ballasti. 2. Laev laadib 900 tonni lasti. 3. Kulutanud ookeaniülesõidul 500 tonni kütust, saabub laev ookeanisadama reidile (=1.025 t/m3).. Lubatud sisenemissüvis sadamasse on 7,70 m. Küsimus: 1. Kas jätkub sisenemissüvise saavutamiseks ainult ballasti välja pumpamisest? 2. Kui ei, siis kui suure lastihulga jaoks peab kapten tellima pargased reidile, et lossida täiendavalt osa lastist? NB. Kõik süviseid puudutavad arvutused tuleb teha kuni kolmanda kohani pärast koma !!! Nimi...............................Grupp............. EESTI MEREAKADEEMIA Laevandusteaduskond Eksam õppeaines LAEVA EHITUS 2007. Ülesanne. Variant 2. 1. Laev järgmiste mõõtmetega: L=140 m, B=18,40 m, Tvöör=7,20m, CB=0,72 CW=0,80 Tahter=7,60 m seisab soolaseveelises ookeanisadamas (=1.025 t/m3).
..........................................................12 3.1. Profiilplekki valimine....................................................................................................13 3.2. Roovi arvutus.................................................................................................................14 3.2.1. Koormus roovi peale...............................................................................................14 3.2.2. Roovi arvutused (kandepiirseisund)........................................................................14 3.2.3. Roovi arvutused (kasutuspiirseisund).....................................................................15 3.3. Peatala arvutused............................................................................................................16 3.3.1. Peatala valimine......................................................................................................16
Töö käik Katse tegemisel kasutasin akaatsia mett. Kõigepealt asetasin ~1cm³ mett kuiva katseklaasi, sulgesin korgiga ja kuumutasin vesivannil 60°C juures, kuni kristallid olid kadunud. Katseklaasi sisu jahutasin toatemperatuurini. Ühe tilga mett viisin refraktomeetri prismale ja määrasin murdumisnäitaja. Määrasin kokku 2 korda, vahepeal refraktomeetri prismat hoolikalt puhastades. Keskmise tulemuse põhjal leidsin tabelist vastava niiskusesisalduse. Katse andmed ja arvutused 1) 1,4942 ehk 81,2 % 2) 1,4941 ehk 81,19 % Niiskusesisaldus tabelist : 17 g / 100 g kohta Järeldused Katses kasutatud mesi vastab Eesti mee kvaliteedinõuetele. Eestis on lubatud niiskusesisaldus kuni 20 %, kanarbikumee puhul isegi kuni 25 %. Võin lugeda katse õnnestunuks, sest minu tulemus ei ületanud 20 %. Redutseerivate suhkrute määramine Töö käik Lahustasin 1,5 g mee kaalutist 100 ml mõõtkolvis. Töölahuse saamiseks lahjendasin mee
või vastupidi, või kas kahe aine vahel on üldse seost. Eelkõige tundus teema huvitav, sest kahte ainet õpetab üks õpetaja. Hüpotees: Kas ajaloo ja ühiskonnaõpetuse hinded on omavahel seoses? Uurimustöö üldkogum on 9. Klass, millest valimi moodustab 20 õpilast. 10 poissi ja 10 tüdrukut. Hinded sain teada suulise küsitlemise teel. Mõlema aine hinnete puhul on tegemist järjestustunnustega. Kõik arvutused on tehtud Microsoft Excelis vastavate valemitega. 1. Uurimustöös esinevate mõistete ja tähistuste selgitused 1. Statistika teadus, mis käsitleb arvuandmete kogumist, töötlemist ja analüüsimist. 2. Matemaatiline statistika matemaatika haru, mis uurib statistiliste andmete põhjal järelduste tegemise meetodeid. Statistikas on oluline uurimise objekt ja üldkogum. 3
eraldusvõime kaadrisagedus sisu bitikiirus võimalik hinnang edastuskiirus LISA SIIA SUURIMA pilt on selge ja terav 2592x1944 10 612000 kb/s VÕIMALIKU ARVUTUSED Arvutada pakkimata video VGA eraldusvõime hinnang eraldusvõime kaadrisagedus sisu bitikiirus edastuskiirus pilt on terav kuid 600 triibud läksid LISA SIIA VGA 640x480 30,0 93000 kb/s
· Täita bürett 0,1 M soolalahusega 0-ni · Tiitrida 0,1 M soolhappelahusega, seejuures segada kolvis olevat vett. Lõpetada tiirimine koheselt, kui punane värvus jääb püsima. Lugeda büretilt tiitrimiseks kulunud soolhappe maht 0,05 täpsusega · Loputada kolb dest. Veega ja korrata tiitrimist kuni tiitrimiseks kulunud HCl mahtude erinevus ei ületa 0,10...0,15 Katseandmed: Katse arvutused 1) Arvutada ioonide konsentratsioon 2) Karbonaatne karedus KK: B) Üldkareduse määramine · Pipeteerida koonilisse kolbi 100 uuritavat vett. Lisada 5puhverlahust ning indikaatorit ET-00. Lahus värvub lillaks · Seada bürett 0,025 M triloon-B lahusega töökorda, tiitrida kuni jääb püsima sinine värvus · Korrata tiitrimist kuni mahtude erinevus ei ületa 0,10...0,15 Katseandmed: Katse arvutused
P pr=1,3 P (4) Kus L - lõikeserva pikkus, mm; d - detaili (või templi) diameeter, mm; s - materjali paksus, mm; σ1 - materjali lõiketakistus, MPa. a ja b - täisnurkse ava pikkus ja laius, mm; P - detaili tehnoloogiline lõikejõud, N; Ppr - pressi survejõud, N; Arvutamine a) Arvutused teen ma arvestades, et stansimine on tehtud ilma surveplaatideta, paralleelsete lõikeservadega stansidel ühe detaili kaupa. Kuna tegemist Teras30 siis saan, et σ1=480MPa , arvestatud on et tegemist on kalestunud materjaliga. L=2*(30mm+70mm)=200mm P=200mm*3mm*480MPa=288000N≈29,4t Ppr=1,3*288000N=374400N≈38,2t
KODUSED ÜLESANDED Õppeaines: Stantsid ja pressvormid Mehaanikateaduskond Õpperühm: Üliõpilane: Kontrollis: Tallinn 2013 Kodune ülesanne nr.1 Määrata stantsimise arvutuslik lõikejõud ja vajalik pressi survejõud kui stantsime ava või sisselõiget järgmistes lehtmaterjalides: Kasutan kiiret stantsi, seega = 0,86 x 500 = 430 Mpa d) Lähteandmed: materjal-teras 30 standardi 1050-88 järgi tõmbetugevus-Rm=500Mpa lõiketakistus-l= 430N/mm2 lehe paksus-s=2mm ristkülikukujulise ava mõõtmed-2(a + b)=2(50+100)=300mm Arvutused: Stantsimine paralleelsete lõikeservadega stantsidel Arvutuslik lõikejõud: P= L x s x l =300x2x3430 = 258000N=25,8T, kus P-arvutuslik lõikejõud L-lõigatava perimeetri lõikejoone pikkus 2(a+b)=2(50+100) =300mm S-materjali paksus l-lõiketakistus Pressi vajalik survejõud: Ppr= 1,3xP = 1,3x25,833,54T Valin pressi vaja...
