Tarbijate eelistused (maitse, mood, hooaeg). Tarbijate ootused (oma sissetuleku või/ja kauba hinna suhtes). Tarbijate arv Pakkumine Pakkumine on seos pakutava koguse ja hinna vahel. Pakkumisseadus sätestab, et kui hüvise hind tõuseb, pakuvad tootjad suuremat kogust ja kui hind alaneb, väheneb pakutav kogus. Pakkumise mõjurid: Hüvise tootmistehnoloogia, Tootmisel kasutatavate ressursside hinnad, Teiste hüviste hinnad, Pakkujate arv, Pakkujate hinnaootused. Sissetuleku- ja asendusefekt Sissetulekuefekt iseloomustab tarbija reaalsissetuleku kasvu hüvise hinna langedes (sama raha eest saab osta rohkem ehk sama kogust ostes, jääb raha üle). Asendusefekti korral muutub hüvis teiste sarnastega võrreldes odavamaks ja tarbija asendab kallimad hüvised odavamatega (eelduseks on asenduskaupade olemasolu). Tavamajandus Tavamajanduseks peetakse ühiskondlikel traditsioonidel ja algelisel tootmistehnoloogial baseeruvat majandamise korraldust. Näiteks:
Majanduse mõisted Majandusteadus on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ning nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Majandusteooria tegeleb majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega. Rakenduslik majandusteadus tegeleb tundmaõpitud majandusseaduste kasutamisega üksikute majandussubjektide huvides. Mikroökonoomika uurimisobjektiks on küsimus, kuidas majapidamised ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid piiratud ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumist. Makroökonoomika kirjeldab majandussektorite ( majapidamised, ettevõtted, valitsus) vahelisi seoseid ning tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga. Majanduse kolm põhiküsimust on: 1) mida ehk milliseid kaupu ja teenuseid toota; 2) kuidas ehk missuguseid tootmistegureid kasutades neid kaupu ja teenuseid toota; 3) kellele neid kaupu ja teenuseid to...
e) Õiglus- Maksusüsteem peab olema õiglane. 15. Milles seisneb maksuindeks? a) Mis on jaotusobjektiks, mida jaotatakse ümber? (õlletootjad, õllemüüjad, taaratootjad, õllejoojad). b) Kes on majandussubjektid, keda ümberjaotamine puudutab? c) Jaotusosalejate kasude ja kaotuste (koormuse) hidnamine. Kes on maksukandja? Kes on kasusaaja? (veinimajandus, veinitootjad). 16. Tööjõu maksustamine Kui tulumaks on proportsionaalne, toimivad asendusefekt ka tuluefekt vastassuundades. Tuluefekt- ajendab rohkem inimesi töötama Asendusefekt- Töömotivatsioon väheneb. Mida suurem on asendusefekt seda suurem on ka puhas heaolukadu. Milline efekt hakkab domineerima? V: Teoreetiliselt on võimatu prognoosida, kumb efekt hakkab domineerima. 17. Miks kehtestatakse moonutuslikke makse? a) Võib kindlalt väita, et kui valitsusel oleks iga meie ühiskonna liikme kohta täielik informatsioon, siis ta moonduslikke makse ei kehtestaks.
o Kogukasulikkus sõltub tarbimise tasemest o Suurem tarbimine annab rohkem kogukasulikkust Piirkasulikkus – lisanduv kasulikkus, mida tarbija saab, tarbides mingit kaupa või teenust ühe ühiku võrra rohkem Kasulikkuse maksimeerimisele seab piirid majapidamise sissetulek ning kaupade ja teenuste hinnad Kui piirkasulikkus ühe euro kohta on võrdne kõigi kaupade ja teenuste jaoks, on kogukasulikkus maksimaalne Asendusefekt – kui ühe hüvise hind langeb, siis see hüvis osutub eelistatumaks, seda hüvist tarbitakse rohkem ja teist vähem. Toimub hüviste omavaheline asendamine Sissetulekuefekt – kuna hinna languse tõttu suhteline sissetulek suureneb, siis saab mõlemat hüvist nüüd rohkem tarbida. Selle tagajärjel suureneb mõlema hüvise tarbimine Sissetulekuefekt võib olla nii positiivne kui ka negatiivne:
Suurem tarbimine annab rohkem kogukasulikkust. Piirkasulikkus on lisanduv kasulikkus, mida tarbija saab, tarbides mingit kaupa või teenust ühe ühiku võrra rohkem. Samaväärsuskõver iseloomustab kahe toote kombinatsioone, mis annavad tarbijale võrdse kasulikkuse. Asendamise piirmäär kuidas ja kui palju peab muutma teise hüvise kogust, et kasulikkusetase ei muutuks. MRS=Y/X=-MUx/MUy. Asendusefekt kuidas olen valmis asendama ühte kaupa teisega. Hüviste omavaheline asendamine. Asendusefekt muutub alati vastupidises suunas hinnale (asendusefekt on neg.). Sissetulekuefekt kui hind langeb, siis suhteliselt mõõdetuna selles kaubas on mul raha rohkem. Sissetulekuefekt on pos kui tegemist on normaalhüvisega, neg kui ktegemist on inferiooridega. Majapidamine on majandusüksus, millel on ühine eelarve ja ühine sissetulek ning ühine otsus hüviste tarbimiseks.Majapidamine tarbib erinevaid hüviseid erinevas koguses valib tarbimiskomplekti
Palgalt võetav maks vähendab algul inimese heaolu, ta hakkab vähem tarbima ja rohkem töötama (maksu sissetulekuefekt). Kui töötasu väheneb, väheneb ka tema töömotivatsioon (maksu asendusefekt), isik asendab tarbekaupade tarbimise vaba ajaga. Tulumaksu kehtestamine on ekvivalentne palga alandamisega. Kui tulumaks on proportsionaalne, toimivad asendusefekt ja tuluefekt vastassuunas: sissetuluefekt ajendab inimest rohkem töötama, asendusefekt vähem. Kui riigis on kehtestatud väga kõrge tulumaksukoormus, vähendab see inimeste soovi oma tööjõudu pakkuda. Kui väheneb tööjõu hulk, siis mõjutab see oluliselt ka potentsiaalset SKP-d. Kõrged maksud võivad pärssida inimeste soovi säästa, sest säästmine sõltub otseselt inimeste sissetulekutest. Mida kõrgem on tulumaksumäär, seda väiksemad on säästud ja investeeringud. Kui vähenevad investeeringud,
4. NÕUDMINE JA PAKKUMINE Sõnastik: (31 terminit) alapakkumine - vt. ülenõudmine asendusefekt - suhteliselt kallimaks osutunud hüvis asendatakse odavama asenduskaubaga asenduskaup - hüvis, mis rahuldab mingit konkreetset vajadust sarnasel, analoogilisel moel defitsiit - tasakaaluhinnast madalama hinna juures tekkiv hüvise pakkumist ületav nõudmise kogus esmatarbekaup - hüvis, mis rahuldab tarbija mingit primaarset, eluliselt tähtsat vajadust lukskaup - hüvis, mis rahuldab tarbija mingit kõrgemat, mitteprimaarset vajadust nõudjad - kõik, kes turult midagi osta soovivad nõudmise hinnaelastsus (ka: nõudmise hinnatundlikkus)- näitab hüvise nõudmise suhtelist muutust, mis sõltub hinna suhtelisest muutusest nõudmise hinnatundlikkus - vt nõudmise hinnaelastsus nõudmise kõver - soovitud ostukoguse ja hüvise hinna vahelise sõltuvuse graafiline kirjeldus nõudmise struktuur - näitab, kui palju sooviksid tarbijad igal konkreetsel hinnatasemel teat...
