VÄHEMUSRAHVUSTE KULTUURIOMAVALITSUSE SEADUS 1. veebruar 1925 KEELESEADUS RIIGIVANEMA DEKREET 29.oktoober 1934 kehtib 1.jaanuar 1935 Riigikeeleks eesti keel, asjaajamine eesti keeles, erandid vaid rahvusvahemuste omavalitsustele vastavalt kultuuriomavalitsuse seadusele. Riiklike asutuste läbikäimine võibtoimuda võõras keeles, ent seletused peavad olema juures ka eesti keeles. Kirjalikud vastused päringutele antakse eesti keeles. Kohalikus omavalitsuses võib kasutada selle vähemusrahvuse keelt kokkuleppel. Raamatupidamine peab olema eesti keeles. Pealiskirjad peavad olema eestikeelsed. Ametnikud peavad valdama eesti keelt.
Lepinguvälised võlasuhted: -tasu avalik lubamine -asja ettenäitamine (dokumendi ettenäitamine) -käsundita asjaajamine (sillalt kedagi päästes, ülikond rikutud, põhjuslik seos isiku päästmisel), kui keegi karjub et ärge tulge appi, kui keegi teeb enesetappu siis teised moodused -alusetu rikastumine (kui võlasuhte sidunud kui selline langeb ära, leping tühistatakse või leping muutub tühiseks kuigi on juba midagi üle antud nt, asi tuleb kuidagi tagasi täita) -kahju õigusvastane tekitamine (jalutab naisterahvas ja suitsetab, viskab sigareti hoovi ja maja
Vaatamata sellele peab riigil olema meetmete süsteem, mille valmistavad ette asjaomased pädevad riigiasutused koostöös teiste osapooltega, et tagada hädaolukorra turvaline lahendamine. Hädaolukorra reguleerimisel on oluline olukorra lahendamise juhtimine, koordineerimine, kriisikommunikatsioon ja kriisiolukorra tagajärgede leevendamine. Selletõttu peab riigi iga asutus olema valmis kriisi lahendamiseks, seda ka valdkonnas, mis on ühine kõigile riigiasutustele asjaajamine, mis hõlmab nii dokumendi- kui ka arhiivihaldust. Hädaolukorraks valmisoleku seaduse (edaspidi HOVS) § 9 kohaselt on ministeeriumitel kohustus koostada võimalike hädaolukordade lahendamiseks ja reguleerimiseks kriisireguleerimisplaanid, milles nähakse ette ministeeriumi töökorraldus hädaolukorras, sh ka töö korraldamine arhiivide ja andmebaaside kaitsel. Aktuaalseks muudab magistritöö see, et paljud valitsusasutused on koostamas
1. Mis on asjaajamine (definitsioon arhiiviseaduse järgi või vaba sõnastus)? Vaata üle ka mõisted: dokument, arhivaal, dokumendihaldus jt. · Asjaajamine ehk dokumentide haldamine on dokumendi loomine, registreerimine, edastamine, liigitamine, hoidmine, juurdepääs, liikumise jälgimine ja kasutamine nende üleandmiseni arhiivi. Sellise haldamise elutsükli edukaks läbimiseks peavad olema kehtestatud teatud reeglid, korrad, mis aitavad hallata dokumendiga teostatavaid toiminguid. · Dokument - mis tahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud asutuse või isiku tegevuse
Traditsiooniline külaühiskond Modernne ühiskond · Jõukuse ja võimu peamine allikas on · Tähtsaimad majandusharud on põllumajandus tööstus ja kaubandus · Kehtivad jäigad hierarhilised ja · Ühiskondlik kihistumine on seisuslikud raamid mitmetahuline ja mobiilne · Suurem osa inimesi elab paikselt · Linnaelanike osatähtsus suureneb maal kiiresti · Domineerib mõisnik, asjaajamine · Domineerib riik, asjaajamine riigiga toimub mõisa kaudu riigiga toimub otse Rahvuslik liikumine 19. Sajandil tekkis rahvuslus kui uus mõtteviis ja poliitiline vaimsus Lääne-Euroopa suurtes kuningriikides sai eesmärgiks muuta talurahvas kodanikeks Saksa ja Itaalia rahvuslike liikumiste eesmärk oli rõhuda ühisele keelele ja kultuurile Hakati hindama oma rahvuse kultuuri tootjaid Tähtsaks muutus rahvusliku ajaloo avastamine Venemaa 19. sajandil 1801
karistussalkade saabumine, mille ohvriks langes Eestis palju inimesi. Tuhanded eesti avaliku elu tegelased põgenesid välismaale, tähtsamad eesti ajalehed suleti. 8. 1866. a vallaseadus vabastas talurahva lõplikult mõisnike eeskostest. Talurahvas valis valla volikogu ja ametimehed, eestlased harjusid koosolekuid pidama ja kohut mõistma iseseisvalt. 10. Venestamisega seoses räägiti vähem eesti keelt, eestlaste kaasarääkimine vähenes. Kõikjale määrati tööle vene ametnikud, kogu asjaajamine muudeti vene keelseks. Kõik see oli suur löök ärkamisaja tegelastele.
Dokumendihaldus Asjaajamise tähtsus: Tõendusmaterjal, mis selgitab toimunud tegevusi Oluline info säilitatakse Info kättesaadavus Info kasutatavus Asjaajamise eesmärk: Jäädvustada tõene informatsioon Jäädvustada piisav info nii praeguste kui ka tulevikuvajaduste tarbeks Tagada, et info säilitataks nii kaua kuni seda vajatakse Tagada, et info oleks hõlpsasti leitav, selleks luuakse süsteem Eesmärk saavutatakse organisatsiooni dokumendisüstemi abil. Alatised dokumendid: asutusdokumendid; üldjuhtimist puudutavad dokumendid. Asjaajamine peab tagama: Asutuse ülesannete täitmise ja otsuste vastuvõtmise täpse ja küllaldase dokumenteerimise Nõetekohase dokumentide vormistamise Dokumentide kiire ringluse Dokumentide lihtsa ja kiire leidmise ning juurdepääsu neile Dokumentidele kehtestatud juurdepääsupiirangutest kinnipidamise Dokumentide...
