1. Algustähe õigekiri SUUR: Isikud ja olendid: Muri,Klaabu,Jaagup Taevakehad,tähtkujud,maailmajaod,kohad,linnad,veekogud,ehitised: Veenus,kaljukits,Euroopa,Kreeka,Tartu,Emajõgi,Paks Margareta. *nime juurde kuuluv püsiv täiend kirjutatakse suure tähega ja ühendatakse põhisõnaga sidekriipsuga:Põhja-Euroopa,Kupja-Prits,Saepuru-Sass. *Nimi kirjutatakse suure tähega ka täiendina: Eesti kroon, Hollandi juust,Rootsi laud,Aleksandri kook. *Perioodikaväljaanded: Postimees,Eesti Päevaleht,Täheke. *Tooted: kefiir Gefilus,Ema sai,Phillips *Ajaloosündmused: ESISUURTÄHEGA : Ümera lahing,Liivi sõda,Teine maailmasõda,Tartu rahu,Mahtra sõda,Suur pauk (väikesega:Jääaeg,laulev rev.,esimene üldlaulupidu,külm sõda) *Asutused,ettevõtted,organisatsioonid: reklaamifirma Kolm Karu,Kalev,Microlink. *ordenid ja autasud: Vabadusrist,Maarjamaa Risti orden,Kuldne palmioks,filmia. Oscar. *Pealkirjad: ajalehe rubriigid (,,vabaaeg") ,raamatud,etendused,...
1. Käändsõnad (saab käänata 14nes käändes): a) Nimisõnad (asjad, olendid, abstraktsed mõisted, nt poiss, kass, laud, armastus) b) Omadussõnad (omadused, nt kole, ilus) c) Arvsõnad (põhi- ja järgarvud, nt kuus, kuues) d) Asesõnad (viitavad isikutele, olenditele ja asjadele, asendavad täistähenduslikke sõnu, nt sina, see, keegi) 2. Pöördsõnad e tegusõnad e verbid (väljendavad tegevusi, nt elama, minema) 3. Muutumatud sõnad (neid ei saa käänata ega pöörata): a) Määrsõnad (väljendavad tegevuse viisi kuidas?, aega millal?, kohta kus?, nt
tasustatud(kuidas?) Sõnaliigid Muutmisviisi alusel jagunevad sõnad käändsõnadeks, pöördsõnadeks ja muutumatuteks sõnadeks. KÄÄNDSÕNAD PÖÖRDSÕNAD MUUTUMATUD SÕNAD nimisõnad tegusõnad määrsõnad omadussõnad kaassõnad arvsõnad sidesõnad asesõnad hüüdsõnad Käändsõnad muutuvad käändes ja arvus s.t. nad käänduvad. Pöördsõnad muutuvad pöörde, aja, kõneviisi jms poolest s.t nad pöörduvad. Muutumatud sõnad esinevad ainult ühes vormis või neist saab moodustada vaid üksikuid käändeid, nt alla all, alt. Tähenduse alusel eristame 9 sõnaliiki. 1.Nimisõnad- küsimus kes? mis? (õpilane, raamat,haridus). 2.Omadussõnad- küsimus missugune
.....23 8.4 Spetsiifilised mõisted.........................................................................................24 8.5 Üldistus + mitmus..............................................................................................24 8.6 Üldistused...........................................................................................................24 8.7 Asukohakriitilised sõnad....................................................................................24 8.8 Asesõnad ta, nad, see..........................................................................................25 8.9 Tüüp vs eksemplar..............................................................................................25 8.10 Tingimuslausete täielikkus...............................................................................25 8.11 Tingimuslausete seotus õige alternatiiviga.......................................................26 8.12 Kolme või enama osapoole võrdlus........
põõsasse peitu. Sidendiks võivad olla alistavad sidesõnad: ehkki, et, justkui, kui, kuigi, kuna, kuni, nagu, otsekui, sest; ühendsidesõnad e mitmesõnalised sidendid: siis kui, sellepärast et, ilma et, sel ajal kui, selle nimel et, nii et, nii nagu, vaatamata sellele et, olgugi et, niipea kui, enne kui jt; küsiv rõhumäärsõna kas ja sidesõna ega (kas tähenduses); küsiv-siduvad o asesõnad: kes (kelle, keda jne), mis, kumb, missugune, milline; o määrsõnad: kuhu, kus, kust, kunas, millal, miks, milleks, mistarvis, mistõttu, misjaoks, mismoodi, kuidas; fraasid: mis ajani/põhjusel/viisil/otstarbel/värvi; kui palju/kaua/pikk jt. Kõrvallause esineb põimlause mingi lauseliikmena ning liigitatakse selle järgi aluslauseks (mis?): Paistis, et Kilpkonna-onu oli kõige tugevam. sihitislauseks (mida?): Ei me ette tea, mis elu meil tuua võib.