3.PEATÜKI KOKKUVÕTE Nõudlus Hüvise individuaalne nõudlus on hüvise kogus, mida üks majapidamine mingil perioodil erinevate hindade korral tarbida soovib. Nõudlust mõjutavate tegurite hulgas on olulisimad hüviste hinnad ning majapidamise sissetulek. Nõudlus ja hüvise hind hüvist nõutakse tavaliselt seda rohkem, mida madalam on selle hind. Normaalhüvise hinna alanemine toob kaasa selle nõudluse suurenemise kahel põhjusel: 1. Hüvis muutub teiste hüvistega võrreldes odavamaks (asendusefekt); 2. Endise koguse ostmisel vabaneva raha arvel saab rohkem tarbida (sissetulekuefekt). Ühe hüvise nõudlust võivad mõjutada ka teiste hüviste hinnad, näiteks asendus- ja kaaskaupade korral. Asenduskaupade puhul toob ühe hüvise hinnatõus kaasa teise analoogkauba nõudluse kasvu kui näiteks üks leivatootja tavalise musta leiva hinda tõstab, siis hakkavad tarbijad seda vähem ost...
Muutub hüvise X hind, hüvise Y hind ja tarbija sissetulek on konstantsed. Joonis 5.4 lk 103. Hinna-tarbimise kõver kujutab endast hüviste optimaalsete kogymite geomeetrilist kohta tingimustes, kus ühe hüvise hind muutub teise hüvise hinna ja sissetuleku konstantseks jäädes. Kõik selle kõvera punktid esindavad hüvise X optimaalseid nõutavaid koguseid antud hinnataseme korral. Hüvise hinna muutusest põhjustatud koguefekti võib jagada: · asendusefekt muutumatu kasulikkuse korral põhjustab suhtelise hinna muutus hüvise nõutava koguse muutuse (tarbija asendab suhteliselt kallima hüvise suhteliselt odavamaga). · Sissetulekuefekt hüvise hinna muutus toob kaasa reaalsissetuleku muutuse. Joonis 5.5 lk 105 5.3 TARBIJA HINNAVARU Lk 105 107
Luuakse varasema majandustegevuse käigus · Majanduskasv reaalne SKP inimese kohta suureneb pikaajaliselt · Ressursid kõik tootmissisendid, mida kasutatakse kaupade valmistamiseks ja teenuste osutamiseks · Tootmisvõimaluste kõver joon, mis graafiliselt näitab kahe hüvise kombinatsioone, mida majanduses võib toota, kui kasutatakse kõiki kättesaadavaid ressursse ja olemasolevat tehnoloogiat · Alternatiivhüvis · Asendusefekt hüvis muutub teiste sarnaste hüvitsega võrreldes odavamaks · Inferioorne hüvis Hüviste nõudlus väheneb, kui tarbijate sissetulekud suurenevad · Normaalhüvis nõudlus sissetuleku kasvades suureneb · Nõudluskõver+nõudlus. · Pakkumiskõver+ pakkumine. · Tasakaaluhind- Nõutav kogus ja pakutav kogus on võrdsed · Turg toob kokku teatud hüvise ostjad ja müüjad · Turu tasakaal seisund, kus turujõud on tasakaalus · Elastne (nõudlus/pakkumine)
-Ressursi piirtootlikkusest ja ressursi abil valmistatud toote hinnast; -Ressursi piirtootlikkusest ja ressursi hinnast; -Ressursi hinnast ja ressursi abil valmistatud toote hinnast. 14. Firma palkab täiendava ressursiühiku, kui - ressursi piirkulu MRC < MRP piirprodukti tulu 15. Inimkapitaliks nimetatakse -inimese oskusi, teadmisi ja kogemusi, mis võimaldavad teenida sissetulekut 16. Reaalpalga arvutamiseks tuleb nominaalpalka jagada tarbijahinnaindeksiga. 17. Tööjõu pakkumise asendusefekt on teatavasti positivne, s.t kui palk tõuseb siis tööjõu pakkumine kas suureneb 18. Kui keevitajate palk kasvab 3,5% ja keevitajate tööjõu nõudluse elastsus on -0,5 , siis keevitajate tööjõu nõudluse muutus peab olema -1,75% 19. Millises suunas muutub, kas tõuseb või langeb tasakaalupalk, kui nõudlus toodangule väheneb. - tööjõu nõudluskõver nihkub vasakule Mis võib seda muutumist takistada? 20
Mikro ja makroökonoomika terminid Eesti keeles English На русском Majanduse alusmõisted. Fundamentals of Economics. Фундаментальные понятия ökonoomika economics экономика Ceteris paribus „Other –things-equal” assumption, «при прочих равных условиях» „Muude tingimuste samaks Ceteris paribus jäädes” põhimõtted Principles принципы Teaduslik meetod Scientific method Научный метод seos tradeoffs связь piiranalüüs Marginal analysis Предельный анализ kompositsiooniviga Fallacy of composition Композиционные ошибки Positiivne tõus Positive slope Положительный наклон Verikaalne ja horiso...
