Poole kuningaks sai Stefan Batory. Algas ulatuslik sõjaegevus Venemaa vastu. 1582. sõlmiti Jam Zapolski vaherahu. Lõuna-eesti läks Poola-Leedu alla, Põhja-Eesti oli Rootsi all. 1583. Pljussa vaherahu Rootsi ja Venemaa vaherahu, Põhja-Eesti Rootsi võimu alla. 1595. Täyssinä rahu - Rootsi ja Venemaa piir kulgeb piki Narva jõge. Poola. Sigismund Augusti privileeg tagastas aadlile tema endised maavaldused ja kinnitas talupoegade pärisorjuse. Lureti usk. Kõrgeim ametiisik oli asehaldur. Tartu, Pärnu ja Võnnu presidentkonnad(hiljem vojevoodkonnad). Maavaldused jagati staarostkondadeks. Eesti alal oli neid 10. Kohaliku aadli esindusorgan oli maapäev. Hakati sisse juurutama katoliiklust(rootsi aladel luterlus..) Vastureformatsioon. Jesuiitide ordu e Jeesuse selts 1583. Kolleegiumi raames asutati gümnaasium. Lisaks asutasid nad tõlkide seminar. Ladinakeelne õppetöö. Rootsi. Põhja-Eestit nimetat Eestimaa hertsogkonnaks. Kuningavõimu kõrgeim kohapealne esindaja kuberner
§21. Rootsi võimu kehtestamine kogu Eesti alal Halduskorraldus Eesti ala jäi jagatuks kahe kubermangu vahel. Põhja-Eesti neli maakonda moodustasid Eestimaa kubermangu. Lõuna-Eesti ning Põhja-Läti moodustasid Liivimaa kubermangu, keskuseks Riia. Saaremaa kuulus vormiliselt Liivimaa kubermangu. Seal oli oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus, erinev maksusüsteem. Kõrgeimaks valitsusametnikuks oli kuninga poolt määratud kindralkuberner. Nad kamandasid sõjaväge, nimetasid ametisse ja kontrollisid riigiametnike tööd, jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus. Nad kandsid hoolt ka avaliku korra eest. Rüütelkonnad. Võimu omasid ka siinsed rüütelkonnad ja linnavalitsused. Eestimaa rüütelkonna kõrvale kujunes ka Liivimaa rüütelkond. Rüütelkonna liikmed käisid koos
Varauusaeg 1. Haldus- ja võimukorraldus Rootsi ajal. Vihik, õpik, TV lk. 33 ül. Tunda kaarti. Rootsi võimu kehtima hakkamisel jagati Eesti Eesti- ja Liivimaa kubermanguks. Mõlema kubermangu eesotsas oli kindralkuberner. Nende ülesandeks oli .. · Kamandada oma haldusalal olevat sõjaväge · Nimetasid ametisse ja kontrollisid kõigi riigiametnike tööd · Jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus · Kandsid hoolt postiteenistuse, teede ja sildade korrashoiu · Avaliku korra jälgimine Kubermang ja selle Maakonnad keskus EESTIMAA 1. Järvamaa KUBERMANG 2. Virumaa 3. Harjumaa 4. Läänemaa LIIVIMAA 1. Tartu maakond KUBERMANG 2. Pärnu maakond 3. Riia maakond 4. ...
aga ka kõrge mad sõjaväejuhid. Milliseid funktsioone täitsid : Preetorid Tsensorid Kvestorid Rahvatribuunid Diktaator valiti senati poolt, suure kriisi m o m endil 07.10 Rooma impeerium ja selle valitsemine Juba teise sajandi keskpaigast saab rääkida Roo mast rääkida kui i mpeeriumist. Impeeriumi keskuseks kujunes m õistagi Roo ma linn. Allutatud alades väljas pool apenniini poolsaart m o odustasid roo mlased provintse , iga provintsi e es otsas seisis asehaldur, kes vastutas otseselt või mukeskuse e est. Asehalduri ülesanne, 1) maksude kogu mine 2)s õjavägede juhtimine. Territooriumi suurenedes tekkis provintse aina juurde. Alistatud rahvaste kultuuri ei sekutud. Kohalike ülikuid kasutati tihti ka valitsejatena. Provintsid pidid korralikult makes tasuma ja pidid ole ma lojaalsed. (jaga ja valitse) Vabariikliku korra kriis Impeeriumi laienedes kaotas rahvakoosoleks o ma tähtsust ja ka senati roll vähenes. Suure hoobi
Varane keisririik ja Augustuse aeg: Augustuse valitsusaeg oli stabiilne ja rahulik, seetõttu polnud protesti Augustuse ainuvalitsemise pärast. Ametlikult oli Rooma veel vabariik, alles oli ka senat, aga tegelikult olid võimul keisrid. Provintsid ja nende valitsemine: Provintside tase oli väga erinev, sest kuskile ei surutud midagi peale. Provintsid sõltusid keisrist väga vähe, igal provintsil oli oma aristokraatidest omavalitsus ja provintsi asehaldur kogus makse. Ida ja Lääne povintside erinevused: Idaprovintsid(Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, egiptus) olid muistse kultuuri, jõukate linnade ja arenenud majandusega maad, peamiseks keeleks kreeka keel. Lääneprovintsid(Gallia, Britannia, Hispaania ja Põhja-Aafrika) jäid oma arengutasemelt Idale kõvasti alla, kõik oli roomalikum ja keeleks ladina keel. Seisused keisririigis: 1. Senaatorid-jõukad mehed suurte maavaldustega, nende
Keskaegne Liivimaa jagunes kiriklikult kaheks: Riia kirikuprovints (Riia, Saare- Lääne, Tartu ja Kuramaa piiskopkond), Lundi kirikuprovints (Tallinna piiskopkond). Liivimaa kõrgemad vaimulikud pärinesid enamasti Saksamaalt, mõned ka Taanist. Hiliskeskajal olid pärit ka Preisimaalt. Eestima hertsogkonna moodustasid Satnsby lepingu kohaselt 1238. Aastal taani kuningale antud Harju-ja Virumaa. Seda käsitleti Taani kuninga isikliku valdusen. Kuningat esindas siin asehaldur, kes resideeris Tallinna linnuses. 13.sajandi lõpuks omandas tema kõrval tähtsa koha rüütelkond. 1346. Aastal müüs kuningas oma Eesti valdused Saksa ordule. Saksa ordu asutati 12.sajandil ning see oli üleeuroopaline organisatsioon. Selle peakontor asus Preisimaal. Eesotsas seisis üldkapiitlil valitud kõrgmeister, kes valitses ühtlasi ka Preisimaa valdusi. Ordu Liivimaa valdusi juhtis Liivimaa meister, Saksamaa ja Itaalia valdusi haldas ordu Saksamaa meister. Ordu Liivimaa harule
Nad pidid andma oma sõjajõud Rooma käsutusse ja loovutama osa maast, harilikult 1/3ku, millest moodustus Rooma riigi maatagavara. Makse maksma ja muid kohustusi kandma nad ei pidanud. Järjest enam linnu sai munitsiipiumi staatuse: elanikud said Rooma kodakondsuse, kuid linna säilitasid kohaliku omavalitsuse. Vallutatud alad väljaspool Itaaliat olid Rooma provintsid. Kogu maa oli seal Rooma riigi omand ja selle eest tuli tasuda maksu. Provintsi valitses asehaldur, kes pidi kaitsma provintsi välisvaenlaste eest, hoidma ära vastuhakud, täitma ülemkohtuniku ülesannet ja koguma makse. Erinevused riigi ida- ja lääneosa vahel Idaprovintsid, kuhu kuulusid eeskätt Kreeka, Väike-Aasia, Süüria ja Egiptus olid kõrge kultuuri ja jõukate linnadega maad juba ammu enne seda kui roomlased nad vallutasid.Rooma võimu all olid need keisririigi kõige jõukamad alad. Idaprovintside linnad eksportisid käsitöötooteid ja luksuskaupu
Rooma kodanikkond suurenes. Kolmas osa aladest nimetati Rooma liitlasteks. Nüüd koondati kõik Itaalia sõjaväed Rooma alla. 2)Suurriigi teke – 133 a eKr Sõjad Kartaagoga. Vahemere lääneosa. Kreeka alistamine. Pergamoni kuninga pärandus – pärandas Pergamoni Rooma rahvale oma testamendis. Väljaspool Itaaliat muudeti alad Rooma provintsideks. Provintside elanikud maksustati. Need muutusid Rooma riigile sellepärast tähtsaks, et nendest tuli peamine tulu. Provintse saadeti haldama asehaldur – tema käes oli kohtuvõim, teostas sõjaväge. Provintsides hakkas levima Rooma kultuur ja ladina keel. Roomast läänepool hakkasid romaniseeruma. Idapool oli kõrgema kultuuri tasemega, sinna see mõju ei avaldanud. Ida ja lääne provintside võrdlus, lk.153 Miks vabariik langes ja asemele tuli keiserriik? 1) vabariiklik korraldus, mis sobis väikesele linnriigile, ei sobinud keiserriigile.
