raamatu. Vanaisa läkski välja, vaatas – oli ilukirjandust ja ajakirjandust. Rahakott oli ka peos. Viimaks pani rahakoti mokad kinni ja ütles: mis mul tääda on, see on mul pään; mis mul pään ei ole, seda ei ole mul vaja tääda. Tõepoolest, olles ise küll õppejõud, ei sobi ehk nii öelda, aga see nii paljude üliõpilaste vastu võtmine – sõel on liiga hõre lihtsalt. Kui palju inimesi võetakse õppima, tehakse igasugu töid ja töökesi, toksitakse arvutil kokku mingeid tekste. See reostab ainult riiuleid ja mingi muu asi jääb selle arvelt õppimata. Siis tulevad õpilased siia ja ütlevad – miski asi kõrvetas, aga enam ei tea, et see on nõges – mis oleks ka ju tarkus.” Dressipüksid jõuludeks(Anu väljendab oma arvamust) “Kõik lähevad ära praegu. Mina ootan seda aega, kui bensiin otsa lõpeb, siis ei saa keegi enam kuskile minna. Mis need inimesed kooserdavad edasi-tagasi.
Reaalajasüsteem Masina kasutajaliides Reaalajasüsteemides kasutatav tarkvara Süsteemtarkvara Rakendustarkvara – andmehõive, reaalreguleerimine, superviisorjuhtimine inimliides, arvutused, veatöötlus jne. Andmebaasid – relatsioonilised objekt-orienteeritud , reaalaja andmebaasid, hajutatud reaalaja-andmebaasid, warehouses, eritüübiliste andmebaaside kompleksid. Kommunikatsioonitarkvara – võrguprotokollid, turvatarkvarad Eriseadmete funktsionaalsust tagav tarkvara – ohutus, diagnostika, abivahendid ja simulatsioonisüsteemid. Masin/inimene suhe Inimvigu põhjustavad – Töökeskkonna tegurid, individuaalsed omadused ja organisatoorsed-juhtimisalased tegurid Kas inimese kvalifikatsioon vastab tööülesannetele? Kas seadmed on töökorras? Kas seadmed vastavad tehnilistele tingimustele, kas nende kontroll on dateeritud Kas süsteem kui tervik funktsioneerib veatult? Süst...
11. Pitser(ainult paberkandjal dokumentidel) 4.10.12. Ärakirja, koopia, väljavõtte ja väljatrüki ametliku kinnitamise märge paberdokumentide korral. 4.10.13. Koostaja ja/või vastutava täitja ees- ja perekonnanimi ning tema sideandmed 4.10.14. Asutuse registrikood 4.11. Dokumendile pannakse pealkiri, suuremahulisele ja mitut teemat käsitlevale dokumendile võib panna alapealkirjad. 4.12. Dokumendid vormistatakse arvutil püstkirjas sriftiga Times New Roman, tähesuurusega 12 ja reavahega 1,5. Üld- ja kirjaplangile trükkimiseks: ülaäär 1,2 cm, alläär 1,2 cm, vasak veeris 3,0 cm, parem 1,5 cm. 4.13. Dokumendi teksti vormistamisel taandridu ei kasutata. 4.14. Juhul kui allkirjastaja ei otsusta teisiti, märgitakse väljasaadetavale kirjale selle koostaja või vastutava täitja ees- ja perekonnanimi. 4.15
Andmeedastuskiirus kuni 36 MB/s Optiline salvestus Lightscribe Kujutise kandmine plaadi pealmisele küljele Vajalik o Spetsiaalne seda tehnoloogiat toetav seda o Erilise pealispinnaga CD või DVD toorikud o Tarkvara, mis kirjutamist juhtida oskab ( Nero Burning ROM vmt. ) Kujutis "põletatakse" kirjutajas laseriga plaadile Mälupulk Maht kuni 256 GB Mugav kasutada, lugemine ja salvestamine kiire, usaldusväärne Nõuab arvutil vastava ühenduspesa olemasolu ( Tavaliselt nimega USB ) Võib nõuda tarkvara paigaldamist enne kasutamist o Võib nõuda administraatori õigusi kasutamisel Arvutivõrk ja Internet Modem Arvuti ühendamiseks telefoniliiniga Kiirus on oluline o Mõõdetakse kilobittides sekundi kohta (kb/s, kbit/s, kbps) Võimaldab kasutada arvutit telefonina, automaatvastajana, fakside saatmiseks või Internetiga ühendumiseks. Võrgukaart
õnnestu, siis peab müüja selle käsitsi ise sisestama ning selle järgnevalt asetama toote taas lindile ning nupuvajutusega saab toode lindil edasi liikuda. Käsitsi osa juurde kuulub ka toodete eest maksmine, kas siis sularahas või kaartimaksega. Kassapidajal tuleb rahatähti kontrollida, milleks kasutatakse spetsiaalset seadet. Lihtsaimaks tehnoloogiliseks lahenduseks on ultraviolettlampidel põhinevad raha kotrollimise vahendid. Kliendilt saadud summa tuleb samuti ise sisestada, et arvutil näitaks, kui palju tuleb klienile raha tagasi anda. 6 Käsitsi klienditeenindamise alla võib lugeda ka iseteeninduse võimalust poes. Näiteks Selveris on SelveEkspress, mis on lihtne ostuviis, kus klient skaneerib selvepuldiga (joonis 3) ise kauba juba riiulist võttes, saab asjad panna kohe ostukotti ning tasuda kauba eest eraldi terminalis või kassas (joonis 4)
Teabekeskkond: infokeskkonna kuidas kirjutada head Tekstiloome kriitiline analüüs reportaaži“ pinginaabri intervjueerimine ja interv- Hinnatav õpitulemus: reportaaž ja Tehnoloogia ja innovatsioon: juu vormistamine arvutiga selle retsensioon teksti vormistamine arvutil, reportaaži kirjutamine ja võimaluse reportaaži avaldamine kodu- korral avaldamine lehel või blogis Suuline suhtlus ajurünnak: millest võiks teha repor-
Pordinumber võimaldab eristada erinevaid kasutajanõudeid ja kontrollsumma abil saab kindlaks teha, kas sõnum jõudis kohale vigadeta. OSI kontekstis asub UDP nagu ka TCP neljandas ehk transpordikihis. 6 Rakenduskihi protokollid: FTP (File Transfer Protocol) failiedastusprotokoll. FTP protokoll on ette nähtud failide edastamiseks ühest arvutist teise üle Interneti või muu TCP/IP võrgu. See võimaldab teisel arvutil asuvaid faile oma arvutisse alla laadida ning oma faile eemalasuvasse arvutisse üles laadida. Läbi FTP saab ka sisse logida teise internetisaiti, kuid selleks on üldjuhul vaja kasutajanime ja parooli. On olemas ka anonüümsed FTP serverid, mis ei nõua kasutajanime ja parooli, kuid neilt saab faile ainult alla laadida. HTTP (HyperText Transfer Protocol) - hüperteksti edastusprotokoll. TCP/IP klient-server protokoll HTML-
Arvutiga töötaja ohutusjuhend Sisukord Sissejuhatus lk 4 Töötaja kohustused ja õigused lk 4 Nõuded arvutile lk 4 Arvuti igapäevane hooldus lk 5 Kehaasend lk 6 Nõuded töökeskkonnale lk 7 Kahjulikud mõjud töötamisel arvutiga lk 7 Tööreziim lk 8 Elektriohutus lk 8 Tegutsemine tulekahju korral lk 9 Esmaabi lk 9 Näidisharjutusi arvutiga töötajale lk 10 Kasutatud kirjandus, allikad ja kehtivad õigusaktid lk 12 Sissejuhatus Käesoleva ohutusjuhendi tutvustamine (esmajuhendamine...