tootmises suhteline eelis. LINEAARNE FUNKTSIOON näide QS = QD QD = 500 4p QS = -100 + 2p 500 4p = -100 + 2p 600 = 6p ; p=100 NÕUDLUS JA PAKKUMINE NÕUDLUS (D-demand) väljendab seost HINNA ja KOGUSE vahel, mida potensiaalsed ostjad antud ajahetkel soovivad ja tegelikult on võimelised ostma tasudes KEHTIVAT turuhinda (Cetris paribus). Kauba hinna muutus mõjutab nõutavat kogust, mitte nõudlust. Kõikide kaupade hinna muutuse ASENDUSEFEKT on ALATI VASTASSUUNALINE. Hinna muutuse SISSETULEKUEFEKT on: · Normaalkaupadel vastassuunaline · Inferioorsetel kaupadel samasuunaline NÕUDLUSKÕVER: · Nõudluskõveral D on negatiivne tõus · Nõutava koguse muutus QD leiab aset kauba enda hinna muutumise korral (cetris paribus) ja graafiliselt kajastub LIIKUMISENA PIKI nõudluskõverat. · Nõudluse muutumisel nõudluskõver nihkub. Nõutav kogus QD D nõudlus
ARVESTUSTEST 3.1 (Tarbija käitumine) (41 õiget 44st; 9,32 punkti 10st) 1. Tarbja valikuteooria eeldab, et: a. Tarbjate käitumine on ratsionaalne, kui nad maksimeerivad kasulikkust b. Kõiki nimetatuid c. Tarbjatel on piiratud sissetulek d. Tarbjad teavad hüviste eelstusjärjestust 2. Kahanev piirkasulikkus näitab, et: a. Nõudluskõver on negatiivse tõusuga b. Asendusefekt on suurem kui sissetulekuefekt c. Sissetulekuefekt on suurem kui asendusefekt d. Pakkumiskõver on positiivse tõusuga 3. Oletame, et MUX / PX > MUY / PY. Nimetatud tingimuse kehtides tuleks kasulikkuse maksimeerimiseks osta: a. Rohkem hüvist X ja vähem hüvist Y b. Rohkem hüvist Y, kui Y hind tõuseb c. Vähem hüvist X, kui hüvise X hind tõuseb d. Rohkem hüvist Y ja vähem hüvist X 4. Piirkasulikkus: a. Väheneb tarbimise kasvades b
Majanduse alused Teema 2: Turumehhanism. Nõudlus ja pakkumine. Elastsus 1 Eesmärk: Selgitada: · kuidas toimib konkurentsiturg · nõudluse ja pakkumise seadust ja funktsiooni · nõudlust ja pakkumist mõjutavaid mittehinnafaktoreid · tasakaaluhinna ja - koguse kujunemist · defiitsiidi ja ülepakkumise mehhanismi · nõudluse ja pakkumise dünaamikat ja erinevaid elastsuse liike nõudluse hinna elastsust nõudluse tuluelastsust 2 nõudluse ristelastsust Hüviste turg T.tegurite turg Tööturg Maaturg Kapitaliturg Füüsilise Finants- kapitali turg kapitali turg 3 Turumehhanism see on peamiste turuelementide: nõudluse, pakkumise, hinna ja konkurentsi seos ja koostoime. Turumehhanismi omapäraks o...
Küsimus 23 Küsimuse tekst Ükskõiksuskõver näitab: Vali üks: a. kahe hüvise tasakaalukombinatsiooni, mis on kättesaadav antud sissetuleku korra; b. kahe hüvise erinevaid kombinatsioone, mis annavad tarbijale ühesugust rahulolu c. võimalikke tasakaaluseisundeid ükskõiksusväljal d. kahe hüvise kombinatsioone, mida tarbija võib osta antud rahalise sissetuleku ja antud hinnataseme korral Küsimus 24 Küsimuse tekst Kahanev piirkasulikkus näitab, et: Vali üks: a. asendusefekt on suurem kui sissetulekuefekt b. pakkumiskõver on positiivse tõusuga c. sissetulekuefekt on suurem kui asendusefekt d. nõudluskõver on negatiivse tõusuga Küsimus 25 Valmis Hinne 0,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kahaneva piirkasulikkuse seaduse kohaselt: Vali üks: a. on kogukasulikkus maksimaalne, kui tarbija rahulolu iga tarbitud kaubaühiku puhul on ühesugune b. tuleb sellest, et tootjad kaupa rohkem pakuksid, kauba hinda alandada c
2 ühikut hüvist X ja 7 ühikut hüvist Y e. 6 ühikut hüvist X ja 3 ühikut hüvist Y 13/17 Arvestustest 3.1 Küsimus 35 Kahanev piirkasulikkus näitab, et: Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Vali üks: Märgista a. sissetulekuefekt on suurem kui küsimus asendusefekt b. nõudluskõver on negatiivse tõusuga c. pakkumiskõver on positiivse tõusuga d. asendusefekt on suurem kui sissetulekuefekt Küsimus 36 Oletame, et tarbijal on 52 € ja hüvise X hind on 8 € ning Valmis hüvise Y hind on 4 €.Tabelis on toodud andmed X ja Y Hinne 1,00 / 1,00
-1 Matemaatiliselt p = f (q D ) (pöördfunktsioon), kuid nimetatakse ikka nõudlusfunktsiooniks. 3 4.02.2014 NÕUDLUSSEADUS hind D o kahanev funktsioon kogus NÕUDLUSSEADUS D Hinna mõju: Asendusefekt kui hüvise hind tõuseb, püütakse see asendada teiste, odavamate hüvistega. Sissetulekuefekt muutub tarbijate ostujõud hüvise hinna tõustes reaalne sissetulek väheneb ning kallimat hüvist on võimalik osta vähem. Kahanev piirkasulikkus jätkuval tarbimisel täiendava ühiku tarbimisest saadav rahulolu väheneb, mistõttu ollakse selle eest nõus ka vähem maksma. 4
turule tarnima antud ajahetkel olemasoleva hinna juures. 11) Kogukasulikkus rahulolu, mida tarbijad saavad oma tarbimisvalikutest 12) Nõudlustabel (demand schedule)- peegeldab nõudluse koguse ja hinna vahelist seost ehk nõudluse struktuuri 13) Nõudluskõver (demand curve)- andes tabelis toodud andmed koordinaatteljestikku, saame nõudmise struktuuri kirjeldada ka graafiliselt. 14) Asendusefekt (substitution effect) on üks osa hinna muutuse efektist nõutavale kogusele, mille põhjuseks on suhteliste hindade muutus. (kaup mille hind tõuseb asendatakse teise kaubaga) 15) Sissetulekuefekt (income effect) - on hüvise nõutava koguse muutus, mille põhjuseks on hindade muutusest tingitud reaalsissetuleku muutus. (alanenud hinnaga ost. rohkem) 16) Pakkumistabel (supply schedule) Pakutava kaubakoguse ja selle eest nõutava hinna vahelist seost (struktuuri) saab
