vastane opositsioon, mis oli tingitud: vaatamata neile meeleheitlikele ponnistustele põllumajanduse kogutoodang langes, läks tülli intelligentsiga ja ka parteiaparaadiga *kui 64aasta sügisel Hrustsov oli Krimmis puhkusel, siis kutsuti ta ootamatult tagasi ja öeldi, et ta peab pensionile minema Breznev 1964-1981 *tagandas Hrustsovi; esialgu liberaalne; stagnatsioon, majandus käis alla, erilisi muutusi polnud; isikukultus; venestamine, koolides vene keel, asjaajamine vene keeles, ülikoolid venekeelsed *1965 üritas läbi viia majandusreformi, mille järgi ettevõtte edukust pidi hindama rentaabluse, mitte toodangu hulga järgi. Kavatseti ettevõtete iseseisvust suurendada. Sellest plaanist ei tulnud midagi välja *1968 lõpes Hrustsovi sula-Praha kevad *Parteiaparatuur otsustas kõige üle ja nomenklatuursed ametikohad muutusid eluaegseteks *Parteiliikmete arv kasvas pidevalt *Järk-järgult hakkas tagasi tulema nn. hiiliv stalinism
Rootsi oli rohkem huvitatud Taani alluvuses olevast Norrast. 1721. Soomes Uusikaupunki rahu. Venemaa sai endale Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ning osa Kagu-Soomest koos Viiburiga. Kogu maa oli sõjast laastatud, rahvaarv oli superväike. Baltimaadel oli erikord. Venemaa tahtis balti aadli poolehoidu. Korraldati restitutsiooon Rootsi valitsusaja lõpul riigistatd mõisate tagasiandmine nende endistele omanikkudele. Kehtima jäid ka senised seadused ja maksukorraldus, luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. Roseni deklaratsioon - Liivimaa maanõniku parun Otto blabla seletuskiri 1739. aastast. See räägib sellest, kuidas siinne talupoeg on pärisori. Katariina II. Sai võimule 1762. aastal ja siis hakkas kohe likvideerima Baltimaade eriõiguseid, nõudis, et kõik impeeriumi osad oleksid ühesugused ja võrdsed. 1783. aastal kehtestti Baltikumis uus halduskorraldus. Asehalduskord: Eestima kubermangule(Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa) lisandus Paldiski. Liivimaal
Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste - inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Nüüdisühiskonna kujunemine - Nüüdisühiskond vormus käsikäes rahvusühiskondade ja rahvusriikide moodustumisega 19. sajandil. Samal ajal kujunesid välja ka ühiskonna kolm põhilist sektorit turumajandus, avalik ehk valitsussektor ning kodanikuühiskond. Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. (industriaalühiskond - Tööstusühiskond sai alguse tööstuspöördest, kuid selle lõplik väljakujunemine võttis aega üle sajandi. Majanduses tõusis tähtsuselt esikohale tööstuslik tootmine. Väikesed töökojad ja manufaktuurid asendusid suurte vabrikutega, kus töö oli korraldatud konveieritel...
õppena ja kui suures mahus. See sunniks vastava info kursuse kirjeldusse lisama. Ühtne e-kursuste andmebaas Ülikoolide vahel puudub ühine kursuste andmebaas. Tudengitel ja õppuritel võiks olla ühtne ülevaade kõikidest pakutavatest e-kursustest. Praegu on tudengitel on keeruline kursuste võtmine teistest kõrgkoolidest. Kui ka kogu õpe toimub veebis, tuleb paberite (taotlus, teaduskonna luba, jms) tõttu ikkagi sõita teise linna. Kogu asjaajamine võik toimuda veebis. [3 lk 15] Lahendus: E-Ülikooli juures tahetakse luua ühtset kursuste baasi. Ka registreerimine ja kursustele lubamine peaks toimuma selle ühtse süsteemi kaudu. See eeldaks ka süsteemi integreeritust kõrgkoolide ÕIS-dega. [3 lk 15] Õpikeskkondade integreeritus ÕIS-dega Läbi ÕIS kursusele registreeritute andmed peaks saama kanda ka õpikeskkonda ja soorituste andmed tagasi ÕIS-i. Probleem on selles, et igal kõrgkoolil on oma ÕIS.
Avaliku halduse mõiste Reguleerib suhteid isiku ja avaliku võimu vahel. Õigusharu määravad ära spetsiaalsed suhted, mida õigus reguleerib. Avalik haldus reguleerib suhteid, mis tekivad avalik halduslikus sfääris. Avalik haldus moodustab haldusõiguse reguleerimiseseme. Haldama mõjutama, täide viima, teostama, korraldama. Haldus selle tegevuse sisu. Haldus on omane kõigis eluvaldkondades, ka erasfääris ei saa halduseta läbi. Haldus pole eraõiguslikes suhetes nende eesmärgiks vaid vahendiks. Erahaldus eraõiguslikus sfääris (näiteks firmades) teostavad haldust raamatupidajad, personalijuht, finantsosakonna töötajad. Era- ja avaliku halduse eristamine avalik haldus sihitud avalikele huvidele, puudub kasu saamise eesmärk, omane säästlikkus ja efektiivsus. Eristub selgepiiriliselt erahaldusest oma vahendite kvaliteedi poolest: võib õigusi ja kohustusi ühepoolselt konkretiseerida ja neid vastavate sunnivahenditega ka ellu viia. Rooma ju...
seeläbi luua ühtset, terviklikku rahvusriiki. 1893.a. sõlmiti Prantsusmaaga Saksamaa ja Austria-Ungari vastane sõjaline liiduleping. -Venestamine Vene keele ja kultuuri peale surumine teistele rahvastele. See on olnud Tsaari- Venemaa keisririigi ametlik poliitika. Tulemusel on paljud Venemaa aladel elanud väikerahvad kaotanud oma identiteedi ning omandanud Vene keele ja kultuuri. 19.saj viidi koolidesse vene keele õpetamine. Venestamine algas 1880 haridust anti vene keeles, asjaajamine oli vene keeles, rahvuslikud organisatsioonid suleti jne... -Ärkamisaeg 1860-1880. Lõpu aastatel oli rahvuslik liikumine kõige aktiivsem. Ärkamisaja eelduseks oli fakt, et selleks ajaks tekkis rahva kihte, kes olid saavutanud majandusliku sõltumatuse. Haritlased võtsid kõige elavlamalt osa. Ärkamisaja kõige tähtsamad sündmused olid ajalehtede ,,Perno Postimees", ,,Eesti Postimees", ja ,,Sakala" ilmuma hakkamine ,,Vanemuine" ja ,,Estonia" loomine, Eesti kirjameeste
Põhjamaade ajalugu 2.09.2016 Põhjamaade esiaeg Põhjamaade vanim asula Susiluola/Varggrottan (enne esimest jääaega); 120-130 000 aastat vana; Ilmselt ainus neandertallaste asula Põhjamaades; Mandrijää hakkas taanduma u. 12 000-10 500a eKr Jää sulamisest tekkis alguses Antsülusjärv ja siis alles Littorina meri; Inimasustuse algus: Rootsi -> 12 aastatuhat eKr; Taani -> 13 aastatuhat eKr; Norra -> 10 aastatuhat eKr; Soome -> 9 aastatuhat eKr; Põhjamaade mesoliitikum Esimesed inimasukad olid lõuna poolt tulnud kütid ja korilased; Maglemose kultuur 9.-7. Aastatuhat eKr; Hakati inimesi maha matma; Kongemose kultuur Taani; 6. Aastatuhat eKr; Ertebølle kultuur 6.-4.aastatuhat eKr; Taani; Tunnuseks kivikirved; Omane on kökenmöding -> toidujäänuste hunnik, kus hulgaliselt leidub söödavate tigude kodasid; Suomusjärv...