Sissejuhatus Vanasti olid telefonid juhtmega seina küljes kinni, praegu võib rääkida aga kasvõi aias õunapuu otsas istudes. Samamoodi on Internetiga: praegu levib ta enamjaolt läbi juhtmete, kuid päris lihtsate vahenditega saab oma majja või kontorisse tekitada õhus leviva interneti. Juhtmeta võrk ehk wireless LAN ehk WLAN sobib nii laua-, süle- kui pihuarvutitele. Võrku lülitumiseks peab arvutil olema spetsiaalne võrgukaart (2000-3000 krooni), mõnedel uuematel sülearvutitel on see juba sisse ehitatud. Võrgu leviala tagab baasjaam ehk access point (umbes 10 000 krooni), mis ühendatakse Interneti-kaabli külge ning mis pakub siis mõnesaja meetri raadiuses võrgulevi. Üks baasjaam tuleb toime paarikümne kasutajaga. Wireless võrgu saab iga hetk kaasa võtta ja viia uutesse ruumidesse, kui firma peaks millalgi jälle kolima. See investeering ei lähe kolimisel kaduma
kokku kleepida. Nii et kui selliseid probleeme ette tuleb, peate printerile mälu juurde ostma. Osa (odavamaid) laserprintereid, s.h OKI LED-printereid, niisugune mure ei kummita, sest nemad kasutavad tööks arvuti enda mälu (mida Windows-keskkonnas piirab vaid kõvaketta vaba maht). Seda tehnoloogiat kasutavaid seadmeid kutsutakse ka GDI- printereiks. Kõik oleks kena, kui printer ainult kogu oma töö ajal arvutit kinni ei hoiaks - nii kaua ei saa arvutil muid töid teha. Maksumust vähendab ka sõrmiste ning indikaatorite minimaalne arv (või täielik puudumine), nii et printeri juhtimist ja seadistamist tuleb teostada arvutimonitori ekraanilt. Printeriliides peab seetõttu olema kahesuunaline. Paberi formaat (laius) Iga printerimudel on ette nähtud ühe kindla maksimaalse paberiformaadi kasutamiseks. Paberiformaat võib vastata Euroopa (A4, A3 jne.) või Ameerika (legal, letter jne.)
Pärnu Ühisgümnaasium Arvuti mõju tervisele Uurimustöö Sisukord Pärnu Ühisgümnaasium.............................................................................................................. 1 Arvuti mõju tervisele.................................................................................................................. 1 Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Arvuti mõju tervisele.............................................................................................................. 4 1.2 Arvutitööga seonduvad terviseprobleemid....................................................................... 4 1.1 Tugi-liikumisaparaadi valud.............
panna." 7. Miks tapab don Jose Carmeni? III Ühine suuline arutlus 1. Tooge näiteid salapära kohta teoses 2. Iseloomustage teose ülesehitust IV Kuulata CD-lt katkendit Bizet`ooperist "Carmen" V Loe läbi Mart Kivastiku artikkel Internetist aadressil www.arhiiv.postimees.ee/leht/96/11/23/kultuur.htm Mida arvab Mart Kivastik "Carmeni" lavastustest Eestis? KODUS: Kirjuta arvutil essee teemal: Merimee tegelaste vastuolulisus ja tragism. 8.TUND TEEMA: E. A. Poe novellide lähivaatlus. TUNNI EESMÄRK: Tuua välja Poe novellide eripära IKT AINETUNDI INTEGREERIMISE EESMÄRK: kasutada IKT vahendeid õppeprotsessi ilmestamiseks ja hõlbustamiseks. TUNNIKS VAJALIKUD VAHENDID JA MATERJALID: E. A. Poe "Novellid" Maailmakirjanduse lugemik Arvutivõrk Internet projektor TUNNI KÄIK:
olemas vastav Javamasin. Sellepärast Java-rakendused ei ole mõne operatsioonisüsteemi rakendused, vaid Java-rakendused. Java keeles kirjutatud programmid on klasside kogud, neid hoitakse tekstifailides laiendiga .java. Programmitekst transleeritakse kahendfailidesse laiendiga .class. .class-failid koosnevad baitkoodist, mis on abstraktse Java-protsessori käskude kogu ja mis koosnevad selle protsessori käskude ja andmete sõnede jadast. Selleks, et baitkood mõnel arvutil täita, interpreteerib Javavirtuaalmasin iga käsu antud protsessori käskudeks. Esialgu baitkoodi interpreteerimine toimus nii, et iga baitkoodi jada viidi üle masinakoodi ja täideti. Selle tagajärel Java-programmid töötasid aeglasemalt, kui teised operatsioonisüsteemisõltuvad programmid. Nüüd aga kasutatakse keerulisemat süsteemi selle nimeks on JIT-kompileerimine (Just-In-Time) selles variandis baitkood kompileeritakse käitusajal
olulisematele seikadele. Ma omandasin endale palju uusi teadmisi ja võin uhkusega ütelda et see on hea tunne. Olen koguaeg olnud fotograafiast natukene teisel arvamusel ja paljud asjad suutsid mind jälle ja jälle üllatada. Kõige huvitavam oli kuulata vanaisa jutte , kuidas kunagi pildi tegemine käis. Just ise kirjutatud tekstid olid suhteliselt vigased aga juhendaja õnneks aitas mul neid märgata. Töö tegemisel sain ka oskuse arvutil tööd vormistada. Töö oli juba peaaegu valmis oli vaja ainult lisada pildid ja teha muid viimistlusi aga ei leidnud kohe kuidagi aega selle jaoks. Seega jäin isegi veidi oma tööga ajahätta aga valmis ta sai ning tunne on hea , nagu oleks koorem õlgadelt langenud. LISAD LISA 1. LISA 2. LISA 3. LISA 4. LISA 5. LISA 6. LISA 7. LISA 8. LISA 9. LISA 10. LISA 11.
