vastavalt sellele neid ka toodetakse, kui on tootele nõudlus. Näiteks: kui jäätise hind langeb, siis inimesed suudavad jäätist rohkem osta ja samas saadakse seda juurde toota. 8.Mille poolest erinevad nõudlused ja soovid? Näiteks sa võid soovida endale luksusautot või rõivastega täidetud kappi, kuid majandusteaduse jaoks, nõuad sa neid asju ainult siis, kui sa neid soovid ja suudad neid osta kaa. 9.Selgita lehe pöördel järgmisi mõisteid. Asenduskaup, ostujõud, hinnamõju, nõudlus Asenduskaup-on kaup,mida on võimalik asendada mõne odavama või tervislikuma tootega. Ostujõud-nõudlus, mis on rahaga tagatud. Hinnamõju--Inimesed ostavad odavamaid tooteid ja teenuseid rohkem kui kõrgema hinnaga, kuid muud tingimused jäävad samaks Nõudlus- teatud toote või teenuse kogused, mida tarbijad soovivad ja suudavad osta erinevate võimalike hindadega, kindlal ajahetkel.
· Täiendav maksuvaba tulu tööõnnetus- või kutsehaigushüvitise korral on 64 eurot · Sotsiaalmaksumäär on 33% Brutopalgast netopalk= Brutopalk-tulumaks(21%)-töötuskindlustusmaks(2% töötajale) 4) Konkurentsitüübid · Täielik konkurents- palju pakkujaid, esineb harva seda Nt: turg · Osaline konkurents-on kaupu, aga vajalikku alati ei leia(auto turul) · Monopol-konkurentsi puudumine, tootja määrab hinna, asenduskaup puudub 5) Inflatsioon Riigi keskmise hinnataseme jätkuv kasv piisavalt pikal perioodil. Raha väärtuse ja inimeste ostujõu langus, hindade kasv Inflatsioonimäär-keskmise hinnataseme protsentuaalne muut baasperioodiga võrreldes · Nominaaltulu-inimene saab palgana kätte · Reaaltulu- mille puhul arvestatakse inflatsiooni; mida saab tarbid. · Deflatsioon-riigi keskmise hinnataseme jätkuv langus
Nõudjate ostusoovid kokku moodustavad turunõudluse. Omahind on hind, mis väljendab kauba tootmiseks tehtud kulutusi. Müügihind on oma hinnast kõrgem ning kannab kasumit. Müügihind sõltub nõudmisest ja pakkumisesr, konkurentsi tugevusest ja ostujõust. Turuhind on hind, millega kaupu ja teenuseid tegelikult ostetakse ja müüakse. Teist tüüpi hind on riiklikult reguleeritav hind. Selle kehtestab valitsus, pakub monopol ja tarbimisest inimene loobuda ei saa (elekter). Asenduskaup asendame apelsiinid õuntega. Täienduskaup vorstivõileib võita. Ostujõu nõudlis on nõudlus mis on rahaga tagatud. Ühe teguri mõju vähenedes tõuseb teise oma. Turutasakaal on olukord, kus nüudmine ja pakkumine on teatud hinnatasandil võrdsustatud. Täielik konkurents on turul palju sarnase võimsusega ettevõtjaid või müüjaid, kes pakuvad sarnaseid tooteid ning hinnad kujunevad nõudmise-pakkumise põhjal. Mastaabisääst ettevõtte laienedes kulutused ühe
❖ suur ja truu klientuur ❖ pidev keti laiendamine ❖ läbimõeldud strateegia ❖ hea turundus Nõrgad küljed ❖ kauba tootmine pole loodusesõbralik ❖ 57% toodetest on nahast ❖ nõrk osalemine e-kaubanduses ❖ väga kallid tooted ❖ tuntus uutel turgudel Võimalused ❖ innovatsioon ❖ allhanke tootmine ❖ sissepääs arenevatele turgudele ❖ noorema põlvkonna tarbijad ❖ koostöö tuntud ettevõtetega Ohud ❖ konkurents Louis Vuitton, Hermes, Gucci ❖ asenduskaup ❖ potentsiaalsed tulijad ❖ kiirmoefirmad (Zara, H&M) ❖ muutused majanduses Tänan kuulamast!
Majandus vajab tootmisressursse loodusvarasid, maad, kapitali ja tööjõudu. Majandussüsteemide tüübid: Tavamajandus, plaanimajandus, turumajandus Olukorda, kus mitmed tootjad omavahel ostjate pärast võistlevad, ehk konkureerivad, nimetatakse konkurentsiks. Konkurents on turumajanduse olulisiim tunnus. Peamised turumajandusega seonduvad mõisted on nõudmine, pakkumine, hind ja konkurents. Hind on kauba oluline omadus, mis mõjutab nõudmist ja pakkumist see on rahasumma, mille eest saab kaupa osta. Kauba omahind väljendab kauba tootmiseks tehtud kulutusi, müügihind peab olema sellest kõrgem, et teenida kasumit Olukorda, kus nõudmine ja pakkumine on teatud hinnatasandil võrdsustunud tuntakse turutasakaaluna. Monopol on turuvorm, kus on üks müüa, kes kehtestab hinna, või teenus, millel puudub asenduskaup. Monopolide kontrollimine on konkurentsi tagamise tõhus võimalus. Monopolide kontrollimiseks on enamik arenenud maid vastu võtnu...
Turuhind hind, millega kaupu ja teenuseid tegelikult müüakse ja ostetakse Turunõudlus kõik, kus turult midagi ostavad moodustavad turunõudluse Asenduskaup. kaup, mida saad vahetada millegi muu vastu Turutõrked turumajanduse puudus, mis ei võimalda ressursse alati efektiivselt paigutada Kaup toode, mida müüakse Konkurents võistlus Omahind kauba tootmiseks tehtud kulutused väljendatuna rahas Hind rahasumma, mille eest kaupa saab osta Monopol ainuõigus Tootmisressursid kapital, tööjõud, loodusvarad, maa. Pakkumine kaubakogus , mid pakkujad soovivad müüa ja on suutelised valmistama olemasoleva hinna eest. Nõudmine kauba kogus, mida tarbijad soovivad ja on võimelised ostma selle hinna eest. Turg paik, kus kohtuvad kaupu ja teenuseid pakkuvaid ning neid nõudvad inimesed Kaubandus majandustegevus, mis on seotud kaupade ostmisega teistelt ja müümisega kolmandatele, ilma et neid ise oluliselt töödeldaks. Täiendkaup ...
