Riifi keel Jelizaveta Komissarova Sissejuhatus Riifi keel (seda nimetatakse ka tarifit keel, araabia keeles - تاريفيت,Tamazight Tarifit) – kuulub berberi keele rühma ja selle kasutusala on peamiselt Aafrika, täpsemalt öeldes Maroko põhjaosa (Vikipeedia, 2017). Selle keele kõnelejaid leidub ka Alžeerias, Marokos, Tuneesias ja Lääne-Saharas (Ethnologue, 2017). Kogu maailmas kasutavad riifi keelt 4 milljonit inimest. Nad valdavad tavaliselt mitu keelt, sealhulgas ka araabia keelt (Vikipeedia, 2017). Nagu ka teised berberi keeled, riifi keel kirjutati üles mitme erineva süsteemi alusel paljude aastate jooksul. Hiljuti (alates 2003. aastast) see keel muutus Marokos ametlikuks (Vikipeedia, 2017). Riifi keelt saab kirjutada ladina, araabia ja tifinagh tähtedega (Ethnologue, 2017). Foneetika ja fonoloogia Joonis...
Omadussõna käändub nõrgalt, kui tema ees esineb määrav artikkel või mõni määrava artikli lõpuga asesõna, nagu dieser, jeder, welcher Nõrga käändkonna tunnuseks on lõpp -en, välja arvatud nominatiivis ning kesk- ja naissoo sõnadel ka akusatiivis, kus lõpp in -e. Erinevalt käändub omadussõna, kui tema ees seisab umbmäärane arikkel ein või asesõnad mein, dein, sein, unser, euer, ihr või kein. Singular Singular Singular Maskulinium(der) Neutrum(das) Femininum(die) Nominativ ein kleiner Teller mein kleines Haus keine kleine Uhr Akkusativ einem kleinen Teller mein kleines Haus keine kleine Uhr Dativ einem kleinen Teller meinem kleinen keiner kleinen Uhr
Põhiarvsõnu märgitakse araabia numbritega (3, Järgarvusõnu märgitakse kas rooma numbritega 1/3, 125). (III peatükk) või araabia numbritega, millel järele pannakse punkt (3. peatükk). ASESÕNAD Asesõnad asendavad lauses nimi-, omadus- või arvsõnu, aga on nendega võrreldes üldisema tähendusega. Asesõnad vastavad samale küsimusele, mis sõnadki, mida nad asendavad. Nimi-, omadus- ja arvsõnaga laused Asesõnaga laused Vanaema seisis õunapuu all. Keegi seisis õunapuu all. Madala õunapuu otsa on lihtne ronida. Sellise õunapuu otsa on lihtne ronida. Kolm vanaema isus juba oksal. Mitu vanaema istus juba oksal. ÖELDIS e TEGUSÕNA e VERB
Üldnimi on olendite, nähtuste või esemete liigi ühine nimetus; pärisnimi on üheainsa olendi, nähtuse või eseme nimi. · omadussõnad ehk adjektiivid -- märgivad olendite, nähtuste ja esemete omadusi · arvsõnad ehk numeraalid -- väljendavad olendite, nähtuste või esemete arvu ja järjekorda. Numeraalid jagunevad omakorda põhi- (märgivad arvu või hulka) ning järgarvsõnadeks (väljendavad järjekorda). · asesõnad ehk pronoomenid -- asendavad nimi-, omadus- ning arvsõnu Pöördsõnad Pöördsõnu võib tähenduse poolest lugeda tegusõnadeks. Tegusõnal on käändelised ja pöördelised vormid (saadakse verbi pööramisel). Tegusõna pöördelistel vormidel on: · kolm pööret ainsuses (ma loen, sa loed, ta loeb) ja kolm pööret mitmuses (me loeme, te loete, nad loevad) · kaks aega -- 1) olevik (loen, loetakse); 2) minevik. Minevik jaguneb
MUUTUMATUD / 1. KÄÄNDSÕNAD 2. PÖÖRDSÕNAD Käändsõnad: a) nimisõnad ehk substantiivid (NT:-mine, -us) b) omadussõnad ehk adjektiivid (Eesti keeles on ka nn vaegomadussõnu, mida ei saa käänata, aga tekstis tuleb nad omadussõnaks määrata. Lõppudega: -võitu, -ohtu, -karva, -värki, -laadi, -verd. NT: mustaverd, kullakarva, isevärki, poisiohtu, kõhnavõitu, sedalaadi) c) arvsõnad ehk numeraalid d) asesõnad ehk pronoomenid (asendavad sõnas teisi sõnaliike) (asesõnu: kõik, igaüks, üksteise, ma, sa, ta, me, te, nad, keegi, kumbki, see, iga) Pöördsõnad: AINUSUS MITMUS 1. Ma Me 2. Sa Te 3. Ta Nad Eesti keeles on kaks aega: olevik ja minevik Muutumatud sõnad: Neid sõnu ei saa käänata ega pöörata. 1. Sidesõnad (NT: ja, ning, ega, või, siis, kuid, vaid, et) 2. Hüüdsõnad (NT: ahhoi, tere, ohoh, hurraa, kurat) 3
going-to tulevik. - Nimisõnad aluse ja öeldise ühildumine; umbmäärane ja määrav Unit 1-4, 13 artikkel+loendamatu nimisõna; artikli puudumine; Unit 11, 12 enam kasutatavad väljendid artiklitega ja ilma Omadussõnad Omadussõnade võrdlusastmed; omadussõnade võrdlemine Unit 8- 12 (as...as, more... than); so/such+omadussõna Asesõnad Siduvad asesõnad (that, who); omastavate asesõnade - absoluutvormid (mine, yours); umbmäärased asesõnad ja nende liitvormid (some/any/no). Unit 16, 19, 20 Eessõnad Aja-, koha- ja viisimäärustes esinevad eessõnad; enam Unit 3, 18 kasutatavad eessõnalised väljendid ( next to, in the middle). Arvsõnad Põhi- ja järgarvud; lihtmurrud (pool, veerand); kuupäevad, Unit 2, 16 aastaarvud. Määrsõnad
NIMI ARV -SÕNAD SÕNAD SIDESÕNAD HÜÜDSÕNAD TEGUSÕNAD ASESÕNAD OMADUS - SÕNAD · Muutuvad sõnad: käändsõnad ja pöördsõnad · Muutumatud sõnad: määrsõnad, kaassõnad, sidesõnad, hüüdsõnad · Käändsõnad: nimisõnad, arvsõnad, asesõnad, omadussõnad · Pöördsõnad: tegusõnad 23. Tegusõna pöördelised ja käändelised vormid! · Tegusõnadel on pöördelised ja käändelised vormid · Käändsõnadel on ainult käändelised vormid · Tegusõna pöördelised vormid on kõik isikulise ja umbisikulise tegumoe kindla, tingiva, käskiva ja kaudse kõneviisi vormid
1) Lause lõpumärgid Lausetega anname me edasi oma tundeid, soove, esitame küsimusi, keelame ja palume midagi. Kõige lihtsama ehk siis jutustava lause lõppu käib punkt. Homme hakkab kool. Eile käisime õues. Hüüd- või soovlause lõpus peab olema hüüumärk. Ära mängi lolli! Tule tuppa! Küsilause lõppu tuleks panna küsimärk. Mitu tundi sul on? Kas sa tuleksid minuga kinno? 2) Lauseosa Öeldis Väljendab tegevust, tähtsaim lause osa (Öeldis on igas lauses!). Alus Väljendab tegijat. Sihitis Väljendab eset või olendit, kellele tegevus on suunatud. Määrus Väljendab aega, kohta, viisi vms. Täna hommikul magasin ma väga sügavalt oma voodis. Millal? Mida tegin? Kes? Kuidas? Kus? Määrus Öeldis Alus Määrus Määrus Sõnu, mis iseloomustavad ja täpsustavad nimisõnu, nimetatakse täienditeks. Hiigelsuur põder Minu ra...
