............................................8 5Kokkuvõte..........................................................................................................................9 Kasutatud kirjandus............................................................................................................10 2 Sissejuhatus Antud materjaliga lugemine eeldab arvuti riistvara tööpõhimõtteid. Arvuti kasutab andmete edastamiseks ja lugemiseks I/O seadmetelt 3 erinevat meetodit polling, katkestus ja DMA (direct memory access). Erinevaid meetodeid kasutatakse erinevates kohtades vastavalt vajadusele, kuid tänapäeva arvutis on kasutusel peamiselt DMA. DMA vahemälu kasutatakse nii protsessori, graafika kui ka paljude teiste I/O seadmete juures. Kasutatakse teda igal pool kus on vaja vahendada andmeid suures koguses ja kiirelt
välja 70-ndate aastate alguses Bell Labs's ja millel on mitu versiooni. Üheks levinumaks on 1991. aastal Linus Torvaldsi poolt IBM-tüüpi arvutite jaoks loodud LINUX, mida levitatakse tasuta (priivarana). 2. Mis on Linux? Linux on vabavarana levitatav (GNU alla kuuluv) ja avatud lähtekoodiga (Open Source) unixilaadne operatsioonisüsteem. Operatsioonisüsteem on kogumik põhilisi programme ja utiliite, mis on vajalikud arvuti tööks. Operatsioonisüsteemi tuumaks on kernel (programm, mis on kõige aluseks ning mis lubab käivitada teisi programme). 3. Mis on linuxi failisüsteem? Failisüsteem on andmestruktuuride, algoritmide ja tarkvara kogum, mille eesmärk on salvestusseadme peale andmete organiseeritud paigutamine, et need hiljem leitavad ja kättesaadavad oleksid. Failisüsteem määrab failide paiknemise ja struktuuri füüsilisel kettal, seab piirangud failinimedele ja nende suurustele
Interneti kasutamise võimalused ja ohud 10a klass 2008 aasta Interneti kasutamine Kõige rohkem linnades, suuremates peredes. Kasutatakse eeskätt kodus. Aitab aktiivsemalt suhelda nii lähedaste kui muu maailmaga. 65% Eesti 6-74-aastastest elanikest. 63% on ka internetikasutajad. Arvuti kasutamist mõjutavad oluliselt vanus, haridus, elukoht ning sissetulek. Interneti mittekasutamise põhjused Arvuti liiga kallis Mõned arvavad, et hakkavad internetti kasutama, kui rahalised võimalused paranevad. Oskuste ebapiisavus virtuaalmaailmas toimetulekuks. Pooled tänasest interneti mittekasutajatest on seisukohal, et nad ei hakkagi internetti kasutama. Interneti kasutamise ohud Krediitkaardi või mõne teise elektroonilise maksevahendi andmete vargus. Arvuti kõvakettal oleva salajase teabe avamine või ärastamine. Arvutisse viiruse sisestamine.
Internetiohud paljudele inimestele meeldib aega viita internetis. Seal saab ajada äri, mängida mänge, kuulata muusikat ja lugeda uudiseid. Kuid internetiga kaasnevad ka ohud. Internetist võib tõmmata endale kogemata mingile failile vajutades viiruse. Viiruseid on mitmeid erinevaid, osad teevad ainult arvuti aeglaseks, osad viirused hakkavad sinu andmetega teistele inimestele kirju saatma ning mõned viirused mida on võimalik tõmmata võivad sinu andmetega midagi tellida interneti poest või teevad sinu pangakonto rahast tühjaks. Ka on välismaalasi kes hakkavad naistele kirju saatma ja mõjutavad neid endale raha saatma, kuid on ka perverte kes tahavad noori ära kasutada. Veel on internetis palju inimesi keda kiusatakse taga igasugustes jututubades
Arvutiviirused ja viirusetõrjed. Koostanud Geisy Meiner, Pärnu 2008 Mis on üldse arvutiviirused? Paljud arvutikasutajad on ühel hetkel avastanud, et nende failid on rikutud ja andmed ei saa enam taastada või käivitub arvuti kuidagi kummaliselt ega lase igapäevast tööd jätkata. Väga tihti on selliste olukordade põhjustajaks arvutiviirused. Arvutiviirus on programmikood, mis on kirjutatud selge sihiga, et see end ise paljundaks. Viirus üritab levida arvutist arvutisse, kinnitades end peremeesprogrammi külge. See võib rikkuda tarkvara, andmeid ja riistavara. Arvutiviiruste tüübid. "Süütud" viirused Andmeid hävitavad viirused Programmifaile nakatavad viirused
................................................................................................................. 3 2. Mis on arvutisõltuvus?.................................................................................................. 4 3. Kuidas arvutisõltuvust kindlaks teha ning identifitseerida? ......................................... 5 4. Kuidas arvutisõltuvus tekib? ........................................................................................ 7 5. Arvuti kasutamisega seotud ohud ................................................................................. 8 6. Arvuti kasutamisega seotud terviseprobleemid ............................................................ 8 7. Kasutatud kirjandus ...................................................................................................... 9 2 1. Sissejuhatus Igal inimesel on teatud sõltuvused
Tallinna Ülikool Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Loodusteaduste osakond ATEENA JA THESSSALONÍKI referaat Tallinn 2014 Arvuti töövahendina 2014 kevad Arvuti töövahendina 2014 kevad Sissejuhatus Töö eesmärgiks on anda lühiülevaade Kreeka pealinnast Ateena ja suuruselt teisest linnast Thessaloniki. Ateena on rajatud Akropolise mäele Vahemere ääres 1.aastatuhandel eKr. 2011. aasta andmete kohaselt elas linnas 3 074 160 elanikku, mis teeb sellest neljanda asustatuma pealinna Euroopas. Thessaloniki asub Therme lahe ääres ning on tuntud kui Kreeka kultuuripealinn.