| Luisa | Tuul | Andmeturbe alused | 3 | Kass | | Sandra | Saar | Andmeturve | 3 | Rebane | | Kadri | Kade | Andmettlus ja statistika | 3 | Mnd | | Vaiko | Kook | Arhiivinduse alused | 3 | Saar | | Veiko | Vesi | Arvutipetus | 5 | Kuusik | | Hannes | Hein | Asjaajamine | 5 | Tamm | | Leo | Loots | Asjaajamisse alused | 5 | Tammik | | Liia | Lips | Avalik esinemine | 3 | Lilleaed | | Kalev | Komm | Baarit | 4 | Lilleaed | | Rita | Rehv | Betoonitd | 4 | Rohi |
Seadused Seadused reguleerivad inimeste käitumist ühiskonnas ja aitavad säilitada korda. Riiki, kus asjaajamine käib seadusi järgides nimetatakse õigusriigiks. Õigusriigis peavad seadused olema kõigile kättesaadavad. Eesti riigis avaldatakse kõik seadused ''Riigi teatajas''. Seadused jagunevad kirjutamata ja kirjutatud seadusteks ehk õigusnormideks. Et probleemideta suhelda on kasulik silmas pidada järgmisi põhitõdesid: 1. Käitu teiste suhtes nii, nagu tahaksid, et käitutaks sinuga. 2. Tunne peamisi inimõigusi ja vabadusi ja Eesti põhiseadust. 3. Oska leida vajaliku õigusakti teksti 4. Tea, kust saab õigusabi.
See tekitas aadlis tugevat vastuseisu. Riigil oli nüüd raha ja tegelikult paranesid ja haridus-ja kirikuolud. · 17. sajandi lõpuaastatel oli Suur Nälg Eestis. Iga viies inimene suri. · 17. sajandil nõiaprotsessid (protestantliku kiriku juhtimisel). · Rootsi ajal ka Forseliuse seminar. · 1632 Tartu Ülikool Skytte eestpalvel. · Balti erikord: Peeter I andis pärast Põhjasõda Balti aadlikele eriõigused, et nood oleks Vene poolel: 1) tollipiir 2) luteri usk 3) saksakeelne asjaajamine 4) endised seadused · 1739 Roseni Deklaratsioon: selle järgi talupoeg pärisori (võis müüa, osta, vahetada, teha mis tahes, koormised olid piiramatud). Eesti talupoegade jaoks 0-punkt. · 1802 1804: talurahvaseadused Eestis ja Liivimaal. · 19. sajandi keskel usuvahetusliikumine: talupojad olid kindlad, et kui nad astuvad õigeusku, siis saab neile osaks palju hüvesid (antakse maad, vabastatakse teoorjusest jne) · 1849 Talude päriseksostmine.
ettepanekuid. Anname teada, et ootame teie ettepanekuid. Ootame teie ettepanekuid. Antud dokument pole Teie poolt veel allkirjastatud. Seda / Kõnealust dokumenti ei ole Te veel allkirjastanud. Sooviksin Teiega antud teemal rääkida. Sooviksin Teiega sel teemal rääkida. 13.03.2015 Esitage dokumendid läbi sekretäri. Esitage dokumendid sekretäri kaudu / sekretärile. Asjaajamine käib läbi õppeosakonna. Asjaajamine käib õppeosakonna kaudu. Praegu toimub uute juhendite väljatöötamine. Praegu töötatakse välja uued juhendid. 13.03.2015 Haridus- ja Teadusministeerium (ametlik kasutus), haridus- ja teadusministeerium (vabam kasutus) Riigikogu, riigikogu Maksu- ja Tolliamet, maksu- ja tolliamet Veeteede Amet, veeteede amet Eesti Pank, Euroopa Liit, Tallinna Ülikool Tartu Linnavalitus, Tartu linnavalitsus
· Pandi alus laulu- ja mänguseltsidele, millest kasvas välja rahvuslik teater. · Laulupidude traditsiooni algus 1869 · Eestikeelse ajakirjanduse algus · Hariduse edendamine VENESTAMINE VENESTAMINE- tsaari valitsuse poliitika, Venemaa äärealade poliitilise autonoomia ja rahvuslike eripärade kaotamiseks. · Eestis ja Liivimaal rakendati ülevenemaalised seadused · Kehtestati venekeelne asjaajamine · Õigeusu levitamine · Koolide sunniviisiline üleviimine vene õppekeelelele
piiririikidega; Toimus veebruari revolutsioon(eestlased said autonoomia) Maailm: Lääneriigid toetasid Eesti isesesvumist; Toimus I maailmasõda, kus nõrgenesid Venemaa ja Saksamaa; I maailmasõjas osales palju eestlasi ja nad said seal väljaõppe. 2. 3 tähtsamat sammu omariikluse suunas, põhjenda? 1) Kuulutati välja isesesvus, sest see näitas maailmale, et Eesti tahab saada vabaks ja oma riiki. 2) Eesti sai autonoomia, sest asjaajamine läks eesti keelde ja eestlased said võimu 3) Vabadussõda, sest seal võideti vabadus kätte 3. Veebruari revolutsiooni põhjused Venemaal? 1) Sõjatüdimus 2) Raske majanduslik olukord 3) Rahvas polnud rahul tsaariga 4) Talupoegadel polnud maad
6. Kvalifikatsioon, oskused : Minu enesehinnangu kohaselt on mul järgmised projektijuhi kutsestandardis kirjeldatud ja nõutavad isikuomadused: otsustusvõime, analüüsivõime, vastutustunne, loogiline mõtlemine, koostöövalmidus, täpsus, eesmärgipärasus, paindlikkus, innovaatilisus, kiire reageerimisvõime ja üldoskused: Majandus III, Organisatsioonikäitumine III algtase, suhtlemine III, klienditeenindus III, asjaajamine III, Arvuti kasutamine AO1/AO2/AO3/AO4/AO5/AO6/AO7 7. Varasemad tööalased kogemused: Aeg (algus-lõpp) Ettevõte Amet Töökirjeldus, ülesanded 8. Olulisemad teostatud projektid: puuduvad 9. Keeleoskus: Hinnanguline skaala 5-2 (5 - väga hea; 4 - hea; 3 – rahuldav, 2 - vähene) Keel Lugemine Rääkimine Kirjutamine
RAHVUSLIK LIIKUMINE JA VENESTAMISAEG Karin Rea 11.klass VENESTAMISE PEALETUNG Võimul Aleksander III Eesmärgiks sai kogu impeeriumi ühtlustamine Balti kubermangude eristaatust hakati murendama Marurahvuslastest kubernerid: -Mihhail Zinovjev (Liivimaal) -Sergei Sahhovskoi (Eestimaal) Politseiasutuste võim ka üle Balti kubermangude ALEKSANDER III Sahhovskoi eestvedamisel ehitati õigeusu katedraal Toompeale ning Pühtitsa nunnaklooster Ida-Virumaale Talurahvaasjade komissarid- kontrollisid vallavalitsuse ja kohtute tegevust Tsensuur tugevnes Asjaajamine vene keeles Haridus täielikult vene keeles Tartu ülikool- Jurjevi Ülikool Tartu ajaleht Postimees -ainus rahvuslik ajaleht UUS RAHVUSLIK TÕUS Venestamisaeg ei lämmatand eestlaste omaalgatuslikku tegevust 19. saj tõusevad esile karskusseltsid Moodustusid ka kutseühinguid, käsitööliste ühendusi ning vabatahtlikke tuletõrjeseltse Palju vastukaja sai ka J...