Keeles on palju käändeid ning rohkem tagasõnu kui eessõnu. Oromo keelsed nimisõnad jagunevad kahte gruppi: meessoost ja naissoost (1). Omadussõnad muutuvad vastavalt nendele gruppidele. Kõik nimisõnad on jagatud ainsusesse ja mitmusesse ning käändegruppidesse, mida on seitse: nimetav, omastav, osastav, sihitav, instrumentaal, alalütlev ja seesütlev (4). Oromo asesõnade hulka kuuluvad isikule viitavad, umbmäärased, siduvad, vastastikused ja enesekohased asesõnad (5). Verbid koosnevad tüve järelliitest, mis esindavad pöördeid, sugu, arve, ajavormi, kõneviisi ja tegumoodi. Tegusõnad koosnevad põhiliselt ainult kahest ajamäärusest: lõpetatud (perfektiivne/ minevik) ja lõpetamata (olevik/ tulevik). Ajamäärused on välja kujunenud abiverbidest. Oromo keeles on neli kõneviisi: kindel, küsiv, käskiv ja möönev. Viimane on kasutusel, et väljendada käsku, luba ja nõustumist.
80. aastatel (tõestati sarnasus Siberi rahvaste handide ja mansidega) Lisaks keelelisele sarnasusele rääkisid handid ja mansid ungarlastega samu müüte maailma loomisest, valgest hobusest ja imepõdrast. Ungari sõnavara baaskiht on ürgne, s.o uurali, soome-ugri või ugri päritolu. Sellised on põhilisi tegevusi väljendavad verbid, kehaosade nimetused, elava ja elutu looduse objektid ja nähtused, ruumis ja ajas orienteerumist märkivad sõnad, lisaks arvsõnad ja asesõnad (kéz 'käsi', szem 'silm', vér 'veri', szarv 'sarv', hal 'kala', ad 'andma', négy 'neli'). MANSI KEEL Mansid elavad Venemaal, põhiliselt Tjumeni oblastis Handi-Mansi autonoomses ringkonnas ning vähesel määral Sverdlovski oblastis 2002. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal kokku 11 432 mansit. Hante ja mansisid koos nimetatakse obiugrilasteks Mansi sõna tähendas algselt 'inimene, mees'. Samast tüvest arvatakse pärinevat ka ungarlaste endanimetus magyar.
completed action (c.a.), 'finished' leg repetition, 'again' qon sek kyai intensifier (int.), 'really, truly' excessiveness, 'overly, too much' restrictive, 'merely, only' (Wivell 1981: 130). Määrasõna esineb kahte sorti: numbrilised ja umbmäärased määrasõnad (Wivell 1981: 74). *Tabelist on välja jäetud tegusõnad ja asesõnad kuna nende puhul ei olnud midagi erialdi välja tuua. 2.3 Arvsõnad: 1 – tai 6 – lim-tai 2 – wuru 7 – lim-wuru 3 – tuol 8 – lim-tuol 4 – vyat 9 – lim-vyat 5 – vilrri or lim 10 – qolem tai (Wivell, 1981: 76). 2.4 Lause: Kairiru keeles on kahte tüüpi lauseid: nimi- või tegusõnaline. Nimisõnaline lause
· true/ false questions · multiple-choice questions · jumbled paragraphs · open cloze finding the position of a word in a line/sentence · Matching (words to definitions, paragraphs to titles, etc.) Koidula Gümnaasium Inglise keel (30 min) Keelestruktuuride osas on vajalikud järgmised keeleteadmised: · nimisõnade mitmus, ainsuslikud ja mitmuslikud nimisõnad · artikkel · omadussõnade võrdlemine · asesõnad · tegusõnade ajavormid aktiivis, · tegusõnade ajavormid passiivis (present simple, past simple), · kaudne kõne · BE / HAVE eristamine/kasutamine · be/ have/ do abitegusõnadena · eessõnad, eessõnalised väljendid · küsimuste moodustamine · modaalverb · sõnatuletus (ees- ja järelliited) Koidula Gümnaasium Tamme Gümnaasium Sisseastumiseksamid: Eesti keel Matemaatika Loodusained (keemia, bioloogia, füüsika)
Aga kui ta sellest kuulis, ei suutnud poiss enam hetkegi oodata. *Koma pannakse tavaliselt ühendsidesõna (siis kui, sellepärast et, nii et jt) ette. Kui selle esimest osa eriti rõhutatakse, on koma selle sõna järel. Ära otsusta enne, kui oled järele mõelnud. Ta otsustas, enne kui oli järele mõelnud. NB! -Siduv asesõna kes tähistab elusolendit, mis elutut. ...koer, kes ... / ... puu, mis ... -Siduvad asesõnad kes ja mis ning nende käändevormid on ainsuses. Õpilased, kellel ... -Siduvad sõnad kes, mis ja nende käändevormid peavad asetsema kõrvuti sõnaga, mille juurde nad kuuluvad. Vajatakse lapsele hoidjat, kes oskab süüa teha. -Kui kõrvallause asub pealause ees, algab pealause öeldisega. Et naabreid mitte segada, keerasin raadio vaiksemaks. -Kui kõrvallause on pealause järel, asub öeldis tavaliselt kõrvallauses
mitte. · Sõnaliik on keeles ühtmoodi käituvate sõnade hulk. · Muutuvad sõnad on need, millele on võimelik liita tunnuseid ja lõppe. · Muutumatud sõnad on need, millel on alati sama kuju. · Nimisõnad on sõnad, mis nimetavad asju, olendeid, abstraktseid mõisteid ning vastavad küsimusele mis?/ kes?. · Omadussõnad on sõnad, mis väljendavad omadusi ning vastavad küsimusele missugune?. · Arvsõnad on sõnad, mis väljendavad arve. · Asesõnad on käändes ja arvus muutuvad sõnad, mis käituvad lauses nagu nimisõnad, omadussõnad ja arvsõnad, kuid on täistähenduslike sõnadega sisuvaesemad ja üldisemad, olukorrast sõltuva tähendusega. · Tegusõnad on sõnad, mis väljendavad tegevust ja olekut ning vastavad küsimusele mida tegema?. · Määrsõnad on muutumatud sõnad, mis väljendavad kohta, aega, viisi, seisundit, määra, suhtumist jm.
