ankurvaluuta – välisvaluuta, mille suhtes on fikseeritud koduse raha kurss; kasutatakse valuutakomiteede puhul annuiteetleping – regulaarsete maksete leping (näiteks raha väljamakseteks pensionifondist või pensionikindlustuslepingu alusel) arvestuslikud kulud – vt kalkulatoorsed kulud asendatavuse piirsuhe – näitab, kuipalju soovib tarbija vahetada ühte hüvist teise vastu; määrab ära samasuskõvera kalde asendusefekt – suhteliselt kallimaks osutunud hüvis asendatakse odavama asenduskaubaga asenduskaup – hüvis, mis rahuldab mingit konkreetset vajadust sarnasel, analoogilisel moel avalik sektor – koosneb lisaks keskvalitsusele ka kohalikest omavalitsustest ja mitmetest kasumit mittetaotlevatest organisatsioonidest ning riigiettevõtetest. avalik tarbimine – avaliku sektori ehk valitsuse kulutused, mis on tehtud uue lõpptoodangu või -teenuse hankimiseks
suurenemise eeldusel, et muud tingimused jäävad samaks Normaalkaubad on kaubad, mille tarbimine (nõudlus) tarbija sissetulekute suurenemisel kasvab ning tarbimiseelarve vähenemisel kahaneb. Luksuskaubad on normaalkauba eriliik, mille tarbimine suureneb sissetulekute suurenemisel suhteliselt rohkem Inferioorsed kaubad on vähemeelistatav kaup, mille tarbimine (nõudlus) sissetuleku kasvades kahaneb ning sissetuleku kahanedes suureneb Hinna muutuse asendusefekt on tulemus, mille kutsub esile mingi kauba või teenuse asendamine mõne teisega näiteks kauba hinna tõustes Hinna muutuse sissetulekuefekt on antud kauba nõutava koguse muutus tulenevalt hinnamuutuse (suurenemise või vähenemise) mõjust tarbija reaaltuludele; tarbija ostuvõime muutumine hinna muutumise tagajärjel Pakkumine seos kauba (ühiku)hinna ja selle koguse vahel, mida potentsiaalsed müüjad (tootjad, tarnijad) antud ajahetkel ning antud tingimustel
Mikro ja makroökonoomika põhimõisted 1. Piiratud ressursid ja tootmistegurid 2. mikro ja makroökonoomika sisu 3. majandusmudelid ja majandusteoreetilise analüüsi vahendid Mikro ja makroökonoomika uurib, kuidas inimesed otsustavad kasutada ühiskonna piiratud ressursse, et rahuldada oma piiramatuid vajadusi. Majanduse põhiprobleem on vastuolu piiratud ressursside ja ja piiramatute vajaduste vahel. Majandustegevus kujutab endast kättesaadavate ressursside kasutamist inimeste vajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks. Hüvised on koondnimetus, mis tähistab nii kaupu(raamatud, kasukad), kui teenuseid (tervishoid, keemiline puhastus). Tootmine ja tarbimine: Tootmine on hüviste valmistamine. Tarbimine on loodud hüviste kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks. Tootmisprotsessi sisendid on ressurssid ehk tootmistegurid (kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. Tootmistegurite kategooriad...
Ø valitsuse kulutused Ø netoeksport AD näitab sisuliselt nõudlust kogutoodangu (SKP) järele erinevate hinnatasemete korral. Nii nagu mikroökonoomikas käsitletud nõudluskõverad, nii on ka AD kõver negatiivse tõusuga. See tähendab, et mida kõrgem on hinnatase, seda vähem kulutusi soovitakse teha. Sellel on peamiselt kaks põhjust: Ø jõukuse efekt Ø asendusefekt 15 PDF Creator - PDF4Free v2.0 http://www.pdf4free.com © Indrek Saar 2010 P AD Reaalne SKP Joonis 7. Kogunõudlus Jõukuse efekt seisneb selles, et kui hinnatase tõuseb, siis raha reaalne ostuvõime langeb
Majandusteooria majandusteaduse osa, mis tegeleb rahvamajanduse kui terviku toimimise üldiste seaduspärasuste uurimisega. Jaotub makro- ja mikroökonoomikaks. Hõlmab palju erinevaid distsipliine, mille ühiseks jooneks on see, et esiplaanil on üksiku majandussubjekti suhted teistega. Põhiküsimuseks on see, kuidas mõjutavad üksiksubjekti otsused kollektiivseid otsustusi ja nende kaudu saavutatavat tulemust ning kuidas kollektiivsed otsused mõjutavad indiviidi käitumist. Põhieesmärgiks on majandusprotsesside olemuse ja seaduspärasuste selgitamine ja arengu prognosimine, ka baasi loomine inimeste aktiivseks sekkumiseks majanduse arengusse. Mikroökonoomika teoreetiline majandusteaduslik distsipliin, mida iseloomustab rangetel eeldustel põhinev, üksikobjektist(ettevõte, majapidamine) lähtuv käsitlusviis. Seaduspärasusi on empiiriliselt raske kontrollida. Makroökonoomika rahvamajanduse kui terviku tulemuslikkuse mõõtmine ja majandussektor...