RAHVUSLIK LIIKUMINE JA VENESTAMISAEG Karin Rea 11.klass VENESTAMISE PEALETUNG Võimul Aleksander III Eesmärgiks sai kogu impeeriumi ühtlustamine Balti kubermangude eristaatust hakati murendama Marurahvuslastest kubernerid: -Mihhail Zinovjev (Liivimaal) -Sergei Sahhovskoi (Eestimaal) Politseiasutuste võim ka üle Balti kubermangude ALEKSANDER III Sahhovskoi eestvedamisel ehitati õigeusu katedraal Toompeale ning Pühtitsa nunnaklooster Ida-Virumaale Talurahvaasjade komissarid- kontrollisid vallavalitsuse ja kohtute tegevust Tsensuur tugevnes Asjaajamine vene keeles Haridus täielikult vene keeles Tartu ülikool- Jurjevi Ülikool Tartu ajaleht Postimees -ainus rahvuslik ajaleht UUS RAHVUSLIK TÕUS Venestamisaeg ei lämmatand eestlaste omaalgatuslikku tegevust 19. saj tõusevad esile karskusseltsid Moodustusid ka kutseühinguid, käsitööliste ühendusi ning vabatahtlikke tuletõrjeseltse Palju vastukaja sai ka J...
Balti erikord - Balti erikord kehtestati, et kohalikke aanlikke enda poole võita - talurahva koormised- lisandus veel naturaalandamid ja rahamaksud mõisale. algas üleminek teorendilt raharendile. kaotati teoorjus ametlikult. Talurahval riiklikud koormised, olulisemad pearaha ja nekrutiandmine. Pearaha kehtestati E 1783a, aja jooksul suurenes summa rohkem kui viiekordseks, mõisnik maksis pearaha tavaliselt talupoja eest, nõudis täiendavat teotööd vm andameid tasuks. Kroonu- e riigitalupojad tasusid pearaha ise. Sõjalistest rängim nekrutiandmise kohustus(1796a kehtestatud)- Nekrutiks ei pidanud minema talumehed, kooliõpetajad, kogukonna ametimehed. Kogukondlikud koormised-teede korrastamine, magasiaida/koolide ehitamine, kirikumaksud - Tööstus- tööstus ja kaubandus tagasihoidlik,kuni aurumasina kasutuselevõtuni. Vabrikutootmine algas villatöötlemisest-kaleviabrikud Narvas, Sintis, Kärdlas. Sõjavägi, ametnikkond, vene turg...
märtsil 40 000 osavõtjag eestlaste demonstratsioon, kus nõuti autonoomiaseaduse kinnitamist. · 30. märtsil 1917 avaldabki Ajutine Valitsus määruse Eestimaa kubermangu valitsemise ajutise korra kohta, selle kohaselt: ühendatakse Eesti- ja Liivimaa ühtseks kubermanguks Moodustati Eestimaa kubermangu ajutine maanõukogu ehk Maapäev. Rahvusliku valitsuse tähtsamad sammud: · Vene ametnikud asendati eestlastega. · Kehtestati eestikeelne asjaajamine · Mais toimusid Maapäeva valimised. · Loodi rahvusväeosad (paiknesid enamasti väljaspool Tallinnat)
com ''Raamatupidaja'' Praktikaavaldus 08.11.2016 Soovin tulla Teie ettevõttesse raamatupidamis praktikale. Sain infot Teie kodulehelt 04.11.2016 kuupäevaga. Õpin Tallinna Majanduskoolis I kursusel raamatupidamist ( 5. taseme kutseõppes). Praktika alguseks on õppekavast läbitud finantsarvestus, majandusmatemaatika, majandussündmuste dokumenteerimine ja kirjendamine, äriõigus ja võlaõigus, tekstitöötlus ja tabelarvutus, karjääri planeerimine ja suhtlemise alused ning asjaajamine ja dokumendi haldus. Varasem töökogemus on mul pangas tellerina ning ka tänase seisuga erakliendihaldurina. Oma igapäevases töös puutub kokku investeerimise, pangaprogrammide ja klientide nõustamisega. Oma igapäevatöös kasutan erinevaid pangaprogramme, MS Excelit, MS Wordi. Minu töökeel on valdavalt eesti keel, kuid ka vene ning inglise keel. Inglise keeles suhtlen kliendiga vabalt. Olen hea meeskonnatöötaja. Mind motiveerib meeskonnas ühise eesmärgi nimel töötamine
Vene aeg( 18.saj) 1) Balti erikord Baltikumi valitsemise põhijooned kinnitati juba 1721.aastal Uusikaupunkti rahuga, mis sätestas Balti erikorra alused. Kehtima jäi senine maksukorraldus ja seadused. Kindralkuberneril oli õigus Balti erikorraga sobimatud seadused jätta välja kuulutamata. Valitsema jäi luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. Eestimaa jagunes kaheks kubermanguks: Eestimaa kubermang (Harjumaa, Läänemaa, Virumaa, Järvamaa) ja Liivimaa kubermang( Saaremaa, Pärnu, Tartu). Eestis oli 10 linna. Linna valitses raad, kuhu kuulusid ainult aadlikud. Kodanikuõigused olid neil, kes kuulusid tsunfti või gildi ja olid sakslased. Aadlikud kanti erilistesse rüütlinimekirjadesse ehk aadlimartiklitesse. Balti
KUJUL: Mõiste- definitsiooni (allika viide) + selgitav kommentaar Administraator süsteemi kasutajaroll, mille ülesandeks on dokumendisüsteemi konfigureerimine ja toimimise tagamine. (Kasutatakse ka ,,haldur") Ainuidentifikaator süsteemi poolt loodud, dokumenti unikaalselt identifitseeriv, tavaliselt numbriline tunnus. Asi üksikküsimus asutuse asjaajamises, millega seotud asjaajamistoimingute (asja algatamine, lahendamine, täitmine või lõpetamine) käigus tekivad dokumendid. Asjaajamine organisatsiooni ülesannete täitmise ja otsuste vastuvõtmise täpne ja küllaldane dokumenteerimine; dokumentide ja nende tõestusväärtuse säilimise tagamine neile kehtestatud säilitustähtaja jooksul; dokumentide menetlemise, nende ringluse, sisemise kooskõlastamise ja tähtaegse täitmise kontrolli korraldamine; teabele juurdepääsu, asjaajamise üleandmise jms korraldamine (AÜA põhjal) Autentsus dokumendi omadus, mille puhul saab kindlaks teha järgmi...
