"arvutused" - 1415 õppematerjali

Füüsika I praktikum nr18: VEDRUPENDLI VABAVÕNKUMINE

N Nr. g cm s s s N/m s Tabel 2. Sumbuvusteguri ja logaritmilise dekremendi määramine. Vedru nr. …………… m=………………………… T=………………………… Katse Ao, At, t, , Nr. cm n cm s  s-1  3. Arvutused koos määramatusearvutusega. Massi mi määramatus: ep U C  mi   U B  mi  m  t 3 (1) t  - Studenti tegur (“Füüsika praktikumi metoodiline juhend I”, lk.17, tabel 1) β- usaldatavus; füüsika praktikumides tavaliselt β=0,95 ep – mõõtevahendi lubatud piirhälve Vedru pikkenemise li määramatus:

Füüsika praktikum nr1: ÜLDMÕÕTMISED

Kruviku samm s= Jaotiste arv Katse trumlil ­ di, mm d-di, mm (d-di)2, mm2 Null-lugem - nr. 1. Detail 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. d= Kokku: 3. Arvutused koos veaarvutusega. Mõõtmistulemuste aritmeetiline keskmine: 1 n x xi n i 1 (1) Mõõtmisseeria lõppresultaadi x A-tüüpi mõõtemääramatuse (juhusiku vea) hindamisvalem: n x i x 2 U A x t n 1, i 1 n n 1

Solenoidi magnetväli

Magnetilist induktsiooni iseloomustava funktsiooni f(x) määramine solenoidi teljel U e  x x cm mV U e ( x) U e ( x) mV mV f exp ( x) f t (x) f (x )  0 93.56 93.56 93.560 0.851 0.857 0.006 0.008 0.015 92.76 93.30 93.030 0.846 0.854 0.008 0.009 0.03 91.17 92.40 91.785 0.835 0.843 0.008 0.009 0.045 88.50 90.69 89.595 0.815 0.822 0.007 0.009 0.06 84.51 87.67 86.090 0.783 0.791 0.008 0.010 0.075 78.74 83.27 81.005 0.737 0.746 0.009 0.012 0.09 71.30 77.43 74.365 0.676 0.684 0.007 0.01...

Takistuse temperatuurisõltuvus

Tallinna Tehnikaülikooli füüsika instituut Üliõpilane: Üllar Alev Teostatud:14.02.07 Õpperühm: EAEI-21 Kaitstud: Töö nr. 12 OT Takistuse temperatuurisõltuvus Töö eesmärk: Töövahendid: Metalli takistuse temperatuuriteguri määramine. Metallist ja pooljuhist katsekehad elektriahjus, Pooljuhi omajuhtivuse aktivatsioonienergia komputeriseeritud mõõteseade (vt. lisajuhend), isiklik diskett ja määramine. vähemalt üks leht valget paberit formaadis A4. Skeem Töö käik. 1. Küsige juhendajalt konkreetne tööülesanne. 2. Katseseadet kasutage lisajuhendis esitatud suuniste järgi. 3. Mõõtmistulemused printige kindlasti välja ja ...

Magnetron

Tallinna Tehnikaülikooli füüsika instituut Üliõpilane: Üllar Alev Teostatud:28.02.07 Õpperühm: EAEI-21 Kaitstud: Töö nr. 18 OT MAGNETRON Töö eesmärk: Töövahendid: Elektroni erilaengu määramine magnetroni abil. Magnetron alusel koos solenoidiga, vahelduvpinge allikas, 2 alalispingeallikat, milliampermeeter, ampermeeter, voltmeeter, reostaadid, juhtmed.. Skeem Töö käik. 1. Protokollige katseseadet iseloomustavad andmed ja mõõteriistade andmed. 2. Koostage skeem vastavalt joonisele. Anoodpinge ja solenoidivoolu reguleerimise potentsiomeetrid keer...

Wheatstonei sild

2 Nr. lAC lCB R2 RX RX RX R X1 ............ X1 ............ R X2 ............ X2 ............ R X3 ............ X3 ............  Arvutused ja veaarvutused Takistuste vigade arvutamine t 4, 0.95 2.8 2.920 (R 5 R X1 ) 2 2.920 X1 2.8 1.070 5 4 i 1 X 2.853 (R 5 R X2 ) 2 2.853 X2 2.8 1.058 54 i 1 X

Keele võnkumised

 !" # $$% & #'''()#*+', $$ - $$ . /. 0 0/0/0 0.0  Katseandmete tabel Seisulainete uurimine keelel. l = ......±........., d = ......±........., =......±......... Katse nr. m, g fgen, Hz fn, Hz v, m/s v, m s 1. 2. 3. 4. 5.  Arvutused ja veaarvutused t , 0.95 2.0 l=0.900 m d 4.0 10 -4 m m g 9.818 s2 kg 7.8 10 3 m3 m1 0.729 kg m 2 1.151 kg m 3 1.454 kg m 4 1.593 kg Omavõnkesageduste arvutamine n mg fn ld 1. n = 1 1 m 1g f n1 47.47 Hz ld 1 m 2g f n2 59.65 Hz ld 1 m 3g f n3 67.05 Hz ld 1 m 4g