2. TOOTMINE, SPETSIALISEERUMINE JA VAHETUS 11 3. NÕUDLUS JA PAKKUMINE 15 4. ELASTSUS JA HINNAVARU 27 5. MAJAPIDAMISTEOORIA: TARBIMISEELARVE JA KASULIKKUS 31 6. ASENDUSEFEKT JA SISSETULEKUEFEKT 38 7. INFORMATSIOONI ASÜMMEETRIA 39 8. FIRMATEOORIA 40 9. KONKURENTS 56 10
Asendusefekt tähendab seda, et mittemajandusliku tegevuse alternatiivkulu kasvab kui palk kasvab. See efekt motiveerib majapidamisi suurendama tööjõu pakkumist kui palk tõuseb. Sissetuleku efekt tähendab, et kõrgem palk suurendab sissetulekuid. Suurem sissetulek omakorda suurendab inimeste nõudlust normaalhüviste järele. Et vaba aeg on samuti normaalhüvis. Siis sissetuleku efekt motiveerib majapidamisi vähendama tööjõu pakkumist kui palk tõuseb. Madalal palga tasemel domineerib asendusefekt ja palga tõus toob kaasa tööjõu pakkumise suurenemise. Kõrgemal palgatasemel hakkab domineerima sissetulekuefekt ning kõrgem palk vähendab tööjõu pakkumist. See on põhjuseks, miks tööjõu pakkumise kõver on tagasi kaarduv (vt. Joonis 10.5). Palgamäär S 0 Töö (tundi päevas) Joonis 10.5 Töö pakkumine
1.Mikroökonoomika . Sissejuhatus. Majandusteadus on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldustest, et inimestel on eesmärgid ning nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Majandusteadus jaguneb kolmeks majandusharuks. 1)Majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega tegeleb majandusteooria. 2) Rakenduslik majandusteadus tegeleb sellega, kuidas õpitud seadusi üksikute majandussubjektide huvides kasutada. 3)Majandusseaduste kogu ühiskonna huvides rakendamisega ja ühiskonna muutmisega tegeleb majanduspoliitika. Majandusteooria omakorda jagatakse rahvamajandusõpetuseks ( mikro- ja makroökonoomikaks) ja ettevõttemajandusõpetuseks. Rahvamajandusõpetus käsitleb rahvamajandust tervikuna ja ettevõttemajandusõpetus käsitleb ühte konkreetset majandussubjekti. Mikroökonoomika on teadus , mis käsitleb majanduse üksikelemente. NT. Üheainsa toote hinda või üksikisiku, äriettevõ...
Mikro- ja makroökonoomika Sissejuhatus SISSEJUHATUS MAJANDUSSE Käsitletakse: · Majandusteadust ja majandusteooriat ja selle alustalasid · Majanduse põhiprobleemi · Majandusmõtte arengut · Majandusteaduse meetodit ja analüüsi vahendeid · Majandusliku ringvoo mudelit 1.1. Majandusteooria olemus Tänapäeva inimest on nimetatud mitmeti, muuhulgas ka homo economicus'eks, s.t. majanduslikult mõtlevaks ja käituvaks inimeseks. Seda enam, et turumajanduslikes riikides pole inimene enam mitte passiivne turujõudude objekt, vaid aktiivne ja majandussuhteid kujundav subjekt. Sajandivahetusele iseloomulikus tehno- ja infoühiskonnas (vahel nimetatud ka uueks majanduseks) oleneb iga üksikinimese edukus väga suurel määral tema majanduslikust edukusest. Viimane sõltub omakorda oskusest end ümbritsevat majanduskeskkonda tunnetada, teiste ja iseenda majanduslikku käitumist analüüsid...
