NETIKETT EHK VÕRGUETIKETT Referaat Sissejuhatus Kirjutasin referaadi teemal ,,Netikett ehk võrguetikett". Kasutasin info saamiseks enamasti Intrnetti, kuid ka materjali, mis on kogunenud aegade jooksul informaatika tundidest. Üksikisiku käitumist ühiskonnas juhivad käitumisreeglid, mis oma suuremas osas on küll "kirjutamata reeglid". Elektroonne keskkond on mitmeti erinev tavalisest ja siin tuleb täita teatud reegleid, et teistele seda keskkonda mitte talumatuks muuta. Võrgus on aja jooksul välja kujunenud terve hulk reegleid, millest iga interneti kasutaja peaks kinni pidama - sellega austate te teisi kasutajaid. Netikett on lühend sõnadest Internet ja etikett, seega netikett tähendab Interneti käitumisjuhiseid. Nagu Internet ise, muutub ka netikett kiiresti, kuid selle aluseks on ikkagi Kuldreegel ("Ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et sinule tehtaks!). Vajadus netiketi järgi ilmneb eelkõige e-posti, uudisgruppide ja jutut...
Sellisteks meetmeteks on näiteks krüpteerimine, puhverserverid, tulemüürid, kiipkaardid jms. Muidugi ei saa ka mainitud abinõud tagada absoluutset turvet. Pigem on tehnoloogilised abivahendid lihtsalt täienduseks õiguslikele meetmetele nn seaduse abimehed, kindlasti ei saa nad olemasolevaid andmekaitseseadusi asendada. Lisaks tuleb silmas pidada ka asjaolu, et häkkerid tunnevad tehnilisi andmekaitseabinõusid kindlasti paremini kui keskmine arvutikasutaja, mistõttu selleks, et arvuti oleks rünnakute eest hästi kaitstud, tuleb ikkagi kasutada infotehnoloogiaspetsialisti abi. Infotehnoloogia kiire areng tingib ka vajaduse tegeleda turbeküsimustega pidevalt. Need neli teoreetilist mudelit võivad üksteist täiendada ning sageli kasutataksegi praktikas suurima efektiivsuse saavutamiseks elemente neist kõigist neljast mudelist. 3.1 EUROOPA MUDEL Euroopa riikides on kasutusel põhiliselt laiahaardelised üldseadused, s
võimalustest, kuidas nende ohuallikate vastu seista. Käesolevas töös selgitan lahti arvutiviiruste olemuse. Käsitlen erinevaid arvutiviiruste tüüpe tuues välja nende põhilised omadused ja arvuti nakatamise viisi, kirjeldan tunnuseid, mis annavad märku arvuti võimalikust nakatumisest viirusesse. Lisaks selgitan erinevate arvutiviirusevastaste programmide vajalikkust ja toimimist ning toon välja peamised võimalused, mida järgides saab arvutikasutaja tunduvalt vähendada riske arvuti nakatumiseks viirusega. 3 1. Mis on arvutiviirused ja kuidas nad levivad? Arvutiviiruseks nimetatakse tahtlikult loodud arvutiprogrammi, mille eesmärk on häirida arvuti tööd. Arvutiviirus võib võimaldada häkkerite ligipääsu arvutile, koguda infot kõikvõimalike paroolide kohta, mis viirusega nakatunud arvutist sisestatud on, häirida
5). Joonis 1 Käesolevas töös selgitan lahti arvutiviiruste olemuse. Käsitlen erinevaid arvutiviiruste tüüpe tuues välja nende põhilised omadused ja arvuti nakatamise viisi, kirjeldan tunnuseid, mis annavad märku arvuti võimalikust nakatumisest viirusesse. Lisaks selgitan erinevate arvutiviirusevastaste programmide vajalikkust ja toimimist ning toon välja peamised võimalused, mida järgides saab arvutikasutaja tunduvalt vähendada riske arvuti nakatumiseks viirusega. 1 Arvutiviirus on tahtlikult loodud arvutiprogramm, mille eesmärk on häirida arvuti tööd. 3 1. Mis on arvutiviirused ja kuidas nad levivad? Arvutiviiruseks nimetatakse tahtlikult loodud arvutiprogrammi, mille eesmärk on häirida arvuti tööd. Arvutiviirus võib võimaldada häkkerite ligipääsu arvutile, koguda infot kõikvõimalike