ANORGAANILINE KEEMIA I: LABORATOORSE TÖÖ PROTOKOLL Robert Ginter - 142462MLGBII Praktikum III 1 TÖÖ 8 – LAHUSTE KOLLIGATIIVSED OMADUSED 1.1 KATSE 1 – SUHKRU MOLAARMASSI MÄÄRAMINE KRÜOSKOOPILISEL MEETODIL Töö eesmärk: Leida sahharoosi molaarmass Töö vahendid: Keeduklaas, destilleeritud vesi, jää ja NaCl segu, termomeeter, klaas segamispulk, uhmer, sahharoos. Töökäik: 100 ml kuiva keeduklaasi pipeteeriti 50 ml destilleeritud vett ja asetati 300 ml keeduklaasis olevasse lumest ja (100:5) naatriumkloriidist valmistatud jahutussegusse. Märgiti vee tremperatuur momendil, kui tekisid esimesed jääkristallid. Vee külmumistemperatuur mõõdeti termomeetriga ( 0,1 .c täpsusega). Allajahtumise vältimiseks tuli katse ajal vett klaaspulgaga segada. Külmumistemperatuuri saavutamise järel eemaldati keeduklaas jahutussegust ja raputati vette 25 g eelnevalt uhmris peenestatud suhkrut. Kui suhkur on...
Mõõdetud suurusi võrreldakse Nernsti valemi põhjal arvutatud teoreetiliste väärtustega. Töö käik: Valmistasin ette galvaanielemendi (Cd/CdSO4//KCl//CuCl2/Cu), selleks lahjendasin vastavaid lahuseid(0,1M) nõutud kontsentratsioonideni (0,05M), ühendasin keeduklaasid soolasildadega, asetasin sisse metallielektroodid ning võtsin voltmeetrist näidud esialgsele galvaanielemendile ning kummagi poole näidud hõbekloriidi suhtes. Seejärel tegin arvutused. Katseandmed ja arvutused: Katse temperatuur 25°C A Elektromotoorjõu mõõtmine Tabel 1 Element Emõõdet E'arv= (+)mõõdet- (-)mõõdet E''= (+)teor- (-)teor V V V Cd/CdSO4//KCl//CuCl2/Cu 0,695 0,708 0,753 0,1m 0,05m B Elektroodide potentsiaalide mõõtmine Tabel 2
Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Elektrotehnika I Kodutöö nr 1 Alalisvoolu hargahel Õpilane: Andris Reinman 010192 Rühm: AAA-31 Juhendaja: Aleksander Kilk Tallinn 2002 Algandmed: Skeem nr 17. Andmerida nr.2 Voolude variant nr.3 1.Kirchoffi võrrandid Arvutused teen MathCad'is 2.Kontuurvoolude meetod Arvutused teen MathCad'is Kuna kontuurvoolude meetodil saadud voolud võrduvad Kirchoffi võrranditest saadud vooludega, võib aravata, et leitud voolud on õiged. Tulemused näitavad, et voolud I3 ja I4 on esialgselt valitud suunale vastupidised. 3.Potensiaalid 4. Võimsuste bilanss PRi=PEi+ Pj PRi =I12*R1+ I22*R2+ I32*R3+ I42*R4+ I52*R5+ I72*R7 = 358,297 W PEi =...
Gases pass through centrifugal cyclones and then precipitators. Then flue gases are discharged into the atmosphere by induceddraught fans through chimney stack. In the deposites fall down they may constipate the ash sluicing system. The needed temperature of the drum is defined by the steam parameters. The air of the combustion is warmed in the 1 gradual air preheater. This process in used to increase the net work output. Arvutused Algandmed: Aurutootlikkus, Da 200 t/h Ülekuumendatud auru temperatuur, tü2 540 °C Ülekuumendatud auru rõhk, pü2 15 MPa Toitevee temperatuur, tü2 210 °C Kütuse liik gaas
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemiatehnika instituut HÜDRODÜNAAMIKA ALUSED Laboratoorne töö õppeaines Keemiatehnika alused Töö teostasid: Töö teostamise kuupäev: 30.09.3014 Tallinn, 2014 Sisukord Sisukord.................................................................................................................. 2 Töö ülesanne.......................................................................................................... 3 Katseseadme kirjeldus ja skeem............................................................................. 4 Arvutused............................................................................................................... 7 Tabelid.................................................................