infektsioon, sub-arktiline, tele-skoop, pro-gramm. 6) Võõrpärisnimede poolitamisel on soovitatav arvesse võtta nii nende hääldust ui ka võimalikku liitsõnalisust : George-down, Volgo-grad. Ei ole soovitatav lahutada täheühendit mis hääldub ühe häälikuna München, Gen-scher. Sõnaliigid Muutuvad pöördsõnad ains. Mitm. 3 pööret Käändsõnad nimisõnad, omadussõnad, arvsõnad, asesõnad Muutumatud kaassõnad, määrsõnad, sidesõnad, hüüdsõnad Kaassõna esineb ainult käändsõnaga! Määrsõna kuulub tegusõna juurde!, lt lõpuga alati määrsõna! Suur ja väike algustäht, jutumärgid. Läbiva suurtähega ja jutumärkideta kirjutatakse: 1) Isiku- ja olendinimed 2) Koha- ja ehitisenimed 3) Asutuste, ettevõtete, organisatsioonide, ühenduste nimed ja nimetused (ametlikkuse näitamisel) 4) Riigi- ja osariiginimed
n e k õ n e T d C E H a u R C K D E I IN PE S v i i rek aa S n e U m St H s iu 12 lva naa E üm G 3 Kaudne kõne Kõneleja sõnu saab edasi anda otseselt ja kaudselt.Otsene kõne kordab kõneleja sõnu täpselt Näiteks: She says, ,,I am a student ." Kaudne kõne annab kõneleja sõnu edasi ümberjutustatult. Näiteks: She says that she is a student. Otsene kõne Otsene kõne antakse kaudses kõned edasi sihitislausega, kusjuures toimuvad mõningad muudatused , näiteks muutuvad vastavalt lause mõttele asesõnad ja mõnel juhul ka verbi pöördevormid. Saatelause Otsene kõne Reporting clause Direct speech He says, ,,I like your car." ...
· Quid tibi nmen est? (mis on su nimi?) · Mihi nmen est ... (minu nimi on...) · et/atque/-que (ja) · Grtis ag! (aitäh) · Ius et lex, ius atque lex, ius lexque (õigus ja seadus) · Vel/-ve (või) · Ius vel lex, ius lexve (õigus või seadus) Käändsõnad (noomenid) · Nimisõnad ehk substantiivid (substantiva) · Omadussõnad ehk adjektiivid (adiectiva) · Arvsõnad ehk numeraalid (numeralia) · Asesõnad ehk pronoomenid (pronomina) Käänded (css) Nominatiiv (css nmintvus) - kes? mis? Genitiiv (css genitvus) - kelle? mille?, kuid ka kelle, mille seast? Daativ (css datvus) - kellele? millele? kellel? millel? Akusatiiv (css accstvus) - sihitise kääne, keda? mida? Ablatiiv (css abltvus) - määruse kääne, kellega? millega? kus? millal? mil viisil? mille pärast? Vokatiiv (css voctvus) - ütte kääne, kes? mis? Et tu, Brute! Ka sina, Brutus! Vältus (kvantiteet)
Esimeses etapis jaotatakse sõnad muutuvateks ja muutumatuteks. Muutuvad sõnad jagunevad käändsõnadeks ja pöördsõnadeks vastavalt sellele, kas neile saab lisada ----käände-või pöördelõppe. 4. Sõnaklassid: käändsõnad, pöördsõnad, muutumatud sõnad. Käändsõna ehk noomen on käänduvate sõnade ühisnimetus. Eesti keeles kuuluvad käändsõnade hulka nimisõnad, omadussõnad, arvsõnad ja asesõnad. Eesti keeles on käändsõnal kaks morfoloogilist kategooriat: kääne ehk kaasus ja arv ehk nuumerus. Pöördsõna on sõnaliik, millesse kuuluv sõnavorm väljendab tegevust ja on lauses kõige sagedamini öeldis võib kuulub öeldise koosseisu. Muutumatu sõna on sõna, mida ei saa käänata ega pöörata. Muutumatute sõnade klassi kuuluvad määrsõnad, asemäärsõnad ja hüüdsõnad ning kõik abisõnad ehk partiklid.