27 volinikku Eestist, Andrus Ansip. Järelevalvamine seaduste üle. 4. Ülemnõukogu. Põhilised tippkohtumised. 5. Euroopa Kohus. Kontrollikojas kontrollitakse EL raha kasutamist. Praegu seal Juhan Parts. Juncer- EL Komisjoni president. Donald Tusk- EL president. Plussid: hetkel Eesti EL eesistuja- paljud nõupidamised Eestis, juhib tööd. Kultuurikatlas kokkusaamine. Kaasarääkimise EL puudutavates küsimustes ja otsustes. EL abi: rahastusfondid. Miinused: Eesti iseseisvuse vähenemine, asjaajamine pikk ja keerukas, teiste EL riikide aitamine.(Kreeka võlgade tasumine) 24. NATO kujunemine, tegevus ja liikmesriigid. NATO asutati 4. aprillil 1949. aastal Washingtonis Põhja Atlandi lepingu alusel. Peakorter asub Brüsselis. Praegu juhib NATOt NATO peasekretär Jens Stolenberg. NATO liikmeid on kokku 29. Põhiliseks eesmärgiks on kaitsta oma rahvaste vabadust, kultuuripärandit ja tsivilisatsiooni,
Suur osa ürikuid pole säilinud orginaalis, kas koopia või ümberkirjutus. Koopiaraamatud näiteks kirjutatud ühe piiskopkonna privileegid ühte raamatusse. Seadustekogud. Kirikuõiguste allikad (kanooniline) sinodite, paavstide otsused, kloostireeglid jne. Akt jooksva asjaajamise dokument, pole õigusliku jõuga. Aktid on näiteks vakuraamatud, arveraamatud, kirjavahetused. Säilinud hiliskeskajast. Kirjalik asjaajamine alates 14. sajandist. Dokumenteerivad linnaelu. Kirikorrespondents st kaupmeeste omavaheline kirjavahetus. 3 Kirjandus - traktaadid, liturgiad, palveraamatud, nekroloogiad ja memoriaalraamatud. Ilukirjandus. Kataloogid (loendid). Pealiskirjad. Kirjad esemetel. Keskaegseid allikaid säilinud arhiivides ja raamatukogudes, eriti olulised kiriku raamatukogud. Kloostri sekulasriseerimisega hävisid tihti raamatukogud.
aastal Uusikaupunki rahu, millega Vanameela läks Eesti-, Läti- ja Ingerimaa Rahvaarv langes taas u 120 000 inimeseni Hilary Karu 32 D 11 EESTI AJALUGU Vene võim Balti erikord Restitutsioon- Rootsi ajal riigistatud mõisate tagastamine endistele omanikele Balti erikord + Senised seadused ja maksukorraldus + Luteri usk + Saksakeelne asjaajamine + Tollipiit Venemaaga Halduskorraldus Kindralkuberner - pärit välismaalt, ei sekkunud riigiasjadesse + Baltisakslaste kaitsjad Rüütelkonnad Justiitskolleegium- tegeleb baltisakslaste õigustega Kammerkontor- nö kaubanduskoda, kaitses baltisakslaste majandushuve Aadlimatriklid- aadlike nimekiri, kuhu kantud aadlikele kuulusid kõik õigused + Linnade omavalitsused- raad
Artikkel 9 : Töövõitlus Ilma et see piiraks artikli 4 lõike 2 kohaldamist, kohaldatakse toimuvast või lõpuleviidud töövõitlusest tuleneva kahju korral töötaja või tööandjana esineva isiku või nende kutsehuve esindavate organisatsioonide vastutusega seonduvate lepinguväliste võlasuhete suhtes selle riigi õigust, kus töövõitlus toimub või toimus III PEATÜKK ALUSETU RIKASTUMINE, KÄSUNDITA ASJAAJAMINE JA CULPA IN CONTRAHENDO Artikkel 10 : Alusetu rikastumine 1. Kui alusetust rikastumisest, sealhulgas alusetult saadud maksest tulenev lepinguväline võlasuhe tugineb poolte vahel olemasolevale suhtele, nagu näiteks lepingust või kahju õigusvastasest tekitamisest tulenevale suhtele, mis on kõnealuse alusetu rikastumisega tihedalt seotud, kohaldatakse nimetatud suhtele kohaldatavat õigust. 2
1. Rooma õigus 2. Preisi süsteem 3. Napoleoni süsteem Max Weber eristas oma bürokraatiakäsitluses kolme legitiimse valitsemise tüüpi: 1. traditsiooniline legitiimne valitsemine aluseks traditsioonid ja tavad, vormideks on sultanism, patriarhism, gerontokraatia 2. karismaatiline legitiimne valitsemine mõiste pärit ristiusust 3. ratsionaal-legaalne legitiimne valitsemine Weberi jaoks ideaaltüüp Weberi bürokraatiamudel: · asjaajamine vastavalt kindlatele reeglitele · süsteemipärane tööjaotus · kindel administratiivne hierarhia · ametnike erialane ettevalmistus · administratsiooni riiklik finantseerimine koos ametiisikute avaliku vastutusega · keeld ametikohta osta, isiklikult omada või pärida · ametliku asjaajamise kirjalik dokumenteerimine Korruptsioon on institutsionaalne lagunemine, kus ametiisik saab ametivõimu kuritarvitades raha või muid materiaalseid hüvesid.