spektriga SILMAD JA TELEVIISOR (2) Televiisorit tuleb vaadata õiges kauguses, mida suurem televiisori ekraan, seda suurem kaugus, aga mitte vähem kui 1,5 2 m. Soovitav, et samas toas põleks mingi valgusallikas, mille valgus oleks varjatud kupliga, et otsesed valguskiired ei langeks vaataja silmadele ega televiisorile. Televiisorit peab vaatama otse istudes, mitte küljelt, viltu või lamades. ARVUTI MÕJU SILMADELE(1) Põhiliseks ebasoodsaks järelmõjuks olev diskomfort ( häirivaist välitegureist tulenev ebamugavus, mis puudutab sagedamini nägemiselundit), olles tavaliselt küll ajutise iseloomuga ja möödudes pärast lühiajalist puhkust. Arvutiga töötamine seab kõrgemad nõuded ka nägemiselundile. Nägemist mõjutavad järgmised tegurid: Kiirgused Kuva virvendus Udune pilt
pöörlemissageduste andureid. Informeerib mootori juhtarvutit väntvõlli või nukkvõlli pöörlemissagedusest. Need andurid võivad olla: • Induktiivandurid • Hall´i andurid • Magnet-takistuslikud andurid Induktiivandurid on kõige rohkem levinenud. Näiteks väntvõlli pöörlemissageduse andur kinnitatakse tavaliselt hooratta karteri külge, kuid signaali tekitav hammasvöö on hooratta küljes. Hammasvööl on üks hammas vahelt ära jäetud, et arvuti saaks täpselt määrata väntvõlli asendit (esimese silindri kolvi ülemist surnud seisu). Need on kontaktivabad andurid, kus tänu magnetvälja tugevuse vaheldumisele indutseeritakse anduri mähises (6) vahelduv pinge. Püsimagneti (3) magnetväli muutub tugevamaks siis, kui anduri südamiku (5) alt liigub läbi andurketta (8) hammas ja magnetväli nõrgeneb siis, kui südamiku alla jõuab hambavahe. Indutseeritud pinge
Domeenid ja IPaadressid Domeen (inglise keeles ,,domain" või ka ,,domain name") on www aadress. Täpsemalt on domeen tähtede ja numbrite kombinatsioon, mis vastab kindlale IP aadressile ehk arvuti aadressile ülemaailmses arvutivõrgus Kui võrrelda internetti failistruktuuriga, siis domeenid on nagu selle kaustad ja arvuti failid. Ka domeenid võivad jaguneda alamdomeenideks. Failistruktuuriga sarnaselt kehtivad domeenistruktuuris järgmised reeglid: igal domeenil on oma nimi, igal arvutil on oma nimi, aruvuti nimed ei saa ühes domeenis korduda. Domeeni nimi kirjutatakse: arvuti nimi, kõige madalama astme domeeni nimi, mille alla see arvuti kuulub, edasi järgmise taseme domeeni nimi ja nii kuni kõrgeima taseme domeenini. Kõrgeima taseme domeeni nimeks on tavaliselt riigi nimed
Riistvara · Elektroonika,millest arvuti koosneb Tarkvara · Korralduste jada,mis annab arvuti elektroonikale käske · Jaguneb operatsioonisüsteemiks(süsteemitarkvara)ja rakendustarkvaraks Operatsioonisüsteem · Käivitub pärast arvuti sisselülitamist · Tegeleb riistvara ja teiste programmide juhtimisega · Jaotab arvuti ressursse erinevate käivitatud programmide vahel · On vahepuhvriks riistvara ja rakendustarkvara vahel Rakendustarkvara · Üldjuhul kõik ülejäänud programmid mis arvutis asuvad(teksti-,tabeltöötus) · Sarnase sisuga tarkvara programmid võivad olla koondatud ühte paketti,et lihtsam olek turustada Kasutajaliides · Vahendusprogramm, mille abil kasutaja suhtleb arvutiga Mittegraafiline kasutajaliides-käske saab jagada vaid klaviatuuril · Käske ja nende tähendusi peab täpselt teadma
Milliseid oskusi või teadmisi on mul vaja, et hakkama saada kasutades infotehnoloogilisi vahendid? Tänapäeva maailmas, kus infotehnoloogia järjest areneb, peaks siiski mingil määral olema kursis arvuti kasutamise ning erinevate programmidega. Kuigi aja üle jäämisel võiksime veel aega kulutada programmeerimisele, piltide töötlemisele. Mul on vaja teadmisi selle kohta, kuidas kasutada Microsoft Wordi, Microsoft Excelit ja Micfrosoft Powerpointi ja õppida interneti saladusi. Aga kindlasti sooviksin veel teada missuguseid võimalusi veel leidub arvuti kasutamisel. Samas arvan ma, et nende programmide käsitlemisega läheb meil piisavalt kaua aega ja meil ei jätku aega rohkemaks
Tema põhiliseks ülesandeks on hoida töö lõpetamise korral tagastatavat väärtust. 2) TEGELIK PARAMEETER on kasutusel alamprogrammi väljakutsumisel. See peab täpselt vastama formaalse parameetri asukohale parameetrite reas ja tüübile. Sisendparameetrite korral ei pea tegelikuks parameetriks olema mitte muutuja vaid avaldis, sisend-väljundparameeter nõuab tegelikuks parameetriks muutujat. Nime kokkulangemisel ei ole mitte mingisugust tähtsust. 2. Operatsioonisüsteem - on arvuti süsteemitarkvara, mille ülesandeks on riistvaraga suhtlemine ning arvutiressursside jagamine programmide vahel (ressursijaotus). Operatsioonisüsteem on vahekihiks kasutaja ja riistvara vahel. Selle eesmärkideks on kasutaja programmide täitmine ja ülesannete lahendamise lihtsustamine. Ka teeb opsüsteem arvutisüsteemide kasutamise mugavamaks, peidab ära riistvaralised erinevused ja aitab arvuti riistvara efektiivselt kasutada. Operatsioonisüsteemi ülesannete hulka kuulub:
Kahel viimasel operatsioonisüsteemi versioonil on ühesugune tuum, kuid Professional sisaldab lisavõimalusi, mis on vajalikud kontoriarvutites ja tööjaamades, nt kahe protsessori tugi, failide ja kaustade krüpteerimine, erinevate õigustega kasutajad jms. Käesolevas dokumendis toodu käib mõlema versiooni kohta, kui pole teisiti öeldud. Võrreldes Windows 2000-ga, on laiendatud riistvara ja multimeedia tuge, muudetud kasutajaliidest, parandatud töökindlust ning lihtsustatud arvuti kasutamist ja hooldamist. Põhiliselt kodukasutajatele mõeldud Windows 98-st ja Windows Me-st on Windows XP märksa töökindlam. Tähtsamad täiustused on: · parem ühilduvus olemasolevate seadmete ja programmidega · täiustatud meediapleier, mis mängib ka DVD-filme, WMA-, MP3- ja DivX-faile · videoredaktor Windows Movie Maker · CD-kirjutamise tarkvara · lihtne Interneti tulemüür · uus brauser Internet Explorer 6 · uus, lihtsustatud kasutajaliides