Fraunhoferi difraktsioon pilu korral

.............................................................................................................. ............................................................................................................... Miinimumi (või Nr. maksimumi) järk k 2l I  Arvutused ja veaarvutused Lainepikkuse ja selle vea arvutamine 2D t9, 0.95 2.3 2 k 1 2 k nm i , nm i , nm 2 1 0,0130 606,67 37,48 1404,48

Elektromagnetiline induktsioon esitlus

Margo Martis Jaanika Orav Elektromagnetiline induktsioon Mõiste- Elektromagnetiline induktsioon Elektromagnetiline induktsioon on nähtus, mille puhul magnetvälja toimel juhtmes indutseerub (tekib) elektromotoorjõud (emj.). Selle füüsikalise nähtuse avastas inglise füüsik Michael Faraday 1831. aastal. Kordamine/arvutus E=Blv(sin) E indutseeritav emj. voltides (V) B magnetvootihedus e. induktsioon teslades (T) l juhtme aktiivpikkus meetrites (m) v juhtme liikumiskiirus magnetvälja suhtes m/s juhtme liikumissuuna ja välja jõujoonte vaheline nurk 1. Magnetväljas, mille induktsioon on 0,8T liigub risti jõujoontega 20cm pikkune sirge juhe kiirusega 3 m/s. Arvuta indutseeritav elektromotoorjõud (edaspidi emj). 2. Magnetväljas, mille induktsioon on 0,3T liigub juhe kiirusega 9 m/s risti jõujoontega. Juhtmes indutseeritakse emj 1,2V. Kui pikk on see juhe? 3. Lennuki tiibade siruulatus on 12m. Maa magnetvälja magneti...

Nihkemoodul

Tallinna Tehnikaülikooli füüsika instituut Üliõpilane: Üllar Alev Teostatud: 18.10.06 Õpperühm: EAEI11 Kaitstud: Töö nr. 12b OT Nihkemoodul Töö eesmärk: Töövahendid: Traadi nihkemooduli määramine Keerdpendel lisaraskusega, nihik, kruvik, keerdvõnkumisest. ajamõõtja, tehnilised kaalud. Skeem Töö käik. 1. Määrake traadi raadius r. Selleks mõõtke traadi läbimõõt d kruvikuga kolmest kohast (igast kohast kahes ristsihis). Traadi pikkus l on antud töökohal. Tulemused kandke tabelisse. L = .......... ±........... Katse nr. d, mm d ­ d, mm (d ­ d)2, mm2 d =........... ±........... r = ........... ±........... 2. Määrake keerdvõnkumise perio...

Praktikum nr 17- Hääle kiirus

2018. aastal kaitstud praktikum nr 17 Hääle kiirus. Olemas on töö teoreetilised alused, andmete tabelid, arvutused, järeldus ning vastused õppejõu esitatud küsimustele

Praktikum nr 8- Steiner'i lause

2018. aastal kaitstud praktikum nr 8 Steiner'i lause. Olemas on töö teoreetilised alused, andmete tabel, arvutused, järeldus ning vastused õppejõu esitatud küsimustele

SUHKRULAHUSE ERIPÖÖRANG

Lahusekihi paksus Põhiskaala vähima jaotise väärtus Nooniuse jaotiste arv Nooniuse täpsus Katse nr. 0 1  1 2 3 4 5 6 7 8 9 10   ............ 4 3. Arvutused koos veaarvutusega. 1) Leian suhkrulahuse eripöörangut valemi (5) abil:   20D   lc - 6,938 kraad  cm 3   20D   -86,63836 2,002  40 dm  g 2) Hindan tulemuse liitmääramatust, kasutades pöördenurga A-tüüpi ning kontsentratsiooni ja lahusekihi paksuse B-tüüpi määramatust:  Pöördenurga liitmääramatus:

Masinatehnika eksam 2010/2011

MASINATEHNIKA MHE0061. EKSAMIKÜSIMUSED. 1. Mis on sideme- e. toereaktsioon? Sidemeks nim kehi, mis kitsendavad vaadeldava keha liikumist. Sideme-ehk toereaktsioon jõud, millega side takistab kehade liikumist. 2. Milliste parameetritega iseloomustatakse jõudu? Jõuks nim. mehaanilise vastasmõju mõõtu. Ta on vektoriaalne suurus, teda iseloomustab arvväärtus (moodul), rakenduspunkt ja suund. 3. Tasapinnaline jõusüsteem ja selle tasakaaluks vajalikud tingimused. Jõusüsteem on kehale rakendatud mitme jõu kogum. Iga isoleeritud masspunkt on tasakaalus seni, kuni rakendatud jõud teda sellest olekust välja ei vii. Kaks absoluutselt jäigale kehale rakendatud jõudu on tasakaalus siis kui nad on moodulilt võrdsed, mõjuvad piki sama sirget ja on suunalt vastupidised. x F = 0...