väikesega võrreldes erinev tähendus oleks parem kirjutada väikese algustähega ja ega tähendus sellest ei muutu aga võtame näiteks Euroopa Nõukogu, kus algustähest sõltub ka tähendus - vrd Euroopa nõukogu, mis võib olla mis tahes Euroopas tegutsev nõukogu.Seega tuleks olla tähelepanelik ja hoolikas ning läbi mõelda millega on tegeu ja kuidas soovitakse mõtet edasi anda . Kui rääkida sõnadest Sina ja Teie siis need on asesõnad ,mida on tavaks kirjutada kirjades suurte tähtedega .Sakamaal on otsustatud ,et nagu näiteks sidesõna sina kirjutatakse väikese algustähega ja loobutakse viisakakusele vihjavast sinast. Aga asesõna l teie on kaks tähendust, kuna teie võib märkida nii üht kui ka mitut inimest. Just kirjades esineva viisakus- Teie puhul tekibki küsimus, kas suurtäheline Teie tähendab ainult ainsust või siiski ka mitmust.Kas saab siis vahet teha, et Teie on üks inimene ja teie on mitu inimest
nagu sümbolid, nii ka need viiakse informatsiooni jadasse sisse mitte indeksiaalselt vaid märgiliselt kommunitseeruvate subjektide tegevuse tulemusel. Nende referent ei osale enam informatsioonijadas kui informatsiooni allikas. Ta vaid kaasneb/külgneb taoliste näitavate märkidega ühes situatsioonis. Väljasurnud indeksi, nagu ka sümboli interpretatsioon võib toimuda ainult kultuurilise konventsionaalse koodi (keele) põhjal. Tüüpilised näited näitavad asesõnad, deiktilised märgid Ikoonilised märgid võivad olla ainult terminid (reemad), indeksid võivad olla terminid ja laused, sümbolid võivad olla kõik kolm (terminid, laused, argumendid). ,,jalajälg, mille Robinson leidis liival, oli indeks, mis näitas, et saarel on mingi olevus ja samal ajal sümboliks, mis kutsus esile inimeses idee". ,,Niisiis, sümboli eksisteerimise viis erineb ikoonilise märgi ja indeksi eksisteerimise viisist. Ikoonilise märgi eksistents on seotud mineviku kogemusega
mõlemad. Soovin osta seda raamatut ~ selle raamatu. Tahan saata sõbrale pakki ~ paki. Eitus: Ma ei soovi osta seda raamatut. Sihitise vorm mõningate asesõnade puhul: 1. ja 2. isiku isikuliste asesõnade (mina, sina, meie, teie) ning enesekohaste asesõnade (enese ~ enda, iseenese ~ iseenda) puhul kasutatakse nimetava asemel alati osastavat. Mind jäeti maha. Peeter jäeti maha. Pese ennast ~ end puhtaks. Pese kael puhtaks. 3. isiku asesõnad käituvad nagu nimisõnad. Tema (*teda) jäeti maha. Asesõna mis puhul võib omastava või osastava asemel kasutada nimetavat. …raamat, mis = mille ma ostsin… Parim, mis = mida sa teha võid,…. Mis = mida te sellest arvate? Mis = mida teha? REKTSIOON Kaasaütlev: kaasnema, kohanema, sarnanema, võrduma, adekvaatne, analoogne, identne, paralleelne Alaleütlev: vastanduma, lähedane, tuginema, toetuma Alalütlev: baseeruma, põhinema, rajanema
2) mis liiki? Mis laadi? Mis? (jahikoer, harilikult lahku (teaduste akadeemia, taskukell, bussipilet, märtsikuu) vigade parandus aga lastekodu, 3) vennaarmastus, rõõmuavaldus, meestesokid, naistepäev, käterätik, kartulipanek, rukkilõikus hingedepäev jne) 4) hulka ja kogust väljendavad ühendid 3) omadus-, arv- ja asesõnad kirjutatakse (liivahunnik, suhkrutükk, veetilk) järgnevast nimisõnast lahku (rõõsk 5) kolm või enamgi tüve koor, kolm nurka, meie maa, oma aja, (aedviljakonserv) tol ajal, ses suhtes, sel määral 6) Baltimaad, Madalmaad 4) Läänemere maad, Vahemere maad 7) Järgneva omadussõnaga kirjutatakse 5) Nelja meetri laiune, tolle mäe
esmases tähenduses. 4. Väljendverbid e noomeni ja verbi ülekantud tähenduses püsiühendid. Noomen võib olla väga erinevates käändevormides: a) osastavas: istet võtma, armu heitma, nõu andma; b) sisseütlevas: joonde ajama, kaela määrima, meelde tuletama; c) alaleütlevas: korrale kutsuma, jutule saama, jalule seadma; d) saavas: imeks panema, andeks andma, omaks võtma, naeruks panema; e) muus käändes: jalust rabama, kaalul olema, käega lööma, kõrini olema, hinnas olema. Ka asesõnad võivad esineda väljendverbide koosseisus: mikski panema, omaks võtma. 5. Ahelverbid pöördsõna käändelise vormi ja verbi ühendid, nt minema jooksma, ahhetama panema, hakkamas olema, olemas olema, teada andma, tunda saama jt. Verbiühendi koosseisu võib kuuluda ka kaassõnaühend, sellisel juhul on tegemist siiski kahe moodustajaga ühendiga, kuna kaassõna pole iseseisev lauseliige, struktuuri seisukohast,
NB! INDIVIDUAALNE Alltekst-väljaütlemata mõte, hariduslik osa tekstist Jutustamisoskus algab jutukeste analüüsist ..... Teksti mõistmise kognitiivsed strateegiad (Van Dijk, Kintsch) · õppetekstid peaksid koostatud olema nii, et kasutaks mingit strateegiat: · propositsioonistrateegia- kasutusel kui vajalik lausetähenduse mõistmine, ühe lause piires. · Lokaalse sidususe strateegia-..alati mängus, kui lauses asesõnad Taadi õunapuu näide. · Makrostrateegia- pane pealkiri · skeemistrateegia- tuletamine nt · pragmaatilised strateegiad · metakeeleline- millise sõnaga on nimetatud õunu (viljad) ................. Tekstikäsitluse ettevalmistus ............... Kõne ja intellekt SKAP (primaarne)- > vaimse arengu majajäämus Intellektipuue-> sekundaarne Alakõne kuulmispuue- > Kõne <-> taju Kõnetegevus toetub tajule.
