatel venestus LMS-sid mugandusid Ajalehed „Olevik“ ja „Valgus“ Vene õppekeel koolides Talurahvakomissarid Aleksandrikool venekeelne 1888 Vallas venekeelne asjaajamine Eesti Kirjameeste Selts pandi kinni 1893 „Uut poliitikat“ saadeti Liivimaal ellu viima Mihhail Zinovjev ja Eestimaal Sergei Šahhovskoi. 1893. aastal mindi Tartu Ülikoolis üle venekeelsele õppele- kooli ametlikuks nimeks sai Jurjevi Ülikool. o 1891 „Postimees“ päevaleheks o 1883 avati erakoolina HTG o 1884 õnnistati Otepääl sinimustvalge lipp (4.juuni) o Tekivad karskusseltsid, pritsumeeste seltsid, turniseltsid
Miks need nii kindlalt on nõutavad? Hagi on kirjalikdokument, milles avalduse esitaja annab kohtule teada, kes ja kuidas tema õigusi või vabadusi on rikkunud ja mida ta kohtult nõuab. Nõudmised: hagija isikuandmed, kostja isikuandmed,hageja nõue ja hagi hind, masinkiri, eesti keeles, A4 lehel, asjaolud, millega hageja põhjendab oma nõuet kostja vastu, + tõendid. Nõudmised tulenevad sellest, et kohtu kui riigiasutuse töökeel on eesti keel ja asjaajamine kohtus peab toimuma korrektselt.Lisaks kiirendab täpne hagiavaldus hagimenetlust. 3. Millised on ühtsed nõuded kõigile menetlustele? · Kõik isikud on seaduse ja kohtu ees võrdsed, olenemata päritolust,rassist, haridusest, keelest, suhtumisest. Jm asjaoludest · Aasjade arutamine on kohtutes avalik.Kohus võib istungi kuulutada kinniseks, lapsendamise, elra-, perekonnaelu ,riigi
Millistest allikatest saab (Sinu) organisatsioon infot? Kas kogu info säilitatakse? E-kirjad, telefonivestlused, hotelliweebi ja bookingu lehed, koduleheküljele tulev tagasiside jne. Too välja võimalikud kanalid info edastamiseks ja millise info edastamiseks seda kanalit kasutatakse. Silmast silma vestlused, koosolekud- tähtis informatsioon, mis peab kindlasti edastatud saama ja mida on vaja, et kõik ka üheselt mõistaksid, vajadusel selgitada. Telefonivestlus- kiire asjaajamine kliendiga, jooksvate tööülesannete andmine, täpsustamine. Facebooki grupp- üks tähtsamaid info vahetuse kanaleid töötajate vahel. E-post- palgalehtede edastamine, administraatorid suhtlevad klientidega, päringud, pakkumised jms. Facebooki messenger- vahetustevaheline suhtlus selles osas, mis teist vahetust järgmisel päeval ees ootab. Meedia- reklaam.
OLULISED MOMENDID · Organisatsioonisisese ja välise infovahetuse tagamine, dokumendihalduse korraldamine ja selle kaudu organisatsiooni töö efektiivsuse tagamine · Eelduseks täpsus ja korrektsus TÖÖ ISELOOM Sekretäritöö on äärmiselt tänuväärne hea sekretäri teeneks on see, kui kogu asjaajamine ja kontorikorraldus laabub tõrgeteta ning juhid ja spetsialistid võivad muretult pühenduda oma põhitööle. Ta oskab asutuses luua sõbraliku ja positiivse õhkkonna, mis soodustab efektiivset tööd, kuid ei jää märkamata ka külalistele. Sekretär on ühenduslüliks kontori ja välismaailma vahel. Sekretärid tegelevad ettevõtte või organisatsiooni dokumendihalduse ning nii asutusesisese kui asutustevaheliste suhete korraldamisega.
· 1917. hilissügis ands tunda, et Venemaa hakkab lagunema. Eesti jäi ,,omapead" · Võimu ihaldasid nii baltisakslased, rahvuslased kui ka enamlased · Baltisakslasi toetas Saksamaa, enamlased võisid loota Nõukogude Venemaa abile ning rahvuslased (Maapäev) otsustasid luua kontakte demokraatlike lääneriikidega · 28 november 1917. pidas Maapäev istungi, milles otsustati Eesti saatus Eesti Asutava Kogu õlule · See otsus tähendas Eesti riigiõigusliku sideme katkestamist Venemaaga ning Maapäeva pidamist ainult Eesti seaduspäraseks esinduskoguks · Maapäev andis volitused üle vanematekogule, sest nähti ette vägivaldset laialiajamist vene madruste ja tööliste poolt (Toompeal) (J. Tõnisson saadeti välismaale juhtima Eesti kujunevate välisesinduste tööd) · 1918. jaanuaris toimusid valimised, kus enamlased said enam kui 37 % häältest, kuid sellest ei piisanud absoluutseks enamuseks ning valimised katkestati enaml...