WHEATSTONE’I SILD

2 Nr. 1. 2. 3. 4. 5. 6. Tabel 5.3. Takisti nr. … takistuse mõõtmine Jrk. l1 l2 R Rx Rx  Rx R x  Rx  2 Nr. 1. 2. 3. 4. 5. 6. 3 3. Arvutused koos veaarvutusega. 1) Arvutan valemi (2) järgi esimese ja teise uuritava takistuse ning takistite ühenduse Rx takistuse üksikväärtused Rx , nende aritmeetiline keskmine (tulemused kannan vastavalt tabelitesse 5.1, 5.2 ja 5.3): l Rx  1 R l2 Rx  R x n 2) Leian takistite takistuste A-tüüpi laiendmääramatused usaldusnivool 0,95:

Soojusülekanne

Soojusülekanne ­ siseenergia kandumine ühelt kehalt teisele, seejuures kehade temperatuurid peavad olema erinevad. Soojusülekanne lõpeb, kui kehade temperatuurid on võrdsed. Sellist olukorda nimetatakse soojuslikuks tasakaaluks. Soojusülekanne võib toimuda kolmel viisil: 1) soojusjuhtivus 2) konvektsioon 3) soojuskiirgus Soojusjuhtivuse korral kandub sisseenergia ühelt aineosakeselt teisele. Ained juhivad soojust erinevalt. Nt. vask on parem soojusjuht, kui raud. Metallid on head soojusjuhid, gaasid on halvad soojusjuhid. Soojust ei juhi üldse vaakum. Konvektsiooni puhul antakse energia edasi aine ümberpaiknemise teel. (konvektsioon ­ õhu liikumine ­ soe õhk üles, üleval jahtub ­ külm õhk langeb alla) Konvektsioon esineb ainult vedelikes ja gaasides. Vee ringlus ­ tsirkulatsioon. Soojuskiirgus. Soojus antakse edasi kiirguse teel ­ näiteks Päikeselt Maale. Must ja valge pind kiirgavad erinevalt ­ must rohkem, kui valge. Samas ka must ...

Stokes'i meetod : vedeliku sisehõõrdeteguri määramine

TTÜ Füüsika I 15. praktikumi lahendused

Kontrolltöö Excel

2,2 2,64 3,08 3,52 3,96 4,4 4,84 5,28 2,4 2,88 3,36 3,84 4,32 4,8 5,28 5,76 2,6 3,12 3,64 4,16 4,68 5,2 5,72 6,24 2,8 3,36 3,92 4,48 5,04 5,6 6,16 6,72 3 3,6 4,2 4,8 5,4 6 6,6 7,2  2,6 2,8 3 3,12 3,36 3,6 3,64 3,92 4,2 4,16 4,48 4,8 4,68 5,04 5,4 5,2 5,6 6 5,72 6,16 6,6 6,24 6,72 7,2 6,76 7,28 7,8 7,28 7,84 8,4 7,8 8,4 9  Arvutused Ruutude I muutuja II muutuja Ruutjuur vahest summa Xi Yi Xi2+Yi2 sqrt(Xi - A*B3) A= 2,5 10 0,8 100,64 9,487232341 B= 1,587 14 1 197 13,6384594985 18 1,2 325,44 17,7202589567 22 1,4 485,96 21,7717150793 26 1,6 678,56 25,8071226116 30 1,8 903,24 29,8329947791

VABAD VÕNKUMISED

docstxt/135323762091.txt

Stansid 3. kodutöö

ÜLESANNE NR.3 Varjant Nr.6 Kirjeldus: Teha detailide painutamiseks vajalikud konstruktiivsed arvutused: arvutada toorikute pikkused, leida painutusjõud või kalibreerimisjõud ja arvutada templite ja matriitside mõõdud. Teha templite ja matriitside ekskiisid. Ülesandes kasutatavad tähised φ - painutatud osa nurga suurus, °; ln – detaili painutusraadiuse osas neutraalkihi pikkus (mm), r – detaili sisemine painutusraadius, mm; s – materjali paksus, mm; x – tegur, mis määrab neutraalkihi kauguse painderaadiuse sisepinnast

Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal.

Laboratoorne töö nr 5 1. Töö eesmärk Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. 2. Kasutatud töövahendid 10%-ne soolhappelahus, 5,0...10,0 mg metallitükk (magneesium), seade gaasi mahu mõõtmiseks, mõõtesilinder (25 cm3), lehter, filterpaber, termomeeter, baromeeter, hügromeeter. 3. Töö käik  Eemaldada katseklaas ja pesta ning loputada see hoolikalt destilleeritud veega.  Sättida büretid ühele kõrgusele ning kontrollida, et vee nivoo oleks

Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal.

Töö eesmärk Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: Seade gaasi mahu mõõtmiseks, mõõtesilinder (25cm3), lehter, filterpaber, termomeeter, baromeeter, hügromeeter. Kasutatud ained: 10%-ne soolhappelahus, 5,0…10,0mg metallitükk (magneesium) Töö käik Ettevalmistus Eemaldada katseklaas ja loputada see destilleeritud veega. Sättida büretid ühele

Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal

Töö eesmärk: Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal Töövahendid: Seade gaasi mahu mõõtmiseks, mõõtesilinder (25 cm3), lehter, filterpaber, termomeeter, baromeeter, hügromeeter Kasutatud ained: 10%-ne soolhappelahus, 5,0...10,0 mg metallitükk (magneesium) Töö käik: Katse ettevalmistusel pesen katseklaasi destilleeritud veega. Ettevalmistuseks tõstan veel ühe büreti teisest 15 cm kõrgemale ning veendun, et vee nivoo oleks bürettides ühel kõrgusel. Seejärel jälgin, kas vee tase

