AGP tuli aeglasema PCIpõhise adapteri asemele ning ühtlasi vabastas ühe PCI pesa, mida saab nüüd kasutada mõne muu välisseadme ühendamiseks. Pruuni värvi AGP pesa on veidi lühem kui valget värvi PCI pesa ja asub mõni sentimeeter kaugemal emaplaadi servast. AGP kasutab 32bitist siini. Esimene AGP standard (AGP 1x) tagas andmeedastuskiiruse 264 MBps. AGP 2x pakub 528 MBps, AGP 4x 1 Gbps ja AGP 8x 2 GBps 5. COM : on pesa mille abil saab ühendada arvuti teiste masinatega. 6. DVI : digitaalvideoliides DDWG (Digital Display Working Group'i) poolt 1999.a. kinnitatud liides digitaalkuvasüsteemide kokkuühendamiseks. DVI kasutab TMDS signaali. 7. PCIE(x16) : on pesa kuhu ühendatakse videokaart, x16 andmeedastus kiiruseks on 4GB/s 8. PCI : välisseadmeühendus Intel Corporation'i poolt välja töötatud lokaalsiini standard, mida kasutatakse enamiku kaasaegsete
Fakte arvutite ajaloost · 1952-1970 suurarvutid · 1971 loodi esimesed kiibid · 1975 esimene kokkupandav arvuti · 1977 personaalarvutite masstootmine · 1995 kasutati maailmas üle 50 miljoni personaalarvuti Levinumad personaalarvutid · Ieim PC tüüp. · apple Arvuti riistvara jaguneb · Sisendseadmed · Tööstusseadmed · Väljundseadmed · Lisaseadmed Klaviatuud(keyboard)-sisend · Seab andmeid ja korraldusi arvutisse sisestada. · IBM,Logitech,Key tronic. Hiir(mouse)-sisend · Kursori juhtimine ekraanil · Menüü avamine · Käskude ja tegevuste valimine · Logitech,IBM,Microsoft. Skanner-sisend · Cõimaldab paberil olevat teksti,fotosi arvutisse sisetada, et neid saaks arvutisse edasi töödelda.
ARVUTI JA TERVIS Arvuti kuulub paljude inimeste igapäevaellu. Noored kasutavad nutitelefone, milles on olemas internet ja see on koguaeg kaasas kantav. Suure osa inimeste jaoks on arvuti meelalahutuseks kuid on ka neid, kelle töö koosnebki arvuti kasutamisest. Arvuti on õppevahend ning sellega saab väga kiiresti ja kergelt suhelda inimestega. Need, kellel on arvuti 8 tundi päevas töövahendiks, peavad kindlasti tegema päeva jooksul mitmeid puhkepause, et vältida sundasendit ja ülekoormust silmadele. Puhkepauside ajal on soovitav teha erinevaid võimlemisharjutusi kätele, õlgadele, seljale, kaelalihastele. Silmade puhkamiseks soovitatakse vaadata kaugusesse ning pilgutada silmi liigse silmkesta kuivamise
Samsung Ativ Book 9 Lite (NP905S3G-K02EE) Sissejuhatus/Eelvaade Ülevaate teen sülearvutist Samsung Ativ Book 9 Lite. Antud arvuti puhul on tegemist nn. UltraBookiga ehk õhukese sülearvutiga mille peamisteks omadusteks on selle kergus, suur portatiivsus, ruumisäästlikus ja pikk aku kestvus säilitades samal ajal multimeedia sülearvutile võimalikult lähedased võimsused. Kuigi aku kestvuse pealt hoitakse muude asjade pealt võimalikult palju kokku. Arvuti spetsifikatsioonid · Protsessor: AMD Quad Core A6 1450 · Ekraan: 13.3", resolutsiooniga 1366*786 · Video: AMD Radeon HD 8250
enam tööle ei lähe, vaid soovitab osta täisversiooni. Jaosvara programmide täisversioonid on enamasti suhteliselt odavad, nii et neid peaks iga soovija jaksama endale soetada. 5. Mis vahe on süsteemsel ja rakendustarkvaral? Rakendusprogrammid on nagu teenindav personal. Nad suhtlevad kasutajaga, andes temalt saadud käsud edasi süsteemsetele programmidele. Süsteemsed programmid on nagu tootmismeeskond, kes teeb ära suurema osa tegelikust tööst. 6. Mis toimub arvuti käivitamisel? Pärast arvuti sisselülitamist tuleb mõni hetk oodata, kuni see käivitub. Arvuti käivitumine koosneb kolmest etapist: arvuti komponentide testimisest, töökeskkonna sisselaadimisest ja nii riist- kui tarkvara töövalmis seadmisest. Need toimingud sooritatakse automaatselt. Seejärel häälestatakse arvuti töökeskkond vastavalt arvuti kasutaja seadistustele ning kuvatakse ekraanil kasutaja töölaud. Selleks tuleb kasutajal
kuidas kasutada arvuti porte
Riistvara ... 11.klass Protsessorist Protsessor on arvuti osa, mis täidab operatsioone (masinkoodi) ja töötleb andmeid. Operatsioonide täitmist juhib tavaliselt elektrooniline taimer. Täpsemalt kirjeldab protsessori kiirust MIPS (Million Instructions Per Second, miljonit operatsiooni sekundis). Lühend on CPU central processing unit Sisendseadmed Andmesisestuse all mõistetakse protsessi, mille käigus kasutaja kasutab klaviatuuri või mõnda muud sisendseadet andmete otseseks sisestamiseks arvutisüsteemi
VILJANDI ÜHENDATUD KUTSEKESKKOOL Silver Leiur Arvuti mõju tervisele Juhendaja : Maire Pruus VANA-VÕIDU 2009 1 Sisukord Arvuti mõju tervisele.........................................................................................................1 Mõju silmadele............................................................................................................................4 Stress arvutist..............................................................................................................................5 Peavalu arvutist...........................................................................
