70-10=60, ning siis 100-60=40 vaja maksta. Sest see muidu ei oleks võlngiku motiveerimine. Erand sellest reeglist on: § 415. Tarbijakrediidilepingust Tükivõlg – individuaalne kohustus ehk tükivõlg on kohustus, mille sisuks on idividuaalsete tunnustega või muul viisil kindlaksmääratud asja üleandmine (§77 lg 4). Tükivõla korral on võlgniku kohustus piiratud kindla esemega Liigivõlg- võlg, mille täitmise ese on kindlaks määratud ainult liigiliselt. Liigilisteks on reeglina asendatavad asjad ning võivad olla ka asendamatud asjad. Rahaliste kohustuste täitmine Rahalised kohustused on kohustused, mille täitmiseks tuleb anda üle rahasumma kas sularahas või muul kokkulepitud viisil või mida kasutatakse tavaliselt majandustegevuse kohas, kus tasumine toimub (VÕS § 91 lg 1) Täitmise viis – sularahas, sularaha arveldusena (võlausaldaja määrab konto) Täitmise koht- kui pooled ei ole rahalise kohustuse täitmise kohas
meerideks, mis ei sula ega lahustu. 1.3. Mittemetalsed materjalid Lineaarahelaga termoplastid 1.3.1. Tehnoplastid Üldist Plastitööstus areneb kiiresti ja praeguste teadmiste juures on traditsioonilised materjalid nagu puit, klaas ja paljud metallid edukalt asendatavad plastidega. Plastide kasutusala laieneb üha. Plastid on polümeermaterjalid, mille põhikom- ponent on polümeerid. Mitmekomponentse süstee- mina sisaldavad need põhipolümeerile lisaks mit- meid lisandeid ja abiaineid, mille ülesanne on polümeeride tehnoloogiliste ja talitlusomaduste Hargnenud ahelaga mitmekesistamine: termoplastid
seotud valdus- ja kasutusõiguse. See tähendab, et laenusaajal on õigus eset teatud perioodi jooksul kasutada ja peale kasutusperioodi lõppu tuleb ese laenuandjale tagastada, tingimustel, mis olid olemas eseme üleandmisel laenusaajale ning millest on maha arvestatud eseme korrapärase majandamise käigus tekkinud kulumine. Üleantavateks esemeteks saavad üldjuhul olla liigitunnustega ja asendatavad asjad. Laenuandja on kohustatud võimaldama rahasumma või eseme kasutamise kindlaks määratud aja jooksul laenusaaja poolt. Antud kohustus tähendab ennekõike laenuandja poolset käitumist, mitte takistada rahasumma või eseme kasutamist. Muuhulgas ei tohi laenuandja nõuda laenu tagasi enne kasutusperioodi lõppu, va VÕS § 399 lg 1 sätestatud olukorrad. Informatsiooni andmise kohustus
Mis on asjaõiguse reguleerimisobjekt? Asjaõiguse reguleerimisobjektiks on asjaõigused (asjadega seotud õigussuhted), nende sisu, tekkimine ja lõppemine. 163. Kuidas liigitatakse asju ja milline õiguslik tähendus sellel liigitusel on? Asju liigitatakse erinevatel alustel, mis kajastuvad asjade liikide nimetustes. Kinnis ja vallasasjad. Kinnisasi on maatükk ehk maapinna piiritletud osa. Vallasasi on asi, mis ei ole kinnisasi. Asendatavad asjad. Asendatav on vallasasi, mida käibes määratakse arvu, mõõdu või kaalu järgi ja millel puuduvad seda teistest sama liiki asjadest eristatavad tunnused. Määrav on nende arv, mõõt või kaal. Nt: viiskümmend tihumeetrit männipalki, viis kilo suhkurt, mingi rahasumma jne. Äratarvitatavad asjad. Äratarvitatav on vallasasi, mis otstarbekohasel kasutamisel lakkab olemast või võõrandatakse.