ülal olevatele küsimustele. 3. Konkurents kaks äärmust täiuslik konkurents ja monopol. Täiuslik kõik saavad turule siseneda NT: Eesti pagar ja pagaripoisid ja Leibur Monopol Üks tootja. Turule pääsemine võimatu NT: eesti post, eesti raudtee 4. Mille alusel saate väita, et me elame turumajanduslikus ühiskonnas? Toodangu määrab turg, hinda määrab turg, hinda määrab turg, valik on lai. Rohkem kui üks pakkuja. 5. Alternatiivkulu ja asenduskaup. Üht ja sama ei saa kasutada kahe erineva toote tootmiseks. Tuleb valida üks. 6. Mis mõjutab nõudlust ja pakkumist? Hind, kvaliteet, tuleviku ootused, ostujõud, teiste kaupade hinnad 7. Eraomandi kolm vormi? Kinnisvara (maa, majad); vallasvara(liigutatav auto); vaimne omand(retseptid, lüürika, kirjandus) 8. Hinna kujunemine? Materjalidest, tootmiskuludest ja kasumist(5-20%)
Pakkumine ja nõudlus Nõudlus- toodete (või teenuste) hulka, mida tarbijad soovivad ja suudavad osta antud ajal ja antud kohas iga hinna juures. Pakkumine- on võrdeline seos hüvise hinna ja tootja poolt pakutava koguse vahel, mida tootjad soovivad ja suudavad antud ajaperioodil müüa. 1.) Pakkumine jääb samaks, nõudlus kasvab. Kogused ja hind tõusevad. Näide: Eestisse tulevad turistid ostavad palju kaupu, mida nad saavad siin odavamalt osta, kui kodumaalt. Niisiis hakkavad kohalikud poed hindu tõstma. 2.) Pakkumine jääb samaks, nõudlus kahaneb. Kogused ja hind langevad. Näide: VHR-i mängija. Inimesed ei osta enam VHR-i mängijaid, kuna DVD mängija on parem. Leitakse parem asenduskaup. 3.) Nõudlus jääb samaks, pakkumine kasvab. Hind langeb ja kogused tõusevad. Näide: Jäätise ostmine suvel. Ostetakse sama palju iga aasta (nõudlus- ceteris paribus), poed teevad jäätise hinna madalaks, ning jäätis...
Turutasakaal olukord, kus nõudmine ja pakkumine on teatud hinnatasandil võrdsustunud. Täielik konkurents turul on palju sarnase võimsusega ettevõtjaid või müüjaid, nad pakuvad sarnaseid tooteid ning hinnad kujunevad vabalt nõudmisepakkumise põhjal. Mastaabisääst ettevõtte laienedes kulutused ühe ühiku tootmiseks või turustamiseks vähenevad. Monopol turuvorm, kus on üks müüja, kes kehtestab hinna või teenus, millel puudub asenduskaup Loomulik monopol kujuneb siis, kui tootmise alustamine nõuab väga suuri investeeringuid ja selle koondamine ühte ettevõttesse on odavam. Turutõrge turumajanduse puudus, mis ei võimalda ressursse alati efektiivselt paigutada. 1) täielikku konkurentsi esineb tegelikkuses harva 2) vajadus toota maksimaalse kasuga sunnib loobuma vähetulusatest, kuid sotsiaalselt olulistest tegevustest 3) turumajandus põhjustab majanduslikku ebavõrdsust. Subsiidium otsene rahaline toetus.
Majanduseadus- uurib ratsionaalselt käituva inimese valikuid. See jagatakse rahvamajandusõpetuseks ja ettevõttemajandusõpetuseks. Lähtepunktiks on see, et midagi on vähe. Majanduses on ressursside piiratus. Majandus ehk majandamine mehhanism, mille abil jaotatakse olemasolevaid piiratud ressursse. · Mida? Milliseid kaupu ja teenuseid tuleks toota ja millistes kogustes? · Kuidas? Mil moel neid kaupu ja teenuseid peaks tootma? · Kelle jaoks? Kelle jaoks tuleks neid kaupu ja teenuseid toota? Positivistlik analüüs mis majanduses on ega tohi olla. Normatiivne analüüs milline majandus peaks olema. Ceteris paribus osaline tasakaal. Tootmine loodus-, inim- ja kapitaliressursside ehk maa, töö ja kapitali muutmine kaupadeks ja teenusteks. Tootmisvõimaluste piir märgib piiri saavutatava ja saavutamatu tootmistaseme vahel. See näetab tootmisvõimalusi igapäeva elus. Alternatiivkul...
Nõudmise ja pakkumise probleemid ning graafiline kujutamine 11. klass Majandus Loe iga olukord läbi, ning otsusta, kas situatsioon muudab nõudmist või pakkumist ja mis juhtub hinnaga. Vali loetelust ka muutuse põhjus. Tõestuseks tee nõudmise-pakkumise graafikud. a)asenduskaup, b)sidustoode, c)maitsed,eelistused, d) demograafiline muutus, e)tulude muutus, f) tootmiskulude muutus, g)tootjate arvu muutus, Situatsiooni kirjeldus Graafik Lahendus 1. Pakane kahjustas Maroko ja Hispaania selle aasta Nõudmine: apelsinisaaki. Mis juhtub apelsinide hinna ja kogusega, Pakkumine: mida tarbijad osta soovivad? Hind: Kogus: 2. Kanaliha järele on suur nõudmine ja kanaliha tootjad ...
Mida kujutavad endast inferioorsed kaubad ja millised neist on reaalselt olemas Inferioorsed kaubad Väheväärtuslik Asenduskaup Tarbimise osakaal suureneb kui sissetulek väheneb ja vastupidi Sissetuleku suurus mõjutab tarbitava kauba hinda ja kvaliteeti Väga palju näiteid igapäevaelust Näiteid inferioorsete kaupade kohta Salaalkohol Salakütus Salatubakas Second hand poed Kasutatud autod Ühistransport Kiirtoit, külmutatud söögid Piraatkaubad Madal sissetulek = odav kaup VS Illegaalne alkohol - "Kuiv seadus" Ameerika 1920-1933 totaalne keelustatus
4. NÕUDMINE JA PAKKUMINE Sõnastik: (31 terminit) alapakkumine - vt. ülenõudmine asendusefekt - suhteliselt kallimaks osutunud hüvis asendatakse odavama asenduskaubaga asenduskaup - hüvis, mis rahuldab mingit konkreetset vajadust sarnasel, analoogilisel moel defitsiit - tasakaaluhinnast madalama hinna juures tekkiv hüvise pakkumist ületav nõudmise kogus esmatarbekaup - hüvis, mis rahuldab tarbija mingit primaarset, eluliselt tähtsat vajadust lukskaup - hüvis, mis rahuldab tarbija mingit kõrgemat, mitteprimaarset vajadust nõudjad - kõik, kes turult midagi osta soovivad nõudmise hinnaelastsus (ka: nõudmise hinnatundlikkus)- näitab hüvise nõudmise suhtelist muutust, mis sõltub hinna suhtelisest muutusest nõudmise hinnatundlikkus - vt nõudmise hinnaelastsus nõudmise kõver - soovitud ostukoguse ja hüvise hinna vahelise sõltuvuse graafiline kirjeldus nõudmise struktuur - näitab, kui palju sooviksid tarbijad igal konkreetsel hinnatasemel teat...