va.ttu.ee-ga suhtlemise pealtkuulamise kindlist hindan seega enese jaoks piisavaks :). Teise valikuna uurisin sessiooni ühe Eestis suhteliselt populaarse e-posti teenusepakkujaga http://www.mail.ee [IP aadress: 212.107.32.204]. Saatsin oma postkasti eelnevalt kirja parameetritega: Teema --> 'Nõudmiseni, Muhvilt' Sisu --> 'Tere, hr Ringmäe' Uurisin sessiooni nelja aspakti lehe avamist, sisselogimist, kirja avamist ning väljalogimist. Minupoolne arvuti asus Eesti Telefoni 'dial-up ADSL' ühenduse taga DHCP-l töötavas switchiga kommuteeritud kohtvõrgus. Sessiooni käik Kokku liikus sessiooni jooksul edasi-tagasi tervenisti 378 paketti (plain text vormingus 214kB andmeid). Enamik pakette kandsid infona kas minu arvuti suunas liikuvate failide sisu või teenusepakkuja poole liikuvaid pakettide kättesaamise kinnitusi (acknowledgement). NB! alltoodud tabelites on paketi iseloomustavas 'info' osas toodud sageli vaid
Milleks FORMAT C: ? Sõna FORMAT tuleb Inglise keelest ning tähendab Eesti keeles FORMAATI. Format ketta puhul tähendabki ketta seadmist töökorda, ehk siis tühja ning puhta ketta seadmist windowsi installiks(ka linuxi ja muude op süstemide installiks). Miks aga FORMAT C: ? Miks mitte D, E jne? C tähistab arvuti ESIMEST ning PRIMAARSET ketast! Kui arvuti kõvaketas on jagatud mitmeks või on tal neid mitu, siis tähise C saab IDE0 kaabli MASTER ketas, D saab IDE0 otsas SLAVE või IDE1 otsas olev MASTER ketas(samuti võib selleks olla CD/DVD seade). Milleks see hea on? Kui ostad poest uue ketta, kui on vaja windows uuesti "puhtana" peale panna, kui soovid installida windowsi asemele linuxit või vastupidi, siis selle jaoks tuleb teha FORMAT, ehk siis ketta ümber seadistamine uue operatsiooni süsteemi jaoks. Siit tuleneb ka veidike väär
lubada vaid väga jõukad ärimehed. Tolle aja kaasaskantavaid telefonid olid samuti suured ja kohmakad ning väga rasked, kaasas pidi tassima ka lisa-antenne, et püüda signaale satelliitidelt jne. Lühikese aja jooksul on aga tehnikaareng teinud hüppelise kasvu, ning aparaadid on kõik saavutanud mikromõõtmed, samas kui nendega saab teha peaaegu kõike. Hinna poolest on kaasaegne tehnika äärmiselt odav ja peaaegu igas kodus on tänapäeval vähemalt üks arvuti ja hulgaliselt taskutelefone jms. Samuti on paljudes kodudes juba ka internet. Enamik inimesi on teadlik selle sõna tähendusest ja suur ringkond on ka selle igapäevane kasutaja. Vanem generatsioon on selle kohaldanud oma töösse. Klientidega suheldakse tänapäeval e-mailide kaudu, firmade kodulehed annavad täpse ülevaate oma tegevusest, asukohast, toodangust jne, seega klientide elu on tehtud mugavaks, isegi vajalikke asju saab osta internetist. Enamik
2.2. Rea alguse märgistamine, joonlaud rea all, lugemisraam 2.3. Võimalusel heliraamatute kasutamine 2.4. Raamatualuse kasutamine 2.5. kontrastsete joontega vihikud, vähem kasutada ärakirja, 2.6. sobilikud õpikud- vähem kirevaid pilte ja mitteläikivad materjalid 2.7. keelte õppimisel kasutada elektroonseid sõnaraamatuid 3. sobilikud abivahendid 3.1. kohtvalgustus 3.2. lugemise abivahendid (lugemisteler, luubid, lugemise aknad, jm) 3.3. ARVUTI koos sinna juurde kuuluvate programmide ja lisaseadmetega 3.4. jm Üha tähtsamat rolli hakkab nägemispuudega sh vaegnägijate laste õpetamisel mängima arvuti. Arvuti, nägemispuudeliste õpilaste jaoks sobiliku tark- ja riistvara oskuslik kasutamine loob järjest paremaid tingimusi kaasava õppe põhimõtete reaalseks rakendamiseks. Kaasaegse infotehnoloogia kasutamisoskus teeb üha tõenäolisemaks ka nägemispuudeliste kõrgkooliõpingud.
z Tavaliselt ehitatakse arvutivõrk jälgides mingit kindlat topoloogiat. z Võrgu topoloogia on võrgukomponentide omavahelise ühendamise füüsiline ja loogiline viis. z Peamised variandid on täht-, siin-, ring- ja puuvõrk. Siinvõrgud (bus network) z Siinvõrk on võrk kus arvutid on ühendatud jadamisi. z Siinvõrk on selline võrgustruktuur, kus igal võrguseadmel on oma sideprotokoll ja keskne juhtarvuti (host) puudub. z Host ehk juhtarvuti on server arvuti, mis juhib konkreetse võrgu tööd. Siinvõrgud 2 z Kõik teelesaadetud sõnumid rändavad mööda ühissiini. z Iga võrguseade kontrollib kas see info on temale. z Info mis on mõeldud sellele arvutile võetakse vastu, kuid vale info jäätakse puutumata ja see liigub edasi teise arvuti juurde. Siinvõrgud 3 z Siinvõrku on mõtet kasutada siis kui on suhteliselt väike arv mini- või mikroarvuteid z Sellised arvutid tavaliselt edastavad ainult
Iga arvuti riistvara koosneb järgmistest osadest: 1.sisendseadmed (klaviatuur, hiir, skänner, mikrofon); 2.töötlusseadmed (keskseade, välismälud); 3.väljundseadmed (monitor ehk kuvar, printer, valjuhääldid). Arvuti füüsiliste komponentide välimus võib olla üsna erinev. Arvuti suuruse, võimsuse ja kasutamise põhjal eristatakse erinevat tüüpi arvuteid: ·pihuarvutid (handheld PC); ·sülearvutid (laptop, notebook); ·lauaarvutid (desktop, minitower, miditower); ·suurarvutid (mainframe). Tarkvara Üldiselt mõeldakse tarkvara all kõiki arvutis olevaid programme. Programmiks nimetatakse käskude jada , mis kirjeldab samm-sammult, mida on vaja teha. Iga programmi kasutamine algab selle käivitamisega ja lõpeb selle sulgemisega.