1. Muinasaja uurimine Esiaeg ehk muinasaeg on ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabadusvõitluse kaotuseni 13. s. alguses p.Kr. Sellest ajast saame teadmisi inimeste endi poolt rajatu või mahajäetu põhjal. Muistis on muinasjäänus. Muinasaega uurivad arheoloogid, neile on suureks abiks täppis- ja loodusteadused. Dendroloogiline skaala on skaala, mis kajastab puude kasvuringide paksuste muutusi. Numismaatika on aarete ja kaevamistel leitud müntidega tegelev teadus. Etnoloogia on rahvateadus. Rahvaluule on pärimuslik vaimne looming. Kroonikad on kirjalikud allikad, mis kirjeldavad sündmusi õiges ajalises toimumise järjekorras. 2. Muinasaja periodiseerimine Muinasaeg jaguneb kivi-, pronksi- ja rauaajaks, mis jagunevad veel omakorda alaperioodideks. Paleoliitikum ehk vanem kiviaeg algas esimeste inimese kujunemisega ja lõppes Põhja-Euroopas jääaja lõpuga. Siis Eestis inim...
See vormistati 1545. aastal Ribe linnas. Reformatsioon norras-Norras juhtis reformatsiooni Olav Engelbrektsson, keda toetas ka rahvas. Siinse reformatsiooni puudujäk oli, et see ei toonud kaasa emakeelset kirikuteenistust. 36.madalmaade vabadusvõitlus - madalmaad olid Reini, Maasi, Schelde. Poldirid - merepinnast madalamal asetsevad põllud. 14.-15 saj ühendati madalmaad Burgundia hertsokonnaga,millele kuulusid ka laiad alad prantsusmaalt. Madalmaade tegelik valitseja oli keisri määratud asehaldur, kelle allusid provintside asehaldurid. Varasemast ajast olid aga säilinud ka provintside oma esindusoranid ehk staasid ja nende ühine esinduskogu generaalstaadid. majandus - Majanduslikus arengus ilmnesid piirkondlikud erinevused. Põhjaprovintsid, (holland, Zeeland) paistsid kogu euroopas silma oma arenenud kaubanduse poolest. Suurim sadama ja ärikeskus oli Amsterdam.Uudne ostumüügikoht oli kaubandusbörs,
(ladina ülikool) Eesti kolme kuninga valduses [Liivi ordu ja Riia peapiiskopi alistumisel Poola kuningale nõudsid Liivimaa aadlikud, et nende eesõigused jäetaks puutumata >>Sigismund Augusti privileeg. Stefan Batory hakkas seadma juhtivatele kohtadele poola ja leedu aadlikke, et riiki tihedamalt liita ja poolastada (senised siinsed aadlikud näitasid end väheusaldatavataena). Poola aeg algas Liivimaale halduse korrastamisega. Kõrgeima ametiisikuna jätkas asehaldur. Maa jagati kolma ossa- Tartu, Pärnu ja Võnnu presidentkondadeks(igaühe eesotsas eluaegne president). 1598. aastal nimetati presidentkonnad ümber vojevoodkondadeks (presidendid vojevoodideks, nagu Poolas). Riigi kätte läks Poola alal 3/4 kogu maavaldusest, mis jagati suurteks staarostkondadeks (Eestis 10). Staarostideks määras kuningas vaid poolakaid ja leedulasi, alles 1598. aastast ka sakslasi. Ümberkorraldused suurendasid tunduvalt Poola ja Leedu mõisnikkonna osa. Kohaliku aadli
kummaski kubermangus 5 maakonda Eesti territooriumil. - Narva koos ümbrusega liideti Petreburi kubermanguga. - Kõik maakonnakeskused said linnaõigused. Eestisse jäi 12 linna; uuteks linnadeks said maakonnakeskused Paldiski (1783) ja Võru (1784). - NB! Niisugune haldusjaotus kehtis väikeste muudatustega kuni 1917. · Muutused valitsemises: - Kahe kubermangu ühiseks valitsejaks sai asehaldur (sellest tuletatakse ka termin asehalduskord). - Asehalduriks sai Katariina II usaldusalune ning senine Liivimaa kindralkuberner iirlane George von Browne, kes sekkus aktiivselt kohalike küsimuste lahendamisse, mis seni oli olnud vaid rüütelkondade otsustada. · Muutused linnade valitsemises: - Linnakodanikuõigused said kõik majaomanikud linnades sõltumata rahvusest ja tegevusalast.