lavate" viirustega on hämmastav. Nad paljunevad, elavad, tegutsevad ng isegi surevad täpselt samuti. Vahe on üksnes selles, et märklauaks ei e mitte inimesed ega loomad, vaid arvutid, mis omavahel diskettide, D-plaatide, kohtvõrgu, Interneti ja teiste ,,suhtlusvahendite" vahendusel onktakteerudes üksteist sarnaselt inimestele nakatavad. rvutiviiruseks nimetakse arvuti programm, mis pole orienteeritud arvuti asutajale ja mille tegevus ei lähtu arvutikasutaja huvidest. Viirus on õeldud häirima arvuti tööd, rikkuma kettale salvestatud andmeid, kitama teie arvutile juurdepääsu häkkeritele, koguma teie paroole ja atma neid edasi ning tegema muud sarnast. Samuti halvavad vutivõrgu tööd, tekitades üleliigset liiklust võrgus. Arvutiviiruse esmane esanne on ennast edasi levitada teistesse arvutitesse. iiruste levimiskiirus võib olla väga suur ja nende likvideerimine vägagi likas
hinnaga suurarvuteid, ühe operatsioonisüsteemi OS/360 (selle asemel, et luua igale arvutile oma juhtprogramm). Selline kontseptsioon oli System/360 eduks ülitähtis ja tegelikult on IBM tänapäeva keskarvuti operatsioonisüsteemid OS/360 kauged sugulased; programme, mis loodi OS/360 jaoks saab tänapäevalgi jooksutada. OS/360 sisaldas veel üht olulist uuendust kõvaketas püsimäluseade. Lisaks võeti kasutusele ajajaotus idee, kus kallite masinate ressursse jagatakse mitme arvutikasutaja vahel nii, et kõigile jääb mulje arvutikasutamise ainuõiguse omamisest. Multics oli üks tuntumaid, mis inspireeris 1970-ndatel looma teisi operatsioonisüsteeme, nagu näiteks Unix. Esimesed mikroarvutid ei vajanud keerulisi operatsioonisüsteeme, mida keskarvutid kasutasid. Nende jaoks loodi minimalistlikud operatsioonisüsteemid. Üks esimesi oli CP/M, mida toetasid paljud varastest mikroarvutitest ja mida MS-DOS i loomise käigus suures osas klooniti
hinnaga suurarvuteid, ühe operatsioonisüsteemi OS/360 (selle asemel, et luua igale arvutile oma juhtprogramm). Selline kontseptsioon oli System/360 eduks ülitähtis ja tegelikult on IBM tänapäeva keskarvuti operatsioonisüsteemid OS/360 kauged sugulased; programme, mis loodi OS/360 jaoks saab tänapäevalgi jooksutada. OS/360 sisaldas veel üht olulist uuendust kõvaketas püsimäluseade. Lisaks võeti kasutusele ajajaotus idee, kus kallite masinate ressursse jagatakse mitme arvutikasutaja vahel nii, et kõigile jääb mulje arvutikasutamise ainuõiguse omamisest. Multics oli üks tuntumaid, mis inspireeris 1970-ndatel looma teisi operatsioonisüsteeme, nagu näiteks Unix. Esimesed mikroarvutid ei vajanud keerulisi operatsioonisüsteeme, mida keskarvutid kasutasid. Nende jaoks loodi minimalistlikud operatsioonisüsteemid. Üks esimesi oli CP/M, mida toetasid paljud varastest mikroarvutitest ja mida MS-DOS i loomise käigus suures osas klooniti
kõrvalseisjal on raskem jälgida, millistele klahvidele te vajutate. Turvalise parooli valimine on muutumas üha olulisemaks, sest paroolide murdmise programme täiustatakse pidevalt ja kasvab ka arvutite jõudlus. Parool, mille lahtimurdmiseks kulus paar aastat tagasi mitu nädalat, võib tänapäeval olla murtav paari tunniga (Riim 2004: 83-84). ARVUTIVIIRUSED Arvutiviirus on programm, mis pole orienteeritud arvuti kasutajale ja mille tegevus ei lähtu arvutikasutaja huvidest. Viirus on mõeldud häirima arvuti tööd, rikkuma kettale salvestatud andmeid, tekitama juurdepääsu õigusi teistele kasutajatele, koguma paroole ja saatma neid edasi ning tegema muud sarnast. Samuti halvavad viirused arvutivõrgu tööd, tekitades üleliigset liiklust võrgus (Mis on arvutiviirused 2009). Meili (e-posti) teel levivad viirused saadavad suvalisele aadressile suvalise saatjanimega viirusega nakatatud kirju. Levivad ka nn