6 3,83 0,008333 69,4444E-06 2,80 0,005 2,5E-05 Keskmine 3,82167 2,795 Summa 8,33333E-05 0,00035 ' = 1,01862 ± 0,00012 V (lpv (') = 50 V aastas, valmistusaasta: 1986) ARVUTUSED Potentsiomeetri õlapikkusnäitude aritmeetilised keskmised: Keskmiste mõõtemääramatused: Määramatus tingitud mõõtmiste reast: ( ) ( ) ( )
Galvaanielemendi elektromotoorjõu ja elektroodipotentsiaalide määramine Töö ülesanne: Galvaanielemendi valmistamine ja selle elektromotoorjõu mõõtmine. Ning mõlema elektroodi potentsiaalide mõõtmi võrdluselektroodi suhtes. Mõõdetud suurusi võrdlemine Nersti valemi pähjal arvutatud teoreetilise väärtustega. Tulemused: Katse temperatuur 230C A Element Emõõdet Zn/ZnCl2//KCl//CuCl2/Cu 1,058 1,071 B Element E'mõõdet Zn/ZnCl2//KCl//AgCl/Ag 0,978 -0,742 Ag/AgCl//KCl//CuCl2/Cu 0,093 0,329 C Ioonide Elektrood ...
Niveleerimis Töö nimetus käik Kuupäev 31.05.2011 Instrument niveliir Töö algus 00.00 llmastik päikseline Töö lõpp 00.00 Temperatuur 25 Absoluut- Instru-mendi Lugemid Kõrguskasvu Keskmised kõrgused või Latipunkti nr. horisondi latilt mm d kõrguskasvud relatiivsed kõrgus ...
termomeeter, kalorimeeter, pliit. Töö käik: 1. Kaalusime metallitükk ja klaasi kaalul, saadud tulemused panime kirja ja arvutasime vee massi(M klaas veega M klaas = Mvesi) 2. Mõõtsime vee ja metalli tükki algtemperatuuri 3. Asetasime metalli tükki keevasse vette 15 minutiks 4. Asetasime 100kraadi kuuma metalli tükki kalorimeetrisse 5. Jälgisime termomeetrit ja panime kirja kalorimeetris oleva vee maksimum temperatuuri. 6. Tegime vajalikud arvutused et leida metalli aatommassi ja määrata metalli Katse andmed: · Tundmatu metalli mass m1=0,0302kg · Vee mass m2=0,0921kg · Siseklaasi mass m3=0,0452kg · Metalli alg temperatuur T1=100oc · Vee alg temperatuur t2=23oc · Süsteemi lõpp temperatuur t3=32oc · Vee erisoojusmahtuvus Cvesi=4,187*103(J/(kg*K))
puhverlahust ja väike kogus indikaatorit ET-00. 2. Seada töökorda bürett lahjema, 0,005 M triloon-B lahusega ning tiitrida nagu punktis B sinise värvuseni. Katseandmed A) Punktis A lahuse värvi muutmiseks kulunud HCl ruumalad kahel katsel: B) Punktis B lahuse värvi muutmiseks kulunud triloon-B ruumalad kahel katsel: C) Pehmendatud veele lisatud triloon-B ruumala: Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Katse A osa arvutused: Leian uuritava vee värvi muutumiseks kulunud HCl ruumala aritmeetilise keskmise: 1) Arvutan tiitrimistulemuste keskmise põhjal ioonide kontsentratsiooni: 2) Arvutan reaktsioonivõrrandi järgi karbonaatse kareduse: Katse B osa arvutused: Leian uuritava lahuse värvi muutumiseks kulunud triloon-B ruumala aritmeetilise keskmise: 1) Arvutan tiitrimistulemuste keskmise põhjal lahuse üldkareduse: Katse C osa arvutused: 1) Arvutan pehmendatud vee üldkareduse ehk jääk-üldkareduse:
F = m*a F = 97*3*9,81=2854,71 = 2,85 kN F = m*a*s, kus s-varutegur, m- mass kg, a kiirendus m/s2. F = 23*12*9,81*2 = 5415,12 = 5,42 kN V puistelast=0,05*0,01*10 = 0,5 m3 m = V* = 0,5*2000 = 1000 kg F = 1000*9,81 = 9810 = 9,81 kN a) Arvutame jõudu, mis avaldub kerele: F = 2000*9,81 = 19620 = 19,62 kN Jõud, mis avaldub ühele kande profiilile: F1= 19,62/2 = 9,81 kN L=2m M= F*L/4 = 9,81*2/4 = 4,9 kN/m = 4900 N/m = M/W = 4900/ (18,2*10-6) = 269230769,2 Pa = 269,23 MPa [] Al 2014*T6 = 400 Mpa s= 400/269,23 = 1,48 Arvutused näitavad, et tingimus s[s]=2 ei ole täidetus see järel on vaja lisada jäikust lisavaid profile. M2= F*L/8 = 9,81*2/8 = 2,45 kN/m = 2450 N/m = M/W = 2450/ (18,2*10-6) = 134615384,6 Pa = 134,61 MPa [] Al 2014*T6 = 400 Mpa s= 400/134,61 = 2,9 Tingimus s[s]=2 on t...