matus teineteisest. Ungari keeles esinevad helilised konsonandid. Ungari sõnad on tihti peale väga pikad. Ungari keeles ei ole grammatilist sugu, artikleid ja atribuut ei käändu. Ungari sõnavara põhikiht on ürgne. Sellised on põhilisi tegevusi väljendavad verbid, kehaosade nimetused, elava ja elutu looduse objektid ja nähtused, ruumis ja ajas orienteerumist märkivad sõnad, lisaks arvsõnad ja asesõnad. Ka grammatilise süsteemi alused on sellest perioodist, mida kutsutakse eelungari perioodiks. Järgmist keeleajaloolist perioodi nimetatakse vanaungari perioodiks. Kõige olulisemad keelelised mõjutused sel perioodil tulid slaavi keeltest. Keskajal võib arvestata juba ka saksa mõjuga. Vanaungari perioodi hilisemast ajast pärinevad esimesed käsitsi kirjutatud ungarikeelsed koodeksid. Sel ajal kujunes välja ungari keele tänapäevane ilme. (1) Ajalugu
Sellel reeglil on mõned erandid: rajavas, olevas, ilmaütlevas ja kaasaütlevas käändes ei ole ühildumine täielik: kõikide poistega, kõigi poolt vihatud ülemusena, vuliseva ojata, möödunud aastani üldse ei ühildu käändumatud omadussõnad: luteri,katoliku, romaani, germaani, saksa, poola jne; -laadi, -värki, -karva, -ohtu, -võitu, -verd lõpulised; paganama, sindrima, kuradima,tipp- topp, vinks- vonks jts; asesõnad mis, kogu, oma, v.a kindlad ühendid nagu omal jõul jne mineviku kesksõnad: pakkusin räsitud ja kurnatud kerjusele peavarju. Lisand e. Apositsioon - Lisand on nimisõnaline täiend, mis väljendab sedasama olendit, eset või nähtust mis põhigi, kuid teiste sõnadega.. Lisandi juurde võib kuuluda üks või mitu teda täpsustavat täiendit, mis moodustavad lisandirühma. Lisand võib lauses olla nii põhisõna ees kui ka järel.
komata. 2. Põimlause (kõrvallause sõltub pealausest) Täpne maakaart (a) on (ö) oluline sellistes paikades nagu Saaremaa, kus palju maad müüakse (ö) * Alistavad sidesõnad ET, SEST, KUI, OTSEKUI, JUSTKUI, NAGU, KUNA, KUNI, EHKKI, KUIGI esinevad põimlause kõrvallause alguses ja vajavad koma. * Ühendsidesõnade SEST ET, SELLEKS ET, OLGUGI ET, ILMA ET, NIIPEA KUI, NII NAGU jne kombinatsioonide puhul pannakse koma tavaliselt sidesõnade ette, kui eriti ei rõhutata. * Siduvad asesõnad KES, MIS, MISSUGUNE, MILLINE, KUMB, MITU, MITMES (kõigis 14 käändes) esinevad põimlause kõrvallause alguses ja vajavad koma. * Siduvad määrsõnad KUS(POOL), KUHU(POOLE), KUST(POOLT), KUIDAS(MISMOODI), MILLAL(KUNAS), MIKS(MISPÄRAST, MISTÕTTU), MILLEKS, KUI PALJU ja küsisõna KAS esinevad põimlause kõrvallause alguses ja vajavad koma. 3. Segaliitlause Ma armastan arvutit, aga mitte sel määral, et ma sellega metsa või maanteele orienteeruma läheksin. 4. Lauselühend 1
naeruväärse (loo) naeruväärset (lugu) naeruväärt (lugu) segavereline (koer) segaverelise (koera) segaverelist (koera) segaverd (koer) Omadussõna ja tegusõna Tekstid ON LÄBI VAADATUD (tegusõna) LÄBIVAADATUD (missugused?) tekstid visati ära. See teema ON ammu UNUSTATUD(tegu) UNUSTATUD (missugune?) TEEMA ei tule enam kõne alla. 3) arvsõnad väjendavad arvulist hulka ja neid peab saama NUMBRITEGA KIRJUTADA pool, viiendik, seitsmendale, viiskümmend 4) asesõnad asendavad nimi-, omadus-, arvsõnu, kuid nendes puudub eelmainitud sõnaliikide konkreetsus õ lk 67 kes, mis, keegi, miski, emb-kumb, säärane, taoline, niisugune, mõlemad, üksteise, teineteise, need, nood, end, ennast... 5) pöördsõnad ehk tegusõnad väljendavad tegevust (organiseerib) olemist (ON, OLI) meeleelundite tajusid (kuuleb, haistab, kompab) aega (ootan, ootas, on oodanud, oli oodanud) suhtumist (tuleb, tuleks, tulgu, tulevat) Muutumatud sõnad
Tüpoloogiliselt kuulub ungari keel aglutineeruvate keelte hulka. Ungari keeles ei ole grammatilist sugu, artikkel ja atribuut ei käändu. Ungari sõnad on afiksite kuhjumise tõttu tihti väga pikad. Vähe on aga verbiaegu. Ungari sõnavara baaskiht on ürgne, s.o uurali, soome-ugri või ugri päritolu. Sellised on põhilisi tegevusi väljendavad verbid, kehaosade nimetused, elava ja elutu looduse objektid ja nähtused, ruumis ja ajas orienteerumist märkivad sõnad, lisaks arvsõnad ja asesõnad (kéz `käsi', szem 'silm', vér `veri', szarv 'sarv', hal `kala', ad `andma', négy `neli'). Kirjakeele kõrval elas edasi ja rikastus ungari rahvakeel ja rahvaluule. Ungari keele murded eksisteerivad ka tänapäeval. 2.2 Handid Handid on Lääne-Siberis, Obi jõe vesikonnas elav soome-ugri rahvas. Varasemas kirjanduses kohtab endist nimetust ostjakid, nii nagu hantide lähisugulasi mansisid nimetati voguliteks. Ungari keeleuurija P
Eesti keele reeglid 1) Lause lõpumärgid Lausetega anname me edasi oma tundeid, soove, esitame küsimusi, keelame ja palume midagi. Kõige lihtsama ehk siis jutustava lause lõppu käib punkt. Homme hakkab kool. Eile käisime õues. Hüüd- või soovlause lõpus peab olema hüüumärk. Ära mängi lolli! Tule tuppa! Küsilause lõppu tuleks panna küsimärk. Mitu tundi sul on? Kas sa tuleksid minuga kinno? 2) Lauseosa Öeldis Väljendab tegevust, tähtsaim lause osa (Öeldis on igas lauses!). Alus Väljendab tegijat. Sihitis Väljendab eset või olendit, kellele tegevus on suunatud. Määrus Väljendab aega, kohta, viisi vms. Täna hommikul magasin ma väga sügavalt oma voodis. Millal? Mida tegin? Kes? Kuidas? Kus? Määrus Öeldis Alus Määrus Määrus Sõnu, mis iseloomustavad ja täpsustavad nimisõnu, nimetatakse täienditeks. Hiigelsuur põder ...