Peeter I Vene tsaar, juhtis vene vägesid Põhjasõjas Frederik IV Taani kuningas, juhtis taani vägesid Põhjasõjas Karl XII Rootsi kuningas, juhtis rootsi vägesid Põhjasõjas August II Saksi kuurvürst, juhtis saksi vägesid Põhjasõjas BALTI ERIKORD Tunnused Balti aadel ja linnad säilitasid laialdase omavalitsuse Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus Luteri usk, saksakeelne asjaajamine, tollipiir Aadlimatriklid rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad (poliitilised ja majanduslikud eesõigused) Restitutsioon Rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisate tagasiandmine endistele omanikele Vene võimule oli tähtis kohaliku baltisaksa aadli toetus, sest Venemaa ei võinud oma vallutuste püsivuses kindel olla.
koordineerib riigi julgeoleku ja riigikaitse juhtimist nõustab ja toetab peaministrit Teadus- ja Arendusnõukogu töö juhtimisel korraldab avaliku teenistuse tippjuhtide värbamist, valikut ja arendamist korraldab riigi- ja kohaliku omavalitsuse sümboolikaga seonduvat ning täidab seaduste või muude õigusaktidega talle pandud teisi ülesandeid Valitsusasutustevaheline asjaajamine, sh dokumendid, käib läbi Dokumendi Haldus Programmi (DHP). Dokumendid on digitaalsed ja elektrooniline asjaajamine kiirendab dokumentide menetlemist ning kättesaadavust, muudab avaliku sektori tegevuse läbipaistvamaks ning suurendab ülevaatlikkust avaliku halduse toimingutest. Kodanikule omakorda võimaldavad programmi tulemused paremat juurdepääsu valitsusasutuste avalikule teabele. 3. Rahandusministeerium
ümberkorraldusi, mida nimetatakse balti erikorraks. Võimas impeerium vajas kellegi toetust. Ainus, kes seda pakkuda võis, oli kohalik baltisaksa aadel. Juba sõja ajal hakati toetuse võitmiseks korraldama ümberkorraldusi. Käituti väga kavalalt, andes endistele omanikele nende mõisad tagasi, võites sellega ka rahva poolehoiu. Uuskaupunki rahuga sätestati Balti erikorra alused. Säilisid senised seadused ja maksukorraldus, luteri usk, saksakeelne asjaajamine ning tollipiir. Pisikeste vabaduste andmine andis palju kasu, sest näidati, et venestamine polnud oluline. Tähtis oli siiski poolehoiu võitmine ning see saatis edu. Poolehoiu suurendamiseks ning oma valduste kindlustamiseks vajati suuremat kindlustunnet. Selleks loodi aadlimartiklid. Taoline pugemis viis andis aadlikele poliitilisi ning majanduslikke eesõigusi. Samuti kaitses see neid väljast saabunud uustulnukate eest.
Dokumentatsiooni korraldamine. 3.2. Dokumentide skaneerimine. 3.3. Telefonile vastamine ja kõnede suunamine, teadete vastuvõtmine ja edastamine. 3.4. Tirjade postitamine. 3.5. Töötajate nõustamine asjaajamise ja arhiiviga seotud küsimustes. 3.6. Külaliste vastuvõtuga seonduvad ülesanded. 3.7. Vastavate teenuste tellimine ja nende täitmise kontrollimine. 3.8. Edastab ameti töötajatele juhatuse informatsiooni. 4. LISAKOHUSTUSED 4.1. Koolituste korraldamine. 4.2. Lähetustega seonduv asjaajamine. 4.3. Ajakirjanduse tellimine. 5. VASTUTUS 5.1. Oma ametijuhendi piires tema poolt väljastatud dokumentide ja informatsiooni õigsuse eest. 5.2. Ametijuhendis tootud tööülesannete õigeaegse ja kvaliteetse täitmise eest. 5.3. Temale töiseks kasutamiseks üleantud vara sihipärase kasutamise ja säilivuse eest. 6. ÕIGUSED 6.1. Saada ettevõtte juhtkonnalt informatsiooni, dokumente jms, mis on vajalikud tema tööülesannete täitmiseks. 6.2. Saada ametialaselt vajalikku täiendkoolitust
Keeled Keelesugulus.Maailma keeled Maailmas on ligi 7000 keelt, millest 200 on kultuurkeelde. Arenenud kultuurkeel: Ilukirjandus: romaanid, novellid, luuletused Kunstid: teatrietendused, ooperid, filmid Teadus: uurimistööd Haridus: lasteaiad, koolid, ülikoolid Ajakirjandus: ajalehed, veebiväljaanded, televisioon, raadio Arvutitarkvara: programmid, mängud Riiklik asjaajamine: dokumendid Keeleteadlased arvavad, et tänapäeval kõneldavad keeled on kujunenud kümneid tuhandeid aastaid tagasi kõneldud algkeel(t)est. Suguluses olevad keeled moodustavad keelkonna, mis jaotub vastavalt keelte sugulusastmetele allrühmadeks. Suurte kõnelejate arvuga on Indoeuroopa, Hiina, Altai, Austroneesia ja Afroaasia keelkond. Eesti kuulub soome-ugri keelte hulka, mis koos samojeedi keeltega moodustavad Uurali keelkonna.