Kirja saajaks võivad olla nii arvutused kui trükitakse vähemalt tehes eksemplaris : originaal kirjaplangile ärakiri valgele paberile Kiri tohib sisaldada ühte põhiprobleemi või biimuut. Siis on kirja kergem registreerida ja toimiku panna. Kirja loetavat mõjutavad lausete ja lõikude pibused. Pikkades lausetes kaob mõte ning väga lühikesed laused muudavad teenindus ja.... Kirjaliigid : algatuskiri asjaajamine, probleemid, soovid, küsimused. vastuskiri koostamisel tuleb meeles pidada, et alati tuleb täita seosväli ( Teie) kuhu trükitakse algatuskirja kuupäev ja viit. Vastused küsimustele tuleb vormistada nende esitamise järjekorras. NB! E kirjas tuleb kõik üleliigne ära kustutada. Alles tohib jätta ainult küsimused. Vastamise tähtajad: Kui on tegemist uue äripartneriga või vastusekoostamine on lihtne tuleks kiri saata teele 48 h jooksul. Ekirjale 24 h jooksul
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtlusosakond SUGARCLUB Uurimustöö Juhendaja: dotsent Tiina Merkuljeva Pärnu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Pragusel ajal on peaaegu et traditsiooniks saanud iga nädalavahetuseline pidutsemine. Olgu selleks kodused peod, väljas sõpruskonnaga kokteiliklaasi taga aja veetmine või täiesti tavaline reedene filmiõhtu pärast südaööd leiavad paljud noored end ikka ööklubidest. Otsustasime grupiga anda teeninduskvaliteedi hinnangu Pärnu ühele külastatavamale klubile ööklubi Sugar. Uurimustöö on jaotatud kaheks osaks. Esimene osa ettevõtte tausta kirjeldus ja teeninuskvaliteedi hindamisega seotud teoreetiline taust. Töö teine osa koosneb andmestikust, kuhu on kogutud kirjeldus, kuidas koostasime SERVQUAL ankeedi, millised olid uuringu tulemused ning järeldused. 1. ETTEVÕTTE TAUST 1.1.Teeninduskvaliteedi hindamisega ...
kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. (3) Menetlustoimingute sooritamise eest võib haldusorgan tasu võtta üksnes seaduses sätestatud juhtudel ja suuruses. (4) Menetlustoimingud viiakse läbi viivituseta, kuid mitte hiljem kui seaduses või määruses sätestatud tähtaja jooksul. (5) Kui haldusmenetlust reguleerivad õigusnormid muutuvad menetluse ajal, kohaldatakse menetluse alguses kehtinud õigusnorme. (6) Elektrooniline asjaajamine on haldusmenetluses võrdsustatud kirjaliku asjaajamisega. Digitaalallkirja kasutatakse haldusmenetluses digitaalallkirja seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras. Õigusakti või volikirja võib anda elektroonilises vormis seaduses või määruses sätestatud juhtudel. Uurimispõhimõte Haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. Avalikkus ja andmekaitse
integreerib kultuur antud organisatsiooni, loob selle liikmetele ’’kollektiivse mina’’, annab neile ühise identiteedi Org-kultuuri 2 põhilist küsimust .� Kellel on selles organisatsioonis õigus midagi otsustada, kelle käes on võim, mis määral on see võim koondunud ühte punkti, kui tugev on organisatsiooni tsentraliseeritus; .� Kui palju on reegleid ja protseduure, mida tuleb selles organisatsioonis järgida, kui formaalne on asjaajamine, kui äge on paberisõda, kui tugev on organisatsiooni formaliseeritus. Kultuuri perspektiivid 1 .� RATSIONALISM: .� Kultuur on eesmärkide saavutamise vahend ja juhtimisinstrument. .� Organisatsioon on masinavärk, mehhanism, millel on omad juhtimishoovad; .� Organisatsiooni ette on seatud kindlad eesmärgid; .� Eesmärkide saavutamiseks tuleb valida otstarbekohased vahendid; .� Organisatsioonikultuur on vahend, mis aitab töötajate käitumist normeerida ja nivelleerida;
1.5 Avaliku halduse funktsioonid. Avalikul haldusel kui tegevusel on oma sisemine funktsionaalne struktuur. Tehakse vahet põhi- ja abistavate funktsioonide vahel. Põhifunktsioonid on orgaaniliselt seotud halduse olemusega, haldusliku mõjutamise sisuga. Põhifunktsioonid liigituvad üld- ja erifunktsioonideks. Abistavatele funktsioonidele ei ole halduslik mõjutamine otseselt iseloomulik. Nende sisuks on üld- ja erifunktsioonide teostamiseks vajalike tingimuste loomine. Siia kuuluvad nn asjaajamine, juriidiline teenindamine jne. Üldfunktsioonid on omased igale haldustegevusele: 1) Prognoosimine ja planeerimine. Prognoosimine kujutab endast informatsiooni ja teaduslike meetodite alusel teatud sündmuste ja protsesside ettenägemist. Ilma prognoosimiseta ei ole võimalik ette näha riigi või teatud regiooni seisundit tulevikus. Planeerimine on otsustusprotsess, mille lõpptulemuseks on vastav plaan. Plaan on
Pärslaste jaoks oli see sõda vaid üks paljude seast, mis kahjuks nii hästi ei läinud. Rahutuste tõttu riigis tegi Darius I riigi korraldudes muudatusi: · haldusreform: riik oli jaotunud 20-sse straapiasse; piirkondade sisekord ei muutunud, kuid igale poole saadeti riigihoidjaid, kes jälgiksid, et maksud koguneks ja säiliks rahu. · tsentraliseeritud bürokraatia: administratiivkeskused Susa, Ekbatana (tänapäeva Hamadan), Memfis, Babülon. Asjaajamine toimus aramea, aga ka kohalikes keeltes. Kõrgemad ametid olid pärslaste käes, keskastmesse võisid ka kohalikud kuuluda. · kodifitseerimine: seaduseid; võeti eeskuju Babülooniast. · maksusüsteem: maad hinnati ära ja maksustati vastavalt; pärslased olid maksuvabad . · maksureform: mündi kasutuselevõtja maksud maksureformis, aga ka natuuras. 1 dareika (kuldmünt) = 20 seeklit (hõbemünt).