1. Mõisted Homonüümid-samakirjapildiga aga eri tähendusega sõnad Sünonüümid-samatähenduslikud sõnad Antonüümid-vastandtähenduslikud sõnad 2. Häälikute liigitus. 3. Silbitamise reeglid. 1.üksik kaashäälik täishäälikute vahel kuulub järgmisse silpi: ka-la, lu-ge-mi-ne, e-la-gu; 2.kui täishäälikute vahel on mitu kaashäälikut kõrvuti, siis kuulub ainult viimane neist järgmisse silpi: tul-la, kur-vad, kind-lam, mars-si-ma, mürts-ti; 3.(üli)pikk täishäälik või diftong kuulub tavaliselt ühte silpi: pii-lub, suu-bu-ma, lau-lud, toa, lui-tu-nud; kui kahe vokaali vahelt läheb morfeemipiir, siis kuuluvad nad ka eri silpidesse: ava-us -- ava on tüvi, us on tuletusliide; 4.kolme täishääliku järjendist kuulub viimane teise silpi: põu-a-ne, luu-ad, lai-ad, rii-u, hoi- us-te; 5.liitsõnades silbitatakse iga koostisosa eraldi: tä-he-tea-dus, va-na-e-ma, las-te-ai-a-laps; 6.võõrsõnu silbitatakse üldiselt nagu eesti omasõnu: dü-na-mo (1. reegel), bar-...
oleksid kirjutanud loogilise arutleva tervikteksti. · Esimese lugemise käigus ära keskendu kirjavigadele, vaid sisule. Kui aga vigu märkad, võid need loomulikult ära parandada. · Tekst on terviklik siis, kui see sisaldab loogiliselt arenevat arutlust, mida on kerge jälgida ja millega on huvitav kaasa mõelda. Viimistle edasi! · Kui teksti sisu paistab korras olevat, loe veel ja jälgi, et lause oleks üheselt mõistetav ja ei oleks liiga pikk. · Asesõnad! · Sõnakordused! · Sinatamine! Sõnastus · Hoidu juhuslikest sõnakordustest! · Hoidu tühisõnadega liialdamisest!(ju, ka, isegi...) · Ära sinata lugejat! · Jälgi, et lause oleks ühemõtteline! Öeldis on eestikeelses lauses tavaliselt teine fraas! Kirjavead... · ...peaksid nii mitmekordse lugemise käigus juba parandatud olema. · Kui Sa aga pole endas kindel, kontrolli veel. NB! Kasuta ÕS-i !!! Võõrsõnade puhul tee
ainult ühes vormis. Näide: Inglise kirjandus, kuldkarva kuu. -nud ja -tud 8 lõpuga sõnad. Näide: võidnud särk, tapetud siga. ! Vormiliselt on -nud ja -tud lõpuga tegusõnad, kuid lauses võivad na käituda nimisõna ees omadussõnana. Näide: Töö saab (tegusõna) homseks tehtud. Tehtud tööd (omadussõna) on ilusad. Asesõnad väljendavad arvu. Jagunevad põhi- (kui palju ?) ja järgarvsõnadeks (mitmes?). Asesõnad on oma rühmitus nime saanud sellest, et asendavad lauses varem mainitud sõnu. Neid on hea kasutatakse, et vältida sõna kordust. Neid võib jagada kolme liiki: Nimisõnade asesõnad ma, sa, ta, me, te, nad, see, too, mis, seesama, sama, muu; Omadussõna asesõnad misssugune, oma, iga;
heitma, õudne õudse) k, p, t, g, b, d, f, h, s, s, z, z + KI (ülejäänud häälikutega -gi) Liide on alati sõna lõpus (nt poistegagi). 4.Sõnaliigid Muutuvad sõnad: Käändsõnad (saab käänata 14nes käändes): a) Nimisõnad (asjad, olendid, abstraktsed mõisted, nt poiss, kass, laud, armastus) b) Omadussõnad (omadused, nt kole, ilus) c) Arvsõnad (põhi- ja järgarvud, nt kuus, kuues) d) Asesõnad (viitavad isikutele, olenditele ja asjadele, asendavad täistähenduslikke sõnu, nt sina, see, keegi) e) Pöördsõnad e tegusõnad e verbid (väljendavad tegevusi, nt elama, minema) Muutumatud sõnad :neid ei saa käänata ega pöörata a) Määrsõnad (väljendavad tegevuse viisi kuidas?, aega millal?, kohta kus?, hulka kui palju?, suhtumist ja hinnanguid, nt kiiresti, eile, seal, palju, kahjuks)
Salve! Salvete! Tere! Vale! Valete! Head aega! Quid tibi nomen est? Mis on su nimi ? Mihi nomen est......... Minu nimi on.... et/atque/-que ja Gratias ago! Aitäh! Käändsõnad (noomenid) Nimisõnad ehk substantiivid (substantiva) Omadussõnad ehk adjektiivid (adiectiva) Arvsõnad ehk numeraalid (numeralia) Asesõnad ehk pronoomenid (pronomina) Käänded (casus) caasus: Nom=Nominatiiv ( casus nominativus) kes? Mis? Gen=Genitiiv (casus genitivus) kelle? Mille ?, kuid ka kelle, mille seast? Dat=Daativ(casus dativus) kellele?millele?kellel?millel? Acc=Akusatiiv (casus accusativus)- sihitise kääne, keda?mida? Näiteks:Isa loeb raamatut, mina võtsin raamatu Abl=Ablatiiv (casus ablativus)- määruse kääne , kellega?millega
) T hääldub n'i ees nagu d, aga teistel juhtudel üldiselt nagu t. N: chi'hanta (chi'janda); a'tantah (a'tandah/a'tantah) V hääldub nagu h. N: vananta (huananta) (koer) (http://www.sil.org/system/files/reapdata/19/10/45/19104536927944453917018807958306 526181/del22.pdf29.10.15) Tauširo keeles puuduvad sõnaliigid ja sood (http://sails.clld.org/languages/trr 29.10.15) Tauširo keelsetes tekstides on äärmiselt suur arv nimisõnafraase. Ühes tekstis oli 100% fraasidest kas vabad asesõnad või nimisõnafraasid. (Desmond C. Derbyshire "Handbook of Amazonian Languages", lk 462 lõik 8) Tauširo on ainus Peruuvia keeltest, milles puuduvad huul-ja huulhammas-konsonandid. (The Amazonian Languages", Robert M. W. Dixon; lk 318 lõik 2) Arvsõnad ühest kümneni: 1 – vachi'canto 2 – achini (https://huntergatherer.la.utexas.edu/languages/language/109 29.10.15) 3 - washiunweantu 4 - nekenene 5 - ukontawa ( otsetõlkes ''terve käsi'' ) 6 – 5+1 ukontawa vachi'canto 7 - 5+2
- Uurali piirkonnas. - määramiseks on kasutatud lingvistilise paleontoloogia meetodit. Lingvistilise paleontoloogia meetod: -leitakse taime ja looma nimesid tähistavad sõnad keeltest, mis pärinevad algkeelest - sõnadele tuleb juurde bioloogia - sõnade levikuala uuritakse metsade järgi. Algkeel: - ühisuurali sõnu on umbes 200, neist 109 on eesti k olemas Ühisuurali alla kuuluvad: kehaosad, sugulussuhted, loomade, taimede ja loodusnähtuste nimed, asesõnad, numbrid. Eripärad uurali keeltes: - palju käändeid (28 ungaris) - muutelõpud ja tunnused (indoeuroopa keeltes on eraldi sõnad) Eesti keele lähimad sugulaskeeled Uurali keelkond 6000 ema Soome-ugri keeled 4000 ema Samojeedi keeled Läänemeresoome 2000 ema Ugri keeled Eenetsi