aastal Nobeli preemia? V:Transistori leiutamise eest 3)Milline organisatsioon lõi WWW esialgse spetsifikatsiooni? V: CERN 4)Milliste sõnade lühend on ENIAC? V:Electronic Numerical Integrator and Computer 5)Milline oli kõige esimene kommertsmikroprotsessor? V: 4004 6)Kes on nende kuulsate sõnade autor(id)?-,,640K mälu peaks olema piisav kõikidele" V:Bill Gates 7)Milline nendest firmadest tõi esimesena turule IBM-PC tüüpi kaasaskantava arvuti? v:Compaq 2.test Arvuti, mis see on? 1)Kas PATA liidese külge saab ühendada (mõne) kõvaketta? V: Õige 2)Mis firma tootis esimese PC-tüüpi arvuti? V: IBM 3)Mis on Cache? V: Vahemälu 4)Mis operatsioonisüsteemi kasutas esimene PC-tüüpi arvuti? V: MS-DOS/PC-DOS 5)Mis on RAM? V: Muutmälu 6)Kas PATA liidese külge saab ühendada DVD-ROM'i? V: Õige 7)Mida tähendab inglise keeles lühend CPU? V: Central Processing Unit 8)Milline nimetatud mäludest on kiireim? V: Vahemälu
2 Haapsalu kutsehariduskeskus Andres Nurk Arvutiteenindus 08 Sissejuhatus Põhja- ja lõuna sild on lisa kiibistikud, mida protsessor kasutab teiste arvutis olevate seadmetega suhtlemiseks. Põhja sild on mõeldud suhtlemiseks kiiremate seadmetega. Ning lõuna sild on mõeldud suhtlemiseks aeglasemate arvuti komponentidega. Põhja- ja lõuna silla kiibistike jagamine kaheks on tavaline, kuigi on olukordi kus mõlemad kiibistikud on kombineeritud üheks sõlmeks. Iga kiip on loodud selleks, et täita kindel arv ülesandeid. 3 Haapsalu kutsehariduskeskus Andres Nurk Arvutiteenindus 08 1. Kiibistikud
Programmeerimise alused 13.november 2009 Henri Jeret 10 c Programmeerimisest rääkides ja sellega tegeledes peab saama lahti üldarvamusest, et arvuti on tark. Tegelikult on arvuti võrdlemisi rumal ning oskamatu. Ta küll oskab väga täpselt käsku täita, kuid seda tehes ta ei toetu enda tarkustele. Arvuti teeb vaid seda, mida programmerija on talle ette kirjutanud. Kui töödates tekib olukord, mille lahendamiseks pole talle mingeid käske antud, siis jookseb ta kokku või kuvab vastava veateate kujul: ,,Tundmatutel põhjustel...". Erinevaid programmeerimise keeli on kokku umbes 627. Selle all mõtlen peaaegu kõiki arvuti keeli. Mõned populaarsemad keeled: 1. Java Java tuli ametlikult välja aastal 1995. Autor on James Gosling. Javal on
Teemas ma kavatsen arutada sellest, kuidas on praegused arvutid arenenud võrreldes esimeste arvutitega. Kindlasti ma kavatsen kasutada ka ingliskeelseid lehti, kuna ma arvan, et sealt saab rohkem infot antud teemale. Arvutite areng läbiaegade Arvuti on tegelikult väga laialt mõistetav termin. Aga eelkõige mõeldakse selle all masinat, mis võimaldab teha raskemaid arvutus ülesandeid, mida oleks peast liiga keeruline või siis liiga aeganõudvad. Maailma esimene arvuti oli abakus, mis nägi täpselt samasugune välja nagu paljudel turunaistel on: Tabel, kus olid metallvardad sees ning nende otsas 10 kivikest või puust rõngakest. See oli leiutatud ligi 3000 aastat tagasi Mesopotaamias, kus seda kasutasidki enamasti kaupmehed. Järgmine arvutus masin oli, mis tehti peale seda oli Blaise Pascali leiutatud liitmismasin, mis leiutati 17. Sajandil. See koosnes ratastest(hammasrataste taoline), kus ühte ratas
..................................................................................................................................8 Kasutatud allikad.........................................................................................................................9 Sissejuhatus Valisin oma referaadi teemaks arvutite ajaloo, sest tahtsin teada arvutite ajaloost täpsemalt, kuna arvutid on teinud oma lühikese ajaloo jooksul läbi väga kiire arengu. Soovin oma töös teada saada arvuti erinevatest arenguetappidest ning isikutest, kes on olulise panuse selleks andnud. 2 1. Arvutite mõiste ja olemus Arvuti on masin, mida kõige laiemas mõistes võib kirjeldada aparaadina, mille abil on võimalik arvutada ja seda palju kiiremini kui peast arvutades. (Wikipedia, 2014) Kõik elektroonilised arvutid kasutavad kahendsüsteemi. Kahendüsteemis kirjutataksekõik arvud numbrite 0 ja 1 abil
internetiühenduseta jäid meilid lugemata. Juhan oli füüsikatundides õppinud kodustest elektriseadmetest ning teadis seetõttu otsida seni kasutatud elektriseadmetelt nende nimivõimsusi. Kasutusel olid 7 hõõglampi igaüks võimsusega 100 W, teler võimsusega 200 W ja külmik võimsusega 200 W. Multimeetrit kasutades sai ta elektripaigaldiste pingeks ilma tarvititeta 230 V. Juhan läks seejärel poodi ning leidis elektripliidi, mille võimsus oli 1,5 kW, arvuti, mille toiteploki võimsus oli 100 W ja lisaks ka kohvimasina võimsusega 1000 W ning ostis need tarvitid ära. Kodus jäi Juhan mõttesse mismoodi elektriseadmeid kasutada. . Aita Juhanit missuguseid elektriseadmeid tohib Juhan üheaegselt kasutada? Paku erinevaid variante, kuid selliselt, et külmkapp oleks kindlasti kasutusel. Iga sisult erinev "töötav" variant annab punkti, kusjuures iga variandi korral, kui kasutatakse ka valgusteid, paku Juhani
KODUTÖÖ NR1. Tööriistad CAM – Computer Aided Manufaturing – Arvutipõhine tootmine on kasutusel tarkvara, et kontrollida tööpinkide tööriistu ja nendega seotud seadmete tootmisega toorikuid. AEC – Automotive Electronics Council – Auto elektroonika nõukogu on organisatsioon, mis seab USA kvalifikatsiooninormid komponentide tarnimiseks autotööstuse elektroonikatööstuses. CAPP – Computer-aided process planning – Arvuti abil protsessi planeerimise - on arvuti kasutamise tehnoloogia, mis planeerimise osa või toote tootmises. CAPP vaheliseks ühenduslüliks CAD ja CAM, kuna nähakse ette planeerimise protsessi, mida kasutatakse tootmiseks kavandatud osa. CAQ – Computer-aided quality assurance – Arvuti abil kvaliteedi tagamine on tehnika kohaldamine arvuteid ja arvutiga juhitavad masinad, kontrollib toodete kvaliteeti. MRO – Maintenance, repair and operations – Hooldus- ja remonditööd ning toimingud?