omaenese käe läbi, ka siis mitte, kui ta on vabatahtlikuna läinud täitma ülesannet, millelt tagasi ei pöörduta. Ta ei tohi ette teada oma hukkumise aega ega kohta. Enesetapp on islamis rangelt keelatud. Need, kes panevad toime massimõrva ja lisaks veel enesetapu, lähevad põrgusse, mitte paradiisi. (Frederick Forsyth ,,Afgaan") Vormiõpetus Sõnaliigid käändsõnad ehk noomenid: nimisõnad, omadussõnad, arvsõnad, asesõnad pöördsõnad ehk verbid muutumatud sõnad: määrsõnad, kaassõnad, sidesõnad, hüüdsõnad Põhi- ja peakäänete vahekord teiste käänetega Ainsus mitmus Nimetav ratas rattad Omastav ratta rataste Osastav ratast rattaid Sisseütlev rattasse ratastesse ehk rattaisse
Ilma sisuta ei saa olla mahtu ka kõne on semiootiline süsteem, kuid see ei saa funktsioneerida ilma keeleta. Keelel ja kõnel on täiesti teine loogika ja teised protsessid. E. Beuveniste märgis on tähistaja tähistatava seos kokkuleppeline (Saussure). Kõnes on tähistaja-tähistatav alati kindel ja olemas. Kõnel on oma mehhanism, mis on teistsugune kui keelel. Keeles on sümbolid arbitaarsed; kõnes on oma formaalne mehhanism nt verbi ajad, asesõnad. (Kas keeles on asesõnad või on need ainult kõnes?) Deixis vastupidine semioos. M Ref (Märk osutab otse referendile) Mina sina praegu see siin Tõlkimine on tõlgendamise aluseks. Iga keel on duubeldamise mehhanism. Et millelegi osutada, peab olemas olema mudel. Deixis deitilised märgid signifikatiivne sfäär on välja suretatud. H. Reichenbach Viini loogiline ring; ,,Sümboolne loogika Hier stehe ich" (siin ma seisan)
Ilma sisuta ei saa olla mahtu ka kõne on semiootiline süsteem, kuid see ei saa funktsioneerida ilma keeleta. Keelel ja kõnel on täiesti teine loogika ja teised protsessid. E. Beuveniste märgis on tähistaja tähistatava seos kokkuleppeline (Saussure). Kõnes on tähistaja-tähistatav alati kindel ja olemas. Kõnel on oma mehhanism, mis on teistsugune kui keelel. Keeles on sümbolid arbitaarsed; kõnes on oma formaalne mehhanism nt verbi ajad, asesõnad. (Kas keeles on asesõnad või on need ainult kõnes?) Deixis vastupidine semioos. M Ref (Märk osutab otse referendile) Mina sina praegu see siin Tõlkimine on tõlgendamise aluseks. Iga keel on duubeldamise mehhanism. Et millelegi osutada, peab olemas olema mudel. Deixis deitilised märgid signifikatiivne sfäär on välja suretatud. H. Reichenbach Viini loogiline ring; ,,Sümboolne loogika Hier stehe ich" (siin ma seisan)
Teemad: I loeng: 1) Ikoonilised, indeksilised ja sümbolilised märgid. Diagramm 2) Sõnavara: leksikon, lekseem, lemma. Sõnaliigid (Iseseisev töö neile, kes loengusse tulla ei saa: Fred Karlsson ,,Üldkeeleteadus", lk 29-30. M. Ehala "Eesti keele struktuur", II trükk 17-24), Fred Karlsson ,,Üldkeeleteadus", lk 214-225) Ikoonilised, indeksilised ja sümbolilised märgid I Inimliigi ehk kõige suuremaks erinevuseks loomariigist on võime luua sümbolisüsteeme, üks selline on keel. Seega: anname infot edasi sümbolitega. Tuletame meelde: keelel on kaks põhilist allsüsteemi (häälikute ja tähenduste süsteem, tähendusi antakse edasi hääliksümbolitega, keel põhinebki tähenduse ja heli seostamisel). Loomulik keel koosneb sümbolitest ja nende ühenditest, tavaline keeleline sümbol on sõna, nt kass, see koosneb kolmest häälikust, need ongi selle sõna vormiks. Sõnal ...
Suur huvi sõna häälikulise vormi suhtes väljendub sõnade muutmises ja uute loomises, mitte tähenduse, vaid rütmi alusel. Arenev keelevaist ning sellega seonduv töö keelega viivad katsele keelt teadvustada Viiendal eluaastal ilmuvad katsed mõtestada sõna tähendus ja selgitada tema päritolu. Kui maimikueas toimub kõne kasutamine konkreetse situatsiooni pinnal , siis nüüd hakkab laps oma kõnet ümber häälestama kõneks, mis on kuulajale mõistetav. Lõputult korduvad asesõnad asendatakse nimisõnadega. Küsimused jutu sisu kohta kutsuvad esile soovi vastata üksikasjalikult ja mõistetavalt. Laps omandab kontekstilise kõne, mis kirjeldab situatsiooni piisavalt täpselt, et olla mõistetud ilma suhtlemissituatsiooni vahetu tajuta. MÕTLEMISE ARENG Koolieelikul on vaja lahendada üha keerukamaid ja mitmekülgsemaid ülesandeid, mis nõuavad seoste ja suhete eristamist ja käsutamist esemete, nähtuste ja toimingute vahel.
Laps peab ise tegutsema, et mõelda esimesed 5 eluaastat. Kujundiline mõtlemine kestab 12-14 eluaastani. Kõne areng Laps mõistab rohkem, kui oskavad rääkida. Õpivad ära selle, et sõnade tähendused on kokkuleppelised. Nimetust ei saa objektist lahutada, vanemad saavad aru, et päris nii ei ole (4.eluaastalt). lapsed avastavad reegleid, kuidas sõnu pannaks lauseteks. Kujuneb sisekõne, võimalus endaga rääkida (5.eluaastal). Alguses tekivad nimisõnad, tegusõnad, omadussõnad, asesõnad. Enne suuline ja siis kirjalik kõne. Viimast tuleb õpetada. Lapse käitumist reguleerib kõne, alguses reguleerib täiskasvanu kõne, siis toimub see ise valjult rääkides, viimasena ise sisekõnes. Metatunnetus ja selle areng 10 Lisaks sellele, et lapsed tajuvad, tekib võime jälgida enda psüühikat. Kust teada, millal tuleks eksamiks õppima hakata, et see hästi sooritada? Kui palju läheb aega, et midagi jääks meelde.