ainest kogudes Siberist väiksese handi ja mansi rahvakillu. Lisaks keelelisele sarnasusele räägivad nad ungarlastega samu müüte maailma loomisest, valgest hobusest ja imepõdrast. Ungari sõnavara baaskiht on ürgne, s.o uurali, soome-ugri või ugri päritolu. Sellised on põhilisi tegevusi väljendavad verbid, kehaosade nimetused, elava ja elutu looduse objektid ja nähtused, ruumis ja ajas orienteerumist märkivad sõnad, lisaks arvsõnad ja asesõnad (kéz `käsi', szem `silm', vér `veri', szarv`sarv', hal `kala', ad `andma', négy `neli'). Ka grammatilise süsteemi alused pärinevad sellest perioodist, mida on tavaks nimetada eelungari perioodiks. Keeleajaloolased nimetavad ungari keele iseseisva eksisteerimise esimest, kuni maaletulekuni kestnud perioodi algungari perioodiks. Sel perioodil toimusid kõige radikaalsemad muutused ungari keele häälikusüsteemis. Maaletulekueelses sõnavaras on väga
58 KUUL UULAA & KORD KORDA ORDA GRAMMATIKA SISUKORD Lk. ARTIKKEL Umbmäärane artikkel A/AN 60 Määrav artikkel THE 60 ASESÕNA Isikulised asesõnad 62 Omastavad asesõnad 62 SOME, ANY ja NO ning nende liitvormid 62 MANY ja MUCH; FEW ja LITTLE 64 NIMISÕNA Nimisõnade mitmus 65 Nimisõnade omastav kääne 66 OMADUSSÕNA kesk- ja ülivõrre 67 TEGUSÕNA Tegusõna BE pööramine (olevik) 69
eesti keele rõhututes silpides ei tohi olla pikki täishäälikuid ega -ühendeid eesti keeles võib rõhutus silbis esineda ainult a, e, i, o, u NB! Võõrsõnad muganevad aja jooksul keele fonotaktika reeglitega. NB! H ei saa esineda pika täishääliku järel. 16. Sõnaliigid: Nimisõnad nimetab asju, olendeid Omadussõnad väljendab omadusi Arvsõnad väljendavad arve Asesõnad käändes ja arvus muutuvad sõnad, mis talitsevad ülalolevate taoliselt, kuid on täistähenduslike sõnadega võrreldes sisuvaesemad ja üldisemad, olukorrast sõltuva tähendusega Tegusõnad väljendab tegevust Määrsõnad väljendavad kohta, aega, viisi, seisundit, määra, suhtumist Kaassõnad kuuluvad nimisõna juurde, jagunevad ees- ja tagasõnadeks NB! Mõned kaassõnad funktsioneerivad ka määrsõnana (läbi, pärast, üle, alla, alt)
(nt.kareda+im- karedaim, kõrge+im-kõrgeim) (a-e, u-e, e-i) 10.Asesõnade käänamine * A MA M nim ise ise oma omad om enda e.enese endi e.eneste oma omade os end e. ennast endid e. eneseid oma omi e omasid sis. endasse e.enesesse endisse e.enestesse omasse omadesse e omisse sees. endas e eneses endis e enestes omas omades e omis *määratlevad asesõnad: kõik,iga,igaüks,emb-kumb,kumki,mõlemad IGAÜKS-käändub ainult viimane osis: igaüks-igaüht(igaühte)-igaühesse jne EMB-KUMB- mõlemad osised: emb-kumb,emma-kumma,emba-kumba,emmasse-kum.. *Sõnas KUMBKI liitub -ki alati käändelõpule! (nt.kumbagi,kummalegi,kummastki) sama reegel ka keegi,miski ja ükski(ühelegi), erand on mingi.(mingi-mingit-mingile) *See ja too on näitavad asesõnad; see tähistab lähedal, too kaugemal asuvaid objekte. A M nim too nood
Näiteks hüppab, jookseb, naerab, magab jne. Kui näitad lapsele tegusõna, siis matki ka vastavat tegevust, see meeldib lastele ja suuremad teevad juba ise kaasa ka. · Omadussõnad - Tee sõnakaardid omadussõnadest, mida saad lastele kohe näidata ja tee neist vastandpaarid. Näiteks suur-väike, pikk-lühike. Samuti sobivad siia erinevad värvid, mustrid ( ruuduline, triibuline) ja emotsioonid (kurb, lõbus) · Asesõnad Need pole nii põnevad aga needki on vaja lapsele selgeks õpetada. Võib õpetada kasutades mingit juturaamatut. Võib ka õpetada eraldi, sest neid ei ole palju. · Küsisõnad Küsimused on olulised dialoogides. Rohkem on tarvis sellised küsisõnu nagu kas, kus, kuhu, mis, mida, kes, keda, miks, millal. · Määrsõnad Kindlasti läheb vaja aja- ja kohamäärusi nagu all, peal, juures, taga, kohe, hilja, varsti, enne, pärast jne
Kõrvallause täpsustab pealause või teise, kõrgema astme kõrvallause mõnd lauseliiget. Tädi Maali korjas maasikaid ja ostis poest vahukoort, et küpsetada kooki, mida külalistele pakkuda. Alistuv osalause ehk kõrvallause on pealausega seotud sidendi abil. Sidendiks võivad olla · alistavad sidesõnad (et, sest, nagu, kui, sellepärast jne), nt Ta ei söö herneid, sest need ei maitse talle. · siduvad asesõnad (kes, mis, kumb, millal, missugune jne), nt Ütle mulle palun, mis kell on! 6 · Küsiv rõhumäärsõna kas, nt Ega sa ei tea, kas raamatukogu on täna avatud? Kõrvallause võib asetseda põimlauses · pealause ees, näiteks Et reisile minna, peab raha koguma. · pealause järel, näiteks Kuulsin, et ta sõitis
......12 Passiiv Passive voice .................................................................................................12 Loendatavad nimisõnad Countable nouns.................................................................12 Loendamatud nimisõnad Uncountable nouns............................................................13 Mitmuse moodustamine................................................................................................13 Siduvad asesõnad..........................................................................................................14 Omastav kääne..............................................................................................................14 Käskiv kõneviis.............................................................................................................15 Omadussõnad............................................................................................................