Vett ning lahust segada · Voltida filter ning asetada see lehtrisse eelnevalt niisutatuna, et filter liibuks vastu lehtri seina · Alustada filtreerimist valades lahust kolm korda mööda klaaspulka lehtrisse · Pesta filter, et viia kogu lahustunud sool lahusessu, selleks täita filter dest. Veega · Lahus hoolikalt segada, seda mitmel korral ümber pöörates · Kasutades areomeetrit, tuleb, määrata lahuse tihedus 4. Katseandmed: 5. Katse arvutused 1) Määrata lahuse tihedus Andmed =1, 0200 g/cm³ =1, 0197 g/cm³ =1, 0233 g/cm ³ C% = C% =3, 00% C% =3, 50% 2) Arvutada NaCl mas Andmed Vl = 250 =1, 0200 g/ C% = 3, 04% 3) Leida NaCl lahuse molaarne kontsentratsioon Andmed n aine =58,5 g/mol V lahus = 250 4) Arvutada NaCl % sisaldus liiva-soola segus Andmed m segu= 10 g 5) Katse süstemaatiline viga
Biokeemia Laboratoorne töö "Protelüütilise ensüümi ehk proteaasi aktiivuse määramine" Nimi Grupp 1. Töö eesmärk: Määrata antud protelüütilise ensüümi aktiivsust ja teha vastavad arvutused. Ensüüm: Alkalaas 2. Teooria Proteoluutilised ensuumid ehk proteaasid (EC 3.4.4., peptiid - peptiidhudrolaasid) on arvukas ruhm ensuume, mis kataluusivad peptiidsidemete hudroluusi valkudes ja peptiidides.
ületada maksimaalset transpordi gabariiti ja teatud suurustest moodulite transport võib olla foto 3 - Moodulmaja kulukas. 7 3 Karkassi arvutamine Konstruktsioonid ja selle osad tuleb projekteerida küllaldase kandevõimega ja tule leviku vastava piiramisega. Arvutuse puhul on vajalik: - määrata koormused; - teostada staatilised arvutused; - kandekonstruktsioonide arvutamine; - sõlmede arvutused ja konstruktsioonid; - stabiilsusarvutused - hoone kui terviku vajumite arvutamine - vundamendi arvutus; - soojustehnilised ja niiskustehnilised arvutused; - lahendada heliisolatsiooniga seotud probleemid; - tulepüsivusarvutus; Nagu näha siis arvutamist on palju ja tööd nendega on väga palju. 8 Kasutatud materjalid https://ttu
teed mööda mõõdetud pikkuste ja arvutatud teede pikkuste vahede kohta keskmine ruuthälve. Antud töös on keskmise ruuthälbe väärtuseks 143,01 m. Seega maksimaalne eksimus on +/- 143, 01 m. Kuna see eksimus on suhteliselt väike, siis võib antud piirkonnas arvutada teede tegelikud pikkused kasutades selleks keskmist teede kõverjoonelisuse koefitsienti ja mõõtes kahe punktivahelise otsekauguse. 2 Mõõtmistulemused ja arvutused: Tabel . Mõõtmistulemused ja arvutused Kaugus Kõverjoone- Kaugus Lähte- Siht- Kaugus teed lisuse Arvutatu Lv= punkt punkt otse (Lv)2 mööda koef. d Lt-La nr nr Lo Lt (m) Ki La=Lo*K
L G 7 4 M EB 5 5 Tabel 1. Lähteandmed 2. Töö käik 2.1 Esialgne variant Tabelis 1 on toodud lähteandmed koos tööde järkudega. Joonisel 1 on toodud lähteandmetele vastav võrkgraafik, mis on edasiste arvutuste aluseks. Joonis 1. Esialgne võrkgraafik Punasega on toodud võrkgraafikus kriitiline tee. Võrkgraafiku arvutused on kantud tabelisse 2, kus: TVA - töö varajane algus THA - töö hiline algus THL - töö hiline lõpp TVL - töö varajane lõpp r - ajareserv (r = THA - TVA = THL - TVL) Töö i j t TVA TVL THA THL r töölisi 1 2 3 4 5 6 7 8 G 1 3 4 0 4 0 4 0 6 K 1 2 4 0 4 7 11 7 6
Õhu maht kolvis normaaltingimustel: Õhu mass kolvis: Kolvi ja korgi mass: CO2 mass: Süsinikdioksiidi suhteline tihedus (D) õhu suhtes: Süsinikdioksiid molaarmass: Katse süstemaatiline viga, lähtudes CO2 tegelikust molaarmassist 44,0 g/mol ja katseliselt määratud molaarmassist MCO : 2 Katse suhteline viga: · CO2 molaarmass leidmine moolide arvu kaudu. Moolide arv: CO2 mass: Leitud esimese ülesande käigus. Arvutused asuvad leheküljel nr.4 CO2 molaarmass: Katse süstimaatiline viga, lähtudes CO2 tegelikust molaarmassist 44,0 g/mol ja katseliselt määratud molaarmassist MCO2: Katse suhteline viga: · CO2 molaarmass, kasutades Clapeyroni võrrandit. CO2 mass: Leitud esimese ülesande käigus. Arvutused asuvad leheküljel nr. 4. CO2 molaarmass: Katse süstemaatiline viga, lähtudes CO2 tegelikust molaarmassist 44,0 g/mol ja katseliselt
kerge saviliiv
7.Looduslik pinnas mulde all: 32 0,010 13
tolmne saviliiv
Katendi ja mulde konstruktsiooni kihtide
tugevusarvutamine elastsele läbipaindele
Asafaltbetoonide E-moodulid on võetud 10 0 C juures
Katendi arvutamine elastsele vajumile (Evaj)
Evaj = a * log (Q) + b
Evaj=67,7*log1200+61,3=270MPa
Kuna Emin=160MPa
...............................5 Glükoosilahuste valmistamine..........................................................................5 Värvusreaktsiooni läbiviimine...........................................................................6 Katse andmed..................................................................................................... 7 Kaliibrimisgraafik................................................................................................. 7 Arvutused............................................................................................................ 7 Järeldused............................................................................................................... 8 Kasutatud kirjandus................................................................................................ 9 Sissejuhatus Laboratoorse töö 3.3 teemaks oli glükoosisisalduse määramine ensümaatilisel meetodil.