alusel sinna suunab? VASTUS- Jah peab küll tervisekontrolli minema 4. Mille poolest erineb kutsehaigus tööst põhjustatud haigusest? VASTUS- Kutsehaiguse diagnoosi määrab töötervishoiuarst..Tööga seotud haigus on kutseahaigus või tööst põhjustatud haigus. 5. Tööandja saatis teid perearsti juurde, kes diagnoosis teil kutsehaiguse ja teavitas diagnoosist tööandjat. Kas asjaajamine oli korrektne? Põhjenda. VASTUS-Perearst ei diagnoosi kutsehaigust.Määratud diagnoosist ei saa arst teavitada tööandjat,kuna tegemist on delikaatsete isikuandmetega,mida tuleb töödelda isikuandmete kaitse seaduses sätestatud korras. 6. Teiega juhtus tööle minne õnnetus. Kas tegu on tööõnnetusega? VASTUS- ei ole(Kui see ei juhtunud tööandja territooriumil) 7. Kes viib läbi tööõnnetuse uurimise?
a)Rahvuslaste autonoomiaseaduse projekt b)26. märtsil suur eestlaste demonstratsioon Petrsogradis Ajutisele Valitsusele surev avaldamiseks (40 tuh. Inimest) c)30. märtsil annab Vene Ajutine Valitsus Eestile autonoomia- omavalitsusõiguse Venemaa koosseisus · Moodustati ühtne Eestimaa kumbermang eesotsas Jaan Poskaga · Valiti Maapäev- eestlaste esimene parlamentaarne rahvaesindus · Täidesaatvaks võimuks sai Maavalitsus K. Pätsi juhtimisel · Vene amtenikud asendati eestlastega ja asjaajamine muutus eestikeelseks · Rahvusväeosade loomine ja koondamine erinevatelt rinnedelt kodumaale 3.Olukord rindel a)Oktoobri algul 1917 jõudis maailmasõda Eestisse, kui Saksa väed vallutasid Lääne-Eesti saared b)Saksalsi tõrjuvad Eesti väed kandsid kaotusi vangilangenute näol 4.Oktoobripööre a)Enamlaste võimuletulek · Populaarsed loosungid, mis lubasid sõja lõpetamist ja talurahvale maa jagamist · Peale oktoobripööret Petrogradis võeti 27
toimumiseks vajalike vahendite ning materjalide ettevalmistamine , 5. külaliste vastuvõtuga seonduvad ülesanded, 6. vastavate teenuste tellimine ja nende kontrollimine, 7. dokumentide ettevalmistamine säilitamiseks, arhiivi eest vastutamine, 8. kaastöötajate nõustamine asjaajamise ja arhiiviga seotud küsimustes, 9. posti vastuvõtmine ja väljasaatmine (faks, e-post, tavapost), 10.lähetustega seonduv asjaajamine, 11.ettevõtte juhi jooksvate korralduste täitmine, Kati oli tööülesannete täitmisel väga täpne ja kohusetundlik ja operatiivselt tegutsev. Kati on samuti väga abivalmis kolleeg, alati leidis aega kaastöötajate aitamiseks ning juhendamiseks. Kati omab vajalikke teadmisi asjaajamiskorrast ja personalitööd reguleerivatest õigusaktidest. Vajalikke teadmisi on Kati saanud Mainori Kõrgkoolist, kus ta õpib kolmandal kursusel personalijuhtimist.
Forselius Harju-Madise ja Risti rootslase pastori poeg. Kuna talupoegade õpetamine kulges väga vaevaliselt ja polnud väga heal tasemel õpetajaid, siis hakkaski ta 1684 aastal õpetajaid välja koolitama. Samal aastal avati Tartu lähedal Forseliuse seminar Stahl kirjutas jutlusekogu nn. käsi-ja koduraamatu. Tema raamatul oli laialdane levik ja kogus tuntust. Tegi ka eesti keele grammatika aga surus sellele peale saksa reeglistikku. Maapäev Balti rüütelkondade kõrgeim esinduskogu Academia Gustaviana oli ametlik Tartu Ülikooli algne nimi. Gustav II Adolf Rootsi kuningas, kes ei tunnustanud Liivimaa rüütelkonda ega sõlminud mingeid kokkuleppeid nende vahel Maariik ehk landesstaat oli E. Ja L. Aadlike omavalitsus Reduktsioon endiste riigimaade osaline tagasivõtmine Rüütelkond - Balti aadlike seisuslik ühendus, E. , L. ja Saaremaal Maanõunike kolleegium rüütelkonna alaline tegutsev organ. Manufaktuur - tööjaotusega käsitööettevõ...
Ametijuhend SEKRETÄR AS STRANSTEIN Kinnitatud: Aivo Käsn Juhatuse esimees 03.05.2005 1. ÜLDANDMED 1.1 Ametikoha nimetus: Sekretär 1.2 Struktuuriüksus: Peakontor 1.2 Aruandekohustus: Juhatajale 1.3 Alluvad: Koristaja 1.3 Kes asendab: Raamatupidaja 1.4 Keda asendab: Müügimeest, projektijuhti 1. TÖÖ EESMÄRK 1.1 Sekretäri ametikoha põhieesmärgiks on kindlustada ettevõtte strateegiliste eesmärkide saavutamine läbi efektiivse dokumentatsiooni korraldamise ja info edasta...
1869- esimene üldlaulupidu 1857- Perno Postimees Jakob Hurt- otepää kirikuõpetaja, juhtis ettevõtmisi 1870. 1872- eesti kirjameeste selts ( ülesandeks: eestikeelse põhisõna väljaandmine), Aleksandrikooli loomine. Carl Robert Jakobson- osales põllumajandusseltside töös, ajaleht Sakala, majanduslike olukordade paranemine, 1881- president kirjameesteseltsis. 1878- ajaleht Sakala Eesti sajandivahetusel Venestamine: 1885. vene keelne kooliharidus, vene ametnikud, asjaajamine vene keeles. Raudteede ehitamine: 1870- esimene raudtee Eestis, vabrikute ja tehaste rajamine, pabervabrikud, tselluloosi tehas, metallitööstused, põllumajanduse areng. Erakondade kujunemine: Jaan Tõnisson- Eesti poliitiline partei, Postimehe toimetaja- 1896, emakeelse koolihariduse taastamine. 1901- Teataja, Konstantin Päts, majandusliku olukorra parandamine. 1905. aasta revolutsioon- lõpetas venestamise, nõudmised: demokraatlikud vabadused-nende
SEKRETÄRI AMETIJUHEND Ametikoht: sekretär Alluvus: Narva linna Sotsiaalabiameti direktorile ja direktori asetäitjale Asendab: asendab ise ja tema asendamine toimub Sotsiaalabiameti direktori või direktori asetäitja igakordse käskkirja alusel 1. Töö eesmärk 1.1 Sekretäri ametikoha põhieesmärgiks on kindlustada ettevõtte strateegiliste eesmärkide saavutamine läbi efektiivse dokumentatsiooni korraldamise ja info edastamise. 2. Vastutus Sekretär vastutab: 2.1. Käesoleva ametijuhendi piires tema poolt väljastatud dokumentide ning infformatsiooni õigsuse eest ja ametijuhendis toodud tööülesannete õigeaegse ja kvaliteetse täitmise eest; 2.2. vastutab talle teenistuse tõttu teatavaks saanud riigisaladuse,teiste inimeste perekonna-ja eraellu puutuvate andmete ning muu konfidentsiaalsena saadud in...