Artikkel a, an 10 Muu 11 Otsekõne Direct speech 11 Kaudkõne Reported speech 11 Kaudküsimused Reported questions 12 Passiiv Passive voice 12 Loendatavad nimisõnad Countable nouns 12 Loendamatud nimisõnad Uncountable nouns. 13 Mitmuse moodustamine 13 Siduvad asesõnad 14 Omastav kääne 14 Käskiv kõneviis 15 Omadussõnad 15 Viisimäärsõnad 16 Tingimuslaused 16 2 Ajavormid Tense vorms Lihtolevik The present simple Korduv, harjumuspärane tegevus
Reiten Reitet Ritt Ist geritten Ratsutama Laufen Läuft Lief Ist gelaufen Jooksma Haben Hat Hatte Hat gehabt omama Sein Ist War Ist gewesen Olema Werden Wird Wurde Ist geworden Saama Müssen muB muBte Hat gemuBt Pidama Isikulised asesõnad Nom der das die ein ein eine Akk den das die Einen ein eine Dat dem dem der Einem einem einer Genitiv des des der Eines einer einer Deutschland und deutschsprachige lände Die Bundesrepublik Deutschland liegt im Herzen Europas. Da liebt rund 81,8 Millionen Einwohner, darunter 7,2 Millionen Ausländer. Deutschland hat neun Nachbarstaaten:
N K Mitm 18 Omastavad asesõnad , , , (sinu) käänduvad samamoodi nagu , , , (minu). Omastavad asesõnad , , , (teie) käänduvad samamoodi nagu , , , (meie). Omastavad asesõnad (tema, M), (tema, N) ja x (nende) ei käändu. (M) - mees Nom. ? Kus su mees töötab? Gen. ? Kus su mehe vanemad elavad? Daativ . See kiri on su mehele. Akus.
Verbid - are accuso, avi, atum, are süüdistama appello, avi, atum, are nimetama, kutsuma condemno, avi, atum, are süüdi mõistma obligo, avi, atum, are siduma, kohustama iudico, avi, atum, are õigust v. kohut mõistma, otsustama libero, avi, atum, are vabastama, vabaks mõistma nego, avi, atum, are eitama do, dedi, datum, are andma veto, tui, titum, are keelama - ere caveo, cavi, cautum, re hoolitsema, abistama (st mitmesuguste juriidiliste aktide jaoks sobivate näidiste koostamine, eraisikute abistamine tehingute sõlmimisel); määrama debeo, bui, bitum, re võlgnema habeo, bui, bitum, re omama prohibeo, bui, bitum, re keelama, takistama iubeo, iussi, iussum, re käskima possideo, sedi, sessum, re valdama, oma valduses pidama v...
· studisus (pl studisi) studisa (pl studisae) · Salve! Salvte! Vale! Valte! · Quid tibi nmen est? Mihi nmen est ... · et/atque/-que Grtis ag! Sg = singularis e. Ainsus Pl = Pluralis e mitmus Ius lex Ius et lex Ius atque lex Ius lexque -Õigus ja seadus Käändsõnad (noomenid) · Nimisõnad ehk substantiivid (substantiva) · Omadussõnad ehk adjektiivid (adiectiva) · Arvsõnad ehk numeraalid (numeralia) · Asesõnad ehk pronoomenid (pronomina) Käänded (csus) Nominatiiv (css nmintvus) - kes? mis? Genitiiv (css genitvus) - kelle? mille?, kuid ka kelle, mille seast? Daativ (css datvus) - kellele? millele? kellel? millel? Akusatiiv (css accstvus) - sihitise kääne, keda? mida? + eessõnad Ablatiiv (css abltvus) - määruse kääne, kellega? millega? kus? millal? mil viisil? mille pärast? Vokatiiv (css voctvus) - ütte kääne, kes? mis? Nimisõnade põhivormid I Culpa süü, hooletus; nom. sg.