Katse Silinder 1 (s) Silinder 2 (s) Silinder 3 (s) Silinder 4 (s) 1. 1,79 1,78 1,79 1,81 2. 1,79 1,77 1,8 1,82 3. 1,78 1,79 1,81 1,80 Keskmine 1,79 1,78 1,8 1,81 Et lugeda katse tulemust õigeks peab erinema inertsmomendi arvutused mitte rohkem kui 10 % teoreetilisest inertsmomendist. Vaheprotsendi leidmise valem. Vaheprotsendi leidmise arvutused. 1.Silinder 2.Silinder 3.Silinder 4.Silinder Silinder 1 Silinder 2 Silinder 3 Silinder 4 Vaheprotsent 14,25% 17,43% 11,27% 7,83% Järeldus. Ainuke silinder mille katse tulemusel saadud tulemuse vaheprotsent teoreetilisest inertsmomendist mahub antud lubatud piiri 10% on silinder 4.
asi lahuse nr keemistemp 1.2 KATSE 2 – eratuur, TETRAKLOROMETAANI t KEEMISTEMPERTUURI 1 46 MÄÄRAMINE 2 45 3 47 Töö eesmärk: Arvutused: Leida katsete abil tetraklorometaani 1) Keskmine keemistemperatuur keemistemperatuur 46+ 45+47 Töövahendid: = 3 = 46 3 katseklaasi, tetraklorometaan, klaas kapilaari tükid, termomeeter, Veaarvutus: statiiv, gaasipõleti CCl4 tegelik keemistempertuur = Töökäik: 76,72 °C
Töö eesmärk: Töö eesmärgiks on tutvumine induktiiv-, aktiiv- ja mahtuvustakistuse mõistega ja olemusega vahelduvvooluringis, nende jadalülitusega ja pingeresonantsi nähtusega. Skeemid ja tabelid: Joonis 1. Takistuse mõõtmine vahelduvvooluga Tabel 1. Takistite parameetrid Takisti Mõõdetud Arvutused Liik Alalis- Vahelduvvool Z r xL xC L C vool co s R U I P F V A W Aktiiv- 95.2 15 1.5 23 95 94.1 12.3 27
Arvutivõrgud Labor 2 Analoogsignaalid aruanne Töö tegija nimi: Moodle identifikaator: Töö tegemise kuupäev: Fri Apr 3 12:14:33 2020 1. Analoogliidese parameetrite mõõtmine Terminalseadme seisund U1 [V] U2 [V] U3 [V] Rahuseisund 43,1 43,1 0 Hõiveseisund 9,18 7,34 1,84 Telefoniliini mõõteplaadil oleva takisti takistuse väärtus 59 Ω Aruande vormistamisel tuleb teha arvutused: Leida vool, mis läbib terminalseadet tema mõlemates seisundites ja selgitada tulemusi. Kasutan voolu leidmiseks Ohmi seadust, R on etteantud telefoniliini mõõteplaadi takisti takistuse väärtus 59 Ω. I = U3 / R Rahuseisundis: I = 0 V / 59 Ω = 0 A Hõiveseisundis: I = 1,84 V / 59 Ω = 0,0312 A Arvutada telefoniaparaadi takistus ja telefoniliini takistus. Rtelefoniaparaat = U2(hõive) / Ihõive Rtelefoniaparaat = 7,34 V / 0,0312 = 235,2564 Ω
3. 0,939 1,81 0,064 0,03292 7,910-6 8,710-6 4. 0,939 1,83 0,154 0,02492 11,610-6 12,010-6 Silindri ajatabel kaldpinnalt alla veeredes. Silinder 1 (s) Silinder 2 (s) Silinder 3 (s) Silinder 4 (s) Keskmine 1,87 1,84 1,81 1,83 Et lugeda katse tulemust õigeks peab erinema inertsmomendi arvutused mitte rohkem kui 10 % teoreetilisest inertsmomendist. Vaheprotsendi leidmise valem. 100% Vaheprotsendi leidmise arvutused. 1.Silinder (1,910-6 - 1,710-6) / 1,710-6 * 100% = 11,8% 2.Silinder (7,910-6 7,910-6) / 7,910-6 * 100% = 0% 3.Silinder (7,910-6 - 8,710-6) / 8,710-6 * 100% = 9,1% 4.Silinder (11,610-6 12,010-6) / 12,010-6 * 100% = 3,3% Silinder 1 Silinder 2 Silinder 3 Silinder 4
Lämmastiku- ja fosforiühendid vees, nende kontsentratsioonide väljendusviisid. Lämmastikuühendite transformatsioon keskkonnas, nitrifikatsioon, denitrifikatsioon. Veekogude eutrofeerumine. Orgaanilised saasteained keskkonnas. Orgaaniliste saasteainete keskkonnaohtlikkus, näiteid orgaanilistest saasteainetest; orgaaniliste ainete lagunemine keskkonnas, biolagunemine ja selle tähtsus; poolestusaeg (poollagunemisaeg); aeroobne ja anaeroobne lagunemine, BHT ja KHT, arvutused reaktsioonivõrrandi järgi püsivad saasteained ja Stockholmi konventsioon. Bioakumulatsioon, bioakumulatsiooni tegur, biomagnifikatsioon. Redoksreaktsioonid, oksüdatsiooniaste, oksüdeerumine, redutseerumine, oksüdeerija, redutseerija, oksüdeerivad ja redutseerivad tingimused keskkonnas, redokspotentsiaal, raua-, väävli- ja lämmastikuühendid erinevates redokstingimustes (pH-pE diagrammid).