allikas. 12 • Valida infoallika tüüp ja sisestada selle kohta andmed vastavatele väljadele. Kui mõned andmed on puudu, jäetakse vastav väli tühjaks. Erinevat tüüpi allikatele viitamine Raamat – Autor(id), Pealkiri, Ilmumiskoht: Kirjastus, Ilmumisaasta. Näide A. Tavast, V. Hanson, Arvutikasutaja sõnastik inglise-eesti, Tallinn: Ilo, 2008. Sele 5 Raamatule viitamine [Autori kuvatõmmis] Perioodikaväljaande artikkel (paberväljaanne) – Autor, Pealkiri, Ajalehe või Ajakirja nimi, köide (nr). Näide T. Kurm, „Muudatused aitavad vähendada kutseõppe katkestamist“, Õpetajate Leht, 19.08.2016. Sele 6 Perioodikaväljaandele viitamine [Autori kuvatõmmis]
siis seal ei pruugi olla rakendatud samasuguseid turvameetmeid ning laps peab iseseisvalt ohutuid otsuseid vastu võtma. Just nimelt seetõttu tuleb ka lisaks tehnilistele turvameetmetele lapsele ka ohtudest rääkida ning õpetada teda ohutult käituma. Nagu tänaval, nii ka Internetis. (http://www.digitark.ee/?p=1656, 01.03.2010) Lapsed on nutikad piirangutest mööda hiilimisel Kui eesmärk või vajadus on arvutikasutaja tegevusi piirata (mängude blokeerimine, veebi- saitide blokeerimine, SMS-laenude blokeerimine), siis on olukord veelgi keerulisem. Ka siin kehtib põhimõte, et piirangud töötavad ainult kohalikus arvutis või kohaliku Interneti- ühendusega. Kui minna sõbra juurde külla, siis sinna enam vanema konfigureeritud piirangud ei ulatu. Kui ühenduda oma läptopiga naabri lahtise WiFi külge, siis ei kehti enam koduses marsruuteris kehtestatud piirangud.
Juba 1991. aastal sai USA-s viirusnakkuse keskmiselt neli personaalarvutit tuhandest ning see arv kasvab kogu aeg. 1993.aasta lõpuks oli identifitseeritud juba 2300 viirust ja nende modifikatsiooni. Aastal 2004 ületas tuntud arvutiviiruste arv 100 000 piiri. 1.2.Viiruse olemus Arvutiviirus ehk viirus on programm, mis levitab ennast teisi programme muutes, lisades neisse enda koopia (võib olla ka muudetud kujul), see pole orienteeritud arvuti kasutajale ja selle tegevus ei lähtu arvutikasutaja huvidest. Viirus käivitatakse nakatunud programmi aktiveerimisel. Kuigi viirus vajab mõningatel juhtudel käivitamiseks kasutaja abi, töötab ta varjatult ja mõningate viiruste puhul ei pruugi inimene aastate jooksulgi aru saada, et ta arvutis on viirus. Maakeeli nimetatakse arvutiviirust pahalaseks. Arvutiviirused ei kanna mitte asjata sellist nime nende sarnasus ,,elavate" viirustega on hämmastav. Nad paljunevad, elavad, tegutsevad ning isegi surevad täpselt samuti. Vahe on
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INFORMAATIKAINSTITUUT EKSPERTSÜSTEEM AJAKIRJA VALIKUKS Realisatsioon 2, testimine, kokkuvõte 2. iseseisev töö õppeaines "Ekspertsüsteemid" Koostaja: Anneli Kaldamäe Martr. nr: 991476 Õpperühm: LAP-81 Esitatud: .................. Juhendaja: Jaak Tepandi 1 Tallinn 2003 Sisukord Sisukord.....................................................................................................................2 1.Realisatsioon ja kirjeldus........................................................................................3 1.1 Kontekst ja perspektiiv...................................................................................