Serverite Virtualiseerimine 1. VIRTUALISEERIMINE Virtualiseerimis tehnoloogia imiteerib reaalseid või nö. füüsilisi andmetöötlus resursse nagu lauaarvuteid, servereid, protsessoreid, mälu, salvestussüsteeme, võrke ja inviduaalseid rakendusi. Serveri virtualiseerimine loob “virtuaalseid keskkondi” mis võimaldavad mitmetel rakendustel või serveritel töötada ühel arvutil nii, nagu oleks igal oma privaatne arvuti. Virtualiseerimine on ühtesi kuumemaid ja kasvavamaid trende tehnoloogia viimaste aastakümnete jooksul ja jätkub ka tänase päevani, kuigi virtualiseerimise põhi idee pärineb suurarvutitest rohkem kui 40 aastat tagasi. Aastatel 1960 ettevõtlus tehnoloogia maastik koosnes suurtest ja kallitest suurarvutitest, tuim terminalidest ja suhteliselt odavatest klient-server võrkudest kus multigetumtöö serverid ja
aadressiga, mis on väga üldine ja millest on kerge mööda saada. NuFW tulemüür pakub tõelist identifitseerimisel põhinevat tulemüüri, mis mis nõuab igal ühenduse jaoks kasutajalt signatuuri. authpf BSD süsteemidel laeb tulemüüri seaded automaatselt iga kasutaja jaoks pärast autentimist läbi SSH. 12 2.2 Proksi Proksi, mis jookseb selleks pühendatud serveril või üldotstarbelisel arvutil, võib käituda justkui tulemüür reageerides sissetulevatele pakettidele (näiteks ühendumissoovidele) ning on võimeline ka teatud liiklust blokeerima. Proxy serverid teevad sisesüsteemiga jändamise välisest võrgust raskemaks ja ühe sisesüsteemi väärkasutus ei põhjusta tingimata turvaauku, mida saaks ära kasutada väljastpoolt tulemüüri (vähemalt nii kaua kui proxy püsib tervena ja õigesti seadistatuna). Vastupidiselt, sissetungijad
Arvuti kõlareid on erineva kvaliteedi ja hinnaga. Tavaliselt on arvutisüsteemiga pakitud kõlarid, väiksed plastikust ja keskmise helikvaliteediga. Mõnedel arvuti kõlaritel on ka tasandusfunktsioonid, nagu bass ja helide reguleerija. 14 3. VEEBIKAAMERA Veebikaamera on videokaamera, mis toidab oma pildid reaalajas arvutisse . Veebikaameraid kasutatakse peamiselt videolinkide loomiseks, mis võimaldab arvutil tegutseda videotelefonina või videokonverentsi jaamana. Veebikaamerad on väga populaarsed tänu nende madalale tootmiskulule ja paindlikkusele. Nad on madalaima kuluga videotelefoni vorm. Esimene veebikaamera hakkas tööle 1991. aastal Cambridge`i ülikooli arvutiteaduse osakonnas. Veebikaameraga on võimalik jälgida videopilti üle Interneti ükskõik kuskohast. Teisisõnu on Sul võimalik jälgida oma kodu, töökohta, vanemate kodu vms
oli palju uudiseid süsteemi edust, ei suutnud ta siiski kaitsta mitme raketi vastu. Üks rakett pääses kaitsest läbi ja tappis 28 USA sõdurit Dhahranis. Pärast analüüse leiti, et põhjuseks oli viga tarkvars. Väike ajaline viga tekkis süsteemi kella, et peale 14 tundi töötamist ei olnud enam tõrjesüsteem täpne. Kui Dhahrani rünnati oli süsteem töötanud juba üle 100 tunni. Y2K (aasta 2000) viga, 1974 1970 aasta alguses töötas programmeerija palgasüsteemi kallal. Kuna arvutil oli vähe mälu ja tal ei olnud seda raisata siis kasutas ta 4-numbri formaadi asemel 2-numbri formaati. Tema programmist sõltus suuresti kuupäeva töötlemine, millega säästeti palju kallist mälu. Ta mõtles mis juhtub aastal 2000 kui hakatakse kasutama 00 ja 01, et see võib kindlasti probleeme tekitama hakata. Kuid ta arvas, et selleks ajaks on kindlasti tema programmi ammu uuendatud . Kuid 1995 aastal kasutati
Neid kahte osa kokku liites peaksin saama ülevaate sellest, milline võib olla e-raamatute tulevik kas on võimalik, et paberkandjal raamatud surevad välja ja kogu kirjandus on e-raamatutes, nagu ütleb Swedbanki reklaam? Mis on e-raamat? Esmalt tuleb selgitada, mis on e-raamat. Vikipeedia defineerib e-raamatut järgnevalt: ''Elektrooniline raamat (ka e-raamat, digitaalne raamat) on teksti-ja pildimaterjalil põhinev digitaalses vormis toodetud, avaldatud ning arvutil või mõnel muul digitaalsel seadmel loetav teos.''(1) Oxfordi Inglise keele sõnaraamatus on e-raamatu kirjeldus aga''paberkandjal raamatu digitaalne versioon''(2). Eesti Rahvusraamatukogu kasutab raamatukogundusliku terminina mõistet e-raamat kui litsentsi alusel kasutatav või vaba juurdepääsuga digitaalteavik, milles on ülekaalus otsingut võimaldav tekst ja mis on trükitud raamatu (monograafia) analoog. (3) Lihtsas maakeeles oleks e-raamatu definitsioon ''Raamat
määrata nende pikaajalist mõju tervisele. See raskendab ka sobivate piirmäärade rakendamist. 3.7 Muud elektriseadmed Arvuti ja teleri läheduses olev kiirgus on nõrk röntgenkiirgus, mis on tervisele kahjulik. Ekraanist eemaldudes suurem oht kaob. Seega ohutuse mõttes peaks olema monitorist vähemalt 60 cm kaugusel. Monitori kiirgusohtlikkusest on tehtud ulatuslikke uuringuid. Uuringutest selgub, et kõige ohutumad osad arvutil ja teleril on monitori tagumine pool ja ülaosa. Kuna elektromagnetväljad kiirgavad ka läbi seinte, ei tohiks voodit vahetult selle seina äärde panna, kus teiselpool seina asub teler. Teleri kiirgus levib läbi seina ja võib tekitada inimesel rahutut und, migreenihooge. See võib tekkida ka siis, kui teler ei tööta aga toitejuhe asub elektripistikus. Suureks ohuteguriks on muutunud ka vooluvõrgust töötav äratuskell-raadio. Eriti ohtlik on
1 KIRJALIKE TÖÖDE KOOSTAMISE JA VORMISTAMISE JUHEND Õppeperioodi jooksul tuleb Tallinna Polütehnikumis koostada järgmisi kirjalikke töid: referaat; kodutöö; kursusetöö; praktika aruanne; lõputöö. Üldreeglina on kirjalike tööde keeleks eesti keel. Oluline on töö stiililine ja keeleline korrektsus. Töö koostamisel tuleks vältida kõne- ja konspektistiili. Soovitav on kasutada umbisikulist vormi. Näiteks “töös käsitletakse, analüüsitakse” või “on käsitletud, analüüsitud” jne. Töö kirjutamisel tuleb silmas pidada järgmisi üldistatud nõudeid: töö sõnastus peab olema korrektne ja loogiline; väldi võõrsõnadega liialdamist; hoidu võõrkeele liigsest mõjust; väldi sõnakordusi ja kasuta rikkalikumat sõnavara; kirjuta nii lühidalt kui võimalik ja nii pikalt kui vajalik; väldi slä...