Riiklikult reguleeritav hind paneb valitsus kaubale, mida pakub monopol ja mille tarbimisest inimene loobuda ei saa, näiteks elekter Turutasakaal olukord, kus nõudmine ja pakkumine on teatud hinnatasandil võrdsustunud tuntakse turutasakaaluna Mastaabisääst ettevõtte laienedes kulutused ühe ühiku tootmiseks või turustamiseks vähenevad Monopol turuvorm, kus on üks müüja, kes kehtestab hinna ning millel puudub asenduskaup Loomulik monopool kujuneb siis, kui tootmise alustamine nõuab väga suuri invest. Ja selle koondamine ühte ettevõttesse on odavam. Riik reguleerib turgu õigusaktide, seaduste ja määrustega. Subsiidium otsene rahaline toetus Välismõju majandustegevuse mõju molmandatele isikutele Erahüvis kaup teenus, mida vahendatakse turu kaudu ja mille pakkumine toimub eraviisiliselt ehk individuaalselt
Nõudluse mõjutamine- mis see on ? Nõudlus on seos hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud ajaperioodil soovivad ja suudavad osta (ceteris paribus). Vastavalt nõudlusseadusele on hüvise hind ja nõutav kogus antud ajaperioodil pöördvõrdeliselt seotud (ceteris paribus). Nõutav kogus on see hüvise hulk, mida tarbijad konkreetse hinna korral soovivad ja suudavad osta. Nõudlust võib väljendada nõudlustabeli või nõudluskõvera abil (joonis 3). Nõudluskõveral on negatiivne tõus. Selle kaks peamist põhjust on asendus- ja sissetulekuefekt. Saab eristada individuaalset ja turunõudlust. Turunõudlus kujutab endast seost vastava hinna ja kõigi individuaalsete tarbijate poolt sel konkreetsel hinnatasemel nõutavate koguste summa vahel. Seega on turunõudluskõver individuaalsete nõudluskõverate horisontaalsumma. Nõudlust võivad mõjutada mitmed tegurid. Tähtsamad nõudluse mõjurid on: 1) tarbijate sissetulek; 2) teiste hüviste hinnad; 3) ta...
kõigepealt kaubandusleping, siis vaadatakse kes mida tarnima hakkab. 5 Turunõudlus on ostjate ostusoovid. Nõudmine on kaubakogus mida tarbijad soovivad ja saavad osta olemas oleva hinnaga kindlal ajal ja kindlas kohas. Turunõudlust kujundavad: · kaubahind · tatbija soovid, vajadused ja maitse · tarbija ostujõud ehk sissetulekutase · tuleviku ootused · teiste kaupade hinnad 6. nim 7 põhjust, mis puhul võib turul nõudmine kasvada ja kahaneda. · Asenduskaup on odavam · täiendkaup kallineb · ilmastiku tegurid · kaup on hooajaline · Reklaamid mõjutavad · Kaubaväärtus kahaneb laos seismisega · inimeste sissetulek on vähenenud 7. Pakkumine on toote hulk mida müüad pakuvad erinevate hindadega kindlal ajal ja kindlas kohas. Pakkumist mõjutavad: · toote omahinnaline muutus · turunõudluse muutumine · konkurentsi tugevdamine · majandus prognoosid, mis lubavad hinnal tõusta või langeda 8
Konkurents puudub (monopol) • Ettevõtteid üks. • Puuduvad asenduskaubad. • Suured takistused turule tulekul. • Täielik kontroll hinna üle. • Elektrienergia, veemajandus. Vasta küsimustele 1. Mis on mastaabisääst? 2. Milles väljendub turumajanduse efektiivsus? 3. Milliseid puudusi on turumajandusel? Koosta lühijutt • Kasuta sõnu: nõudja, pakkuja, hind, turg, omahind, müügihind, asenduskaup, täiendkaup. Täielik konkurents • Palju ettevõtteid. • Tooteid on võimalik asendada teisega. • Turule tulek on takistusteta. • Puudub kontroll hinna üle. • Ajalehed, toidupoed.
Majandus vajab funktsioneerimiseks tootmisressursse looduvarasid, maad, kapitali ja tööjõudu. Kõik majandussüsteemid funktsioneerivad ressursside piiratuse tingimustes, järelikult peab majandus jagama ressursse mitme ja sageli omavahel konkureeriva eesmärgi vahel, mistõttu tuleb pidevalt lahendada majandamise põhiküsimusi : mida , kuidas ja kellele toota ? . Tootmisressursse võib paigutada mitut moodi, mistõttu eksisteerib kolm majandussüsteemi: tavamajandus, käsu- ehk plaanimajandus ning turumajandus. Kolmest majandussüsteemis kõige algelisem on tavamajandus , mille käigus toodetakse lihtsate tööriistadega ning väikse tootlikkusega. Enamik toodangust tarbitakse kohapeal oma kogukonna poolt. Tänapäeval leiab tavamajandust arengumaades Aafrika ja Aasia vaesemates piirkondades. Plaani / käsumajandus oli iseloomulik NSVL-ile ja diktatuuririikidele . Majanduse põhiküsimused otsustab see, kellele kuulub poliitiline võim . samuti kehtib ...