Modaalsus on kõneleja seisukoha grammatiseerunud väljendusvahend. Kõneleja ei iseloomusta sündmust otse, vaid oma suhtumise kaudu. Modaalsust väljendatakse verbil tavaliselt. Modaalsus on vahend sündmust kirjeldava propositsiooni staatuse edasiandmiseks. Modaaltähenduse klassikaline arenguskeem on dünaamiline (võime)>deontiline (luba)>episteemiline (tõenäosus). 62. Ühildumine Kongruents näitab eelkõige omadus- või asesõnade ja peasõna alistusseost (laiendiseost). Omadus- või asesõnad võivad ühilduda e käänduda samades kategooriates nagu peasõna. Eesti omadus- või asesõnad ühilduvad peasõnaga arvus ja käändes (neis kauneis metsis). Ühildumine suurendab teate liiasust ja seega aitab kaasa paremale arusaamisele ka halvemates suhtlussituatsioonides. Ühildumine näitab lauseliikmete suhteid, rohke ühildumine vabastab sageli sõnajärje, ühildumine on korduv viitamine samale keelevälisele referendile. 63
on nimed. Nimed (konkreetsete kandjate tähistused) deskriptsioonid (esemete sõnalised kirjeldused mingite tunnuste järgi). Kui vaadelda kirjeldusi kui nimesid võib tekkida ilusioon kummaliste objektide (suhted, omadused) olemasolust. Russelli deskriptsioonide teooria toetub filosoofilisele eeldusele kahest teadmise tüübist -- teadmine kogemuse kaudu pärisnimed ja omaduste nimed, rangelt loogilises mõttes ka asesõnad see, too -- teadmine kirjelduse kaudu Loogiline positivism/analüütiline filosoofia Loogiline positivism: Lähtub tähenduse verifikatsioonilisest kriteeriumist, mõtestatud ütluste jaotusest analüütilisteks ja empiiriliseks ja kõikide mõtestatud emp ütluste empiirilisest konrollitavusest. Kõigi emp ütluste redutseeritavus vahetu kogemuse keelde. Analüütiline filosoofia: Kui antiik ja keskaja F. tegelesid eelkõige olemise ja uusaja F. -- tunnetuse
saatusele, ta on individualist, Müüt- etnograafiline, tugineb kosmoloogiale; tootem; kangelane teeb kõik kogukonna nimel) Kirjanduse põhiliigid Eepika (eepos; romaan, jutustus, novell, lühijutt) Tegelaste rohkus; laiaulatuslik, palju sündmusi, kujutatud isikust väljaspool asuat maailma objektiivselt;ajavahe kehastab objektiivsust, sündmused alati minevikus, jutustamise aeg on olevik Lüürika (ood, hümn, eleegia, epigramm, sonett) Subjektiivne- põhil asesõnad sina-mina; süzee on kommunikats nende 2 vahel, monoloogiline Dramaatika (tragöödia, komöödia, draama) Lavalisus- tegevus toim alati olevikus; luuakse reaalsete sündmuste illusioon;tavaliselt dünaamiline, keskend põhikonfliktile; vaataja vahetu juuresoleks, kommunikatsiooniakt J.Tõnjanov, R.Jakobson, B.McHale Zanri dominant kunstiline võte või struktuuriprintsiip, mis määrab ära terviku ülesehituse. Nt oodis suulise sõnakunsti võtted
Lugeda lisa raamatutest ,,Eesti ortograafia" (Tiiu Erelt) ja ,,Lause õigekeelsus" (Mati Erelt)
KEELENÕU
Keelenõu
* Keelenõu töötab tööpäeviti kella 912 ja 1317 telefonil 631 3731.