Järvamaa Kutsehariduskeskus Laomajanduse erialane sõnastik Koostaja: Regita Eesmaa Juhendaja: Maire Jürjen Paide 2008 A Administratsioon- haldusaparaat, asutuse juhtkond Akt- toiming, tegu, ametlik dokument, toimik, dokumendikaust Aktiva- bilansi vasak pool, passiva vastand Aktsiis- kaudne riigimaks tarbekaupadelt Aviis- teatekiri kauba saatmise või rahasumma ülekandmise kohta Argument- tõestusvahend, põhjend Aspekt- vaatekoht, seisukoht, nähtuse üks külg Audiitor- omanike kutsutud revident Apellatsioon- kaebus, edasikaebus Allianss- liit, ühendus Alternatiivne- asendus, teine sarnane, teine rööbiti Andmebaas- võtmete järgi otsingut võimaldav loogiliselt seotud andmete kogu Aruanne- ettekanne tehtud tööst Asjaajamin...
teisigi raskusi. Näiteks tööviljakuse vähenemine, meditsiinikulutuste suurenemine ja rahvaarvu vähenemine. Sellega tuleks intensiivselt tegeleda juba noorest east peale, enne kui jõuab üldse mingisugune huvi tekkida. Lahendus võiks olla selline: tasuta kondoomid ja süstlad on laialt saadaval ja tasuta kõigile, eriti riskigruppidele. Sellega piiratakshaiguse levikut tervetele inimestele. Arstiabi võiks olla soodsamaks ja kättesaadav kõigile. Riigi arendatav elektrooniline asjaajamine nagu e-retsept ja e-tervisekaart on väga teretulnud. See vähendab paberimajandust ja võimaldab paremat arstidevahelist suhtlust. Väga tähtis on ka spordivõimaluste arendamine. Ideaalis võiks olla igas linnas ja maakonnakeskuses üks korralik spordihall ja ujula. Nende kasutamine oleks tasuta või igaühele taskukohase hinnaga. Paljudel inimestel jääb sportimine raha tõttu tegemata. Mida rikkamaks riik saab, seda rohkem võiks ta pakkuda inimestele tasuta hüvesid.
kõige loetavamaks eesti leheks. · Nii käredasti kui Jakobson polnud seni keegi meie ühiskondlikke olusid arvustanud: "Miks meil, eestlastel, kes me omaenese maal elame, ei ole samasugusi poliitilisi õigusi, kui sakslastel, kes meie sekka hiljem on asunud?" · Jakobson seadis esiplaanile majanduslike olude parandamise nõude. 4) Venestusaja mõjud Valitsemiskorralduses: · Balti erikorra kaotamine · Asjaajamine vene keeles · Marurahvuslasest kubernerid · Tsensuuri tugevnemine Koolikorralduses: · Vene keel muutus kõikjal sunduslikuks · Ei õpetatud Eesti ajalugu, kirjandust ega maateadust · Tartu Ülikooli tase langes · Kirjakeele oskus langes · Eestlased said õppida vene ülikoolides Ametkondlikus keelekasutuses: · Kõikjal kasutati vene keelt · Kes seda ei osanud, vallandati Kirikuelu: · Propageeriti õigeusku
Äriühingu asutamisel on oluline eristada mõisteid asukoht ja tegevuskoht. Asukohana märgitakse dokumentides tegeliku asupaiga kohaliku omavalitsuse üksust, nt on selleks Tallinn. Asukoht ja seda täpsustav juriidiline aadress on olulised, kuna kantakse asutamisel Äriregistrisse ja võetakse aluseks äriühingule ametlike teadete ja igapäevases äritegevuses tavaposti saatmisel. Ühel äriühingul saab olla ainult üks asukoht ja seda iseloomustav aadress. Kui ettevõtet juhitakse ja kogu asjaajamine käib ühest kohast, võib öelda, et tema asukoht ning tegevuskoht ühtivad. Kui aga on tegu nt kauplusteketti või eraldiseisvat laohoonet omava ettevõttega, siis on lisaks asukohale (nö peakontorile) ka mitmeid tegevuskohti, mis võivad asuda ka erinevates linnades ja tegelikult ka eri riikides (nt EL territooriumi piires). Tegevuskoha aadress on eriti oluline olukorras, kus tegutsetakse erinõuetega tegevusalal. Sel juhul tuleb iga tegevuskoht registreerida eraldi.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