Aururõhu praktikum

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Inseneriteaduskond Energiatehnoloogia instituut Laboratoorne töö õppeaines Keemiatehnika alused Aururõhu määramine Üliõpilased: Juhendaja: Rivo Rannaveski, doktorant Õpperühm: EACB Sooritatud: Esitatud: Tallinn 2018 Töö eesmärk Praktiliste mõõtmiste tulemuste saamine ning mõõdetud tulemuste võrdlus teoreetiliste tulemustega. Mõõtetulemuste usaldusväärsuse ja tekkivate mõõtemääramatuste võimalike põhjuste hindamine. Katseseadme skeem Joonis 1. Katseseade ERAVAP aine aururõhu määramiseks Kasutatav standard ja mõõtemetoodika Kasutasime standardit ASTM D6378 Curve, kuna selle meetodi puhul ei ole vaja proovi eelnevalt prepareerida. Standard töötab kolmekordse paisumise meetodiga ning mõõdab iga paisumise puhul rõhku, ...

Stantsid ja pressvormid ül. 3

ÜLESANNE NR.3 Variant 1. Teha detailide painutamiseks vajalikud konstruktiivsed arvutused: a) arvutada toorikute pikkused; b) leida painutusjõud või kalibreerimisjõud; c) arvutada templite ja matriitside mõõdud. Teha templite ja matriitside eskiisid. 1) Lähteandmed: R = 3mm l = 50mm s= 3mm - Painutada koos kalibreerimisega Sele 7. Materjal: teras 40, ГОСТ 1050-88 σ b =Rm= 580 MPa Painutatud osa pikkus neutraalkihis:  r 3

FK 16 - konduktomeetriline tiitrimine

TTÜ Materjaliteaduse Instituut Füüsikalise keemia õppetool Töö nr. 16 Konduktomeetriline tiitrimine Üliõpilane Kood Töö teostatud .................................... märge arvestuse kohta, õppejõu allkiri Töö ülesanne. Töös tiitritakse tugeva alusega kas nõrka ja tugevat hapet või hapete segu. Tiitrimise ekvivalentpunkt määratakse graafiliselt lahuse elektrijuhtivuse mõõtmiste alusel. Aparatuur. Mõõteelektrood, mis sukeldatakse tiitritavasse lahusesse; juhtivuse mõõteseade; magnetsegur; bürett mõõtelahusega. Katse käik. Keeduklaas uuritava lahusega (või lahustega) saadakse praktikumi juhendajalt. Keeduklaasi paigutatakse elektrood (vajadusel lisatakse destilleeritud vett, nii et elektr...

Protokoll 5

Laboratoorne töö 5 Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi Nimi, rühm, matrikli nr. Õppejõud: Aeg: Eesmärk Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Kasutatud ained 10%-ne soolhappelahus, 5,0...10,0 mg metallitükk (magneesium). Töövahendid Seade gaasi mahu mõõtmiseks, mõõtesilinder (25 cm³), lehter, filterpaber, termomeeter, baromeeter, hügromeeter. Töö käik 1. Katseseadeldis koosneb kahest kummivoolikuga ühendatud büretist, mis on täidetud veega. Üks bürett on ühendatud katseklaasiga, milles metall reageerib happega. 2. Katse ettevalmistus

Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osa rõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal.

1.Töö eesmärk Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osa rõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. 2. Kasutatud Kasutatavad ained: 10%-ne soolhappelahus, 5,0...10,0 mg metallitükk mõõteseadmed, (magneesium). töövahendid ja Töövahendid: Seade gaasi mahu mõõtmiseks, mõõtesilinder (25 cm3), kemikaalid lehter, filterpaber, termomeeter, baromeeter, hügromeeter. 3. Töö käik Katse ettevalmistus: Eemaldada katseklaas ja pesta ning loputada see hoolikalt destilleeritud veega

Silindri inertsmoment

on allaveeremise aeg (s). Kaldpinna kõrguse saab leiame pikkuse l​ ​ja kaldenurga a järgi: h = l · sinα ​(7)​. Asendades valemis (3) kiiruse avaldisega (4), saame pärast teisendusi inertsmomendi jaoks valemi: 2 I = mr2( mr 2lsinα − 1) (8)​. Suurused m, r, l ja t mõõdame katse käigus. sinα anti ette õppejõu poolt. Silindri teoreetilise 2 inertsmomendi valem: I t = mr2 ​(9)​. 4. TÖÖ KÄIK, VALEMITE AVALDAMINE, ARVUTUSED Mõõdame kõigi silindrite massi m ( m1 = 0, 104 kg) , mõõdame nende läbimõõdu d (d1 = 2, 0 · 10−2 m) ja kanname arvud tabelisse nr 1. 2 Mõõdame kaldpinna pikkuse l = 0, 705 m väravate vahel ja kanname samuti saadud arvu tabelisse nr 1. Arvutame silindrite inertsmomendi teoreetilise valemi (9) järgi ning kanname saadud tulemused tabelisse