Kuidas installeerida Ubuntu oma arvutisse? 1. Ostke 1 DVD plaat 2. Laadige alla Burn4Free aadressilt http://r.burn4free.com/burn4free-download.php ja installige/paigaldage see oma arvutisse 3. Laadige enda arvutisse Ubuntu .iso fail aadressilt http://releases.ubuntu.com/14.04.1/ubuntu-14.04.1-desktop-i386.iso 4. Pärast .iso faili allalaadimist käivitage Burn4Free oma töölaualt 5. Sisestage DVD-R või DVD-RW plaat oma arvuti CD/DVD-lugejasse 6. Valige Burn4Free ülevalt menüüst ,,Edit" ja seejärel ,,Add" ning valige avatud aknast allalaaditud fail ubuntu-14.04.1-desktop-i386.iso 7. Valige Burn4Free ülevalt menüüst ,,Burner" ja seejärel ,,Burn ISO" ning kinnitage oma otsus vajutades ,,YES" 8. Kui DVD-plaat on valmis kirjutatud, siis lülitage välja oma arvuti 9. Taaskäivitage arvuti, mõne aja pärast näete juba Ubuntu logo 10
hävitada kogu informatsiooni süsteemi ning põhjustada ettevõtte hävingu. Teine oht raamatupidamise infosüsteemile on seotud tarkvara vigade ja seadmete talitluhäiretega. Kolmandaks ohuks on tahtmatud rünnakud nagu õnnetused või süütud vead ja hoolimatu käitumine. Nende ohtude tulemusel suurenevad riskid infosüsteemides ning esineb rahakadusid. Neljandaks ohuks on rahvusvahelised rünnakud. Tavaliselt nimetatakse neid arvuti kuritegudeks. Kõige tihedamini esinev arvutikuriteo tüüp on küberpettus, kus vahejuhtum eeldab, et juhtum toimus arvuti vahendusel ning informatsioon, mida varastati, oli väärtuslik. Nimetatud oht võib sisult muutuda sabotaažiks, mille eesmärgiks on hävitada või vigastada süsteem või selle osa. Infosüsteemid on ülimalt haavatavad rünnakute vastu. Viimase kolme aasta jooksul on kasvanud ohustatud interneti võrgustike nimekiri 700%
Millises laboris on 60-ndate lõpus ja 70-ndate alguses meisterdatud pildil olev masin, mis on üks esimesi ennast ruumis määratlev robot? Stanfordi Teadusuuringute Instituut, Shakey Esimene programmeeritav robot? Unimate (1954) Milline osapool on klient server arhitektuuri korral aktiivne? Klient Millist tarkvara arhitektuuri mudelit kasutab Kazaa? Peer-to-Peer Millised allolevatest ei ole tüüpiliselt töötavalt emaplaadilt leitavad arvuti osad? HDD, Toiteblokk, CD-ROM (leitavad on Mälupesa, CPU) Kas register ja mälupesa on samad asjad? EI Kuidas nimetatakse mälupesa, mis hoiab infot mälupesa kohta, kus asub programmi jaoks oluline informatsioon? Pointer Kuidas nimetati esimest elektroonilist arvutit? ABC Computer Kas Apple I oli "töötav arvuti"? Jah Milline oli Microsofti esimene müügiartikkel? BASIC Milline teenus võimaldab URL´le vastavat IP aadressi leida? DNS
emaplaadist, protsessorist ja muutmälust. Apple I hakati müüma 1976. juulis ning toote hinnaks oli 666.66 dollarit (arvestades inflatsiooniga, hetkel oleks selle hind 2548 dollarit). [1] Joonis . Apple I Tänu Mike Markkula tehtud investeeringutele, oli võimalik Apple Inc. Välja anda järgmine arvuti, mis kandis nime Apple II. Apple II tutvustati 16. aprillil 1997. Oma senistest rivaalidest erines ta värvilise graafika omamise poolest ning see oli ka esimene tabelarvutusprogrammiga arvuti. See omakorda tegi Apple II ahvatlevaks ärisektorile.[1] Apple III toodi välja 1980. aastal, võistlemaks IBM'i ja Microsoft'iga ärikasutajatele suunatud toodete nimistus.[1] 3 2. Probleemid firmas 16. september, 1985, seitse aastat pärast firma asutamist, lahkus Steve Jobs Apple Inc'st. 12 aastat hiljem naases ta firmasse. Eelnevatel aastatel oli Jobs teinud tööd Macintoshi kallal, kuid lahkudes firmast jättis ta töö sinnapaika. [3] [4] 2.1. Lahkumise tagamaad
TUTVUMINE ,,SEKRETÄR I, II" KUTSESTANDARDIGA Antud töös tutvusin ,,Sekretär I, II" kutsestandardiga. Töö eesmärk oli tundma õppida sekretäri kohustusi tulenevalt kutsestandardist ja end kurssi viia sekretärile vajalike teadmiste, oskuste, võimete ja isikuomadustega. Mitme tööülesande täitmiseks on mitmed teadmised (dokumendihaldus, teeninduskultuur, töökeskkond) ning oskused (keeleoskus, arvuti kasutamise oskus ja koostööoskus) samad ja isikuomadused ning võimed on korduvalt vajalikud ( enamasti usaldusväärsus ). Omalt poolt lisaksin siiski oskusena juurde ka planeerimisoskuse, mida läheb vaja juhi ajakava planeerimisel ning ruumide ettevalmistamisel. Tabelisse vormistatud tööst olen saanud ülevaade sekretäri tähtsaimatest tööülesannetest. Töö tulemusena tean, millised teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused on vajalikud sekretärile tööülesannete täitmiseks