KÕVAKETAS - on arvuti andmete säilitamise seade, mis kasutab andmete talletamiseks pöörlevaid jäiku alumiiniumplaate, mis on kaetud ferrooksiidlakiga. Andmeid loetakse ja kirjutatakse digitaalselt kodeerituna. Videokaart (ka graafikakaart, graafikakiirendi, kuvaadapter, videoadapter, graafikaadapter) on seade, mis muundab arvuti mälus oleva kujutise kuvarile arusaadavaks signaaliks. EGA standardi videokaart saatis digitaalsignaali otse monitorile, kus see muundati katoodkiiretorule vajalikuks analoogsignaaliks. VGA videokaart väljastas juba analoogsignaali. Tänapäeval, tänu vedelkristallkuvarite laialdasele kasutamisele, väljastab videokaart nii analoog- kui digitaalsignaali. Lauaarvuti videokaart ühendatakse emaplaadi ISA, VLB, PCI, AGP, PCI-Express siinile.
elektromehaanilised ja elektroonilised analoogarvutid, mis kaotasid oma tähtsuse enamikus valdkondades digitaalelektroonika arenedes ja odavnedes. Esimesteks elektronarvutiteks peetakse saksa teadlase Konrad Zuse poolt välja töötatud Z3 (1941. aastal) ja Z4 (1944) ning 1944 Briti salateenistusele (GCHQ) loodud Colossust (mudelid Mark 1 ja Mark 2) ning 1946 Ameerika Ühendriikides valminud ENIAC, mis erinevalt Colossusest oli üldotstarbeline arvuti. Selle ajastu arvutid olid valdavalt elektronlampidel, ebatöökindlad, gabariitidelt suured (hõlmasid enda alla terveid korruseid ja maju) ning tarbisid elektrit suurusjärkudes, mida andsid terved elektrijaamad. 1950ndatel võeti kasutusele transistorid, mis vähendasid arvutite voolutarvet mitmekordselt. Eesti ja arvutid Eestisse jõudis esimene elektronarvuti 1959. aastal. Selleks oli Tartu Riiklikus Ülikoolis käivitatud Ural1. Üheks arvuti
HKHK Toiteplokk AV13 Jaanika Rumajntseva Monika Särgava Toiteploki Mõiste Arvuti toiteplokk (PSU e. Power Supply Unit) on seade, mis muundab elektrivõrgust saadava toitepinge arvuti elektroonikakomponentide toiteks sobivaks alalispingeks. Toiteplokid FATAL1TY 1000W ja 500W Xilence 120mm RedWing Toiteploki ülesanne Toiteploki ülessanne on tagada arvitokomponentide varustamine vooluga millel on õige pinge. Samas on ta ka põhiline voolu vastuvõtja. toiteploki ülesseehitus Toiteblokid on ehitatud üles impulsstoitesüsteemile st. nad ei sisalda trafosid vaid nad kiirgavad kõrgsagedussignaale. Aruvti Toiteplokk Click to edit Master text styles Omab lülitit, mille abil Second level Third level...
Tunnikontroll riistvara kohta 9. klassile 1. Sa käivitasid arvuti. Kõik on normaalne. Pilt on ekraanil, tuled keskseadmel ja klaviatuuril põlevad ka õiged kuid hiir ei liigu ja klaviatuuril ei tööta ükski nupp . Milles võib olla viga? Vajalikud draiverid puuduvad arvutist. 1/ Emplaat 2. Mis asub emaplaadil, mida sa siit tunned? A. Milline tähtis mikroskeem on Protsessor 5/ tähistatud numbriga 1 ? (selle peale pannakse lisaks
Projekti plaanimine Töö ülesanded täidavad projekti heaks töötavad inimesed, kes määravad kas projekt õnnestub või mitte. Personali plaanides tuleb läbida mitu etappi: · Personali vajaduste plaanimine · Personali kvalifikatsiooni plaanimine · Konkreetsete töötajate plaanimine · Töötajate koolituse plaanimine · Tähtaegade plaanimisega peab tagama projekti ajaliselt võimalikult täpne realiseerumine · Ajagraafikut on vaja selleks, et kõik projekktis osalevad töötajad, tellija ja projekti juhtorganid näeksid mida tuleb projekti käigus teha · Millises järjekorras tuleb tegevusi läbi viia · Kui kaua üksik töö kestab · Kuidas tegevus edeneb Ajagraafiku loomisel tähtsamateks eesmärkideks on : · Projekti osade litmine · Konkreetsuse taamine · Tegevuste ajaline planeerimine · Tegevuste teistele arusaadavaks tegemine · Nõrkade või kriitiliste kohtade leidmin...