Majandus Majandus on üks ühiskonna kolmest põhisektorist. Tänapäeval on majandus enamjaolt eraettevõtete (st riigile mitte kuuluvate) ettevõtete pärusmaa. Seepärast räägitakse sageli erasektorist, mille moodustavad kõik eraomanduses olevad ettevõtted. Et majandustegevuse eesmärk on tulu teenimine, siis kasutatakse ka tulundussektori mõistet. Turumajandus Turg on paik, kus kohtuvad kaupu ja teenuseid pakkuvad ning neid nõudvad inimesed. Vabadus majanduses ei tähenda korra või reeglite puudumist, vaid turuosaliste vabadust teha kasulikke ja vajalikke otsuseid. Turumajandust nimetatakse ka vabaturumajanduseks. Turumajanduse põhijooned Konkurents Turu kujundatud hind Kaupade ja teenuste valik Mitmesugused omandi ja ettevõtlusvormid Tarbimisvõime sõltuvus tarbija rahalistest ressurssidest Kõik, kes turult midagi ostavad, on nõudjad, nende ostu...
monopol ja mille tarbimisest ei saa inimene loobuda. Ostujõuline nõudlus- nõudmine, mis on rahaga tagatud. Turutasakaal- olukord, kus on nõudmine ja pakkumine on teatud hinnatasandil. Täielik konkurents- sel puhul on turul palju sarnase võimsusega ettevõtteid või müüjaid, nad pakuvad sarnaseid tooteid, ning hinnad kujunevad vabalt nõudmise-pakkumise põhjal. Monopol- turuvorm, kus on üks müüja, kes kehtestab hinna , või teenus, millel puudub asenduskaup. Loomulik monopol- kujuneb siis, kui tootmise alustamine nõuab väga suuri investeeringuid ja selle koondamine ühte ettevõttesse on odavam. Miks peab riik sekkuma majandusse? Et ära hoida turutõrkeid. Suurendab konkurentsi, arendab ettevõtlust, tasakaalustab nõudlust ja pakkumist. Kuidas riik sekkub majandusse? Riik sekkub majandusse majanduslikult ja sotsiaalselt. Tänapäeval kasutab riik peamiselt poliitika instrumente. Era- ja ühishüvis.
b. Pepsi tarbjate tulud kasvasid c. Coca Cola hind on tõusnud d. Pepsi hind on tõusnud 12. Alljärgnevates kehtib turumajanduse kohta: a. Inimestele makstakse palka vastavalt sellele, mida nad teevad b. Valitsus fikseerib miinimumpalga c. See kõlab kui „laissez faire“ majandus d. Tegemist on täishõivega 13. Kui tulude kasvades nõudlus kohvile langeb, on kohvi: a. Rämpskaup b. Täiendkaup c. Asenduskaup d. Normaalkaup 14. Kui majade hinnad kuni 2007.a. Eestis tõusid, oli selle põhjuseks: a. Negatiivne omakapital b. Pangad ja ehitusühistud konkureerisid omavahel selle üle, kuidas oleks lihtsam seada hüpoteeki c. Konservatiivne valitsus müüs sotsiaalmaju d. Ehitati vähem maju 15. Kui ühe hüvise hinna langus põhjustab teise hüvise nõudluse vähenemise, hüvised on: a. Täiendkaubad b. Asenduskaubad c
konkurentsist, inimeste ostujõust.) peab olema omahinnast kõrgem, sest vastasel juhul ei anna kauba tootmine kasumit. Müügihinda nim. turuhinnaks- hind millega kaupu ja teenuseid tegelikult müüakse ja ostetakse. Teist tüüpi on riiklikult reguleeritav hind, mis on kaupadel mida pakub monopol ja mille tarbimisest ei saa inimene loobuda (elekter). Ostja jaoks on oluline ka väärtus ja kvaliteet. Mõne kauba saab asendada teise, soodsamaga- asenduskaup (apelsini asemel ostad õunu). Rahaliste võimaluste vähenedes võib inimene loobuda täiendkaupadest (nt. sööb leiba ilma vorstita) Nõudmist, mis on rahaga tagatud, nimetatakse ostujõuliseks nõudluseks. Suureneb siis, kui inimese sissetulek tõuseb ja hinnad jäävad samaks. Olukorda, kus nõudmine ja pakkumine on teatud hinnatasandil võrdsustunud, tuntakse turutasakaaluna. Turu tasakaalustamise seisukohalt on oluline, et pakkujaid oleks mitu ehk peab olema konkurents
Avalik sektor poliitikavaldkond; poliitika ühiskonna üldise koordineerimise ja juhtimise valdkond; kodanikuühiskond avaliku elu sektor, mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ja ühendused; kultuur mitme inimpõlve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused; moraal üldtunnustatud põhimõtted; õigus kultuuris esindatud väärtused, mis on kirja pandud seadustes; kommunikatsioon ehk suhtlemine, mis seob ühiskonna tervikuks; meedia ajalehed, ajakrjad, raadio, televisioon; interaktiivne kommunikatsioon suhtlemine arvuti vahendusel; avalik arvamus sotsioloogilised küsitlused, uurimaks, mida arvab rahvas mingist olulisest sotsiaalsest või poliitilisest probleemist; rhvastiku sotsiaalne struktuur rahvastiku jaotus teatud tunnuste alusel; rahvastiku iive rahvaarvu muutumist sündide ja surmade ning rahvastikurände tagajärjel; rahvus ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel ...