Üldjuhul koosneb jäiga keha mehaaniline liikumine kulg- ja pöördliikumisest. Klassikaline mehaanika Kuni 19. Sajandi lõpuni olid Isaac Newtoni poolt teoses ``Loodusfilosoofia printsiibid`` aksioomide või postulaatidena sõnastatud liikumisseadused füüsika aluseks. Nendel seadustel põhinevat mehaanikat nimetatakse tänapäeval klassikaliseks mehaanikaks ehk Newtoni mehaanikaks. Klassikalisel mehaanikal põhinevad liikuvate kehade trejektooride ja jõudude arvutused olid väga edukad, kuni füüsikutel tekkis võimalus mõõta ja vaadelda väga kiireid füüsikalisi nähtusi. Relativistlik mehaanika Väga suurte kiiruste puhul ei anna klassikalisel füüsikal põhinevad arvutused enam õigeid tulemusi. Selle asemel kasutatakse Albert Einsteini relatiivsusteooriat. Väikeste kiiruste puhul jääb relatiivsusteooria ja klassikalise füüsika vaheline erinevus mõõtmisvea piiresse, mistõttu kasutatakse Newtoni mehaanikat, mille arvutused on lihtsamad.
aksioomide või postulaatidena sõnastatud liikumisseadused füüsika aluseks. Nendel seadustel põhinevat mehhaanikat nimetatakse tänapäeval klassikaliseks mehhaanikaks ehk Newtoni mehhaanikaks. Klassikalisel mehhaanikal põhinevad liikuvate kehade trajektooride ja jõudude arvutused olid väga edukad, kuni füüsikutel tekkis võimalus mõõta ja vaadelda väga kiireid füüsikalisi nähtusi. Relativistlik mehhaanika Väga suurte kiiruste puhul ei anna klassikalise füüsikal põhinevad arvutused enam õigeid tulemusi. Selle asemel kasutatakse Albert Einsteini relatiivsusteooriat. Väikeste kiiruste puhul jääb relatiivsusteooria ja klassikalise füüsika vaheline erinevus mõõtmisvea piiresse, mistõttu kasutatakse Newtoni mehhaanikat, mille arvutused on lihtsamad. Valguse kiirusest palju väiksemate kiiruste korral võib liikuva keha massi ja pikkust lugeda konstantseks. Valguse kiiruse lähedaste kehade (näiteks elektronide) liikumist kirjeldab erirelatiivsusteooria. Mass ja
V Uuritav vesi =100 cm 3 V Puhverlahus =5 cm CTriloon−B =0,025 M Punktis B lahuse värvi muutmiseks kulunud triloon-B ruumalad kahel katsel: 3 V Triloon− B 1=6,7 cm 3 V Triloon− B 2=6,8 cm C) V Pehmendatud vesi=100 cm 3 V Puhverlahus =5 cm3 CTriloon−B =0,005 M Pehmendatud veele lisatud triloon-B ruumala: V Triloon− B=0,15 cm3 Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Katse A osa arvutused: Leian uuritava vee värvi muutumiseks kulunud HCl ruumala aritmeetilise keskmise: 2,6 cm3+ 2,55 cm3 V HCl = =2,575 cm3 2 −¿ 1) Arvutan tiitrimistulemuste keskmise põhjal HCO¿3 ioonide kontsentratsiooni: −¿ V HCl ×C M , HCl ×1000 mM , HCO 3 = V Uuritav vesi ×1 C¿
Mõõdetud suurusi võrreldakse Nernsti valemi põhjal arvutatud teoreetiliste väärtustega. Töö käik: Valmistasin ette galvaanielemendi (Cd/CdSO4//KCl//CuCl2/Cu), selleks lahjendasin vastavaid lahuseid(0,1M) nõutud kontsentratsioonideni (0,05M), ühendasin keeduklaasid soolasildadega, asetasin sisse metallielektroodid ning võtsin voltmeetrist näidud esialgsele galvaanielemendile ning kummagi poole näidud hõbekloriidi suhtes. Seejärel tegin arvutused. Katseandmed ja arvutused: Katse temperatuur 25°C A Elektromotoorjõu mõõtmine Tabel 1 Element Emõõdet E'arv= (+)mõõdet- (-)mõõdet E''= (+)teor- (-)teor V V V Cd/CdSO4//KCl//CuCl2/Cu 0,703 0,72 0,7611 0,05m 0,05m B Elektroodide potentsiaalide mõõtmine Tabel 2
Valmistasin 0,4000n HCOOH-st kolm eri kontsentratsioonidega lahust: 0,1 n (selleks panin 50ml kolbi 12,5 ml lahust ning täitsin dest veega kriipsuni), 0,05n (6,25 ml lahust, dest veega 50 ml kriipsuni), ning 0,025n (3,125ml lahust, dest veega 50 ml kriipsuni). Alustades kõige lahjemast, loputasin juhtivusnõu antud lahusega ja siis täitsin nii, et elektrood sinna sisse ulatus. Vahelduvvoolusilla abil märkisin üles lahusekihi takistused. Katseandmed ja arvutused: A Elektroodide konstandi määramine Mõõdetud takistus 0,02n KCl lahusega 1) 1,205*100 2) 1,175*100 , Keskmine: 1,19*100 0,02n KCl erijuhtivus (temperatuuril 25°C) 0,2767 Nõu konstant: B Nõrga elektrolüüdi lahus Elektrolüüt: HCOOH Piiriline ekvivalentjuhtivus (käsiraamatust) Tabel 1 Jrk nr Kontsent- Takistus R, Elektri- Ekvivalent- Dissotsiatsiooni- Näiline
21,51 - 29,96 10891,70 30,4 2,79x10 -3 Alumiinium 5.Kontrollarvutused 1 V = 7,91x25,45x39,58 = 7967,83 mm3 D= 62,8 / 7967,83 = 7,88 x 10-3 2 r=24,6/2=12,3 mm V= *3,14*12,33 = 7790,82 mm3 D= 60,7 / 7790 = 7,8 x 10-3 3 r1=23,79/2= 11,89 mm V1=3,14*11,892*26,78 = 11887 mm3 r2=14,26/2=7,13 mm V2=3,14*7,132*26,78 = 4277 mm3 V= 11887 - 4277 = 7581,6 mm3 D= 63,9 / 7610 = 8,4*10-3 6. Hinnang Tiheduste arvutused tulid ligilähedased etteantud tihedustega. Kuna eksimine oli lubatud+/-0,1, siis mahtusid arvutused piiridesse. Väike eksimus võis olla tingitud mõõtmistulemuste väiksest erinevusest.