Skännerit võib vaja minna, kui on tarvis fotosid, jooniseid, logosid või teksti arvutisse lugeda. Operatsioonisüsteem Operatsioonisüsteem on arvuti juhtprogramm, mis arvuti käivitamisel laaditakse esimesena mällu. See on programmide komplekt, mis kor-raldab arvuti tööd. Ükski arvuti ei saa töötada ilma operatsiooni-süsteemita, sest operatsioonisüsteem juhib ar-vuti sisend- ja väljundseadmete tööd, organiseerib info salvestamist ketastele, võtab vastu arvutikasutaja poolt an-tud korraldusi ja täidab neid. Operatsioonisüsteemi koosseisus on ka lihtne tekstiredaktor, joonistamisprogramm, ka-len-der-märkmik, kalkulaator, võrguvahendid jm. Personaalarvutitel on levinud firma Microsoft operatsioonisüsteem MS-DOS, mille versioon 1.0 tuli välja 1981.aastal. Kaheksakümnendate lõpus ja üheksakümnendate alguses tehti MS-DOS-le juurde graafiline kasutajaliides MS Windows. 1995. aasta augustikuus tuli müügile Microsoft Windows 95, mis on
· Tähtaeg 1. Mai · Teema kooskõlastada õpetajaga · Laadida üles õpetaja serverisse hot.ee/llesurk · Edasi E-õpe · Registreerida ennast keskkonda · E-mail õpetajale · Õpetaja kinnistab teid õigele kursusele · Parooli mitte unustada (küsige e-maili teel õpetajalt) Mõiste Operatsioonisüsteem (OS) see on süsteemi- ja juhtprogrammide kompleks ja ettenähtud arvutisüsteemi ressursside efektiivseks kasutamiseks. See on vahendaja arvutikasutaja ja arvuti (riistvara) vahel programm, mis vahetult suhtleb riistvaraga ning töötab temaga ühtse tervikuna. Peab võimaldama täita arvutiprogramme, mugaval efektiivsel viisil. Opsüsteemi peab tagama arvutisüsteemi korrektse käitumise. Operatsioonisüsteem, OS arvutiprogrammide kompleks kindlustamiseks · Kasutaja liidest, · Arvuti aparatuursete ressursside juhtimist · Tööd failidega · Andmete sisestamist ja väljastamist
1. SISSEJUHATUS Andmesalvestus on teema, millega iga arvutikasutaja kindlasti kokku on puutunud. Teema kuidas ja kuhu oma andmeid salvestada on olnud juba populaarne nende loomisest peale. Andmesalvestusseadmeid on tänapäeval mitmeid, kuid millist kuna ja kus kasutada jääb iga inimese oma teha. Esimesed andmesalvestusseadmed loodi juba 1800 aasta keskpaigas, kus kogu informatsioon talletati aukude näol kaarti. Edasine tehnoloogia areng on olnud aga väga murranguline ja kiireloomuline.
programme on Linux'i peal kasutud. Ühilduvusprobleemid on ka draiveritega. Elementaarsed draiverid on küll operatsioonisüsteemis olemas, kuid mõned sisse-ehitatud seadmed, näiteks TV-kaart, vajavad töötamiseks spetsiaalseid draivereid, mida pole võib-olla Linux'ile valmis kirjutatud. Kuid põhimõtteliselt töötab Linux sama moodi nagu Windows. Temaga saab käia internetis, kuulata muusikat, vaadata videoid, kõike põhilist, mida ühe Windows'i arvutiga teha saab. Kõik oleneb, milleks arvutikasutaja arvutit kasutada tahab. 4. Praktiline töö Seoses uurimistöö läbiviimisega teemal Windows ja Linux korraldasin ma väikese küsitluse klassikaaslaste seas, saamaks teada milliste operatsioonisüsteemide peal töötavad nende arvutid ning mida nad nendest operatsioonisüsteemidest arvavad. (Leheküljel:https://docs.google.com/spreadsheet/ccc? key=0ArvDwqxKqKscdEZHUkJkZDduQUVUekxZZHBseFpMWHc&usp=sharing ) Küsimused ja teemad olid järgmised: 1
domineerimine majanduse kogutoodangus ning tööhõives. XIX saj. keskpaigaks Lääne Euroopas kujunenud tööstusühiskond asendus umbes XX saj. keskpaigas postindustriaalse ühiskonnaga. virtuaalne reaalsus arvuti abil loodud kujutluslik maailm, kus võib näha, kuulda ja kompida ülemaailmeses arvutivõrgus (WWW) leiduvat ning ka arvutikasutaja poolt loodut võõrandumine K.Marxi poolt kasutusele võetud termin märgistamaks inimtegevuse sisu ja eesmärkide kaugenemist indiviidi tegelikest huvidest; tänapäeval kasutatakse seda peamiselt, iseloomustamaks kodanikkonna eemaldumist riigivõimust ja valitsemisinstitutsioonidest ülekandeühiskond vt. heaoluriik