Kasutatava materjali põhjalikum läbitöötamine toimub pärast kava koostamist ja selleks on kõige otstarbekam kasutada sedelsüsteemi. Allikate läbitöötamisel tehtud märkmed, tsitaadid, muud väljakirjutused vormistatakse kartoteegina. Iga sedel kartoteegis on varustatud kõigi bibliograafilises kirjes nõutavate andmetega. Kartoteek võib olla nii käsikirjaline kui elektrooniline. Meetodi valib iga uurimistöö kirjutaja ise. Arvestades seda, et töö lõplik vormistamine toimub arvutil, on otstarbekas kasutada elektroonilist süsteemi. Kirjanduse läbitöötamine ja sedeldamine, sedelite süstematiseerimine ja vastavate peatükkide vahel jaotamine on õpilase iseseisev ülesanne. See on uurimistöö koostamise juures kõige mahukam ja aeganõudvam töö ning vastava oskuse omandamine ja arendamine ongi uurimistöö üks peamisi eesmärke. Kui õpilase poolt valitud uurimistöö teema eeldab uuringute teostamist, tuleb koostöös juhendajaga valida metoodika.
referaatidega. Töös on toodud ka näiteid, mis aitavad näiteks raamatute esitamisest referaadis paremini aru saada, mida ja kuidas kirjutada. Töös on tood ära ka resümee ning selle nõuded, kuid tavaliselt referaadis resümeed ei kasutata. Ma arvan, et referaadis on esitatud palju vajalikku materjali referaadi koostamise ja kirjutamise abistamiseks. Üldnõuetes on toodud ära referaadi vormistamise nõuded. Samas on ka kirjas kuidas arvutil vormistada ning kuidas alustada üldse kirjutamist. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Hirsjärv, S., Remes, P., Sajavaara, P. Uuri ja kirjuta. Tallinn: Medicina, 2005. 2. Roomets, S. Üliõpilastööd ja nende vormistamine arvutil. 2.,täiend. tr. Tallinn, 2005. 3. Üliõpilaste kirjalike tööde koostamine ja vormistamine. Tallinn:TTÜ, 1996. 4. Kirjalike tööde koostamise ja vormistamise juhend. Tallinn:TTÜ, 2002. [http://www.tmk.edu.ee/~jet/juhend.htm] (09.12.2005) 5
1. Mis on intellektuaalne omand? Intellektuaalne omand on õigus inimese loometöö tulemusele. Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) defineerib intellektuaalset omandit kui inimesele antud õigusi tema loometegevuse tulemusele, see õigus kaitseb “loojat” selle eest, et keegi teine ei saaks kasutada tema leiutisi, disaine või muud loomingut ilma loa andmiseks õigustatud isiku nõusolekuta. 2. Kuidas on intellektuaalomandi kaitse seotud põhiõigustega, mis on puutumust omavad põhiõigused ja miks? (Vaata PS kommenteeritud väljaandest). (essee küsimus) Eesti Vabariigis põhineb intellektuaalse omandi kaitse põhiseadusel. Põhiseaduse § 32 kohaselt on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud, omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja kohese hüvitise eest. Põhiseaduse § 39 kohaselt on autoril võõrandamatu õigus oma loomingule. Riik kaitseb autori õig...