Rootsi aeg 1629.a. sõlmiti Preisimaal Altmargi külas vaherahu, millega Poola loovutas kõik Väina jõest ülespoole jäävad alad Rootsile. Hiljem vaherahu pikendati. Saaremaa oli veel esialgu Taani valduses. Aastail 1643 1645 peeti Taani ja Rootsi vahel sõda, mille tulemusena kaotaja loovutas Brömsebro rahuga Saaremaa Rootsile. Seega oli kogu eestlaste maa läinud Rootsi riigile. Eestis algas Rootsi aeg. Eesti ala jäi jagatuks kahe kubermangu vahel. Põhja-Eesti neli maakonda (Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa) moodustasid Eestimaa. Lõuna-Eestist ja Põhja-Lätist kujunes Liivimaa, sinna kuulus ka Saaremaa, mis küll säilitas teatud eriseisundi. Rootsi võim ei ulatunud ainult Eesti kagunurka Setumaale. Eestimaa kui ka Liivimaa kõrgeimaks tegijaks oli kindralkuberner. Eestimaal adrakohtunikud, Liivimaal sillakohtunikud. Nende ülesandeks oli pagenud talupoegade kinnivõtmine ja tagasisaatmine. Uurida t...
tekkisid aga probleemid. Paavst oli juba valmis alla andma, kuid saamahimulised palgasõdurid sundisid oma ülemusi rünnakut Roomale jätkama, mille tulemuseks oli Karli prestiižile väga halvasti mõjunud Sacco di Roma. Rooma rüüstati ning paavst põgenes linnast. Üldiselt ei suutnud aga kumbki pool otsustavat edu saavutada ning peagi hakati otsima rahu, seda suuresti ka põhjusel, et türklased sultan Suleiman Toreda isiklikul juhtimisel piirasid Viini. Karli tädi, Madalmaade asehaldur Margarethe ning François' ema Louise de Savoie jõudsidki viimaks kokkuleppele, mis on ajalukku läinud Cambrai ehk Daamiderahu nime all. Sellega loobus Karl Burgundia territoriaalse terviku taastamisest ehk ei nõudnud enam Prantsusmaale kuuluvaid Burgundia alasid, François aga loobus taotlustest Milanole ning teistele piirkondadele Itaalias, samuti pidi ta Karlile ära andma Madalmaade piiri äärseid alasid. See rahu tegi ühtlasi ametlikult lõpu Karli nõudmistele
I osa 2013/2014. õppeaasta III ülekooliline test Seitse armastuslugu ajaloost Seitse armastuslugu ajaloost I Kleopatra ja Antonius Kleopatra VII Rooma marmorbüst Vana Muuseum, Berliin Ptolemaioste dünastia* Ptolemaios I Soter (tõlkes: päästja) oli Aleksander Suure** väepealik. Kui Aleksander 323. a eKr suri, jagasid tema väejuhid suure riigi omavahel. Väejuht Ptolemaiosest sai esmalt Egiptuse satraap ehk asehaldur. Ta liitis oma valdustega ka Küprose ja Väike-Aasia lõunaranniku. 305. a eKr kuulutas kreeklane Ptolemaios end Egiptuse kuningaks, pannes aluse Ptolemaioste dünastiale. ____________ * dünastia valitsejasugu, rida samast soost põlvnenud ja üksteise järel valitsenud monarhe ** Aleksander Suur (356323 eKr), Makedoonia kuningas ja väejuht, kes kindlustas Makedoonia ülemvõimu Kreekas, vallutas hulga alasid, k.a Egiptuse; tema
tingimusel, et säilivad nende senised õigused. Ent erinevalt Liivimaast, kus Poola riik hakkas lepingutingimusi õige pea rikkuma, järgisid Rootsi kuningad nii Tallinna linnale kui ka aadlile lubatut. Põhja- ja Lääne-Eesti vasallid koondusid Eestimaa rüütelkonnaks, mida esindas selle üldkogu -- korraliselt iga kolme aasta järel kogunev maapäev -- ja selle alaliselt tegutseva organina maanõunike kolleegium. Rootsi riigivõimu esindas Eestimaal kuninga asehaldur, hiljem kuberner; kohaliku elukorralduse reguleerimisel püriti kokkulepetele rüütelkonnaga. Riigi maavaldus Eestimaal kujunes endistest ordu-, kloostri- ja piiskopimaadest, samuti omanikuta jäänud mõisamaadest; osa sõjas omaniku kaotanud maadest sai enda valdusesse ka kohalik aadel. Riigimaa haldamiseks jaotati see lääniasehaldurite juhitavateks linnuseläänideks, need omakorda riigimõisateks, mida juhtisid mõisafoogtid. Samas asusid Rootsi kuningad heldelt riigimaid
paljud Mõõgavendade Ordu liikmed tapeti ning järelejäänud liikmed ühendati Saksa orduga (Liivimaal tegutses suhteliselt iseseisev Saksa ordu Liivimaa haru) ning seda sai juhtima ordumeister ning algselt asus keskus Riias, kuid varsti viidi see üle Cesis'esse ehk Võnnusse. *) Teine väikeriik oli Eestimaa hertsogkond, mis polnud mitte iseseisev riik, vaid tegemist oli Taani kuninga valdustega, kus hertsogiks oli ka Taani kuningas. Kohapeal asendas Taani kuningat asehaldur ja keskus paiknes Tallinnas. 1346 müüs Taani kuningas oma valdused Liivimaa Ordule ehk pärast Jüriöö ülestõusu läksid need alad Liivi Ordu koosseisu. *) Riia peapiiskopkond, mida valitses Riia peapiiskop ja mille keskus asus Riias. *) Eesti aladel oli kaks piiskopkonda Tartu piiskopkond, eesotsas Tartu piiskopiga ja asus Tartus. *) Teine piiskopkond oli Saare-Lääne Piiskopkond, eesotsas Saare-Lääne piiskop. Tema
aadliperekonna valduses. Mõisa majandus oli tipus 19. sajandi lõpus, 1912. aastal tunnistati Sangaste mõis Venemaa parimaks. Pärast Eesti Vabariigi maareformi sattus majand 1920ndatel raskustesse ja Friedrich von Bergi surma järgselt müüdi mõisa vara 1940. aastal oksjonil. Bergi aadlisuguvõsa ei olnud küll eriti suur, kuid oluline. Friedrich Wilhelm Rembert von Berg (17941874) oli marssal, vene väejuht, Soome kindralkuberner ja Poola asehaldur. Soome kubernerina soodustas ta soome keele levikut ja soome kodanluse tugevnemist. Sangaste viimane omanik Friedrich von Berg (18451938) oli kogu Euroopas tuntud sordiaretaja. Õppis Tartu ja Sorbonne'i ülikoolis, töötas Sotimaal. Tema aretatud rukkisort `Sangaste' on tuntud tänaseni. Berg rakendas kõiki moodsaid agro ja zootehnilisi võtteid. Juba 19.20. sajandi vahetusel lüpsti mõisas piima masinatega. Sangaste mõisa täkust aretati eesti tõugu tori hobune
ühtsuse tugevdamiseks: Selle poliitika elluviijaks sai Liivimaa kindralkuberner George von Browne. a. Balti erikorra nõrgestamine: · Piirati rüütelkondade ja linnavalitsuse privileege. · Balti provintsidele laiendati ka Venemaa maksusüsteem ühtne pearahamaks. b. Halduslikud ümberkorraldused: · Uued maakonnad Paldiski, Võru- ja Viljandimaa. · Kõik maakonnakeskused said linnaõiguse 12 linna, uuteks Paldiski ja Võru. · Kahe kubermangu etteotsa ühine asehaldur. c. Vana valitsemisviisi taastamine pärast Katariina II surma pingete maandamiseks baltisakslaste ja Vene riigivõimu vahel. Mõis ja talu varauusajal 1. Agraarolukord a. 17.-18. saj. Eestis umbes 1000 mõisat: · Rüütli- e. Eramõisad (baltisakslased) · Kroonu- e. Riigimõisaid (rendimõisad) · Pastoraadid e. Väikesed kirikumõisad (kirikuõpetajad) b. Eesti kui ,,Rootsi viljaait" põhjapoolseim vilja eksportiv maa:
1764 käis Balti provintsides ringsõidul olukorraga tutvumas. Venemaa poliitiline positsioon euroopas oli kindel ja balti aadlike sousing ei olnud enam oluline. Riia kindralkuberneriks määrati George Brown, kellest kujunes keskne tegelane uue poliitika ellu viimisel. 1775 kehtestati venemaal uus halduskorraldus, mida laiendati 1783 baltikumile. Nimetatakse asehaldus korraks. 1) Eesti ja Liivimaa kubermangu hakkas juhtima asevalitseja ehk asehaldur Riias. 2) enine haldusjaotus muutus. Eestimaa kubermangu neljale maakonnale (Lääne, Harju, Järva, Viru) lisandus Paldiski maakond. Liivimaal eraldati Pärnu maakonnast Viljandi ja Tartu maakonnast Võru. Narva jäi Peterburi ja Setumaa Pihkva kubermangu. Maakondi nimetati kreisideks. 1) 1783 said kõik maakonna keskused linnaõigused. (Paldiski 1783, Võru 1784) kokku 12 linna.