Operatsioonisüsteem- see on süsteemi ja juhtprogrammide kompleks ja ettenähtud arvutisüsteemi ressursside efektiivseks kasutamiseks. See on vahendaja arvutikasutaja ja arvuti riistvara vahel- programm, mis vahetult suhtleb riistvaraga ning töötab temaga ühtse tervikuna. Peab võimaldama täita arvutiprogramme, mugaval ja efektiivsel viisil. Operatsioonisüsteem peab tagama arvutisüsteemi korrektse kasutamise. Operatsioonisüsteem- arvutiprogrammide kompleks, kindlustamaks *kasutaja liidest, *arvuti aparatuursete ressursside juhtimist, *tööd failidega, *Andmete sisestamist ja väljastamist, *rakendusprogrammide täitmist, *utiliite,
USA piiridesse. Näiteks CIPA, ehk Children's Internet Protection Act, mis võeti Ameerikas seadusena vastu 21. detsembril 2000. aastal ning lisati põhiseadusesse 23. juunil 2003. aastal. See seadus takistab laste kokkupuutumist lehtedega, mille sisu ei ole nende ea pärast neile kohane. Nende hulka kuuluvad näiteks pornosaidid jms kohad. See seadus nõuab ka seda, et igas USA koolis ja raamatukogus kasutatavad arvutid oleks varustatud tarkvaraga, mis kontrollib seda, millistel lehtedel arvutikasutaja käib. Teisisõnu näeb CIPA ette seda, et kogu internet oleks filtreeritud vastavalt kasutaja vanusele. Alates 2006. aastast on mitmed USA organisatsioonid on püüdnud kongressi ärgitada, et nood uuendaksid CIPA põhimõtteid ja tegevust. Nende eesmärk on kehtestada kontroll ka sotsiaalvõrgustikes ja jututubades tegutsevate noorte üle. Püüdeid on olnud mitmeid, kuid veel ei ole need reaalsuseks saanud, kuna rahva arvates tähendaks selline kontroll nende
ehk enamusvalimise süsteemi ja proportsionaalset ehk võrdelise valimise süsteemi. valitsemisre?iim (3) - võimu ja valitsemise korraldamise süsteem, mis määrab ka reeglid rahva osaluseks poliitikas. Valitsemisrezhiimid jagunevad demokraatlikeks ja diktaatorlikeks varimajandus(4) - kõrvalehiilimine maksude maksmisest virtuaalne reaalsus (1) - arvuti abil loodud kujutluslik maailm, kus võib näha, kuulda ja kompida ülemaailmeses arvutivõrgus (WWW) leiduvat ning ka arvutikasutaja poolt loodut võim (2) - isiku või sotsiaalse grupi suutlikkus suruda teistele peale oma tahet, mõjutada nende tegevust ning saavutada seeläbi oma huvide realiseerimine võimude lahusus ja tasakaalustatus (3) - Ch.Montesqieu poolt sõnastatud demokraatliku valitsemise põhiprintsiip, mille järgi seadusandlik, täidesaatev ning õigustmõistev tegevus peab olema jagatud erinevate institutsioonide vahel võõrandumine (1) - K
JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM Karjääriõppe Üleminekueksam Lennundusinsener Kristjan Kippar 10b Tallinn 2008 Sisukord: · Sissejuhatus · Kutsestandard · õppimisvõimalused · Intervjuu · Kokkuvõte Sissejuhatus: Uuritavakas objektiks olen võtnud kutse lennundusinsener. Räägin õppimisvõimalustest, lennundusinseneri erinevatest astmetest, diplomeeritud lennundusinseneri V astmest, Volitatud lennundusinseneri V astmest. Eesti kutsekvalifikatsiooni süsteemis määratletakse kutsekvalifikatsiooni nõudeid viiel tasemel, kus esimene tase on madalaim, viies kõrgeim. Nende lahti seletamiseks on võetud põhiosa materjalist internetist Kutsekvalifikatsiooni Sihtasutuse koduleheküljelt, kus on lennundusinseneri kutsestandard, mis annab põhjaliku ülevaate antud kutsest ja selle kutse kvalifikatsiooni omastamise nõuetest. Lisaks teen intervjuu isikust, kes on omandanud lennundusinse...