Mõõdetud suurusi võrreldakse Nernsti valemi põhjal arvutatud teoreetiliste väärtustega. Töö käik: Valmistasin ette galvaanielemendi (Cd/CdSO4//KCl//CuCl2/Cu), selleks lahjendasin vastavaid lahuseid(0,1M) nõutud kontsentratsioonideni (0,05M), ühendasin keeduklaasid soolasildadega, asetasin sisse metallielektroodid ning võtsin voltmeetrist näidud esialgsele galvaanielemendile ning kummagi poole näidud hõbekloriidi suhtes. Seejärel tegin arvutused. Katseandmed ja arvutused: Katse temperatuur 25°C A Elektromotoorjõu mõõtmine Tabel 1 Element Emõõdet E’arv= φ(+)mõõdet- φ(-)mõõdet E’’= φ(+)teor- φ(-)teor V V V Cd/CdSO4//KCl//CuCl2/Cu 0,703 0,72 0,7611 0,05m 0,05m B Elektroodide potentsiaalide mõõtmine Tabel 2
hapet ja lisasime 2-4 tilka indikaatorit ff (fenoolftaleiin). Järgnevalt tilgutasime büretist leelise (NaOH) lahust happesse (HCl), kuni lahuse värvus muutus punaseks. Lugesime büretis oleva leelise nivoo asukoha. Seejärel kordasime katset kolmel korral. Saadud tulemustest leidsime aritmeetilise keskmise. Katseandmed Happe neutraliseerimiseks kulunud leelise maht cm3: 1.) 10,9 ; 2.) 12,3 ; 3.) 11,6 ; 4.) 11,5 Aritmeetiline keskmine: 11,575 cm³ Katse arvutused Arvutan tiitrimiseks kulunud NaOH lahuse mahu järgi HCL molaarse kontsentratsiooni, kasutades valemit CM,NaOH=0,1002M CM,HCL=(11,575*0,1002) /10 = 0,1159815 [mol/dm3] Kontroll-lahuse kontsentratsiooni määramine tiitrimisega Kontroll-lahuseks oli leelise (NaOH) lahus mõõtkolvis. Täitsime büreti soolhappe lahusega kuni 0-märgini. Kontroll-lahuse tiitrimiseks pipeteerisime 10 cm3 kontroll-lahust kolbi, lisasime 2-4 tilka indikaatorit mp (metüülpunast). Tiitrisime HCl
YKI0022 Laboritöö võtted Laboratoorne Töö pealkiri: töö nr. Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Laboratoorne töö 2 Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi Eesmärk Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Kasutatavad ained 10%-ne soolhappelahus, 5,0-10,0 mg metallitük(magneesium) Töövahendid Seade gaasi mahu mõõtmiseks, mõõtesilinder (25cm³), lehter, filterpaber, termomeeter, baromeeter, hügomeeter Katse arvutused Katsetulemused: Vee nivoo büretti enne reaktsioon - V = 13,7mL = 13,7 cm³ Vee nivoo peale reaktsiooni - V = 7,6mL = 7,6 cm³ Eraldunud vesiniku mat - V = V - V = 6,1cm³ Õhurõhk P=101000Pa
Tallinna Tehnikaülikool Ehituse ja arhitektuuri instituut Konstruktsiooni- ja vedelikumehaanika õppetool LABORATOORNE TÖÖ nr. 1 Tõmbe- ja survekatsed Üliõpilane: Alisa Rauzina Juhendaja: Mirko Mustonen Kuupäev: 13.02.18 Tallinn 2018 Töö eesmärk: tutvuda plastse materjali (madalsüsinikterase) ja hapra materjali (hallmalmi) käitumisega tõmbel ja survel ning määrata olulisimad karakteristikud. Kasutatud vahendid: Mehaaniline universaalkatsemasin Zwick/Roell 250 SN suurima jõuga 250 kN (tõmme) Hüdrauliline universaalkatsemasin EU 100 suurima jõuga 1000 kN (survekatse) 1. Tõmbekatse terasega Katsekeha andmed: Algpikkus l0 = 100,4 mm Lõplik pikkus l = 127,57 mm Algläbimõõt d0 = 19,96 mm Lõpl...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING LABORATOORNE TÖÖ NR.1 Õppeaines: FÜÜSIKA I Mehaanika Teaduskond Õpperühm: TI-11b Üliõpilane: Andrus Rähni Janis Mäehunt Egle Kõvask Juhendaja: P.Otsnik Tallinn 2003 Korrapärase kujuga katsekeha tiheduse määramine 1)Suur silinder Tähised r h V m D Mõõtmed,arvutuse 12,5 35,4 17368,125mm3 154,620g 8,9*10-3kg/m3 d V = r2 h m 154,62 10 -3 kg kg D= = = 8898,0022 3 8,9 10 -3 3 V 12,5 35,4 10 2 -9 m m Järeldus: Arvutuste järgi on katsekeha tehtud vasest. 2)Ketas auguga Tähised r1,r2 h V m D M...