* ÕS 2006 (kirjakeele normi alus). Kättesaadav Internetis aadressil http://www.eki.ee/dict/qs2006/
* ,,Eesti keele käsiraamat"
* ,,Eesti ortograafia"
* ,,Keelenõuanne soovitab" (1, 2, 3)
* www.keelevara.ee, www.keeleveeb.ee
* ajakirjad Keel ja Kirjandus, Oma Keel, Õiguskeel
ÕSi kasutamine
+ liitsõnapiir (näitab kokkukirjutamist), nt ladina+ameeriklane
. vältepunkt (näitab III väldet), nt .soosima
' peenenduskriips (märgib palatalisatsiooni), nt kas's
{ } looksulud (keelendid, mida soovitatakse vältida), nt {drel'l+puur} trel'l, trel'l+puur
parem:, nt sesoon(i)+kaup, parem: hooajakaup
< > noolsulud (andmed häälduse, morfoloogia ja rektsiooni kohta), nt city
suulises jutus nö esimesed valikud (leidub on olemas, põgus juhuslik, paberossi suitsu, mõtleb tahab, peenel häälel peene häälega, pisikesed väikesed). 3. Kõnes on sõnu, mida kirjakeel väldib (no, noh, vat) või keelab, pidades neid argikeelseteks (kudas, nisukene). 4. Nimisõnad ja verbid kirjatekstis peaaegu ei kordu, suuline tekst on kordusi täis. 5. Kõnes on palju enam sõnaliike, mis pole nimisõnad ega verbid: asesõnad, sidesõnad, adverbid jms. 6. Kõnes on mitmed sõnad lühenenud või muul viisil erinevad kirjutatud keele sõnadest (sis=siis, mõtsin=mõtlesin, tndab=tähendab jne). Grammatika 7. Kõnes ja kirjas kasutatakse sarnaseid käände- ja pöördelõppe ja tunnuseid. 8. Mõlemas vormistatakse lauseliikmed samamoodi. Alus on nimetavas käändes, sihitis on nt osastavas käändes (lapsevankrit lükkav ema lapsevankrit lükkav naine), sõna hakkama
" väljendab sidesõnaga ,,kuigi" algav kõrvallause ideoloogilist eeldust, mida peetakse enesestmõistetavaks, Antuks; pealause sisaldab ,,Uut" teadmist, mis selles kontekstis teenib ühtlasi enamusrahvusepositiivse enese-esitluse (vt ka van Dijk, 2005: 314) eesmärki. Milliseid vahendeid kasutatakse tekstisisesteks ja -välisteks viideteks? Seda funktsiooni võivad täita näiteks asesõnad (tema, see), määrav artikkel või selle asendaja (see, too) nende abil on võimalik viidata tekstis eespool teadaantule või tekstiväliselt eeldatavale. (Nt: Savisaare arvamusartiklist (2000): ,,Tänaseks on linnavolikogu saadikute enamikule selge, et sellel subjektil ei ole teadmisi, oskusi ega tahet midagi õppida." Väljendit ,,see subjekt" kasutatakse viitamiseks Jüri Mõisale,
laadi, -värki, -karva, -ohtu, -võitu, -verd; sõnad kulla, eri (tähenduses 'erinev, eraldi olev'), joobnud, mäda, sula, ekstra, akuraat, tipp-topp, siiru-viiru, valmis, täis(tähenduses 'täidetud millegagi'), ise (tähenduses 'omaette, eri'), paganama, sindrima jt, nt Ta oskab inglise keelt. Mai sattus isevärki seltskonda, kus oli ka poisiohtu noormehi. Igaüks läks ise teed. Laps ajas täis kruusi ümber (aga: Täit selgust sellest ei saanud).Valmis tõdedega elus kaugele ei jõua; b) asesõnad mis (tähenduses 'missugune') ja kogu, nt Mis lilli sa ostad? Nooruk okeeris oma käitumisega kogu seltskonda. 3. Omastav asesõna oma tavaliselt ei ühildu, nt Andsin oma vennale nõu. Omaühildub ainult siis, kui ta on lauserõhuline, eelkõige kindlates ühendites: omal jõul, omal käel,omal jalal, omal viisil, omalsoovil, omal kombel, omal a jal, omast käest, omad poisidjne, nt Omal maal peab iga rahvas ise peremees olema.
seisukohalt vaegsed) ning kompareeruvateks ja kompareerumatuteks (komparatsioonikategooria seisukohalt vaegsed e vaegomadussõnad). Vormiliselt saab võrdlusastmeid moodustada kõigist omadussõnadest, v.a vaegomadussõnad. Arvsõna – Arvsõna väljendab asjade kvantitatiivseid tunnuseid, põhiliselt arvu või järjekorda ning vastab küsimustele mitu? mitmes? Kirja võib arvsõnu panna kahel viisil – kas sõna või numbriga. Arvsõnad jagunevad: põhi, järg, murd. Asesõna - Asesõnad osutavad olendeile, esemeile, nähtustele, nende tunnustele või hulgale, kuid ei nimeta neid otse, nii nagu teevad muud käändsõnad. Konkreetse tähenduse saavad sellised sõnad alles kontekstis. Tegemist on väga vana sõnaliigiga, mis on olemas olnud juba uurali algkeeles. Isikulised Enesekohased Vastastikused Omastavad Näitavad Küsivad-siduvad Määratlevad Umbmäärased 7. Muutumatud sõnad (määrsõna, asemäärsõna, rõhumäärsõna, kaassõna, sidesõna, hüüdsõna).
Ich – Mina / -e Wir – Meie /-en Du – Sina / -st Ihr – Teie /-t Er/Es/Sie (MS/KS/NS)(M/N/F) – Tema /-t sie, Sie – Nemad /-en Sein – Olema Haben – Omama (Keda?/Mida?) Ich – Bin Wir – Sind Ich – Habe Wir - Haben Du – Bist Ihr – Seid Du – Hast Ihr - Habt Er – Ist Sie – Sind Er – Hat Sie – Haben Ich – Mein Du – Dein Er/Es – Sein Käänatakse nagu ebamäärast artiklit Sie/Sie – Ihr Wir – Unser Ihr – Euer === Eur + lõpp PERSONAL PRONOMEN – ISIKULISED ASESÕNAD ====== Mina Sina Tema( Tema( Tema( Meie Teie Nema ==== M) F) N) d NOMINA Ich Du Er Sie Es Wir Ihr Sie TIV ...