Arvutite areng 1980 - 2009 Tallinn 2009 SISUKORD 1.Arvutite areng 1980 2009........................................................................................lk.3 16. 2.Kasutatud kirjandus..........................................................................................................lk.17. 1. Arvutite areng Alates 1980datest aastatest on personaalarvutite turgu enamjaolt domineerinud Intel ja Microsoft. Kuna enne seda pidid personaalarvutite omanikud ise kirjutama programme, et midagi kasulikku oma arvutitega teha. 1980datest hakati arendama arvuteid koduseks kasutamiseks nagu programmeerimiseks ja mängimiseks. Koduseks kasutuseks loodi väiksemaid, lihtsamaid ja odavamaid mudeleid kui näiteks kontoritesse ja büroodesse. Arvutid olid nüüd võimsama protsessori, graafikakaardi ja ka suurema mahutavusega kõvakettaga. Veel oli suurem võrgusuutlikus ja arvutid võimaldasid mitu...
silmaga nähtava kommunikatsioonisatelliidi mis kandis nime ECHO. Nii venelased, kui ka ameeriklased saatsid esmakordselt kosmoseavarustesse ka inimese. President John F. Kennedy atentaat on nendest kindlasti üks meeldejäävamaid. Neid erakordseid sündmusi on veel suur hulk, kuid nad kõik põhjustasid ühe ja sama vajaduse. Nimelt tekkis erakordselt suur vajadus informatsiooni kiireks edastamiseks. Erinevad arvutikasutajad See, milleks kasutab tavakasutaja ja milleks professionaalne arvutikasutaja internetti on ilmselt kaks väga erinevat asja. Tavakasutaja põhilistest eesmärkidest jääb ilmselt kõige peale suhtlus ja informatsioon. Samas on ka inimesi, kes kasutavad seda peaaegu ainult meelelahutuseks. Iseenesest võib ka suhtlust nimetada meelelahutuseks, aga praeguses kontekstis jätaks parema meelega need kaks mõistet täiesti eraldi. Heaks või väga heaks peab oma arvuti kasutamise oskust pool (48%) kõigist arvutikasutajatest. Arvuti kursustel
faasimodulatsiooni, mille puhul vajadus Uhendus on kahesuunaline ning uleslaadimiseks tugisignaali jarele puudub on eraldatud FSK vahem kanaleid (60) kui allalaadimiseks (775) digitaal-sagedusmodulatsioon, diskreet- lahtudes sagedusmodulatsioon tavalise kasutaja vajadustest. Kuna naiteks Sagedusmodulatsiooni variant, kus kandevlaine arvutikasutaja sagedust (ADSL) surfab pohiliselt internetis ja tombab moduleeritakse digitaalsignaaliga. Digitaalsignaali muusikat ja nullidele vastab filme siis on suurem osakaal allalaadimisel uks sagedus ja uhtedele teine sagedus. See seetottu on modulatsioonimeetod downstrami peale pandud ka rohkem kanaleid. leidis kasutust raadiotelegraafi juures
Ametikohaks on TKHK Hotelli- ja Õpilaskodu vastuvõtu klienditeenindaja. Kolmanda põhjusena tooksin välja, et nii suurt organisatsiooni on huvitav analüüsida, samas on see heaks väljakutseks. - Informatsiooni on palju ning arenguvõimalused suured. Peamiseks tööülesandeks praktikakohal on meeldiva ja sujuva klienditeeninduse pakkumine. Suhtlemist on siin palju. Tarvis läheb nii inglise, vene kui soome keele oskust. Lisaks sellele peab olema üsna vilunud arvutikasutaja. Broneeringute tegemiseks kasutatakse programmi nimega Hotis, lisaks tuleb orienteeruda süsteemis Booking.com. Tegemist jagub alati palju, kuna hotelli vastuvõtt täidab ka infolaua funktsiooni. Kursis tuleb olla majas toimuvate kursuste ja koolitustega. Sageli tuleb teenindada ka siseklienti e. oma kooli töötajaid ning organiseerida osakondade omavahelist infovahetust. Seda toetab TKHK siseveebi olemasolu. Oluliseks ülesandeks on arveldamine iluteeninduse ning juuksuri klientidega