Raskuskiirendus

masspunkt vōngub lōpmatult peene venimatu ja kaaluta niidi otsas, nimetatakse matemaatiliseks pendliks. Matemaatilise pendli vōnkeperiood T avaldub järgmiselt: T = 2π√gl ​(1)​, kus l on pendli pikkus ja g on raskuskiirendus. Valem kehtib ainult väikeste vōnkeamplituudide korral, kui vōnkumist vōib lugeda harmooniliseks. Matemaatilise pendlina kasutame antud töös peenikese ja kerge niidi otsa kinnitatud kuulikest. 4. TÖÖ KÄIK, VALEMITE AVALDAMINE, ARVUTUSED 1. Mōōdame viie erineva pendli õla pikkused. 2. Õppejõud andis mõõtmistel vajalike täisvōngete arvuks n=16. Paneme pendlid ühekaupa vōnkuma suhteliselt väikeste amplituudididega. Veendume, et pendel vōngub ilma keerdvōnkumisteta. Määrame etteantud n täisvōngete kestvuse aja t ning arvutame seeläbi kõigile pendlitele ühe täisvõnke (T) tegemiseks kulunud aja T = 16t . T 1 = 28,2

Määratud integraal ja selle rakendused

MÄÄRATUD INTEGRAAL, SELLE RAKENDUSED 1.1 Määratud integraali rakendused 1.2 SISSEJUHATUS MÄÄRATUD INTEGRAALI a) Integraalne alam ­ja ülemsumma · On antud funktsioon y= f(x), mis on PIDEV lõigul [a;b] (argumendi väärtused) · Sellel lõigul eksisteerib kaks olulist väärtust: funktsiooni suurim väärtus ja funktsiooni vähim väärtus. · Tähistame funktsiooni f(x) suurima väärtuse tähega M ja väikseima väärtuse tähega m · Funktsiooni väärtusi näitab graafiliselt y-telg (alati!) N2 B A xn=b · Nüüd jaotame selle lõigu [a, b] mitmeteks osadeks, alamlõikudeks... kuna pole lõplik otsus, mitmeks, siis ütleme, et jaotame selle lõigu n osaks. ...

FK 8 - Esterdamise reaktsiooni tasakaalukonstandi määramine

Aine Mooli Reageerib ära Tekib Tasakaalus lähtelahuses moole Etaanhape /segu g/ -- 0,0212 0,0212 Etanool 0,0166 -- 0.0212 0.0378 Etüületanaat 0,04 0,0212 -- 0,0188 Vesi 0,259 0,0212 -- 0,2378 Arvutused I ja II kolvi arvutused: mHCl = VNaOH * CN(NaOH) * EHCl Kuna EHCl = MHCl, siis Seega on HCl-ga sisseviidud vee hulk III ja IV kolb HCl lahusega lähtelahusesse viidav vee moolide arv: Lähtelahuses etanooli moolide arv: Etüületanaati lähtelahuses moolides: Etaanhappega reageerinud NaOH moolide arv (n = n2 ­ n1): 0,0369-0,0157 = 0,0212 mol Tasakaalusegus etaanhappe tiitrimiseks kulunud NaOH ml ja moolide arv: VNaOH=71,55ml =

Statistika uurimus

..................................................................................................................4 8.Kokkuvõte................................................................................................................................6 1. Sissejuhatus Otsustasin valida oma statistilise uurimustöö teemaks pereliikmete peamised näitajad(kaal, pikkus, jala number), kuna need tundusid huvitavad ja elulähedased. Eesmärgiks seadsin välja selgitada erinevad statistilised arvutused ning neid siis kujundlikult esitada. 2. Andmed Korraldasin oma lähikonna inimeste seas pisikese küsitluse, kus tuli vastata kolmele küsimusele- pikkus, kaal ja jalanumber. Vastavalt sellele sain siis antud tulemused, mis on esitatud alljärgneva tabelina. Isik Jala number Kaal kg Kasv cm Elina 39 63 169

Nihkeanduri kalibreerimine

Tallinna Tehnikaülikool Automaatika instituut Mõõtmine ISS0050 Laboratoorne töö nr 1 Nihkeanduri kalibreerimine Töö mõõdetud Töö esitatud Töö kaitstud Tallinn 2011  AUTORIDEKLARATSIOON Deklareerin, et olen antud laboratoorse töö teostanud vastavalt eeskirjale, mõõtmisi olen teostanud koos etteantud brigadiriga . Aruande olen koostanud ise. Autor Üldine iseloomustus: Nihkeandur sisaldab reostaatmõõtemuunduri, mis muundab pöördliikumise takistuse väärtuseks ning elektriskeemi, mis muundab takistuse väärtuse pingesignaaliks U. Töö eesmärk: Selgitame, kui palju anduri tegelik karakteristik U() erineb temale omistatud nimekarakteristikust Un() = C* ja kui täpselt seda erinevust saab mõõta. Töökäik: Skeem: E = 24 V R = 40 k Rk = ...

Töö nr. 15 - Elektrijuhtivuse määramine

TTÜ Materjaliteaduse Instituut Füüsikalise keemia õppetool Töö nr. 15 Elektrijuhtivuse määramine Üliõpilane Kood Töö teostatud .................................... märge arvestuse kohta, õppejõu allkiri Töö ülesanne. Töös määratakse elektrolüüdi vesilahuste erijuhtivus ja molaarne elektrijuhtivus real kontsentratsioonidel, milleks mõõdetakse juhtivusnõus elektroodide vahel paikneva lahusekihi takistust. Mõõtmisel kasutatavate elektroodide konstant määratakse kindla kontsentratsiooniga teadaoleva eritakistusega KCl lahuse abil. Katsetulemuste töötlus toimub kahes variandis. Tugeva elektrolüüdi lahuse puhul leitakse katseandmete alusel elektrijuhtivus lahuse lõpmatul lahjendus...