mõisnikele, ning seetõttu kuuluvad mõisnikele ka talupoegade vara. 18. sajandi lõpuks elas Eestimaal 500 000 inimest. Keisrinnad kes valitsesid 18. Sajandil 1) Katariina I 2) Anna Ivanovna (Ionovna) 3) Jelizaveta Petrovna Peeter I ja Katariina I tütar 4) Katariina II (valitsemisaeg 1762 1796) Päritolult sakslane. 1764 külastas Eesti ja Liivimaad. 1782 kaotati tollipiir Venemaaga ja hakkas valitsema asehaldur. Linnad ja majandus 18. sajandi lõpuks oli Eestimaal 12 linna: Tallinn, Tartu, Pärnu, Narva, Haapsalu, Valga, Paide, Rakvere, Viljandi, Kuressaare, Võru ja Paldiski. Tallinn oli suurim. Elanike umbes 10 000. Tsunftide põhikiri oli skraa. Suurimaks väljaveo artikliks oli vili. Imporditi soola, metalli, soolaheeringat, tubakas. Valgustus sajand Valgustusajastu mõtlejad Eestmaal: * Põltsamaa pastor A. Hupel
20. ROOMA. Geograafiline: Apenniini ps, paljud piirkonnad mägised, põlluharimiseks kõlblik, paremad eeldused ühtseks riigiks, itaallased foiniiklaste ja kreeklaste kultuurimõju all, 8-6saj eKr rajasid kreeklased palju linnu: nt Tarentum itaalias ja Sürakuusa sitsiilias. Itaalia keskosas Lakoonia maakonnas 8saj Rooma linn-latiinid,rääkisid ladina keeles. Roomlased alistasid Vahemere maad, ld keel üle maa, kultuur kreekast. Kronoloogiline: 2at-indoeuroopa itaalikud-roomlaste esivanemad. 1at eKr-Rooma asula- 8-5saj-etruskide linnriigid. 1.Kuningate aeg Roomas 753-509eKr : *753a Rooma linna asutamine * Essa kuningas Romulus* kokku 7 kuningat, viimased 3 etruskid* 510a kukutati viimane etruski kunn* kehtestati vabariik. 2.Varane vabariik 509-265eKr: *senat ja 2 konsulit riigiametnike seast* 5saj sõjad etruskidega* 390a gallid tungisid Rooma* roomlased maksavad lunaraha, kuid sõdivad palju ja lõpuks võidavad tagasi* 265aastaks terve Itaalia R...
halduslikku tervikut, vaid jäi jagatuks kahe kubermangu vahel. Põhja-Eesti neli maakonda- läänemaa, harjumaa, järvamaa ja virumaa-, mis olid rootsi kätte läinud juba Liivi sõjas, moodustasid Eestimaa kubermangu. Eesti alalt kuulus Liivimaa kubermangu(keskus Riias) Pärnu - ja Tartu maakond, mis olid tänapäevastest vastavatest maakondadest märksa suuremad, hõlmates kogu lõuna-eesti mandriosa. Saaremaa kuulus vormiliselt Liivimaa kubermangu. Saaremaal aga oli oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus ning erinev maksusüsteem. Kindlakubernerid - Kubermangude kõrgeimaks valitsusametnikuks oli monarhi määratud ning talle vahetult alluv kindralkuberner, kes kamandas oma haldusalal asuvat sõjaväge, nimetasid ametisse ja kontrollisid riigiametnike tööd. Maapäev Rüütelkonna liikmed käisid seal. Lahendati kohalike küsimusi. Rüütelkondade loodud aadlike õiguste kaitsmiseks tehtud. Maanõunike kolleegium - kõrgeim täidesaatev ja nõuandev organ
1) positiivne roll hariduse edendamisel, raamatute tõlkimisel ja trükkimisel 2) hariduse andmise traditsiooni algatajad Tartus Saaremaa Taani võimu all Kinnitati aadli senised õigused Moodustati Saaremaa rüütelkond kohaliku aadli esindusorgan Taani riik viis läbi reduktsiooni osa eramõisate riigistamise Maa jagati ametkondadeks, mida juhtisid valitsejad Ametkond jagati vakusteks Vakusekohus kohtu mõistmiseks talupoegade üle, sinna kuulusid asehaldur ja maakirjutaja, aga ka maarahva esindajad Saaremaa talupoegade olukorda on hinnatud paremaks kui mandril, kuid mõiskoormisi tuli neilgi kanda 1563.a. anti linnaõigus hertsog Magnuse poolt Kuressaarele
Balti erikord - kehtestati, et saksa aadlikud oleksid rahul. 1) säilitas siinse maa kultuurilise omapära 2) hoidis ära venelaste kolonisatsiooni 3) tihedad sidemed Lääne-Euroopaga 4) andis kohalikele saksa mõisnikele täieliku võimu talupoegade üle Eestlased jälle pärisorjuse kimpus Asehalduskord: 1783.a Katariina II valitsemisajal Eesmärgiks piirialade ühtesulandamine Venemaa omadega Muutused: 1) kubermangu asemel asehaldurkond, etteotsa asehaldur 2) Eestimaa kubermangus uus maakond - Paldiski 3) Liivimaa kubermangus uued maakonnad - Viljandi ja Võru 4) kõik maakonnakeskused said linnaõiguse 6. Vaimuelu XVIII.saj Põhjasõja mõju vaimuelule: Tartu linna häving, Tartu Ülikool suletud, Forseliuse seminari lõpetanud surnud. Pietism - saksa protestantismi vabadusliikumine, taotleti suuremat vagadust, püüeldi sisemise enesetäiendamise ja parandamise poole. Inimene pidi igapäevaselt pühakirja lugema.