..................................................................8 KLAVIATUUR(keyboard).........................................................................................................9 Hiir............................................................................................................................................ 10 ARVUTIVIIRUSED.................................................................................................................11 Arvutiviiruseks nimetakse arvuti programm, mis pole orienteeritud arvuti kasutajale ja mille tegevus ei lähtu arvutikasutaja huvidest. Viirus on mõeldud häirima arvuti tööd, rikkuma kettale salvestatud andmeid, tekitama teie arvutile juurdepääsu häkkeritele, koguma teie paroole ja saatma neid edasi ning tegema muud sarnast. Samuti halvavad viirused arvutivõrgu tööd, tekitades üleliigset liiklust võrgus. Arvutiviiruse esmane ülesanne on ennast edasi levitada teistesse arvutitesse
ülevaate enamlevinutest ja praegu levivatest viirustest. Meeldivat lugemist! 4 Arvutiviirused Mis on arvutiviirus? a) See on parasiitprogramm, mis siseneb arvutisse ilma kasutaja loata, teeb seal kõike, mida tahab ja sellest ei tea mitte keegi. Need tegevused võivad olla täiesti kahjutud, mille tulemusena väheneb vaba mälu maht ketastel, halvenevad graafika- ja heliefektid jne., kahjulikud, mis võivad viia tõsiste tõrgeteni arvuti töös ja väga kahjulikud, mille tööalgoritmi on lisatud kindlad protseduurid, mis võivad viia programmide kaotuseni, hävitada andmed, kustutada arvuti tööks vajaliku informatsiooni, kuid mitte kunagi kasulikud. b) Arvutiviiruseks nimetatakse programmi, mis on suuteline tegema endast koopiaid (mitte ilmtingimata täiesti identseid originaalile) ja rakendama neid erinevatesse arvutisüsteemi, võrgu jne. objektidesse/ressurssidesse
Praktiline töö Elektripliidi kasuteguri määramine 1. Töö vahendid: a) Elektripliit b) Anum veega c) Elektronkaal d) Termomeeter e) Stopper 2. Töö ülesanne: Määrata elektripliidi kasutegur. 3. Tööjuhend: a) Mõõta anuma mass, seejärel valada sisse kolmveerand nõutäit vett ning mõõta uuesti mass, seejärel lahutada sellest algne anuma mass, saades tulemuseks vee massi. b) Mõõdan vee algtemperatuuri c) Kuumutan vett kuni 700C ja mõõdan ka aja . d) Mõõdan kasuteguri, kasutades valemeid: - Töö avutamine A=N*t A=Töö(1J) N=Võimsus (1W) t=Aeg(1s) - Soojushulga arvutamine Q=c*m(T2 T1) Q= Soojushulk c= Erisoojus (4200J/Kg*0C) m=Mass (1kg) T2=Kõrgem soojus, ehk 710C T1=algtemperatuur. Q - Kasutegur = A 4. Arvutamine Anuma mass = 253g Anum koos veega = 977g Vee mass = 724g Elektr...
Interneti ohud Sissejuhatus Internetiohud kasvavad tänapäeval suure kiirusega. Ohud pole ainult seotud viiruste ja pahavaraga vaid ka pettuste, petukirjade, identiteedivarguste jms. Viirused, ussviirused ja Troojalased Levivad elektronpostina ja lehekülgedega. Kahjustavad arvutis faile ja programme. Ussviirused levivad kiiremini kui viirused. Ussviirused võivad edasi saata viiruse aadressiraamatus olevale inimesele. Troojalasteks kutsutakse ohtlikke programme. Kahjustavad ka programme Häkkerid ja kräkkerid Häkker teab arvutist rohkem, kui keskmine arvutikasutaja. Kräkkerid on ka tugevate teadmistega arvutispetsialistid, aga nemad kasutavad oma teadmisi keelatud tegevusteks. Nad mõlemad võivad arvutisse interneti kaudu sisse murda ja seda kuritarvitada, samuti varastada või kopeerida faile ja kasutada neid kuritegelikel eesmärkidel. Rämps internetis Soovimatuid massiliselt postitavaid elektronkirju kutsutakse spämmiks. Sellise kirjad...
Tallinna Ülikool Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Laura Freivald VAARIKAS JA MAASIKAS Referaat Tallinn 2014 Laura Freivald SISUKORD Laura Freivald Töö eesmärk on õppida referaadi õiget vormistamist, mida kasutada lõputöö koostamisel. Samuti arendada oma oskuseid WordOffice'i kasutuses. 1 Vaarikas Riik: Taimed Plantae Hõimkond: Õistaimed Magnoliophyta Klass: Kaheidulehelised Magnoliopsida Selts: Roosilaadsed Rosales Sugukond: Roosõielised Rosaceae Alamsugukond: Roosilised Rosoideae Perekond: Murakas Rubus Liik: Harilik vaarikas Harilik vaarikas (Rubus idaeus) on roosõieliste sugukonda muraka perekonda kuuluv ...