· 1.1 kuidas probleemi uuriti; · 1.2 millised tulemused saadi; · 2 kuidas tõlgendada probleemi; · 2.2 arvamus probleemist; · 3 kokkuvõte; · kasutatud kirjandus. SISSEJUHATUS · Ülekaalulisus üha tõsisem probleem; · risk haigestuda eluohtikesse ja kroonilistesse haigustesse (2. tüübi diabeetes, südame- veresoonkonnahaigused); · põhjusteks vähene kehaline aktiivsus, tasakaalustamata toitumine, haigused, elamisharjumused; · liigne televiisori ja arvuti MIS PROBLEEMI UURITI · Ülekaalulisi lapsi; · probleemi seoses magamise, kooli nautimisega ja televiisori ja arvuti kasutamisega; · madal elukvaliteet ja enesehinnang. KUIDAS PROBLEEMI UURITI · 6-16 aastased õpilased (3011 tk); · 32 kooliõde vestlesid iga õpilasega individuaalselt; · küsimustik, kus 11 küsimust; · tervisekontroll, kehakaal, pikkus, KMI. MILLISED TULEMUSED SAADI · Ülekaalulisust 16,7% osalejatest, rasvumine 3,2% :l;
Arvutid jätkasid oma mõõtmete vähendamist, tekkisid ka laptop arvutid, mida sai kaasas kanda ja mis töötasid akudega. Järjest kiiremini areneb tarkvara, mis on mõeldut töö lihtsustamiseks ja meelelahutuseks. Seda muidugi neile, kes teavad, kuidas erinevaid võimalusi kasutada. 4 Võrgukaart Võrgukaart ehk võrguadapter (Network Interface Card -NIC) moodustab liidese arvuti ja võrgukaabli vahel. Selline adapter paigutatakse iga võrguarvuti ja serveri laienduspesasse. Võrgukaardi ülesanneteks on: · arvutist saabuvate andmete ettevalmistamine edastamiseks võrgukaablisse, · andmeteisaldus nende saatmiseks teise arvutisse, · andmevoo juhtimine arvuti ja kaabelsüsteemi vahel, · andmete vastuvõtt kaablist ja teisendamine vastuvõtva arvuti jaoks arusaadavale kujule. Võrgukaardi püsimälu sisaldab programme, mis
· Märgistada fail või kaust, mida soovitakse kopeerida. · Valida menüüst Edit korraldus Copy. · Aktiviseerida kaust, KUHU objekt soovitakse kopeerida. · Valida menüüst Edit korraldus Paste. Failide ja kaustade teisaldamine (ümbertõstmine) Faili teisaldamiseks, tuleb toimida analoogiliselt faili kopeerimisega, kuid korralduse Copy asemel tuleb valida korraldus Cut. See korraldus kopeerib faili või kausta arvuti vahemällu ja kustutab faili esialgsest asukohast. Kopeerimise tulemusena on arvuti välismälus kaks identset faili, aga erinevates asukohtades. Kui kogemata kopeeritakse fail või kaust samasse kohta, kus ta enne oli, siis pannakse automaatselt faili nimeks Copy of nimi. Teisaldamise tulemusena liigutatakse esialgne fail uude asukohta, esialgsesse kausta faili alles ei jää. Korralduste valimise asemel menüüdest võib kasutada ka klahvikombinatsioone: Copy =Ctrl+C; Cut =Ctrl+X;
I ST Annika Kukke ERGONOOMIKA ANALÜÜS Juhendaja: Maie Tamm Mõdriku 2010 Kuna ma töötan palju arvutiga, siis mõtlesin teha ergonoomika analüüsi arvutiga töötamisest. See on istuv töö ja pikaajaliselt päris väsitav. Selleks, et tööd paremini teha, on mul minu toas olemas korralik töökoht. Mul on hästi kohandatav tool ja kirjutuslaudlaud. Kogu mööbli pind on peegeldusvaba. Asend arvuti taga peab olema pingevaba ja mugav. Arvutiga töötades saavad kõige suurema koormuse silmad. Selleks, et seda koormust vähendada, siis peaks olema arvuti ekraani ja silmade vaheline kaugus umbes 50 sentimeetrit. Järgmisena saab koormatud selg. Kui te ei istu arvuti taga sirge seljaga, võib juhtuda, et teie selgroog võib pikaajalisel töötamisel sundasendi tõttu deformeeruda ja vajuda. Tulemuseks on kõver selgroog ja aluaegsed seljavalud. Et vältida sundasendit on soovitav muuta
Juhendaja: Henn Tarro Võru 2012 1. Äriplaani kokkuvõte Ettevõtte põhitegevusalaks on IT-teenuste pakkumine nii eraisikutele kui firmadele. Tegelen erinevate tarkvara programmide paigaldamisega, operatsioonsüsteemide paigaldamisega, iga kuise hooldusega, diagnostikaga ja andmeturbega. Kliendil ei ole vaja kutsuda töömeest koju, sest kasutan kaugabi programmi Teamviewer. Sihtgrupiks on enamasti vanemad inimesed, kes ise arvuti kasutamisega hakkama ei saa. Firma kontor asub esialgu Sõmerpalus minu korteris, mis on ära sisustatud mulle endale. Kollektiivi suurenedes hakkame mingit suuremat kohta rentima. Teenindamine hakkab välja nägema nii. Klient helistab või võtab meilitsi ühendust. Täidame tellimus paberid ära ja kirjutame üles kliendisoovid. Samuti on tal võimalik kasutajaliiidese kaudu kodulehel ise täita tellimusvorm. Loomisfaasis pakkume madalaid hindu
Hollerith'i firmast tekkis IBM Hermann Hollerith · Hollerith'i laud Konrad Zuse · Leiutas releedega digitaalarvuti Konrad Zuse · 1936-1938 Z1, ehitatud vanemate kodus · ... · 1941 Z3 Z1-Z3 hävisid pommitabamustega · ... Z4 Howard Aiken · 1944 Mark1 · elektromehhaaniline arvuti · esimene programmeeritav arvuti ameerikas · Suutis arvutada 23 kohaliste arvudega +- 0,3 sek * 4 sek / 10 sek John Mauchly, Presper Eckert · 1943 1945 loodi ENIAC · Puhtalt elektrooniline arvuti · Ümberprogrammeerimiseks tõsteti juhtmed teise ühendusse · Suutis arvutada 20 kohaliste arvudega ENIAC, 1943 -1945 John von Neumann 1946. aastal sõnastas alljärgnevad printsiibid: 1. arvud tuleb esitada kahendsüsteemis (ainult numbrite 1 ja 0 abil) 2. töö juhtimiseks tuleb kasutada arvuti mälus säilitatavat programmi Arvutite põlvkonnad · 0. põlvkond 1642 -1945 mehhaanilised arvutid · 1. põlvkond 1945 -1955 Elektroonlampidega arvutid · 2