1. Eestimaa kubermang palus Rootsilt kaitset Liivi sõjas. Selle moodustasid 4 maakonda: Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa. 2. Liivimaa kubermang läks Rootsile Poolalt vallutatud aladega. Selle moodustasid Lõuna- Eesti ja Põhja - Läti, Eestis olid siis Pärnu- ja Tartu maakonnad. 3. Saaremaa liideti Rootsiga seoses 1645.a Taaniga sõlmitud Brömsebo rahuga. Põhimõtteliselt kuulus Saaremaa Liivimaa kubermangu, kuid säilitas ometigi teatud eraseisundi (oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus ja teistest erinev maksusüsteem). Kubermange valitsesid 2 kindralkuberneri- üks Tallinnas ja teine Riias. 2) Rahvastik 17.sajandil 17.sajandi alguses oli Eestimaal elanikke ligikaudu 100 000, sellest katastroofist aitasid rahulikud ajad aga välja tulla. Rahvaarv hakkas kasvama a) loomuliku juurdekasvu tõttu b) uusasukate saabumisega Võõrastest asus Eestisse 1
kõrgaadlikud. Segaduste aeg kestab 1580ndate a alguseni. Selle ajani on süs kaootiline ja pidevas muutumises. Harju, viru, lääne ja järvamaa nende halduses. 80-81 tegelikult nende juures ka Ingverimaa, mida siinse ter tervikuna käsit. 80ndate aastate ülesehitus kestab 20 a kuni 1600 a sõjategevus siin taaskäivitud, süs hakkab kiiresti muutuma. 1584 astutakse üks kaalukamaid välispol samme, mille mõju ulatub 18-19 sajandini. 1584 a kutsus toonane eestimaa asehaldur Pontus de la gardie tln maapäeval kokku kõik rootsi alal olevad rüütelkonnad ( harju viru, järvamaa, lääne). Tegi ettepankeu, et nad kõik ühineksid. 20 märtsil 1584 a. Kuningas kinnitas selle 25 augustil 1584. Sellega juhtus see, et sündis eestimaa tähtsaim seisulik kogu- eestimaa rüütelkond. 1584 a sünnib ka Eestimaa hertsogkond. Eestimaa jaot 4 kreisi vahel ( mk), 4 kreisi ka eestimaa rüütelkonna alusel. Sama ala on ka eestima asehalduala, valitsemiskeskusega tln
uniooni, millega loodi aadlivabariik ehk Rsecspospolita, mis mõistetavalt pidas Liivimaad oma valduseks. 1582. läks Lõuna-Eesti Rzeczpospolita riigi võimu alla. *Ivan Julm- Vene tsaar, kes laiendas oluliselt Venemaa piire . 22. Liivi sõja lõpp. Eesti ala kolme kuninga valduses Lk.99-104 (Pontus De la Gardie, Ivo Schenkenberg, Jam Zapolski vaherahu -1582, Pljussa - 1583, Sigismund Augusti privileeg, asehaldur, presidentkond, vojevoodkond 1598, staarostkond, vastureformatsioon, Eestimaa hertsogkond, kuberner, linnuseläänid, maakonnad, foogt, Eestimaa rüütelkond, maapäev, Saaremaa rüütelkond, reduktsioon, asehaldur, ametkond, vakus) *Sõja lõpp- Poola kuningaks sai Stefan Batory, seega algas 1579. aastal ulatuslik sõjategevus Venemaa vastu. Nii Poola kui Rootsi tegevuse suunaks oli vene võimu alla langenud alade tagasivallutamine. *Pontus de la Gardie- 1581
Seimis arutati kõikvõimalikke küsimusi. Kohtu alal lõi seim oma kohtu, kus arutati igasuguseid maapiiride küsimusi. Peale seimi oli mitmeid ametnikke- maa-ametnikud ja krooniametnikud. Krooniametnikest olid tähtsamad- marsal- kuninga ihukaitseväe ülem; kantsler- algul kuninga kantselei ülem, hiljem kuninga lähedane usaldusmees ja välispoliitika juht; hetman- Poola sõjavägede ülemjuhataja; rahanduse ja majanduse juht, finantsmeister. Kuninga asetäitjaks Liivimaal oli asehaldur ehk administraator, kelle otseseks ülesandeks oli sõjaväe juhtimine. Administraatori kõrval oli ka teisi ametnikke nagu revidendid, kes koostasid katastri andmeid. President- ehk vojevoodkondade eesotsas olid presidendid ehk vojevoodad, kes täitsid poliitilisi, maksustamise jm ülesandeid. Vojevoodkondade allüksuste ehk kastellaankondade eesotsas olid kastellaanid ehk starostad. Nad olid kohaliku riigivõimu esindajad ja sõjaväelised ülemused. Ülesandeks oli maksude
VANA LIIVIMAA (Orduaeg, keskaeg) Vana Liivimaa Eesti ja Läti alade nimetus keskajal, muistse vabadusvõitluse lõpust kuni Liivi sõja alguseni. 1227-1558. Kui Eesti ja Läti alad olid vallutatud, ei tekkinud ühtset riiki, tekkis 6 väiksemat riiki. Kõigepealt oli tegemist Eestimaa hertsogkonnaga (Virumaa, Harjumaa). See ei olnud päris eraldiseisev, oli üks osa Taani kuningriigist. Taani kuningas oli nende alade hertsog, kuninga asemel valitses kohapeal asevalitseja/asehaldur. Keskuseks oli Tallinn. Eesti aladel oli Saare-Lääne piiskopkond. Osaliselt olid valdused Lääne-Eestis, valdusi oli ka Saaremaal. Seda juhtis Saare-Lääne piiskop, keskusega olid lood erinevad. Algselt oli piiskopkonna keskus Lihulas. Kuna Lihula linnust tuli jagada orduga, toodi keskus üle Vana- Pärnusse. Leedulased põletasid Vana-Pärnu maha, seetõttu viidi keskus Haapsallu. Kõige lõpuks viidi keskus üle Kuressaarde. Tartu piiskopkond moodustus nendest aladest, k...