SEKRETÄRI AMETIJUHEND Ametikoht: sekretär Alluvus: Narva linna Sotsiaalabiameti direktorile ja direktori asetäitjale Asendab: asendab ise ja tema asendamine toimub Sotsiaalabiameti direktori või direktori asetäitja igakordse käskkirja alusel 1. Töö eesmärk 1.1 Sekretäri ametikoha põhieesmärgiks on kindlustada ettevõtte strateegiliste eesmärkide saavutamine läbi efektiivse dokumentatsiooni korraldamise ja info edastamise. 2. Vastutus Sekretär vastutab: 2.1. Käesoleva ametijuhendi piires tema poolt väljastatud dokumentide ning infformatsiooni õigsuse eest ja ametijuhendis toodud tööülesannete õigeaegse ja kvaliteetse täitmise eest; 2.2. vastutab talle teenistuse tõttu teatavaks saanud riigisaladuse,teiste inimeste perekonna-ja eraellu puutuvate andmete ning muu konfidentsiaalsena saadud in...
1878 Viljandis hakkas ilmuma C.R.Jakobsoni ,,Sakala". 1880 J.Hurt lahkus Eestist Peterburi ja J.V.Jannsen tõmbus tagasi avalikust elust. 1881 Venemaal sai keisriks tagurlike vaadetega Aleksander III. 1882 C.R.Jakobsoni surm. 1884 Otepää kirikus õnnistati EÜS-i sinimustvalge lipp. 1887 venestamise käigus viidi rahvakoolid üle venekeelsele õppele. 1889 asjaajamine ametiasutustes viidi üle vene keelele. 1893 Dorpat (Tartu) nimetati ametlikult ümber Jurjeviks. 1894 Venemaa keisriks sai Nikolai II. 1896 J.Tõnisson sai ajalehe ,,Postimees" toimetajaks.
• 3. märtsil 1918 sõlmisid Saksamaa ja Nõukogude Venemaa Bresti rahu, millega Eesti anti ametlikult Saksamaa vägede kontrolli alla. • Inglismaa, Prantsusmaa ja Itaalia tunnustasid Eesti Vabariiki de facto, sest Antantile oli kasulik kõik, mis kuidagi Saksamaad häiris. Saksa okupatsioon • Eesti Diviis saadeti laiali, • K. Päts pandi vangi, • Ajutine Valitsus ja Omakaitse läksid põranda alla, • rängad kohustused Saksamaa varustamiseks toiduga, • asjaajamine muudeti saksakeelseks, • saksakeelseks muudeti Tartu ülikool ja gümnaasiumid, • baltisakslaste süvevnev põlgus põlisrahva ja Venemaa vastu. Balti hertsogiriik • Riik, mille Eestimaa, Liivimaa, Saaremaa ja Kuramaa rüütelkonnad kavatsesid 1918 rajada praeguse Eesti ja Läti territooriumile. Küsimus arutamiseks Kas Eesti iseseisvuse väljakuulutamine oli juhus või
VENEAEG 1721-19saj esimene pool Haldusjaotus *kuni 1783 Rootsiaegne haldusjaotus (eestimaa kubermang- lääne, harju, jäärva, viru; liivimaa kubermang- saare, pärnu, tartu) *asehalduskorra ajal 1783-1796 Tallinna ja Riia asehalduskorrad *1796-1917 eestimaa kubermang, liivimaa kubermang- pärnu, tartu, viljandi, võru, saare . Valitsemine *Balti erikord kuni 1783a (saksakeelne asjaajamine, tollipiir, haldusjaotus, rootsiaegsed seadused) *1783-1796 asehaldoskord- haldusjaotus muutus, venemaa aadliomavalitsusseaduste ja linnaseaduste kehtestamine *Balti erikorra taastamine pärast Katariina 2 surma 1796 a uus maksusüsteem ja uued maakonnad v.a. Paldiski jäid püsima. Talupoegade olukord *restitutsioon- Rootsi riigi poolt riigistatud mõisate tagastamine endistele omanikele *1739 Roseni deklaratsioon- talupoeg on õigusteta pärisori *1765
sadam. · Sõjaväelaste arvu kasv · Sõjapõgenikud · Toidu- ja kütusepuudus 1917a kevad Eestis · Loodi Eestimaa kubermang o Eestimaa o Liivimaa põhjaosa · Autonoomia vene riigi kooseisus o Jaan Poska kubermangukomissar (esimene eestlasest liider) o Valiti Maapäev rahva esinduskogu (autonoomia esinduskogu) valida said nii mehed kui naised (valimised võidab see kes pooldas rahu ja lubas maad) o Eesti keelne asjaajamine kõik dokumendid eesti keelde, koosolekud eesti keelde jne. o Loodu rahvaväeosad: 1. Polk (rahvusväeosa kus in u 3000-5000) käsukeeleks Eestikeel 1917 sügis Eestis · Iseseisvuse idee: loodeti et kui Eesti on iseseisev, siis sõda eestisse ei jõua. · Oktoober: o Saaremaa ja hiiuma vallutamine o Enamlaste võimuletulek: paljud toetavad kuna lubati rahu ja maad (kumbagi ei saanud) · 15. November:
kirjasõna Ahrensil tuli uue grammatikaga. 1) Põhjasõja tagajärjed Pärast Põhjasõda vähenes eestlaste arv poole võrra. Selle tõttu jäi palju põlde harimata ning paljud talud jäid tühjaks, samuti mõisad jäid viletsasse seisusesse. 2) Balti erikord oli mõlema valitsuse huvides Venemaa jaoks oli tähtis kohaliku baltisaksa aadli toetuse tagamine. Mõisnikele tagastati Rootsi ajal riigistatud maad, sälis saksakeelne asjaajamine ja luteri usk. Poliitiline korraldus: · Võim vahetub Põhjasõja käigus 1710 · Vene riigi euroopalikud reformid (Peeter I) · Balti kubermangud: Eestimaa ja Liivimaa (Kuramaa) · Jõudude vahekord Põhja-Euroopas ei olnud selgelt püsiv Balti kubermangude valitsemine: · Balti erikord - Eelnes restitutsioon - Aadlimatriklite sisseseadmine - Kultuurilise omapära säilimine