referaatidega. Töös on toodud ka näiteid, mis aitavad näiteks raamatute esitamisest referaadis paremini aru saada, mida ja kuidas kirjutada. Töös on tood ära ka resümee ning selle nõuded, kuid tavaliselt referaadis resümeed ei kasutata. Ma arvan, et referaadis on esitatud palju vajalikku materjali referaadi koostamise ja kirjutamise abistamiseks. Üldnõuetes on toodud ära referaadi vormistamise nõuded. Samas on ka kirjas kuidas arvutil vormistada ning kuidas alustada üldse kirjutamist. 16 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Hirsjärv, S., Remes, P., Sajavaara, P. Uuri ja kirjuta. Tallinn: Medicina, 2005. 2. Roomets, S. Üliõpilastööd ja nende vormistamine arvutil. 2.,täiend. tr. Tallinn, 2005. 3. Üliõpilaste kirjalike tööde koostamine ja vormistamine. Tallinn:TTÜ, 1996. 4
Pärast esmast andmetöötlust võib selguda, et saadud tulemused ei ole küllalt usaldatavad või piisavad ning on vaja koguda täiendavaid andmeid. Täiendavate uuringute tegemisel tuleb meeles pidada, et need toimuksid samadel tingimustel, kui varem tehtult andmete kogumine. Kõik uurimistööga seotud materjalid, andmed tuleb säilitada (üliõpilas)töö lõpliku kaitsmiseni. 1.5. Töö kirjalik ja tehniline vormistamine Töö vormistatakse arvutil, ühepoolselt (lõputööde tiitelleht kahepoolselt) valgel paberilehel, formaadis A4 (297×210 mm), arvutikirja suurusega 12 (kirjatüüp Times New Roman), reavahe 1,0 või 1,5. Soovitav on eelistada reavahet 1,5. Vasak äär on 30 mm (vajalik köitmiseks), parem 20 või 25 mm, ülemine 25 või 30 mm alumine 25 või 30 mm. Tekst joondatakse rööpselt (Justify). Leheküljenumbreid loendatakse alates tiitellehest
ilma füüsilise ühenduseta. Selle asemel edastatakse andmeid raadiolainetena. Seda kasutatakse peamiselt arvutivõrkude loomisel. Wifi spetsifikatsioonid on reguleeritud IEEE 802.11 standarditega, mis tegelikult hõlmab kõiki juhtmevabade arvutivõrkude spetsifikatsioone. Seetõttu kasutatakse ka Wifi väljendit tihtipeale juhtmevaba arvutivõrgu sünonüümina, kuid tegelikult on sellest normatiivist vaid üks toode. Wifi kasutamiseks on arvutil vaja selleks juhtmevaba võrgu kontrollerit, mis on võimeline edastama ja vastu võtma raadiosignaale, millega edastatakse andmeid pakettidena. Peamine funktsionaalsus, mis sellisest andmeside võimalusest ära kasutatakse on interneti ühendumine. Sellise raadiosignaaliga on võimalik ära katta erineva suurusega pindalasid, kus sõltumata füüsilise arvutivõrgu juhtmestiku olemasolust on võimalik kasutada interneti. Tänapäeval ongi see peamine Wifi kasutusviis
See protsess lõpeb arvutiandmete teisendamisega transiivris elektrilisteks ja optilisteks signaalideks, mis võrgukaablites saavad edasi kulgeda. Igal võrgukaardil peab olema tema asukohta näitav number ehk aadress, et teda oleks võimalik teistest plaatidest eristada. Üks IEEE komiteesid tegeleb võrguaadresside määramisega ja kõik võrgukaartide tootjad ,,nõeluvad" need aadressid plaatide sisemistesse elektroonikalülitustesse. Selle tulemusel on igal plaadil ja seega ka igal arvutil võrgus unikaalne aadress. Kui võrgukaart kasutab otsepöördusviisi (DMA) arvuti mällu, peab arvuti eraldama selleks oma mälus kindla piirkonna. Ka võrgukaardil paikneb tavaliselt eraldi puhvermälu, kuna andmeid saabub arvutist rööpkujul rohkem kui adapter suudab neid korraga edasi saata. Kahe võrgukaardi omavahelise töö korraldamiseks tuleb eelnevalt elektroonilise dialoogi korras kokku leppida: · edastatavate andmeplokkide maksimaalne suurus,
· Nähtavad turvavahendid valvur, telekaamera, territooriumi valgustatus, turvauksed, kaartlukud Tõkestusmeetmed Tõkestusmeetmed tõrjuvad peamiselt ründeid, kaitstes turvalisuse kõiki põhiaspekte (käideldavus, terviklus, konfidentsiaalsus) Jaguneb: · Ruumiline isoleerimine · Ajaline isoleerimine · Loogiline isoleerimine Ruumiline isoleerimine · Erineva salastusastmega andmete tötlus mitmel eraldi arvutil · Ühel andmekandjal ainult võrdse salastusastmega või samadel kasutajatel määratud andmed · Salastuselt erinevate andmekandjate säilitus eri kohtades ja erinevatel tingimustel · Eraldi füüsilised sideliinid erineva salastusega teabe edastuseks Ajaline isoleerimine · Arvuti kasutamine eri aegadel eri tundlikkusega andmete töötluseks · Erineva tarkvara kasutamine eri aegadel samas arvutis · Ruumi kasutamine eri aegadel erineva tundlikkusastmega üritusteks
Kauplemine kõigepealt lüüakse kliendile ,,uksega pähe", öeldes, et see teenus on täiesti kättesaamatu; seejärel järgneks soojenev jutt : "Olles püsiklient, suudame kindlasti midagi välja mõelda." Sisendamine autoriteedile toetuv ettepanek, prestiizi rõhutamine, ootuste ja vajaduste võimendamine (kirjeldades emotsionaalselt ja värvikalt). Hämamine kliendile arusaamatute mõistete ja väljendite kasutamine. Näiteks küsige IT- teenindajalt, et mis mu arvutil viga on ja kuulete reeglina üsna palju hämamist. 3.4 Raskete klientidega toimetulek Hea on suhelda inimestega, kes meile meeldivad. Veelgi parem on suhelda inimestega, kellele me ise meeldime. Klienditeeninduses tuleb aga suhelda kõigiga ka raskete klientidega.Rasked kliendid panevad suhtlemisoskused tõsiselt proovile, aga suutes taolise kliendiga edukalt toime tulla, kasvab enesekindlus ja motivatsioon ning suureneb rahuolu töös.
siseturiste, kes on huvitatud loodusest ning ökoloogilisest tegutsemisest. 5.2. Soovitud imago ja teised põhieesmärgid · kasumit teenida · võimaldada püsivat töökohta nii endale kui teistele · ettevõte on kliendile sõbralik (taskukohased hinnad, mugav sisustus, puhtus ning meeldiv teenindus) 14 6. MARKETING 6.1. Marketingi korraldamine ettevõttes Talul on lihtsad A4 formaadis arvutil kujundatud ja paljundatud reklaamlehed, mida levitatakse infopunktide ja looduskaitseala teeninduse kaudu. 6.2. Marketingi komponendid 6.2.1. Teenus Majutus + hommikusöök - Teeninduspakett tavapuhkajale, mis jätab kogu päeva puhkaja enda korraldada (250 400 kr) Lõuna- või õhtusöök - Lisatoidukorrad soovijatele vastavalt sõlmitud eelkokkuleppele
mis uurimiseesmärgist tulenevalt kajastab majandusnähtuste olulisemaid jooni. Ta peegeldab matemaatiliste sümbolite ja valemite abil majanduselu protsesse ja seoseid.(Tulenevalt püstitatud eesmärgist). Eeldused matemaatiliste mudelite kasutamiseks majadnusprobleemide lahendamisel: Majandusprobleem peab olema kvantitatiivselt formuleeritav On olemas ülesande formaliseerimiseks ja lahendamiseks vajalikud andmed Ülesanne on arvutil lahendatav Lahendust osatakse tõlgendada ja loovalt kasutada Majandusmatemaatilise mudeli kasutamise eelised: Täpsus Vabam subjektiivsetest hinnangutest Matemaatika väljendusvahendite kasutamine täpsustab majandusmõistete sisu, väldib kahemõttelisust, illustreerib järeldusi Võimalik hinnata mitmeid alternatiivseid arengusuundi Majandusmatemaatilise mudelite ja meetodite kasutamise võimalikud takistused:
Pooljuhtmäluseadmed ja emaplaat IT alused Referaat Juhendaja/õppejõud: Mati Kirikal Üliõpilane Denis Jakobson 183441 VDLR Üliõpilase meiliaadress Jakobson.denis@gmail. com Õppekava nimetus VAY0800-IT alused Tallinn 2018 Sisukord Jooniste loetelu..................................................................................................................3 Sissejuhatus.......................................................................................................................5 1Pooljuhtmäluseadmed......................................................................................................6 1.1Mäluseadmete jaotus................................................................................................6 1.2Põhimälu RAM..........
