v�ib pidada "t�lgiks" , v�tab protsessorilt kahends�steemi andmed, mis p�rast t��tlemist teisendab k�ik andmed pildiks. kujutise loomine kahends�steemi andmetest on n�udlik protsess. 3d kujutise jaoks peab videokaart esmalt looma juhtraamistiku sirgjoontest. siis see kujundus rasterdakse (t�idetekse j�relej��nud pikslid) seej�rel lisab videokaart valgustuse, tekstuuri ja v�rvid. ilma videokaardita oleks vaja teostada suur hulk arvutusi millega arvuti hakkama ei saaks. EGA tuli turule siis sai kuvar l�bi toru analoogsingaali VGA tuli hiljem siis sai otse v�ljastada analoogsignaali k�ige populaarseim �hendusviis on PCI-EXPRESS �hendus. Graafikakaardi protsessor GPU on sarnane arvuti protsessoriga CPU. GPU on kavandatud tegema keerulisi protsesse mis on vajalikud graafika viimistlemiseks. FSAA- FULL SCENE ANTIALIASING - KAOTAB SERVAD SAKILUSUSE ANTISTROPIC FILTERING- TEKSTUURI TERAVUS
Toodut nimetatakse avatud süsteemide põhimõtteks, selle kohaselt on põhimõtteliselt võimalik ligi pääseda kõikidele materjalidele ja teenustele, mis on vajaduse korral paroolkaitsega tõkestatud. Internet baseerub seega just avatud süsteemide põhimõttel. Igal Internetti ühendatud arvutil on ühene aadress, mis koosneb neljast numbrist vahemikus 0- 255. Tavaliselt on numbrid punktidega eraldatud, seega kujul 193.40.117.100. Seda neljanumbrilist aadressi nimetatakse arvuti IP-aadressiks ning sellest piisab arvuti võrgust "ülesotsimiseks" ükskõik kust maailma otsast, olgugi et Internet koosneb paljudest kokkuühendatud võrkudest. Teenused Internetis enimkasutatavad andmevahetusprotokollid on IP, TCP, UDP, DNS, PPP, SLIP, ICMP, POP3, IMAP, SMTP, HTTP, HTTPS, SSH, telnet, FTP, LDAP, SSL ja TLS. Populaarsemad teenused, mis neid protokolle kasutavad, on e-post, veeb, Useneti uudisgrupid, failide jagamine, kiirsuhtlus, IRC ja MUD
Moodul 1 Info- ja sidetehnoloogia (IST) mõisted Riistvara olemus, arvuti jõudlust mõjutavad tegurid ja välisseadmed. Tarkvara olemus, näited üldlevinud rakendustarkvara ja operatsioonisüsteemide kohta. Andmetöötluses kasutatavad infovõrgud, Interneti-ühenduse erinevad võimalused. Info- ja sidetehnoloogia (IST) olemus, näited selle praktilistest rakendustest igapäevaelus. Arvutite kasutamisega seotud tervise-, ohutus- ja keskkonnaprobleemid. Arvutite kasutamisega seotud olulised turvaprobleemid.
keskseadmega. Tavaliselt on ruuteri ülesandeks ühendada erinevaid võrke), modem (on seade mis moduleerib digitaalandmed analoogsignaaliks ning vastupidi), kaabel (hermeetilise kestaga painduv isoleeritud juhe), hub (jaotur - lihtne võrguseade, mis ühendab kõik seadmed omavahel. Tehniliselt on tegemist signaalivõimendiga. Hubi kasutades on võrk kõigi kasutajate vahel sotsialistlikult jagatud), switch (kommutaator), võrgukaart e võrguadapter (network interface controller NIC - arvuti lisakaart võrku ühendamiseks. Seade, mille abil arvuti suhtleb arvutivõrguga), server (võrgu opsüsteemi komponent, mis teenindab kliente ja avab juurdepääsu erisugustele riist- või tarkvararessurssidele). 2) Missugused on domineerivad arvutivõrkude tüübid tänapäeval? Mis kiirustega need töötavad? Arvutivõrgud jaotatakse ulatuse järgi kohtvõrkudeks ja laivõrkudeks. Kohtvõrk (LAN - Local Area Network) on arvutivõrk, mis ühendab piiratud territooriumil
RAM RAM on muutmälu ehk suvapöördusmälu. RAM on tulnud inglise sõnadest random access memory. Muutmälu ehk operatiivmälu ehk primaarmälu ehk põhimälu ehk suvapöördusmälu on arvuti keskne mäluseade, kuhu saab andmeid kirjutada ja kust neid saab lugeda. Põhimälu nimetatakse muutmäluks, sest erinevalt püsimälust toimub muutmälus pidev andmete vahetamine ja uuendamine. Suvapöördus tähendab seda, et igal mälupesal on oma aadress ja nii lugemiseks kui kirjutamiseks saab pöörduda suvalise aadressi poole. Operatiivmälu on reeglina ajutise iseloomuga, ta pole säilmälu, see tähendab, et kui seadmel vool välja lülitada, siis mälus olevad andmed hävivad.