Küsimused ja vastused 1) Mis on arvuti? - Arvuti on programmeeritav masin, mis allub käskudele. 2) Mis on programm? Programm on organiseeritud käsujada. 3) Mis on riistvara? Riistvara on arvuti füüsiline komponent. 4) Mis on tarkvara? Arvutile antav käsk. 5) Mis on priivara? Priivara on arvutiõigusega kaitstud vara, mida autor lubab tasuta kasutada. 6) Mis on vabavara? Vabavara on avatud koodiga tarkvara. 7) Jaosvara Tasuta allalaadimine. Kasutusaeg piiratud. 8) Õelvara tarkvara, mis on loodud mingite programmide või viiruste hävitamiseks. * Ussviirus teatud tüüpi arvutiviirus, mis võrgukeskkonnas teiste
Uurimustöö TÄNAVAKÜSITLUS „ARVUTI KASUTAMINE“ Nimi Juhendaja : ... Järvamaa 2014 SISSEJUHATUS Eesti keele tunni raames tuli koostada tänavaküsitlus vabalt valitud teemal. Teemaks valisin arvuti kasutamise ning vanusegruppi keda küsitlema asusin ei määratlenud. Küsitluse viisin läbi Paide linnas 8. Jaanuaril. ANALÜÜS Küsimus Nr 1. „Kas teil on kodus arvuti ning internet?“ Kolmel inimesel kahekümmnest on kodus ainult arvuti, ülejäänud 17 küsitletud inimest vastasid, et neil on kodus arvuti kui ka internet. Küsimus Nr 2. „Mis tüüpi arvuti?“ Kahekümmnest inimesest 15 kasutavad lauaarvutit, 9 neist kasutavad sülearvutit ja 7 neist on tahvelarvuti kasutajad. Küsimus Nr 3. „Kas kasutate arvutit igapäevaselt?“ Kaks inimest kahekümmnest ei kasuta arvutit igapäevaselt, ülejäänud 18 on igapäevased
Klass: 10A Juhendaja: Kuressaare 2009 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1.Arvuti.................................................................................................................................................5 1.1 Arvuti ajalugu............................................................................................................................5 1.2 Personaalarvuti...........................................................................................................................5 1.2.1 Pihuarvuti...........................................................................................................................6 1.2.2 lauaarvuti...................................................
Maa magnetvälja induktsiooni määramine 2s 2 *U * m 1. Valem: Bh= L2 e L- Toru pikkus (0,26m) U- Voolutugevus (1120v) m- Mass (9,1*10-31kg) e- Laeng (-1,6*10-19C) Katse nr. 1= 5mm Katse nr. 2= 5mm Katse nr. 3= 5mm 1. Arvutamine Katse 1. 2 * 5mm 2 *1120v * 9,1 *10 -31 kg Bh= -19 = 1,67 *10 -5 0,26 2 1,6 *10 C Katse 2. 2 * 5mm 2 *1120v * 9,1 *10 -31 kg Bh= -19 = 1,67 *10 -5 0,26 2 1,6 *10 C Katse 3. 2 * 5mm 2 *1120v * 9,1 *10 -31 kg Bh= -19 = 1,67 *10 -5 0,26 2 1,6 *10 C Rainer Vestel ...
Kas arvuti võib asendada inimest Arvuti on mehhaaniline või elektrooniline seade, mis töötleb informatsiooni vastavalt etteantud reeglitele. Masin, mis töötab oma peremehe tahtmiste järgi, on võimeline mõjutama suhtumist, tegemisi ja eluviisi, ning kõige olulisem, suudab see asendada reaalset inimest ja inimsuhteid? Nagu ma tean, on arvuti võimeline tekitama sõltuvust. Arvutisõltuvus on kui haigus, millele ei leidu otsest ravi ja inimesed ei pruugi ise aru saada, et nad on sõltuvuses. Aina rohkem ja rohkem noori langevad arvutisõltuvuse ohvriks. Pärast kooli ning peale trenni tundub see neile nii loomulik, et esimese asjana lülitada sisse arvuti, tegeleda sellega õhtuni, kuni lapsevanema ahastavate hüüete järel suudetakse arvuti tagant lahkuda ning minna sööma või õppima. Hiljem muidugi
Mida Tähistatakse akronüümiga RAM, ja mis on tema ülessanne · RAM on arvuti mälu ning tema ülesanne on hoida arvutis ajutiselt protsessori töödel- davaid andmeid Mis mõjutab silmi arvutiga töötamisel · Pildi värelemine ja vähene teravus, ja kuna ei ole pilt selge siis pingutab silm ning tekib silmalihaste ülepinge Kes oli tänapäevase arvuti idee autor · Tänapäevase arvuti idee looja on Gottfried Wilhelm Leibniz Millist väljundseadet kasutate kõige enam · Kõige sagedamini kasutan kõlareid Mis on ENIAC ja millal ta valmis · ENIAC on USA-s valminud elektronarvuti · ENIAC valmis 1946. aastal Infotöötlus info levitamise ja talletamise protsessis · Inotöötluse abil on · Infotöötluse abil saab
..............................................8 2 1.Sissejuhatus Personaalarvuti on saamas paljude inimeste ja paljude elukutsete lahutamatuks kaaslaseks ja asendamatuks töövahendiks. Kaasaegne infotehnoloogia paelub oma määratute võimalustega, teeb paljud tööd lihtsamaks ning paljud tegevused huvitavamaks. Tööl on arvuti eelkõige töö- ning järjest enam ka suhtlusvahend. Vabal ajal ja kodus on arvuti ülesannete loetelu veelgi pikem. Kui meie igapäeva elu on järjest enam seotud ühe vaikselt suriseva saladusliku aparaadiga, tekib paratamatult küsimus: kas see võib ka meie tervist ohustada? Arvuti koosneb tegelikult paljudest osadest, millistest suurem osa on peidetud korpuse alla ja mida me sageli ühtekokku "arvutiks" nimetamegi