Eriti ilmektalt väljendub see siis, kui ühe kaabli külge on ühendatud kaks ketast ja toimub näiteks kopeerimine neist ühelt teisele. Windows 9X: Control Panel/ System/ Device Manager/ Disk Drives/ Advanced Settings=>(check/uncheck) DMA Windows 2000: Control Panel/ System/ Hardware/ Device Manager/ IDE ATA/ATAPI controllers/ Primary(Secondary)IDE Channel/ Advanced Settings=>Transfer Mode 6. Arvuti alglaadimine. POST, BIOS ja Setup-i käivitamine ning parameetrite seadmine. Näidata arvutil Setup-i kasutamist. POSTi (Power-On Self-Test) puhul on tegemist diagnostika protsessiga, mis käivitatakse BIOSi poolt automaatselt arvuti käima lülitamisel. Seda selleks, et teha kindlaks, kas arvuti klaviatuur, RAM, kettaseadmed ja muu riistvara on töökorras. 1) Kui vajaminev riistvara on leitud ja töökorras, jätkab arvuti boot-imisega. 2) Kui vajaminevat riistvara ei leitud, või on rikutud, avaldab BIOS veateate, mis võib olla tekst
signaalid inimsilmale arusaadavaks _ Klaviatuur sisendseade _ Hiir osutusseade _ Korpus metallist või mõnest muust materjalist konstruktsioon, mis teisi komponente kaitseb väliste mõjude eest _ Emaplaat plaat, millele ühendatakse teised seadmed Protsessor arvutisüda, mõtlemiskeskus _ Cooler protsessori või mõne muu detaili jahutuseks _ Radikas protsessori või mõne muu detaili jahutuseks _ Mälud kiirendavad arvuti mõtlemist, peavad meeles operatsioone. Aitab arvutil käivituda _ Toiteplokk muudab pinged ja voolutugevuse sobivaks arvutikomponentidele _ Videokaart muudab arvutist tulevad signaalid arusaadavaks monitorile _ Andmekandjad võimalik, salvestada andmeid 40. Protsessorite erinevad liigid. Socket tüüpi - Socket protsessor on kahest protsessori tüübist enam levinumad. Juhtkiip lisatakse emaplaadile asuvasse pesasse socketisse. Socket tüüpi protsessor kinnitatakse tihedalt pesasse kasutades selleks pesa küljes olevat kangi (lever)
35 km, sel juhul 10TA = 550 * 10 = 5,5 km. 5dB/km * 5,5 = 27,5 dB sumbuvuse. dB = 10log (P1/P2) P1-võimsus saatja väljundvõimsus P2 at vastuvõtja sisend. Vastus: 27,5 = 10log (10 / x) => x = 0,4 * 10 ^ (-3)“ 82.Kohtvõrgus on 10 etherneti terminali. Võrk ühendatakse ühe marsruuteri kaudu laivõrku. Milline võiks olla marsruuteri ARP tabeli maht baitides, kui kasutatav protokoll on IP v.4? 1ühel arvutil 4ip+6mac=10 baiti. 10 arvutil siis oleks 100 83.Asutuse automaattelefonikeskjaam teenindab N abonenti. Telefonikeskjaamal on L välisliini linna. Vaadeldava ühe tunni jooksul kõik abonendid räägivad ühepalju sageli ja teevad linna keskmiselt n kõnet igaüks. Ühe kõne keskmine kestvus on t. Üks abonentidest soovis helistada linna. Milline on sellise sündmuse tõenäosus, et kõik välisliinid on hõivatud? Arvutame sisendvoo λ = N * n. Arvutame ühe teenindaja jõudluse µ=1/ t,
esitus *kooditabelid *pildi, heli ühtne vorming *krüpteerimine, pakkimine Rakenduskiht (Application Layer) rakendusprogrammide liides: *võrguteenused telnet, ftp, http, smtp jne 4. Interneti aadressid. IP aadressi klassid, spetsiaalaadressid ja reserveeritud aadressid. IP aadressid Iga TCP/IP võrgus olevat võrguseadet identifitseerib unikaalne arv - seadme IP aadress (ehk IP number). Kuna enamasti on arvutil vaid üks võrguseade (näiteks võrgukaart), siis kõneldakse ka arvuti IP aadressist. Samal ajal on näiteks ruuteril mitu võrguseadet ja igal neist oma IP aadress. Tänapäeval (aasta 2000 lõpp) kehtiva IPv4 standardi kohaselt märgitakse IP aadresse neljaelemendiliste arvukombinatsioonidega, kusjuures iga elemendi väärtus võib olla 0 ... 255 ning neid eraldatakse üksteisest punktiga. Näiteks on korrektne IP aadress 193.40.10.130
1951. aastal arvati Londoni Kuningliku Seltsi liikmeks. Alan M Turing hukkus traagiliselt 1954. aastal. . Kõik varasemad arvutid kasutasid elektronlampe, et teostada arvutusi. Arvutid omasid palju vigu ja olid tihti mittekasutatavad sest mõni elektrooniline komponent oli vigane. Aastal 1945 kirjutas hungari päritolu ameerika matemaatik John von Neumann (1903- 1957)paberile kirjelduse kuidas binaarkood programmi saab elktrooniliselt salvestada arvutisse. See programm oleks võimaldanud arvutil muuta operatsioone sõltuvalt eelmistest operatsioonidest. Näiteks: arvuti võib programmeerida nii, et iga kord kui arvutatud arv on kümnest väiksem liidab programm sellel juurde 5. See näide tõstis kõvasti arvutite painduvust. 1946. aastal avaldas ta artikli, kus sõnastas esmakordselt kaks põhiprintsiipi, mida rakendatakse kõigis kaasaegseis elektronarvuteis: arvud tuleb esitada mitte kümnend-, vaid kahendsüsteemis (ainult numbrite 0 ja 1 abil)
magneta ja Y- kollane. Adiktiivmeetod. Värvide segamine optilise segustamise tulemusel. Spektrist eraldatakse monokroomsed ( ühevärvilised) värviribad ja suunatakse ekraanile ühte punkti. punane+roheline-kollane punane+sinine-purpurpunane roheline+sinine-helesinine Põhivärvid: punane, roheline, sinine ( RGB) Värvilist valgust segustamine: diskol, teatris, arvutil, teleril .. Värvinägemine Melleorganitest on silm kõige arenenum. Suuteline fikseerima küünlavalgust 200 km kauguselt. Taluma valgust , kus on u 200 000 küünalt. PÄIKE ESE- SILM- AJU Meie nägemiselund koosneb kolmest lülist: 1)PERIFEERNE (ääreala), silmamuna 2) NÄGEMISTEED, milleks on närvikiududest koosnevad nägemisnärvid. 3) NÄGEMISKESKUS e peaaju Silma kolm kesta: kiudkest, toetab silmamuna, eesmine osa e sarvkest e silmamuna ( valge).