· Graafiliselt selgitatakse joonise(nõudluskõvera), tabeli abil, ülevaatlik. · Matemaatiliselt selgitatakse valemi, funktsiooni abil. Nõudlusseaduse väljendamine: Qx=f(Px), kus Qx on kauba x nõutav kogus ja Px on kauba x hind. Kauba hind võib sõltuda sissetulekust (M või I) ja m'ne teise kauba hinnast (Py). Hind langeb, nõutav kogus kasvab, miks? 1) Piirkasulikkuse langus kogurahulolu üha väiksem kasv tarbitava koguse suurenedes 2) Asendusefekt (substitution effect) hüvise nõutava koguse muutus, mille põhjuseks on hindade suhteline muutus. 3) Sissetulekuefekt (income effect) hüvise nõutava koguse muutus, mille põhjuseks on hindade muutusest tingitud reaalsissetuleku muutus. Nõudluse mõjurid Nõudlust mõjutavad tegurid: 1) Tarbijate sissetulek erinevus normaalhüviste(tarbe- ja luksushüvised) ja inferioorsete(väheväärtuslike) hüviste puhul. Sissetuleku suurenedes inferioossete
vajadusest ühiskonnas ja väljendab kaotatud võimalust toota mingit hüvist täiendavalt, sest neid ressursse vajatakse teise hüvise tootmiseks. Alternatiivkulu on saamata jäänud tulu parimast võimalikust kasutamata jäänud olukorrast. Asenduse piirmäär – Asenduse piirmäär (rate of substitution, MRS) näitab, mitmest ühe hüvise ühikust tuleb loobuda, et saada juurde üks ühik teist hüvist. MRS on ka ÜKK tõus, see on igas ÜKK punktis erinev. Asendusefekt – Asendusefekt (substitution effect) on hüvise nõutava koguse muutus, mille põhjuseks on hindade suhteline muutus Asendushüvised – Asendushüvised (substitutes) on hüvised, mille nõudlus kasvab (kahaneb), kui teise hüvise hind tõuseb (alaneb). Neid kasutatakse ühe ja sama vajaduse rahuldamiseks (sai ja sepik) Bertrandi tasakaal – Bertrandi tasakaal (Bertrand equilibrium) saavutatakse, kui mõlemad duopoolsel turul tegutsevad firmad on valinud kasumit maksimeeriva hinna,
Engeli kõverad – illustreerivad sissetuleku ja nõudluse vahelisi sidemeid; sissetuleku- tarbimiskõver – näitab tarbitavaid koguseid erinevate sissetulekute juures; asendushüvised – tarbijal on kogusest sõltumatult ükskõik, kumba ta tarbib; kaashüvised – saavutavad oma maksimaalse kasulikkuse vaid koos mõne teise hüvisega (ntx jalanõud); sõltumatud hüvised – tarbitavad ilma teiste hüvisteta, kasulikkus on maksimaliseeritud; asendusefekt – ühe hüvise hinna langedes tarbitakse seda hüvist rohkem; sissetulekuefekt – ühe hüvise hinna langedes tarbitakse selle võrra enam mõlemat hüvist; turunõudlus – kõigi selle hüvise tarbijate poolt summaarselt nõutav hüvisekogus mingi hinnataseme korral, põmst kui palju kokku mingit hüvist tahetakse, turunõudluskõver – väljendab graafiliselt turunõudlus, langev kõver; tarbija hinnavaru - tasakaal nõudluse ja hinna vahel? Tegelt on see, et osad
tõustes. Asenduskaubad e substituudid on samu tarbeid rahuldavad hüvised. Asenduskauba hinna tõus kutsub esile teise kauba nõudluse ja nõutava koguse suurenemise. Asenduskaupadest ühe hinna alanemine toob aga kaasa teise kauba nõudluse vähenemise. Täiend- e siduskaubad on kaks kaupa, mida tavaliselt kasutatakse koos. Täiendkaupadest ühe kauba hinna tõus põhjustab teise kauba nõudluse ja nõutava koguse vähenemise. Hinna muutuse asendusefekt on tulemus, mille kutsub esile mingi kauba või teenuse asendamine mõne teisega näiteks kauba hinna tõus. Kõikide kaupade hinna muutuse asendusefekt on alati vastassuunaline. Hinna muutuse sissetulekuefekt e tulu efekt on kauba nõutava koguse muutus tulenevalt hinnamuutuse mõjust tarbija reaaltuludele. Hinna muutuse sissetulekuefekt on normaalkaupadel vastassuunaline ja inferioorsetel kaupadel samasuunaline. Nõudlusseadus on kui antud ajaperioodil turul ostetava hüvise kogus on
alternatiivkulud madalamad. Tuginedes sellisele loogikale, on tööjõu pakkumiskõver positiivse tõusuga. Kalduvust pakkuda kõrgema palgamääraga rohkem tööjõudu, nimetatakse asendusefektiks. Kui palgamäär kasvab, siis suurendab see inimese nõudlust kõikide kaupade järele, kaasa arvatud vaba aja järele. Sellist efekti, kui palgamäära kasv põhjustab tööjõu pakkumise vähenemise, nimetatakse sissetulekuefektiks. Madalate palgamäärade juures domineerib asendusefekt, kõrgemate palgamäärade juures sissetulekuefekt. Selle tulemusena on tööjõu pakkumise kõver tagasipöörduv. Asendusefekt ja sissetulekuefekt toimivad vastassuundades. Asendusefekti domineerimisel on tööjõu pakkumiskõver positiivse kaldega. 1. kui sissetuleku ja asendusefekt on ühesugused, siis jääb tööjõu pakutav kogus konstantseks 2. kui asendusefekt on väiksem kui sissetulekuefekt, siis tööjõu pakutav kogus väheneb 3
1. Põhimõisted Majandustegevus - kättesaadavate ressursside kasutamine inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks. Ressursid ehk tootmistegurid kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks (maa, kapital, töö). Investeerimine uue kapitali tootmis- ja akumuleerimisprotsess. Alternatiivkulu teiste hüviste hulk, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega (parimast alternatiivist loobumise hind). Tootmisvõimaluste kõver (PPC) - näitab kahe hüvise eri kombinatsioone, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral. Käsumajandus riik jaotab ressursse ja toodangut tsentraalse planeerimise mehhanismi kaudu. Turumajandus ressursse jaotavad eraisikud, riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda. Segamajandus ressusrsse jaotavad riik, traditsioonid ja turg käsikäes. Ceteris paribus (muudel võrdsetel tingimustel) eeldatakse, et kõik teised muutuj...