Ilmselt kõik meist on puutunud kokku nii spordi kui arvutitega.Kaasajal on elutempo muutunud väga kiireks,arvutid on aina rohkem arenenud ja arvuteid kasutatakse üha rohkem tööl, koolitööde tegemisel või niisama vaba aja veetmiseks. Samal ajal muutub sport, mis aitab meil hoida normaalset kehakaalu ja ära hoida haiguste tekkimist, aina ebapopulaarsemaks. Kui noored koolist koju jõuavad, ei hakka nad mitte õppima ega lähe välja sõpradega suhtlema või trenni, vaid istuvad arvuti taha. Kas nad ka teavad,et tundide kaupa arvuti taga istumine põhjustab nende silmaliigutaja lihaste nõrgenemist, mille tagajärjeks on kujutise fikseerimise halvenemise silmapõhjal ja sellega võib ära rikkuda nägemise? Kui nooruk enam hästi ei näe või näeb häguselt, tähendab see, et silmad on pinges, mille tagajärjel hakkab pea valutama. Kuna silmi pilgutatakse vähe, hakkavad kuivama ka silmade limaskestad. Arvuti pehmele toolile ennast sisse seades jääb valeks nende rüht ja
....................................................................................13 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................14 2 SISSEJUHATUS Arvuti on saamas paljude inimeste lahutamatuks kaaslaseks ja asendamatuks töövahendiks. Selle kasutamisel on rohkelt võimalusi, erinevaid funktsioone ning teeb paljud tööd lihtsamaks. Arvuti võib olla meie jaoks suur abimees, kuid selle kasutamisega kaasnevad ka omad ohud . 3 1. ARVUTITE KASUTAMISEGA SEOTUD OHUD 1.1. ARVUTITÖÖGA SEONDUVAD TERVISEPROBLEEMID Levinud on arvamus , et arvutitöö kahjustab eelkõige silmi . Tegelikult on kõige enam ohustatud lihased , liigesed , närvid ja neid ümbritsevad sidekoelised struktuurid .
1.Protsessor on arvuti osa, mis täidab operatsioone (masinkoodi) ja töötleb andmeid. Seepärast kutsutakse teda ka arvuti ,,ajuks" Pildil on pentium MMX protsessor 2.Magnetlint on sobivate mehaaniliste omadustega plastist riba, mille üks külg on kaetud magneetuva kihiga -- magnet ehk töökihiga. Magnetlinti kasutatakse andmekandjana, analoogsignaali (helisignaali), magneetilise salvestamise puhul. Andmete salvestamine lindile on palju odavam kui nende salvestamine magnetketastele. Lintidel on ka väga suur mälumaht, mis ulatub sadadest kilobaitidest paljude terabaitideni. Teiselt poolt on aga
Arvuti komponendid ja funktsioonid Põhiseadmed monitor - muudab arvutis toimuva visuaalselt nähtavaks. klaviatuur - võimaldab sisestada arvutisse käske ja andmeid (juhtida arvuti tööd) hiir - liigutab (hiire)kursorit ekraanil; saab nt menüüsid avada ja muid valikuid teha ekraanil (seeläbi juhtida arvuti tööd) korpus, keskseade, süsteemiplokk - sisaldab arvuti tööks vajalikke komponente, keskseadme külge ühendatakse kõik muud lisaseadmed Lisaseadmed printer - materjali (tekst, pildid, tabelid) trükkimiseks paberile (kilele) skanner - paberil,kilel või filmil olevate tekstide ja piltide sisestamiseks arvutisse modem - arvuti ühendamiseks internetiga veebikaamera (webcam) - võimaldab teha pilte, videoklippe kõlarid, kõrvaklapid - helifailide (nt mp3), muusika kuulamiseks
Referaat Arvuti ekraani mõju silmadele Arvuti on väga kahjulik silmadele - kuvariga töötades pingutatakse tugevasti silmi ning sellest tekib silmalihaste ülekoormus. Teatavat mõju avaldavad ka pildi värelemine ja vähene teravus. Arvutiekraanil on tähekujutiste servad ähmased, silm aga püüab seda hägusust kõrvaldada ning väsib kiiremini kui paberilt lugemise puhul. Lisaks on arvutiekraan pahatihti tolmune, kriibitud ja sõrmejälgedega kaetud, mistõttu on raske silmi fokusseerida
Arvuti ajaraiskaja või abivahend? Tänapäeval on paljudel meist kodus olemas arvuti ja internetiühendus. Aina rohkem kasutatakse arvutit igapäevaelus nii meelelahutajana kui ka töövahendina. Ühest küljest on arvuti abivahend, sest suur osa meist puutuvad arvutiga kokku tööalaselt ja paljusid asju on hulga mugavam arvutis teha. Arvuti on ka informatsiooniallikas, kust leiame endale vajalikud asjad kiiresti ja käepäraselt. Internet võib olla ka hariv. Erinevaid õppematerjale on võimalik saada õpikeskkondadest. Näiteks IVA, Moodle, VIKO ja Tiigrihüppe Sihtasutus. Arvan, et üldhariduskoolides võiks olla õppetundides pisut enam kasutuses Tiigrihüppes pakutavad interaktiivsed õppematerjalid. Nii oleks õpilaste jaoks õppetund huvitavam ja õpetajalgi vaheldus aine andmisel.