........................ 7 Nagu kõigil asjadel siin elus on ka arvutil nii positiivsed kui ka negatiivsed küljed, aga siinkohal saavad inimesed ise kaitsta ennast terviseprobleemide eest, mis kaasnevad arvutis töötamisega. Selleks oleks siin piisav füüsiline koormus, õige istumisasend, õige tool ja valgustus ja kõige tähtsam puhkepauside tegemine selleks ettenähtud aegadel. Keskkonna kaitseks tavainimene väga palju teha ei saa, muidugi saavad kõik viia katkise või mitte vajamineva arvuti jäätmete kogumispunkti või otse jäätmejaama, aga see ei garanteeri, et need jäätmed ei leia tee arengumaadesse, sest illegaalset prügivedu toimub palju. On teada, et e-jäätmete käitlemine on kallis ja me ei tea iial, kus meie viidud vanad ja katkised arvutid lõpetavad........................7 Kasutataud kirjandus.................................................................................................... 8
Konkureerivate toodete analüüs Kas tänapäeval saab üldse ilma arvutita? Ei, ilmselt mitte. Kui inimene ise seda otseselt ei kasuta, siis tehakse see tema eest ära, kuid ilma pole meie ühiskonnas enam kuidagi võimalik. Miks? Ei saa ju sellest söönuks, ei kaitse ta varga eest, ei armasta ega tunnusta sind. Kuid samas saad sa rahuldada väga palju vajadusi omades arvutit. Arvuti on info kandja, edastaja, säilitaja, koguja. Samuti ka meelelahutaja, töö- ja suhtlusvahend jne. Igal arvuti soovijal on omad nõudmised, põhiline on siiski suur mälumaht (siit ka kiirus), palju erinevaid funktsioone (CD/DVD mängija/kirjutaja, kaamera, bluetooth jm.), aku tööaeg, töökindlus, garantiiaeg, suurus ja ka välimus pole vähemtähtis. Et nõudmised on erinevad, siis on erinevaid tooteid väga palju. Igal arvutil on oma sihtgrupp, kelle vastavaid ootusi ta täidab. Meie valisime oma sihtgrupiks tava- ehk kodutarbija, kellele on oluline suhtlemine, isikliku
sooritades järgmised tegevused: · Märgistada fail või kaust, mida soovitakse kopeerida. · Valida menüüst Edit korraldus Copy. · Aktiviseerida kaust, KUHU objekt soovitakse kopeerida. · Valida menüüst Edit korraldus Paste. Failide ja kaustade teisaldamine (ümbertõstmine) Faili teisaldamiseks, tuleb toimida analoogiliselt faili kopeerimisega, kuid korralduse Copy asemel tuleb valida korraldus Cut. See korraldus kopeerib faili või kausta arvuti vahemällu ja kustutab faili esialgsest asukohast. Kopeerimise tulemusena on arvuti välismälus kaks identset faili, aga erinevates asukohtades. Kui kogemata kopeeritakse fail või kaust samasse kohta, kus ta enne oli, siis pannakse automaatselt faili nimeks Copy of nimi. Teisaldamise tulemusena liigutatakse esialgne fail uude asukohta, esialgsesse kausta faili alles ei jää. Korralduste valimise asemel menüüdest võib kasutada ka klahvikombinatsioone: Copy =Ctrl+C; Cut =Ctrl+X;
Karuohakastki võib mett leida Tänapäeva lapsed kasvavad arvuti maailmas, mis areneb imekiiresti. Veel paari aasta eest porises minu vanaisa pahaselt, et temal küll seda uue aja vigurit tarvis pole ja vaata, et ei julgenud hirmuäratava masina lähedalegi tulla. Aga näe - endine arvutipelgur on kardetud masinaga kenasti sinasõbraks saanud. Kui vanemad inimesed vajavad koolitust, siis lapsed saavad arvutiga tuttavaks nagu iseenesest. Minu vanaisa rääkis alati, et tema arvutab peast ja maksud maksab ka postkontorisse
Baasvahetussüsteem ise on tarkvara, mida käitatakse mälus, ja see hõlmab draivereid, mis liidestavad riistvara operatsioonisüsteemiga. Baasvahetussüsteem on unikaalne, võrreldes tavalise tarkvaraga selles mõttes, et osa sellest on eellaaditud püsimällu (inglise keeles read only memory ehk ROM) ja ülejäänud on laaditud muutmällu (inglise keeles random access memory ehk RAM) kettalt. Baasvahetussüsteem on esimene programm, mis arvuti sisselülitamisel tööle hakkab. Baasvahetussüsteemi esmane ülesanne on tuvastada, testida ja käivitada riistvara, näiteks kõvaketast, videokaarti jne. BIOS viib arvuti seisu, kus kasutaja tarkvara saab tööle hakata. Arvuti kasutajal ei ole baasvahetussüsteemile juurdepääsu, kuid tavaliselt on selles vahendid, mis võimaldavad seda konfigureerida. Ka BIOS-i konfigureerimissüsteemile ei ole harilikult lihtne ligi pääseda. Kui personaalarvutit
kasutab. Näiteks tekstitoimetid (Microsoft Word), esitluste tegemiseks mõeldud programmid (Microsoft PowerPoint), tabelarvutusprogrammid (Microsoft Excel), andmebaasisüsteemid (Access), joonistamisprogrammid (Paint) jne. Tarbeprogramm teeb konkreetset vajalikku tööd (arvutab, joonistab, mängib muusikat, töötleb tekste jne.). Kolmanda osana tarkvarast võib vaadelda programmeerimiseks mõeldud vahendeid. Võib öelda, et süsteemitarkvara on arvuti lahutamatu osa, nagu seda on kõvaketas ja protsessor. Ilma operatsioonisüsteemita on arvuti nagu auto ilma roolita. Operatsioonisüsteem on tarkvara, mis määrab, kuidas arvutis programme täidetakse (käivitab, juhib, haldab, hooldab) ja tegeleb riistvaraga. On olemas mitmeid erinevaid operatsioonisüsteeme (Unix, Solaris, VMS, DOS, OS/2, Windows XP/Vista/2000, Windows NT jne.). Viimasel ajal on personaalarvutitel levinuim operatsioonisüsteem Windows XP/Vista, samas ka Ubuntu linux ja Mac.