parlamendikohtadest. Enamasti moodustatakse mitmeparteiline ehk koalitsioonivalitsus . valitsuskriisid avalduvad erimeelsustes valitsuse sees või valitsuse ja parlamendi vahel. Valitsust juhib peaminister. Valitsuse liikmeteks on ministrid. Ministrid juhivad ministeeriumite tööd. portfellita minister minister ilma ministeeriumita. Kantsler ministri järel teine isik , ül korraldada ministeeriumi igapäevane asjaajamine , ja tagada sujuv töö ministrite vahetumise ajal. Täidesaatva võimu asjaajamise korrashoidmiseks tegutseb valitsuse juures riigikantselei , mida juhib riigisekretär. Uus valitsus moodustatakse nii peale riigikogu valimist kui ka pärast umbusaldusavaldust peaministrile. Valitsuse peamised ülesanded: · Viia ellu riigi sise ja välispoliitikat. · Juhtida riiki seaduste ja riigieelarve alusel
finantsjärelevalve osakonnale. Raport tuleks markeerida punasega. Raporti saanud vastava tasandi juht on kohustatud sellele kohe reageerima. See raport lisatakse selle auditi toimikusse, mille käigus raport koostati. Kui lõpparuandes avastatakse pärast kinnistamist viga, siis tuleb see vormistada kirjaliku aktiga, mille nimi on „Lõpparuande vea parandamine“, mille allkirjastavad kõik lõpparuande allkirjastanud ametnikud. Auditi dokumentatsioon ja asjaajamine Auditi käigus kogutakse väga erinevaid dokumente ja tõendeid, mis on valdavalt: 1) erinevate dokumentide koopiad (koopiad võivad olla elektroonsed või muudel kandjatel); 2) auditeeritava objekti töötajate õiendid (seletuskirjad, märgukirjad, kinnitused, vastused küsimustele, pöördumised, tõendusmaterjal); 3) kui viiakse läbi küsitlus, siis ankeetide küsimuste tulemused; 4) siseaudiitori läbi viidud vestluste märkmed ning erinevad arvestus- või
kokkuleppel, ülalpidamisleping, avalikus teenistuses abikaasale/elukaaslasele või nende sugulastele allumise keeld. Kooselu lõppemise tagajärjed: puudub teineteise ülalpidamise kohustus, varalised nõuded teineteise vastu- asjaõiguslikud nõuded (ühise omandi tuvastamine, kaasomandi lõpetamine) ning võlaõiguslikud nõuded (lepingust tulenevad nõuded, lepinguvälised kohustused nt käsundita asjaajamine, alusetu rikastumine). Homoseksuaalne kooselu: ca 1-12% inimestest on homoseksuaalsed, enamikes Euroopa riikides on homoseksuaalsete isikute kooselu reguleeritud, kas samasooliste isikute partnerlussuhtena, samasooliste isikute abieluna või samasooliste lapsendamisõigusena, Eestis eraldi regulatsioon puudub. Õiguskantsleri 23.05.2011 märgukiri Justiitsministeeriumile: ,,kehtiv õiguslik raamistik ei taga piisavalt faktiliste elukaaslaste õiguste kaitset,
Loengute lühikonspektid. 2. loeng 2. loeng 1. Virginia Woolfi (1882 – 1941) romaani „Tuletorni juurde“ esimese osa „Uks“ valitud lõikude stiili analüüs. Loetavad ka veebikeskkonnas kaustas „Teoreetilised tekstid“. Pöörake tähelepanu lausete pikkusele, põimlausetele, vahefraasidele. Ootamatud lausekonstruktsioonid, meeleolude võnked, hüpped vaatepunktis (ühe tegelase mõtete voolust teise tegelase aistingutesse), teraselt jälgiva ja uneleva, lüürilis-kujundliku ja praktilis-asjaliku informatsiooni kiire vaheldumine ja põimingud. Jutustus kandub mõtetelt kiiresti tegevuse kirjeldamisse ja tagasi. Mõelge ka sellele, kas ja kui edukalt on tõlkijatel õnnestunud Woolfi lausete maagiat teises, eesti keeles korrata – seejuures on tulnud arvestada nii seda, mille säilitamist algupärand nõuab, kui ka seda, mis eritingimused ja erivõimalused seab eesti keel. Woolfi stiil on ühtaegu tihe ja kerge, kesksõnalised (des-vorm) ja mitmesugused muud vah...
Eesti I maailmasõjas Mobiliseeriti sõtta 100 000 meest Hukkunute arv 10% Raskused: 1. Kütuse puudus 2. Toidupuudus linnades 3. Paberraha väärtus langes 4. Raskused põlluharimises 5. Kindlustustööd 6. Sõjapõgenikud 1917 veebruarirevolutsioon Keskus- Tallinn Aprill- Petrogradis eestlaste demonstratsioon Eesti antonoomia-> eestimaa+ liivimaa põhjaosa eesti kubermang Juht J.Poska Muutused: esinduskogu maapäev eesti keelne asjaajamine rahvusväeosade loomine (1. Eesti Polk) erakondade loomine oktoober 1917 jõuab sõda Eestisse- Saaremaa ja Hiiumaa vallutamine kuu lõpus- bolševike võimu haaramine nov 1917- Maapäev kuulutas end kärgemaks võimuks Maailm kahe maailmasõja vahel 1.Ainsaks võitjaks võib pidada USA-d, sest nende territoorium jäi sõjaliselt puutumata ning võrreldes teiste maadega kaotas USA suhteliselt vähe inimesi samuti kasvas nende
Lisaks on Riigikohtus põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium, kuhu kuulub 9 riigikohtunikku. Riigikohtus on ka üldkogu, kuhu kuuluvad kõik riigikohtunikud. Riigikohtu üldkogu: vaatab läbi kohtulahendeid, teeb Vabariigi Presidendile ettepaneku kohtuniku ametisse nimetamiseks ja kohtuniku ametist vabastamiseks jms. Riigikohtu üldkogust on õigus sõnaõigusega osa võtta justiitsministril, v.a juhul, kui vaadatakse läbi kohtulahendeid. Kohtumenetlus ja asjaajamine kohtus toimub eesti keeles ning kohtumenetluse seaduses sätestatud juhtudel muus keeles. Kui esimese astme kohus (maa- või halduskohus) on teinud kohtuotsuse, on poolel/pooltel õigus see edasi kaevata teise kohtuastmesse ringkonnakohtusse, mis vaatab asju läbi apellatsiooni korras õigusega tõendeid ümber hinnata. Kolmanda astme kohus, Riigikohus, vaatab asju läbi kassatsiooni korras,
Raport tuleks markeerida punasena (kasti, diagonaaliga kriips esilehele). Raporti saanud vastava tasandi juht on kohustatud sellele koheselt reageerima. Nimetatud raport lisatakse selle asuditi toimikusse, mille käigus raport koostati. Kui lõpparuandes avastatakse peale kinnitamist viga, siis tuleb see vormistada kirjaliku aktiga Lõpparuande peaparandamine mille allkirjastavad kõik lõpparuande allkirjastanud ametnikud. AUDITI DOKUMENTATSIOON JA ASJAAJAMINE Auditi käigus kogutakse väga erinevaid dokumente ja tõendeid, mis valdavalt on kas: 1. Erinevate dokumentide koopiad (mitte ainult paberkandjal); 2. Auditeeritava objekti töötajate õiendid (seletuskirjad, märgukirjad, kinnitused, vastused küsimustele, pöördumised audiitoritele); 3. Ankeetide küsimused; 4. Siseaudiitori poolt läbi viidud vestluste märkmed ning erinevad arvestus või võrdlusmaterjalid; 5. Audiitori poolt koostatud aruanded.
