lAC lCB R2 RX RX RX R X1 ............ X1 ............ R X2 ............ X2 ............ R X3 ............ X3 ............ Arvutused ja veaarvutused Takistuste vigade arvutamine t 4, 0.95 2.8 2.920 (R 5 R X1 ) 2 2.920 X1 2.8 1.070 5 4 i 1 X 2.853 (R 5 R X2 ) 2 2.853 X2 2.8 1.058 54 i 1 X...
10.06 Õpperühm: EAEI11 Kaitstud: Töö nr. 12b OT Nihkemoodul Töö eesmärk: Töövahendid: Traadi nihkemooduli määramine Keerdpendel lisaraskusega, nihik, kruvik, keerdvõnkumisest. ajamõõtja, tehnilised kaalud. Skeem Töö käik. 1. Määrake traadi raadius r. Selleks mõõtke traadi läbimõõt d kruvikuga kolmest kohast (igast kohast kahes ristsihis). Traadi pikkus l on antud töökohal. Tulemused kandke tabelisse. L = .......... ±........... Katse nr. d, mm d d, mm (d d)2, mm2 d =........... ±........... r = ........... ±........... 2. Määrake keerdvõnkumise perio...
Rm=f(t) 68 66 64 62 R() R(oom) Linear Regression for R() 60 58 56 54 25 30 35 40 45 50 55 60 65 temp.(C) Rp=f(t) 80 70 60 50 R() R(oom) 40 Exponential Regression for R() 30 20 10 0 25 30 35 40 45 50 55 60 65 temp.(C) ...
See osake (või pigem salapärane protsess, mis me kutsume aatomiks), kelle ümber kogunetakse, kannab nimetust KOMPLEKSIMOODUSTAJA ja neid molekule, ioone või aatomeid, mis teatud põhjustel tema ümber kogunevad, nimetatakse LIGANDITEKS. KOMPLEKSIMOODUSTAJAT nimetatakse tihti ka TSENTRAALAATOMIKS, isegi siis, kui ta tegelikult on ioon. Tsentraalaatomi ja ligandide sidemed on üldjuhul küllaltki tugevad ning nende ühiselt moodustunud kompleksil konkreetse geomeetria ning laeng. Tsentraalaatom ja ligandid on nagu üks tervik ja moodustavad kompleksi SISESFÄÄRI. Valemis eraldatakse sisesfäär alati nurksulgudega. See, mitu ligandi ühe või teise tsentraalaatomiga seondub (seonduda saab) määrab ära kompleksi koordinatsiooniarvu. Üks ja sama tsentraalaatom võib enda juurde sidud...
jrk nr l1 l2 R Rx RxRx (RxRx)2 1 5,50 4,50 550 672,222222 1,06779277 1,14018141 2 5,25 4,75 608 672 0,84557055 0,71498956 3 5,00 5,00 665 665 6,15442945 37,8770018 4 4,90 5,10 702 674,470588 3,31615879 10,9969091 5 4,75 5,25 744 673,142857 1,98842769 3,9538447 6 4,50 5,50 819 670,090909 1,06352036 1,13107555 671,154429 jrk nr l1 l2 R Rx RxRx (RxRx)2 1 5,50 4,50 445 543,888889 1,46648409 2,1505756 2 5,25 4,75 493 544,894737...
Magnetilist induktsiooni iseloomustava funktsiooni f(x) määramine solenoidi teljel 1 |x| cm Ue(x) mV Ue(x) mV Ue(x) V fexp(x) ft(x) f(x) 0,0 25,60 25,60 0,0256 0,9250633 0,85749293 0,06757037 7,88% 1,5 25,43 25,24 0,025335 0,91548744 0,85385366 0,06163379 7,22% 3,0 25,12 24,78 0,02495 0,90157536 0,84252101 0,05905435 7,01% 0,9 4,5 24,50 24,11 0,024305 0,8782681 0,8222275 0,0560406...