Mikk Õun 113284IABB-12 Aja raiskamine moodsas maailmas Retsensioon aines ,,Väljendusoskus" Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2011 Sissejuhatus on esimee lõik peale annotatsiooni. Kokkuvõte on viimane lõik. Teemaarenduse olulisemad mõtted on: *Asjad mille arvelt me oma aega raiskame *Näited kuidas arvuti meie aega röövib *Seletus, kuidas nende segajatega toime tulla Kirjatöö eesmärgid: *Teadvustada inimesi, kuidas erinevad faktorid meie aega raiskavad *Õpetada inimestele, kuidas aega paremini kasutada ja mitte laiskuse ohvriks jääda *Kirjatöö lahkab probleeme, mille põhjustajaks on tänapäeva lai valik meelelahutusvõimalusi. Kirjatöö põhisõnum:
Andmekandjad ja nende lugejad Kõvaketas (hard disk, HDD) Arvuti peamiseks andmekandjaks on kõvaketas (Hard Disk Drive, HDD). See asub arvuti korpuses. Kõvakettal on andmekandja ja selle lugeja ühendatud. Tänapäeval on kõvaketaste maht enamasti 10-180 GB. Kõvakettal säilitatakse arvuti süsteemne tarkvara, arvutisse installeeritud rakendusprogrammid ja andmefailid. Arvuti normaalseks tööks peaks kõvakettal olema vähemalt 100 MB vaba ruumi. Pehmeketas ehk diskett (floppy disk) Diskett on õhuke plastmasskestas asuv elastne magnetketas, mida loeb disketiseade (Floppy Disk Drive, FDD). Kasutusel on olnud 8, 5,25 ja 3,5 tollise läbimõõduga diskette, kirjutustiheduse järgi 3 tüüpi diskette: topelt- (DD - double density), kõrg- (HD - high density) ja eritihedusega (ED - extra density), mille 3,5 tollised kettad mahutavad vastavalt 720 kB,
Op süsteemid Operatsiooni süsteem on siis nii üelda põhiprogramm või alus mis juhib kogu tegevust. Kõik muud programmid töötavad tema abil või peal. Just just see on see kõik pilt ekraanil koos kella ja viledega op süsteem. Operatsioonisüsteem peab pakkuma keskkonna, kus kasutaja saab jooksutada erinevaid programme, tegema arvuti mugavaks kasutada ning kasutama arvuti raudvara võimalikult effektiivselt. Operatsioonisüsteemi pidevalt uuendatakse teha rohkem kasutaja sõbralikuks ja effektiivsemaks. Raud ehk see kast laua all on masin mis seda kõike liigutab ja mitte ainult see, tänapäeval ka telefonides erinevad op süsteemid. Programme sellel liigutab aga kasutaja ise ehk siis mis põhjustab arvuti käitumist etteantud viisil. Ilma programmideta on arvutid kasutud
IT-Süsteemide riistvara Arvutitehniku ametikoht ja töövahendid Arvutitehnik (ing.k - Computer Technician) on isik, kelle põhilisteks tööülesanneteks on arvutite, serverite, mobiilide, tarkvara, arvuti lisaseadmete (ing k - Peripheral) ning muude seadmete hooldamine ning remont. Paljud arvutitehnikud pakuvad ka kasutajatuge ning aitavad töökohal tehnikaga seotud muudatuste puhul inimestel kohanduda. Tegelikkuses varieeruvad arvutitehniku tööülesanded tohutult olenevalt kus ta töötab ning tema kogemustest ja kvalifikatsioonist. Heade kogemustega ja haridusega arvutitehnik võib olla täiesti näiteks ettevõttete tehnoloogiaosakonna nõustajaks.
lähtetingimused ·Mida on tarvis leida? tulemus ·Probleemi lahendamise (matemaatiline) eeskiri välja töötada *Algoritm Tegevused, mis on vaja teostada ülesande täitmiseks Lahendusmeetod Enne algoritmi kirjeldamist tuleb määrata meetod, mida probleemi lahendamisel kasutatakse Ülesanne võib nõuda oma meetodi väljatöötamist! Plokkskeem *Programmeerimine ·Programm Käskude jada, mida arvuti peab ülesande lahendamiseks täitma ·Programmeerimiskeeled ·Masinkood Programm sisaldab vahetult protsessori käske Käsud on numbrilisel kujul Töötatakse vahetult arvuti mäluaadressidega Kõigis teistes keeltes kirjutatud programmid teisendatakse täitmiseks alati masinkoodi ·Sümbolkeel Käskude andmiseks kasutatakse numbrite asemel käsku kirjeldavaid lühendeid Madala taseme keeled on seotud riistvaraga Kõrgtaseme keeled on riistvarast sõltumatud
Operatsioonisüsteem- see on süsteemi ja juhtprogrammide kompleks ja ettenähtud arvutisüsteemi ressursside efektiivseks kasutamiseks. See on vahendaja arvutikasutaja ja arvuti riistvara vahel- programm, mis vahetult suhtleb riistvaraga ning töötab temaga ühtse tervikuna. Peab võimaldama täita arvutiprogramme, mugaval ja efektiivsel viisil. Operatsioonisüsteem peab tagama arvutisüsteemi korrektse kasutamise. Operatsioonisüsteem- arvutiprogrammide kompleks, kindlustamaks *kasutaja liidest, *arvuti aparatuursete ressursside juhtimist, *tööd failidega, *Andmete sisestamist ja väljastamist, *rakendusprogrammide täitmist, *utiliite,
, ... Restart - ( 10 System Tools 192.168.1.1). . Reset (). . reset ( ) (, , ). restart, 10 System Tools Restart. 3Com. Reset 3Com: · ( ). · ( / ) . · LAN , WAN ( ). · ( ). · 20 , Alert ( 2 ). · , . · . , . - , restart, -- reset, -- Windows. , reset , -- . Moodle: IP: 192.168.0.<81..95> (iga arvuti jaoks on reserveeritud 1 IP aadress, mille viimane bait arvutatakse valemiga 80+arvuti nr.) Subnet Mask: 255.255.255.0 Gateway: 192.168.0.1 DNS: 193.40.240.3 1 cross , 4 , 3 Trendnet ( / USB), Switch Trendnet ( , , ( )). ( ) , OS, WindowsXP ( ). , . -- . cross / straight (). . -- , -- crossover. cross . crossover . . IP 192.168.1.<81...95> 192.168.0.<81...95> . , , . , .