rahvastikuminister. Valitsuse kui terviku asjaajamist juhib Riigikantselei, mille eesotsas riigisekretär. Valitsuse kohalikuks käepikenduseks on maavanemad - määratakse ametisse 5 aastaks. 8. Bürokraatia. Lk.116-118. Riigibürokraatia kontrollimise võimalused lk. 119-121 Bürokraatia ehk ametnikkond need, kes tegelevad avaliku haldusega ehk võimude otsuste elluviimisega. Tagavad riigi haldussuutlikkuse Bürokraatlikul asjaajamisel on järgmised tunnused: o kogu asjaajamine on seotud kindlate reeglitega; o valitseb selge tööjaotus ja ametivõimu piirid on kindlaks määratud; o igal ametikohal kehtivad ametinõuded; o kogu tegevus dokumenteeritakse; o administreerimine ja omandisuhted on lahutatud; o puudub igasugune võimalus ametikohta omastada; o ametikohad on korraldatud hierarhiliselt, nii et iga madalamal seisev tase on järgmise, kõrgemal seisva taseme kontrolli all; o toimub ametkonna professionaalne koolitamine, et igaüks oleks oma valdkonnas
Toodang-kedratud puuvill-saadeti suures osas Venemaa vabrikutesse, kus see riideks kooti. MÕISTED Balti erikord-erikord Balti kubermangudes, mille kohaselt need säilitavad laialdase omavalitsuse. o Kehtestamise põhjus o Venemaa ei saanud vallutatud aladele püsimajäämises kindel olla ja tuli võita baltisaksa aadli poolehoid. o Sisu o Balti aadlil ja linnadel säilis laialdane omavalitsus o Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus o Valitsev usk-luteri usk o Saksakeelne asjaajamine o Tollipiir Roseni deklaratsioon- Liivimaa maanõuniku Roseni seletuskiri Vene võimudele Baltikumi talupoegade õiguste selgitamiseks. (Selle kohaselt oli siinne talupoeg pärisori , mõisniku omand, mõisnik võis teda müüa, vahetada ja pärandada. Ka talupoja vara ja maa kuulus mõisale. Maa kasutamiseks tuli talupojal teha mõisakoormisi, mille suurus polnud millegagi piiratud. Kohtuvõim talupoja üle kuulus rüütelkonnale.) Asehalduskord-1783.a
Ka nende koormised olid reguleeritud, eramõisades ei olnud. Tp jooksid nii ida kui ka põhja suunas.David Hircheni Maaõiguse visand, tahtis tp pärisorjuslikku seisundit fikseerida. Võrdles Liivimaa tp rooma orjadega. Kõik kuulus isandale ja ise ei tohtinud midagi müüa või põgeneda. Hirchen leiab, et kohtutes peab olema hirschenid, kes olid tp esindajad. Paljuski kaasa ei saanud rääkida, kuid said vähemalt olukorda mõista. Kõik mis puudutas mitte riigiõiguslikku aspekti ( asjaajamine ja kohtupidamien) . Hircheni mõtted hakkavad liivimaal kehtima ja jäävad normatiivaktina kehtima pikaks perioodiks. Kui hertsog karl liivimaalasi meelitas, siis tp ta ei mõelnud, neil mingisuguseid muutusi ( õiguslikult) ei olnud. Vastureformatsioon Protsessmis ref käivitus on laiem kui vaid katoliku kiriku tegevus. Ilmselt oleks parem kasut mõistet katoliku kiriku uuenemine. katoliku kiriku uuenemine / reformatsioon on kahesuunaline
Vene aeg (Põhjasõjast kuni 1917.a.) Balti erikord Erikord Balti kubermangudes, mille kohaselt need säilitavad laialdase omavalitsuse *Kehtestati, sest Venemaa ei saanud vallutatud aladele püsimajäämises kindel olla ja tuli võita baltisaksa aadli poolehoid. *Sisu: Balti aadlil ja linnadel säilis laialdane omavalitsus, kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus, valitsevaks usuks luterlus, saksakeelne asjaajamine, tollipiir. *Kõige kasulikum oli see mõisnikele, sest tagastati kõik Rootsi poolt rajatud mõisad, taastati kõik õigused talupoegade üle, säilisid saksa keel ja luteri usk *Positiivsed tagajärjed eestlaste jaoks: pääseti vene kolonisatsioonist ja venestamisest, säilis eesti keel ja kultuur, püsis seotus Lääne-Euroopaga. *Restitutsioon riigistatud maade tagastamine *Aadlimatrikkel rüütelkonna liikmete nimekiri (aadli suguvõsa nimekiri)
langevad ja rühm hakkab jälle tasapisi koomale tõmbuma, jätkates normaalset vestlust. 3.1.4 Sotsiaalne tsoon: alates umbes 1,2 m kuni ligikaudu 3,6 m Kui oleme inimeste hulgas, kes pole meile väga tuttavad, muutub meie kehatsoon veelgi tugevamaks. Võõraid ei lubata seista nii lähedal kui sõpru ja muutume kohe valvsaks, kui mõni võõras tungib meie isiklikku ruumi. Kuid on palju igapäevaseid olukordi nagu poes millegi ostmine, asjaajamine torulukksepaga või bussipileti näitamine kontrolörile , mis sunnivad meid suhtlema inimestega, keda me ei tunne. Tehke oma päevaste talituste juures tähelepanekuid, kui kaugel niisuguse suhtlemise puhul seisavad teist inimesed, keda ei tunne. Kui mõnega neist tuttavaks saate, pange tähele, kas see distants muutub. Distants on sageli mõõdupuu, millega mõõta, kui tugevad on teie suhted teatud inimestega. Lihtsalt
Pedagoogika ajaloo seisukohalt väärib esiletõstmist J.A. Komensky tööde tõlkimine vene keelde ja nende publitseerimine Tallinnas. 1905. aastal püüdisid Põhja-Eesti õpetajad Tallinnas asutada eestimeelset pedagoogilist ühingut. Võimude vastuseisu tõttu see ei õnnestunud ja ellu kutsuti " Eestimaa kooliõpetajate vastastikku abiandmise selts". Enam mõjutas eesti pedagoogikateadust Tartu Noorsoo Kasvatuse Selts, kus asjaajamine toimus eesti keeles. Reformipedagoogika jõudis Eestisse Peeter Põllu vahendusel, kes Saksamaal viibides sai oma ideed sealsetelt kooliuuendajatelt. Oma seisukohad avaldas ta " Eesti Kulturas" 1912. aastal pelakirja all " Kultuur ja rahvahariduse korraldus". Põhinõudena esitati seisukoht, et kooli ei juhiks riigiametnikud ja kirik, vaid lastevanemad ja " omavalitsuslikud kogukonnad". Alanud maailmasõda viis koolidest nooremad meesõpetajad, suurenes naiste osatähtsus.