FK 6. Puhta vedeliku küllastunud aururõhu määramine

TTÜ Materjaliteaduse Instituut Füüsikalise keemia õppetool Töö nr. 6 Puhta vedeliku küllastunud aururõhu määramine dünaamilisel meetodil Üliõpilane Kood Töö teostatud .................................... märge arvestuse kohta, õppejõu allkiri Töö ülesanne. Dünaamiline aururõhu määramise meetod põhineb aine keemistemperatuuride mõõtmisel erinevate rõhkude juures. Teatavasti keeb vedelik temperatuuril, mille juures tema küllastatud aururõhk on võrdne välisrõhuga. Keemistemperatuuride mõõtmine erinevatel rõhkudel annab küllastatud aururõhu temperatuuriolenevuse. Viimasest saab Clapeyroni-Clausiuse võrrandi abil arvutada vedeliku aurustumissoojuse. Aparatuur. Koosneb ele...

Töö nr. 3 - Molaarmassi krüoskoopiline määramine

TTÜ Materjaliteaduse Instituut Füüsikalise keemia õppetool Töö nr. 3 MOLAARMASSI KRÜOSKOOPILINE MÄÄRAMINE Üliõpilane Kood Töö teostatud 09.02.2012 .................................... märge arvestuse kohta, õppejõu allkiri TÖÖÜLESANNE Aine molaarmassi leidmiseks määratakse lahusti (näit. vee) ja uuritava aine lahuse külmumistemperatuurid. Molaarmass arvutatakse lahuse külmumistemperatuuri languse põhjal. APARATUUR Jahutamiseks kasutatakse laboratoorset pooljuhtidel töötavat mikrojahutit. Selle töö põhineb Peltier' efektil: kui juhtida elektrivoolu läbi kahe erineva juhi puutekohast, siis kontaktil (sõltuvalt voolu suunast) kas eraldub või neeldub s...

FK-Galvaanielemendi elektromotoorjõud ja lahustuvuskorrutis

TTÜ Materjaliteaduse Instituut Füüsikalise keemia õppetool Töö nr. 18-19 Galvaanielemendi elektromotoorjõu ja lahustuvuskorrutise määramine Üliõpilane Kood Töö teostatud .................................... märge arvestuse kohta, õppejõu allkiri Saime teha ainult töö esimese osa! Skeem Uuritav galvaanielement koostatakse vastavalt joonisel näidatud skeemile. Töövahendid: väikesed keeduklaasid, elektrolüüdilahused, vahelahus (KCl või KNO 3) erinevad metallelektroodid, liivapaber, võrdluselektrood (kas kalomel- või hõbe- hõbekloriidelektrood), soolasillad (KCl või KNO3), voltmeeter. Elektromotootjõu mõõtmiseks kasutatakse suure sisetakistusega (108 -- 109 ) numbrilise näiduga voltme...

Heli kiirus

Ostsilloskoobi X sisend on ühendatud heligeneraatori väljundiga. Y-teljele antav pinge sunnib elektronkiirt võnkuma vertikaalsihis. X-teljele rakendatud pinge – horisontaalsihis. Seega liigub kiir ekraanil mööda trajektoori, mis vastab sama sagedusega ristsihiliste võnkumiste liitumisele. 2 4. TÖÖ KÄIK, VALEMITE AVALDAMINE, ARVUTUSED Juhendaja poolt lülitatakse sisse kõik seadmed. Juhendaja poolt seatakse heligeneraator sagedusele ​f = 2398 Hz. Leiame esimene kauguse ​l0 valjuhääldi ja kolvi otsa vahel nii, et ellips ostsilloskoobi ekraanil muutuks sirglōiguks. Märgime tulemuse tabelisse nr 1 Leiame järgmise kauguse, kus ilmneb ellipsi asemel uus sirglõik. Antud koordinaat on samaaegselt nii esimese mõõtmise lõppkoordinaat ​ln, kui ka teise mõõtmise alg-koordinaat ​l0.

Toitumisõpetuse protokollid

redutseerivate ainete sadestamiseks, loksutasin, filtreerisin. 4. Pipeteerisin väiksesse koonilisse kolbi 10 ml filtraati, lisasin 1 ml 2%-list HCl ning 4 ml destilleeritud vett ja tiitrisin mikrobüretist 0,001 n 2,6-dikloorfenoolindofenolaadiga püsiva roosa värvuse tekkimiseni. Pimekatseks võtsin 1 ml 2%-list HCl, lisasin 14 ml destilleeritud vett ja tiitrisin 2,6- dikloorfenoolindofenolaadi lahusega roosa värvuse tekkimiseni. Katse andmed ja arvutused Askorbiinhappe sisaldus uuritavas toiduaines mg % - des arvutatakse valemiga : X = (a - a) · 88,03 · n · V · V · 100 / V2 · V4 · g , kus X ­ askorbiinhappe sisaldus uuritavas toiduaines, mg% a1 ­ tiitrimiseks kulunud indofenoolilahuse hulk katsel, ml a2 ­ tiitrimiseks kulunud indofenoolilahuse hulk pimekatsel, ml 88,03 ­ askorbiinhappe ekvivalentmass n ­ indofenoolilahuse normaalsus