Kui molekulis on enam kui 1 tsentraalaatom, siis käsitletakse neid üksteisest sõltumatutena. Vabad elekttronpaaris tsentraalaatomi juures mõjutavad molekuli geomeetriat. VSEPRi valem: AXnEm, kus A on keskne aatom, X side(ligandide arv) ja E vaba elektronpaar. Teooria 2 ennustab küll deformatsiooni suunda, kuid mitte ulatust: nurkade tegelikud väärtused saame kas eksperimendist või lahendaades arvutil Schrödingeri võrrandi. (kaustik) 21. Valentssidemete teooria põhimõisted: võrrelge omavahel - ja -sidemeid ning selgitage hübridisatsiooni näidete abil. Valentssidemete teooria kirjeldab sidemete moodustamist kvantmehaanikast lähtudes ja võimaldab põhimõtteliselt arvutada ka energiaid, sidemte pikkusi ja murkasid. Vastavalt kvantmehaanikale saab elektroni paiknemist molekulis kirjeldada vaid tõenäosuslikult. Mida väiksemad orbitaalid, seda suurem kattumine ja mida
11. Termodünaamiliselt avatud ja suletud süsteemid Andme- ja infotöötlussüsteemid on suletud lähteinfo liigub arvutist sisse ja tulemused välja läbi väga rangelt tsenseeritud kanalite, hästi defineeritud kujul. Reaalajasüsteemid on avatud. Sel on kaks liidest inimliidese kaudu liigub enamus infot hästi defineeritud kujul, läbi protsessiliidese liigub väga erinevatesse esinemisvormidesse kodeeritud informatsioon. Lisaks puudub arvutil valida info vastuvõtu hetke (infovahetus toimub tihti peale keskkonna initsiatiivil). 12. Erinevus paralleelsete ja sundparalleelsete programmide vahel Sundparalleelsus on paralleelsus, mis on tarkvara insenerile peale surutud ümbritseva keskkonna poolt. Vajalik reaalajasüsteemide nõuete täitmiseks. 13. Funktsionaalsete ja mittefunktsionaalsete nõuete erinevus Funktsionaalsete nõuete all mõistetakse inim-operaatori ja juhitava/jälgitava kobara poolt
lõputöö, praktika aruanne) vormistatakse teadustööde nõudeid arvestades. Töödes on kindlad alajaotised järgmises järjestuses: · Tiitelleht · Sisukord · Sissejuhatus · Sisu peatükkidena · Kokkuvõte · Kasutatud kirjandus · Lisad (vastavalt vajadusele) Õpilastööde vormistamisel tuleb järgida järgmisi üldisi nõudeid. 1. Töö trükkida arvutil Wordi või Writeri dokumendina formaadis A4 lehe ühel küljele. Esitada pehmes köites. 2. Lehe servadele jätta vaba ruumi järgmiselt: vasakul 4 cm, paremal 2 cm ja üleval ning all 3 cm. (Office 2003: FailLehekülje häälestusVeerised; Office 2007: KüljendusVeerised) 3. Töö põhitekst trükkida kirjatüübis Times New Roman kirjasuurusega 12 punkti, reavahega 1,5 rida. (Office 2003:VormingLõikTaanded ja vahedReasamm;
vahel, aktiivne aga keerulisem seade. Aktiivsel kontrolleril on peal oma protsessor ja operatiivmälu (näiteks 1 MB). Mällu saab laadida mitmed rutiinsed andmesideprotsessid, mida kontrolleri protsessor ise täidab. Lisaks töötab kontrolleri mälu ka vahepuhvrina. See kõik on vajalik arvuti enda protsessori koormuse minimeerimiseks. Tavakasutaja arvutis ajab passiivne kontroller asja ära, aktiivkontroller on omal kohal aga serverites, kus arvutil on palju muudki teha, ning kus erinevalt tava- arvutist võib ISDN-kontrollereid olla mitu. Ikka ja jälle huvitab inimesi, kas ISDN- kontrollerid kuidagi ka modemitega suhelda oskavad. Enamjaolt ei oska. ISDN-võrgus on kõnede tüübid defineeritud. ISDN-kontroller helistab välja andmeside resiimis, ning kui ta ei avastab, et teises otsas ei osata muud kui heliresiimis vastata, jätab ta ühenduse katki. On ka erandeid, kes selle peale ise
* vara eeldatav kasutusaeg, * vara eeldatav jääkmaksumus kasutusaja lõpul(lõppväärtus või lõpetamismaksumus). Jääkmaksumus = soetusmaksumus akumuleeritud kulum (ehk kulum maha arvatud) Lõppväärtus või lõpetamismaksumus on summa, mida loodetakse saada materiaalse põhivaraobjekti kasuliku eluea lõppedes. (kui it spetsialist ostab arvuti , saab vbl seda kasutada 2 aastat ja tavainimne on selle nõus siis ära ostma, siis siiski sellel arvutil on väärtus ja seda saab edasi kasutada.) Akumuleeritud kulum on soetamise hetkest arvutatud summaarne kulum. Mahaarvestamisele kuulub materiaalse põhivara soetusmaksumuse ja lõppväärtuse (lõpetamismaksumuse) vahe. Depretsiatsiooni(amortisatsiooni)meetodid Materiaalse põhivara soetusmaksumuse mahaarvestamiseks kasutatakse mitmeid meetodeid, näiteks: * lineaarne meetod, (igal aastal kajastub kuluna üks ja sama summa)