saavutamine. 26. märtsil toimus Petrogradis eestlaste meeleavaldus. 30. märtsil anti välja Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu valitsemise ajutise korra kohta, millega nähti ette Eestimaa kubermangu ühendamine ja valimiste kaudu Ajutise Maanõukogu valimine. Mai lõpus valiti Ajutine Maanõukogu ehk Maapäev, mis oli esimene parlamendilaadne rahvaesindus Eestis. Suvel loodi ka Rahvusväeosa. Autonoomia saavutamise järel: - muudeti asjaajamine eestikeelseks - vene ametnikud asendati eestlastega - valmistuti üleminekuks emakeelsele kooliharidusele Eesti iseseisvus kuulutati välja 24. veebruaril 1918. 3. märtsil oli kogu Eesti Saksa okupatsiooni all ning võim läks saksa sõjaväelastele. Eesti iseseisvust ega Ajutist Valitsust ei tunnustatud. Rahvuslike erakondade tegevus, poliitilised koosolekud ja demonstratsioonid keelati ära ning ajakirjandus allutati tsensuurile. Kodanike õigusi eirati
eraldumisele liidust. Rahulepingu alusel eraldatigi Eesti Venemaast. Eesti sai esimesena tsaari- Venemaa rahvastest autonoomia. See on juba selge samm oma riikluse loomisele. Vene olukorrast olulisemaks mõjutajaks Eesti iseseisvumisele oli meie endi tegevus. Esmatähtsaks sai kubermangude ühendamine. Enam ei olnud iga kubermang enese eest väljas vaid tegutseti ühtse eesmärgi nimel, koos. Ühtlustus ka kirjakeel ning laienes kubermangude vaheline suhtlemine ja ühine asjaajamine. Valiti saadikud üle-Eesti, kes seadsid prioriteediks Eesti iseseisvumise. Koos, ühtse meeskonnana tegutsedes suudeti kiiresti ja arukalt langetada tähtsaid ostuseid, mis määrasid kogu rahva edasise saatuse. Kaudsemaks eelduseks oli tõsiasi, et Eesti oli üks haritumaid piikondi tsaari-Venemaal. Meil oli suur hulk haritlasi, kes hoolitsesid rahvuslike ideoloogiate levimise eest. Just iseseisvumisele eelnenud aastatel tõusis rahvusluse tähtsus ning ühtekuuluvustunne
koheselt esimesest talvest. Emakeel ja usuõpetus võisid olla emakeeles. Toimus õpetajatevahetus. Kes ei osanud vene keelt lasti lahti, hakati õpetajaid sisse tooma Venemaalt. Koolis keelati igasugune eestikeelne suhtlus. Karistati väga tõsiselt kui tabati eesti keeles kõnelemas. Venestamine toimus ka läbi kiriku ning usu. Kutsuti inimesi üles õigeusku vastu võtma ning hakati ehitama vene õigeusu kirikuid. Sellest ajast on pärit ka Nevski katedraal. Keelati igasugune saksakeelne asjaajamine. Valdades toimusid asjaajamised samuti vene keeles. Dokumendid ja blanketid muudeti venekeelseks. Riigiasutustes, politseis, kohtus toimus kõik samuti vene keeles. Kõikide saksapäraste nimedega linnade ümber nimetamine venepärasteks. Ülikoolides venekeelne õpe. Asuti survestama kohalikke ajalehti. Mõned liiga rahvuslikud ajalehed keelati hoopis. Asutati ajalehti, mis kannaksid venelikke ideid edasi. Hakati kontrollima ajalehtedesse minevat infot.
• Aadlimatriklite koostamine 1730.-40. aastatel. Matriklid pidid kaitsma siinsete põliste aadlisuguvõsade privileege Venemaalt või Saksamaalt saabuvate uustulnukate eest. Balti erikord • Balti aadel ja linnad säilitasid laialdase omavalitsuse, • kehtisid vaid need Vene riigi seadused, mis ei olnud vastuolus siinse aadli eriõigustega, • kehtima jäi senine maksukorraldus, • valitsevaks usuks jäi luteri usk, • säilis saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. Balti erikord Balti erikorra tulemused: - Kinnistas aadli piiramatut võimu põlisrahva, eestlaste üle. + Aitas säilitada kohalikku kultuuri ja omapära, + välistas Vene kolonisatsiooni, + võimaldas pidada tihedaid sidemed Lääne- Euroopaga, mis tagas teiste Venemaa kubermangudega kiirema arengu. Asehalduskord (1783-1796) • Katariina II (valitses aastail 1762-1796) • Taotles Baltikumi seniste
Päästekommitee kätte, kes avaldas iseseisvusmanifesti. Sellega kuulutti välja sõltumatu ja demokraatlik Eesti Vabariik. Esimese valitsuse peaministriks sai Konstantin Päts. Eesti iseseisvust Saksa võimud ei tunnustanud. Märtsi alguseks okupeeris Saksa armee kogu Eesti ala. Saksa okupatsioon Eestis( mandril 9, saartel 13 kuud) oli väga raske aeg oli puudus toiduainetest ja küttest, kehtestati vali tsensuur. Kirju võis saata ainult lahtises ümbrikus ja saksa keeles, kogu asjaajamine muudeti saksa keelseks. Novembri alguseks jõuti nii kaugele, et Riias võidi loodav riik välja kuulutada. Vaid mõni päev hiljem puhkes Saksamaal revolutsioon, mis muutis põhjalikult kogu siinset olukorda: Saksa väed pöörduid koju, okupatsioonivõim lagunes. 11. novembril 1918 astus Tallinnas taas kokku Eesti Vabariigi valitsus. Olukord oli kriitiline. Kommunistlik Venemaa ei leppinud Eesti omariiklusega ja veel samal kuul tungisid üle idapiiri Punaarmee väesalgad. 28
vabastab ministri ametist. 16.Mille poolest erineb ametnik poliitikust? ÜKS VIIB ELLU RIIGI POLIITIKAT, TEINE TAGAB SELLE ELLUVIIMISE PRAKTILISE POOLEGA. 17.Kas riik saaks toimida ilma bürokraatiata? Ei, sest muidu valitseks korralagedus. Bürokraatiaga on kogu asjaajamine on seotud kindlate reeglitega. 18.Tõhusal bürokraatial on Saksa filosoofi ja sotsioloogi Max Weberi järgi teatud tunnused: - ametlik asjaajamine on seotud kindlate reeglitega; Kindlatel reeglitel põhinev asjaajamise kord vähendab ametnike omavoli, sest kui ametnik kohtleb iga inimest võrdselt, siis tegutseb ta demokraatlikult. - valitseb selge tööjaotus ja ametivõimude piirid on kindlaks määratud; Et ükski ametnik ei saaks oma mõjuvõimu halvasti ära kasutada. Kõigil on omad ülesanded ning mingi probleemi tekkimisel on teada täpselt, kelle poole pöörduda tuleb.