usted (Vd.) - Teie nosotros / - meie estos, estas nos lavamos nosotras vosotros / vosotras - teie esos, esas os laváis ellos / ellas - nemad aquellos, aquellas se lavan ustedes (Vds.) - Teie NB! Vormi "vosotros"- "teie" Ladina- Ameerika maades ei kasutata. Asesõnad "tú" ja "vosotros" leiavad tänapäeval Hispaanias üha enam kasutust nooremate inimeste poolt igapäevaelus. Vanemad inimesed eelistavad viisakusvorme "Teie". Ladina- Ameerika maades on eelistatud kasutuvormideks "usted" (Ud.) ja "ustedes" (Uds.). Adjetivos irregulares Positivo Comparativo Superlativo
teemakohaselt või annab märku teema vahetusest o meetodimaksiim ,,Ole arusaadav!", eeldatakse, et vestluspartner kasutab kuulaja saaks arusaadavaid termineid o maksiimide rikkumise näide on ironnia (eelkõige kvaliteedimaksiim) * deiksis (indeksikaalsus) nähtus, mille kaudu keeleline väljend on seotud oma kontekstiga, praktikas: väljendid, mis ei oma kontekstiväliselt mingit tähendust o isikudeiksis nt. isikulised asesõnad: ma, sa, ta o ruumi- ehk demonstratiivdeiksis nt. siin, seal o ajadeiksis nt. täna, homme o diskursuse deiksis viide kõne lõigule või tekstile, nt. see, too o sotsiaalne deiksis nt. teie vs. sina o verbideiksis nt. tulema vs. minema o Liigitus: + eksofoor (ka deiksis) referent leitakse füüsilisest maailmast + endofoor (ka anafoor) referent leitakse tekstist
võimalik formaliseerida täpseteks struktuurireegliteks. Kuid see ei tähenda, et neid norme poleks olemas või neid poleks võimalik kirjeldada. Teksti tähtsaim omadus on tekstuaalsus e tekstuur, mille kõige olulisem komponent on piisav sisuline homogeensus e koherentsus. 53. Situatsioonitähendus. Deiktiline element, mis seob lauselausungi antud kõnehetke olukorraga.(täna, eile, homme, siin jne) Deiktilised on ka demonstratiivpronoomenid e näitavad asesõnad. Illokutiivsed jõud e ülesanded, mida lausundid mingis olukorras võivad täita. 54. Teksti sidusus. Tüüpiline tekst on struktuurilt sidus ja semantiliselt koherentne tervik. Semantiline koherentsus ei avaldu alati nähtavate seostena, vaid põhineb järeldustel. Üldjuhul ilmneb koherentsus siiski leksikaalsete sidususvõtete kasutamisena. Teksti sidusus e kohesioon ilmneb eelkõige sõnade valikus.
Laste puhul ei pea ka kasutama ,,emme annab sulle selle" vaid võib täiesti õpetadagi teda ,,täiskasvanustiilis" mina anna sulle selle. Definiitsus ...on kantegooria, mis on seotud diskursuses viidatavate referentide identifitseeritavusega. Definiitsus väljendub artiklite ja afiksite kasutamisel. Nt. inglise keele the on definiitne artikkel ja väljendab seda, et kõneleja meelest on referent, millega see artikkel seostatakse, kuulaja jaoks identifitsseitav. Ka asesõnad on enamasti definiitsed: Professor istub laua taga. Ta töötab. Inglise k artikkel a/an väljendab mitteidentifitseeritavust. Lisaks indef. Artiklile väljendavad indefiniitsust veel mõningad pronoomenid (nt ka ee k mingi, üks). Definiitsust võib väljendada ka muul viisil, näiteks ühildumisega. Näiteks ungari keeles on verbi pööramisel kaks süsteemi. Üht süsteemi (näiteks a, ainsuse 1
Diskursus Igasugune suuline ja kirjalik keelekasutus (Fairclough) Tähenduste võrgustik, mis loob asjast, sündmusest, tegevusest, isikust jms mingi kirjelduse. Kommunikatiivne sündmus Diskursus on teadmine mingi reaalse maailma seiga kohta ja see teadmine avaldub, kui seda esitatakse (KEELES!) Kriitiline diskursusanalüüs Teksti ja konteksti seosed Keeleline vorm peab meile neid seoseid näitama. Üks vahend on deiksis (tegelikkusele viitavad asesõnad ja pronoomenid) Kas keel vormib sotsiaalset tegevust või vastupidi on mõlemat pidi Analüüs: TEKST + DISKURSIIVNE TEGEVUS (sotsikultuurilise info tekstiks vormimine deiksilised sõnad)+ ÜLDINE SOTSIOKULTUURILINE KONTEKST Teksti liigid Tarbetekst Ilukirjandus Essee Teadustekst Kirjand (kes kirjutas/kellele kirjutas/ miks kirjutas/kes on osalised, mis on ootused/ millal, kus, kirjutas) ei ole tekstiliik, sest põhiküsimused on vastamata Teksti liigi tekkimine
1. Nimeteooria. Nime mõiste, definitsioon ja tunnused. Nimi keeleteaduses ja loogikas. Nimed, numbrid ja terminid. Nimeteooria sai alguse Vana-Kreekast (2500a tagasi), kus üritati leida vastust küsimusele, mis on nimi. Tänaseni ei teata, mis nimi täpselt on. Nimi grammatikateoorias on segane: räägitakse üld- ja pärisnimest ning lisaks veel lihtsalt nimest. Nimi ja pärisnimi on enamasti sünonüümid. Vastuolu: üldnimi pole nimi. Kreeka k on termin onoma, mis tähendab nii nime kui ka sõna. Kreeka k onoma prosegorikon ehk ladina k noomen appelativum on üldnimi. Pärisnimi on kreeka k onoma kyrion ja ladina k nomen proprium. Termin onoma, mis on ka sõnas „onomastika“ on ka vastuoluline: uuritakse nimesid ja mittenimesid. Kui küsida „kuidas asja X nimetatakse?“, siis mõeldakse selle üldnime, mitte pärisnime. Filosoofid, loogikud ja lingvistikud on nimeteooriaga seotud. Vaieldakse, kas läheneda nimele loogikaliselt või lingvistiliselt. Va...