ning pordid Võrkude turve, diagnostika, rakendused Turvaaukude ärakasutamine US DoD & Pentagon o igast 1000 koodireast 15 on (turva)vigased o 1 vea avastamiseks kulub keskmiselt 75 minutit o 1 vea parandamiseks kulub keskmiselt 6 tundi o keskmine ärirakendus koosneb 150k-200k koodireast Mõisted Viirus - Arvutiviirus on programm, mis pole orienteeritud arvuti kasutajale ja mille tegevus ei lähtu arvutikasutaja huvidest. Viirus on mõeldud häirima arvuti tööd, rikkuma kettale salvestatud andmeid, tekitama juurdepääsuõigusi teistele kasutajatele/häkkeritele, koguma paroole ja saatma neid edasi ning tegema muud sarnast. Samuti halvavad viirused arvutivõrgu tööd, tekitades üleliigset liiklust võrgus. Uss - uss ka ussviirus on iseseisev ennast edasi levitav kahjulik arvutiprogramm, mis ei vaja võrgus levimiseks kasutajapoolset tegevust
lugemispea on oluliselt suurem kui kõvaketta lugemispea. Teiseks on kõvaketta ketaste pöörlemiskiirus suurem, kui CD ja DVD meediate pöörlemiskiirus lugemisseadmes. CD (Compact Disk) loodi 1980'ndatel aastate alguses Sony ja Philipsi koostöös digitaalse helikandjana. Standartne CD mahutab 74 minutit heli või 650 MB andmeid. Tavaliselt toodetakse enamik muusika- ja tarkvara plaatidest suurte tiraazide puhul tööstuslikult. CD-kirjutaja abil saab plaatidele kirjutada iga arvutikasutaja. CD-R on meedia, kuhu saab kirjutada ühe korra ja CD-RW on meedia, mis on korduvkirjutatav. DVD (Digital Video Disk või Digital Versatile Disc) loodi algselt kõrgekvaliteedilise helikandjana, kuid täna kasutatakse DVD plaate peamiselt videode levitamiseks. Standartne ühekihiline ja ühepoolne DVD meedia mahutab 4,38 GB infot, videolevis on kasutusel peamiselt kahekihilised DVD plaadid, mille mahutatavus on 7,92 GB. Varundusseadmed võrgus
nähtava kujutise. Ilma monitorita kasutatakse ainult selliseid arvuteid, millega kogu töö käib 44 Motion Picture Experts Group 45 Digital Video 46 Phase-alternating line, üks televisiooni värvikodeerimise meetoditest, kasutab 625-realist lahutust 50 Hz juu- res (nähtavaid ridu 576, kaadrisagedus 25 Hz). 26 üle arvutivõrgu (näiteks serverid). Hea monitori valimine on arvutikasutaja tervise seisukohalt väga oluline, kuna monitor mõ- jutab kasutajat kogu töötamise ajal. Laias laastus jagatakse monitorid kineskoop- (CRT 47 ) ja vedelkristallmonitorideks (LCD48 ). Varem kasutati vedelkristallmonitore vaid sülearvutitel, käesoleval ajal levivad nad oma väikeste mõõtmete ja värelusevaba pildi tõttu ka lauaarvuti- tel, hoolimata oma kõrgemast hinnast. Kineskoopmonitori ostmisel tasub eelistada lamedaid monitore, sest neil tekib vähem läikpeegeldusi.
Sisukord · 1.1.Windows 3.1 3 · 1.2.Windows 3.x 3 · Pildid 4 · 1.3.Windows 95 5 · 1.4.Windows 98 6 · Pildid 8 · 1.5.Windows NT 9 · 1.6.Windows 2000 11 · Pildid 13 · 1.7.Windows ME 13 · Pildid 17 · 1.8.Windows XP 17 · Pildid 21 · 1.9.Windows Vista 21 · Pildid 27 · 2.0.Windows 7 28 · Pildid 33 · Serveri operatsioonisüsteemid 34 · Linux 35 · Edubuntu 36 · Ubuntu 35 · Estobuntu 36 · Kubuntu 37 ·...