a) Protestantlik religioon soodustas kapitalismi b) Bürokraate võetakse tööle ja edutatakse teket oskuste eest b) Protestantide sissetulek on kõrgem c) Bürokraatia on hierarhiliselt organiseeritud katoliiklaste omast d) Bürokraadi töös on olulisel kohal kirjalik c) Kapitalism soodustas protestantliku religioni asjaajamine teket 2 16. Mitmed sotsioloogid on väitnud, et religioon on Isa sotsiaalne positsioon ühiskonna jaoks vajalik. Millst paradigmat Vasta tabeli põhjal järgmisele neljale küsimusele selline väide esindab? 19. Millist mobiilsuse liiki kujutab tabel? a) Interaktsionism a) Põlvkondade vahelist
JUHTIMISE ALUSED TEEMA1 : Juhtimise mõiste, funktsioonid, tasandid Juhtimine on: · Üks huvitavamaid inimtegevusi · ligitõmbav, sest, see on seotud võimuga ja teistest üleoleku tundega. · seotud teiste inimeste tähelepanuga, lugupidamisega, autoriteediga. · huvitav, sest see on seotud riskiga. Juhtimine on mäng. · Juhtimine võimaldab midagi enamat korda saata kui üksinda. Juhtimise ülesanne: o Juhtimine on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine ja üheks hästi talitlevaks tervikuks sulatamine, selleks et rakendada organisatsiooni varad, saavutada tema eesmärgid ja rahuldada liikmete vajadused. o Juhtimine on tegevus, kus juht mõjutab teiste inimeste tegevust eesmärgipärases suunas. Juhitakse tegevusi (protsesse), mitte inimesi, esemeid ja asju. Lähtumine: objektist juhtimisprotsessist Juhtimine on ...
õigusi ja vabadusi, elukutse vaba valiku võimalust. Demokraatia seisukohalt on kutseomavalitsusel kahesugune tähendus: 1. Demokraatlikult vähe legitimatsiooni omavad ühendused-otsusetegijad ei saa oma võimu rahvakäest. 2. Kutseomavalitsused on demokraatliku otsustusprotsessi heaks näiteks sellesosas, et otsustusprotsessi kaasatakse asjasse puutuvad isikud, kes on omas valdkonnas spetsialistid 2.2 Parlamentaarne riigikord Parlamentaarne riigikord on esindusdemokraatia väljendus. Asjaajamine toimub valitud esindajate poolt. Efektiivsus ja tööjaotuse põhimõte teevad esindusdemokraatia vältimatuks. Vahetu demokraatia puhul puuduvad vajalikud võimu piiramise mehhanismid, võimude lahusus. Esindusdemokraatia olemuseks on peamiste riiklike otsuste tegemine rahva valitud esindusorgani poolt. Rahva poolt otse valitud organiks on riigikogu, kelle rolliks on legitimeerida kogu riigivõimu teostamine. Riigikogu on ainus otsest legitimatsiooni omav riigiorgan
1. Morfoloogia mõiste ja uurimisvaldkond - grammatika osa, õpetus sõnade ehituse ja muutumise kohta sõna vormilistest koostisosadest e morfeemidest lähtudes. Morfoloogia keskendub sõnavormidele nende moodustamisele ja funktsioonide analüüsimisele. Morfoloogia uurimisvaldkonda kuulub sõnamuutmise ja grammatiliste kategooriatega seonduv. 2. Morfoloogia põhimõisted (sõna, morfeem ja selle liigid, morf, allomorf, morfofoneem, morfoloogiline sünonüümia ja homonüümia, paradigma, markeeritus, grammatiseerumine jt) 1) Morfeem morfoloogia põhiüksus, keele väikseim häälikulise väljendusega tähendusüksus. Enamikul grammatilistel morfeemidel pole eraldi võttes tähendust, nt -d (funktsioonid: mitmuse tunnus maja/d, pöördelõpp sa käi/d, osastava lõpp mer/d). Grammatilised morfeemid saavad tähenduse vormi koosseisus, sõnatüvega liitudes. Tähendus on olemas tüvimorfeemidel (nt käi/si/me, maja/n...
Soomest 23 EESTI XVIII SAJANDIL EESTI PEALE PÕHJASÕDA Põhjasõda laastas Eestit põhjalikult. Elanike arv oli langenud 150 000 inimeseni. Pajud külad olid rüüstatud ja inimtühjad. Kiita polnud ka mõisnike olukord. Siiski olid viimased Vene tsaarilt välja suutnud kaubelda olulisi soodustusi: · Kehtima jäid senised seadused, maksusüsteem, luteri usk, saksakeelne asjaajamine, tollipiir ja halduskorraldus. · Algas mõisate restitutsioon ehk Rootsi ajal riigistatud mõisate tagastamine endistele omanikele · Aadlil säilis õigus omavalitsuse teostamisele. 1740-tel aastatel hakkasid rüütelkonnad koostama erilisi nimekirju aadlimatrikkleid. Vaid nendesse nimekirjadesse kantutele laienesid poliitilised ja majanduslikud eesõigused. Kokku oli Eesti-, Liivi-, Kura- ja Saaremaa matriklites esindatud vaid 325 aadlisuguvõsa liikmed.