Romaan kulmineerub Mirgi tüdruksõbra Loola lahkumisega oma endise elukaaslase juurde, jättes Peetri täiesti üksi käsikirja ei avaldata, lootus täisväärtuslikule elule on kadunud (siiski rehabiliteerimata ju) ning ka ainus mõistja, Loola, jätab ta maha. Peeter Mirk sümboliseerib laiemalt kõiki Eesti elanikke peale II maailmasõda kannatanud nõukogude reziimi tõttu, seesmiselt vabad, ent siiski jõuetud midagi ette võtma. Omamoodi peategelane on kuninga asehaldur Andres ning tema käsikiri. Just viimane pidi innustama lugejaid 1990. aastal üleminekuaeg oli välja kuulutatud, iseseisev Eesti Vabariik ukse ees. Kadunud nõukogude okupatsioon pidi tunnistatama ebaseaduslikuks siinkohal oligi selleks parim viis seda teha Andrese kaudu, kes paralleelina Nõukogude Liidule, tunnistas oma väära käitumist Eestlaste tagakiusamisel ning okupeerimisel. Teiseks oluliseks sümboliks raamatus on vana klaver, mida Mirk aitab oma sõbral Sõrdil tüdre
1. teema: Rootsi riigi poliitika Eesti- ja Liivimaal 1)Sündmused, millega seoses läksid Eesti alad järk-järgult Rootsi riigi koosseisu Eestimaa kubermang palus Rootsilt kaitset Liivi sõjas. Selle moodustasid 4 maakonda: Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa. Liivimaa kubermang läks Rootsile Poolalt vallutatud aladega.Selle moodustasid Lõuna-Eesti ja Põhja Läti.( Eestis oli siis Pärnu ja Tartumaa) Rootsi sai endale Saaremaa 1645 aastal Brömsebo rahuga Taanilt. (Aga oma asehaldur, rüütelkond , kirikuvalitsus ja teistest erinev maksusüsteem) Kubermange valitsesid kaks kindralkuberneri- üks Tallinnas ja teine Riias. 2) Rahvastik 17. Saj. 17. Saj alguses oli Eestimaal elanikke umbes 100tuh, kuid rahvaarv hakkas järjest kasvama uusasukate saabumisega. Võõrastest asus Eestisse : Vene talupoegi ja käsitöölisi, kaupmehed, kalurid (Ida-Eesti) Soomlased koondusid omaette küladesse (Virumaa, Harjumaa, Põltsamaa, Tartumaa)
Allikas: ENE4 lk 390-391 Katariina II, Jekaterina II , Vene keisrinna 1762-96, päritolult Anhalt-Zebsti printsess Sofia Frederike Auguste. Tuli Venemaale 1744, abiellus 1745 Vene troonipärija, tulevase keisri Peeter III-ga. Sai Venemaa valitsejaks, kõrvaldanud 1762 kaardiväeohvitseri abiga Peeter III troonilt. Ajas aadli huvidele vastavat poliitikat, tugevdas nende maavaldust ja õigusi pärisoriste talupoegade üle. Tegi 1764 ringsõidu Liivimaal, nõudis Balti kub-de agraarsuhete reguleerimist. 1773-75 Pugatsovi juhtimisel toimunud talurahvasõja mahasurumisega kaasnes avalik reaktsioon: keskvõimu tugevdati, vormistati aadli seisuslikud eesõigused ( 1775 kub- ureform,1785 aadliarmukiri ja linnade armukiri) Balti kub-des kehtestati 1783 asehalduskord. Poola jagamiste (1772, 1793, 1795) tagajärjel ühendati Venemaaga Paremkalda-Ukraina, Valgevene ja suurem osa Leedut; 1795 liidendati ka Kuramaa. Vene-Türgi sõdade(1768-74 ja 1787-91) tulemusen...
Belgia, Prantsusmaa,Sveits, Austria, Serbia ja Bulgaaria. 8) Head suhted senatiga. Käsutas sõjaväge ja rahvatribuunina oli tal vetoõigus kõigi magistraatide otsuste üle. Mitu ametit, millest ükski eraldi võimutäiust ei andnud. 9) Itaalias vallutatud alad ei pidanud Roomale maksma makse, end pidid oma armee loovutama Rooma käsutusse. Mõned linnad võisid saada munitsiipiumi staatuse. Väljaspool Itaaliat vallutatud maad pidid maksma makse. Sinna määras senat valitsema asehaldur, kes kogus makse, pidi kaitsma välisvaenlaste eest ning hoidma ära kohalikud vastuhakud. 10) Idaprovintsid olid Rooma tulekul juba väga kõrgelt arenenud ning jõukad maad. Idaprovintsid eksportisid erinevaid luksuskaupe Lääne-provintsidesse kui ka Itaaliasse. Kõneldi peamiselt kreeka keelt. Vähe ladina keelt. Lääneprovintsid olid Rooma väe tulekul alles riigi ja tsivilisatsiooni koidul. Erandiks oli Kartaago. Vähe linnu. Rooma keel. Põllumajanduslik üldilme
reforme,mille eesmärk oli Venemaad tsiviliseerida. Balti erikorra suhtes oli ta kriitiline. Kui Venemaal teostati kubermangureform, millega kubermangude valitsemist ühtlustati, siis seadis K eesmärgiks, et reform laieneks ka Balti kubermangudele. 1728.a kaotati Balti kubermangude tollipiir Venemaaga ja aasta hiljem teostatigi kubermangureform, mis tähendas sisuliselt Balti erikorra kaotamist. Tulemuseks oli nn asehalduskord. Sel ajal esindas Baltimail riigivõimu Riias resideeriv asehaldur. *kõik aadlikud võrdsustati *kroonuametnike arv mitmekordistus *rüütelkonnad ja aadlimatriklid kaotasid tähtsuse *reformiti kohtusüsteemi *muudeti maakondade piire *seati sisse ühine pearahamaks kõigilt meeshingedelt Asehalduskorrale siiski pikka iga ei antud, K II surma järel troonile tõusnud Paul I taastas balti aadli privileegid. Linnad ja majandus (lk 143) Põhjasõda oli paljudele Eesti linnadele ränga hoobi andnud. Tartu purustati, mitu väikelinna (Paide,
■ + tihendas sidemeid Lääne-Euroopa ja eriti selle kultuuriruumiga ■ - andis aadlikele täieliku võimu talupoegade üle ● Katariina II valitsemisajal hakkas kehtima a sehalduskord ( 1738. aastast) Kaart!!! ○ Eesmärk: ■ Piirialade ühtesulandumine Venemaaga ○ Ümberkorraldused: ■ Kubermangu asmele asehalduskond, selle etteotsa asehaldur ■ Eestimaa kubermangus uus maakond Paldiski ■ Liivimaa kubermangus uued maakonnad Viljandimaa ja Võrumaa ■ Kõik maakonnakeskused said linnaõiguse ■ Kõik mõisnikud said võrdsed õigused ja privileegid (venelaste heaks, aadlimatriklid tähtsusetud)
Ajaloo eksam 1. Muinasaja uurimine Esiaeg e. Muinasaeg: Ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduskaotuseni. Muistismuinasjäänused: Inimeste rajatu või mahajäetu.(kinnis-ja irdmuistendid) Arheoloogia: Muinasaega uuriv teadus. Arheoloogid. Väljakaevamiste põhjal tehakse oletusi kommete, usu, eluviisi ja muu kohta. Dendrokronoloogiline skaala: Kajastab puude kasvuringide paksuse muutusi. Numismaatika: Tegeleb leitud müntidega. Etnoloogia: rahvateadus Rahvaluule: Rahva seas suust-suhu edasi kantud (vahel ka kirja pandud) jutud. Kroonikad: Kirjalikud allikad. Tuleb suhtuda kriitiliselt, sest on sagely kirja pandud eesti- vaenulike inimeste poolt (Hendriku Liivimaa kroonika) 2. Muinasaja periodiseering Kiviaeg: Vanem kiviaeg (paleoliitikum) lõppes 9600 a.eKr Keskmine kiviaeg (mesoliitikum) 9000-5000 a.eKr Noorem kiviaeg (neoliitikum) 5000-1800 a.eKr Pronksiaeg: Vanem pronksiaeg ...