Arvuti abiline või ajaraiskaja? Stella Toomsoo Tänapäeval kasutab enamik inimesi arvutit. See on info- ja teabevahend, mida on lihtne tarvitada ning hea võimalus materjali otsida. Saab tuua välja erinevaid põhjusi raali headest ja halbadest kasutamistest. Kas arvuti on siis abiline või ajaraiskaja? Kindlasti on see teabevahendina väga kasulik. Seda kaasa võtta tööle või kooli on lihtne ning muudab tegeva töö mugavamaks. Arvutis on sellist infot, mida pole isegi teabekirjanduses. Seda kõike on väga palju, mis lihtsustab näiteks materjali otsimist. Üks suur veebileht, kus on palju teateid, on vikipeedia. Sealt võib leida peaaegu kõige ja kõigi kohta midagi, kuid seal ei ole kõik alati tõde, millega tuleks arvestada.
Arvuti osad on: · tarkvara (software) kõik arvutis infot töötlevad programmid · riistvara (hardware) -nn. "käegakatsutav" osa : monitor, hiir, korpus jms ... Riistvara liigitakse otstarbe põhjal *sisendseadmed -> nendega sisestatakse andmed arvutisse klaviatuur, hiir, skänner, mikrofon *väljundseadmed -> nende kaudu väljastatakse andmed monitor/kuvar, printer, valjuhääldid *töötlusseadmeteks -> paiknevad tavaliselt arvuti korpuses ja tegelevad info töötlemisega keskseade, välismälud Töötlemine = mingi programmi täitmine Arvuti korpusest väljaspool paiknevaid seadmeid, mis on arvutiga mingil moel ühendatud ja mis on võimelised sellega suhtlema, nimetatakse arvuti välisseadmeteks. Ülesanne: 1. usb juhe 2. printer 1 3. monitor Ülesanne: Arvuti riistvara www.hinnavaatlus.ee
Arvuti abiline või ajaraiskaja? Arvutimaailm ümbritseb meid kõikjal. Üha enam kasutatakse arvutit igapäevaelus nii tõhusa tööriista kui ka meelelahutajana. Kas arvuti on siis abivahend või ajaraiskaja? Ühest küljest on arvuti abivahend. Sest suur osa inimestest puutub kokku arvutitega tööalaselt ja paljusid töid on hulga mugavam teha arvuti kaasabil. Arvuti on ka infoallikas, kust saada erinevat informatsiooni kiirelt ja käepäraselt. Samuti on kompuuter, sealhulgas ka internet vägagi hariv, sest praeguseks on sealt võimalik saada väga palju õppematerjale ning olemas on ka erinevad portaalid, kus treenida mälu, õppida kaardiülesandeid ja muud kasulikku. Arvuti on ka hea suhtlusvahend, mille abil saan pidada kirjavahetust sõprade ja tuttavatega, olenemata, kui suur on meie vahemaa. Kuigi peab tõdema, et on ette tulnud olukordi, mil
Küsimus 2 Milline oli kõige esimene kommertsmikroprotsessor? Õige vastus on: 4004. Küsimus 3 Millist protsessorit kasutas esimene IBM PC? Õige vastus on: 8088. Küsimus 4 Moore seadus väidab, et ühte mikroskeemi paigutatavate transistorite hulk kahekordistub iga ... kuuga. Õige vastus on: 18. Küsimus 5 Kes lõi(d) C programmeerimiskeele? Õige vastus on: Dennis Ritchie. Küsimus 6 Milline nendest firmadest tõi esimesena turule IBM-PC tüüpi kaasaskantava arvuti? Vali üks: Õige vastus on: Compaq. Küsimus 7 Milli(ne/sed) arvuti(d) aitas(id) briti valitsusel II maailmasõja ajal murda koode? Õige vastus on: Colossus. Küsimus 8 Milline nendest firmadest valmistas esimese 32 bitise protsessori? Õige vastus on: National Semiconductor. Küsimus 9 Milline nendest firmadest tõi kasutusele esimesena aknad, ikoonid ja hiire? Õige vastus on: Xerox. Küsimus 10 Milline nendest firmadest tootis esimese kõvaketta? Õige vastus on: IBM. Küsimus 11
Arvuti - ajaraiskaja või abivahend Pea kõik inimesed puutuvad oma elu jooksul kokku arvutiga. Mõned kasutavad arvutit abi saamiseks teised meelelahutajana. Kas arvuti on ajaraiskaja või abivahend? Arvan, et arvuti on abivahend, sest tänu arvutile on osad tööd märkimisväärselt lihtsamad. Näiteks ei pea raamatupidaja enam kõike käsitsi kirjutama ning paberihunnikutest õiget paberit otsima. Enam ei pea kirjanikud raamatuid käsitsi kirjutama, nad saavad nüüd need lihtsalt arvutisse trükkida. Arvutist saab leida vajalikke andmeid ning informatsiooni. Õpilased saavad nüüd raamatukogus istumise asemel internetist infot leida ning see on õppimise aega vähendanud
dokumendi suvaline objekt, mille abil saab liikuda arvutivõrgus olevalt dokumendilt teisele dokumendile (või sama dokumendi teisele osale) allakriipsutatud tekstiosa, mille abil saab liikuda ühelt võrgu suvalises arvutis olevalt dokumendilt teisele allakriipsutatud tekstiosa, mille abil saab liikuda samas arvutis olevale dokumendile 23. Mis võib olla Internetist arvutisse salvestatud pildifaili nimelaiend? .htm .html .jpg .gif 24. Kui arvuti nimi on www.epson.com, siis kõrgeima taseme domeeninimi on: www epson com 25. Mis võib olla põhjuseks, kui sa ei saa oma arvutist võrguprinteriga printida? printer pole töökorras sa pole võrku sisse loginud sul pole õigust seda printerit kasutada võrgus pole vaba kanalit 26. Milline veebiaadress on kirjutatud õigesti? http://www.microsoft.com [email protected] www//microsoft.com 27. Millised järgnevatest on Interneti otsingupakkujad? Apple