Brinelli testi kuuli läbimõõt: D= 1mm Brinelli testi rakendatud jõud: F= 30kgf Vickersi testil rakendatud jõud: F= 30 kfg Kõvaduse määramine Brinelli meetodil: Valem: HB= = ,kus F rakendatud jõud, kgf S jälje pindala, mm2 D kuuli läbimõõt, mm d jälie läbimõõt, mm Brinelli meetodil tehtud arvutused: Katsekeha 1, katse 1: HB= = 215,0351 katse 2 : HB= = 204,4726 katse 3: HB= = 207,5623 Katsekeha 2, katse 1: HB= = 218,3554 Katse 2: HB= = 224,054 katse 3: HB= = 221,7494 Katsekeha 3, katse 1: HB= = 631,8855 katse 2: HB= = 693,9073 katse 3: HB= = 637,1781 Kõvaduse määramine Vickersi meetodil: Valem: HV = = = 1,8544 ,kus F rakendatud jõud, kgf - püramiidi tipunurk () d jälje diagonaal.
eelnevalt vastava temperatuurini soojendatud veega. Käivitasime stopperi. Fikseerisime lahustumise alguse ja lõpu. Valasime juhtivusnõusse lahuse, nii et elektroodid olid 1cm ulatuses lahuse sees. Asetasime juhtivusnõu termostaati ning lülitasime sisse juhtivusmõõtja. Alustatakse juhtivuse registreerimist. Reaktsioon on lõppenud, kui juhtivus jääb konstantseks. Katseandmed esitatakse exceli tabeli kujul. Valemid Kuna uuritav reaktsioon on esimest järku, siis tehakse arvutused vastavalt võrrandile: kus reaktsiooni kiiruskonstant, etaanhappe anhüdriidi algkontsentratsioon etaanhappe anhüdriidi kontsentratsioon ajamomendil t reaktsiooni algusest ajamomendiks t ärareageerinud anhüdriidi kontsentratsioon aeg reaktsiooni algusest, min. Kus lahuse elektrijuhtivus reaktsiooni alghetkel elektrijuhtivus antud momendil t - viimane mõõdetud elektrijuhtivus (juba konstantne) Katsetulemused
iseloomustavad: - üldvalgustus ja kohtvalgus - loomulik ja kunstlik valgustus - räigus, heleduste sobimatu jaotus, ebamugav valgustus - vaateväli, see väli, kuhu pilk on otseselt suunatud - nägemisväli, väli 60 üles, alla, paremale ja vasakule ninast Riskitasemed: - I : triviaalne - II: talutav - III: ohustav - IV: kahjustav - V: eluohtlik 4. Arvutused 4.1 Loomuliku valguse koefitsiendi leidmine Loomuliku valguse koefitsient 1800 1600 1400 1200 1000 % 800 600 400 200 0 -1 0 1 2 3 4 5 Kaugus aknast (m) 4
Töö eesmärk: Tutvuda kõvaduse määramise meetoditega ja määrata detailide kõvadus Brinelli, Rockwelli ja Vickersi meetodil. Töö selgitav osa: Kõvadus on materjali võime vastu panna lokaalsele plastsele deformatsioonile tema pinda suurema kõvadusega keha sissetungimisel. Kõvadust määratakse otsiku (intentori) toime järgi materjali pinnasse. Otsik on valmistatud vähedeformeeruvast materjalist (nt teemant, kõvasulam, karastatud teras) ja on kuuli, koonuse või püramiidi kujuline. Enamlevinud meetod on kõvaduse mõõtmine sissesurumise teel. Otsiku küllaltki suure koormusega sissesurumise teel deformeeritakse materjali pinnakiht plastselt. Peale koormuse kõrvaldamist jääb materjali pinnale jälg. Mida väiksem on materjali kõvadus, seda vähem vastupanu see osutub ning seda sügavamale tungib otsig ning suurem on tekitatud jälg. Kõvaduse määramine Brinelli meetodil: Kõvaduse määramisel Brinelli meetodil surutakse katsetatavasse materjali karast...
r2=23,66/2=11,83 mm V2=3,14*11,832*26,78=11768,2 mm3 V=11768,2-4280,8=7487,4 mm3 D==8,5*103 4) r1=17,90/2=8,95 mm V1=3,14*8,952*82,66=20790,8 mm3 r2=15,93/2=7,965 mm V2=3,14*7,9652*82,66=16466,3 mm3 V=20790,8-16466,3=4324,5 mm3 D==8,9*103 5) r1=56,12/2=28,06 mm V1=3,14*28,062*6,03=14908,1 mm3 r2= 12,25/2=6,125 mm V2=3,14*6,1252*6,03=710,3 mm3 V=14908,1-710,3=14197,8 mm3 D==2,7*103 6. Hinnang Tiheduste arvutused tulid ligilähedased etteantud tihedustega. Kuna eksimine oli lubatud+/- 0,1, siis mahtusid arvutused piiridesse. Väike eksimus võis olla tingitud ümardamisest või mõõtmistulemuste väiksest erinevusest.
.........................................................................................................lk 7 2. Praktiline osa.......................................................................................................lk 9 2.1 Reaktsioonivõrrandid...........................................................................................lk 9 2.2 Aparatuuride skeemid..........................................................................................lk 9 2.3 Arvutused.............................................................................................................lk 9 2.4 Märkused töö käigus............................................................................................lk 11 2.5 Saagis ja produkti iseloomustus...........................................................................lk 11 3. Kokkuvõte............................................................................................................lk 12 4
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