Suhkrulahuse masskontsentratsioon 0,04 0,0005 Lahusekihi paksus 2,00 0,0005 Põhiskaala vähima jaotise väärtus 0,5 Nooniuse jaotiste arv 25 Nooniuse täpsus 0,02 0,01 Katse nr. 0 1 1 0,08 7,38 7,30 2 0,00 7,44 7,44 3 0,04 7,34 7,30 4 0,02 7,28 7,30 5 0,00 7,30 7,30 6 0,02 7,26 7,24 7,31 0,054 [20] 91,417 0,055 kraad µ 3 Suhkrulahuse eripöörang: 91,417 ±0,055 Fruktoosi eripöörang 91,90 µ Tegemist oli fruktoosiga ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT Õppeaine TUGEVUSÕPETUS I Pinnamomendid Ülesanne 1 Kodutöö Õppejõud: Priit Põdra Üliõpilane: Matrikli number: Rühm: Kuupäev: 20.11.09 Tallinn 2009 1. Ülesande püstitus Andmed: 80 a = 9 cm a, b pikkused, cm b = 8 cm Arvutada joonisel esitatud kujundi keskpeainertsimomendid. 80 Nõutav lahenduskäik: · Määrata kujundi keskpeateljed · Arvutada kujundi peainertsmomendid. 90 · Esitada sobivas mõõtkavas joonis, kus on näidatud ku...
pH arvutused Tugevad happed ja alused [H ] = C + M ( hape ) [OH ] = C- M ( alus ) I= 1 2 [ C1 z12 + C 2 z 22 + ... + C n z n2 ] ai = i C i C% 2 - 1 V ( L) C M M = V (mL) = 1 + ( I - I1 ) 100 I 2 - I1 a H + a OH - = K w = 1 10 -14 Nõrgad happed ja alused [H ] = C + M ( hape ) [OH ] = C - M ( alus ) a [H ] H+ +...
27 Kasutatud materjalid................................................................................................................. 28 2 Sissejuhatus Käesoleva projekti eesmärkiks on rakendada pneumaatika kursuse käigus omandatud teadmisi praktikasse. Ülesande alusel tuleb koostada pneumaatiline skeem, teha vajalikud arvutused ning valida tootekataloogidest õiged seadmed. Õigesti valitud seadmetele tuleb võrdluseks tuua ka valesti valitud seadmed. Eesmärgiks on avardada silmaringi ning uurida millised firmad pneumaatilisi seadmeid toodavad. 3 Lahenduskäik Andmed Jõud, mida arendab esimene silinder 1A F1 =3000N Jõud, mida arendab teine silinder 2A F2 =2000N Jõud, mida arendab kolmas silinder 3A F3 =7000N...
4 Ülekande põhiparameeterarvutus.................................................................................................... 4 Arvutan pöördemomendi erinevatel võllidel:..............................................................................5 Hammasrataste materjali valik ja lubatud pingete arvutus..............................................................5 Leian tegurid................................................................................................................................5 Arvutan lubatud kontaktpinged................................................................................................... 6 Hammaste ülekandearvutus...
kui kuus toodetakse 440 ülikonda: Kulu Ülikondade arv 440 550 Summaarsed püsikulud 224 000 A Summaarsed muutuvkulud 418 000 B Summaarsed kulud kokku 642 000 C Ühiku püsikulud D E Ühiku muutuvkulud F G Ühiku kulud kokku H I Arvutada tähtede asemele arvud. Kõik arvutused esitada kirjalikult! A- jääb samaks nagu 440tk korral 224 000.- B- 950 x 550 = 522500.- C- 224000 + 522500 = 746500.- D- 224000/440 = 509,09.- E- 224000/550 = 407,27 F- 418000/440 = 950.- G- 224000/550=950.- H- 407,27+950=1357,27 2. AS PUIT on spetsialiseerunud magamistoa kummutite tootmisele. Kuus toodetakse ja müüakse 50 kummutit, mille summaarsed kulud on:...
ruumala ( nt) aine ruumala, dm3 V = n* Vm V= m/ Osake on aatom, molekul,elektron, neutron, neutriino jne.. Lihtained, mille molekul koosneb alati kahest aatomist H2, O2, N2, F2, Cl2, Br2, I2, At2 ARVUTUSED VÕRRNDITE JÄRGI V otsitav vedelik, V antud vedelik, tahke aine tahke aine m otsitav m antud...