informatsiooni edasi kui üldnimega. Eelduseks on, et me peame seda inimest teadma. B. Russell 1948 arutlus oli selline, et sõna võib seostada objektiga ja mõttega sellest objektist. Pärisnimed on tema jaoks mõttetud. Sellest tulenes väide, et Sokrates on nimi, aga Hamlet ei ole nimi. Sokrates on olemasolev persooon, Hamlet aga on sõna, millega tähistati Taanimaa printsi. Russell ütles, et tema leiutas termini ,,Loogikalised pärisnimed" nagu näitavad asesõnad: too, need jne. Näitavad objektile, aga ei iseloomusta teda. Ainsaks tähenduseks on see, et märgivad üksnes iseennast. A. Gardiner 1940 ,,Pärisnimede teooria" jaotus kus räägib kehastunud nimedest ja kehastumata nimedest. Kehastunud nimed on need, mida kannab konkreetne inimene, olend jne. Alguses olid nimed need, mis kellelgi olid. Soovitusloendid, mida saab kasutada lapsele nime andmisel. Loogika arutlustes esitati sageli konkstruktsioone, mille peale tavainimene ei tule
Hoidla maht on vähenenud või ei tööta kordamine nii nagu peab. Selle tõttu on kogu teksti mõistmine häiritud – teksti algus võib ära kaduda. Seetõttu tuleb silmas pidada, kui pikad tekstid valitakse õppetegevuseks. Kui tahame, et lasp tekstist tervikuna aru saaks, siis need peaksid olema lühemad kui tavaarenguga lastel. - Järelduste tegemine raskendatud <- asesõnad. Et järgmisest tekstist aru saada, tuleb mõista, mis on eelnevalt öeldud. Laps ei suuda eelmistest lausetest sõnade kohta järeldusi teha. On seotud sõnade tähendusvälja probeemiga. Laps ei saa aru üksikutest sõnadest, lausetest või tekstist tervikuna. Lugemisraskustega lastel esinevad probleemid kõikides punktides. Kui sõna on tõlgitud, on õnnestunud kõik meeles pidada, tajuda, tähelepanu õiges kohas. Selleks et lugemisest
Hoidla maht on vähenenud või ei tööta kordamine nii nagu peab. Selle tõttu on kogu teksti mõistmine häiritud – teksti algus võib ära kaduda. Seetõttu tuleb silmas pidada, kui pikad tekstid valitakse õppetegevuseks. Kui tahame, et laps tekstist tervikuna aru saaks, siis need peaksid olema lühemad kui tavaarenguga lastel. Järelduste tegemine raskendatud <- asesõnad. Et järgmisest tekstist aru saada, tuleb mõista, mis on eelnevalt öeldud. Laps ei suuda eelmistest lausetest sõnade kohta järeldusi teha. On seotud sõnade tähendusvälja probeemiga. Laps ei saa aru üksikutest sõnadest, lausetest või tekstist tervikuna. Lugemisraskustega lastel esinevad probleemid kõikides punktides. Metatunnetuse probleemid. Metakognitiivne teadikkus – peaks andma abi siis, kui me oleme hätta jäänud
Eesti keel ja kirjandus 1. Üldalused 1.1. Keele- ja kirjanduspädevus Keele ja kirjanduse valdkonna õppeainete õpetamise eesmärgiks põhikoolis on kujundada õpilastes eakohane keele- ja kirjanduspädevus, see tähendab suutlikkus mõista eakohaseid ilukirjandustekste ja nende osatähtsust Eesti ja maailma kultuuriloos ning tajuda keelt ja kirjandust kui rahvusliku ja iseenda identiteedi alust; keeleteadlikkus ja oskus end vastavalt suhtlussituatsioonile ja keelekasutuseesmärkidele nii suuliselt kui ka kirjalikult väljendada; arusaamine, et lugemine teeb vaimselt rikkamaks. Keele ja kirjanduse õpetamisega taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane: 1) väärtustab keelt kui rahvuskultuuri kandjat ja avaliku suhtluse vahendit; 2) teadvustab keeleoskust õpioskuste alusena ning identiteedi osana; 3) omandab põhiteadmised keelest ja saavutab õigekirjaoskuse; 4) väljendab end selgelt ja asjakohaselt nii suuliseltkui ka kirjalikult, arvesta...
TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND ERIPEDAGOOGIKA OSAKOND SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SPETSIIFILISE KÕNEARENGUPUUDEGA LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL Magistritöö Koostaja: Diana Pabbo Läbiv pealkiri: tekstiloomeoskuse õpetamine Juhendaja: Marika Padrik (PhD) ….………………… (allkiri ja kuupäev) Kaitsmiskomisjoni esimees: Marika Padrik (PhD) …..………….……. (allkiri ja kuupäev) Osako...