vahendusel pidevalt kaupu ja teenuseid. Turgu reguleerivad nõudus, pakkumine ja turutasakaal. Turutasakaal tekib pakkumise ja nõudluse koosmõjul. See on hind, millega kaupu ja teenuseid tegelikult müüakse ja ostetakse. Nõudlust mõjutavad tegurid: 1. kauba hind 2. tarbija vajadused, soov 3. tarbija ostujõud 4. tulevikuootused 5. teiste kaupade hinnad nõudlus võib kasvada ja kahaneda: 1. asenduskaup on odavam 2. täienduskaup kallineb 3. ilmastikutingimused 4. kauba tarbimisväärtus kahaneb 5. kaup on hooajaline 6. tarbija tulud muutuvad nõudlus võib olla kas jäik või elastne. Jäik nõudlus on kaup või teenus, ilma milleta ei saa elada. Pakkumine tähendab toodete hulka, mida müüjad pakuvad mitmesuguste hindadega kindlal ajal kindlas kohas. Mõjut. Tegurid: 1. toote oma hind muutub 2. turu nõudlus muutub 3. konkurents tugevneb 4
Märgista a. Effektiivsest turust küsimus b. Vaidlusest (haggling) c. Barterist d. Ekriminaalsusest Küsimus 7 Kui tulude kasvades nõudlus kohvile langeb, on kohvi: Valmis Hinne 0,00 / 1,00 Vali üks: Märgista a. Rämpskaup küsimus b. Asenduskaup c. Normaalkaup d. Täiendkaup Küsimus 8 Alljärgnevast kehtib turumajanduse kohta Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Vali üks: Märgista a. See kõlab kui „laissez faire“ majandus küsimus b. Valitsus fikseerib miinimumpalga 2/5
Märgista küsimus Küsimuse tekst Ökonomistid kasutavad mõistet „täiuslik konkurents“ situatsioonile, mil Vali üks: a. Kõik tarbijad on hinnavõtjad b. Kõik tootjad on hinnavõtjad c. Tootjad kujundavad hinna, tarbijad on hinnavõtjad d. Tootjad ja tarbijad on hinnavõtjad Küsimus 2 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui tulude kasvades nõudlus kohvile langeb, on kohvi: Vali üks: a. Asenduskaup b. Rämpskaup c. Täiendkaup d. Normaalkaup Küsimus 3 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Nõudluskõver on tuletatud, tingimusel, et konstantsed on: Vali üks: a. Tulu, maitse ja hüviste hind b. Maitse ja teiste hüviste hind c. Tulu, maitse ja teiste hüviste hinnad d. Tulu ja maitse Küsimus 4 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Tarbitava Pepsi nõutav kogus langes
Turuhind - selline hind, millega kaupu ja teenuseid tegelikult müüakse ja ostetakse. See oleneb nõudluse ja pakkumise vahekorrast. 4. Kuidas kujuneb riiklikult reguleeritav hind? Valitsus kehtestab kaubale, mida pakub monopol ja mille tarbimisest ei saa keelduda, kindla hinna. 5. Kuidas mõjutab kauba hinda kauba väärtus ja kasulikkus? Mida väärtuslikum ja kasulikum on kaup, seda enam on ta valmis maksma. 6. Kuidas mõjutab hind nõudlust? Mis on asenduskaup? Mis on ostujõuline nõudlus? Kui hind on liiga kõrge, leiab tarbija mõne teise toote, mida ta ostab kauba asemel, mille hind talle liiga kõrge oli. Seda nimetataksegi asenduskaubaks. Asenduskaup kaup, mis on soodsam ja mis asendab kallima hinnaga kaupa. Ostujõuline nõudlus nõudlus, mis on rahaliselt tagatud, ehk inimestel on sissetulekut, mille eest nad saavad nõutud kaupa osta. 7. Mis on turutasakaal? Kuidas see kujuneb?
Süsteem-tervik, mille üksikud osad on omavahel seotud ja moodustavad üheskoos uue koosluse. Majandus- valdkond, mille tootmine ja kauplemine moodustavad. Poliitika- ühiskonna arengu üldine koordineerimine ja juhtimine. Avalik poliitika- inimese igapäevane elu ja toimetulekut puudutav poliitika Kodanikuühiskond- avaliku elu sektor, mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ning-ühendused. Kultuur- mitme inimpõlve poolt loodud vaimsed ja materiaalsed väärtused. Pluralistlik ühiskond- ühiskond, kus on lubatud mitmed vaated, ideoloogiad, organisatsioonid jne Identiteet- ühiskonna- või kogukonnaliikmete vaimne ühtekuuluvustunne Tolerantsus- -sallivus teistsuguse väljanägemise, käitumis-või mõtteviisi suhtes Nulltolerants- täisleppimatus Enamusotsus-demokraatias enamlevinud huvide arvestamis viis, mille puhul võetakse vastu otsus mida pooldab enamus Kopromiss- ühe või mitme osapoole järeleandmine oma nõudmistes, eesmä...
MAJANDUS KORDAMINE 1). Millised on tootmisressursside neli liiki? Kompromiss Tootmisvõimaluste piir Nappus Ressurs 2). Kuidas mõjutavad kompromissid, piirkulud ja piirtulu meie igapäevast majandust? Näiteks kui me mõtleme iga hommikuse juuste kammimise peale. Me peame õhtul otsustama kas tõusta varem ülesse või mitte ja kas selle soengu tegemisele kuluv aeg on ikka kasulik. Loomulikult me peaksime olema juba välja mõelnud ka selle lõpptulemuse mida me siis ootame!!! 3). Mis on majandusteadus ja millised alaliigid sellel on? Majandusteadus on uurimus inimestest, kes toodavad ja vahetavad, et saada kaupu ja teenuseid, mida nad soovivad. MIDA (milliseid teenuseid ja tooteid toota ja millises mahus) KUIDAS (neid tooteid ja teenuseid toota) KELLELE (lähevad need tooted ja teenused tarbimiseks) 4). Millised on majanduse organiseerimise erinevad süsteemid? Näiteks majapidamise liikmed osalevad turgudel tarbijate...
b) Tootmiskulude suurenemine c) Tootmiskulude vähenemine 61. Millised tegurid mõjutavad kõige enam nõudluse muutumist? Kõige enam mõjutavad nõudluse muutumist tegurid: 1) Kauba hind 2) Tarbija ostujõud (nõudluse struktuur) 3) Teiste kaupade hinnad (asendus- ja täiendkaubad) 4) Tulevikuootused (tarbija tulevane sissetulek, tulevane hind) 5) Tarbijate arv (mõju kogunõudlusele) 6) Tarbija individuaalne maitse ja eelistused 62. Mis on asenduskaup ja kuidas see mõjutab toote müüki turul? Too näide. Asenduskaup on kaup, mis rahuldab sarnaseid vajadusi. Kui kauba A hind tõuseb, teiste kaupade hinnad aga mitte, siis muutub kaup A suhteliselt kallimaks. Ostjad püüavad seda kaupa (A) asendada teiste, odavamate kaupadega. Selleks et ostjad hakkaksid jälle ostma kaupa A peavad tootjad hinda alandama või oma tootele lisama uusi ja häid omadusi mis selle toote jälle esile tõstaksid.