Füüsika labor 1: optika

Pneumaatika projekt

..................................................................................................27 Kasutatud materjalid................................................................................................................. 28 2 Sissejuhatus Käesoleva projekti eesmärkiks on rakendada pneumaatika kursuse käigus omandatud teadmisi praktikasse. Ülesande alusel tuleb koostada pneumaatiline skeem, teha vajalikud arvutused ning valida tootekataloogidest õiged seadmed. Õigesti valitud seadmetele tuleb võrdluseks tuua ka valesti valitud seadmed. Eesmärgiks on avardada silmaringi ning uurida millised firmad pneumaatilisi seadmeid toodavad. 3 Lahenduskäik Andmed Jõud, mida arendab esimene silinder 1A F1 =3000N Jõud, mida arendab teine silinder 2A F2 =2000N Jõud, mida arendab kolmas silinder 3A F3 =7000N

Korrapärase kujuga katsekeha tiheduse määramine

Digitaalsete nihikute puhul loeme näidu otse ekraanilt. m ​ Katsekeha tiheduse saame arvutada kasutades valemit: D = V, kus D on katsekeha materjali tihedus (ühik mkg3 ​), ​m on katsekeha mass (kg) ja V on katsekeha ruumala (​m3​​ ). Torukujulise katsekeha ruumala arvutamisel lahutame välisdiameetri silindri ruumalast sisediameetri tühimiksilindri ruumala. 4. TÖÖ KÄIK, VALEMITE AVALDAMINE, ARVUTUSED 1. Mõõdame kehade metalliosa ruumala arvutamiseks elektroonilise nihikuga uuritavate katsekehade mõõtmed (pikkused, laiused, kõrgused) ning kanname saadud tulemused tabelisse nr 1. 2. Kaalume uuritavad katsekehad elektroonsel kaalul. 3. Arvutame katsekehade ruumalad kasutades valemeid: 2 3 V = a · b · c (risttahukas), V = (d2) · π · h (silinder) ja V = 4

Auditeerimine

4) Ei eksisteeri kajastamata varasid, võlgu ja majandustehinguid. 5) Varad ja võlad on hinnatud nõuete kohaselt. 8  6) Tulud ja kulud on periodiseeritud õigesti. 7) Info on aastaaruandes rühmitatud või esitatud nõuete kohaselt (kontoplaan). Tõendusmaterjalide hankimisel saab kasutada erinevaid meetoteid, ükiskut, kuid sageli kombineeritut: 1) Arvutused - eesmärk on veenduda, kas majandustehingud on aritmeetiliselt õigesti ja täpselt kajastatud. Audiitori eesmärk ei ole kogu raamatupidamist üle arvutada, vaid keskeduda valdkondadele, kus on suurem vigade tekkimise risk. 2) Inspekteerimine ­ seisneb materjaalsete varadega ning dokumentidega tutvumises. Dokumentidega tutvumisel saab audiitor hinnata dokumentide kvaliteeti, ning samuti sisekontrolli taset. Materjaalsete varade inspekteerimine annab ülevaate nende

Kulude arvestuse KODUTÖÖ nr.1

kui kuus toodetakse 440 ülikonda: Kulu Ülikondade arv 440 550 Summaarsed püsikulud 224 000 A Summaarsed muutuvkulud 418 000 B Summaarsed kulud kokku 642 000 C Ühiku püsikulud D E Ühiku muutuvkulud F G Ühiku kulud kokku H I Arvutada tähtede asemele arvud. Kõik arvutused esitada kirjalikult! A- jääb samaks nagu 440tk korral 224 000.- B- 950 x 550 = 522500.- C- 224000 + 522500 = 746500.- D- 224000/440 = 509,09.- E- 224000/550 = 407,27 F- 418000/440 = 950.- G- 224000/550=950.- H- 407,27+950=1357,27 2. AS PUIT on spetsialiseerunud magamistoa kummutite tootmisele. Kuus toodetakse ja müüakse 50 kummutit, mille summaarsed kulud on:

Mehaaniline energia

(m/s²) ja h on keha kõrgus aluspinnast (m). mv2 Sirgjooneliselt liikuva keha kineetilise energia avaldis on Ek = 2 (3), kus m on keha mass (kg) Ja v on keha kiirus (m/s). Mehhaanilise energia jäävuse seadus katseseadme liikumissüsteemi kasutamisel miniautode juures on ΔEmeh = ΔEp+ ΔEk = 0 (4). 4. TÖÖ KÄIK, VALEMITE AVALDAMINE, ARVUTUSED 1. Kaalume erivärvi miniautod 2. Mõõdame miniautode mõõtelindiga stadrikõrgused horisontaaltasapinnast. 3. Arvutame katsekehade potensiaalenergia. Ep(kol) = 0, 052 kg · 9, 81 m/s² · 0, 215 m = 0, 11 J 4. Mõõdame mõõtelindiga väravate vahemaa horisontaalosal. 5. Laseme miniautod stardikohast liikuma ja mõõtevahend mõõdab horisontaalosas väravate vahe läbimiseks kulunud aja.