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Projekt aines "Sissejuhatus infosüsteemidesse" Arvuti Tehnika e-pood Juhendaja: Evi Arais Tallinn 2010 Üldvaade Taust Klient valib omale AS Arvuti Tehnika e-poest sobiva kauba mida ta soovib osta, valib kauba kättesaamise aja ja viisi ning teostab makse internetipangas. Süsteemi administrator haldab ettevõtte infosüsteemi. Ta kontrollib, et paki ja kliendi andmed oleksid korrektsed ja et need saaksid automaatselt kullerile edastatud. Administraator ostab tooted tarnijalt välja ja ka sisestab seed infosüsteemi, või vastavalt vajadusele kõrvaldab sealt tooteid. Laohoidja võtab vastu ja väljastab kaupa kulleritele
Lisaks on arvutiekraan pahatihti tolmune, kriibitud ja sõrmejälgedega kaetud, mistõttu on raske silmi fokusseerida. Silmade ärritust ja kuivust põhjustab seegi, et arvutiga töötamisel ei pilgutata silmi piisavalt. Pilgutamine on vajalik selleks, et pisaravedelik niisutaks silma, vastasel juhul jääb silm kuivaks ja on infektsioonile vastuvõtlikum. Selle uurimustöö teema valisin sellepärast, et tihti räägitakse, et arvuti kasutamine rikub silmi ja kuna mina ise kasutan arvutit väga tihti, siis tahtsin uurida, kui ohtlik arvuti kasutamine tegelikult on ja mida peab tegema, et seda leevendada või ära hoida. 3 Erinevad silmahaigused Kaks tuntuimat silmahaigust on kae ehk katarakt ning glaukoom. Kae ehk katarakt Hallkae ehk katarakt on silmaläätse hägustumine. Silmaläätse hägunemist võivad
Arvuti - ajaraiskaja või abivahend? Tänapäeval on suurel osal meist olemas kodus arvuti ning interneti püsiühendus. Üha enam kasutatakse arvutit igapäevaelus nii tõhusa tööriistana kui ka meelelahutajana. Kas arvuti on ajaraiskaja või abivahend? Arvutimaailm ümbriseb meid kõikjal. Arvan,et arvuti on abivahend,sest suur osa inimestest puutub kokku arvutitega tööalaselt ja paljusid töid on hulga mugavam teha arvuti kaasabil. Arvuti on ka infoallikas,kust saada erinevat informatsiooni kiirelt ja käepäraselt. Samuti on kompuuter, sealhulgas ka internet vägagi hariv, sest praeguseks on internetist võimalik saada väga palju õppematerjale ning olemas on ka erinevad portaalid, kus treenida mälu, õppida kaardiülesandeid ja muud kasulikku. Arvuti on ka hea suhtlusvahend, mille abil saan pidada kirjavahetust sõprade ja tuttavatega,olenemata,kui suur on meie vahemaa.
asjaoludest: ekraani peegeldumine, pildi kehv kvaliteet, erineva tugevusega prillide kandmise vajadus, stress, kasutatav kehv tehnoloogia, ekraani vaatamine pika aja vältel ilma vaheaegadeta, sundasendid. Kas kuvariga töötamine mõjub nägemisele? Pikaajaline kuvariga töötamine võib põhjustada silmade väsimist ja ebamugavustunnet, ka võib märgata nägemisprobleeme, mida enne kuvariga töötamist polnud. Koolilaps ja arvuti Arvutist on saanud õppeprotsessi lahutamatu osa. Ka kodus veedetakse aega monitori ees, mängitakse arvutimänge. Kaugeltki mitte kõik lapsevanemad, pedagoogid ja meedikudki ei mõtle põhjalikumalt sellele, missugust mõju see tehnikasaavutus laste tervisele avaldab. Kaunase Meditsiiniülikoolis uuriti arvuti mõju õppijate tervisele. Uurimuses osalesid 1517a vanemate klasside õpilased, kellel esimene või viies tund oli informaatika
Arvuti riistvara ja printerid Riistvara: Iga arvuti riistvara koosneb järgmistest osadest: *sisendseadmed (klaviatuur, hiir, skänner, mikrofon) *töötlusseadmed (keskseade, välismälud) *väljundseadmed (monitor ehk kuvar, printer, valjuhääldid) Korpused, nende tüübid ja toiteplokkide standardid : Korpused jagunevad: Korpuste tüübid: FULLTOWER AT (vanem standard) MINITOWER ATX (uuem standard)
docstxt/134919781697.txt
Arvuti - abimees või ajaraiskaja? Enamik inimesi teab, mis on arvuti ning oskab ka seda kasutada. Aina enam kasutatakse arvutit tööl, koolis, meelelahutuseks. Inimestele üldiselt meeldib arvuti. Aga kas arvuti on ikka nii hea? Kas elu oleks parem ilma arvutiteta? Nende ja paljude teiste küsimuste üle on kaua vaieldud. Arvutil on nii mitmeid plusse mõne raamatu või muu seesuguse ees: nimelt arvutiga on võimalik teha erinevaid esitlusi, otsida internetist infot. Internetist võib leida sama palju teavet kui entsüklopeediast, kui vahest isegi mitte rohkem. Internetti laetakse uued uudised ja faktid väga kiirelt üles, mis aitavad meil olla maailmas toimuvaga kursis
TALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOGILINE SEMINAR ARVUTI TÖÖVAHENDINA Iseseisev töö Tallinn 2014 1 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................3 1.Mis on arvutiviirused ja kuidas nad levivad?....................................................................4 1.1Arvutiviiruse ehitus ja toimimine........................................................................