Kuressaare Ametikool Hotelli- ja restoraniteeninduse osakond Arvuti õpetus Ranno Paukson KP - 13 Teksti vormindamine ja printimine Referaat Juhendaja: Õpetaja Anu Martinson Kuressaare 2005 1 SISSEJUHATUS Hetkel sisaldab fail kujundamata teksti. Samas tahaks sellest näiteks rasvase kirja abil olulisemaid kohti esile tuua, samuti ei meeldi kirjastiil jne. Kui dokument valmis, siis
1970ndate lõpus Steven Paul Jobs, Steve Wozniak, Mike Markkula ja teised projekteerisid ning arendasid ja turustasid mõned esimesed kaubanduslikult edukad personaalarvutid, mida nad kutsusid Apple II. Hiljem kutsuti seda Macintoshiks. Jobs oli sellest meeskonnast esimene kes märkas äripotentsiaali hiire juhitud graafilisest kasutajaliidesest. Pärast kaotatud võimuvõitlust Jobs lahkus Apple'st 1985ndal aastal ja asus tööle NeXT'is( see on arvuti platvormi ehitus või kujundus firma). Pärast seda kui NeXT oli Apple välja ostnud(1985. aastal) asus Jobs tagasi tööle Apple's. Aastal 1986 omandas Jobs arvutigraafika jagamise Lucasfilm Ltd, mis oli loodud nagu Pixar Animation Studios. Jobs oli Lucasfilm'i tegevjuht ja suuraktsionär kuni selle mahamüümiseni Walt Dinsey'le. Jobs on praegu Walt Disney Company nõukogus liige. ________________________________________________________________________
kui mitte öelda võimatu, kaasas käia ja lisaks sellele oleks see meeletult kallis. Kuid tehnoloogia areng ei piirdu pelgalt komponentide jõudluse arenguga vaid ajas muutub ka nende suurus. Kuna komponendid muutuvad väiksemateks ja kompaktsemateks, siis ühes sellega muutuvad väiksemaks ka seadmed. Võrreldes kasvõi eelmise kümnendiga, on seadmed läinud kõvasti väiksemaks. Võtame näiteks nutitelefoni, mis käesoleval ajal on sisuliselt arvuti sinu taskus, millel helistamise funktsioon ei oma enam nii suurt tähtsust ja on pigem lisafunktsioon. Kui sülearvutite levikuga ennustati lauaarvuti populaarsuse hääbumist, siis sama ennustatakse ka sülearvutitele seoses tahvelarvutite pealetungiga. Kuid ometi pole kadunud neist ükski. Järgnevas referaadis sisenengi sellesse huvitavasse maailmasse ja võrdlen erinevaid tehnoloogilisi lahendusi ja nende ehituslikke ning rakenduslikke eripärasid. SÜLEARVUTI (LAPTOP) TUTVUSTUS
Tunnikontroll nr 3 1.Milline peab olema keha asend arvuti taga ? 2.Mis on ,,küünarnukireegel" ? 3.Millises asendis peavad olema käed arvuti taga ? 4.Kas käsivarred peavad olema toetatud ? EI, JAH 5.Kas randmeliiges peab olema painutatud ? JAH, EI 6.Kas randmeliiges peab olema otseasendis ? EI, JAH 7.Mis on randmeliigese sündroom ? 8.Millises asendis peab olema selg ? 9.Milline on ergonoomiline tool ? kirjeldada 10.Kas jalad peavad olema toetatud ? EI, JAH 1. Keha asend peab olema arvuti taga vaba. 2. Küünarnukireegel soovitav on, et küünarnukk oleks painutatud 90 kraadi. 3
s.o vahetut liidest signaalide ülekandeks ning telefonikaabli abil signaalide ülekannet sidekanalis modemite vahendusel. . TÖÖS KASUTATAVAD VAHENDID Laboratoorne töö tehakse sidelaboratooriumis. Töö objektiks antud laboratoorses töös on RS-232C-liides ja NOKIA modemid. Signaalide kuju jälgimiseks ja salvestamiseks on kasutusel Pentium-tüüpi personaalarvuti spetsiaalse arvutikaardiga. Signaalide spektrite fikseerimiseks sobib samuti arvuti spetsiaalse arvutikaardiga. Kasutusel on RS-232C ühenduskaabel koos klemmplaadiga. Terminal ühendatakse sideseadmega, kasutades standardset järjestikliidest RS-232C (samaväärne soovitusega CCITT V.24/V.28). Displeid kui ka arvutit vaadeldakse käesolevas töös terminalidena. RS-liidesesignaalide paremaks jälgimiseks on terminali ja sideseadmete ühendusjuhtmetesse lülitatud klemmplaat, kuhu vastavad signaalipunktid on välja toodud ja
Väldi liigset üldistamist: Enamik ei kujuta elu ilma arvutita ette. Kas võib kindel olla, et ei kujuta? Suurem osa maailma rahvastikust kasvas ju üles ajal, mil arvuti oli luksuskaup. Veendu, et kirjutatu oleks loogiline: Kas võib öelda, et arvuti on ajaraiskaja? Ma arvan, et see väide on vale. Kas küsimus on väide? Parem sõnastus oleks: "Ma arvan, et sedasi väita oleks vale." Ühtekuuluvad mõtted kirjuta ühte lõiku. Veendu, et kõigil ühte lõiku kirjutatud mõtetel oleks kitsam ühisosa kui ainult kirjandi pealkiri. Näiteks "põhjused", "tagajärjed", "mõjutegurid" vms. Eraldiseisev mõte arenda uueks lõiguks. Too näiteid: Arvuti on abiks ka tööalaselt, kuna teeb töö lihtsamaks ja mugavamaks
Ta arvab, et sõna „kirjanik” tähendab võltsi, edevat ja tüütut nähtust. Sellel sõnal on kadunud sisu, sest kõik võivad kirjutada raamatu ja see ei ole enam suur kunst. Devalveerunud on ka sõna „demokraatia”, sest see on Viivi Luige arvates muutunud pidurdavaks jõuks. Majandus, poliitika, kultuur ja religioon ei suuda enam inimeste soove täita. (read 27-45) 3) Viivi Luik oli kasutanud arvutit väga intensiivselt. Tema jaoks tekitas arvuti suurt sõltuvust nagu narkootikumid. Ta oli arvuti võimsuses ja muutus täielikult. Ta ei käinud õues ega märganud elavat loodust. Nüüdseks ta arvutist ei huvitunud, sest see tüütas ta ära ja arvuti kui haigus on läbi põetud. Viivi Luik arvab, et arvuti on väga ohtlik neile, kes ei ole arvutit kasutanud lapsest peale. (read 50- 62) 4) Viivi Luige arvates ei või iga inimene raamatut kirjutada, sest igale inimesele ei ole antud annet.