tegelemisest ja koolis käimisest - Majapidamiste otsus pakkuda tööd, sõltub palgamäärast, mis peab olema võrdne viimase tunni väärtusega, mida kulutatakse mittemajanduslikuks tegevuseks - Kui palgamäär tõuseb, muudavad majapidamised pakutava töö hulka - Kõrgem palgamäär toob endaga kaasa töö pakutavat kogust mõjutavad sissetuleku ja asendusefektid. - Asendusefekt tähendab seda, et mittemajandusliku tegevuse alternatiivkulu kasvab kui palk kasvab. See efekt motiveerib majapidamisi suurendama tööjõu pakkumist kui palk tõuseb - Sissetulekuefekt tähendab, et kõrgem palk suurendab sissetulekuid. Suurem sissetulek omakorda suurendab inimeste nõudlust normaalhüviste järele. Et vaba aeg on samuti normaalhüvis, siis sissetulekuefekt motiveerib majapidamisi vähendama tööjõu pakkumist kui palk tõuseb
MAJANDUSE ABC 4. NÕUDMINE JA PAKKUMINE Erinevad võimalused turu toimimiseks RESSURSSE PAIGUTAB Konkureeriv turg Nähtamatu käsi (hind on madalaim ja kogus suurim võimalik) Tavaline monopol Hinnakontroll (müüb vähem ja kõr- (valitsus kehtestab gema H eest: teenib hinnalae: tekib täiendavat kasumit) ülenõudlus/defitsiit; tasakaaluhind tekib niikuinii) Diskrimineeriv monopolist, (müüb iga ühiku oksjoni kor- ras konkreetsele tarbijale kõrgeima võimaliku H-ga) ...
1. A branded product ............................................firmatoode 2. A cash dispenser ...............................................sularahaautomaat 3. A commission charge .......................................komisjoni tasu 4. A deadline ........................................................(lõpp)tähtaeg 5. A defined goal ..................................................püstitatud eesmärk 6. A detailed benefit analysis segmentation .........läbi viia detailne kasumianalüüs 7. A genuine product ............................................ehtne toode 8. A goal ...............................................................eesmärk 9. A group leader ..................................................kaadriülem 10. A liability .........................................................kohustus 11. A matter-of-fact selling relationship ................asjalik müügi suhe 12. A payment order ...........
MIKRO JA MAKROÖKONOOMIKA PÕHIMÕISTED Mikro ja makroökonoomika uurib kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. (vajadused piiramatud, ressursid piiratud) Majandustegevus- kättesaadavate ressursside kasutamine inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks Tootmine-hüviste valmistamine Tarbimine- kaupade/teenuste kasutamine vajaduste rahuldamiseks Ressursid ehk tootmistegurid on vahendid mida kasut hüviste valmistamiseks o Maa- haritav maa, mineraalid, veeressursid jne o kapital- kõik inimtööga valmistatud tootmisvahendid (ehitised, seadmed) o töö- inimese kehalised ja vaimsed võimed mida kasut tootmises alternatiivkulu- parimast alternatiivist loobumise hind. Teiste hüviste hulk, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega. Tootmisvõimaluste kõver (PPC) näitab kahe hüvise er...
Kirjeldage iga teguri puhul ka mõju suunda. Hüviste hinnad ja sissetulek- seega, nõudluse põhilised mõjutajad on ehk tegelikult needsamad muutujad, mis määravad eelarvejoone asukoha. Sissetulek kasvab, suureneb tarbimiseelarve ja eelarvejoon nihkub nullpunktist kaugemale. Sissetulek väheneb, eelarvejoone joon nihkub allapoole, tarbmisvõimalused vähenevad ning esialgne komplekt ei ole enam kättesaadav, seega tarbija kasulikkus väheneb. 21. Mis on asendusefekt ja sissetulekuefekt? Mille poolest need erinevad? Kui ühe hüvise hind langeb, siis see hüvis osutub eelistatumaks- seda hüvist tarbitakse rohkem ja teist vähem. Toimub hüviste omavaheline asendumine- asendusefekt. Kui hinna languse tõttu suhteline sissetulek suureneb, siis saab mõlemat hüvist nüüd rohkem tarbida. Selle tagajärjel suureneb mõlema hüvise tarbimine- sissetulekuefekt. Seega, kui hüvise hing langeb, siis selle hüvise tarbitav kogus suureneb nii asendus- kui
Mikro- ja makroökonoomika põhimõisted Mikro- ja makroökonoomika - uurib, kuidas inimesed otsustavad kasutada ühiskonna piiratud ressursse, et rahuldada oma piiramatuid vajadusi. Majanduse põhiprobleem - on vastuolu piiratud ressursside ja piiramatute vajaduste vahel. Majandustegevus - kujutab endast kättesaadavate ressursside kasutamist inimeste vajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks. Hüvised - on koondnimetus, mis tähistab nii kaupu (raamatuid, kasukaid) kui teenuseid (tervishoid, keemiline puhastus). Tootmine ja tarbimine Tootmine - on hüviste valmistamine Tarbimine - on loodud hüviste kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks. Tootmisprotsessi sisendid - on ressursid e. tootmistegurid (kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. Tootmistegurite kategooriad: 1. MAA (hõlmab kõiki loodusressursse, mida võib hüviste tootmiseks kasutada); 2. TÖÖ (inimeste vaimsete ja kehaliste ...
Mikroökonoomika- Uurib majanduse erinevate komponentide (kodumajapidamised, firmad ) käitumist. Uurib miks ja milliseid valikuid nad teevad, kuidas need valikud vastastikku üksteist mõjutavad. Mikroökonoomika - uurib kuidas indiviidid, leibkonnad ja firmad teevad otsuseid kasutadas piiratud koguses ressursse, tavaliselt turgudel, kus müüakse ja ostetakse tooteid ja teenuseid. Uurib, kuidas need otsused mõjutavad toodete ja teenuste nõudlust ja pakkumist, mis omakorda kujundab hinna ja kuidas hind loob jällegi nõudlust ja pakkumist. Mikroökonoomika vastandiks peetakse makroökonoomikat. Makroökonoomika – uurib majandust tervikuna, käsitletakse majanduse koondnäitajaid (inflatsioon, töötus, majanduskasv). Analüüsitakse majapidamiste, firmade ja valitsuste mõju majandusele kui tervikule. Hüvis - kasutatakse tarbijate vajaduste rahuldamiseks (kaup või teenus) Tootmine- hüviste valmistamine Tarbimine – kaupade ja teenuste kasutamine Tootmiste...