jõudsid esimesed tema kasvandikud ja jätkusid keeletülid konsistooriumiga. Sama aasta hilissügisel käis Forselius läbi seitse Liivimaa kihelkonda, kus pidas läbirääkimisi tulevaste koolide avamise, õppimistingimuste loomise ja tulevaste koolmeistrite kohalesaamise üle. KOOLIDE RAJAMINE 31. detsembril 1686 ilmus Forseliuse Stockholmi reisi tulemusena kuninga korraldus, asutada igasse Eesti- ja Liivimaa kihelkonda kool. 8. veebruaril 1687 jõudis Harju-Madisele asehaldur A. Tungeli allkirjaga korralduskiri. Selles nõuti, et (Harju-Madise ja Risti) kirikute juurde ehitataks koolimaja ja palgataks ametisse koolmeister, kes noortele palveid lugema õpetaks. Lisati, et koolimaja ehitamiseks peavad talupojad ise palke vedama, laudu ja muud vajalikku kohale tooma. Koolimaja tuli ehitada kahe kambriga, kumbki kolm sülda pikk ja kolm sülda lai, ja pidi olema ka väike eeskoda. 1687 tegi Liivimaa Maapäev kindralkuberner J. Hastefi nõudmisel otsuse asutada igasse
Nad olid varustatud viskeodadega, mille nad viskasid vaenlase liinidesse enne kahe väe kokkupõrget. Raskejalavägi oli leegioni selgroog. See koosnes kodanikest, kes suutsid endale lubada vastavat varustust, mis koosnes raudkiivrist, kilbist, turvisest ning pilumist (viskeoda mille viskekauguseks oli umbes 30 meetrit). Isikud Caesar alustas poliitilisi tegevusi pärast keiser Sulla surma 78. eKr. 68 ekr oli ta kvestor. 61 eKr sai temast Lõuna-Hispaania asehaldur. 60 eKr moodustas ta koos Crassuse ja Pompeiusega triumviraadi. 59. eKr valiti ta konsuliks, suutis vastuseisust hoolimata kehtestada agraarseaduse. Vallutas Gallia ja oli esimene Rooma väejuht, kes üritas Britanniat enda kätte haarata. Alustas 49 eKr kodusõda, mille võitis ja kuulutas ennast eluaegseks Rooma diktaatoriks. 44 eKr mõrvati ta senaatorite poolt. Võttis kasutusele Juliuse kalendri.
Sulla põlualuseks. Ta pääses ainult eestkoste tõttu. Teise abielu sõlmis Caesar Sulla lapselapse Pompeiaga 67 eKr, aasta pärast esimese naise Cornelia surma. Poliitikaga hakkas Caesar tegelema alles pärast Sulla surma, kaitstes plebeide huve. Ta korraldas 65 eKr ediilina luksuslikud vaatemängud ja laskis taastada Mariuse kujud. Niimoodi saavutas ta rahva poolehoiu. 63 eKr sai ta pontifex maximuseks. 62 eKr oli ta praetor urbanus ja järgmisel aastal Lõuna-Hispaania asehaldur. Aastal 60 eKr moodustas ta I triumviraadi Marcus Licinius Crassuse ja Pompeiusega. Triumviraadi toetusel valiti ta 59 eKr konsuliks. Konsulina saavutas ta senati vastuseisust hoolimata kahe veteranide ja vaeste kodanike huve kaitsva agraarseaduse kehtestamise. Caesar lahutas end Pompeiast ja abiellus kolmandat korda 58 eKr konsul Piso tütre Calpurniaga, oma tütre Julia andis ta naiseks Pompeiusele. 47 eKr sai Caesar poja Kleopatraga. Poja nimeks sai Caesarion.
Valitsemispoliitika Itaalias vöeti vöidetult ära 1/3 maast. Linnad said munitsiipiumi staatuse neil säilis omavalitsus ja nende elanikele anti Rooma kodaniku öigused. Rooma liitlaste liidulepingu kohaselt pidid nad andma oma söjaväe Rooma käsutusse, makse ja muid kohustusi nende peale ei pandud. Väljaspool Itaaliat vöeti vöidetult ära kogu maa. Need alad said provintsi staatuse säilis omavalitsus ja roomlased kohalikesse asjadess ei sekkunud. Asehaldur kogus makse ja vajaduse korral kaitses välisvaenlaste eest, hoidma ära kohalikud vastuhakud ning täitma ülemkohtuniku ülesandeid. Muutused ühiskonnas Rooma linna tähtsus töusis. Toimus suurem varanduslik kihistumine ja talupoegade laostumine. Suur orjanduse areng. Vendade Gracchuste reformikatsed Kuna talupoegade olukord oli väga halb, ei suutnud nad enam endale söjaväe varustust osta. Kaks nobiliteedi hulka kuuluvat riigimeest, vennad Tiberius ja Gaius Gracchus, püüdsid
Erik XIV asus Läänemere idaosas ajama jõulist laienemispoliitikat võttes kuulda Tallinna rae abipalveid. 1561.a alistus Rootsi kuningale Erikule Harju-, Viru- ja Järvamaa aadel ja kaks päeva hiljem ka Tallinna linn. 1584.a liideti kõik Rootsi valdused Põhja-Eesti üheks provitsiks, mis oli tuntud kui Eestimaa hertsogkond. Eestimaa alade liitumine Rootsiga oli olemuselt vabatahtlik, mistõttu siin säilisid kohapealsed privileegid. Rootsi kuningavõimu kõrgeimaks esinadajaks oli algul asehaldur ja kuberner ning 1673.a alates kindralkuberner. Eestimaa hertsogkonnas jäi kõrgeimaks kohtuinstantsiks kuberneri juures tegutsev maanõunike kolleegium ehk ülemkohus (Oberlandgericht). 12 liiget valiti kohalike aadlike hulgast. Ülemkohtu otsused võis edasi kaevata Svea õuekohtule ning seejärel kuningale. 1617.a allutati kõrgemale maakohtule meeskohtud. Harjumaal ja Läänemaal kummaski üks ning Järvamaal ja Virumaal tegutses üks meeskohus. Toompeal tegutse linnusekohus, mis
VANA-LIIVIMAA E ORDUAEG E KESKAEG Vana-Liivimaa Eesti ja Läti alade nimetus keskajal, Muiste vabadussõja lõpust kuni Liivi sõja alguseni 1227-1558 a. Kui Eesti ja Läti alad olid vallutatud, tekkis siia 6 erinevat väikeriiki: 1. Eestimaa hertsogkond. Oli osa Taani kuningriigist (Põhja-Eestis). Mitte kuningas ei valitsenud siin, vaid asevalitseja või siis asehaldur. Selle riigi keskuseks oli TALLINN. 2. Saare-Lääne piiskopkond. Osaliselt olid valdused Lääne-Eestis ning ka Saaremaal. Tegevust juhtis piiskop, esialgu oli keskus Lihulas, kuid hiljem toodi see Vana-Pärnusse. Päras seda, kui see maha põletati, siis toodi ta HAAPSALLU ning lõpuks KURESSAARDE. 3. Tartu piiskopkond moodustus aladest, kus oli olnud Ugandi. Juhiks oli peapiiskop ja juhiks TARTU. 4