rohkem. Korteri köetav pind on 76m2. Korteri elektritarbimine on keskmiselt 300kWh. Elamus on meil mitmeid kodumasinaid, mis võtavad palju elektrit. Pidevalt järgi on külmkapp ning üks lauaarvuti, milles asub server. Serveri energiatarve ühes kuus on keskmiselt 100 kWh, mis tähendab 1/3 kogu kodusest elektritarbimisest. Lisaks serveriarvutile on minul isiklik lauaarvuti ning vennal isiklik lauaarvuti, mida kasutatakse ainult nädalavahetuseti. Minu arvuti on aga sisse lülitatud kogu aeg kui kodus olen. Suured energiatarbijad on veel pesumasin ning pesukuivati. Kokku maksame elektrienergia eest keskmiselt 30 eurot kuus. Säästlikkuse koha pealt ei ole meie majapidamine kindlasti mitte parim näide. Kulutame väga palju energiat ühe arvuti töös hoidmisele, milles ladustame oma filme ning muusikat. Saame küll igal pool maailmas sealt mõne klikiga vajalikud failid kätte, kuid aastas kulub selle peale
Istuva ameti terviseriskid ja nende vältimine Kärol Pilberg Arvuti on märkamatult saanud meie igapäevaelu osaks. Selle kasutamisel on rohkelt võimalusi, erinevaid funktsioone ning teeb paljud tööd lihtsamaks. Selle ees veedavad pikki tunde kontoritöötajad ja koolilapsed, koduperenaised ja pensionärid. Arvuti on tööriist, õppevahend, meelelahutaja ja suhtlemisvahend. Aga arvuti on toonud meie ellu ka uusi hädasid. Levinud on arvamus , et arvutitöö kahjustab eelkõige silmi. Tegelikult on kõige enam ohustatud lihased , liigesed , närvid ja neid ümbritsevad sidekoelised struktuurid. Peamised arvutitööga seonudvad tervisehädad võib jagada kolme rühma: esimeseks tugi-liikumisaparaadi probleemid mille põhjusi võime otsida töökoha, töövahendite ning tööülesannete omavahelisest sobimatusest.
pidurdavaks jõuks. Inimesed ootavad ja tahavad midagi muud, kui on see, mida majandus, poliitika, kultuur ja religioon neile pakuvad. (read 27-45) 3. Kuidas suhtus Viivi Luik arvutisse (internetti) varem, kuidas nüüd? Põhjenda tekstile toetudes, miks on Viivi Luige suhtumine muutunud. Viivi Luik tunnistas, et on arvutit mõned aastat väga intensiivselt kasutanud. Ta võrdleb arvutit LSD-i ja kokaiiniga. Ta oli arvutist sõltuvuses, ta märkas, et arvuti on teda muutnud: '' Mind ei huvitanud enam, mis aastaaeg on parajasti väljas. Kaotasin ühenduse elava loodusega. Mul oli ükskõik, kas päike paistab või on pime.'' Enam talle arvuti väga huvi, sest see tüütas ta ära. Tal on arvuti, kui haigus läbi põetud. Ja kui oled seda kogenud, ei paku arvuti sulle enam sel viisil huvi.(read 50-62) 4. Miks ei või Viivi Luige arvates iga inimene raamatut kirjutada? Kuidas hindad Viivi Luige seisukohta?
5 Tööülesanne Ülesanne II Tihend 1 Tööülesane: Joonestada tihendi joonis, lähtudes punktist A(235,185). Valmis jooniselt leida punktide L ja F koordinaadid. 1) Alustame mõõtühikute seadistamisega (käsk UNITS). 2) Määrame joonestusvälja piirid (käsk LIMITS). 3) Loome kihid (käsk LAYER). Arvuti pakub välja välja vaid ühe kihi kasutamist, mille nimeks on "0". Senise õppetöö alusel võib väita, et kui kasutatakse kogu joonise valmistamiseks vaid kihti nimega "0", siis selle arvutitarbija IQ-test annaks tulemuseks ~ 0. Tingituna joonise suhtelisest keerukusest – joonisel on mitut liiki jooni (telgjooned, pidevjooned ja siis veel: sirglõike, ringjooni ja ringi kaari) oleks
sama toime mis ↵, näiteks objektivaliku lõpetamisel); Küsimus enesekontrolliks: Kui suur on kirja kõrguse ühik „punkt” (lähtume rahvusvahelisest, s.t. Inglismaal kasutatavast ühikust, sest mujal (kohati Eurooma mandri-osas ja Venemaal) võib ta olla teistsugune): kiri 8 punkti; kiri 12 punkti; kiri 20 punkti; kiri 28 punkti Värvuste kasutamine: roheline – arvuti vastused; alusfaili nimi Italic, poolpaksus kirjas (Bold). sinine – mingi viidatud nimi, või tähendus, või märkus, mis pole nii tähtis, seda seda punaselt näidata; ÜLESANNE I Pinnatükk 2 punane – erilist tähelpanu nõudvad märkused („manitsused”). poolpaksus kirjas antakse väljendeid mida on vaja eriti rõhutada ja seda eriti nende esmakordsel mainimisel.
Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool Arvutid ja arvutivõrgud AA-21 Urmi Kuningas RAAMATUPIDAMISE BÜROO Arvuti perifeerseadmed ja bürootehnika Juhendaja: Raul Metsaäär Kehtna 2008 SISUKORD Sissejuhatus................................................................................................................................3 Ruumide tehniline sisustus.........................................................................................................4 Tuba 1 5 Tuba 2 6 Monitorid..................................................................