Engeli kõverad illustreerivad sissetuleku ja nõudluse vahelisi sidemeid; sissetuleku- tarbimiskõver näitab tarbitavaid koguseid erinevate sissetulekute juures; asendushüvised tarbijal on kogusest sõltumatult ükskõik, kumba ta tarbib; kaashüvised saavutavad oma maksimaalse kasulikkuse vaid koos mõne teise hüvisega (ntx jalanõud); sõltumatud hüvised tarbitavad ilma teiste hüvisteta, kasulikkus on maksimaliseeritud; asendusefekt ühe hüvise hinna langedes tarbitakse seda hüvist rohkem; sissetulekuefekt ühe hüvise hinna langedes tarbitakse selle võrra enam mõlemat hüvist; turunõudlus kõigi selle hüvise tarbijate poolt summaarselt nõutav hüvisekogus mingi hinnataseme korral, põmst kui palju kokku mingit hüvist tahetakse, turunõudluskõver väljendab graafiliselt turunõudlus, langev kõver; tarbija hinnavaru - tasakaal nõudluse ja hinna vahel? Tegelt on see, et osad
Engeli kõverad – illustreerivad sissetuleku ja nõudluse vahelisi sidemeid; sissetuleku- tarbimiskõver – näitab tarbitavaid koguseid erinevate sissetulekute juures; asendushüvised – tarbijal on kogusest sõltumatult ükskõik, kumba ta tarbib; kaashüvised – saavutavad oma maksimaalse kasulikkuse vaid koos mõne teise hüvisega (ntx jalanõud); sõltumatud hüvised – tarbitavad ilma teiste hüvisteta, kasulikkus on maksimaliseeritud; asendusefekt – ühe hüvise hinna langedes tarbitakse seda hüvist rohkem; sissetulekuefekt – ühe hüvise hinna langedes tarbitakse selle võrra enam mõlemat hüvist; turunõudlus – kõigi selle hüvise tarbijate poolt summaarselt nõutav hüvisekogus mingi hinnataseme korral, põmst kui palju kokku mingit hüvist tahetakse, turunõudluskõver – väljendab graafiliselt turunõudlus, langev kõver; tarbija hinnavaru - tasakaal nõudluse ja hinna vahel? Tegelt on see, et osad
· ankurvaluuta välisvaluuta, mille suhtes on fikseeritud koduse raha kurss; kasutatakse valuutakomiteede puhul · annuiteetleping regulaarsete maksete leping (näiteks raha väljamakseteks pensionifondist või pensionikindlustuslepingu alusel) · arvestuslikud kulud vt kalkulatoorsed kulud · asendatavuse piirsuhe näitab, kuipalju soovib tarbija vahetada ühte hüvist teise vastu; määrab ära samasuskõvera kalde · asendusefekt suhteliselt kallimaks osutunud hüvis asendatakse odavama asenduskaubaga · asenduskaup hüvis, mis rahuldab mingit konkreetset vajadust sarnasel, analoogilisel moel · avalik sektor koosneb lisaks keskvalitsusele ka kohalikest omavalitsustest ja mitmetest kasumit mittetaotlevatest organisatsioonidest ning riigiettevõtetest. · avalik tarbimine avaliku sektori ehk valitsuse kulutused, mis on tehtud uue lõpptoodangu või teenuse hankimiseks
Mikro- ja makroökonoomika põhimõisted Mikroökonoomika - uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid majandusjõude. Makroökonoomika - uurib majandust tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu koguhõive, töötusemäär, sisemajanduse koguprodukt, inflatsioonimäär jne. Baseerub kogu majandusteaduse aluseks oleva mikroökonoomika teooria põhjalikul tundmisel. Mikro- ja makroökonoomika uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. Inimeste vajadused on piiramatud, samas kui kättesaadavad ressurssid on piiratud. Kättesaadavate ressursside kasutamist inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks nim majandustegevuseks. (Käegakatsutavad hüvised (riietusesemed, raamatud) nim kaupadeks; mittekombatavaid hüviseid aga teenusteks (tervishoid, juukselõikus)). Tootmine hüviste valmistamine Tarbimine kaupade ja teenuste kasutamine oma vajadu...
Mikro-, Makroäkonoomikia eksamikonspekt Pt 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 9, 10, 11, 12, 15 PT 1 Alternatiivkulu: on see tulu mis jääb saamata, kuna ressursse ei kasutatud paremini. Ceteris paribus võrdsetel tingimustel Hüvised kaubad ja tenused Tootmistegurid · Maa · Kapial · Töö Kasvavate alternatiivkulude seadus ühe üvise saamiseks tuleb loobuda teise hüvise kogusest Majandusmudel - lihtsustatud vorm maandusandmete võrdluseks Majandusteooria Majanduse funktsioneerimst sletavate seaduste kogum Makro -uurib majandust tervikuna Mikro uurib eraliseisvate majadusüksuste tegude tagajärgi Normatiivne nii nagu võiks olla Positivistlik majandusteadus nii nagu on Ressursid = tootmistegurid Tootmisvõimalste kõver näitab kahe hüvise kombinatsioone, mida majandus võib toota eeldusel et kasutatakse kõiki saadaolevaid tehnoloogiaid Kompositsiooni viga tulemusi ühele g...
1. Mida ütleb nõudluse seadus. -Kui hüvise hind tõuseb siis nõutavad kogused vähenevad. 2. Mis on asenduskaup? Mille hinna tõus suurendab teise hüvise nõudlust. 3. Kaaskaup?- Kaup mida ostetakse koos teise kaubaga. Nt coka ja pitsa 4. Mida ütleb pakkumise seadus? Kui hüvise hind tõuseb siis pakutavad kogused suurenevad. 5. Mis on pakkumise hinna elastsus? Pakkumise hinnaelastsuskoefitsent=(pakutava koguse protsentuaalne muut) / (hinna protsentuaalne muut) Pakkumise hinnaelastsus näitab müüjate reaktsiooni hinnamuutusele. 6. Kui pakkumise hinnaelastsuskoefitsient on suurem kui 1, siis on pakkumine hinnaelastne ja hinna suhteline muutus kutsub esile suurema pakkumise suhtelise muutuse. Kui pakkumise hinnaelastsuskoefitsient on väiksem kui 1, siis on pakkumine hinna mitteelastne ja hinna suhteli...