molekulid jne. Kõne areng - Mõistab, siis produtseerib - Mõistab konventsionaalsust õpitakse ära, et sõnal on tähendus. Nihe toimub 4 eluaasta kandis. - Avastab reeglid sõnade ja lausete moodustamiseks, koolieas õpetatakse seda eksplitsiitselt. - Kujuneb sisekõne iseendaga arutlemine, kujuneb väliskõnele toetudes 5 eluaasta paiku. - Sõnavaras: alguses nimisõnad ja tegusõnad, siis omadussõnad, asesõnad - Enne suuline, siis kirjalik kõne. Kirjalikku kõne tuleb õpetada. NB! Lapse käitumist reguleerib suuresti kõne. Esmalt täiskasvanu kõne, siis lapsed ise valjult rääkides (seletamine), siis ise läbi sisekõne. Metatunnetus ja selle areng Metatunnetus on enda psüühilisest funktsioneerimisest teadlik olek, võime seda kirjeldada ja suunata. Nt metatähelepanu, metataju, metamälu, metamõtlemine, metamõistmine, metakeeleline võimekus
kokkuleppeliselt ad hoc, mitte kirjelduse kaudu, mis koosneb eelnevalt omistatud tähendusega sõnadest. /.../ Niisiis, kui nimi ei nimeta midagi, on ta tühi müra, mitte sõna Russell "On denoting" (1905) Russelli deskriptsioonide teooria toetub filosoofilisele eeldusele kahest teadmise tüübist: - teadmine kogemuse kaudu (a posteriori, sünteetiline): pärisnimed ja omaduste nimed, rangelt loogilises mõttes ka asesõnad see, too - teadmine kirjelduse kaudu (a priori, analüütiline) Analüütilised tõed on niisugused, mis on tõesed üksnes neis sisalduvate sõnade tähenduste tõttu (üksnes eksplitseerivad tähendusi). Näited Analüütiline: kolmnurgal on kolm nurka kõik kehad on ruumilised ükski poissmees ei ole abielus kõik semiootikud on inimesed Sünteetiline: mõned kolmnurgad on täisnurksed Peeter on haige mõned inimesed on semiootikud Nimi ja deskriptsioon
võimalik teise kooliastme I etapil. ➧ Liitmise ja tuletamise kombineerimine. Jätkub üldistatud mallide kujunemine, võivad kujuneda mitmest liitsõnast ja tuletisest koosnevad sõnapesad. Selline tegevus on osaliselt potentsiaalses arenguvallas abiõppe lõpuklassides. Eesti keeles on käändsõnad (= sõnad, mida käänatakse), pöördsõnad (= sõnad, mida pööratakse) ja muutumatud sõnad. Käändsõnad on nimisõnad (kass, maja), omadussõnad (noor, tugev), arvsõnad (kolm, kolmas) ja asesõnad (mina, ise, see). Omadussõnadel on sageli lisaks võrdluse vormid (ilus, ilusam, kõige ilusam). Pöördsõnad on tegusõnad (armastama, tegema). Muutumatud sõnad on määrsõnad (kiiresti, lähedal), kaassõnad (taga, ilma), sidesõnad (ja, ehk) ja hüüdsõnad (aitäh, oh). Leidub ka omadussõnu ja asesõnu, mida ei käänata (pilves, lugupeetud, kogu). Muutumatutel sõnadel on tavaliselt vaid üks vorm. Mõnedel määr- ja kaassõnadel on aga kaks või kolm vormi: kuhu? kus? kust
väikese handi ja mansi rahvakillu. Lisaks keelelisele sarnasusele räägivad nad ungarlastega samu müüte maailma loomisest, valgest hobusest ja imepõdrast. Ungari sõnavara baaskiht on ürgne, s.o uurali, soome-ugri või ugri päritolu. Sellised on põhilisi tegevusi väljendavad verbid, kehaosade nimetused, elava ja elutu looduse objektid ja nähtused, ruumis ja ajas orienteerumist märkivad sõnad, lisaks arvsõnad ja asesõnad (kéz 'käsi', szem 'silm', vér 'veri', szarv 'sarv', hal 'kala', ad 'andma', négy 'neli'). Ka grammatilise süsteemi alused pärinevad sellest perioodist, mida on tavaks nimetada eelungari perioodiks. Keeleajaloolased nimetavad ungari keele iseseisva eksisteerimise esimest, kuni maaletulekuni kestnud perioodi algungari perioodiks. Sel perioodil toimusid kõige radikaalsemad muutused ungari keele häälikusüsteemis.
väljapoole traditsioonilise või klassikalise loogika huvisfääri, nt Juhhei!. Sõna mida saab kasutada mõiste väljendamiseks ilma teisi sõnu Kasutamata, nimetatakse kategoremaatiliseks (categorematic word). Sõna, mida saab mõiste väljendamiseks kasutada üksnes koos mingi teise sõnaga, nimetatakse sünkategoremaatiliseks (syncategorematic word). Kategoremaatilised on nimisõnad (substantive), asesõnad (pronoun), omadussõnad (adjective) ja kesksõnad (participle). Kaks viimast saavad üldjuhul olla väites vaid predikaadi rollis. Kui nad esinevad subjektina, tuleb neile juurde mõelda nimisõna, mis on lausest välja jäänud. Nt inimene (nimisõna), tema (asesõna), valge (omadussõna), kahtlev (kesksõna). Allpool näeme, et kaht viimast subjektina kasutades märkame väljajättu ja peame sageli selguse mõttes juurde lisama nimisõna, võttes selle
ta“. Mänguväljakutel võib kuulda, kuidas õpetajad laste juurde astudes püüavad tõsta nende • Et siin õppida, me... teisi arvestavalt kognitiivset ja käitumuslikku teadlikkust, küsides: „Mis reegel on meil pallimängude kohta?“ See kõik on selleks, ja „Mis reegel on meil ohutult redelitel mängimiseks?“ Ma olen mitmuses asesõnad kaldkirjas • Et siin end turvaliselt et anda üksteisele õiglane võimalus... esitanud, et rõhutada kaasavat keelekasutust reeglite meeldetuletamisel. Mitte „minu“ reegel, tunda, me... vaid meie reegel.
väljapoole traditsioonilise või klassikalise loogika huvisfääri, nt Juhhei!. Sõna mida saab kasutada mõiste väljendamiseks ilma teisi sõnu Kasutamata, nimetatakse kategoremaatiliseks (categorematic word). Sõna, mida saab mõiste väljendamiseks kasutada üksnes koos mingi teise sõnaga, nimetatakse sünkategoremaatiliseks (syncategorematic word). Kategoremaatilised on nimisõnad (substantive), asesõnad (pronoun), omadussõnad (adjective) ja kesksõnad (participle). Kaks viimast saavad üldjuhul olla väites vaid predikaadi rollis. Kui nad esinevad subjektina, tuleb neile juurde mõelda nimisõna, mis on lausest välja jäänud. Nt inimene (nimisõna), tema (asesõna), valge (omadussõna), kahtlev (kesksõna). Allpool näeme, et kaht viimast subjektina kasutades märkame väljajättu ja peame sageli selguse mõttes juurde lisama nimisõna, võttes selle
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