üksteisega ühendatud arvuteid, kus infovahetus toimub vastava standardse protokolli alusel. Internetti ühendatud arvutid võib laias laastus jagada kaheks: püsiühendusega arvutid, mis on pidevalt Internetiga ühendatud, ja sissehelistamisteenust (mobiiltelefonid) kasutavad arvutid, mis aegajalt ühendatakse modemi abil telefoniliinide kaudu Internetiga. Igal Internetti ühendatud arvutil on oma kindel ja ainulaadne aadress, mille kaudu see arvuti on leitav, kuna tegelikult käib võrgus arvutite leidmine siiski IP-aadressi järgi, siis peab igale nimele vastama mingi kindel IP-aadress. Seda aadressi kutsutakse IP- aadressiks, näiteks 193.40.25.160. Enamkasutatavatel arvutitel on peale IP-aadressi ka nimi, kuna seda on lihtsam meeles pidada. Nagu IP- aadresski koosneb nimi kolmest või enamast sõnast, näiteks keilakool.kovtp.ee. Neist esimene sõna on arvuti enda nimi,
172.21.81. 255.255.255. 172.21.81. 172.21.81. 172.21.81.1 172.21.81. 3 27 30 96 224 97 98 26 127 2. Spektri mõõtmine Mõõta spektrianalüsaatoriga 2 WLAN tugijaamast kiiratavate signaalide spekter, kui mõlema tugijaama kaudu võrku ühendatud arvutitest laaditakse alla faili. Ühe tugijaama võrguga (,,orinoco", kanal 1) on ühendatud arvuti nr 5 (kontrollida, et see arvuti poleks kaabliga arvutivõrku ühendatud, seadistusi muuta pole vaja), kus andmeliikluse tekitamiseks laadida alla suurt faili lehelt: http://192.168.252.21/suurfail.htm. Samuti oma seadistatava WLAN tugijaama kaudu tuleks alla laadida seda sama suurt faili. 1. Seadistada oma WLAN tugijaam kasutama kanalit 6, oma arvuti laadima alla seda sama suurt faili ja salvestada spekter. 2. Seadistada oma WLAN tugijaam kasutama kanalit 4, oma arvuti laadima alla seda sama suurt
Juhendaja: Tallinn 2012 Sisukord 1.Teema sissejuhatus mis on protsessor? 1.1.Protsessori kirjeldus 1.2.Data ja Address Buses (andme ja adresseerimise kanalid) - Protsessor ja mälu 2.Inimese närvisüsteem 3.Kiibistik ehk protsessori närvisüsteem 4.Seos närvisüsteemi ja protsessori vahel 5.Skeemid 1.Teema sissejuhatus mis on protsessor? Arvuti protsessor on arvuti aju. Nii ütlevad figuratiivsed narratiivid. Aga tõsi, protsessor on see aparaat (mikroskeem ehk chip) mis reaalselt liidab ja korrutab kahendarve. Arvutamine protsessoris toimub sama tehnikaga nagu tavaliste st. kümnendarvudega paberi ja pliiatsiga arvutamisel. Miks talle just meelepärsed kahendarvud on sellepärast, et tema tegeleb tegelikult elektriga: 1 on signaali kõrge nivoo ja 0 madal nivoo. 1.1.Protsessori kirjeldus
otseseks sisestamiseks. · Hiir - on sisestusseade, mis aitab graafilises töökeskkonnas mugavamalt tegutseda. · Mängupult ehk juhthoob - on igas suunas liigutatav hoob (kang), mis oma liikumisega juhib ekraanil oleva kursori liikumist. · Puutetundlik seade -on ekraan, mis on tundlik sõrmega või pliiatsiga puutumisel. · Skänner - on arvuti väline lisaseade, mis on mõeldud valmisteksti ja -piltide sisestamiseks arvutisse. · Veebikaamera on videokaamera, mida kasutatakse perioodiliste või järjetikuliste piltide edastamiseks veebi. Veebikaamera tüüpiliselt hõivab pilti JPEG või MPEG failid ning laeb ülesse veebi serverisse. Väljundseadmed Võimaldavad esitada väljastatavaid andmeid inimestele arusaadaval kujul või edastada neid sidekanalite kaudu teistele süsteemidele. Monitorid
kasutamine. Kaubik tootjad müüa "sassii ainult", "kapott ja sassii", samuti "sassiilt" versioonid, mida saab seadistatud erialaasutustega. Nendeks ratastel majad, tuletõrje, kiirabi, furgoonid veoautod jne. Soomusmasinad sõiduki kere toimib sassii ja hõlmab alumise osa AFV, mis sisaldab lugusid, mootor, juhiiste, ja kabiini. See kirjeldab madalam kere, kuigi sage kasutamine võib hõlmata ülemine kere tähendab AFV ilma torn PowerMac G4 sassii avatud paljastada arvuti komponendid Veod televisioon, raadio või muu elektrooniline seade koosneb metallist raam, mille trükkplaate ja muu elektroonika on paigaldatud. Puudumisel metallraamiga sassii viitab trükkplaate ja komponendid ise, mitte füüsiline struktuur. Arvutid, sassii viitab jäik raamistik, mille emaplaat, mälu, kõvakettad ja muu varustus on paigaldatud. Samuti toetab karpjas puhul: eluasemete, mis kaitseb kõiki elulisi sise-seadmed tolmu, niiskuse ja avatud