Toimis riigivõimu kõrvalt. Kõrgeim asutus oli aadli maapäev. Taani võim 1. Iseloomustage Saaremaa valitsemist Taani võimu ajal. Kinnistasid aadlite seniseid eesõigusi. Aadel moodustas Saaremaa rüütelkonna. See kitsendas riigiasutuste tegutsemisvabadust, kuid Taani pani riigikorra kindlalt maksma. Riik tegi reduktsiooni, st võeti mõnelt mõisnikult maa tagasi. Riigimaid hooldas kuninglik asehaldur. Talunikel olid suuremad õigused, kui mandril. Olid mõisa koormised ja teokohustus. Eesti alade minek Rootsi võimu alla ·1600.a. algas sõda Liivimaa pärast uuesti. ·Poola-Rootsi sõjad kestsid vaheaegadega ligi 30 aastat. Lõpuks saatis edu Rootsit. ·1629.a. sõlmisid Poola ja Rootsi Altmargi vaherahu, millega Poola loovutas Lõuna- Eesti ja Põhja-Läti alad Rootsile. ·Rootsi ja Taani omavaheliste sõdade tulemusena loovutas Taani 1645
(jaga ja valitse) põhimõte - läbirääkimised ja lepingud vallutatud maadega eraldi, vallutatutel säilis oma elukorraldus, usk, valitsusviis o Rooma valdused Itaalias - ager publicus e. Rooma riigi maa, kolooniad: sõjalised tugipunktid, munitsiipiumid: omavalitsus ja Rooma kodakondsus, liitlased: sõjavägi Rooma käsutuses väljaspool Itaaliat - provintsid: maa kuulus Rooma riigile (maksustatud), Rooma asehaldur + omavalitsus · Rooma lagunemine - ühiskonna kihistumise süvenemine - talupoegade laostumine, pidevad sõjad, orjanduse laienemine (latifundiumid), süvenev linnastumine, impeeriumi laienemine, kodanikkonna kasv: 89 eKr said kõik vabad Itaalia elanikud Rooma kodanikeks (pärast nn liitlassõdu, kui kodakondsus lõpetati kõigile itaallastele, kes võitluse lõpetavad) Vallandunud Liitlassõda oli roomlastele
SEMINAR NR. 5 LÜÜBEKI ÕIGUS KÜSIMUSI JA MATERJALE KÜSIMUSED 1. Keskaegse linnaõiguse üldiseloomustus 1.1. Linna määratlemine Linn kompaktse hoonestusega asula, millel on oma haldusorganid ja juriidilised õigused. 20. sajandi linna võis iseloomustada järgmiste tunnuste abil. Ta oli: juriidilise isiku staatuses olev korporatsioon poliitiline kooslus, mida tavaliselt juhib valitud meer koos valitava nõukoguga, kes omab volitusi palgata ametnikke, määrata makse, sundvõõrandada eraomandit jne. majanduslik üksus, mis kindlustab (või vähemalt kontrollib kindlustamist) ennast vee, energia, transpordiga, reguleerib ehitamist ja elamispinna kasutamist, majanduslike ettevõtete paigutamist sotsiaalset heaolu tagav kooslus, mis korraldas hariduse andmist, tervishoidu jne. M. Weberi hinna...
Vana-Liivimaa riigid ja põlisrahvas: · Feodaalse killustatuse aega Eestis nimetatakse Vana-Liivimaa ajaks. Maa jagati üksikuteks osadeks mille etteotsa said enam-vähem sõltumatud valitsejad maahärrad, kelle valdused kujutasid väikeseid feodaalriike: 1. Taani valdus e.Harju-Viru, Põhja-Eesti alad, mida nimetati ka Eestimaaks. Taani kuningas oli Eestimaa Hertsog, tema asehaldur asus Tallinnas. Tallinna piiskop omas Põhja-Eestis ainult vaimulikku võimu, allus Lundi peapiiskopile. Muud alad allutati vormiliselt Saksa-Rooma keisririigile tegelikult valitsesid suht iseseisvad maahärrad Tartu piiskop, Saare-Lääne piiskop ja Liivi ordumeister. 2) Liivi orduriik ilmaliku võimu kehastus, suurim sõjaline jõud, eksisteeris alates 1237. aastast. Oli Saksa ordu Liivimaa haru, loodi Mõõgavendade ordust, mis sai 1236
ning allutasid endale kiriku. Kubermangud Eesti ala jäi jagatuks kahe kubermangu vahel. Põhja-Eesti (koos Hiiumaaga) ja neli maakonda (Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa) moodustasid Eestimaa ehk Eestimaa kubermangu. Need alad olid Rootsi kätte läinud juba Liivi sõjas. Lõuna-Eestist ja Põhja-Lätist kujunes Liivimaa ehk Liivimaa kubermang, sinna kuulus ka Saaremaa, mis küll säilitas teatud eriseisundi. Erinevalt teistest maakondadest oli Saaremaal oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus(konsistoorium) ning Eesti ja Liivimaast erinev maksusüsteem. Eesti alalt kuulusid Liivimaa kubermangu Pärnu ja Tartu maakonnad, mis olid tänapäevastest vastavatest maakondadest märksa suuremad, hõlmates kogu LõunaEesti mandriosa. Põhja-Eestist sai Eesti kubermang keskusega Tallinnas ning Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti ühendati Liivi kubermanguks keskusega Riias. Selline jaotus püsis 1917. aastani. Viimase Eesti alana läks Rootsi riigi alla 1660
Keskaeg Eestis VanaLiivimaa riigid ja põlisrahvas: · Feodaalse killustatuse aega Eestis nimetatakse VanaLiivimaa ajaks. Maa jagati üksikuteks osadeks mille etteotsa said enamvähem sõltumatud valitsejad maahärrad, kelle valdused kujutasid väikeseid feodaalriike: 1. Taani valdus e.HarjuViru, PõhjaEesti alad, mida nimetati ka Eestimaaks. Taani kuningas oli Eestimaa Hertsog, tema asehaldur asus Tallinnas. Tallinna piiskop omas PõhjaEestis ainult vaimulikku võimu, allus Lundi peapiiskopile. Muud alad allutati vormiliselt SaksaRooma keisririigile tegelikult valitsesid suht iseseisvad maahärrad Tartu piiskop, SaareLääne piiskop ja Liivi ordumeister. 2) Liivi orduriik ilmaliku võimu kehastus, suurim sõjaline jõud, eksisteeris alates 1237. aastast. Oli Saksa ordu Liivimaa haru, loodi Mõõgavendade ordust, mis sai 1236. aastal Saule
Liivimaal lahutati Pärnu maakonnast Viljandimaa ja Tartumaast Võrumaa. Narva linn ja selle lähiümbrus jäi endiselt Peterburi ja Setumaa Pihkva kubermangu. 1783. aastal said kõik maakonnakeskused linnaõigused; seega oli Eesti alal Vene aja lõpuni 12 linna: Tallinn, tartu, Narva, Pärnu, Kuressaare, Haapsalu, Paide, Rakvere, Viljandi, Valga, Paldiski ja Võru. Balti provintside poliitiline korraldus ühtlustati Venemaa sisekubermangudega. Mõlema kubermangu etteotsa nimetati ühine asehaldur. Maanõunike kolleegiumid rüütelkondades ja raed linnades saadeti laiali. Kõik mõisnikud omandasid võrdsed õigused. Linnades anti võrdne kodanikuõigus kõigile majaomanikele. Linnade valitsemiseks loodi linnaduumad. Riigi kontroll linnaametnike üle kasvas koos sellega märgatavalt. Põhjalikult muudeti maksukorraldust, kehtestati ühtne pearahamaks ning seetõttu hakati läbi viima hingeloendusi. Koos valgustusideede levikuga hakati Liivimaal üha rohkem rääkima talurahva olukorra
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