ALTERNATIIV KAUP ASENDUSKAUP. ALTERNATIIVKULUD = KAUDSED KULUD ARVESTUSLIK KASUM e RAAMATUPIDAMISLIK KASUM: Arvestuslik kasum = kogutulud TR otsesed kulud. ASENDUSE PIIRMÄÄR MRSXY = -QY / QX = MUX / MUY, kus MRSXY - asenduse piirmäär, QY hüvise Y koguste muut, QX üviste X koguste muut, MUX hüvise X piirkasulikkus, MUY hüvise Y piirkasulikkus EELARVETÕUSU arvutatakse tavaliselt absoluutarvuliselt, sest sellise joone tõus on matemaatiliselt defineeritud negatiivsena. EJ tõus = QY / QX = PX / PY, kus QY - hüvise Y koguste muut, QX üviste X koguste muut, PX - hüvise X hind, PY hüvise Y hind. ETTEVÕTTE KASUMI MAKSIMEERIMISE (VÕI KAHJUMI MINIMEERIMISE) ANALÜÜSIKS LÜHIPERIOODIL VÕIB KASUTADA NII: kogutulu TR/kogukulu TC vaatenurka (meetodit) (kogutulu TR kogukulu TC > 0) kui ka piirtulu MR/piirkulu MC vaatenurka (nn optimaalne toodangukogus Qoptim valitakse ,,kuldreegli" piirtulu MR = piirkulu MC järgi). GOSSENI II SEADU...
Valitsuse ülesandeks on reguleerida ja kontrollida oma seadusandlike aktide ja poliitikaga majapidamiste ja ettevõtete majanduslikku käitumist. Maksude kehtestamine ja kogumine on üks vanimaid majanduse reguleerimise vahendeid. 5. Mis on nõudlus? V: Nõudlus on seos hüvise hinna ja koguse vahel, mida tarbijad vaadeldaval perioodil soovivad ja suudavad osta. 6. Mis on asenduskaubad? Too näiteid. V: Asenduskaup on kaup, mille nõudlus kasvab kui teise kauba hind tõuseb. Nt : pirn ja õun. Kui ühte pole, siis ostetakse midagi selle laadset. 7. Mis on täiendkaubad? Too näiteid. V: Täiendkaubad on kaubad, mille nõudlus kasvab, kui teise hüvise hind alaneb. Nt : bensiin ja auto. 8. Mis mõjutab nõudlust teatud toote või teenuse järele? V: Hüvise nõudlust mõjutab peale hüvise hinna ka inimeste kuu sissetulekud. 9. Mis on inferioorsed kaubad?
- mõisted: tsiviilasi, kriminaalasi, hageja, kostja, hagi, advokaat, prokurör, rahvakohtunik. - Tsiviilasjade ja kriminaalasjade lahendamise erisused - Korrakohase kohtupidamise üldpõhimõtted, põhimõtted enne istungit, istungi ajal ja pärast istungit 6. Riik ja majandus 1) Turumajandus (õpik lk 119-123, TV ül 104) - mõisted: turumajandus, turunõudlus, pakkujad, hind, omahind, müügihind, turuhind, asenduskaup, täiendkaup, ostujõuline nõudlus, turutasakaal, täielik konkurents, mastaabisääst, monopol, turutõrked. - Turumajanduse üldpõhimõtted - Konkurentsi liigid 2) Konkurents ja riigi roll majanduses (õpik lk 115-118, 124-125; TV ül 99-103, 105-106) - mõisted: tootmisressurss, tavamajandus, käsumajandus, turumajandus, segamajandus, subsiidium, välismõju, erahüvis, ühishüvis.
· Lukskauba nõudlus on väheelastne hinna üle- mises sektoris ning NLUKSKAUP ülielastne hinna mada- lamas sektoris. 0 KOGUS ANDRES ARRAK 4 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL MAJANDUSE ABC 4. NÕUDMINE JA PAKKUMINE Täiendkaup hüvis, mille nõudmine tingitud mingi teise hüvise nõudmisest Asenduskaup hüvis, mis rahuldab mingit konkreetset vajadust sarnasel, analoogilisel moel Viinamarjade hinna tõustes asendab tarbija seda suhteliselt odavamaks osutunud õuntega Asendusefekt tingibki nõudmiskõvera negatiivse kalde Nihe piki N-kõverat Erista N-kõvera nihe A B A C
5) teiste kaupade hinnad 7. Pakkumine ja seda mõjutavad faktorid. Pakkumine on kaubakogus, mida pakkujad soovivad müüa ja on suutelised valmistama olemasoleva hinna eest. Pakkumise tegurid: 1) kauba hind 2) tootmis- ja müügikulud 3) hinnangud tuleviku suhtes 8. Normaal-, asendus, täiend - ja inferioorse kauba mõiste. Normaalkaup – on kaup, mille nõudlus suureneb, kui tarbija sissetulek kasvab. Enamikku kaupu peetakse normaalkaupadeks. Asenduskaup – on kaup, mille nõudlus kasvab (kahaneb), kui teise kauba hind tõuseb (alaneb); üks asendab teis, nt pesupulber → pesugeel; kohv → tee. Täiendkaup – on kaup, mille nõudlus kasvab (kahaneb), kui teise kauba hind alaneb (tõuseb); kaks taupa, mis täiendavad üksteist, kui ühe hind on kõrge, siis võidakse teise kauba müük lõpetada. Nt auto → bensiin. Inferioorne kaup – on kaup, mille nõudlus väheneb (suureneb), kui tarbija sissetulek
Majanduse alused Teema 2: Turumehhanism. Nõudlus ja pakkumine. Elastsus 1 Eesmärk: Selgitada: · kuidas toimib konkurentsiturg · nõudluse ja pakkumise seadust ja funktsiooni · nõudlust ja pakkumist mõjutavaid mittehinnafaktoreid · tasakaaluhinna ja - koguse kujunemist · defiitsiidi ja ülepakkumise mehhanismi · nõudluse ja pakkumise dünaamikat ja erinevaid elastsuse liike nõudluse hinna elastsust nõudluse tuluelastsust 2 nõudluse ristelastsust Hüviste turg T.tegurite turg Tööturg Maaturg Kapitaliturg Füüsilise Finants- kapitali turg kapitali turg 3 Turumehhanism see on peamiste turuelementide: nõudluse, pakkumise, hinna ja konkurentsi seos ja koostoime. Turumehhanismi omapäraks o...