laadida programm nimega UNetbootin (https://unetbootin.github.io/). Avage programm ja kui tel on juba alla laetud sobiv Linuxi versioon, siis tehke linnuke kasti Diskimage. Ja siis seal kõrval vajutage kolme punkti peale ja valige oma ISO fail. Kui teil on hetkel mitu erinevat USB mälupulka arvutiga ühenduses, siis valige Drive lahtrist sobiv. Ja vajutage OK. Protsess toimub umbes 10 minutit ja siis on mälupulk valmis ja saab hakata installima. USB mälupulk tuleb ühendada arvutiga. Siis arvuti sisse lülitada või teha restart ning arvuti bootida käima mälupulgalt. Sel ajal kui arvuti käivitub vajuta kiirelt F10 klahvi (osadel arvutitel võib olla ka F2, F8 või F11). Siis tuleb ette boot menüü, kust tuleb valida oma USB mälupulk. Siis tuleb ette installeerimise menüü. Valige sobiv keel ja vajutage Install. Tehke linnukesed mõlemasse kasti ja vajutage Continue. Siis kui teil on wifi ühendus, siis ta küsib parooli, sisestage see.
laadida programm nimega UNetbootin (https://unetbootin.github.io/). Avage programm ja kui tel on juba alla laetud sobiv Linuxi versioon, siis tehke linnuke kasti Diskimage. Ja siis seal kõrval vajutage kolme punkti peale ja valige oma ISO fail. Kui teil on hetkel mitu erinevat USB mälupulka arvutiga ühenduses, siis valige Drive lahtrist sobiv. Ja vajutage OK. Protsess toimub umbes 10 minutit ja siis on mälupulk valmis ja saab hakata installima. USB mälupulk tuleb ühendada arvutiga. Siis arvuti sisse lülitada või teha restart ning arvuti bootida käima mälupulgalt. Sel ajal kui arvuti käivitub vajuta kiirelt F10 klahvi (osadel arvutitel võib olla ka F2, F8 või F11). Siis tuleb ette boot menüü, kust tuleb valida oma USB mälupulk. Siis tuleb ette installeerimise menüü. Valige sobiv keel ja vajutage Install. Tehke linnukesed mõlemasse kasti ja vajutage Continue. Siis kui teil on wifi ühendus, siis ta küsib parooli, sisestage see.
varem loodud töökohal." (Arvuti kirjandus, 2012) Kuid igale töötajale on jõukohane see töökoht maksimaalselt enda jaoks kohandada. Hea on, kui töötajal õnnestub end kasvõi visuaalselt naabritest eraldada, et kõigil oleks oma isiklik tööala. Selleks võib olla kontori vahesein või oma isiklik nurk, samuti ka värvipiirded. Veel üks mugavaks tööks hädavajalik tingimus hea valgustus. Kui inimene töötab arvuti taga, siis silmade väsimise vähendamiseks tuleks püüda vältida valguse peegeldumist monitorilt. ,,Muidugi ei tohiks oma töölauda tarbetute asjadega risustada, sest sellele tuleb paigutada tööks vajalikud monitor, klaviatuur hiirega ja dokumentide mapid. Sellegipoolest tuleb leida koht ka südamele armsatele asjadele. Selleks võib olla lemmiklooma portree, vanaemalt päranduseks saadud kujuke või komplekt kuivatatud lilli. " (Arvuti kirjandus, 2012)
Mälu ? Mälu on mõeldud protsessorile ajutiste andmete salvestamiseks. · Mälus hoitakse Töötavate programmide koodi Töödeldavaid andmeid · Mälu on protsessori registritega võrreldes aeglasem ja seetõttu kasutatakse mälu poole pöördumiseks Cache · Cache on koht, kuhu püütakse saada andmed enne, kui protsessor neid soovib. ROM püsimälu, ainult lugemiseks · RAM muutmälu, lugemiseks ja kirjutamiseks Mäluseadme mälu kasutamine arvuti kiirendamiseks Windows ReadyBoost saab arvuti kiirendamiseks kasutada talletusruumi mõnel irdkandjal, nagu USB välkmälukettal. Sellise võimalusega seadme sisestamisel pakub automaatesituse dialoog teile võimalust süsteemi kiirendamiseks Windows ReadyBoosti abil. Selle suvandi valimisel saate valida, kui palju mälu selleks otstarbeks kasutada. On siiski olukordi, kus teil ei pruugi olla võimalust kogu oma mäluseadme mälu arvuti kiirendamiseks kasutada. ANETT USKA , 10 A
? , ? ? , 6. - ? - Tegusonad -- tahtma Passiv . - . . . * - *. Aktiv Kasuta saab kahte moodi, molemad on oiget. ? = . = . = , . 5.. Ma kulastan vene portaale. Ma kulastasin kooli kodulehe. Ma sain tuttavaks internetti teel noormehega. Saatsin kirja internetti teel. Internetti teel suhtlemine voib olla ohtlik. Ma otsin internetis vajalikke infot. Ma tahan osta arvutit. Ema tahtis osta mulle arvuti. Ma kasutan sonaraamatud. Ma istun arvuti taga 3 tundi. ,,Viis minutit veel ja ma panen arvuti kinni!" Me tahame reisile minna. Kui sa tahad jalutama minna, siis lahme tana kell 17. Info otsimine raamatukogus votab palju aega. . a . ac . a . e . . . . . 3 . « , !» . , 17:00. .