Kompleksühendid

[HgI4]2- tekke tõttu. Koostada reaktsioonivõrrand. Arvutused: Hg(NO3)2 + 2KI  2KNO3 + HgI2 HgI2 + 2KI  [HgI4]2- + 2K+ 1.1.1 Katse 4 Töö eesmärk: Kompleksanioonide saamine Töö käik: Valiti reaktiivid NaCl, CuCl2, AgNO3 ja KCl et valmistada tiiglites AcCL ja CuOH2 sademed. Sademetelt valati ära lahus, lisades sademe tilkhaaval ammoniaagi vesilahust kuni selle lahustumiseni. Töövahendid: Kaks tiiglit, NaOH, CuCl2, AgNO3, KCl, 4 pipetti. Arvutused / Andmed: 1. CuCl2 + 2 NaOH = Cu(OH)2 + 2 NaCl – Lahus on sinakas rohelist värvi. 2. AgNO3 + KCl = AgCl + KNO3 – Valge paksu sademega lahus. 3. AgCl + 2NH3 = Ag(NН3)2 + Cl – Läbipaistev hele valge lahus 4. Cu(OH)2 + 4 NH3 = Cu(NH3)4 + 2 OH – Tumesinine lahus Järeldus: Mõlemad sademed lahustusid ammoniaagis, AgCl’I lahustumisel jäi alles vähe setet. 1.1.2 Katse 5B Töö eesmärk: Kompleksioonide lõhustamine

Kompleksioonide saamine.

[HgI4]2- tekke tõttu. Koostada reaktsioonivõrrand. Arvutused: Hg(NO3)2 + 2KI 2KNO3 + HgI2 HgI2 + 2KI [HgI4]2- + 2K+ 1.1.1 Katse 4 Töö eesmärk: Kompleksanioonide saamine Töö käik: Valiti reaktiivid NaCl, CuCl2, AgNO3 ja KCl et valmistada tiiglites AcCL ja CuOH2 sademed. Sademetelt valati ära lahus, lisades sademe tilkhaaval ammoniaagi vesilahust kuni selle lahustumiseni. Töövahendid: Kaks tiiglit, NaOH, CuCl2, AgNO3, KCl, 4 pipetti. Arvutused / Andmed: 1. CuCl2 + 2 NaOH = Cu(OH)2 + 2 NaCl ­ Lahus on sinakas rohelist värvi. 2. AgNO3 + KCl = AgCl + KNO3 ­ Valge paksu sademega lahus. 3. AgCl + 2NH3 = Ag(N3)2 + Cl ­ Läbipaistev hele valge lahus 4. Cu(OH)2 + 4 NH3 = Cu(NH3)4 + 2 OH ­ Tumesinine lahus Järeldus: Mõlemad sademed lahustusid ammoniaagis, AgCl'I lahustumisel jäi alles vähe setet. 1.1.2 Katse 5B Töö eesmärk: Kompleksioonide lõhustamine

Geodeesia praktikumi aruanne

Maapinna(kastide nurga punktid) üksikpunktide nivelleerimiseks kasutasime vahepunktide meetodit. Esmalt tasandasime nivelleerimiskäigu. Nivelleerimiskäik kulges C8 - 05 - C0 - C4 - D6 - C8. Ette olid antud edasi-ja tagasivaate lugemid. Esimene lugem esimese horisondi oma, teine lugem teise horisondi oma. Leidsime maapinna punktide kõrgused. Joonisel oli välja toodud vahepunktide asukohad ja maapinna kõrgused, mis oli saadud nivelleerimiskäigu mõõdistamisel. 3.Kaevemahtude arvutused Hj H'j dj d0 d3;d4 h  1 119,27 118,97 4,5 4,324 3,27 2 119,58 119,27 5 3,58 3 119,36 119,06 4,75 3,36 4 118,79 118,69 4,25 4,101 2,79 5 119,68 120,25 6,25 6,055 3,68 6 120,12 120,65 6,75 4,12 7 120,33 120,82 7 4,33 8 120,06 120,58 6,75 6,643 4,06

Eksam õppeaines LAEVAEHITUS 2007.

ballasti. 2. Laev laadib 900 tonni lasti. 3. Kulutanud ookeaniülesõidul 500 tonni kütust, saabub laev ookeanisadama reidile (=1.025 t/m3).. Lubatud sisenemissüvis sadamasse on 7,70 m. Küsimus: 1. Kas jätkub sisenemissüvise saavutamiseks ainult ballasti välja pumpamisest? 2. Kui ei, siis kui suure lastihulga jaoks peab kapten tellima pargased reidile, et lossida täiendavalt osa lastist? NB. Kõik süviseid puudutavad arvutused tuleb teha kuni kolmanda kohani pärast koma !!! Nimi...............................Grupp............. EESTI MEREAKADEEMIA Laevandusteaduskond Eksam õppeaines LAEVA EHITUS 2007. Ülesanne. Variant 2. 1. Laev järgmiste mõõtmetega: L=140 m, B=18,40 m, Tvöör=7,20m, CB=0,72 CW=0,80 Tahter=7,60 m seisab soolaseveelises ookeanisadamas (=1.025 t/m3).