1. Loovus ja innovatsioon Loovus ehk kreatiivsus on ideede loomise kulg, innovatsioon nende sõelumise, täiustamise ja rakendamise kulg. Loova tegevuse käigus toimub uute ideede sünd. Innovatsioon on millegi uut moodi tegemine ning selle all mõeldakse nende ideede täiustamist ja praktilist lahendamist. Loovuse avaldumiseks on vaja asjatundlikust, loovmõtlemisoskust ning motivatsiooni. Innovatsiooni põhiliigiks on uue või täiustatud toote juurutamine, uut tüüpi tootmismeetodite juurutamine harus, uue turu avamine, uute toorainete või pooltoodete kasutuselevõtt, uut tüüpi organisatsioonide loomine. 2. Kolm põhivõimalust ärivõimaluse leidmiseks Kolm põhivõimalust ärivõimaluse leidmiseks on jälgida trende, leida ja lahendada probleem ning täita lünk turul. 3. Äriidee ellu rakendamise põhilised printsiibid, äriidee testimine- sammude olemus ning järjekord ettevõtte rajamisel. Äriidee - ideede otsimine ning tasuvate ideede väljasõelumine. Välj...
tingimused (nt kvaliteet) jääb samaks. Seda nimetatakse ka nõudlusseaduseks. · Ostujõud nõudlus, mis on tagatud rahaga. Ostujõud suureneks, kui hinnad langeksid. · Turunõudlus individuaalsete nõudluste summa mingil turul kindlal ajahetkel. · Nõudluse hinnaelastsus ostja valmisolek, kui toote hind muutub. Hinnamuutus mõjutab nõutavate toodete kogust. · Elastne toode on see, millele leitakse kiirelt asenduskaup. Jäik toode vastupidi. · Nõudlust mõjutavad tegurid kauba hind, individuaalne maitse, ostujõud, raha, tuleviku ootused, asenduskaupade hinnad. · Nõudluse muutuse põhjused: sissetulekute muutus, asenduskaupade hinnad/kättesaadavus, hooajakaup, ostjate arvu muutus, maitsete muutus, ootuste muutus. IV PEATÜKK: PAKKUMINE · Pakkumine erinevad kogused mingit kaupa, mida tootja suudab pakkuda erinevate hindadega teatud ajahetkel.
Mikro ja makroökonoomika terminid Eesti keeles English На русском Majanduse alusmõisted. Fundamentals of Economics. Фундаментальные понятия ökonoomika economics экономика Ceteris paribus „Other –things-equal” assumption, «при прочих равных условиях» „Muude tingimuste samaks Ceteris paribus jäädes” põhimõtted Principles принципы Teaduslik meetod Scientific method Научный метод seos tradeoffs связь piiranalüüs Marginal analysis Предельный анализ kompositsiooniviga Fallacy of composition Композиционные ошибки Positiivne tõus Positive slope Положительный наклон Verikaalne ja horiso...
ALTERNATIIVKULUD alati olemas MÕÕTÜHIK (5 relva), arvestatakse alati ÜHE mõõtühiku kohta A B C D E F Punktis D kapitali alt.kulu (C-D) Kapital 300 290 250 190 110 0 Kapital +60 ühikut = -15 ühikut tarbekaupa Tarbekaup 0 55 75 90 100 105 1 ühik K= 15/60 = 0,25 ühikut kapitalikaupa 1 relva tootmise alt 1 ühiku või alt kulu relvad või kulu (tootmata (tootmata relvi) võid) A 0 10 1,0 Relvad: Või: 10--9 = 1 1/3,8 = 0,263 B 1 9 ...
6 72 4 1 6 57 3 1,5 Ükskõiksuskõver Ükskõiksusväli Ükskõiksuskõverad - erilised Asenduskauba Täiendkaubad Halvad kaubad Küllastumine d Eelarvejoone nihked Sissetuleku muutus Toodete hinnamuutus Sissetuleku-tarbimise kõver Normaalkaup Inferioorne kaup Puudub lähdane asenduskaup Engeli kõver Engeli kõvera erinevad tõusud Hinna-tarbimise ja nõudluskõver Hinna-tarbimise kõverad ja nõudluse hinnaelastsus Hinna tarbimise kõver (X ja Y Hinna-tarbimise kõver (X ja Y täiendkaubad, Y hind on asenduskaubad, Y hind muutub) muutub) Suureneva sissetuleku mõju kauba X nõudluskõverale Kaasajooksmisefekt Snobismiefekt Vebleni efekt
valuutakomiteede puhul · annuiteetleping regulaarsete maksete leping (näiteks raha väljamakseteks pensionifondist või pensionikindlustuslepingu alusel) · arvestuslikud kulud vt kalkulatoorsed kulud · asendatavuse piirsuhe näitab, kuipalju soovib tarbija vahetada ühte hüvist teise vastu; määrab ära samasuskõvera kalde · asendusefekt suhteliselt kallimaks osutunud hüvis asendatakse odavama asenduskaubaga · asenduskaup hüvis, mis rahuldab mingit konkreetset vajadust sarnasel, analoogilisel moel · avalik sektor koosneb lisaks keskvalitsusele ka kohalikest omavalitsustest ja mitmetest kasumit mittetaotlevatest organisatsioonidest ning riigiettevõtetest. · avalik tarbimine avaliku sektori ehk valitsuse kulutused, mis on tehtud uue lõpptoodangu või teenuse hankimiseks
!!! Vaadata lisaks Eesti Põhiseadust ning harjutada vanu eksameid (Internetist), eriti essee osa. RIIK Riik – universaalne eraldiseisev poliitiline üksus, millele on iseloomulik järgnev: toimivad kokkulepitud reegleid jälgides, on iseseisvad, neil on õigus luua seadusi ja jõudu oma tahet teostada. nt Eesti. Riigi põhitunnused: 1)Territoorium – maa-ala, ka maapõud, õhk, territoriaalvesi 2)Rahvas – riigi territooriumil elavad kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud. 3)Avalik võim - seadusandlik, täidesaatev ning kohtuvõim. Diktatuuris avalik võim puudub, on lihtsalt iseseisev võim. Funktsioonid: riik võib anda välja seadusi, kujundada rahva ühtekuuluvustunnet, kogub makse jne. Rahvus – inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel keelel, territooriumil, ajalool ja tavadel. Nt eestlane. VALITSEMISVORMID 1) Monarhia – võim on päritav ...
!!! Vaadata lisaks Eesti Põhiseadust ning harjutada vanu eksameid (Internetist), eriti essee osa. RIIK Riik universaalne eraldiseisev poliitiline üksus, millele on iseloomulik järgnev: toimivad kokkulepitud reegleid jälgides, on iseseisvad, neil on õigus luua seadusi ja jõudu oma tahet teostada. nt Eesti. Riigi põhitunnused: 1)Territoorium maa-ala, ka maapõud, õhk, territoriaalvesi 2)Rahvas riigi territooriumil elavad kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud. 3)Avalik võim - seadusandlik, täidesaatev ning kohtuvõim. Diktatuuris avalik võim puudub, on lihtsalt iseseisev võim. Funktsioonid: riik võib anda välja seadusi, kujundada rahva ühtekuuluvustunnet, kogub makse jne. Rahvus inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel keelel, territooriumil, ajalool ja tavadel. Nt eestlane. VALITSEMISVORMID 1) Monarhia võ...