Tallinna Ülikool Informaatika Instituut HISPAANIA Referaat Koostaja: Kaisa Suumann Eriala: Riigiteadused Juhendaja: Jaanika Meigas IFI6001 Arvuti töövahendina SISUKORD Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 Hispaania...........................................................................................................................4 Haldusjaotus................................................................................................................. 5 Religioon..................................................................
TALLINNA POLÜTEHNIKUM Tehnoloogiad tänapäeval ja tulevikus Koostaja: Karl Aleksander Kiviväli MA-12 Tallinn 2012 Piltide sisukord Kuvar Kuvar (ka monitor, videoterminal, ekraan jne) on arvuti väljundseade, mis muudab analoog- või digitaalinfo pildiks. Kuvar on üks tähtsamaid arvuti komponente kasutajasuunalise väljundseadmena. Vajadusel kuvatakse klaviatuurilt sisestatud vastused, korraldused ja muu info. Seetõttu on ta personaalarvuti juures kasutajale üks tähtsamaid seadmeid ja ilma selleta on arvutiga ebamugav ja raske töötada. Personaalarvutite juurde lisatakse tavaliselt kas kineskoopkuvar (vtCRTkatoodkiirtetoru), Vedelkristallkuvar (vt LCD), plasmakuvar ja/v õi OLED-kuvar.
mobo(tuleneb inglise keelsest terminist motherboard, mis tähendab emaplaati). Personaalarvutites on emaplaadil arvuti tööks vajalikud elektroonikakomponendid: transistorid, takistid, mikroskeemid ja mitmesugused pistikud. Pistikute ja pesade abil ühendatakse emaplaadiga teised arvuti osad, nagu näiteks toiteplokk, protsessor, mälu, kuvar, klaviatuur, hiir ja muud komponendid. EMAPLAATIDEST ÜLDISELT Emaplaate toodetakse mitmes erinevas suuruses ning kujus, mida kutsutakse arvuti kujuteguriks, mõni neist on eriomane ühele kindlale tootjale
Juba 10 aastat hiljem oli maailmas 65 miljonit personaalarvutit. Arvutid jätkasid oma mõõtmete vähendamist, tekkisid ka laptop arvutid, mida sai kaasas kanda ja mis töötasid akudega. Järjest kiiremini areneb tarkvara, mis on mõeldut töö lihtsustamiseks ja meelelahutuseks. Seda muidugi neile, kes teavad, kuidas erinevaid võimalusi kasutada. Võrgukaart Võrgukaart ehk võrguadapter (Network Interface Card -NIC) moodustab liidese arvuti ja võrgukaabli vahel. Selline adapter paigutatakse iga võrguarvuti ja serveri laienduspesasse. Võrgukaardi ülesanneteks on: arvutist saabuvate andmete ettevalmistamine edastamiseks võrgukaablisse, andmeteisaldus nende saatmiseks teise arvutisse, andmevoo juhtimine arvuti ja kaabelsüsteemi vahel, andmete vastuvõtt kaablist ja teisendamine vastuvõtva arvuti jaoks arusaadavale kujule. Võrgukaardi püsimälu sisaldab programme, mis
Toiteplokk Toiteploki ülesandeks on arvuti toitmine vajalike parameetritega toitepingega. Kuigi Elektroonikaseadmed tarbivad madalapingelist voolu, tuleb meeles pidada, et toiteplokis (ja veel võib olla mõnes seadmes) on kasutusel needsamad 220 volti, mis sõrmega katsudes on vähemalt ebamugav, kui mitte surmav. Seega ettevaatust! Enne toite sisselülitamist tuleks kindlasti arvuti juhendist kontrollida millisele toitepingele arvuti on mõeldud. Vastasel korral võib saada suurte, kuid kallihinnaliste suitsupilvede omanikuks, kui arvuti on lülitatud pingele 110 või 127 volti. Enamik kaasaegseid arvuteid võimaldab töötada nii 110 kui ka 220 voldise pingega, kuid võibolla on vaja teha ümberlülitus või toitejuhe teisiti ühendada. Sageli on juhised kirjas toitejuhtme pistikupesa kõrval. Üldiselt püüavad tehased väljastada lollikindlaid seadmeid ja vaikimisi seatakse toitepinge vahemikku 220...230 volti.
seadmena põhiploki sees või väljaspool põhiplokki), kasutusala järgi (põhimälu, püsimälu, vahemälu, välismälu jne). Käesolevas peatükis vaatleme pooljuhtmälusid, mis asuvad protsessori sees, otse emaplaadil või mälumoodulis ning mida kasutatakse põhi-, püsi- või vahemäluna. 1.2 Põhimälu RAM Põhimäluks ehk operatiivmäluks (mõnikord ka süsteemimäluks) nimetatakse mälu, mida arvuti protsessor kasutab nii andmete kui ka programmide salvestamiseks ning kuhu saab kiiresti ja kergesti kirjutada ja kust saab ka sama kiiresti andmeid lugeda. Põhimälu on piisavalt suure mahuga (kaasajal 512M või rohkem). Põhimäluna kasutatakse dünaamilist muutmälu DRAM, mis on üks suvapöördusmälu RAM (random access memory) alaliike. Suvapöördusmälu tähendab, et selles mälus on võimalik igas mälupesas ligikaudu võrdse pöördusajaga
Toodut nimetatakse avatud süsteemide põhimõtteks, selle kohaselt on põhimõtteliselt võimalik ligi pääseda kõikidele materjalidele ja teenustele, mis on vajaduse korral paroolkaitsega tõkestatud. Internet baseerub seega just avatud süsteemide põhimõttel. Igal Internetti ühendatud arvutil on ühene aadress, mis koosneb neljast numbrist vahemikus 0- 255. Tavaliselt on numbrid punktidega eraldatud, seega kujul 193.40.117.100. Seda neljanumbrilist aadressi nimetatakse arvuti IP-aadressiks ning sellest piisab arvuti võrgust "ülesotsimiseks" ükskõik kust maailma otsast, olgugi et Internet koosneb paljudest kokkuühendatud võrkudest. Teenused Internetis enimkasutatavad andmevahetusprotokollid on IP, TCP, UDP, DNS, PPP, SLIP, ICMP, POP3, IMAP, SMTP, HTTP, HTTPS, SSH, telnet, FTP, LDAP, SSL ja TLS. Populaarsemad teenused, mis neid protokolle kasutavad, on e-post, veeb, Useneti uudisgrupid, failide jagamine, kiirsuhtlus, IRC ja MUD
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