21- Üheks eripäraks on kõnekeeles, eriti kiires ja tormakas, rõhuta vokaalide ära jätmine. Kui täishäälik on sõna keskel, võib juhtuda, et hääldatakse hoopis 2 konsonanti kõrvuti ja täishäälik ei kõla. Näiteks. 'momoe' (magada) on tihti hääldatud kui 'mmoe'. Rõhuta täishäälikud sõna lõpus jäetakse lihtsalt ära ja sõne lõpebki kaashäälikuga. (2) 22- Isikulised asesõnad: 23- 24- 25- Ainsus 26- Duaalsus 27- Mitmus 28- 1 a) Au 29- Ekslu 30- Inklus 31- Ekslu 32- Inklus b) Kau siivne iivne (kaasa siivne iivne (kaasa arvatud) arvatud)
tasandile. 2) Ristuvad - toimuvad siis, kui pöördute selle minatasandi poole, millel teine ei ole. 3) Varjatud. Sõnumi täpsustamine Te kitsendate oma valikuvõimalusi, kui teie maailmamudel on tulvil ülirabgeid reegleid, mida te tohite teha ja mida mitte. Keelekasutusmallid, mis takistavad täieliku teineteisemõistmist: 1) Väljajätt - info, mis on lausetest täiesti välja jäetud. 2) Ebamäärased asesõnad. 3) Ebamäärased tegusõnad. 4) Nominaalstiil. Nominaalstiili efekti tekitamine: 1) Kasutada ülimalt ebamääraseid nimisõnu, millel ilmselgelt pole kõigile ühest tähendust. 2) Muuta tegusõnad nimisõnadeks - nominalisatsioon. 6 Keelekasutusmallid: 1) Absoluut. 2) Pealesurutud piirangud - sõnad või fraasid, mis jätavad mulje, et teil ei ole teist valikut. 3) Pealesurutud väärtushinnangud. Pealesurutud piirangud:
Keele omandamise käigus on laps ise keele suhtes erakordselt aktiivne - ta moodustab uusi sõnu, muudab nende mõtet, lisab uusi tunnuseid. Lapse keeleline aktiivsus väljendub ka sõna muutmises olemasolevate keelenäidete alusel. Selles eas ilmutab laps erakordset tundlikkust keelenähtuste vastu. Kui maimikueas toimub kõne kasutamine konkreetse situatsiooni pinnal, siis nüüd hakkab laps oma kõnet ümber häälestama kõneks, mis on kuulajale mõistetav. Lõputult korduvad asesõnad asendatakse nimisõnadega. Küsimused jutu sisu kohta kutsuvad esile soovi vastata üksikasjalikult ja mõistetavalt. Laps omandab kontekstilise kõne, mis kirjeldab situatsiooni piisavalt täpselt, et olla mõistetud ilma suhtlemissituatsiooni vahetu tajuta. Tahte areng Koolieelne iga on aeg, mil tekib tahe kui oma käitumise, oma seesmiste ja väliste toimingute teadlik juhtimine (olgu see siis oma keha valitsemine või mõtlemise teadlik juhtimine)
Russelli deskriptsioonide teooria toetub filosoofilisele eeldusele kahest teadmise tüübist: 1) teadmine kirjelduse kaudu (analüütiline): Analüütilised tõed on niisugused, mis on tõesed üksnes neis sisalduvate sõnade tähenduste tõttu (nt kolmnurgal on 3 nurka) 2) teadmine kogemuse kaudu (sünteetiline): pärisnimed ja omaduste nimed, rangelt loogilises mõttes ka asesõnad see, too (nt mõned kolmnurgad on täisnurksed) Lingvistilise relatiivsuse hüpotees ehk Sapir-Whorfi hüpotees: Lingvistiline determinism (keel määrab ära mõtlemise) ja lingvistiline relatiivsus (erinevused keeles vastavad erinevusele mõtlemises) Edward Sapir -- keeled ei erine mitte selle poolest, mida nad võivad väljendada, vaid selle poolest, mida neis ei saa väljendamata jätta. Me jagame maailma vastavalt jaotustele oma keeles.
Sõnad Mööbel: der Tisch- laud die Tür- uks das Bett-voodi die Regale-riiul das Sofa-diivan das Bild-seinamaal das Zimmer-tuba der Fussboden-põrand die Stereoanlage-muusikakeskus die Kommode-kummut das Fenster- aken der Stuhl-tool der Papierkorb- prügikast die Vase-vaas die Zimmerpflanze-toalill aknalaud die Wand-sein der Vorhang-kardin der Schrank-kapp der Flur-esik Sport der Rennsport-võidusõit der Skilanglauf-murdmaasuusatamine die Leichtathletik-kergejõustik das Klettern- ronimine das Joggen-jooksmine das Schwimmen-ujumine Inlineskates fahren-rulluisutamine das Tennis- tennis Snowboard fahren-lumelauaga sõitma das Turnen-võimlemine Fitnesstraining-jõusaalitreening das Rad fahren-rattaga sõitmine das Tanzen-tantsimine das BMX fahren-BMX'iga sõitmine der Basketball-korvpall Ski fahren-mäesuusatamine der Volleyball-võrkpall Skateboard fahren-rulaga sõitma Der Baseball-pesapall Der Fussball-jalgpall d...
ajalehte. Rindlauses peab öeldis olema igas osalauses, vastasel juhul on tegemist koondlausega. Põimlause Põimlause osalausete vahel on alistusseos, see tähendab, et üks osalause on alistatud teisele. Alistuv osalause ehk kõrvallause on pealausega seotud sidendi abil. Sidendiks võivad olla · alistavad sidesõnad (et, sest, nagu, kui, sellepärast jne), nt Ta ei söö herneid, sestneed ei maitse talle. · siduvad asesõnad (kes, mis, kumb, millal, missugune jne), nt Ütle mulle palun, miskell on! · Küsiv rõhumäärsõna kas, nt Ega sa ei tea, kas raamatukogu on täna avatud? RINDLAUSE Rindlause on lause, kus on vähemalt kaks öeldist ja mille osalausete vahel on rinnastusseos. Rinnastatud osalaused on omavahel seotud kas sidesõnade või komadega. Päike paistab, ilm on soe. Päike paistab ja ilm on soe Päike paistab, aga õues on külm.
Ich möchte Kaffee. Das ist Gold. Määrav artikel on tekkinud näitavast asesõnast "dieser" (see), umbmäärane artikkel aga umbmäärasest asesõnast "ein" (üks). Algsõnade tähendust on artikleis tunda tänapäevani. See asjaolu aitab meil kahtluse korral õige artikli valida. Kui lause mõtte järgi nimisõna ette sobib "see", valime määrava artikli, kui aga mõtteliselt on sobivam "üks", on meil tegemist umbmäärase artikliga. ASESÕNAD Isikulised asesõnad: (Personalpronomen) NOM. ich du er sie es wir ihr sie Sie AKK. mich dich ihn sie es uns euch sie Sie DAT. mir dir ihm ihr ihm uns euch ihnen Ihnen GEN. vt. o m a s t a v a s e s õ n a ( d a s P O S S E S S I V P R O N O M E N) Erinevalt eesti keelest on ainsuse 3. isikul eri vormid meessoost "er", naissoost "sie" ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