1. Mida ütleb nõudluse seadus. -Kui hüvise hind tõuseb siis nõutavad kogused vähenevad. 2. Mis on asenduskaup? Mille hinna tõus suurendab teise hüvise nõudlust. 3. Kaaskaup?- Kaup mida ostetakse koos teise kaubaga. Nt coka ja pitsa 4. Mida ütleb pakkumise seadus? Kui hüvise hind tõuseb siis pakutavad kogused suurenevad. 5. Mis on pakkumise hinna elastsus? Pakkumise hinnaelastsuskoefitsent=(pakutava koguse protsentuaalne muut) / (hinna protsentuaalne muut) Pakkumise hinnaelastsus näitab müüjate reaktsiooni hinnamuutusele.
monopol, majandusvabadus, nõudmine, täiendkaup (näide: vorstileib ilma võita või juuste lõikus ilma soenguta), riiklikult reguleeritav hind, turutasakaal, turunõudlus, ostujõuline nõudmine, omahind, tootmisressursid, turg, vabadus, liberalism (riigi sekkumist majandusellu piirav, üksikisiku vabadusi ning kodaniku- ja poliitilisi vabadusi rõhutav suund majanduses), poliitikas, majandus, asenduskaup (näide: inimene ostab apelsinide asemel õunu), kaup, hind, riigi sekkumine, pakkumine, kaubandus, raha, otsustamine, majandussüsteem 59) Riigi sekkumine turumajandusse a. Majanduslikud motiivid · Monopolide kontrollimine · Konkurentsi soodustamine · Parem maksude laekumine b. Majandusse sekkumise vahendid, instrumendid · Otsene rahaline toetus ehk subsiidium (eriti põllumeestele)
· Enda toote kaitsmine patendiga · Seaduslikud trikid · Firma tekitatud vähe toorainet, ta ei müü seda Monopolide vastu on seadusandlused. Ükski monopol ei ole igavene, sest ükski toode pole igavene. Toote eluiga on keskmiselt 5,5 aastat. Coca-Cola kõige kauem vastu pidanud toode Monopolid valivad ühe kahest strateegiast, et püsida. Langetab hinna p1-st natuke madalamale ei teki konkurente. Monopolistlik konkurents · Konkurents monopolide vahel igal asjal on asenduskaup · Ostjaid on palju · Pakkujaid vähemalt kaks · Praktikas on seda turutüüpi väga palju (erinevad söögikohad, Hiina restoran, McDonald's) Miinused · Tarbija maitse muutub · Monopoli seisundis võib olla ka väike tootja · Turu tasakaal on kõige ebastabiilsem, sest tarbija maitse muutub Oligopol · Palju ostjaid · Vähemalt 2 suurt pakkujat (natuke erinevad, kuid ei ole asenduskaubad) · Mõned tugevad pakkujad lepivad omavahel kokku või ei, sellest tulenevalt tekib
1. Mis on majanduse põhiprobleem? Valitseb nappus. Maj. peab sellele andma vastuse kuidas nappivate ressursside tingimustes saab tarbija maksimeerida rahulolu ja ettevõtted kasumist 2. Mis on majanduse põhiküsimused? · mida toota - neid kaupu mida tarbija tahab ja mille eest ta on nõus maksma. Alati võib toota toidukaupu, esmatarbekaupu. Vananev rahvastik- ravimid, abivahendid, med. teenused · kuidas toota - otsustab tootja valib ressursid ja tehnoloogia. Kui tööjõud on odavam kui tehnika on mõttekas kasut. Odavat tööjõudu · kellel toota - kellele kogu sisemajanduse koguprodukt ära jagada kas välismaine tarbija või sisetarbija, eraisik või ettevõte, kellele toode on mõeldud · millal toota - hooajalisus jõulukuuse müük 3. Ressursside ja tootmisfaktorite mõiste Ressursid on töö- inimeste võimed, maa- maismaa, maavarad, flora, fauna, õhuruum, territoriaalveed. ...
(2) Elanike / majapidamiste sissetulek ja majapidamiste jaotus sissetulekute järgi (2.loeng 2). Eestis nõudlus eelkõige esmatarbekaupade järgi. Pensionäride arv Eestis tegelikult väheneb nii väidab Olev Raju. (3) elanikkonna jaotus vanusegruppide järgi (2.loeng 3) milliste kaupade järgi on nõudlus suur. (4) mood majandus peab reageerima kui nõudlus on teatud kaupade järgi (mood). Mood mõjutab nõudlust väga. (5) asendus- ja kaaskaupade olemasolu. Asenduskaup see kaup, millel on sama tarbimisväärtus (või / marganiin, leib / sai). Kaaskaup ühe kauba nõudlus/läbimüük sõltub teise kauba nõudlusest/läbimüügist. Nt tennisepallide läbimüük sõltub enamast tennisereketite läbimüügist ja bensiini läbimüük sõltub autoge arvust. Pakkumise kõver mis paneb selle paika? (1) Teaduse ja tehnika tase Nõudluskõveraga sarnased: (2) asendus- ja kaasakaubad ning (3) mood. (4) Sisendite hinnad püütakse toota odavalt
kasutatakse valuutakomiteede puhul annuiteetleping – regulaarsete maksete leping (näiteks raha väljamakseteks pensionifondist või pensionikindlustuslepingu alusel) arvestuslikud kulud – vt kalkulatoorsed kulud asendatavuse piirsuhe – näitab, kuipalju soovib tarbija vahetada ühte hüvist teise vastu; määrab ära samasuskõvera kalde asendusefekt – suhteliselt kallimaks osutunud hüvis asendatakse odavama asenduskaubaga asenduskaup – hüvis, mis rahuldab mingit konkreetset vajadust sarnasel, analoogilisel moel avalik sektor – koosneb lisaks keskvalitsusele ka kohalikest omavalitsustest ja mitmetest kasumit mittetaotlevatest organisatsioonidest ning riigiettevõtetest. avalik tarbimine – avaliku sektori ehk valitsuse kulutused, mis on tehtud uue lõpptoodangu või -teenuse hankimiseks avatud majandus – majandussüsteem, milles lubatakse tehinguid välismaiste majandussubjektidega B
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