Näiteks kui meil on säilinud varasem kroonika ja sellisem ümberkirjutus teise autori poolt, siis ei saa öelda, et see hilisem ümberkirjutis on ajaloo jaoks väärtusetu, missiis kui ta ei sisalda rohkem faktoloogilist infot kui algne variant. See, mis on olulin, sõltub küsimusest, mis meil on. Kas keskaegses Liivimaa kohta on säilinud palju või vähe kirjalikke allikaid. Oleneb kontekstist. Kui me võrdlema Kesk- ja Lõuna-Euroopaga, siis vähe. Siin perifeerias kirjutati vähem, asjaajamine vähem kirjalik, sellest jäi maha vähem tekste, massiline kirjutamine algas siin hiljem kui Süda-Euroopas. Massilisest kirjutamisest võib Liivimaal pidada al 16. sajandist. Aegade hävitustöid on olnud palju Liivimaal. Kui me võrdlema Skandinaavia, Soome ja Venemaaga, siis Liivimaalt säilinud pole vähe, eriti mis puudutab dokumentaalset materjali. Soomes on säilinud rohkem kirikukirjandust kui Liivimaal (reformatsioon, mis Rootsi kuningriigis leidis aset kuninga poolt, Liivimaal aga
(aadel, linnakodanik, talurahvas mitmetahuline ja mobiilne (igaüks saab mõisnikuks, käsitööliseks, põllumeheks. Toimetuleuraskusipõhjustavad ikaldused Raskusi tekitavad majanduskriisid Elatakse suurperedena (mitu põlvkonda ja Elatakse tuumikperedena sugulased ja teenijas) Töö ja pereelu on ühendatud Töö ja eraelu on lahus (käiakse tööl) Domineerib suuline asjaajamine ja kultuur Kirjalik asjaajamine ja kultuur Tehniline innovatsioon on aeglane ja selle suhtes Tehniline innovatsioon on kiire ja ollakse avatud ollakse pigem tõrjuv Põllumajandusega tegelev mõis ja talurahvas Põllumajandusega tegelevad suur- ja väikefarmerid (sotsiaalsed kategooriad) (majanduslikud kategooriad) Inimestele läheb korda peamiselt kohalik- ja Inimestele läheb korda rahvuslikud eesmärgid,
iseloomulik karjäär, läbilöögivõime ja raha kogumine (USA, Jaapan). Saksamaa, Rootsi, Taani, Norra Infoühiskond- arenenud postindustriaalne ühiskond, mida iseloomustab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia laialdane kasutamine majanduses, valitsemises ning igapäevaelus; kujunes maailma arenenud piirkondades 20. sajandi viimasel veerandil. Eestis: Eesti e-valitsuse ja e-teenuste areng on samuti märkimisväärne. Eesti on ainulaadne elektroonse ID kasutuse, tänu millele on asjaajamine võimalik muuta peaaegu paberivabaks. Näiteks saab ettevõtte luua kasvõi oma kodust vähem kui 20 minutiga. Ühiskonna jätkusuutlikkus Jätkusuutlik areng on niisugune areng, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Hõlmab peamiselt järgmised valdkonnad: - rahvastiku jätkusuutlik areng, nii kvantitatiivses kui kvalitatiivses mõistes. Hõlmab rahvastiku juurdekasvu, tähelepanu pööramist
Ajalugu Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen SH. klass 2011/12 Sisukord Eesti muinasaeg......................................................................................................................... 4 Pronksiaeg..................................................................................................................................6 Rauaaeg......................................................................................................................................7 Muistne vabadusvõitlus............................................................................................................. 9 Keskaeg (1227-1558)................................................................................................................12 Jüriöö ülestõus...................................................................................
alustamisest. Üldkogu otsus on kättesaadav aadressil www.advokatuur.ee/39dm_riigitasu.htm. Kaitse õiguse printsiip tähendab ka seda, et isikul on õigus taotleda kaitsja määramist Praegune ajapunkti hind on 75 kr ja üks ajapunkt = 30 minutiga. juurdleja, uurija või kohtu poolt riigi kulul. TsMS § 83. Asjaajamine esindaja kaudu KrMK § 361. Kaitsja valimine, tagamine ja asendamine (1) Füüsiline isik võib kohtus asja ajada isiklikult või esindaja kaudu. (1) Kahtlustataval, süüdistataval ja kohtualusel on õigus omada kogu Isiklik osavõtt asjast ei võta õigust omada selles asjas esindajat. kriminaalmenetluse vältel kaitsjat, kelle ta valib käesoleva koodeksi §
advokatuur.ee/39dm_riigitasu.htm. Kaitse õiguse printsiip tähendab ka seda, et isikul on õigus taotleda kaitsja määramist juurdleja, uurija või kohtu poolt riigi kulul. Praegune ajapunkti hind on 75 kr ja üks ajapunkt = 30 minutiga. KrMK § 361. Kaitsja valimine, tagamine ja asendamine TsMS § 83. Asjaajamine esindaja kaudu (1) Kahtlustataval, süüdistataval ja kohtualusel on õigus omada kogu (1) Füüsiline isik võib kohtus asja ajada isiklikult või esindaja kaudu. kriminaalmenetluse vältel kaitsjat, kelle ta valib käesoleva koodeksi § Isiklik osavõtt asjast ei võta õigust omada selles asjas esindajat. 36 lg 1 loetletud isikute hulgast
Varalised nõuded faktilise kooselu lõppemisel (S. Liin) Asjaõiguslikud nõuded: Ainuomaniku vindikatsioon (AÕS § 80) Ühise omandi (tuvastamine) lõpetamine (AÕS § 76) Võlaõiguslikud nõuded: Lepingust tulenevad nõuded: Seltsinguleping (VÕS § 596jj) (ühise tegutsemise leping (TsK § 440)) Töövõtuleping ... 30 Lepinguvälised kohustused: Käsundita asjaajamine (VÕS § 1018) Alusetu rikastumine (VÕS § 1028) Õigusvastane kahju (VÕS § 1043) Seltsinguleping Vorm: vormivaba Sisu: Ühine eesmärk Panuste tegemine ühise eesmärgi saavutamiseks (mitte vastastikused sooritused) Tagajärg: Seltsinguvara (panused, omandatud vara) kuulumine seltsinglaste ühisomandisse Seltsinguvara jagamise ja käsutamise keeld Seltsingu ühise juhtimise, otsustamise, esindamise eeldus
keisririigi taastamiseks. Palaiologoste dünastia valitsetud riik hõlmas põhiliselt Konstantinoopoli piirkonna. Teravad sisevastuolud soodustasid linna vallutamist türklaste poolt 29. mail 1453.a. ÕIGUSLIK ARENG Bütsantsi õiguse allikad. 1. Esmane allikas oli loomulikult rooma õigus. 2. Impeeriumi idaprovintside tavaõigus, mis lõhkus Rooma õiguse terviklikust, kuid oli samas dünaamilisust andev värskendav tegur. 3. Hellenistliku õigus, mille mõjul kasvas asjaajamine ja kohtupidamise kirjalikkus. Bütsantsi õiguse varasemal perioodil on tunnetatav platonismisi ja stotitsismi ideeline mõju. 4. Kristlus ja kanooniline õigus. Eristada tuleb kristlusest tulenevaid moraalseid seisukohti ja pühakirja otsest kasutamist seadustes. Mitmed seadused sisaldasid viiteid pühakirjale. Näit. CIC-is algavad nii Institutsioonid kui Codex keisri pöördumisega Jeesuse poole. Õigusallikad
Teisel etapil tekivad pühendunud aktivistid, kes võtavad omaks ühise rahvuse idee ja asutvad innukalt seda propageerima. Viimasel etapil kujuneb ideest rahvuslik liikumine, mis omandab massilise toetuse. - Esimesed valgustajad 18-19.saj baltisaksa literaadid. Huvi keelte ja kutluuride vastu, mis võivad hääbuda. Neliteist baltisaksa lureti vaimulikku asutasid 1824 Riias Läti Kirjanduse Seltsi, 1838 Tartus Õpetatud Eesti Selts. Asjaajamine käis saksa keeles. Leedus 1879 Tilstis Ida-Preisimaal Leedu Kirjanduse selts. Asutajad sakslased, üks keeleteadlane Georg Sauewein, pani 1879 kirja Ida-Preisimaa leedulaste hümni ,,Oleme sündinud leedulasteks". Venemaa leedulased suutsid Õpetatud Leedu Seltsi asutada Vilniuses alles 1907.aastal. - Baltimaade esimene ajaleht 1675 Tallinn Christoph Brendenken. Suur põhjasõda- uuesti hakkasid ajalehed ilmuma pool sajandit hiljem
võimalus on allutada end Poola-Leedu riigile. Oktoobrist alates läbirääkimised Vilniuses. Kuningas seadis liivimaalased fakti ette, et otsus tuleb ära teha, lepiti kokku, et liivimaalased allutavad end Poola kuningale ja Leedu suurvürstile, ehk Sigismund II Augustile isiklikult. Riia jäi vabalinnaks, kuni 1582. Privilegi Sigismuni Augusti orduaadli palvekirja võtab aluseks. Indeginaadiõigus. Rootslased seda ei täitnufd. Liivimaal asjaajamine peab olema saksa keeles. Apellatsioonikohus Liivimaal, sest ei tahetud apelleerida väljapoole oma maad. Täielik omandiõigus talupoja üle. Talupoeg pärisori, sunnismaisus. 5.märts 1562 toimub pidulik allutamine. Dateerimine oli küll 28.november Leedu seimis. Dokumentide vormistamine võttis aega. Veelkord anti pidulikult vanne Poola kuningale ja Leedu suurvürstile. Kettlerist saab Kuramaa hertsog ja Zemgallia krahv. Päev hiljem kuulutatakse ta ka Liivimaa administraatoriks.