..............................................6 1.4.Mitteresidentsed failiviirused.......................................................................................................7 1.5.Makroviirus..................................................................................................................................7 1.6.Muud pahatahtlikud programmid.................................................................................................8 2Kuidas aru saada, et arvuti on nakatunud viirusega?..........................................................................9 3Kuidas kaitsta arvutit viiruste eest?...................................................................................................10 Kokkuvõte...........................................................................................................................................12 Kasutatud kirjandus.......................................................................................
Ühe märgi kujutamiseks on vaja: üks täht (1B), lehekülg teksti (2KB), minut muusikat (12MB) Arvuti riistvara põhiplokis (korpuses) asuvad: emaplaat (seal protsessor ja operatiivmälu), kõvaketas, CD ja DVD lugejad ja kirjutajad. Protsessori taktsagedus iseloomustab protsessori kiirust. Andmekandjad on mälupulk, CD ja DVD. Infot mahub ühele CDle 650-800MB, DVDle 4-8GB ja mälupulgale 1-128GB DVD-sid kasutatakse mahukamate andmete säilitamiseks. Andmete salvestamine: kopeerib arvuti programmi töötavad osad pärast selle käivitumist operatiivmällu. Arvuti sisendseadmed on klaviatuur, hiir, juhtimispult, mikrofon. Klõpsu abil avatakse menüü ja minnakse Internetis uuele leheküljele. Topeltklõpsu kasutatakse programmi käivitamiseks. Suurtähtede sisestamise reziimi lülitatakse sisse CapsLock-i abil. Klahvil olevat kolmandat märki sisestatakse AltGr-i abil.
eest 30 cm Eriti madalsageduslik elektriväli (ELF) <1,0 V/m 30 cm Madalsageduslik magnetväli (VLF) <25 nT 50 cm Eriti madalsageduslik magnetväli (ELF) <250 nT 50 cm; 30 cm 1. röntgenkiirguse doosi ekspositsioonivõimsus ruumi mis tahes punktis 5 cm kaugusel kuvari ekraanist ja arvuti korpusest ei tohi ületada 7,74 × 10-15 A/kg (10,8 uR/h); 2. kaitseks elektrostaatilise välja ja elektromagnetvälja tervisele ohtliku mõju eest kasutatakse tootja sertifikaadiga kaitsevahendeid; 3. kuvari ekraan peab olema ühtlaselt hele ning kujutis kogu ekraani ulatuses ühtmoodi terav, püsiv ja virvendustevaba. Märkide teravus ja kontrastsus peab tausta suhtes olema reguleeritav; 4. kuvari ekraani diagonaal peab olema vähemalt 38 cm.
Õpilane teab: Mõisted: riistvara riistvara all mõistetakse nii arvuti füüsilisi komponente kui ka sisend-väljundseadmeid, millest paljud avardavad arvuti kasutamise võimalusi, kuid pole üldjuhul hädavajalikud. tarkvara - hõlmab endas kõiki mittefüüsilisi arvuti tööks vajalike komponente, eelkõige arvutiprogramme ning nende andmeid andmefaile, seadeid, dokumentatsiooni, jne. operatsioonisüsteem - ehk opsüsteem on arvuti süsteemitarkvara, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. rakendustarkvara võimaldab kasutajal teatava kindla ülesande täitmist. Rakendustarkvara alla kuuluvad näiteks kontoritarkvara (MS Office), arhiveerimistarkvara, majandustarkvara, andmebaasid, arvutimängud. Rakendustarkvaras on tavaliselt kasutusel graafiline kasutajaliides (GUI). fail - sarnaste andmete kogum, mis on salvestatud tavaliselt arvuti
Mida ma teen vabal ajal arvutis. See on päris huvitav küsimus , et mis ma teen vabal ajal arvutis , kui täiesti aus ja konkreetne olla siis ma ise ka ei teagi ega saa aru mida ma teen selles arvutis. Ma ei ole üldse arvuti inimene eriti , ma ei ole sellised nagu mõned arvutisõltlased , et nii kui koolist või töölt koju jõuan , et siis kohe jooksuga arvuti taha ja hakkan mingit mängu kähku mängima või midagi muudsellist imelikku värki. Mina olen selline inimene , et mina lähen arvutisse siis kui mul on midagi vaja teha , midagi kindlat vaja teha , mul ei ole sellist vajadust , et ma peaksin arvutis istuma tunde päevi nädalaid või isegi kuid. Mina lähen arvutisse näiteks siis kui mul on selleks vajadus ja kui mul on selleks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