/ Undo / Width ]: 1.11) {punkt} ↵ (vahetult pärast liitjoone algpunkti sisestamist, kui vahepeal ei ole veel Töö 3 Klamber 48 midagi joonestatud, ei tohi nii vastata, sest see tähendaks joonestada kaart kahe punkti järgi, mis teatavasti on geomeetriliselt võimatu; arvuti vastab: *Invalid* (tähendab ilmselt seda, et arvutikasutaja on vaimsete puuetega) Type a Command (punkti sisestamisega võib vastata siis, kui varem on mingi osa antud liitjoonest juba olemas. Uus kaarjas liitjoone osa joonestatakse eelmise osa suhtes puutujana) Specify endpoint of arc or [ Angle / CEnter / CLose / Direction / Halfwidth / Line / Radius / Secont pt. / Undo / Width ]: 2) C ↵ Type a Command
seadme lugemispea on oluliselt suurem kui kõvaketta lugemispea. Teiseks on kõvaketta ketaste pöörlemiskiirus suurem, kui CD ja DVD meediate pöörlemiskiirus lugemisseadmes. CD (Compact Disk) loodi 1980'ndatel aastate alguses Sony ja Philipsi koostöös digitaalse helikandjana. Standartne CD mahutab 74 minutit heli või 650 MB andmeid. Tavaliselt toodetakse enamik muusika ja tarkvara plaatidest suurte tiraazide puhul tööstuslikult. CD kirjutaja abil saab plaatidele kirjutada iga arvutikasutaja. CDR on meedia, kuhu saab kirjutada ühe korra ja CDRW on meedia, mis on korduvkirjutatav. DVD (Digital Video Disk või Digital Versatile Disc) loodi algselt kõrgekvaliteedilise helikandjana, kuid täna kasutatakse DVD plaate peamiselt videode levitamiseks. Standartne ühekihiline ja ühepoolne DVD meedia mahutab 4,38 GB infot, videolevis on kasutusel peamiselt kahekihilised DVD plaadid, mille mahutatavus on 7,92 GB. ANALOOG JA DIGITAAL INFO. ANALOOG LIIDES (DAC,ADC)
Sel juhul on uuring suunatud arvutisüsteemi kasulikkuse suurendamisele, kättesaadavusele, kasutatavusele, suutlikkusele, ohutusele. · Kasulikkus näitab, missuguseid ülesandeid täidetakse arvutisüsteemi abiga. · Kasutatavus näitab, mil määral on süsteem õpitav ja kasutatav. · Suutlikkus näitab, mil määral suurendab süsteem kasutaja tööviljakust. · Ohutus näitab, mil määral on tagatud inimeste ohutus ja seadmete töökindlus. Käesoleval ajal ei ole arvutikasutaja enamasti arvutispetsialist ega insener. Seetõttu peavad süsteemid olema kergesti õpitavad. Kuna kasutajad võivad olla mees- ja naissoost, eri vanusega, kultuuritaustaga ja kogemustega, peab arvutit saama kasutada paindlikult. Lõpuks, kuna kasutajad võivad töötada erinevates majandussektorites ja teha mitmesugust tööd, peab sellega maksimaalselt arvestama. Tarkvara ergonoomikaga tegelevad intensiivselt juhtivad arvutifirmad. Viimastel aastatel on
Delete, Details>>, Done, Edit, ESC, Finish, Help, Insert, OK, Load, More, New, Next, Pick Points, Preview , Previous, Remove, Rename, Reset, Return, Save, Select, Settings, Translate, Undo, [ ], >>, <, <<, ↵ [ ] – sõnavahesõrmis ehk programmeerimiskeeles „tühik” ⌴ Tarbijateljestik – UCS (User Cordinat System) – teljestik, mille algpunkti ja X- ning Y-telgede suuna on määrab arvutikasutaja, kuid kuna paljud käsud töötavad ainult XY-tasandil või sellega rööpsetel tasanditel (BHATCH, PAN, PLINE jt.). Joonises võib kasutada piiramatul hulgal nimega Tarbijateljestikke. Tarbijaeljestike telgede omavahelised asetused nad on samad mis Maailmateljestikul. Topeltklõps – kaks kiiret üksteisele järgnevat klõpsu hiire vasaku sõrmisega (ajaline vahe kahe klõpsu vahel peab olema tavaliselt alla poole sekundi).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