Riistvara- suur hulk erinevat elektroonikat, millest arvuti koosneb. Tarkvara korralduste jada, mis ütleb, mida see elektroonika tegema peab. Tarkvara jaguneb kaheks : süsteemitarkvara, rakendustarkvara Operatsioonisüsteem käivitub pärast arvuti sisselülitamist, tegeleb riistvara ja teiste programmide juhtimisega, jaotab ressursse erinevate programmide vahel. Operatsioonisüsteem on vahekiht rakendusprogrammide ja arvuti riistvara vahel. Kogu muu tarkvara sõltub operatsioonisüsteemist, mitte otseselt riistvarast. Kasutajaliides on vahend, mille abil kasutaja suhtleb programmiga. Mittegraafiline kasutajaliides (text-mode) käske saab anda vaid klaviatuurilt, hiirt kasutada ei saa. Graafiline kasutajaliides ( GUI ) käske saab anda nii klaviatuurilt, kui ka näiteks hiire abil. Mittegraafiline kasutajaliides : käske ja nende kirjutusviisi peab täpselt teadma, tavalise
hvid siooni Ctrl+C tegumihalduri · Vajutus abil aken, mille PageUp- kopeeritakse kaudu on klahvile viib märgistatud osa võimalik kõik kursori lõikepuhvrisse eelpool ekraanitäie (arvuti mainitud ning võrra tagasi vahemällu). pääseda ligi dokumendi Kleepimine ehk arvuti jõudluse alguse poole. asetamine parameetritele · Vajutus · Klahvikombinat töötavatele PageDown- siooni Ctrl+V protsessidele klahvile viib abil kleebitakse ning vörgutöö kursori lõigatud või parameetritele ekraanitäie viimati · Arvutivõrku võrra edasi kopeeritud osa sisselogimiseks
Toolide areng jätkub · Olemas on mitmekesisemad toolid ning areng ergonoomiliste toolide poole toimub umbes 20.saj. Tänapäevased ergonoomilised kontoritoolid 21.saj · Tänapäevased toolid on ergonoomilised, kuna toetavad selga ja neil on olemas käetugi. Lisaks on toolid reguleeritavad vastavalt inimese vajadusele Probleem · Tänapäeval töötavad väga paljud inimesed arvutiga. Arvutiga on hea töötada, kuna sealt saab kiiresti informatsiooni ja arvuti on kommunikatsiooni vahendiks. · Kahjuks aga unustatakse ennast arvuti taga olles ära ning seetõttu istuvad inimesed arvuti taga sundasendis. Mõjutavad tegurid · Füüsikalised tegurid Psühhosotsiaalne tegur: o Valgustus Töökaaslastega läbisaamine o õhutemperatuur o õhuliikumine o Füsioloogilised tegurid o sundasend o liigutuste kordumine o Psühholoogilised tegurid
kõige populaarsem. Materjali leidmiseks koostasime küsitlused ja uurisime internetis infot selle teema kohta. Meetod. Töö käik Et teada saada mis klassid missugust meediat eelistavad, pidime tegeme küsitlused. Algul tegime küsitlused paberil ja jagasime 8ndatele klasside õpilastele, et nemad küsitluse ära täidaksid. Hiljem tegime ka interneti küsitluse, kus vastas üle 60 õpilase. Vaatasime ka mida peab jälgima arvuti kasutamisel ja kuidas mõjub arvuti kasutamine tervisele. Pideva õpitegevuse käigus, ei tohiks ekraani jälgimise kestus ületada: · 1.-3. klassini 15 minutit; · 4.-7. klassini 25 minutit; · 8.-12. Klassini 30 minutit. Arvutiga töötamisel peab õppija: · Teadlikult silmi pilgutama, et ei tekiks sarvkesta kuivamist ning sellest tingituna silmade väsimus- ja kuivustunnet. · Peab töötama õiges kehaasendis · Vähemalt 30 minuti järel tehakse töötamispaus umbes 3-4 minutiks.
Frodo AMD Athlon6 3.0 4072 500 870 Gandalf Intel Xeon 3.2 512 160 849 Grimbol Intel Core 2 3.8 1024 320 1,149 Kalvar Intel Xeon 3.0 512 160 699 Marvin Intel Celeron 3.0 512 160 370 Rohan AMD Athlon6 3.5 512 160 340 Sauron Intel Xeon 2.5 256 180 339 Arvuti mark protsessori tüüp taktsagedus põhimälu maht kõvaketta maht hind ... Arvutite müükide arvestus arvutid Kokku 90 55522 Kuupäev Linn Arvuti Arv Hind Maksumus 02/01/15 Tallinn Frodo 2 870 1,740
Bitijada: 0 1 0 0 1 0 1 1 1 (0 1 0 0 1 0 1 1 1 ) - esimene 0 on start-bitt (0 1 0 0 1 0 1 1 1 ) - 7 järgmist bitti (1 0 0 1 0 1 1) ASCII kood (i-täht) (0 1 0 0 1 0 1 1 1 ) - paarsus bitt puudub (0 1 0 0 1 0 1 1 1) - üks stop-bitt Enne ja pärast bitijada on nivoo 1, kui klahvi vajutatakse ainult üks kord. 3. Nullmodemi ühenduste skeem. 4. Modemühenduste skeem. Põhimõtteskeem RS liides Arvuti Modem PSTN RS liides Arvuti Modem digitaalsignaal analoogsignaal Ühenduste skeem klemmplaadil: Tx- saadetava signaali (Transmit signal) võtab vastu teise arvuti Rx- vastuvõetav signaal(Receive signal).