TÖÖÕIGUS LOENG 1 Eesti Vabariigi Töölepinguseadus jõustus 1. juuni 1992. aasta. Oluline muudatus, mida tuleb silmas pidada: Euroopa tööõiguse mõju. Tööõiguse valdkonnas on hästi palju direktiive. Töövaidlusi lahendatakse laias laastus neljas etapis:Töövaidluskomisjon-maakohus-ringkonnakohus-riigikohus. Töövaidlsukomisjonidel on oluline osa, sest nad võtavad kohtute töö mahust palju enda kanda. Kehtinud TLS oli vastu võetud 1992, milles oli lähtutud paljuski ENSV Töökoodeksi redaktsioonist, mis vajas muutmist. Iseloomulik oli, et TLS-s puudus töösuhete paindlikkus. Eelduseks oli, et töösuhted on kindlatüübilised ja jäigad. MUUDATUSED: Eesti Vabariigi liitumine Euroopa Liiduga, mille õiguse põhimõtteid tuli liikmesriigil kohaldada ka oma siseriiklikus õiguses. Vajadus muuta töösuhted paindlikumaks (kaugtöö, renditöö jne). Kaasaegsed s...
Laoleping on hoiuleping, millega hoidja oma majandus- või kutsetegevuses kohustub vallasasja hoidmisel selle ladustama ja säilitama, hoiuleandja aga kohustub maksma selle eest tasu. 60. Mis on lepinguvälised võlasuhted, milliseid neist seadus reguleerib ja mis on nende sisuks? Nagu eespool oleme käsitlenud, võivad võlasuhted lisaks lepingule tekkida ka uhepoolsetest tehingutest (tasu avalik lubamine ja konkurss) ning seaduse alusel (asja ettenäitamine, käsundita asjaajamine, alusetu rikastumine ning kahju õigusvastane tekitamine). Eeltoodud liikide loetelu on ammendav ehk n-ö liikide numerus clausus. Tasu avaliku lubamise all tuleb VÕS § 1005 järgi mõista õiguslikku olukorda, kus teatud teo tegemise, eelkõige tulemuse saavutamise eest avalikult tasu lubanud isik peab maksma teo teinud isikule lubatud tasu, isegi kui teo tegija ei tegutsenud tasu lubamisest lähtudes. Konkursi korraldamine on uks avaliku tasu lubamise alaliikidest.
Õiguse alused MÕISTED PÄHE ÕPPIMISEKS! ÕIGUSE OLEMUSEST Õigus on ühiskonna juhtimise vahend raha jaotamise (riigi ja kohaliku omavalitsuse eelarve) kõrval. Õiguskord on teatud mängureeglite kogum, seaduste täitmine on selle mängu põhireegel. Terves ühiskonnas peab ühiskonnaliikmete enamus õigeks, vajalikuks ja võimalikuks seadusi jm. õigusnorme täita. Õigusnorm on sotsiaalne norm. Kõiki õigusnorme nimetatakse õiguseks objektiivses mõttes. Õigusnormid käivad tavaliselt kahe isiku kohta (kahe eraisiku kohta; riigi ja eraisiku kohta jne): ühele pannakse mingi õigus see on subjektiivne õigus - ja teisele kohustus, enamasti on neid ühe asja ajamisel mitmeid. Kirja pandud (ius scriptum) , kehtestatud ettenähtud menetluses pädeva riigi- või kohaliku omavalitsuse organi poolt, nende täitmine tagatakse riikliku sunniga. Õigusnormid on kirja pandud ja ettenähtud korras avaliku võimu (Riigikogu, Valitsus, minister, valla-...
EESTI UUSAEG I Helena Sepp SISSEJUHATUS Eesti uusaja defineerimine: - kes, kus, millal? - eestlaste maarahva- ajalugu oma ajaloolisel kodumaal = tänapäeva Eesti Vabariigi alade ajalugu - I probleem: piirkonna territoriaalne killustatus ajaloos : eestlaste etniline territoorium ei moodustanud enne aastat 1917 ühte omaette halduslik-geograafilist tervikut - II probleem: kuigi eestlased moodustasid rahvastiku valdava enamuse, polnud võim nende käes: baltisakslased, Rootsi, Poola, Taani ja Venemaa ,,Eesti" uusaja ajalooareenil - Uusajal eestlaste kui allutatud talurahva ja baltisakslaste kui kohaliku priviligeeritud seisusliku eliidi ajalugu ,,võõrriikide" (Rootsi, Poola, Taani, Venemaa) koosseisus Ajalised piirid 1558-1917 - periood, mis jääb keskaja ja lähiajaloo vahele: - alguseks Liivi sõja vallandumine (1558), mis likvideeris keskaja Vana-Liivimaa - lõpp I MS ajastu (1914-..): Vene Keisririigi kokkuvarisemine (1917) ja Eesti omarii...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