Kompenseeritud nõudluse kõver ühtib tavalise nõudluskõveraga juhul, kui tarbijale kompenseeritakse sissetulekute tõusuga iga hüvise ühiku eest selle piirkasulikkusele vastava hinna nõudmine. 113. Selgitage tarbimise sissetulekuefekti olemus? Tarbimise sissetulekuefekt seisneb selles, et kui sissetulekud vähenevad või suurenevad, muutub sellest tulenevalt ka tarbimine. 114. Selgitage tarbimise asendusefekti olemus? Tarbimise asendusefekt seisneb selles, et kui sissetulekud vähenevad või hinnad tõusevad, siis pöördutakse odavamate asenduskaupade poole. 115. Selgitage tarbijarendi olemus turuhüviste ja avalike hüvede puhul? Tarbijarent on tarbija ülejääk, see on summade vahe, mida tarbija on nõus maksma ning mida ta tegelikult maksab. Tarbijarent=summa, mille tarbijad on nõus maksma – summa, mille nad tegelikult maksavad. 116
NB! kaup ja hind on pöördvõrdelises seoses. · Nõutava koguse ja hinna seose põhjused: o Kahanev piirkasulikkus: tarbija rahulolu üha väheneb tarbitava koguse kasvades. Nt. Mul on 1 pluus ja ostan ühe juurde tunnen ostust rõõmu. Kui mul on 15 pluusi ja ostan juurde, siis see mulle samasugust rõõmu enam ei tekita. NB! Sarnase näite puhul peame arvestama, et tarbija käitub RATSIONAALSELT: o Asendusefekt: hüvisega, mis muutus odavamaks, hakatakse asendama teisi, kallimaid hüviseid ( juhul, kui hüvised on sarnased). o Sissetulekuefekt: tarbija ostujõud suureneb, kui hüvise hind langeb · Nõudlust saab väljendada: o Verbaalselt definitsiooni abil o Nõudlustabeli abil Hind Nõuta v
millised inflatsiooni ja töötuse kombinatsioonid on võimalikud. Inflatsiooni ja töötuse vahel valitseb kahanev võrdeline seos. Inflatsioon on enamasti kõrgem perioodidel, mil töötus on madal ja vastupidisel juhul suure töötusemäära korral on inflatsioonitase madal. Pika perioodi Philipsi kõver olekski seega vertikaalne sirge sellise töötuse taseme juures, mis vastab töötuse loomulikule määrale. 4. Palga sissetuleku ja asendusefekt Asendusefekt on, kui inimene loobub teatud osast tööajast vaba aja kasuks. Üldreegline põhjustab kõrgem palgatase asendusefekti suurenemise, ning tööjõu pakkumine suureneb. Vastupidiselt mõjub aga tööjõu pakkumisele palga sissetuleku efekt, mis väljendub järgmises: palgataseme tõusul on tendents tööjõu pakkumist vähendada, kuna nüüd saab sama arvu töötundide eest suuremat palka. 5. Töösuhete kolmepoolne reguleerimine. Ametiühingud, töökokkulepete süsteemid 6
SISUKORD 1. Peatükk. Ühiskonna ja heaolu ja turgude efektiivsus 2. Peatükk. Vahetuse, tootmise ja toodetekogumi Pareto-efektiivsus 3. Avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse olemus 4. Avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse uurimisobjekt ning meetod 5. Avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse ajalooline areng 6. INDIVIIDI HUVI AVALIKU SEKTORI TEKKE JA ARENGU ALUSENA 7. TURU OMADUSED AVALIKU SEKTORI TEKKE JA ARENGU PÕHJUSENA 8. AVALIKUD HÜVED JA HÜVISED 9. ÜMBERJAOTAMINE JA ÕIGLUS 10. ÕIGLUS JA MAJANDUSLIK EFEKTIIVSUS 11. EFEKTIIVSUSE KADU JA VALITSUSE TEGEVUS 12. VALITSUSE VALIKUD 13. VALITSUSE ROLL AVALIKE HÜVEDE JA HÜVISTE PAKKUMISEL 14. VÄLISMÕJUDE KOMPENSEERIMINE JA/VÕI HÜVITAMINE 15. AVALIKU SEKTORI SEKKUMISE ÜHISKONDLIKU MÕJU ANALÜÜS 16. SOTSIAALSE KULU-TULU-ANALÜÜSI (CBA) ALUSED 17. KORDAMISKÜSIMUSED EESTI AVALIKU SEKTORI OLUKORRAST JA ARENGUTENDENTSIDEST 1. Peatükk. Ühiskon...