4.TARBIJA VALIKUTEOORIA ALUSED Nõudlusseaduse kohaselt hüvise nõutav kogus suureneb, kui tema hind alaneb, kuid nõudlusseadus ei vasta küsimusele, kuidas tarbijad kulutavad oma sissetulekut erinevate hüviste vahel. Kasulikkuse teooria Sõnaga marginaalne tähistatakse väikseid muudatusi. Eelduseks on, et tarbijad teevad hindade või sissetulekute muutudes oma tarbimisvalikutes pigem väikeseid muudatusi. Kardinaalse kasulikkuse teoreetikute kohaselt on võimalik tarbimisest saadavat heaolu mõõta mõõtühiku abil. Gosseni I seadus ehk küllastusseaduse kohaselt ühe ja sama hüvise kasulikkus kasvab seni, kuni on saavutatud küllastuspunkt ehk rahulolupunkt, mille leidmine põhineb piirkasulikkusel (MU). Piirkasulikkus on rahulolu ehk kogukasulikkuse (TU) juurdekasv, mida saadakse hüvise X iga täiendava ühiku tarbimisest. Piirkasulikkuse valem MU=(TU1-TU2)/(x1-x2) Küllastuspunkt saavutatakse, kui piirkasulikkus on võrdne nulliga ehk kogukasulikkus o...
muutu M= p1(kaubahind)*q1(kauba kogus)+p2q2 Tarbija valik tasakaalu tingimustes: vt vihikust Optimaalne tarbija valib maksimaalse võimalikku kasulikkuse. Kui hinnad jäävad paika muutuvad jooned paremale. ICC tulu ja tarbimise seos – Engeli kõver Tuluefekt: hindade langedes suurendab tarbija ostuvõimet ja vastupidi Nõutava hüvise kogus langeb kui hind tõuseb-seda tekitab tulu- ja asendusefekt. Asendusefekt: Hindade tõustes, ostan kallimat vähem ning odavamat rohkem (Ast Cni, jäime samale kõverale, muutsime tarbimise süsteemi, nt:kulutan vähem elatusele ja rohkem toidule; tegelikult raha juurde ei tulnud, lihtsalt paigutame teise kohta) Ast Dsse, jäin vaesemaks, teine kõver. Samaväärsuskõver-kahe kauba tarbimiskombinatsioonid jada, mis on tarbija jaoks samasuguse kogukasulikkusega (TU). Samasuskõverate teooria - eeldab seda, et ühe kauba tarbimise suurendamine on
Monopson -ostab terve piirkonna tootmisteenuseid 2. Nõudlusseadus- väljendab seost kauba hinna ja selle nõutava koguse vahel, mida tarbijad võivad ja on suutelised ostma teatud ajaperioodil (ceteris paribus) Nõutav kogus-kauba või teenuse naturaalne hulk, mida tarbija antud hinna juures soovivad ja suudavad osta. Hind-väärtuse rahaline väljendus Nõudlus- Demand Hind langeb, nõutav kogus kasvab: Piirkasulikkuse langus Asendusefekt Sissetulekuefekt 3. Turunõudlus- erinevate nõudluskõverate horisontaalne summa Nõudlust mõjutavad tegurid: · Tarbijate sissetulek- erievus normaalkaupade ja iferioosete (väheväärtuslike ) hüviste puk.. · Teiste hüviste hinnad · Tarbijate ootused · Tarbijate arv · Tarbjate maitse ja eelistused 4. Pakkumisseadus- väljendab seost kauba hinna ja pakutava koguse vahel, mida tootjad saavad ja on suutelised müüma. Põhimõisted:
Positiivse valiku tegemisel sünnib ostuotsus. Ostmine on ostukäitumise etapp, kus omandatakse soovitud kaup. Kauba omandamisega ostukäitumine veel ei lõpe. Alles tarbides saame aru, kas ostetud hüvis vastab ootusele. Kui puhvetis ostetu rahuldas meie vajadusi (maitses), ostame seda ilmselt ka edaspidi. Ostujärgne hinnang mõjutab meie edaspidist ostukäitumist. Tarbimise mõjurid Tabrimist mõjutab asendus- ja sissetulekuefekt. Asendusefekt tähendab, et suhteliselt kallimaks osutunud hüvis asendatakse odavama asenduskaubaga. Näiteks puuvilja isu korral saab kallimat nektariini asendada õunaga. Sissetulekuefekt tähendab, et tarbija ostujõud suureneb, kui hüvise hind langeb. Nüüd suudab ta osta toodet või teenust samas koguses mis ennemgi, kusjuures raha jääb üle. Hüviste klassifikatsioon Normaalkaup on hüvis, mida ostetakse rohkem, kui sissetulek tarbijal suureneb. Enamik hüviseid on normaalkaubad.
suudavad osta Nõudlustabel Hind( kroonides) nõutav kogus (tk nädalas) 5 10 20 30 40 Nõudluskõvera Reeglid 1. kui üks suureneb siis teine väheneb 2. kui muutuvad hind ja kogus toimub liikumine piki telge, kui muutuvad muud mõjurid hakkab kõver nihkuma. Nõudlus väheneb kõver nihkub sissepoole, nõudlus suureneb kõver nihkub väljapoole negatiivse oleku kaks põhjust: 1. asendusefekt st ühte kaupa on võimalik teisega asendada- asenduskaubad(kui ühel kaubal hind tõuseb hakatakse teist tarbima- kohvi hind tõuseb tarbitakse teed) 2. sissetuleku efekt- kauba hinna langus saab tarbija tarbida suuremat kogust on individuaalne nõudlus- ühe kauba järele ja turunõudlus- kõigi tarbijate nõudluste summa nõudlust nihutavad tegurid - tarbijate sissetulek - väheväärtuslik e. Inferioosed kaubad - esmatarbekaubad
LOENG 1 Maj. teadus on sotsiaalteadus, mis kasut. Teaduslikke meetodeid inimeste majandusliku käitumise uurimiseks. Rahuldada piiramatuid vajadusi piiratud ressursside olemasolu tingimustes maj. käitumine. Uurib olemasolevate piiratud ressursside võimalikult tõhusat ja efektiivset kasutamist inimeste vajaduste rahuldamiseks. Mikroökonoomika teoreetiline majanduse osa. Uurib maj. otsuste tegemist majanduse üksikosalejata, nagu kodumajapidamiste ja ettevõtete(firmade) poolt. Mikroökonoomika ehk hinnateooria. Makroökonoomika rahvamajandus tervikuna. Uurimisobjektiks majanduse konjunktuuri kõikumised, tasakaalus mitteolemise põhjused, nagu maj. tsüklite olemasolu, töötus, inflatsioon, maksbilansi puudujääk. Tasakaal! Eraldus 193ndatel nn Suure Depressiooni ajal. John Maynard Keynes 3 põhiprobleemi majanduses: - MIDA toota? - KUIDAS toota? - KELLELE toota? Majandussüsteemid: 1) traditsiooniline, tavamajandus 2) plaani- ehk k...
SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE PÕHIMÕISTED 1.LOENG 6.09.2010 Majandusteooriaks nimetatakse majandusteaduse osa, mis tegeleb rahvamajanduse kui terviku toimimise üldiste seaduspärasuste uurimisega. Teadus on inimetegevuse sptsiifiline valdkond, mille ülesanne ona anda tõeseid teadmisi, need ära süstematiseerida ja ära kasutada praktikas. Tõde on õige peegeldus inimteavuses, õige arusaam. See muutub pidevalt, on suhteline. Absoluutsed tõed on üldjuhul primitiivsed. Ühiskonnateaduste probleem absoluutseid tõdesi on väga vähe. Et teada saada, kas asi on õige, tuleb selgeks teha, KUS see asjaolu võib õige olla. Ühiskonnateadused teevad lihtsustatud mudeli. Panna kõige olulisem mudelisse, mitteolulisest abstraheeruda (loobuda). Kas me teame mis on kõige olulisem? Kui midagi olulist jäi mudelist välja, tekib viga. Vea tekkimine on tõenäoline, aga tuleb teha ...
(Negatiivse tõusuga kõver peegeldab alati pöördvõrdelist seost). - Nõudluskõvera puhul on negatiivne seos kauba hinna ja ostjate poolt nõutava koguse vahel. Majandusteadlased põhjendavadpöördvõrdelist seost järgmiste asjaoludega: - Tarbimisel leiab aset piirkasulikkuse langus - Toimub ühe kauba hinna suhteline muutumine teiste kaupade hindade suhtes ehk asendusefekt - Sissetulekuefekt, kus kauba hinna tõus või langus vastavalt kas vähendab või suurendab inimese reaalset sissetulekut Muudatusi nõutavas kauba koguses põhjustab kauba hinna muutumine Nõudluskõvera nihkumine paremale - nõudluse suurenemine Nõudluskõvera nihkumine vasakule –nõudluse vähenemine Nõudlust ehk nõudluskõvera nihkeid mõjutavad järgmised tegurid : o Tarbija ostujõu ehk sissetulekute taseme muutumine
Mikro-ja makroökonoomika · Mikro ja makroökonoomika põhimõisted (7-14) Mikro-ja makroökonoomika uurib, kuidas inimkond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. Inimeste vajadused on piiramatud, ressurssid piiratud. Majandustegevus kättesaadavate ressursside kasutamine inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks.(teenused ja kaubad) Tootmine on hüviste valmistamine. Tarbimine on nende kaupade ja teenuste kasutamine. Tootlikud ressursid ehk tootmistegurid vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. · Maa loodusressursid · Kapital inimtööga valmistatud tootmisvahendid · Töö kehalised ja vaimsed võimed Alternatiivkulu ühe hüviste tootmise suurenemisel peab teise hüvise tootmismaht vähenema. Alternatiivkuluks nimetatakse parimast alternatiivist loobumise hinda. Tootmisvõimaluste kõver näitab kahe hüvise kombinatsiooni, mida võiks majanduses ...
............................................. 26 4.1. TARBIJA VALIKUTEOORIATE OLEMUS ...................................................................................... 26 4.2. KARDINAALSE KASULIKKUSE TEOORIA ................................................................................... 26 4.3. ORDINAALSE KASULIKKUSE TEOORIA...................................................................................... 29 4.4. SISSETULEKU- JA ASENDUSEFEKT ........................................................................................... 31 5. TOOTMINE JA TOOTMISKULUD ......................................................................................... 33 5.1. KASUMI KÄSITLUS MAJANDUSTEOORIAS ................................................................................. 33 5.2. TOOTMISE OPTIMEERIMISE PÕHIOLEMUS ................................................................................
1. rakendustingimused (palk, preemia, sotsiaalkindlustushüvitised, töötingimused) 2. rakendustase või määr – töökohtade hulk 3. tööjõu struktuur: sooline, vanuseline, hariduslik, erialane jms rakendusstruktuur Rakendamata tööjõu struktuur on pm alati erinev. --- Tööjõu nõudlus ja pakkumine Tööjõu nõudluse määravad töö ja kapitali ühendamise tingimused: palgatase: palga tõus ->mastaabieffekt (tööjõu pakkumine suureneb) -> asendusefekt (tööjõu asemel tehnika) nõudluse tase: nõudluse tõus -> mastaabieffekt (tööjõu nõudlus suureneb) ->palgatõus kapitali hind langus ->asendusefekt (tööjõud asendatakse tehnikaga) Nõudluse analüüs toimub: ettevõtte tasand, haru tasand kogu turu tasand Tööjõu pakkumise määravad palga jm . hüvitiste tase 1) ettevõtte tasand– üksik ettevõte võib teatud aja pakkuda keskmisest madalamat palka
Liikumist piki nõud- luskõverat põhjustab selle-sama kauba hinna muutus(cet.par.) kõikide teiste tegurite samaks jäädes. 2. Hind väärtuse rahaline väljendus. 3. Nõudlus "Demand" ing-lise keeles tähistatakse D seos hinna ja koguse vahel, mida soo- vitakse ja suudetakse osta konk-reetse hinna juures, väljendatakse nõudlustabelina või graafiliselt nõudluskõverana. Hind langeb, nõutav kogus kasvab, miks? · piirkasulikkuse langus · asendusefekt · sissetulekuefekt Turunõudlus on erinevate nõudluskõverate horisontaalne summa. 3.Nõudlust mõjutavad tegurid Nõudlust mõjutavad tegurid põhjustavad nõudluse suurene-mist või vähenemist. Nõudluse suurenedes nihkub terve nõudlus-kõver paremale, nõudluse vähe-nedes aga vasakule. Tähtsamad nõudlust mõjutavad tegurid: · tarbijate sissetulek erinevus normaalhüviste ja inferioorsete (väheväärtuslike) hüviste puhul.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