4 8.Kokkuvõte................................................................................................................................6 1. Sissejuhatus Otsustasin valida oma statistilise uurimustöö teemaks pereliikmete peamised näitajad(kaal, pikkus, jala number), kuna need tundusid huvitavad ja elulähedased. Eesmärgiks seadsin välja selgitada erinevad statistilised arvutused ning neid siis kujundlikult esitada. 2. Andmed Korraldasin oma lähikonna inimeste seas pisikese küsitluse, kus tuli vastata kolmele küsimusele- pikkus, kaal ja jalanumber. Vastavalt sellele sain siis antud tulemused, mis on esitatud alljärgneva tabelina. Isik Jala number Kaal kg Kasv cm Elina 39 63 169...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Valentina Purtova TU07 MAJANDUSARVESTUSE JA FINANTSANALÜÜSI PRAKTIKA Aruanne Juhendaja: E. Vaksmaa Tallinn 2010 2 SISUKORD 1 ORGANISATSIOONI ÜLDINE ISELOOMUSTUS ................................................................................................. 5 2 RAAMAUPIDAMIS KORRALDUS...
Laboratoorne töö 5 Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi Nimi, rühm, matrikli nr. Õppejõud: Aeg: Eesmärk Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Kasutatud ained 10%-ne soolhappelahus, 5,0...10,0 mg metallitükk (magneesium). Töövahendid Seade gaasi mahu mõõtmiseks, mõõtesilinder (25 cm³), lehter, filterpaber, termomeeter, baromeeter, hügromeeter. Töö käik 1. Katseseadeldis koosneb kahest kummivoolikuga ühendatud büretist, mis on täidetud veega. Üks bürett on ühendatud katseklaasiga, milles metall reageerib happega. 2. Katse ettevalmistus...
2 171 38 133 1,286 3 181 48 133 1,361 4 168 44 124 1,355 5 157 39 118 1,331 1,364 + 1,286 + 1,361 + 1,355 + 1,331 = = 1,339 5 lpv = 0,80mm l = 0,5mm Arvutused ja veaarvutused Arvutusteks kasutatavad valemid: h1 - gaasi erisoojuste suhte arvutamine: = h1 - h2 n ( - ) 2...
7 SILINDRILISE KIHI SOOJUSJUHTIVUSTEGURI MÄÄRAMINE Üliõpilane: Matrikkel Rühm: Üliõpilane: Matrikkel Rühm: Üliõpilane: Matrikkel Rühm: Õppejõud: Töö tehtud: Aruanne esitatud: Aruanne vastu võetud: Katseseadme skeem 1. Töö eesmärk oli määrata Schmidti soojusvoomõõturiga silindrilise isolatsioonikihiga kaetud aurutoru soojuskadu ja arvutada selle põhjal silindrilise kihi materjali soojusjuhtivustegur . 2. Töö käik: Katse vältel hoidsime torus auru rõhku ventiiliga reguleerides 10 Pa juures konstantsena. Katse vältel lugesime 10-minutiliste v...
Ujuki Ujuki Välja Veekihi Ujuki lõpp- lõpppunkt voolanud kõrgus ava algpunkt t Vee maht, punkt Vee maht -algpunkt vee maht Ava kohal (m) (mm) (l) (mm) (l) (mm) (m3) 1 4,65 30 7,174 34 3,582 40 0,003592 31 6,276 35 2,684 40 0,003592 30,5 6,725 34,5 3,133 40 0,003592 2 3,55 29 8,072 33 4,48 40 0,003592 30,5 6,725 34,5 3,133 40 0,003592 31 6,276 35 2,684 40 0,003592 3 2,35 31,5 5,827 35,5 2,235 40 0,003592...
LÜHIAJALISE MAKSEVÕIME E. LIKVIIDSUSE SUHTARVUD LÜHIAJALISTE KOHUSTUSTE KATTEKORDAJA (CURRENT RATIO) = 2008. aastal (tuhandetes kroonides) = 0,66 2009. aastal (tuhandetes kroonides) = 0,58 Maksevõime suurus: 1.6 hea 1.2-1.59- rahuldav 0.9 -1.19- mitterahuldav alla 0.9 -nõrk Arvutuste tulemuste põhjal on näha, et 2008. aastal on lühiajaliste kohustuste kattekordaja suurem kui 2009. aastal. Maksevõime 2008 ja 2009 aastal on nõrk, sest maksevõime suurus jääb alla 0.9. LIKVIIDSUS KORDAJA (QUICK RATIO)= 2008. aastal (tuhandetes kroonides) = 0.57 2009. aastal ( tuhandetes kroonides) = 0,49 Likviidsuskordaja suurem kui: 0.9- hea 0.6-0.89- rahuldav 0.3-0.59- mitterahuldav alla 0.3- nõrk Arvutuste tulemuste põhjal on likviidsuskordaja 2008. aastal natuke parem, kuid mitte ka nii hea, sest likviidsuskordaja on mõlema aa...