Nii et kui selliseid probleeme ette tuleb, peate printerile mälu juurde ostma. Osa (odavamaid) laserprintereid, s.h OKI LED-printereid, niisugune mure ei kummita, sest nemad kasutavad tööks arvuti enda mälu (mida Windows-keskkonnas piirab vaid kõvaketta vaba maht). Seda tehnoloogiat kasutavaid seadmeid kutsutakse ka GDI-printereiks. Kõik oleks kena, kui printer ainult kogu oma töö ajal arvutit kinni ei hoiaks - nii kaua ei saa arvutil muid töid teha. Maksumust vähendab ka sõrmiste ning indikaatorite minimaalne arv (või täielik puudumine), nii et printeri juhtimist ja seadistamist tuleb teostada arvutimonitori ekraanilt. Printeriliides peab seetõttu olema kahesuunaline. 5. Lahutus- e. Eraldusvõime (trükitihedus, punkte tolli kohta) See on peamine prindikvaliteedi näitaja, mida iseloomustab rastripunktide arv pikkusühikus. Kuna arvutustehnikas on määravaks kujunenud inglise mõõdusüsteem, siis peamiseks
4 Maaväe taktikalised tingmärgid Näide Õhu Üksused Varustus Õhurünnak Motoriseeritud Keskmine jalavägi miinipilduja Värvitu Värviline Värvitu Värviline Värvitu Värviline Käsitsi joonistatud A A A A A A A A Arvutil loodud A A A A Üksusete tingmärkide, rajatiste ja varustuse andmeväljade täitmine Q W B/C/D E/F X/Y A G V AB AA H T M
· V Ravimid · http://www.youtube.com/watch?v=q3VuV5Jvazs · http://www.youtube.com/watch?v=qfctBPLCc7E Kontrollida käitumise eeltingimusi: · Kindlad, selged piirid. Õpetada ja arutleda nende üle. · Kindel päevakava. · Jaotada ülesanded väiksemateks osadeks. · Konkreetsed ja lühikesed juhised ja selgitused. · Abistada töö alustamisel (1-2 ülesannet lahendada koos). · Istekoht õpetaja lähedal. · Kutsuda tihti vastama ja anda tagasisidet. · Sobib arvutil õppimine, ka siin saab tagasisidet. · Kui on kirjutamisega raskusi, teha osa ülesandeid suuliselt (ettekanne referaadi asemel). · Püüda anda huvitavaid ülesandeid, mängulises vormis, elulised probleemid · Anda valikuid: kellega tahab koos töötada, mis vormis jne. Võib parandada tulemusi oluliselt. Kontrollida sarrustajaid, käitumise tulemusi. · Pärast iga väikest saavutust vajalik positiivne kinnitamine.
seletused; ● terminitel, millel puuduvad eesti keeles tunnustatud vasted, tuleb lisaks (näiteks sulgudes) anda ka originaalkeelne vorm; ● võõrkeelsed sõnad eestikeelses tekstis tuuakse kaldkirjas, va kasutatud kirjanduse loetelus. Uurimistöö põhiosa on 12–15 lehekülge. Uurimistöö esitatakse formaadis A4 (210 x 297 mm) pehmes köites. Töö peab olema trükitud arvutil. Tekst kirjutatakse ainult lehekülje ühele poolele. Töö kirjutatakse kirjatüübis Times New Roman tähesuurusega 12 punkti ja reavahega 1,5. Lehekülje vormistamisel tuleks kasutada järgmist formaati: ● üleval ja all peab olema 3 cm vaba ruumi; ● vasakul pool peab olema 4 cm vaba ruumi; ● paremal pool 2 cm vaba ruumi. Töö leheküljed peavad olema nummerdatud. Leheküljenumbrid asuvad lehekülje all keskel
1T(terabait) = 210G = 1024G=1048576M=1073741824K
Fail on omavahel seotud andmete kogum. Teisest küljest on fail ka nimeline säilitusüksus
välismälu seadmel. Fail koosneb kirjetest. On kaks põhimõtteliselt erinevat faili tüüpi:
- programmifailid
-andmefailid
5
Programmifailid sisaldavad korraldusi teatud tegevuste täitmiseks arvutil.
Andmefaile võib omakorda jagada mitmeti. Kui asjale läheneda süsteemide Windows
seisukohalt siis võib eristada näiteks tekstitöötlussüsteemiga Word loodud faile,
tabeltöötlusprogrammiga Excel loodud faile, joonistusprogrammiga Paint loodud faile jne.
Nagu öeldud, eristatakse faile nimega. Operatsioonisüsteemides MS DOS ja Windows 3.1
koosnes faili nimi kahest osast :
Sõnad esinevad alati samas vormis, keeles ei ole lõpp- ega eesliiteid. Sõnadevahelisi suhteid lauses väljendatakse nt. sõnade järjekorra ja intonatsiooni abil, aga selguse mõttes võidakse kasutada ka erilisi grammatilisi sõnu. juur e lihttüvi järgevustõenäosus- tõenäosus, et teatavale häälikule järgneb mingi teine teatav häälik jäänukmorf- morfeemina tunduv, ent morfoloogilisest süsteemist väljapoole jääv element kahetasandimall- sobib ainult arvutil kasutamiseks, põhimõtteliselt kõigile loomulikele keeltele sobiv sõnavormide moodustamise ja tuvastamisprotseduur, kus vaheldusjuhtumeid kujutatakse ühelt poolt kui ühte häälikut puudutavaid automaatseid vaheldusi, teiselt poolt rühmitatakse sõnade tüved, tuletusliited ja muutelõpud sobivateks sektoriteks ja määratakse igale elemendile klass, millesse kuuluv osa talle järgneda võib. katkendmorf- sama grammatilist funktsiooni esindava morfi osad ei moodusta lineaarset
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