Nõudluskõver kulgeb ülalt alla paremale, ehknõudluskõver on negatiivse tõusuga. Negatiivse tõusuga kõver peegeldab alati pöördvõrdelist seost. Nõudluskõvera puhul on negatiivne seos kauba hinna ja ostjate poolt nõutava koguse vahel. Majandusteadlased põhjendavad pöördvõrdelist seost järgmiste asjaoludega: tarbimisel leiab aset piirkasulikkuse langus toimub ühe kauba hinna suhteline muutumine teistekaupade hindade suhtes ehk asendusefekt sissetulekuefekt, kus kauba hinna tõus või langusvastavalt kas vähendab või suurendab inimese reaalsetsissetulekut. Nõudlust ehk nõudluskõvera nihkeid mõjutavad järgmised tegurid : Tarbija ostujõu ehk sissetulekute taseme muutumine Tarbija individuaalse maitse muutumine Tarbija krediidisaamise võimaluste muutumine Tarbijate tulevikuootuste muutumine Tarbijate arvu muutumine Teiste kaupade hindade muutumine asenduskaupade puhul
ei pruugi inimesed enam säästa, vaid eelistavad kulutada vaba raha. 3. Eelarvepiirangu efekt (budget constraint effect) – üürnikel annab kinnisvara hindade tõus tunda üürihinna tõusuna, mis tähendab eluasemekulude suurenemist, mille tõttu säästmine väheneb. 4. Likviidsuspiirangu efekt (liquidity constraint effect) – kui kinnisvara omanikul ei ole võimalik laenu saada, siis ei pruugi hindade muutus suurt mõju avaldada. 5. Asendusefekt (substitution effect) – kõrgem üürihind mõjutab positiivselt laenunõudlust kinnisvara soetamise eesmärgil. Tarbimisele mõjuvad positiivselt teadlik ja alateadlik rikkuse efekt, mis võimaldavad inimestel oma tarbimist ja kulutamist suurendada. Eelarve- ja likviidsuspiirangu puhul on kinnisvara hindade kasvu mõju tarbimisele negatiivne, kuna suurenevad kodu ülalpidamiskulud. Siin mängib olulist rolli ka asjaolu, kas kinnisvara omatakse või üüritakse
TARTU ÜLIKOOLI ÕIGUSTEADUSKOND TALLINNAS ( ÕIGUSINSTITUUT) ÕPPEMATERJAL ÕPPEAINES SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE külalisõppejõud Raissa Kokkota MAJANDUSE JA MAJANDUSTEADUSE OLEMUS, ANALÜÜSIMISE MEETODID JA VAHENDID 1.Majandusteaduse olemus 1.1.Majandusteadus 1.2.Mikroökonoomika ja makroökonoomika 2.Majanduse põhiküsimused ja majandussüsteemid 3.Turg ja majandus 3.1.Majandusagendid 3.2.Majandussektorid 3.3.Tulu ja kulu ringkäik 4.Majandusteadlaste töö majanduse analüüsimisel 4.1.Teaduslik meetod = positivistlik ja normatiivne analüüs 4.2.Teooriad ja mudelid 4.3.Majandusanalüüsi keeled 4.4.Tüüpilised vead ehk eksi järeldused 5.Tootmisvõimaluste kõver 5.1.Olemus ja graafiline kujutamine 5.2.Tootmisvõimaluste kõvera nihked 5.3.Alternatiivkulu 1.Majandusteaduse olemus 1.1.Majandusteadus TEADUS - teadmiste süsteem, hulk, mis genereerib uusi teadmisi. MAJANDUSTEADUS - * ökonoomika, inglise .keele...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