dets 1998.a määrusega nr 308 kinnitatud ,,Arhiivieeskirjaga": Asjaajamiskorra nö sisukorras on eraldi punkt: ,,käesolevas korras käsitletakse", mis ütleb: dokumentide säilitamise, hoidmise ja hävitamise kord kooskõlas Vabariigi Valitsuse 29. detsembri 1998.a. määrusega kinnitatud "Arhiivieeskirjaga", kuigi korras endas on selle kohta teise pealkirjaga peatükk:,,Dokumentide hoidmine koolis", mis ütleb, et dokumendid millega seotud asjaajamine on lõppenud, hoitakse koolis, hävitatakse või antakse avalikku arhiivi kooskõlas "Arhiivieeskirjaga". Sisukorras ja korras endas võiksid ikka pealkirjad ühtida, et oleks lihtsam vajaminevat teavet leida. Antud peatükis on käsitletud veel dokumentide süstematiseerimist; arhivaalide loetelusse märgitavaid andmeid; arhivaalidega seotud küsimusi: väljastamist, vormistamist ning ka arhiivi eest vastutavat isikut
saatis kuningas 1694.a. Liivimaa rüütelkonna laiali ning allutati rüütelkonna maapäev kindralkubernerile. Sellega kaotati aadli omavalitsus Liivimaal. Balti erikord kujutas endast, et kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldused ning Balti aadel ja linnad säilitas Vene impeeriumi koosseisu laialdase omavalitsuse. Balti erikorda oli vaja selleks, et see kinnitaks Baltikumi valitsemise põhijooned. Balti erikorra iseloomulikud tunnused: valitses luteriusk, saksakeelne asjaajamine ning oli ka tollipiir. Balti erikord aitas säilitada siinse maa kultuuri ja omapära ning välistas Vene kolonisatsiooni. Balti erikord võimaldas ka tihedamaid sidemeid L. - Euroopaga ning tagas kiire arengu. Balti erikorra negatiivsed jooned: seoses aadlimatrikliga omasid eesti-ja Liivimaal poliitilisi ja majanduslikke eesõigusi üksnes aadlikud ning nende piiramatu võim sai teostuda üksnes eestlaste õiguste allasurumise hinnaga. Positiivne oli aga, et Balti
Suurelt tänu Jeltsinile lagunes ka NSVL. 19.august oli Moskvas riigipööre. Ülemnõukogu tahtsi Eestit muuta taas iseseisvaks. Eesti on okupeeritud, mitte kadunud. Teiselt poolt suruti peale uut Liidu lepingut. 1991 aasta märtsis hakati korraldama referendumit. 2 nädalat enne Liidu lepingut oli Eestil referendum. Iseseisvuse taastamist pooldab üle 77% elanikest. Tulemused kuulutas välja Ülemnõukogu. Kogu selle iseseisvuse taastamise aja jooksul, puudusid Eestil inimohvrid. Kõik asjaajamine käis tasa ja targu. Nõukogus oli üheks nipiks see, et Rüütli rääkimisega kurnati 23 venelast suhteliselt ära ning nii oli nende osalus väiksem. 21 august 1991 võeti vastu dokument, mis kinnitab Eesti taasiseseisvumist. Esimesena tunnustas Eesti riiki Island, mitte küll paberil kuid siiski. Seejärel Balti riigid. 24 august tunnustas Vene Föderatsioon, 25 august Prantsusmaa. Muu maailm hakkas taasiseseisvumist
baltisaksa aadlike privileegid, mis neile tagasi anti olid: 1) taastati nende kontroll maaomandi üle (restitutsioon) 2) taastatakse aadlike omavalitsus 3) tagatakse luteri usu püsimine (ülejäänud vene riik õigeusklik) 4) saksakeelne asjaajamine 5) jäävad kehtima saksa seadused, saksa kohtumõistmine jne tartu ülikool saksakeelne ja luterlik nende alistumistingimuste tõttu(kapitulatsioonitingimused) nekrutivõtu vanusepiirang oli 17-37, kehtis ka pikkusepiirang (alla 160cm ei võetud) "püügipäev" kuulutati välja vaid mõisnikele Paul I - vene keiser 1796-1801 Aleksander I tema poeg Talurahva olukord 18.-19. sajandil pearahamaksu kehtestamine tõi kaasa rahutused talupoegades seas, sest nende meelest
Balti erikord-balti aadli poolehoiu võitmist alustati restitutsiooniga: rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisate tagasiandmisega nende endistele omanikele. Baltikumi valitsemiskorra põhijooned kinnitati 1721. A Venemaa ja Rootsi vahelise Uusikaupunki rahuga. Säilis Vene impeeriumi koosseisu laialdane omavalitsus. Kehtima jäid senised seadused ja maksekorraldus.Eesti ja Liivimaad eraldas venemaa sisekubermangudest luteri usk,saksakeelne asjaajamine,tollipiir.Vene keskvõimu kõrgemateks esindajateks said Tallinnas ja Riias ametisse märatud kindralkubernerid.Aadli matrikkel-1730-40 koostatud rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad, mis tagasid antud nimekirja kantud aadlikele Eesti ja Liivimaal poliitilised ja majanduslikud eesõigused. Matriklid pidid kaitsma siinsete põliste aadlisuguvõsade privileege Venemaalt või Saksamaalt saabuvate uustulnukate eest.Roseni deklaratsioon-selle järgi oli siinne talupoeg pärisori
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