· kaitseb tema sees olevaid osi staatilise elektri igasuguste ning füüsiliste vigastuste eest · summutab müra mida tekitavad korpuses töötavad seadmed · (imb,microlink,compaq) Korpuse sees olevad seadmed: · protsessor · emaplaat · mälu · kõvakettaseade · disketiseade · CD-ROM · laienduspesad · pordid · toiteplokk Protsessor (CPU) : Arvuti keskseade ,mis paikneb emaplaadil ja millega on ühendatud kõik sisend-ja väljundseadmed ning välismälud. Tõlgendab kõiki arvutiprogrammi poolt saadetud korraldusi ja täidab need. (Intel , AMD) Emaplaat (Mohterboar) Emaplaat on plaat millele on kantud voorurajad mis seovad üheks süsteemiks protsessori, mälud ja mälupesad ,laiendkaartide pesad kettaseadmetekettsa,kettapistikud jpm. Pordid (port)
tüüpi, ka isepaljunemisvõimeta pahavaraprogrammide puhul: nt reklaam, nuhkvara, ussid ning trooja hobused. Ehtne viirus levib ühest arvutist teise nakatunud peremees-programmi ümbertõstmisel. Selline levimine toimub näiteks failide saatmisel üle võrgu ja interneti või nende transportimisel erinevate andmekandjatega, nt flopiketas, CD, DVD ja USB-mälupulk. Viirused suudavad suurendada oma levimisefektiivsust, nakatades võrgus paiknevaid või teise arvuti poolt sagedasti kasutatavaid failisüsteeme. Mõiste.. Eelmainitult mõistetakse termini ,,viirus" all ekslikult kõiki pahavaraprogrammide tüüpe: näiteks ,,ussid" ja ,,trooja hobused", mis on toimeloogikalt täiesti erinevad. Ussviirused kasutavad ära süsteemis leiduvaid turvaauke, et end võrgu kaudu, võrku lülitatud arvutist uutesse arvutitesse levitada. Trooja hobune on aga ohutuna näiv programm, kuid peidab endas pahatahtlikke funktsioone. Selline
Alan Turing (1912-1954) oli Briti matemaatik, loogik, pakette , mida toimetab edasi võrgukihi protokoll, milleks informaatik, kruptoloog. Turing machine - lihtne teoreetiline on üldjuhul internetiprotokoll. TCP ühendus toimib ainult masin. Alan Turingi idee, milline võiks olla lihtne otspunktide vahel (näiteks kliendi ja serveri vahel). IP universaalne arvuti: suudaks arvutada/ järeldada kõike!! Võib öelda, et internetiprotokoll on interneti selgroog see Turingi tees: kõike, mida üldse saab mingi masinaga defineerib viisi, kuidas grupp eraldiseisvaid võrke saavad arvutada/ järeldada, saab ka Turingi masinaga arvutada. töötada üksteisega, et luua globaalne võrk ehk Internet . Turingi masin1936. Pärast sõda projekteeris ta Londonis IP protokoll ei garanteeri informatsiooni edastamise
Internet Explorer laseb käivitada ActiveX komponente ja JavaScripte, mida kasutataksegi ära mõne pahalase installimiseks arvutisse · Enne operatsioonisüsteemi internetiühendamist kontrolli, et peal oleks kõige viimased turvaaugupaigad. Pannes peale vana operatsioonisüsteemi ilma viimaste turvauuendusteta ja ühendades selle internetti, et siirduda turvaauguparandusi tõmbama, võidakse arvuti juba vahepeal nakatada mõne ründetarkvaraga, kuna paljud viirused kasutavad levikuks turvaauke · Kasuta antiviiruse tarkvara ning uuenda seda pidevalt. Tänapäeval on väga korralike tasuta viirusetõrjeid, mis teevad oma tööd suurepäraselt. · Kindlasti asenda Windowsi tulemüür mõne muu tulemüüriga. Näiteks võib tuua Comodo Firewall'i, mis on täiesti tasuta ning on võitnud mitmeid teste tasuliste konkurentide ees
pidada videokõnesid. Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimise Teine tase Kolmas tase slaidi teksti laadide redigeerimiseks Neljas tase Viies tase s tase Neljas tase Viies tase CCleaner Puhastab arvuti vahemälu Saab valida millised programmid hakkavad kohe tööle arvuti käivitamisel ja tänu sellele saab muuta arvuti tööle mineku kiirust Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase laidi teksti laadide redigeerimiseks Viies tase tase
Vana-Antsla 2009 Sisukord · Arvutisõltuvus · Arvutimängudesõltuvus · Arvutisõltuvuse tekkimine · Kui kaua võib laps umbes arvutis olla ? · Soovitused arvutisõltuvusest ülesaamiseks : lastevanemate tegevus , sõprade tegevus, sõltlase tegevus. · Kas olete arvutisõltlane ? · Arvutisõltuvus ja ühiskond. · Pildid arvutisõltuvusest. · Kasutatud materjal. Arvutisõltuvus Inimesed ei taha kategooriliselt mõista, et arvuti, põhimõtteliselt, ei saa olla ohutu, kuna ta on elektro-magneetilise kiirguse ja mitteinoseeriva radiatsiooni allikas. Sellest, et selline radiatsioon viib impotentsuse ja lastetuseni, lapsed, nagu reegel, kas ei tea või ei mõtle sellele. Niisiis keskendume ajas enam ligimatele tagajärgedele, millisteni võib viia ööpäevaringne istumine arvuti taga. Nende hulka võib kanda kõikvõimalikud närvisüsteemi häired, psühhomaatilised
Kõiksugused kaardid riistvaras Referaat 2009 Sisukord: · Sissejuhatus · Videokaart · Võrgukaart · Helikaart · TV kaart · Adapterkaart · Füüsikakaart Sissejuhatus Arvuti ei koosne ainult kastist, klaviatuurist ja mõnest muust vudinast, selleks ,et arvuti töötaks ja oleks soovile vastav peaks sinna sisse lisama vastavalt vajadusele ka lisakaarte, mis muudavad arvuti jõulisemaks ja mugavamaks kasutajale, selles referaadis ongi räägitud levinumatest laienduskaartidest. Graafika ehk videokaart Graafikakaart on arvutit ja monitori ühendav lüli. Monitor ise ei oska määrata, millise kvaliteediga pilti ta peab näitama, selle otsustab video ehk graafikakaart. Graafikaadaptereid esineb kas emaplaadile integreeritult (on board) või kaartidena, mis pistetakse vastavatesse pesadesse. Nõuded graafikaadapterile on viimaste
Vestlusmonitori süsteem annab virtuaalmasinale interaktiivse töö võime. Hiljem hakati virtuaalmasinaks nimetama igasugust interpretaatortarkvara, mis tõlgib keskprotsessorile arusaamatus programmikeeles kirjutatud koodi sellele mõistetavateks käskudeks. Tuntuim virtuaalmasin on Java virtuaalmasin ehk Java interpretaator, mis teisendab Java koodi reaalajas ridahaaval selle arvuti masinakoodiks, kuhu ta on installitud. Virtuaalmasin võimaldab luua platvormist sõltumatu ühtse arenduskeskkonna või ühtse käivituskeskkonna. Virtuaalmasin võib olla kas reaalselt simuleeritav arvuti (VMware) või spetsiaalne programmikeskkond, näiteks Java Virtual Machine, milles töötavad Java programmid. 4 2. Kasutusjuhendi kasutamiseks vajaminev Mida läheb vaja, et kasutusjuhendit saaks edukalt kasutada: 1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