asjaõigused omand (omandiõigus) ja piiratud asjaõigused: servituudid, reaalkoormatised, hoonestusõigus, ostueesõigus ja pandiõigus, kusjuures seaduses võib lisaks neile sätestada ka muid asjaõigusi. Asi on kehaline ese. Tsiviilõiguses käsitletakse seaduses ettenähtud juhtudel asjadena ka õigusi ja neile kohaldatakse asjade kohta kehtivaid sätteid. Asju liigitatakse erinevatel alustel, mis kajastuvad asjade liikide nimetustes. Asju liigitatakse: o kinnis-ja vallasasjad; o asendatavad asjad; o äratarvitatavad asjad. Kinnisasi on maatükk e maapinna piiritletud osa. Vallasasi on asi, mis ei ole kinnisasi. Asendatav on vallasasi, mida käibes määratakse arvu, mõõdu või kaalu järgi ja millel puuduvad seda teistest sama liiki asjadest eristatavad tunnused. Eeldatakse, et ülejäänud asjad on asendamatud. Määrav on nende arv, mõõt või kaal (nt viiskümmend tihumeetrit männipalki, kolm kotti tsementi, viis kilo suhkrut, mingi rahasumma jne), mille järgi toimub
oksidoreduktaas) on tetraheteromeer ning otseselt seotud tsitraaditsükliga, sest katalüüsib suktsinaadi oksüdeerumist fumaraadiks ning kannab elektronid üle ubikinoonile. Suktsinaadi dehüdrogenaas ei osale prootongradiendi loomisel. SdhA ja SdhB on hüdrofiilsed ning paigutuvad tsütoplasmasse. Tsütoplasmas asuvad SdhC ja D subühikud. SdhA sisaldab heemi ning suktsinaadi seondumiskohta. Funktsionaalselt sarnane fumaraadi reduktaasiga, mis viib läbi pöördreaktsiooni. Subühikud on asendatavad teineteisega, näiteks fumaraadi reduktaasi geene kandev plasmiid komplementeerib sdh geenide knock-out- mutante. SdhA redoksreaktsiooni läbi viiv aktiivtsenter paigutub valgus nii, et ensüüm ei tekita reaktiivseid hapnikuradikaale (ROS-e). Samas kui fumaraadi reduktaas saades menakinoolilt elektronid tekitab väga palju ROS-e. Sellest johtuvalt on aeroobses keskkonnas soodustatud Sdh ekspressioon. Anaeroobsest keskkonnast üleminek aeroobsesse võimendab sdh-operoni
Mingeid subsiidiume ega muid moonutusi ei eksisteeri. Puuduvad tõkked turule sisenemisel või sealt väljumisel. Puudub regulatsioon. Puudub maksustamine (kui see siiski eksisteerib, siis ei moonuta see kuidagi ressursside ümberpaiknemist). Kõik investeeringud on täielikult jaotatavad ja vastastikku asendatavad – nendega saab kau- belda ja neid saab vahetada piisavalt ühetaoliste ja standardsete osadena. Asjakohase riskikorrektiiviga intressimääraga on piiramatu kapital kättesaadav igaühele. Igaüht motiveerib ainuüksi isikliku “kasulikkuse” maksimeerimine, mille mõõdupuuks on jõukus või sissetulek. Reaalses maailmas ei ole aga turg kaugeltki mitte täiuslik.
Kas lepinguvälisest kohustusest tekkinud kahju puhul võivad pooled kokku leppida Eesti õiguse kohaldamises? Jah võivad,kui see kahju tekkis Eesti vabariigi pinnal XIV Asjaõigus 167. Mis on asjaõiguse reguleerimisobjekt? Reguleerimisobjektiks on asjaõigused, nende sisu, tekkimine ja lõppemine. 168. Kuidas liigitatakse asju ja milline õiguslik tähendus sellel liigitusel on 1) Kinnis- (maatükk ehk maapinna piiritletud osa) ja vallasasjad (asi, mis ei ole kinnisasi). 2) Asendatavad asjad (määratakse arvu, mõõdu või kaalu järgi ja tal puuduvad seda teistest sama liiki asjadest eristavad tunnused). 3) Äratarvitatavad asjad (otstarbekohasel kasutamisel lakkab olemast või võõrandatakse). 169. Mis on valdus ja kuidas valdus tekib? Valdus on tegelik võim asja üle. Valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle (nt asja üleandmisega või leidmisega) või abinõude üle, mis võimaldavad seda võimu
SEMANTILINE KOLMNURK: TEEMA 1!! 1 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest Sõna loogika näib olevat kujunenud kreeka väljendist logik¾ tšcnh, mis tähendab mõtlemise või arutlemise kunsti. Kui püüda mõista, mis on loogika, siis üks võimalus on lähtuda selle sõna kasutamisviisidest tavakeeles. Eesti keelt kõneldes saab sõna loogika Kasutada erinevates tähendustes: • sündmuste, asjade või süsteemide loogika, s.o sisemine korrapära, mis võimaldab sündmustest, asjadest või süsteemidest aru saada, selleks võib olla ka millegi tööpõhimõte; • mõtlemise loogika, s.o mõtlemises esinev korrapära, mis võimaldab teha järeldusi, sh selliseid, mida varem ei teata; • teksti või jutu loogika (loogilisus), see iseloomustab lisaks mõtlemise loogikale (mida kõne väljendab) ka seda, kui süsteemselt kõnelejal õnnestub oma mõtteid väljendada; • loogika kui teadus (õpetus, filosoofia vms), mis uurib keeles väljenduva mõtlemise kõige...
võimalikult selge ja lühike esitamine teiste terminite abil (intensionaalne definitsioon) või termini mahtu kuuluvate objektide fikseerimine (ekstensionaalne definitsioon). Definiendum (ehk defineeritav, tähistatakse Dfd) on termin, mida defineeritakse. Definiens (ehk defineeriv, tähistatakse Dfn) on termin(id) või väljendid, mille abil defineeritava termini intensioon avatakse. Kui definitsioonis ehk määratluses on Dfd ja Dfn selgesti eristatavad ja vastastikku asendatavad (neil on sama sisu ja maht), siis on tegemist ilmse definitsiooniga; teistel juhtudel on tegemist mitteilmse definitsiooniga. Definitsioone kasutatakse väga erinevates kontekstides ning nende esitamise eesmärk ja esitusviis võib olla vägagi erinev. Tavapraktikas võib eristada mitmeid defineerimise tüüpe (need ei välista üksteist): 1) sätestavad ehk kokkuleppelised (stipulative 'sätestav'); 2) leksikaalsed ehk sõnavaralised (lexical); 3) täpsustavad (precising);
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
